Eelnõu kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium 06.02.2023 nr 1-6/2708-1 Ministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirjade „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" ja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmuse le reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõud. Palume eelnõud kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimise ga CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu; 2. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimise ga CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu seletuskiri; 3. Ministri käskkirja „CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimise ga CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" eelnõu seletuskirja lisa; 4. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu; 5. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu seletuskiri; 6. Ministri käskkirja „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" eelnõu seletuskirja lisa. Ülle Leht 6125078 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU CBRN1 valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.02.2023–30.03.2029 Elluviija Kaitsepolitseiamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 2.2 „Ühisharjutused ja õppused (terrorismiga seotud hädaolukorrad)“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritege vust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides “ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde.“. TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad sekkumise liigi „Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusemeetmed“ alla: 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajasse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“. Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ ja selle alaeesmärgi „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus “ täitmisesse. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.  - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võima luste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärgiks on CBRN valdkonna messidel ja koolitustel osalemine, et tõsta teadlikkust kaasaegsetest tehnoloogilistest võimalustest ja valdkonna arengutest ning suurendada CBRN sündmusele reageerimise kvaliteeti. Ühiskoolituste ja õppuste läbiviimise eesmärgiks on tõhustada infovahetust ja operatiivkoostööd CBRN sündmusele reageerivate ametnike ja sündmuse lahendmaisele kaasuvate ametkondade vaates, tõhustamaks kriisijuhtimise võimekust, et olla paremini valmis CBRN sündmusele reageerimiseks ning sündmuse lahendamiseks. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on tagatud teadlik ja professionaalne tegutsemine CBRN ohu keskkonnas. Tagatud on esmareageerijate ühtsed tegutsemise meetodid CBRN sündmuste korral. Eestis ollakse paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks ohu ennetamise ja maandamisega seotud tegevusteks. 2.1.3. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseiamet 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 30.03.2029 2.1.5. Projekti elluviija Kaitsepolitseiamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 4. Tulemused ja näitajad Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatav väljundnäita ja. Näitaja algtase on 0. Näitaja kood ja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõtühik 2024 2029 O.2.2 Ekspertide arv 2 4 Kohtumised/ seminarid/ kohtumiste/ õppekülastused/ ühisõppused õpikodade/ tähendavad vastastikust õppimist, et õppekülastuste/ jagada teadmisi ja häid tavasid. ühisõppuste arv Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja. Näitaja algtase on 0. Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2029 R.2.8 Selliste arv 7 Kui haldusüksus on osa suuremast haldusüksuste arv, kes on haldusüksusest kõrgemal tasandil, hiljuti välja töötanud/ millest tuleb samuti teatada, tuleks kohandanud olemasolevaid lugeda kõrgema tasandi üksuseid. mehhanisme/ menetlusi/ vahendeid/ juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega 5. Projekti eelarve ISF toetus (75% ) Riiklik Kokku Kaudsete kulude määr (% EUR kaasfinantseering EUR otsestest kuludest) (25%) EUR 450 000 150 000 600 000 2% 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalik ulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiitide, seminaride ja konverentsidega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.5.3. tõlkekulu (sh koolituste ja koolitusmaterjalide tõlkekulu); 7.5.4. õppuste ja nende ettevalmistusega seotud kulud (sh eelplaneerimiseseminar, vahekoolitused, põhiplaneerimisekonverents, õppus ehk LIVEX, õppuse järelmite konverents), sh tehnika või erivahendite rentimine, õppuseülekanne ning õppevideo teenuse sisseostmine, ruumide/transpordi rent, toitlustus, majutus, väliskülaliste /- partnerite/-koolitajate lähetuskulud (majutus, transport, toitlustus jt kaasnevad kulud), isikukaitsevahendite kulu LIVEX jaoks; 7.5.5. teavitamiskulu; 7.5.6. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.4 nimetatud tehnika ja eriseadmete rentimise kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse; 9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub detailne kirjeldus. 9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama RAd ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega; 9.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Ühendmääruse § 10 lg 1 p 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679[1]. 9.6. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese [1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.  vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt aruande vormis nõutule. 10.5. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.6. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.7. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.8. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija elektrooniliselt koostatud ja digitaalse lt allkirjastatud järelaruande. 10.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.  Siseministri käskkirjaga „CBRN 1 valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine “ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.02.2023-30.03.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Kaitsepolitseiamet. TATi eelarve 600 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (450 000 eurot), mille le lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (150 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. 1 CBRN - keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 2. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust ja suure liikuvusega kuritegevust. ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi raames rahastada koolitusi. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave on oluline. Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riigisisesed kui ka välisma ised seminarid ja konverentsid. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: „Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel.“. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 4 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 5 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega keh testatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitle mise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamis e le. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektil puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikk use suurendamine koolituste kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisese lt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemis a la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Kaitsepolitseiameti põhimäär use kohaselt on Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesanneteks on mh meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks ning kuritegude kohtueelne uurimine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Tabelis on esitatud väljundnäitajaja tulemusnäitaja ning nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projekti elluviija poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. Punkt 5 „Projekti eelarve“ Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning ISFi ja riiklik u kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivs us “, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud moodustavad 2% tegevuste otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse (õppe)visiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. Elluviija peab lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama 15 tööpäeva jooksul pärast TAT kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ning tegevuskava ja eelarve. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus eelarvet muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.1.2. on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Koolituste puhul kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info RÜ-le. Elluviija infosüstee mis säilitatakse osalemise tõestamiseks allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri. V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.  2. TAT põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 2. saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on riigiasutused - Kaitsepolitseiamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Infoühiskond ☐jah ☒ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale. Riigivalitsemine ☐jah ☒ei Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud Kaitsepolitseiameti võimekuse suurendamisele. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☒jah ☐ei TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvuslik u kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed võimalused tegevustes (nt messidel, koolitustel jms) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks. VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht  EELNÕU Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN1 sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.02.2023–01.07.2029 Elluviija Kaitsepolitseiamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.2 „CBRN võimekuse tõstmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritege vust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides “ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“. TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teavitusemeetmed; - seadmed. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmee lne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.  näitajasse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“. Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ ja selle alaeesmärgi „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus “ täitmisesse. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterja lide tuvastamise, seire, identifitseerimise ning asitõenditena käitlemise võimekuse tõstmine. Samuti on eesmärgiks CBRN sündmustele reageerijate elu ja tervise kaitse võimekuse tõstmine. Seadmete soetamiseks külastatakse erinevaid CBRN valdkonnaga seotud konverentse ja messe (nii seadmete tootjate kui arendajate poolt korraldatavaid). See võimaldab valida parima kvaliteedi suhtega ning võimalikult kaasaegse varustuse, arvestades seejuures partnerite poolt juba kontrollitud lahendusi. Eesmärgiks on hangitud seadmete kasutamis- ja hooldusvõimekuse loomine Kaitsepolitseiametis. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud CBRN valdkonna seadmed ja vahendid CBRN sündmusele reageerimiseks ning tagatud on nende kasutamise oskus. Vahendite 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060,millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.  soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks ohu ennetamiseks ja maandamiseks teostavateks tegevusteks. 2.1.3. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseiamet 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 01.07.2029 2.1.5. Projekti elluviija Kaitsepolitseiamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitaja kood Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave ja nimetus mõõtühik 2024 2029 O.3.2 arv 5 13 Vahetusprogrammid/ seminarid/ Vahetus- õppekülastused tähendavad vastastikust programmide/ õppimist, et jagada teadmisi ja häid õpikodade/ tavasid. õppekülastuste arv O.3.3 Ostetud arv 71 135 Seadmed on materiaalne vara, millele seadmete arv antakse inventarinumber. See näitaja ei hõlma immateriaalset vara. See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. 5. Projekti eelarve ISF toetus (75% ) Riiklik kaasfinantseering Kokku Kaudsete kulude EUR (25%) EUR EUR määr (% otsestest kuludest) 825 000 275 000 1 100 0005 2% 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 5 sh seadmete ostmiseks ja rentimiseks kuni 1 035 000 eurot 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblik est otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalik ulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. seadmete ja nende varuosade ost/rent; 7.5.3. seadmete paigaldamise ja seadistamise kulu; 7.5.4. seadmete tarnimisega seotud tolliformaalsuste ja strateegilise kauba vormistamise kulud; 7.5.5. seadmete varakindlustus ja vastutuskindlustus projekti abikõlblikkuse perioodil; 7.5.6. seadmete kasutamise koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiitidega , messide külastamise seadmete tootjate külastamise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuva te l koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiid i korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.5.7. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide, kasutusjuhendite tõlkekulu); 7.5.8. teavitamiskulu; 7.5.9. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse; 9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub detailne kirjeldus. 9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama RAd ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega; 9.3.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Ühendmääruse § 10 lg 1 p 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679[1]. 9.6. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud [1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.  vormil üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt aruande vormis nõutule. 10.5. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.6. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.7. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.8. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija elektrooniliselt koostatud ja digitaalse lt allkirjastatud järelaruande. 10.9. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.  Siseministri käskkirjaga „Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN 1 sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11492 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.02.2023-01.07.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Kaitsepolitseiamet. TATi eelarve 1 100 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (825 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (275 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste 1 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumamaterjalid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalis use arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. Euroopa Liidu tasandil on rõhutatud sisejulgeoleku ohtudena mh terrorismi, piiriülese mõõtmega raske ja organiseeritud kuritegevust ja suure liikuvusega kuritegevust. ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi raames rahastada seadmete soetamist. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRN intsidentide tõenäosust. Asjakohane oskusteave, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus on olulised. Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“ TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalsed õppevahendeid ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolek ut, vastupidavust ja avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Järgitakse EL ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Kui projekti raames vahetatakse välja vanad seadmed uute vastu, on elluviijal kohustus vanad seadmed üle anda vastavat käitlusõigust omavale isikule ning tagada võimalikult suures ulatuses seadmete taaskasutamine ja ringlussevõtt. Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitle mi se poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamis e le. TATi raames viiakse ellu projekti, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektil puudub omafinantseerimise kohustus. Punkt 3 „Riigiabi“ Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna suutlikk use suurendamine seadmete soetamise kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustege vuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemis a la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Kaitsepolitseiameti põhimäär use kohaselt on Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesanneteks on mh meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks ning kuritegude kohtueelne uurimine. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetluse ga, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“ Tabelis on esitatud väljundnäitajad ja nende sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projekti elluviija poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll olulise lt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. Punkt 5 „Projekti eelarve“ Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning ISFi ja riiklik u kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“ Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivs us “, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Projekti kaudsed kulud moodustavad 2% tegevuste otsestest kuludest. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse (õppe)visiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus või soetus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/6795 . SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti kirjelduse ning eelarve ja tegevuskava. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus eelarvet ja tegevuskava muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas (15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.1.2. on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite osakonda e-kirja teel vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“ 5 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 11 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 14 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.02.2023 III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötle mise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega 1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele  TATi panust erieesmärgi väljudnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4. Projektil ei ole sobivaid ISFi määruse lisas V toodud tulemusnäitajaid. 2. TAT põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3. saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on riigiasutused - Kaitsepolitseiamet, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1. TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Infoühiskond ☒jah ☒ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale. Riigivalitsemine ☐jah ☒ei Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud Kaitsepolitseiameti võimekuse suurendamisele. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Küll aga peetakse tegevuste elluviimisel silmas võrdse kohtlemise printsiipi. ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☐jah ☒ei TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse eri soost, vanuses, rassist või rahvuslik u kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse või seksuaalse sättumusega inimestele võrdsed võimalused tegevustes (nt vahetusprogrammides, seminaridel jms) osalemiseks. Vajadusel tagatakse puuetega inimestele ligipääsetavus tegevustes osalemiseks ja seadmete kasutamiseks . VI TAT rakendamine TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0148 - "CBRN valdkonna koolituste, ühisharjutuste ja õppuste läbiviimisega CBRN sündmuse lahendamisega seotud võimekuse tõstmine" ja "Seadmete ja varustuse soetamise kaudu Kaitsepolitseiameti CBRN sündmusele reageerimise võimekuse suurendamine" Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0decd770-8dcd-4e1a-8a02-1f69b7180fa8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0decd770-8dcd-4e1a-8a02-1f69b7180fa8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main