dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 6. veebruar 2023
Viit
1.5-1.1/294-2
Registreeritud
6. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Vaimse Tervise Keskus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Sandra Kuus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎esmane tervisekontroll, ettepanekud ja terviseandmed.msg48 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Sandra Kuus </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=6ce756fcabb648c493314a34a22f51a2-Sandra Kuus> Saaja: '[email protected]', Seili Suder Teema: RE: küsimus seadusemuudatuse kohta Lugupeetud Merle Tomberg Esiteks küsisite, kas varasema tervisekontrolli arvestamine on lubatud ainult uue töötaja puhul või ka kui töötaja töötab korraga kahel töökohal. Selgitame, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite või sama töölaadi suhtes, mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (TTOS § 131 lg 6). TTOS § 131 lõike 6 teist lauset tuleb tõlgendada esimese lausega koosmõjus ehk kogu lõige reguleerib esmase tervisekontrolli korraldamist. Seega on tööandjal õigus arvestada töötaja varasemat tervisekontrolli otsust ainult esmase tervisekontrolli puhul. Kui töötaja töötab korraga kahel töökohal, siis peavad mõlemad tööandjad regulaarselt talle tervisekontrolle korraldama. Teiseks küsisite töötervishoiuarsti soovituste kohta vaimse tervise osas. Selgitame, et uue töötervishoiuteenuse korra kohaselt eristatakse selgelt ettepanekuid töötaja ja tööandjale. Ettepanekute eristamine töötajale ja tööandjale on vajalik, et tööandja ei saaks teada selliseid töötaja terviseandmeid, milleks tal õigust ei ole. Eelkõige töötajale suunatud ettepanekud, mida tööandja mõjustada ei saa (nt kehakaalu langetamine, tervislik unerežiim vms), peaks töötervishoiuarst märkima otsuse vormil töötaja ettepanekute alla. Ettepanekud, mida tööandja peaks oma töökeskkonnas tegema, tuleks kirjutada tööandjale suunatud ettepanekute alla. Näiteks silmaharjutuste tegemise soovituse puhul saab tööandja töötajat juhendada ja jälgida, kas harjutusi tehakse, seega on see info vajalik ka tööandjale esitada. Muudatuste eesmärk oli ka suunata arste rohkem tähelepanu pöörama ettepanekute sisule, kuna muudatustega seonduvalt on nüüdsest need tööandjale kohustuslikud. Lisaks on muudetud TTOS § 131 lõiget 14, mille kohaselt edastab töötervishoiuarst tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Tööandjal ei ole õigust saada diagnooside andmeid. Seega kui töötaja ei soovi, et tööandjale esitatakse tema tervisega seonduvaid soovitusi, siis arst võib neid ikkagi esitada, kui need on vajalikud töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks. Samas on arstil kaalutlusotsus, kas andmed on nii vältimatult vajalikud, et neid peab igal juhul jagama ja seda ka siis kui isik nõus ei ole. Füüsilise ja vaimse tervise osas on ettepaneku esitamisel sama lähenemine ehk aluseks tuleb võtta TTOS § 131 lõige 14. Näiteks kui stress vms vaimse tervise häired on seotud töökohaga või töö võimendab neid, siis peaks arst ettepanekud ka tööandjale esitama. Kui töötaja räägib vastuvõtul oma eraeluga seonduvatest probleemidest, siis nendega seonduvaid ettepanekuid ei ole asjakohane tööandjale esitada. Tööandja peab maandama ka psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevaid riske ning töötervishoiuarsti sisend selleks on väga oluline. Seega peaksite töötervishoiuteenuse osutajaga suhtlema ning täpsustama enda ootusi ettepanekute sisule. Samuti saab töötaja ise vastuvõtu lõpus kontrollida, mida on arst otsusele kirjutanud ka ettepanekute osas, sest otsus esitatakse töötajale allkirjastamiseks. Ka töötaja saab arsti tähelepanu juhtida, et vajalikud ettepanekud on tööandjale jäänud esitamata. Töötaja saab avaldada arstile murekohti ja selgitusi. Arst teeb seejärel soovitused võttes arvesse nii tööandjalt kui töötajalt saadud teavet, riskianalüüsi jm. Lugupidamisega Sandra Kuus nõunik | Töösuhete ja töökeskkonna osakond 6269 251 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> From: Merle Tomberg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 12, 2023 2:35 PM To: Seili Suder <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: küsimus seadusemuudatuse kohta Tere Rääkisime eile põgusalt töötajate töötamisest kahel sarnasel ametikohal erinevate tööandjate juures. Kas ja kuidas sellises olukorras kohalduks antud lõige? § 131 (6) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal. Lisaks küsin veel kommentaari ühele praktilisele teemale. Kas tööandjal oleks võimalik saada töötervishoiuarsti soovitusi ka vaimse tervise osas tööandjale, nagu neid tehakse füüsilise tervise osas- personaalselt otsuse blanketil. Praegu meie töötajad vastavad põhjalikult vaimse tervise küsimustikule (sisaldub tellitud teenuses) ja saavad vastavalt tulemustele personaalselt soovitusi vestlusel töötervishoiuarstiga, samas võivad soovitused kasulikud olla ka tööandjale. Kas on nii, et töötaja saab ka selles kaasa rääkida, milliseid soovitusi arst tööandjale annab? Kui töötaja ei soovi, et tööandjale antakse tema tervisega seotud soovitusi, siis arst ei tee neid soovitusi? Kas selles osas peaks olema füüsilise ja vaimse tervise osas sama lähenemine? Meil oli ka üks näide, kus arst andis visiidi ajal töötajale soovitusi ja töötaja eeldas, et arst annab ka tööandjale soovitusi, kuid arst seda ei teinud. Töötervishoiuteenuse osutaja esindaja vastas, et „ainult töötaja nõusolekul on võimalik teha otsusele märge soovituse kohta vaimse tervise osas ning töötaja peab ise selleks visiidil soovi avaldama. Muul juhul võib märge olla, et soovitus külastada eriala spetsialisti (aga kahjuks ei saa olla kirjeldatud, kui vaimse tervise spetsialisti).“ Samas füüsilise tervise osas ju töötajad ei pea visiidil soovi avaldama, mida arst peaks tööandjale soovitama. Arst hindab soovituse vajadust ise. Lugupidamisega Merle Tomberg kvaliteedijuht mob 5556 5866 <http://www.vaimnetervis.ee/> Tallinna Vaimse Tervise Keskus Mustamäe tee 50 | 10621 Tallinn vaimnetervis.ee <http://www.vaimnetervis.ee/> | [email protected] <mailto:[email protected]> 627 6640 facebook <http://www.facebook.com/TallinnaVaimseTerviseKeskus>
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel