Pöördumine

Sotsiaalministeerium [email protected] 02.02.2023 nr 1-12/P2/4060 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Proviisoriõppe õppekava ja nimetuse uuendamine Eesti farmaatsiahariduse arendamise eesmärgil Austatud Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp ja Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal Ootame Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ametlikku seisukohta Tartu ülikooli (TÜ) meditsiiniteaduste valdkonna farmaatsia instituudi ettepanekule minna üle proviisoriõppe integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppelt 3+2 õppele ning õppekava nimetuse muutmise kohta ravimiteaduse õppeks. Oleme teadlikud, et ettepaneku elluviimisega kaasnevad õigusaktide muudatused ning oleme arvestanud, et see võtab aega, aga sellegipoolest oleme veendunud, et need muudatused on vajalikud. Allpool leiate meie selgitused muutuste vajalikkusest, samuti mõned konkreetsed küsimused ja ettepaneku. Selgituskiri: Kogu maailmas ja ka Eestis areneb ja muutub farmaatsia valdkond pidevalt. Selle näiteks on ravimitööstuse teke Eestis, apteekide omandireform, kliinilise proviisori haigla ravimeeskonda liitmine jms. Nii ravimitööstuses kui ka apteekides on vaja üha rohkem ravimiteadlasi. Selleks, et tööturule jõuaks piisavalt vajalikke kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, peab valdkonna arenguga kaasas käima ka ülikooli õppekava. Oleme proviisori õppekava pidevalt arendanud, viies hiljuti sisse kompetentsipõhise õppe ning uuendades õppeaineid vastavalt muudatustele Euroopa direktiivides. Siiski on viimastel aastatel vähenenud noorte huvi TÜ proviisoriõppe vastu ning sellest tulenevalt on ka lõpetajate hulk väike: 2018. aastal oli 20 proviisoriõppe lõpetanut; 2019. aastal 25, 2020. aastal 14, 2021. aastal 17 ning 2022. aastal 27 lõpetanud. Vähese huvi põhjuseks võib olla madal farmaatsia valdkonna tuntus ja negatiivne kuvand ühiskonnas, õppekava paindlikkuse puudus ja proviisori rolli ebamäärasus esmatasandi tervishoiu süsteemis1. Eestis antakse ravimite alast haridust kahes õppeasutuses: 1. Tartu Ülikoolis, kus meditsiiniteaduste valdkonna proviisori õppekava lõpetanu saab proviisori kutse. Proviisor on magistrikraadiga (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, kestus viis aastat, 300 ainepunkti, Euroopa Liidu reguleeritud kutseala) ravimispetsialist. Proviisoril on laiapõhjalised oskusteadmised ravimitest alates nende disainimisest, valmistamisest/tootmisest ja toimest organismis kuni sobiva ravimi 1 SA Kutsekoda. (2017).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073  valikuni lähtuvalt inimese füsioloogiast (sh haigustest). Proviisoriõppe lõpetanul on võimalik edasi õppida farmaatsia vms eriala doktoriõppes. 2. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (TTK), kus farmatseudi õppekava lõpetanu saab farmatseudi kutse. Farmatseudi õppekava (kestus kolm aastat, 180 ainepunkti) läbinu on rakenduskõrgharidusega spetsialist, kes tunneb ravimeid ja ravimite valmistamist ning muid meditsiinikaupu ja tervisetooteid. Farmatseudi kutse pole Euroopa Liidus kuidagi reguleeritud. Valdavalt töötavad farmatseudid, aga ka suur osa proviisoritest Eestis apteekides. Hoolimata kutsestandardite olemasolust ning teadmiste ja pädevuste olulisest erinevusest, on farmatseudi ja proviisori rollid ebaselged ja kattuvad apteegiteenuse osutamisel suuresti. On ilmne, et noorele inimesele, aga ka ühiskonnale tervikuna pole selge, kes on proviisor, milline on tema pädevus ja kuidas see pädevus erineb farmatseudi kutse saanu teadmistest ja oskustest. Sellest on tingitud, et enamus noori ei ole motiveeritud õppima sarnase töö tegemiseks ja palga saamiseks kolme aasta asemel viis aastat. See viib omakorda paratamatult TÜ proviisori õppekava hääbumiseni. Oluliselt on hoogustunud Eesti ravimitööstuse areng, mis toob kaasa kasvava vajaduse magistri- ja doktoritasemel ravimiteadlaste järele. Samuti on suurenenud huvi ravimitega seotud arendusprojektide läbiviimise vastu TÜ farmaatsia instituudis. Praegu on proviisor ehk ravimiteadlane ainus koolitatud spetsialist Eestis ravimite disainimise, tootmise ja kvaliteedi alal, mis võimaldab tal juhtida kvaliteediprotsesse ravimitööstuses ja olla õiguspädevaks isikuks erinevates ravimivaldkonna institutsioonides (riigiasutused, üld- ja haiglaapteek, tootmine, hulgimüük jne). Et tagada ravimitööstusele, ravimivaldkonnaga seotud institutsioonidele ja kogu tervishoiusüsteemile piisavalt magistri- ja doktorikraadiga ravimiteadlasi ning garanteerida ravimiteaduse alase akadeemilise kõrghariduse järjepidevus Eestis, on vaja TÜ proviisori õppekaval muutusi, mis garanteeriksid stabiilse üliõpilaste arvu ülikoolis ja proviisorite järelkasvu. TÜ soovib proviisoriõppe õppekava viia vastavusse tööturu muutuste ja vajadustega. Üheks võimaluseks on integreeritud õppekava muutmine eraldi bakalaureuse ja magistriõppeks (3+2 õppekava, vt joonist). Loodav uus õppekava lahendaks eelpool toodud probleemid ja võimaldaks paindlikumalt reageerida tööturu vajadustele. Samuti tagaks uus õppekava vajalikul hulgal kõrgetasemeliste – magistri- ja doktorikraadiga– spetsialistide koolituse ning garanteeriks laiemalt eriala jätkusuutliku arengu. Ilma magistri- ja doktoriõppeta pole tulevikus võimalik anda farmaatsiaharidust, sest ei kasva peale pädevaid õppejõude, rääkimata teadustegevusest või kõrgetasemelisest ravimiarendusest, mis on perspektiivikas majandusharu. Uue – kolm aastat kestva bakalaureuseõppe läbinud üliõpilane saab farmatseudi kutse ja on valmis siirduma tööle apteeki (või haiglaapteeki). Samas on soovijatel võimalus jätkata 2- aastases magistriõppes ning selle läbimisel saada proviisori kutse. Hoolimata TÜ ja TTK koostöös valminud üleminekuprogrammist, puudub praegu TTK-s farmatseudi eriala omandanud inimestel praktiliselt lihtne võimalus proviisoriks edasi õppida. Uus õppekava lahendaks ka selle probleemi, TÜ magistriõppes saaksid jätkata nii TÜ kui ka TTK lõpetanud farmatseudid. Magistriõpe pakuks õppekava raames võimalust spetsialiseeruda kas apteegi või ravimiarenduse suunal. Ravimiarenduse suunal saaksid lisaks farmaatsia bakalaureuse tasemel lõpetanutele asuda õppima ka farmaatsia valdkonnale lähedaste erialade nt loodusteaduste bakalaureusekraadiga üliõpilased. Viimastele jääks ainsaks erinevuseks võrreldes farmaatsia bakalaureuseõppe lõpetanutega see, et neile ei anta magistriõppe läbimisel 2 (4) proviisori kutset ning nad ei saa õigust töötada apteegis. See lahendus võimaldab suurendada magistriõppes õppivate motiveeritud üliõpilaste ning lõpetajate arvu, mis omakorda tõstab läbi konkurentsi ka lõpetajate kvaliteeti. Magistriõppe mõlemal suunal õppivatel farmatseutidel oleks lõpetamisel võimalus mikrokraadiprogrammi(de) abil ka ümber spetsialiseeruda, mis muudab õppekava senisest palju paindlikumaks. Pärast proviisorikutse saamist on võimalik täiendav spetsialiseerumine kliinilise farmaatsia magistriõppekaval või kõigil magistrikraadi omandanutel, sh ka neil magistritel, kes proviisorikutset ei saa, meditsiini ja spordi doktoriõppekaval. Kuna planeeritava õppekava läbinud saavad erinevatel tasemetel erinevad kutsenimetused – farmatseut või proviisor, vajab õppekava nime, mis hõlmaks mõlemat kutset ning oleks mõistetav laiemale üldsusele. TÜ meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaste ning töötajate hulgas 2022. aasta sügisel läbi viidud küsitlus kinnitas, et sobivaimaks nimeks oleks ravimiteaduse õppekava. See vastaks õppekava sisule ja oleks arusaadav nii eriala tundvatele inimestele kui ka noortele, kes alles kaaluvad eriala valikut. Küsimused ja ettepanek ministeeriumitele: Kuna meie 11.01. toimunud kokkusaamisel (HTM, SoM, TÜ) viitas Haridus- ja Teadusministeerium ka TTK võimalikule soovile avada proviisori magistriõpe, siis palume Haridus- ja Teadusministeeriumilt kinnitust, et jätkuvalt kehtib arusaam, mis on sõnastatud Vabariigi Valitsuse määruses „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“, et „proviisoriõpe toimub ülikoolis“. Seda mõtet toetab ka praegune Eesti Vabariigis kehtiv proviisori kutsestandard, kus on toodud: „Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti.“ See on oluline teadmine, kui läheme senist õppekava muutma. Kinnitame omalt poolt, et oleme valmis TTK-ga tegema koostööd esimese astme õppekavade nõuete ühtlustamisel, et sealsed farmaatsia õppekava lõpetanud saaksid õpinguid jätkata ülikooli magistriõppes. Tänane kogemus näitab, et see tähendab muudatusi mõlemal pool. Rõhutame seejuures, et meie jaoks on oluline mitte teha tööturu survel hinnaalandusi proviisori kutsenõuetes. Soovime teada Sotsiaalministeeriumi seisukohta, kuidas teie näete apteegiteenuse reformi tulemusel proviisorite ja farmatseutide rollide erinevust apteegis ning kas on plaanis neid rolle ka riiklikult selgemini eristada, tuues välja mõlema kutse pädevused, õigused ja kohustused apteegiteenuste pakkumisel. See selgus on äärmiselt vajalik luua riiklikult, et ka tööandjad neid pädevusi apteegi kontekstis arvestaksid ja hindaksid. Ootame Sotsiaalministeeriumi seisukohta teemal, milline on teie visioonis Eesti ravimitööstuse tulevik. Omalt poolt on meil plaanis just nende teemadega aktiivselt teadustööd ülikoolis jätkata, toetada oma õppekavade (bakalaureuse-, magistri-, kui ka doktoriõppekavade) kaudu Eesti ravimitööstuse arendamist, viies sisse veelgi enam farmatseutilise tehnoloogia, tööstusfarmaatsia ning kvaliteedihindamisega seotud õppeaineid, juhendades ravimiarenduse/-tehnoloogiaalaseid ja/või ettevõtte poolt rahastatud ja ülikooliga kaasjuhendatud doktoritöid, toetades tehnoloogia- ja teadmussiiret ning rajades praktikabaase ka ravimitööstusesse. Oleme teadlikud, et farmatseutide riiklikult rahastatud õppekohtade arvu suurendati, palume Sotsiaalministeeriumilt infot, kui palju teie visioonis ja arvestades muutuvat tööturgu Eesti vajab proviisoreid ja kui palju farmatseute ja kui palju proviisoreid ja farmatseute Ees- tis praegu tööturul on ning milline on töötavate proviisorite/farmatseutide vanusstruktuur? Kas riiklikult on kaardistatud, lisaks tervishoiusüsteemile, kus veel proviisori pädevusega 3 (4) spetsialiste vajatakse? Millistes asutustes teie andmetel täna proviisorid lisaks apteekidele töötavad ja kuhu neid veel vajatakse? Samuti teeme ettepaneku korraldada koostöös ministeeriumitega veel 2023. aasta kevadel (nt aprillis) mõttekoda teemal: „Ravimiteadus Eestis – kellele ja miks“. Ootame selles osas ministeeriumite nõusolekut seda üritust koos korraldada. Kajastatavad teemad peaksid katma kogu ravimiteaduse. Selline mõttekoda on vajalik, et koos teiste farmaatsiasektori osapooltega arutada ravimiteaduse erinevate suundade üle ning saada tagasisidet ja koguda kokku tööandjate ootused, millega arvestada valdkonna tuleviku kujundamisel, milles on oluline roll ka loodaval kompetentsipõhisel 3+2 õppekaval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aune Valk õppeprorektor Anti Kalda meditsiinivaldkonna dekaani kt, õppeprodekaan Karin Kogermann farmaatsia instituudi juhataja Lisa: Joonis. Ravimiteaduse õppekava 4 (4) Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 06.02.2023 13:18 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: Proviisoriõppe õppekava ja nimetuse uuendamine Eesti farmaatsiahariduse arendamise eesmärgil Manused: Proviisorioppe_oppekava_ja_nimetuse_uuendamine_poordumine_TU_.asice From: Heidi Alasepp <[email protected]> Sent: Monday, February 6, 2023 1:02 PM To: Kerdi Jaamu <[email protected]> Subject: Fwd: Proviisoriõppe õppekava ja nimetuse uuendamine Eesti farmaatsiahariduse arendamise eesmärgil Begin forwarded message: From: Aune Valk <[email protected]> Date: 6. February 2023 at 12:50:21 EET To: Heidi Alasepp <[email protected]>, Renno Veinthal <[email protected]> Cc: Laura Viidik <[email protected]>, Janne Pukk <[email protected]>, Margus Haidak <[email protected]>, [email protected], Anti Kalda <[email protected]>, Karin Kogermann <[email protected]> Subject: Proviisoriõppe õppekava ja nimetuse uuendamine Eesti farmaatsiahariduse arendamise eesmärgil Tere! Saadan lisas Tartu Ülikooli ettepaneku proviisoriõppe uuendamiseks Eestis. Teie vastuseid ootama jäädes, Lugupidamisega Aune Valk Õppeprorektor Tartu Ülikool [email protected] 5267930