Seoses Heaolu arengukavaga 2023-2030

SA Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Teie 01.02.2023 nr 7-5.11/23-00213/ [email protected] Meie 07.02.2023 nr 1.2-5/563-3 Seoses Heaolu arengukavaga 2023-2030 Täname täiendavate märkuste eest "Heaolu arengukava 2023–2030" eelnõule. Sotsiaalministeeriumi selgitavad vastused on välja toodud kirja lisas olevas tabelis Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa. Märkuste tabel Heleri Reinsalu 6269 735 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Lisa 1 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED Üldisemad kommentaarid Kahjuks peame tõdema, et arengukava sisu ei vasta nimetusele. Heaolu on Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti arengu ja kõigi elanike hea selle kava kohaselt loota ehk vaid Tallinna ja nn kuldse ringi valdade käekäigu seisukohalt jätkuvalt väga oluline ning seda arvestatakse läbivalt elanikel, kaugemate maakondade inimeste elujärg arengukava koostajate kõikides riigi erinevates valdkonna arengukavades. Riigihalduse ministri jaoks oluline ei ole. Vähemalt ei ole üheski arengukava peatükis ettepanekul koostati 2021. aastal valitsemisalade ülene regionaalse arengu arvandmetega ja selgelt välja toodud järjest suurenevat regionaalset tegevuskava, mis koondab erinevate ministeeriumide tegevused tervikliku ebavõrdsust (nii eluliselt tähtsate teenuste kättesaadavuse kui elanike regionaalse arengu elluviimiseks ja probleemide lahendamiseks. sissetulekute osas), mis on üks Eesti peamisi sotsiaalseid probleeme madala sündimuse kõrval. Kuigi termini „heaolu“ mõiste on laiem ning hõlmab endas ka näiteks regionaalset tasakaalustatust, majanduslikku heaolu, haridusvõimaluste kättesaadavust jne, on käesoleva arengukava kontekstis mõiste „heaolu“ piiritletud Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuivõrd regionaalsed probleemid on täpsemalt kirjeldatud riigihalduse ministri poolt koostatud „Regionaalse arengu tegevuskavas“, siis on Heaolu arengukavas või arengukava lisas toodud viited piirkondadele, mis on enim problemaatilised (nt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööpuudus ja nende regioonide suurimad vaesusnäitajad, vt arengukava lisa lk 5 ja lk 6) ja mille osas on eraldi tegevused Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (nt tööturumeetmed Ida-Virumaal). Arengukava põhifailis on näiteks alaeesmärgi 2 (tööturg ja tööelu) väljakutsete all tekstis esile toodud, et meil on tööturu struktuursed probleemid, mis väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus (lk 10). Sama alaeesmärgi all on eraldi tegevussuund „Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmine ning tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamine“ (lk 12) Alaeesmärgi 4 (sotsiaalhoolekanne) üldine eesmärk on, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimese heaolu ja sotsiaalse 1 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED turvatunde kasvu üle riigi. Kavas on ette võtta hoolekande korraldamise lihtsustamine ja ajakohastamine, et inimestele oleks sõltumata nende elukohast tagatud vajalikud teenused. Olgu lisatud, et Heaolu arengukava alaeesmärkide rakendamisel aidatakse kaasa eraldi Kagu-Eestile suunatud toetusmeetmetega, et tõsta piirkonna võimekust Arengukava raames koostatavate programmide ja hetkeolukorra ülevaadetes/aruannetes esitatakse heaolu arengukavaga seotud oluliste teemade näitajaid piirkondlikult, kui need on asjakohased ja kus on seda võimalik teha (nt andmete olemasolul). Maaelanike murede asemel on läbivalt rõhutatud vajadust tegeleda Eesti ühines 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. (uus)sisserändajate probleemidega. Sellisel kujul arengukava vastuvõtmine aasta New Yorgi protokolliga 1997. aastal. Alates sellest ajast on Eestil aitab pigem kaasa ebavõrdsuse suurenemisele linna- ja maapiirkondade rahvusvaheline kohustus kaitsta välismaalasi, kelle päritoluriik seda ei elanike vahel ning näitab, et valitsuse muudele vähemusgruppidele tee või teha ei saa. Rahvusvahelist kaitset taotlevad välismaalased peavad suunatud hoolivus maaelanikele, kes on Eestis jäänud selgesse esitama rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse rahuldamise korral vähemusse, kahjuks ei laiene. tunnustatakse neid kas pagulaste või täiendava kaitse saajatena. 2. märtsil 2022. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku aktiveerida ajutise kaitse direktiiv, mille alusel antakse ajutise kaitse all olevatele Ukraina kodanikele elamisluba ning juurdepääs nii haridusele kui ka tööturule. Oma kodust põgenenud inimeste vastuvõtmine ELis on olnud kesksel kohal liikmesriikide ühises sõjale reageerimises. Lähtuvalt kehtivast Eesti õigusruumist on rahvusvahelise kaitse saajal, sh ajutise kaitse saanud isikul samad sotsiaalsed õigused nagu Eesti alalisel elanikul, mistõttu tuleb ka antud sihtgrupile tagada ligipääs haridusele, tervishoiule, majutusele, sotsiaaltoetustele ning neil on õigus siseneda tööturule jt. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõte CEDAW konventsiooniga liitumine on kindlasti olnud Eestis soolise jääb vaid sisutühjaks deklaratsiooniks, sest on unustatud juba 1991. aastal võrdõiguslikkuse valdkonnas märgiline ja konventsioonis kirjeldatud CEDAW konventsiooniga ühinemisel võetud kohustus „rakendada kõiki probleemipüsituste ja meetmetega on arvestatud ka Heaolu arengukava vastavaid meetmeid, et likvideerida naiste diskrimineerimine maarajoonides” koostamisel. CEDAW nähakse ette aga soolise võrdõiguslikkuse ning muuhulgas „kindlustada sellistele naistele õigus kõigil tasanditel edendamist palju laiemalt kui üksnes selles osas, mis puudutab Heaolu osaleda arenguplaanide väljatöötamisel ja realiseerimisel ja omada arengukava või Sotsiaalministeeriumi haldusala. Soolise võrdõiguslikkuse nõuetekohaseid elutingimusi, eriti seoses eluaseme, sanitaarteenuste, edendamise eest oma valdkonnas vastutavad ka Soolise võrdõiguslikkuse elektri- ja veevarustuse, samuti transpordi ja sidevahendite kasutamisega seaduse järgi kõik ministeeriumid, sh tuleb soolise perspektiiviga arvestada mitte ainult heaolu arengukavas, vaid ka teistes valdkondlikes 2 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED arengukavades. Kommentaaris tõstatud probleemid on kindlasti olulised ning vajavad lahendamist ja siin on asjakohased nii Maaeluministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevused. ENÜ on tähelepanelikult jälginud selle arengukava koostamist alates ENÜ on kodanikuühiskonna organisatsioonina olnud kaasatud Heaolu väljatöötamise kavatsusest ja esitanud korduvalt ettepanekuid, sh arengukava kaasamisprotsessi ning mitmete oluliste ettepanekutega on regionaalse ebavõrdsuse probleemi käsitlemiseks eri tasanditel. Kahjuks on arengukava koostamisprotsessi käigus ka arvestatud (nt vanemaealiste sotsiaalministeerium enamikku meie ettepanekutest järjekindlalt teema). Ettepanekute mittearvestamisel on selleks olnud konkreetsed ignoreerinud. Erandiks on vanemaealiste teema sisuline ja põhjalik põhjused. Tagasiside ettepanekutele on tabeli kujul avalikult leitav nii käsitlemine, mille eest tahame koostajaid siiralt tunnustada. Sotsiaalministeeriumi kodulehel kui ka avaliku dokumendina eelnõude infosüsteemis (EIS) oleva ametliku kooskõlastusringi lisana. ENÜ kui suures osas maapiirkondade naisorganisatsioone ühendava Strateegilised partnerid valitakse avatud taotlusvoorude kaudu ning seega võrgustiku suutlikkus arengukavasse panustada on kahjuks eelmisest selguvad toetust saavad organisatsioonid ja elluviidavad tegevused kevadest alates oluliselt vähenenud, sest sotsiaalministeerium ei tunnusta konkursi tulemusena. Viimane taotlusvoor kuultati välja 2022. aasta meid enam strateegilise partnerina. Riigi strateegiliste partnerite hulgas pole esimeses kvartalis. Taotlusi hinnati vastavalt hindamisjuhendile ning enam ühtki naisorganisatsiooni ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisel hinnangute põhjal moodustus taotluste pingerida alates suurima on partneriks valitud Euroopa transinimeste huvikaitseorganisatsiooni liige punktisumma saanud taotlusest. Rahastada on võimalik määruses seatud Eestist. lävendi ületanud taotlusi taotlusvooru eelarve piires. ENÜ taotlust ei olnud pingerea alusel võimalik taotlusvooru vabade vahendite lõppemise tõttu rahastada. SoM-i strateegilised partnerid soolise võrdõiguslikkuse suunal on MTÜ Oma Tuba (koos mõttekojaga Praxis) ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), kelle eesmärk on soolise võrdsuse edendamine ühiskonnas. Võrdse kohtlemise suunal on strateegilisteks partneriteks Eesti Inimõiguste Keskus koos Eesti LGBT Ühinguga. Suvise arengukava kooskõlastusringi ajal jäid ENÜ poolt ettepanekud Võtame teadmiseks. esitamata, kuna need oleksid sisuliselt kattunud juba varasemas etapis esitatud ja arvestamata jäetud ettepanekutega. Nüüd on arengukava koostamine jõudnud otsustavasse etappi ja kuna olukord pole muutunud, toome omalt poolt veel kord välja meie jaoks suurimad murekohad, mida oleks ehk arengukavas võimalik veel muuta. Konkreetsed ettepanekud: 1. Lisada arengukava läbivate põhimõtete ja väärtuste juurde „Inimväärne Sotsiaalministeeriumi eesmärk on, et arengukava kõik erinevad väärtused ja elu on tagatud Eesti igas piirkonnas”. põhimõtted (lk 4) oleksid tagatud Eestis tervikuna, sh toimepidevus, elukaareülene ennetus ja tugi jne. 3 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED 2. Läbivalt käsitleda nii arengukavas kui selle lisas olukorra kirjelduses Kuivõrd regionaalsed probleemid on detailsemalt kirjeldatud Regionaalse regionaalset ebavõrdsust, tuues välja ka arvandmed ning mitte piirdudes arengu tegevuskavas, siis Heaolu arengukavas on kirjelduses ja ainult viidetega Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile. hetkeolukorra ülevaates toodud viited piirkondadele, mille osas on kavandatud näiteks eraldi tegevused (nt tööturumeetmed Ida-Virumaal). Arengukava programmide ja hetkeolukorra ülevaadetes/aruannetes esitatakse heaolu arengukavaga seotud oluliste teemade näitajaid piirkondlikult, kui need on asjakohased ja kus on seda võimalik teha (nt andmete olemasolul). 3. Kõigi alaeesmärkide tegevustes tuua eraldi välja maapiirkondade elanike Arengukava tegevused on suunatud kõikidele Eesti piirkondadele tervikuna vajadused ja nendega arvestamine. ning me ei pea põhjendatuks tuua iga alaeesmärgi all eraldi välja üks konkreetne sihtrühm. Rõhutame üle, et arengukava olukorrakirjeldustes on teadvustatud teatud piirkondade suurem problemaatilisus (nt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti vaesuse ning tööturu näitajad). Samuti aidatakse heaolu arengukava alaeesmärkide rakendamisel kaasa eraldi Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile suunatud toetusmeetmetega, et tõsta piirkonna võimekust. 4. Alaeesmärk 1: lapsed ja pered alla lisada väljakutse ja võimalusena Arengukava eelnõus on alaeesmärgi 1 „Lapsed ja pere“ all eraldi “Toetada tuleb turvalise ja kestliku paarisuhte loomist ja hoidmist. Selleks tegevusuund „Peresõbraliku keskkonna loomiseks paari- ja peresuhteid tuleb tagada paarisuhet ja vanemlust toetavate tõenduspõhiste ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja toetusmeetmete koolitusprogrammide ja raseduskriisi nõustamise üle-eestiline kaasajastamine“, mille all detailsed tegevused nii digitaalse keskkonna kui kättesaadavus nii noortele kui täiskasvanutele, mis muuhulgas on ka kõige ka kogukondlike peretöökeskuste ja paari- ning peresuhteid toetavate olulisemaks perevägivalla ennetamise võimaluseks”. programmide suunal. Uute vanemlusprogrammide väljatöötamist toetatakse ESF vahenditest. 5. Alaeesmärk 1: lisada tegevused “Tagada raseduskriisi nõustamise üle- Raseduskriisi nõustamine kuulub Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eestiline kättesaadavus” ja “Toetada laste ja perede abistamise ja valdkonda ning seetõttu seda Heaolu arengukavas ei dubleerita. pereväärtuste edendamisega tegelevaid kodanikuühendusi, arendada Organisatsioonide ja kodanikuühenduste toetamiseks on olemas erinevad nendega koostööd ja kaasata neid poliitikakujundamisse”. meetmed, nt on võimalik organisatsioonide tegevust toetada strateegilise partnerluse raames, mida SOM on senini ka teinud. Poliitikakujundamisesse partnerite kaasamine on hea poliitikakujundamise tava ja protsessi osa. 6. Alaeesmärk 1: juures toetame meedias avaldatud sündimuse Justiitsministriga on kompromiss saavutatud ja heaolu arengukava on suurendamisele suunatud täiendusettepanekuid, mille on esitanud sellest lähtuvalt muudetud. Alaeesmärk 1 alla on lisatud eraldi justiitsminister, sest need kattuvad suuresti meie varasemalt esitatud tegevussuund „Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike soovitustega. meetmete kavandamine ja rakendamine“ koos seda toetavate tegevustega. 7. Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu lisada väljakutsete ja võimaluste all Lisaks tööturul ebasoodsamas olukorras olevate riskigruppide loetelule on tööturul ebasoodsamas olukorras olevate riskigruppide loetellu: väljakutsete all esile toodud „Tööturu struktuursed probleemid, mis maaelanikud, eri ääremaade elanikud, kuna nende jaoks kaasneb tööl väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim 4 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED käimisega reeglina suurem aja- ja transpordikulu, samas on palgad on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim võrreldes Tallinna ja Harjumaaga oluliselt madalamad. tööpuudus.“ Seejuures tuleb arvestada, et kirjeldatud probleem on laiem kui seda on võimalik adresseerida Sotsiaalministeeriumi vastutusalas olevate meetmetega. 8. Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne lisada väljakutsete ja võimaluste alla: Arengukavas alaeesmärgi 4 (sotsiaalhoolekanne) väljakutsete ja võimaluste valdkonna ebapiisav rahastamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil all toodu on kaardistatud toimunud töörühmade, kaasamisürituste ja „ja omavalitsuste ebaühtlane võimekus“ halvendavad teenuste kooskõlastusringilt saabunud ettepanekute ja ka erinevat uuringute kättesaadavust ja suurendavad inimeste omaosalust. tulemusena. Leiame, et arengukavas kirja olev katab juba teie poolt tehtud ettepanekut, sest sama mõte ja mõju inimestele on juba kirjas. Arengukavas olev sõnastus on „Valdkonna ebapiisav rahastamine on kaasa toonud teenuste ebapiisava kättesaadavuse riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, sest inimeste omaosalus on paljudele ülejõukäiv. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.“ 9. Alaeesmärk 4: tegevuse „ toetada kohalikke omavalitsusi, et tagada Juhime ettepaneku tegija tähelepanu, et Heaolu Arengukava 2023-2030 hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet” alla lisada: ”võrdväärsel puhul on horisontaalne lähenemine, et inimesele tuleb tagada vajaliku abi tasemel igas Eesti piirkonnas”. kättesaadavus elukohast sõltumata. Seetõttu on ettepanek läbivalt kogu arengukava kaetud, ega eelda tegevuse juures enam täpsustamist. 10. Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine Praegu on 5. alaeesmärgi „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine“ pealkirjastada: “Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja haavatavate rühmade eesmärk sõnastatud järgmiselt: Eestis on naistel ja meestel kõigis võrdne kohtlemine” ning sõnastada eesmärgina: „Toetada liikumist olukorra ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, poole, kus Eestis on naistele ja meestele, sh haavatavatesse rühmadesse võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed kuulujatele tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. osalemiseks”. ENÜ poolt pakutud sõnastus on kitsam, jättes välja põhimõtte, et naistel ja meestel oleks kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Peame oluliseks ambitsioonikamat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust silmas pidavat sõnastust, lähtume siin mh soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistestikust ja seal sõnastatud eesmärkidest. 11. Alaeesmärk 5: väljakutsed ja võimalused: Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk ei ole inimeste 11.1 Jätta välja: „Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige valikuvabadust piirata, vaid seda suurendada, sh töö-ja pereelu ühitamise ja teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja hoolduskoormuse võrdsema jagamise soodustamise kaudu. meeste seas 60 protsendipunk". Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või Riik ei soovi ette kirjutada, kuidas vanemad otsustavad hoolduskoormust takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel.“ pere tasandil jagada, vaid eelkõige on oluline tegeleda soodsa keskkonna 5 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED loomisega nii naistele kui ka meestele hoolduskoormuse võrdsemal Selgitus: soolise võrdõiguslikkuse seadus ei laiene eraelu ja peresuhetele, jagamisel ning valikuvõimaluste suurendamisel. seetõttu peaks riik laskma peredel endil otsustada, kas üldse, kes ja kui kauaks väikelapsega koju jääb. 11.2 Jätta välja: „Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud On hea meel, et naised on jõudnud senisest enam tipp-ametitesse. Samas otsustus- ja juhtimistasanditel”. Selgitus: Eestis, kus kõigis riigi "tippametites ei saa nõustuda, et vertikaalne sooline segregatsioon ei vaja enam on praegu või on varasemalt olnud naised, on oluliselt kriitilisemaid tähelepanu. Lähtume siin eri otsustustasandite soolise tasakaalu tegelikest arengukava tasandil sekkumist vajavaid soolise ebavõrdsuse ilminguid. andmetest, mis näitavad endiselt naiste süsteemset alaesindatust otsustus- ja juhtimistasanditel, mitte üksikutest positiivsetest näidetest. 11.3 Jätta välja: „Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust Üksnes seaduse olemasolust ei saa veel järeldada, et seaduses ette nähtu toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises”. reaalselt ka rakendub. Sellele on tähelepanu juhtinud ka mitmed uuringud Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse seadus on oma ülesannet hästi täitnud, (sh tööandjate seas läbiviidud uuringud soolise võrdõiguslikkuse seaduse Eestis ei ole seaduse tasandil täiendavat sekkumist vajavaid soolise nõuete täitmisest, samuti soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, soolise ebavõrdsuse probleeme, samuti puudub vajadus järelevalve tõhustamiseks. palgalõhe uuring). Heaolu arengukava toob välja vajaduse täiendavalt analüüsida soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud nõuete täitmist ning teha ettepanekuid seaduse paremaks rakendamiseks ja vajadusel järelevalvevõimaluste tõhustamiseks. Järelevalve tõhustamine on seotud ka EL palkade läbipaistvuse direktiiviga. 11.4 Lisada: „Läbi aastate on süvenenud sooline hariduslõhe, mis algab Tuleb tähele panna, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest oma juba põhikoolis poiste suurema väljalangemisega ning tipneb kõrghariduses. valdkonnas vastutavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi kõik Kõrgkoolide lõpetajate hulgas on aastaid olnud mehi kaks korda vähem kui ministeeriumid, sh tuleb soolise perspektiiviga arvestada mitte ainult naisi“. heaolu arengukavas, vaid ka teistes valdkondlikes arengukavades. Heaolu Selgitus: tegemist on hetkel kindlasti kõige suurema ja järjest kasvava arengukava hariduslikku ebavõrdsust käsitlevas osas oleme lähtunud HTM- soolise ebavõrdsuse ilminguga, millega tuleks kiiresti tegeleda. ilt kooskõlastusringil saadud tagasisidest. Soolise hariduslõhe kohta andmete kogumise, analüüsi ja meetmete kujundamise eest vastutab HTM. Samuti on SoM ja HTM vahel hea koostöö soolise ebavõrdsuse ilmingute, sh soolise segregatsiooni ja hariduslõhede probleemidega tegelemisel. Pöörame tähelepanu, et soolise hariduslõhe probleem on juba käsitletud HTM koordineeritud haridusvaldkonna arengukavas 2021- 2035. 11.5 Lõigule „Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal Soolise palgalõhe vähendamine on üks soolise võrdsuse edendamise olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust peamisi eesmärke, sh on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses” lisada: „Aastaid seadnud eesmärgiks soolise palgalõhe vähendamine 5%-ni. on samal tasemel püsinud regionaalne palgalõhe, mis on tunduvalt suurem Regionaalse palgalõhe vähendamine ehk piirkondlike ebavõrdsuste soolisest palgalõhest, kuid millega pole seni tegeletud”. vähendamine on samuti väga oluline ning soolise palgalõhe analüüsimisel 6 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED ja vähendamisel on loomulikult oluline arvestada ka mh võimalike regionaalsete ebavõrdsustega. 11.6 Lisada: „Maapiirkondade naistel puuduvad võrdsed võimalused Oleme nõus, et erinevate poliitikate, sh regionaalarengu ja regionaalpoliitika eneseteostuseks, sh hariduse omandamiseks, töötamiseks ning töö ja puhul peab arvestama senisest enam ka sooliste erinevuste ning soolise pereelu ühitamiseks, sest puuduva regionaalpoliitika tõttu on esmavajalike võrdsuse perspektiiviga. Leiame, et ettepanekud sootundliku teenuste kättesaadavus ja elutingimused halvad”. regionaalpoliitika kujundamise kohta peaks kajastuma eelkõige regionaalpoliitikat käsitlevates arengudokumentides. 11.7 Alaeesmärk 5 tegevussuunad: jätta täielikult välja tegevussuunad Arengukava prioriteedid ja probleemide kirjeldus põhineb tõenduspõhisel “Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja lähenemisel. Eelkõige on SoM lähtunud valdkonda kirjeldavatest juhtimistasanditel” ja „Soolise võrdõiguslikkuse alase õiguskaitse statistilistest andmetest, valdkonnas läbi viidud viimastest uuringutest tõhustamine” koos kõigi tegevustega, kuna praegu vajavad Eestis (soolise palgalõhe uuring, hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni lahendamist mitmed oluliselt teravamad ebavõrdsuse probleemid. uuringud, soolise võrdõiguslikkuse monitooringud, sihtrühmade õigusteadlikkust puudutavad uuringud), samuti EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemusest, mis toovad välja peamised valdkonna kitsaskohad ja arenguvajadused, mida heaolu arengukava ka adresseerib. Seetõttu ei saa nõustuda ENÜ nimetatud soolise võrdsuse edendamise tegevussuundade välja jätmisega. 11.8 Tegevussuund “Ühiskondlike hoiakute muutmine soolist Justiitsministriga on kompromiss saavutatud ja heaolu arengukava on võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks”: säilitada tegevus „suurendada sellest lähtuvalt muudetud. soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest probleemidest, soostereotüüpidest ja nende mõjust ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest”, ülejäänud tegevused jätta välja, kuna Eesti praeguses arenguetapis pole nendega (eri soolise vihakõnega) tegelemine kõige olulisem. 11.9 Tegevussuund “Naiste ja meeste majandusliku võrdsuse Soolise palgalõhe vähendamine on üks soolise võrdsuse edendamise suurendamine”: sõnastada tegevus „jätkata palgalõhe põhjuste peamisi eesmärke, sh on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ väljaselgitamist ja kujundada meetmed palkade läbipaistvuse Eesti 2035 seatud eesmärgiks soolise palgalõhe vähendamine 5%-ni. parandamiseks” ümber järgmiselt: „Algatada regionaalse palgalõhe ulatuse Regionaalse palgalõhe vähendamine ehk piirkondlike ebavõrdsuste ja põhjuste uuring ja kujundada meetmed palkade läbipaistvuse vähendamine on samuti väga oluline ning soolise palgalõhe analüüsimisel parandamiseks ja palgaerinevuste vähendamiseks”. ja vähendamisel on loomulikult oluline arvestada ka mh võimalike regionaalsete ebavõrdsustega, kuid me ei saa asendada soolise palgalõhega tegelemist regionaalse palgalõhe probleemiga. 11.10 Lisada tegevus: „Kujundada toetusmeetmed tööandjatele Juhul kui tegemist on aegunud või madalate oskustega sihtgrupiga, pakub vanemapuhkuselt naasvatele töötajatele sisseelamis- ja täiendkoolituste Eesti Töötukassa täiend- ja ümberõppemeetmeid "Tööta ja õpi" meetmete pakkumiseks ning muude töö- ja pereelu ühitamise võimaluste raames. Samuti saab tööandja taotleda Töötukassast oma töötajate parandamiseks”. koolitamiseks toetust tööandja koolitustoetuse raames. 7 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED 11.11 Tegevusele „toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust organisatsioonide ja võrgustike toetamise all on silmas peetud ka lisada: „sh naisorganisatsioonide” ja „arendada nendega koostööd ja naisorganisatsioone. kaasata neid poliitikakujundamisse”. 11.12 Lisada tegevussuund: „Soolise hariduslõhe vähendamine” koos Tuleb tähele panna, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest oma järgmiste tegevustega: Eesti andmete kogumine ja analüüs, teiste riikide valdkonnas vastutavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi kõik praktikate kogumine ja analüüs, meetmete väljatöötamine koostöös ministeeriumid, sh tuleb soolise perspektiiviga arvestada mitte ainult heaolu haridusteadlaste ja -praktikute ning huvirühmadega ja nende rakendamine arengukavas, vaid ka teistes valdkondlikes arengukavades. Heaolu kõigil haridustasemetel. arengukava hariduslikku ebavõrdsust käsitlevas osas oleme lähtunud HTM- ilt kooskõlastusringil saadud tagasisidest. Soolise hariduslõhe kohta andmete kogumise ja analüüsi eest vastutab HTM, samuti on SoM ja HTM vahel hea koostöö soolise ebavõrdsuse ilmingute, sh soolise segregatsiooni ja hariduslõhede probleemidega tegelemisel. Pöörame tähelepanu, et soolise hariduslõhe küsimus on juba käsitletud HTMi haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035. 11.13 Lisada tegevussuund: „Maapiirkondades elavate naiste olukorra Huvikaitse küsimus on arengukavas kajastatud üldisemalt ja eraldi kitsamad parandamine” koos järgmiste tegevustega: Andmete kogumine ja uuringute sihtrühmi pole välja toodud. Kahtlemata on oluline kaasata ja võimestada korraldamine maal elavate naiste elutingimuste ja vajaduste erinevaid soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendavaid väljaselgitamiseks, mida saaks arvesse võtta valdkondlike poliitikate organisatsioone. kujundamisel, maapiirkondade naisorganisatsioonide huvikaitsevõimekuse tõstmine ja nende kaasamine poliitikakujundamisse. 11.14 Jätta välja tegevussuund: „Regulaarsete ja kvaliteetsete andmete Oleme nõus, et riik peab tagama kvaliteetsete andmete olemasolu, seetõttu tagamine vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta” koos kõigi on siin teiste seas uuringute tellijana mõeldud ka riiki. Teisalt on tavaks, et tegevustega, kuna objektiivseid andmeid saab koguda ainult riik. erinevaid elanikkonda puudutavaid uuringuid ja analüüse viivad läbi ka teised kvalifitseeritud osapooled (nt teadusasutused, uuringuettevõtted jt) ning nende objektiivsuses ja professionaalsuses ei ole põhjust kahelda. 11.15 Jätta välja tegevus: „muuta võrdse kohtlemise seaduse Võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala ühtlustamise vajadusele on kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse (etnilise viidanud nii Eesti huvikaitseorganisatsioonid kui mitmed rahvusvahelised kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, organisatsioonid ning see on valdkonna õiguskaitse tagamiseks oluline puude või seksuaalse sättumuse alusel ühesuguselt”, kuna seaduse tegevus. Arengukava suundade kirjeldused ei sea kahtluse alla Eesti riigi muutmise vajaduse otsustab Riigikogu. õigusloome loogikat, seetõttu viide Riigikogu menetlusele jääb arusaamatuks. 11.16 Arengukava lisa alaeesmärki 5 puudutav osa (lk 17-21) on 5. alaeesmärki on mahutatud kokku terve võrdsuspoliitika valdkond ning ebaproportsionaalselt mahukas võrreldes teisi probleeme käsitlevate palju erinevaid diskrimineerimistunnuseid. Leiame, et selleks eraldatud osadega, teeme ettepaneku teksti oluliselt tihendada. Nagu eespool öeldud, ruum ei vaja vähendamist. Peame oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse ja näeme vajadust võrdse kohtlemise all käsitleda ka regionaalset võrdse kohtlemise teemad on Heaolu arengukavas niivõrd olulised, et neile ebavõrdsust. on eraldatud mõned leheküljed. Loodame, et valdkondlikud MTÜ-d peavad 8 EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSED samuti oluliseks, et valdkonna probleemid ja tegevused saaksid adekvaatselt kajastatud. Regionaalne ebavõrdsus on oluline ja vajab kindlasti riigipoolseid lahendusi, aga antud alaeesmärgi ulatus ja fookus tulenevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustest. 11.16 Arengukava lisast lk 19 jätta välja lause: „Näiteks vajavad Arengukavas on käsitletud ka mitmeid teisi vähemusgruppe, sh vahetult ülevaatamist soo tunnustamise õigusliku protsessi põhimõtted, mis on ajale eelnevalt rassilisi vähemusi, järgnevas lõigus puudega inimesi ning ära on jalgu jäänud ega austa piisavalt transsooliste inimeste vajadusi ja toodud kõik Võrdse kohtlemise seadusega kaetud enesemääramisõigusi“. Arengukava muude alateemade juues pole diskrimineerimistunnused. detailselt käsitletud ühegi teise sihtgrupi vajadusi ja õigusi puudutavate seaduste muutmise vajadusi, võrdse kohtlemise tagamiseks ei peaks seda üliväikest hulka inimesi hõlmavat näidet välja tooma 11.17 Arengukava lisas lk 18 täiendada lauses „Senisest enam vajavad Loetelu ei ole sõnastatud lõplikuna ning vastavalt vajadusele on asjakohane andmete kogumise, analüüsimise ja soolise võrdsuse edendamise teatud juhtudel hõlmata analüüsidesse ka regionaalseid erinevusi. meetmete puhul tähelepanu intersektsionaalsus ning lisaks soole ka muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadus, seksuaalne sättumus jms) sõltuvad erinevused” loetelu sõnaga: “elukoht”. 9