Pöördumine

Saatja: Martin Vahi <[email protected]> Saadetud: 05.02.2023 04:02 Adressaat: <[email protected]>; <"SM Info"> Teema: Heaolu arengukava täiendamis-ettepanek Manused: Heaolu arengukava 2023-2030 põhitekst (30.01.2023).pdf; 1985_xx_xx_CRAY-2_superarvuti_reklaambrošüüri_kaanepilt.jpeg L.p. antud kirja lugejad Sattusin Valitsuse pressikonverentsilt ("Valitsuse pressikonverents, 2. veebruar 2023") https://www.youtube.com/watch?v=SDG1wMfB8_o kuulma, et Sotsiaalministeerium on andnud Riigikogule üle "Heaolu Arengukava 2023-2030". https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse- voeti-heaolu-arengukava/ Dokumenti (Arhiveerimis-huvides lisatud antud kirja manusesse) https://sm.ee/media/2840/download niiöelda diagonaalis, teksti-otsifunktsiooniga sealt märksõnade tüvesid otsides, näib mulle, et on küll aru saadud, et infotehnoloogia abil saab inimtöömahtu, sealhulgas hooldustöödega seonduvat inimtöömahtu, näiteks vanurite füüsilise kukkumise ja muude sarnaste seikade tuvastamisel, a la dementne vanur eksis linna peale ära, otsime GPSiga üles ja saadame Bolt-takso järgi, oluliselt vähendada, aga mida ma sealt ei suutnud leida, on arusaam, et TÖÖPROTSESSI TULEKS KOHE PLANEERIDA INFOTEHNOLOOGI PILGU LÄBI OPTIMEERITULT. Infotehnoloogiat nähakse seal, piltlikkuse huvides ülelihtsustatult öeldes, mehhaanilise trükimasina asendus-lahendusena nagu 90-nendate alguses arvuteid nähti, mitte VÕIMALIKULT OPTIMEERITUD TÖÖPROTSESSI KRIITILISE KOMPONENDINA. Mu täiendusettepanek on, et lisada arengukavva järgnev tekstilõik: ---tsitaadi--algus--- Tööprotsesside planeerimisel küsida eksperthinnangut ka matemaatikutelt ja infotehnoloogidelt, kasutades ära konkreetses kogukonnas (linn, vald, küla) elavate spetsialistide vabatahtlikkuse alusel tehtavat tööd. Kuna headel spetsialistidel on oma tavatööst sobiv sissetulek enamasti olemas, siis vältimaks sotsiaalseid protsesse, mis andekaimaid inimesi PROJEKTIST EEMALE PELETAVAD, peab antud vabatahtlike spetsialistide töö PÕHIMÕTTELISELT TOIMUMA NULLEELARVEGA VÕI VABATAHTLIKE ENDI RAHALISTE VAHENDITEGA.  ---tsitaadi--lõpp---- Taust on, et eksisteerivad ju vabatahtlikud päästjad ning vabatahtlikud militaristid (kaitseliitlased). Miks ei võiks eksisteerida TASUTA, VABATAHTLIKKUSE ALUSEL, toimivad matemaatikute ja infotehnoloogide meeskonnad? Rõhutan, et null-eelarve on HÄDAVAJALIK selleks, et elimineerida olukord, kus mingi vaid raha peale väljas olev, SISULISEST TÖÖST MITTE-MOTIVEERITUD, seltskond võtab projekti üle ja hakkab takistama SISULISTEST TULEMUSTEST HUVITATUD matemaatikute ja infotehnoloogide tööd. Arvan, et tõsiselt heade matemaatikute ja infotehnoloogide korral pole antud projekti töötasu kuigivõrd kriitiline ja ongi hea, kui projektiga liituvad ainult need inimesed, kes on tõesti vaid TÖÖTULEMUSTE PEALE VÄLJAS, mitte raha peale väljas. Meenutan, et seda tööd saab teha kodunt, üle interneti, mistõttu reisimis-kompensatsioone pole tarvis, hotelli-kompensatsioone pole tarvis. Kui olukord juba selline on, et peab füüsiliselt ühes ruumis juttu ajama, sest "muidu ei õnnestu", siis on probleem selles, et POLEGI SEAL ÜHES RUUMIS MILLESTKI ASJALIKUST ÜLDSE RÄÄKIDA ja tegu on lihtsalt sotsiaalse plämaga, kus osalised pole enne koosolekule tulekut viitsinud/suutnud/osanud oma enda kodutööd ära teha. Meenutan ka seda, et isegi need inimesed, kes 10-sõrmesüsteemi ei valda ja "arvutit halvasti käsitleda oskavad", suudavad mobiiliga videosid teha ja neid videosid kuhugi postitada. Kõik meist on kunagi ka suutnud, näiteks keskkoolis, kirjandit kirjutada. See tähendab, et iga minimaalsegi intellektuaalse võimega inimene suudab tavalisele A4-paberile oma enda argumendid ise-enda jaoks mustandina kirja panna ja selle konspekti põhjal mobiiliga video teha, mida teised üle interneti vaadata saavad. Seda täiesti sõltumata sellest, kui sotsiaalne ja "inimeste inimene" ta ka oma psühholoogiliselt profiililt on. Töö ei peagi olema sotsiaalne melu ja OMA ENDA MÕTETE MÕTLEMINE ON FUNDAMENTAALSELT EBASOTSIAALNE TEGEVUS! Argument, et füüsiliselt kohtumata pole võimalik intellektuaalsete inimeste korral arutelu pidada, on alusetu. Matemaatikute ja infotehnoloogide meeskonnad saavad töötada üle interneti ilma, et mingitki reisimise kuluhüvitist või muid füüsiliste koosolekutega seonduvaid kuluhüvitisi, raha, vajaks. ---kõrvalkommentaari---algus---- Infotehnoloogide korral tean siin erandit kasutajatoespetsialistide ja võrguadministraatorite näol. Kasutajatoespetsialistid (mul on selliseid tuttavaid) peavad mõnikord füüsiliselt oma kliendi arvutil või monitoril mõne juhtme taha torkama, sest klient ei tule sellega ise toime. "Serveri-inimesed"/võrguadministraatorid aga peavad vähemalt osa oma töö-ajast servereid füüsiliselt "kappi kruvima" ja neile juhtmeid taha torkama.  Enam-vähem kõik muu saavad isegi nemad kaugtööna kodunt ära teha. Näiteks virtuaal-servereid ("virtual private server", VPS) tihtilugu nii kasutataksegi, et VPS'i "omanik" ei tea isegi maja aadressi/asukohta/linna, kus toda VPS'i päriselt, füüsiliselt, majutatakse, sest kuniks see pole kuskil Venemaal ja osadel juhtudel Läänes (USA ja UK majutusfirmad ei paku kuigivõrd töökindlat teenust, sest seal on kultuur selline, mis lubabki klientidelt raha ära võtta ilma, et reklaamitud teenust vastu pakutaks), seni pole oluline, kus seda VPSi füüsiliselt realiseeriv arvuti/serveripark asub. ---kõrvalkommentaari---lõpp----- Küll aga õnnestub raha osa nulli viies igasugu susser-vusser-aferistid, kes muidu projekti lörri tõmbavad, projektist eemal hoida. Andekatel inimestel, matemaatikute ja infotehnoloogide koorekihil, on muudki teha kui võidelda mingi raha peale väljas oleva aferistiga, "organisaatoriga", "mittetulundusühingu asutajaga", "huvigrupi esindajaga", kellest mõni ehk kuulsuse kaudu "sooja töökohta" saada loodab. Taustaks mainin ka seda, et olles tarkvara-arendajana eriti huvitunud tarkvara-projektide ajaloost, olen märganud, et ajale on vastu pidanud just null-eelarvega tarkvara-projektid, sest hästi finantseeritud tarkvara-projekti rahastus kunagi, näiteks 7 aastaga, ikkagi lõppeb, aga null-eelarveline projekt peab juba tarkvara-arhitektuurilt olema sedasi tehtud, et VÄHESE TÖÖAJAGA on võimalik seda tarkvara kohaldada nii, et see tarkvara on uute riistvara- ja operatsioonisüsteemi-kombinatsioonide peal kasutatav. Minu silmis eriti positiivsed näited, mis ajale tõsiselt hästi vastu on pidanud, on x) https://www.vim.org/ x) http://www.reduce-algebra.com/ x) paljud UNIX'i konsoolitöövahendid (grep, sed, awk, jne.) Möönan, et need projektid, eriti REDUCE ja UNIX'i töövahendid, olid algselt suht hästi rahastatud, aga hästi rahastatud tarkvara-projekte on planeedil Maa jalaga segada. Ajale vastu aga suudavad pidada vaid need tarkvara-projektid, mis suudavad üle elada "finants-talve"(perioodi, mil rahastus on NULL). Nagu putukad ja muud elukad: kes talve üle ei ela, see sureb välja. Lisandub mõte, et kui moega seonduv ja hasartmängudega seonduv hinna-osa välja arvata, siis fundamentaalselt kajastab hind alati MANUAALTÖÖD. Kuniks inimesed spetsialiseeruvad, seni on neil vaja üksteisega konsulteerida ja konsultatsiooni eest kuidagi suht võõrastele inimestele tasuda, millega on seletatav raha fundamentaalne vajadus, kuid seal, kus masin, näiteks arvuti, töö ära teeb, pole vaja manuaaltöö eest rohkem maksta kui vaid selle manuaaltöö eest, mis kulub tolle masina loomiseks ("arvuti hind") ja tööle panemiseks ("tarkvararendustööde hind", võrguadministraatorite töötasu), töös hoidmiseks (a la elekriarve). Selle mõttekäigu kohaselt ei ole lahenduseks suuremad palgad ega suurem pension, vaid RIKKUSE ANNAB KVALITEEDILANGUSEVABA HINDADE ODAVNEMINE. Ajalooline näide on arvutustehnika: tänapäeval arvutusjõudluselt moraalselt vananenud mobiiltelefon on võimsam kui NSV-Liidu ja USA vahelise Külma Sõja ajal võidurelvastumisel kasutuses olnud superarvutid. Kui superarvutid juba märksa kobedamad olid, 80-nendate ajajärk, siis sai neid võrrelda juba tänapäevase, paari protsessorituuma sisaldava, mobiiltelefoniga, mille kiibistikust on ehitatud Raspberry_Pi_2: https://forums.raspberrypi.com/viewtopic.php?t=214130&sid=9454da41371fd3e db9472e61335ff662 ----tsitaadi---algus--- So, the final result is that the Pi Zero calculates 40,000,000 digits of Pi in only a half hour, compared to 29,360,111 digits of Pi in 28 hours for the Cray-2 and 33,554,414 million in 8 hours for the Hitachi HITAC S-810/20. ----tsitaadi---lõpp---- Täpsustus: CRAY-2 on 1985. aastal müügis olnud superarvuti. Raspberry_Pi_2 on 2015. aastal lastele robootika-projektideks mõeldud õppe-arvuti, kuhu saab külge ühendada HDMI-monitori, USB-klaviatuuri, USB-hiire ja enda loodud elekroonika (GPIO klemmide külge). Sarnase näite saab, kui vaadelda mobiiltelefoni-kõneminuti-hindu Eestis. 90-nendate lõpu hind versus 2023. aasta mobiiltelefoniside-paketid: 5-aastane vaesest perest pärit väikelaps saab 2023. aastal mobiiliga rääkida vabamalt, kauem ja füüsiliselt mugavamat mobiiltelefoni kasutades kui 90-nendate lõpus äris edukad ärimehed seda omale lubada said. 80-nendate paiku pidi edukas ärimees mobiili kasutamiseks lausa autosse ronima, sest mobiil oli nii suur, et see oli autosse integreeritud, kuid tänapäeva väikelapse odav mobiil on nii kerge ja väike, et väikelapsel tuleb hoolas olla, et ta oma mobiiltelefoni ära ei kaotaks. Kumb siis sisuliselt rikkam on: väikelaps või äris edukas 90-nendate ärimees? Kipun arvama, et vist väikelaps. Eriti kontrastne näide on antibiootikumide näide. Tänapäeval suurusjärgus 10€ maksev, ELU PÄÄSTEV, antibiootikumide karp on midagi sellist, mida keskaegne prantsuse kuningas/diktaator ei saanud omale lubada isegi mitme lossi hinna eest. Jäätist ei saanud palaval suvepäeval prantsuse kuningas omale lubada, sest tollase külmutustehnoloogia tipp oli talvel kogutud jää, mille temperatuur oli paremal juhul ehk miinus paar kraadi, mis ei ole piisav, et korralikku jäätist ära külmutada. Loo moraal: MANUAALTÖÖ VÄHENDAMINE ehk TEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTT on see, mis päriselt RIKKUSE TOOB, mitte suuremad palgad ega suuremate rahasummade ringi-pööritamine. Kuniks inimesed spetsialiseeruvad, seniks on raha fundamentaalselt vaja, aga iga raha maksva töö korral tulekski küsida, et kas see raha on lolli manuaaltöö eest, mida tänapäeval masinad juba ära teha suudavad, või on tegu päriselt konsultatsioonilaadse olukorraga, kus automaatika on veel puudulik. Arvan, et sellele küsimusele saavad korralikult vastata vaid matemaatikud, infotehnoloogid, muud reaalteaduste spetsialistid, MITTE SOTSIAALTÖÖTAJAD. Sotsiaaltöötajate stiilis mõtlemine, et kui ikka rohkem raha peale valada, et küll siis asjad "lahenevad", tuletab mulle väga SKAIS2 lugu meelde: https://www.err.ee/613092/skais2-projekti-labikukkumise-kronoloogia arhiivkoopia: https://archive.is/Rg7Js Tegelikult näen sama olukord militaar-riigi-hangetes: suudetakse mõelda vaid neis piirides, mida "poest" valmis kujul osta on, kuid Eesti militaartööstuse Liidul https://defence.ee/ on siiski ideid, kuidas odavama raha eest mõnda asja teisiti lahendada. Näiteks andurite abil ehk mõnda hirmkallist soomukit kauem Eesti poole hüvanguks töös hoida. Loodan, et see "Heaolu arengukava" saab olema siiski sisulisem kui pelgalt plaan, kuhu/kellele kui palju "raha eraldada". Kirja lugemise eest tänades ja lugupidamisega, [email protected] P.S. võite mu praegust kirja vabalt edasi saata, ka erakontaktidele. Lisa 1: Põhitekst – Heaolu arengukava 2023-2030 HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 Sissejuhatus Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast. Oleme defineerinud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist. Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika raamdokumendi suunistega on arengukava aluseks ka Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidu algatuste, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba raames tehtavate algatuste kohta ministeeriumi pädevusvaldkondades. Muu hulgas on arengukava ka eurotoetuste planeerimise ja kasutamise eeltingimus ja alus. Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamiseks on seetõttu esmatähtis suurendada sündimust, et vähendada negatiivsest iivet. Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. Meie tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. Vananeva rahvastiku, mitme järjestikuse kriisi ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes peame leidma jätkusuutlikke, säästlikke ja uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemile. Keskne küsimus on see, millised muutused on vajalikud selleks, et ennetada probleeme ning tagada kiire ja kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 optimaalsel viisil jõuda. Uussisserändajad kätkevad endas võimalusi ja tuge tööjõuvajaduste katmisel, mistõttu on oluline nad võimalikult kiiresti tööellu aidata. Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele. Heaolu arengukava seosed olulisemate strateegiatega 2  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Heaolu arengukava üldeesmärk ja selle mõõdikud Üldeesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Algtase Sihttase 2030 Kohortsündimuskordaja 1,79 (2022) 1,86 Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks 61% (2021) >61% Absoluutse vaesuse määr 2,2% (2020, ≤2,2% (kokku) kokku) ≤2,7% (mehed) 2,7% (2020, ≤1,8% (naised) mehed) 1,8% (2020, naised) Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse 22,2% (2021, 21%1 (kokku) tõrjutuse määr kokku) 18,5% (mehed) 19,6% (2021, 23,4% (naised) mehed) 24,7% (2021, naised) Soolise võrdõiguslikkuse indeks 61,6 (2021) 67,5 (EIGE) Tööhõive määr 20–64-aastaste seas 79,3% (2021, 81,3% (kokku) kokku) 83,0% (mehed) 81,2% (2021, 79,8% (naised) mehed) 77,5% (2021, naised) 1 2030. aastaks seatud eesmärk on kooskõlas Eesti seatud sotsiaalsamba tegevuskava eesmärgiga vähendada elanikkonna suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust 39 tuhande inimese võrra. 3  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Arengukava lähtekohaks olevad väärtused ja põhimõtted Toetatud on väärikas elu ja Elukaareülene iseseisev ennetus ja toimetulek terviklik tugi Tagatud on sooline võrdsus Panustatakse ja võrdne aktiivselt kohtlemine rahvusvahelisel tasandil Igal tasandil on põhimõtteks koostöö ja partnerlus Teadmiste- ja tõendus- põhisus ning Arengukava koostamisel Avalikke innovatsioon ja elluviimisel vahendeid ja lähtekohaks olevad inimressurssi väärtused ja põhimõtted kasutatakse säästlikult Areng on loodus- Tagatud on keskkonda ja toimepidevus inimese tervist säästev 4  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 1: lapsed ja pered Eesmärk: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Soovitud ja tegelike laste arvu N/A N/A vahe* Laste suhtelise vaesuse ja 17,4% (2021) 15%2 sotsiaalse tõrjutuse määr Ohvriabiteenuse üle-eestilise N/A N/A kättesaadavuse tagatus* * Metoodika on väljatöötamisel, algtase ja sihttasemed seatakse 2023. aastal Väljakutsed ja võimalused  Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel.  Sündimus pole piisav, et tagada positiivne loomulik iive, samas on võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Seega on sündimust toetaval poliitikal täita oluline roll riigi jätkusuutlikkuse tagamisel.  Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad mitmed asjaolud, kuid kõige otsesem mõju on lastega peredele suunatud toetustel ja teenustel.  Määrava tähtsusega on lapsevanema tööga hõivatus ja pere piisav sissetulek, kuid selle kõrval ka vanema teadmine, et lapsele on tagatud kättesaadav ja taskukohane lasteaiakoht ning parimad võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks.  Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega.  Integreeritud, kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused, mille keskmes on laps ja pere, on sündimust toetava perepoliitika osa.  Sündimuse soodustamise kõrval on oluline toetada neid lapsi, kes on juba olemas. See tähendab lapsesõbraliku keskkonna loomist kõigile Eestimaa lastele ja eritähelepanu suunamist neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on vanemliku hooleta või vajavad muul moel abi. 2 2030. a eesmärk on kooskõlas sotsiaalsamba tegevuskava eesmärgiga vähendada Eestis laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuses olevate laste arvu 13 tuhande võrra. 5  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Olulise tähtsusega on ohvriabisüsteemi pidevalt arendada, et kõik kuriteo või vägivalla ohvrid saaksid õigeaegse, piisava ja asjakohase abi.  Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks vajavad lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt seksuaalvägivalla puhul) ja ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ohvritele pakutavate tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine, et ressursse otstarbekamalt kasutada.  Laste heaolus tervikliku ja mitmekülgse ülevaate saamiseks on vaja eri valdkondades ja valdkondadeüleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata. 6  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Tegevussuunad Arengukava perioodil pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui ka sihitatud sekkumistele. Seejuures on fookus eelkõige neil valdkondadel, mis on probleemsed ja seni vähem tähelepanu pälvinud ning vajavad suuri muudatusi. Samuti on tähelepanu neil valdkondadel, mis kooskõlas Euroopa Liidu laste õiguste strateegia ja lastegarantii algatusega toetavad erinevatel põhjustel tuge vajavaid lapsi. Ohvriabiteenuste arendamise tegevused panustavad ka Euroopa Liidu tasandi püüdlustesse tulemuslikult tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda. Jätkusuutliku sündimustaseme  arendada noortele ja lapsevanematele saavutamiseks vajalike meetmete mõeldud paari- ja peresuhteid ning kavandamine ja rakendamine: vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende  tagada oluliste perehüvitiste kaasas kättesaadavust. käimine palga- ja elukalliduse tõusuga;  parandada väikelaste vanematele Lastekaitsekorralduse uuendamine haigus- ja hooldushüvitise maksmise abivajavatele lastele tõhusa ja tingimusi; eesmärgipärase abi tagamiseks:  ajakohastada ja ühtlustada ühe vanemaga perede toetusmeetmete  töötada välja valdkondadeülene laste paketti; heaolu korraldus, mis seab keskmesse  parandada lastega peredele suunatud abivajava lapse ja tema perekonna; teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;  luua võimalused lapse abivajaduse  analüüsida eluaseme ennetamiseks ja võimalikult varajaseks kättesaadavusega seotud takistusi pere märkamiseks ning vajaliku toe loomisel ja laste saamisel ning töötada õigeaegseks pakkumiseks; välja meetmed nende leevendamiseks;  tagada lastekaitsetöötajatele  analüüsida laste arvuga seotud motiveerivad ja nende heaolu toetavad pensioniõiguste suurendamist; töötingimused;  soodustada perekonda, laste saamist  kaasajastada ja uuendada ja kasvatamist ning lasterikkust lastekaitsetöötajate tasemehariduse ja väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. riikliku täienduskoolituse ning kutse andmise süsteem; Peresõbraliku keskkonna loomiseks  töötada välja lastekaitsetöötajatele paari- ja peresuhteid ning vajalike juhendite ja vanemaharidust toetavate teenuste hindamisvahenditega tõenduspõhine arendamine ja toetusmeetmete tööriistapakett; kaasajastamine:  töötada välja terviklik ja süsteemne digilahendus, mis võimaldab  luua digitaalne keskkond ja valdkondadeülest andmevahetust ja tegevusmudel lapseootel ja lapse toetab lapse abivajadusest lähtuvate saanud pere vajaduste hindamiseks, kvaliteetsete otsuste tegemist; toe pakkumiseks ning suurema  täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui abivajadusega perede paremaks riikliku lastekaitset korraldava asutuse toetamiseks; ja järelevalveasutuse pädevust ja  luua kogukondlikud ennetus- ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku peretöökeskused lõimitud tervishoiu- ja omavalitsuse üksuste toetamisel ning sotsiaalteenuste pakkumiseks; nende lastekaitselise tegevuse ja 7  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 teenuste nõuetekohasuse anda vanemale võimalus pidevast kontrollimisel; hoolduskoormusest puhata.  luua võimalus lapse heaolu tõsiselt kahjustavate olukordade tõhusaks Väärkoheldud lastele sujuva lahendamiseks kohaliku omavalitsuse teekonna loomine abivajaduse üksuse ja Sotsiaalkindlustusameti märkamisest abini: koostöös või erandjuhtudel järelevalve korras;  tagada vägivalda kogenud lastele  töötada välja protsess süsteemsete lapsesõbralik ning lapse õigusi ja huve vigade leidmiseks ja nendest arvestav menetlus ja abistamine, õppimiseks lapse surma või tõsise soodustades eri asutuste sujuvat tervisekahjustusega lõppenud koostööd ja andmevahetust; juhtumite põhjal;  luua väärkohtlemise tuvastamise  luua laste heaolu valdkonnas terviklik juhendid ning lihtsustada abivajavast kvaliteedisüsteem, et tagada nii lapsest teatamist nii õigusaktide kui kohalikul kui riigi tasandil pakutava abi valdkonnapõhiste juhendite ja teenuste tase ja tulemuslikkus, täpsustamise ja kiiret infovahetust suurendades muu hulgas riigi tasandi võimaldavate IT-lahenduste abil; järelevalvevõimekust.  võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialistidele Erivajadusega lastele tugisüsteemi kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad loomine, mis võimaldaks hindamisvahendid lapse abivajaduse kiirelt tuvastada, väärkohtlemise kindlakstegemiseks, lihtsustaks vajadustele vastava abi selle ulatuse ja mõju hindamiseks; saamist ning tagaks vajalikud  teha paremini kättesaadavaks vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse teenused ja sekkumisvahendid igapäevases viibimiskohas: vägivalda kogenud lastele ja laste suhtes vägivalda kasutanud  ühendada erivajadusega laste täiskasvanutele (nt vägivalda hindamised eri valdkondades, et kasutanud vanematele mõeldud vähendada dubleerimist ja abi programmid, vanema-lapse teraapiad). saamisele kuluvat aega;  töötada välja arusaadav ja lihtne Vajaduspõhise abi ja toetuse tugisüsteem erivajadusega lapse tagamine suure abivajadusega ja vanemale, mis automatiseerib kompleksprobleemidega lastele ja andmepäringud ja vähendab taotluste nende peredele: esitamist;  töötada välja süsteem, mille abil hinnata  töötada välja teraapiad ja sekkumised, sekkumiste mõju, tagada teenuste mis ennetavad laste sattumist vabadust ühtlasem kvaliteet ning luua selgem piiravasse kinnisesse lasteasutusse; hinnastamis- ja rahastamismudel;  suurendada lastega töötavate  uuendada rehabilitatsiooniteenuste spetsialistide traumateadlikkust ja sisu, korraldust ja rahastamist, pädevust eri sihtrühmadega töötamisel asendades abivajadusele (nt seksuaalhälbelise käitumisega mittevastavad üksikteenused lapse lapsed, psühhopaatilise käitumisega seisundist tulenevate lapsed, sõltuvushäiretega lapsed jne); kompleksteenuste ja programmidega;  luua suure abivajadusega laste  luua integreeritud tugimeetmed suure abistamiseks kompetentsikeskus, mis hooldus- ja abivajadusega lastele, et koondab enda alla nii kinnised kui avatud ustega ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused; 8  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  luua ööpäevaringselt asutusepõhiselt toetamiseks selgemad nõuded teenuselt lahkuvatele noortele järelhoolduse planeerimisele ja ühetaoline jätkutoe süsteem, et toetada pakkumisele ning tagada kohalikele asutusest lahkuvaid lapsi ja nende omavalitsustele ja võrgustikule vajalik peresid. ettevalmistus tööks sihtrühmaga;  analüüsida koostöös Haridus- ja Asendushooldust vajavatele lastele Teadusministeeriumiga õpilaskodudes asutuste asemel peres kasvamise viibivate laste ja nende perede vajadusi võimaluste tagamine ja ning töötada välja lahendused asendushoolduselt elluastuvate õpilaskodudes viibivatele lastele sobiva noorte vajaduspõhine toetamine: abi tagamiseks.  täpsustada teenuste sisu- ja Ohvriabiteenuste piisava ja kvaliteedinõudeid ning tagada teenuste võrdväärse kättesaadavuse pakkumine ka spetsiifiliste vajadustega tagamine Eesti eri piirkondades: lastele nii pere- kui asutusepõhiselt;  luua tingimused hooldusperede  määrata kindlaks ohvriga tegelevatele juurdekasvuks ning tagada perepõhise spetsialistidele esitatavad nõuded ja asendushoolduse pakkujatele riiklikult nende pädevused; reguleeritud ja rahastatud tugisüsteem;  ühtlustada ja korrastada ohvriabi  kaasajastada koostöös vabatahtlikele esitatavaid nõudeid ja Justiitsministeeriumiga eestkostet ja nende kaasamise süsteemi; lapsendamist puudutavaid õigusakte  täiendada kuriteo- ja vägivallaohvrite ning tagada perepõhise abistamiseks ohvriabi seadust asendushoolduse ettevalmistamisel ja psühholoogilise abi ja kuriteoohvritele toetamisel ühetaoline last ja peret mõeldud hüvitiste osas; toetav lähenemisviis;  täiendada asutustevahelist andmete  kehtestada asendushoolduselt edastamist puudutavaid lahkuvate noorte tõhusamaks seadusesätteid. 9  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu Eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Tööjõus osalemise määr 15– 74- 71,1% (2021, kokku) 72,0% (kokku) aastaste seas, % 74,6% (2021, mehed) 75,2% (mehed) 67,8% (2021, naised) 69,0% (naised) Tööelu kestus, aastates 39,1 (2021, kokku) 40,2 (kokku) 39,1 (2021, mehed) 40,3 (mehed) 39,0 (2021, naised 40,0 (naised) Väljakutsed ja võimalused  Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada.  Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega.  Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus.  Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mittetraditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö.  Suureneb tööturul digivõimaluste kasutamine ja vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk.  Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist ning kehva töökeskkonda ja ebavõrduse suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt).  Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia.  Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe.  Täiend- ja ümberõppes osalemise aktiivsus on väiksem meeste seas ning osalemise aktiivsuses on erinevusi ka piirkonniti. 10  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid.  Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, kusjuures sageli juhtub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes. Samuti võivad töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad tervisehäired.  Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired.3 Tegevussuunad Tegevused panustavad muu hulgas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidesse, mille kohaselt tuleb pöörata tähelepanu piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate raskustega. Samuti on tegevused vastavuses Euroopa tööhõivesuuniste ning ELi 2021−2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga, mis keskendub rohe-, digi- ja demograafilisele üleminekule ning muutustega toimetulekule töömaailmas, aga ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusale ennetusele ning võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamisele. Jätkusuutliku ning ühiskonnas kaasata nad aktiivselt tööturumeetmete toimuvale arengule ja disainimisse ja tulevikku vaatavas majandusarengule vastava karjääri ja oskuste poliitika tööhõivepoliitika elluviimine: kujundamisse.  laiendada fookust lisaks senistele Majanduse struktuurimuutuste ja sihtrühmadele (töötud ja tööturul töötajate tööalase mobiilsuse ebasoodsamas olukorras olijad) ka toetamine: teistele tööturuga nõrgalt seotutele (nt hoolduskoormusega ja rändetaustaga  vähendada Eesti elanikkonna oskuste inimesed, pensionieas töötamist jätkata ebakõlasid inimeste õpimotivatsiooni ja soovijad, mitteaktiivsed, NEET- õpivõimalustest teadlikkuse noored); suurendamise kaudu ning soodustades  ajakohastada olemasolevaid ümberkorraldusi töö, õppimise ja tööturumeetmeid, et need vastaksid pereelu ühitamisel; parimal moel kliendi vajadustele ja  suurendada töötuskindlustusega oleksid mõjusad; kaetust ning tagada hüvitiste ja toetuste  panustada valdkondadevahelisse adekvaatsus, hõlmates koostöösse, et ennetada ja pidurdada sotsiaalkaitseskeemi ka ühiskonnas tööturule suundumise mittetraditsioonilised töövormid; takistuste kasvu ja tööalase mobiilsuse  suurendada töötushüvitisi saavate barjääre; töötute osakaalu ning rakendada  tagada koostöös sotsiaalpartneritega majandustsüklitest ja tööturu olukorrast tööhõivepoliitika meetmete sõltuvat töötushüvitiste süsteemi. asjakohasus ja tulemuslikkus ning Valdkonnaga tegeleb süvitsi Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. 3 11  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Töötajate töövõimekao ennetamine töökeskkonnariskide maandamisel, (st ajutise töövõimetuse arvestades spetsiifiliste töökeskkonna kujunemisel püsivaks ohtude ja terviseriskidega (sh vaimne töövõimekaoks) ja hõives hoidmine: tervis, istuv töö, bioloogilised ja keemilised ohud);  töötada välja tasakaalustatud, tööturu  arendada digitaalseid lahendusi, mis osapoolte huve arvestav ja jätkusuutlik lihtsustavad tööandjal ohutusnõuete mudel, mis võtab arvesse muutunud järgimist; terviseseisundiga kohanemise ning  kujundada välja töösuhete ja töötingimuste ja teadliku käitumise tööohutuse õigusraamistik, arvestades muutmise vajadusi. töötegijate ja tööandjate ootustega;  toetada paindlikke töö tegemise viise, Keskkonna- ja kliimaeesmärkide luues sobivad võimalused kaugtöö täitmine ning tasakaalustatud kasutamiseks ja tööaja paindlikuks regionaalse arengu saavutamine: korraldamiseks;  suurendada kaasaegseid  tagada toimiv töötervishoiukorraldus ja tehnoloogiaid, energiaallikaid ja parandada selle kvaliteeti; süsteeme tundvate töötajate osakaalu  toetada ja tunnustada tööd tegevate mobiilsust toetavate nõustamiste, isikute võimalusi osaleda kollektiivsetes täiend- ja ümberõppe ning muude töösuhetes, toetada sotsiaaldialoogi ja toetuste kaudu; kollektiivseid läbirääkimisi ning  arendada tööturumeetmeid, mis kollektiivlepingute sõlmimist; soodustavad eri piirkondade tööjõu  jagada kaasamise ja kollektiivsete aktiivsust, tööjõu geograafilist töötingimuste kujundamise häid mobiilsust, muutustega toimetulekut ja praktikaid ning tutvustada kollektiivsete uute oskuste omandamist. töösuhete vajalikkust ja kasu;  tõhustada töökeskkonna ja töösuhete Töötegijate töökeskkonna ja järelevalvet, rakendada töösuhete parandamine, tervise sunnimehhanismi, kontrollides eelkõige hoidmine töökeskkonnas ning ettevõtteid ja asutusi, mille riskiaste on kõrge ja töötajate tervise kahjustumise tervisekahjude ennetamine: oht suur;  suurendada tööandjate ja töötegijate  vähendada vale teenuse osutamise teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest; lepingu alusel töötamist;  kavandada ja ellu viia ennetustegevusi,  lahendada vaidluste tekkimise korral arvestades töötegijate ning tööandjate tööelualased erimeelsused kiirelt ja eripärasid ja vajadusi; kvaliteetselt.  toetada ja nõustada tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja 12  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 3: vanemaealised Eesmärk: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Aktiivsena vananemise indeks 37,9 (2018) 41 Väljakutsed ja võimalused  Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2040. aastaks 25,6%-ni.  Rahvastiku vananemisest ja puudega inimeste osakaalu suurenemisest tingituna on sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad järgmised: leida täiendavad vahendid piisavate pensionide tagamiseks, toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada abituse ja abivajaduse tekkimist.  Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud ja puudub poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik.  Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega.  Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti vanemaealisi suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus, samuti osalevad nad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega.  Digipädevuse puudumine ajal, kui arvutikasutus on kujunenud igapäevaelu osaks, piirab vanemaealiste ligipääsu teabele, teenustele ja suhtlusele. Statistikaameti andmetel kasutas arvutit 65–74-aastastest inimestest vaid ligi 55% ning internetti 65%.4  Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Keskmine vanaduspension (2021. aastal 551 eurot5) moodustab keskmisest netopalgast umbes 40%, mis tagab vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse vaesusesse.  Keskmise pensioni ja keskmise palga suhe on tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ning pensioniõigusi Eestis.  2021. aastal töötas 50–74-aastastest inimestest 57,6%, võrreldes Euroopa eakaaslastega on see näitaja kõrgem, kuid vanemaealiste töösoovijate ja tööotsijate hulk lubab arvata, et potentsiaal töötada on suurem.  Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. 4Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__infotehnoloogia__infotehnoloogia- leibkonnas/IT32/table/tableViewLayout2 5Statistikaamet: https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=SK153 13  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa.  Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste kättesaadavuses, näiteks laenude saamisel, pangakonto avamisel, kindlustuse võtmisel jne.  Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Tegevussuunad Vanemaealiste heaolu ja  suurendada inimeste teadlikkust ja ühiskonnaelus osalemise toetamine: võimekust oma vanaduspõlve rahalise  arvestada vanusesõbraliku ühiskonna heaolu tagamiseks; põhimõtetega, võimestada  kujundada kestlik pensionisüsteem, mis vanemaealiste huvikaitse- ja tagab nii adekvaatse minimaalse esindusorganisatsioone ja nende sissetuleku kui ka rahuldava töise võrgustikke, toetada vanemaealiste sissetuleku asenduse, sealhulgas üksi esinduskogude loomist, edendada elavatele inimestele; vanusesõbraliku ühiskonna  hinnata pensioni II samba kujundamist ja juurutada vabatahtlikuks muutumise ja uute vanusesõbraliku ühiskonna töövormide kasutuselevõtmise mõju põhimõtteid; inimeste rahalisele heaolule tulevikus  kaasata vanemaealised ning luua täiendavad võimalused poliitikakujundamisse, et arvestada vahendite pensionisüsteemi nende vajadustega igas eluvaldkonnas; juurdetoomiseks;  parandada kogukondade eestvedajate  sõlmida (inimeste suurenenud piiriülese ja vabatahtlike kaasajate teadlikkust töötamise tõttu) Euroopa Liidu väliste vanemaealiste kaasamisvõimalustest riikidega kahepoolsed ja kogukonna tegevuse aktiveerimisest; sotsiaalkindlustuslepingud, et teises  luua võimalused aktiveerivateks riigis kogutud pensioniõiguste säilimine tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, oleks tagatud. keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele; Vanemaealistele suunatud ennetava  murda stereotüüpne mõtlemine ning sotsiaaltöö edendamine: vähendada vanemaealise  luua teadlikkust suurendavaid töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja meetmeid ja ennetavaid sekkumisi, tõrjumist; pidades silmas, et praegused valikud  vähendada tööandjate ja töötajate mõjutavad otseselt iseseisvat negatiivseid hoiakuid, parandada hakkamasaamist tulevikus; tööandjate mitmekesisuse juhtimise  suurendada vanemaealiste teadlikkust oskus, arendada vanemaealiste abi küsimiseks ja saamiseks; vajadusi arvestavaid teenuseid ja  tugevdada kohaliku tasandi suurendada üldist ühiskondlikku ennetustööd ja vabatahtlikku tegevust, sallivust. sealhulgas leppida kokku kohalike omavalitsuste roll ja vastutus ning Vanemaealiste rahalise heaolu muuta vanemealistele suunatud suurendamine ja pensionisüsteemi ennetav sotsiaaltöö aktiivsemaks; kujundamine:  toetada piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd; 14  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  toetada vanemaealiste vaimset tervist  suurendada teadlikkust aktiivsena ja ennetada väärkohtlemist nii kodudes vananemisest. kui hoolekandeasutustes;6 6 Vanemaealiste füüsilise tervise toetamisega tegeleb Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. 15  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne Eesmärk: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Suure hoolduskoormusega (20 ja 2,3% (2021) 1,7% enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Kodust iseseisvat toimetulekut 1,1 (2021) 1,4 toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Väljakutsed ja võimalused  Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab ajakohastamist. Põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse.  Inimesed ei ole alati teadlikud riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse korral tuge pakkuda, turvavõrk on auklik nii valdkonna sees kui üleminekul näiteks tervishoiust hoolekandesse või hoolekandest tööturuvaldkonda.  Abivajaduse hindamine ja abi osutamine on eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik omavalitsus) vahel killustunud, abi andmise korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks ja seetõttu ei osutata abi terviklikult. Eeltoodu tulemusena ei tea abivajav inimene, kuhu oma murega pöörduda ja ka erinevad abi osutajad ei oska alati keerulises süsteemis inimest õigesse kohta suunata.  Murekohaks on eri valdkondade ja tasandite vahel info liikumise takistused. Infosüsteemid on üles ehitatud ühe valdkonna keskselt ega arvesta terviklikult inimese vajadusi.  Valdkonna ebapiisav rahastamine on kaasa toonud teenuste ebapiisava kättesaadavuse riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, sest inimeste omaosalus on paljudele ülejõukäiv. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja lähedased vaesusriski ning suurendab hoolduskoormust.  Murekohaks on kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus hoolekande valdkonnas ning suurenev vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud.  Kehtivad õppekavad ja väljaõppevõimalused hoolekande valdkonnas vajavad jätkuvalt edasiarendamist, et vastata tööturu uuenenud vajadustele. Puudub keskne täiendkoolitussüsteem ja ühtlustamata on sotsiaalvaldkonna erialade kvalifikatsiooninõuete regulatsioon.  Hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas ei ole koduses keskkonnas toetatavad sotsiaalteenused piisavalt kättesaadavad. 16  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele ei ole piisavalt teenusekohti.  Puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Enamikus kohalikes omavalitsustes puuduvad toetavad teenused, mis aitavad vältida mäluhäirete süvenemist ning säilitada dementsusega inimese iseseisvat tegevusvõimet võimalikult kaua.  Edasiarendamist vajab sotsiaalteenuste kvaliteet ning pakkuda tuleb senisest enam praktilist tuge kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate võimekuse tõstmiseks.  Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada minimaalsed sotsiaalsed garantiid, parandada tuleb nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui ka kodus hooldamist pakkuda, samuti tuleb toetada nende töö- ja pereelu ühitamist.  Hoolekandesektoris on vaja suurendada innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutuselevõttu. Nutikate lahenduste abil saab parandada nii abivajavate inimeste elukvaliteeti kui avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti.  Praegune sotsiaalteenuste andmestike digiteerituse tase ja andmekvaliteet ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustööks piisav.  Eestis on kujunenud suureks probleemiks maksehäireid ja võlgnevusi omavate inimeste suur arv, millega sotsiaalhoolekandesüsteem on siiani vähe tegelenud. Puudujääke on nii võlgnevuste ennetamises, võlanõustamisteenuse kättesaadavuses kui inimeste teadlikkuses abi küsida. Tegevussuunad Muudatuste tegemisel lähtutakse esmajoones inimese vajadustest. Eesmärk on minna sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Sotsiaalhoolekande korraldamine on terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Tegevussuunad on kooskõlas Euroopa Liidu sihtidega toetada inimeste iseseisvat väärikat elu nende kodus ning parandada nii kutseliste kui ka mitteametlike hooldajate olukorda. Samuti otsitakse lahendusi tuua toetuste ja aktiveerivate teenuste abil vaesusest välja inimesed, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid. Abi andmise korraldamine  toetada kohalikke omavalitsusi, et esmajärjekorras kohalikul tasandil: tagada hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet;  ehitada üles inimese terviklikust abivajadusest lähtuva abi andmise  leppida kokku aktsepteeritavad süsteem selliselt, et see algaks erinevused kohalike omavalitsuste kohalikust omavalitsusest, kus teenuste osutamises (kättesaadavuse hinnatakse inimese abivajadust ning tagamine ja kvaliteet) ning tagajärjed seejärel suunatakse inimene edasi talle ülesannete täitmata jätmisel; sobilikke teenuseid saama. Mitmest  kehtestada miinimumnõuded valdkonnast abi vajamise korral tuleb teenustele ning abile. tagada selle koordineeritud osutamine; Kohaliku tasandi meetmete kättesaadavuse parandamine: 17  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  tagada terviklik lähenemisviis  võtta kasutusele abitehnoloogiad nii olemasolevate piiratud vahendite kodudes kui teenusekeskkondades (nt jaotamisel kohalike omavalitsuste sees hoolekandeasutused). Oluline on, et ja vahel, et tagada vajaliku abi nutikad lahendused muutuksid kättesaadavus elukohast sõltumata; inimesele kättesaadavamaks (sh hinna  soodustada väärtuspõhist poolest). Lahenduste kasutamisel peab lähenemisviisi ning motiveerida olema tagatud juhendamine ja kohalikke omavalitsusi probleeme kasutajatugi.7 ennetama;  toetada sotsiaalteenuste Teenuste arendamisel inimese planeerimiseks ja elluviimiseks vajalike terviklikust abivajadustest lähtumine tööriistade (sh tehnoloogialahendused) ning pakutava abi parem väljatöötamist; koordineerimine ja integreerimine:  leida lahendused kohalikele  parandada riigi ja kohalike omavalitsustele riigi raha oma parema omavalitsuste dialoogi, et osapoolte äranägemise järgi kasutamiseks ning ootused ja ülesanded oleksid teenuste arendamiseks oma piirkonna selgemad; elanike vajadustest lähtuvalt;  parandada taastusravi ja sotsiaalse  rakendada isikukeskset erihoolekande rehabilitatsiooni korraldust; teenusemudelit ning pakkuda tuge  arendada inimeste majandusliku kogukonna ja vabatahtlike ressursside toimetuleku parandamiseks ja tekkinud sihipäraseks ja järjepidevaks võlgadega toimetulekuks kaasamiseks. võlanõustamisteenust ning koostada valdkondadeülene ennetus- ja Avaliku raha suunamine senisest leevenduskava; enam kogukonnapõhiste, kodus  arendada toetavaid teenuseid, elamist ja toetatud elamist eesmärgiga vähendada vaesust ja võimaldavate teenuste ning füüsilise parandada inimeste iseseisvat ja sotsiaalse keskkonna toimetulekut, parendada arendamisse: toimetulekutoetuse skeemi kui viimast  teha infrastruktuuri investeeringuid, et abinõu ja tagada tervisliku toiduabi kaasajastada hoolekandeasutusi ning kättesaadavus. pakkuda kvaliteetseid teenuseid keerulisema hooldusvajadusega Riigi ja kohalike omavalitsuste inimestele (nt dementsusega inimesed) vahelise koostöö ja partnerluse ning neile, kelle kodus elamist ei ole tugevdamine ja kogukondlike võimalik enam toetada; algatuste kaasamine ning sellest  pakkuda hoolekandeteenuseid tulenevate õiguste ja kohustuste koordineeritult ning tihedas koostöös kokkuleppimine: tervise- ja muude (sh kogukondlike)  soodustada teatud teenuste puhul teenustega, mis toetavad inimese vähemalt maakondlikku või iseseisvat toimetulekut ja turvalisust. piirkondlikku koostööd mastaabiefekti Iseseisvat hakkamasaamist aitavad saavutamiseks ja vajalikus mahus toetada ka tehnoloogilised kompetentsuse koondamiseks; kasutajamugava disainiga abivahendid;  suurendada riigipoolset tuge ja juhendamist ning julgustada koostööd 7 Tehnoloogiarikka hoolekande suunad annab roheline https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related- raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamin igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, e_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamise 2020, Sotsiaalministeerium, ks_kodus.pdf 18  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, et Valdkondadeülest koostoimet parandada kohalike omavalitsuste toetavate infosüsteemide teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. arendamine ja jätkusuutliku rahastamise tagamine: Sotsiaalvaldkonna tööjõu tagamine,  luua andmete ühise kasutamise pädevuse suurendamine ja tervikvaade ja ühesugune väärtustamine: klassifikatsioon;  kaasajastada sotsiaalvaldkonna tööjõu  rakendada tervise- ja sotsiaalsektoris kvalifikatsiooni regulatsiooni ja abivajaduse tuvastamiseks kutsestandardeid; sihtrühmapõhist ning algoritmidel  arendada sotsiaalvaldkonna tööjõu põhinevat ühist riskihindamist; kvaliteedi parandamiseks täiend- ja  lahendada andmevahetusega seotud tasemeõppe ning koolitussüsteemi; õiguslikud küsimused ja luua eeldused  täpsustada õppekavade ja õppe sisu; riigi tasandil valdkondadeüleseks  parandada valdkonnas tegutsevate andmevahetuseks; juhtide teadmisi ja oskusi ning  teha riiklike infosüsteemide andmed kehtestada neile kohaliku omavalitsuse kvalifikatsiooninõuded; sotsiaaltöötajatele kättesaadavaks, et  toetada sotsiaalvaldkonna töötajate oleks võimalik inimest terviklikult huvikaitsetegevust; nõustada ja valdkonna strateegilist  väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid arengut planeerida, tagades seejuures ühiskonnas laiemalt ning luua andmekaitse nõuete täitmise; motivatsioonipakett ja töötajate  lihtsustada infotehnoloogiliste tunnustamise süsteem. lahenduste abil andmete tõlgendamist ja loetavaks tegemist nii sotsiaaltöötajatele kui klientidele. 19  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine Eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Mõõdikud Algtase Sihttase 2030 Nende inimeste osakaal, kes enda 7,3% (2022) <7,3% arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse Sooline palgalõhe 14,9% (2022) 8,5% Ligipääsetavuse indeks 33,1% (2020) 45,2% Väljakutsed ja võimalused  Stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.  Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses.  Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon (36,4%) ja ametialane sooline segregatsioon (34,2%).  Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel.  Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises. Institutsionaalne suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega valdkondadeüleselt, süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane.  Võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste suhtes.  Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude tõttu. Sallivus mõjutab inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga, samuti võib sel olla mõju ühiskonnaelus (sh tööelus) osalemisele ja panustamisele.  Piiratud ligipääsetavus ruumile, infole, teenustele ja kultuurile mõjutab suurt osa elanikkonnast. Senisest enam tuleb arvestada laste, vanemaealiste ja erivajadusega inimestega, samuti nendega, kes võivad vajada ligipääsetavaid lahendusi. 20  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023  Lõimides ligipääsetavuse põhimõtte avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, loome kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused osaleda ja iseseisvalt toime tulla. Tegevussuunad Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning toetada seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub asjaolust, et soolisel ebavõrdsusel on eelkõige struktuursed põhjused. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimine eeldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide täitmist ehk otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vältimist ja kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, st soolise aspekti arvestamist iga valdkonna poliitikas. Võrdsete võimaluste ampluaa on vähemusgruppide hulga tõttu lai ning võrdse kohtlemise tagamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on vaja samal ajal keskenduda tegevustele eri sihtrühmades. Ühiskondlike hoiakute muutmine  tõhustada naiste ja meeste töö-, pere- soolist võrdõiguslikkust ja eraelu ühitamise võimalusi väärtustavaks ja toetavaks: parandavaid meetmeid ning vähendada  vähendada negatiivsete laste ja täisealiste abivajajatega soostereotüüpide levikut ja nende seonduvat hoolduskoormust ja toetada piiravat mõju; selle sooliselt võrdsemat jagamist;  suurendada soolise võrdõiguslikkuse  rakendada meetmeid hariduse ja edendamise võtmesihtrühmade tööturu soolise segregatsiooni teadlikkust soolise ebavõrdsuse vähendamiseks; ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest  parandada soolist tasakaalu probleemidest, soostereotüüpidest ja loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), nende mõjust ning soolise inseneeria ja matemaatika (nn STEM võrdõiguslikkuse edendamise erialad) ning hariduse, tervishoiu ja vajadusest ja võimalustest; hoolekande (nn EHW erialad)  lõimida võrdõiguslikkuse põhimõte valdkonnas. tasemehariduse õppekavadesse ja - materjalidesse; Naiste ja meeste tasakaalustatud  suurendada sihtrühmade ja osalemine kõigil otsustus- ja sidusgruppide teadlikkust, et märgata ja juhtimistasanditel: ennetada soolist vägivalda.  luua eeltingimused, et toetada riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi Naiste ja meeste majandusliku valitavates kogudes ja nimetatavatel võrdsuse suurendamine: positsioonidel otsuste tegemisel  jätkata palgalõhe põhjuste jätkusuutliku soolise tasakaalu väljaselgitamist ja kujundada meetmed saavutamiseks; palkade läbipaistvuse parandamiseks;  toetada erakondi soolise tasakaalu  toetada tööandjaid teadmiste ja edendamises; kasutajasõbralike tööriistadega, et  luua toetavad lahendused naiste selgitada oma organisatsioonis välja karjäärivõimaluste parandamiseks, palgalõhe ja seda vähendada; ettevõtlikkuse suurendamiseks ning negatiivsete soostereotüüpide leviku ja 21  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 mõju vähendamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel Koostöö suurendamine soolist soolise tasakaalu saavutamiseks, võrdõiguslikkust toetavate sealhulgas suurendada võrgustike, ühenduste ja valikuprotsesside läbipaistvust ning organisatsioonidega: objektiivsust.  toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate Soolise võrdõiguslikkuse alase kodanikuühiskonna organisatsioonide õiguskaitse tõhustamine: ja võrgustike tegevust;  suurendada töötajate teadlikkust oma  toetada soolise võrdõiguslikkuse õigustest ja nende kaitse võimalustest nõukogu tegevust, et anda Vabariigi ning töötada välja jätkusuutlikud Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse lahendused, et parandada tööandjate küsimustes laiapõhjalist nõu ja tagada teadmisi ja oskusi soolise koostöö. võrdõiguslikkuse tagamiseks;  suurendada riiklike institutsioonide, Regulaarsete ja kvaliteetsete sealhulgas võrdõigusvoliniku võimekust andmete tagamine anda inimestele soolise vähemusrühmade olukorra ja võrdõiguslikkuse põhimõtete rikkumise vajaduste kohta: korral kiiret ja tõhusat abi ning  toetada valdkondlikke andmekogumis- suurendada õigusspetsialistide, ja analüüsitegevusi; sealhulgas juristide ja kohtunike  nügida teiste valdkondade teadlikkust ja pädevust, et pakkuda poliitikakujundajaid vähemusrühmi asjakohase õigusabi; puudutavate andmete kogumiseks ja  analüüsida soolise võrdõiguslikkuse kasutamiseks. seaduses sätestatud nõuete täitmist ning teha ettepanekuid seaduse Tõhusa valdkondliku õiguskaitse paremaks rakendamiseks ja korraldamine: järelevalvevõimaluste tõhustamiseks.  muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada Institutsionaalse suutlikkuse diskrimineerimise kaitse rahvuse suurendamine soolise (etnilise kuuluvuse), rassi, võrdõiguslikkuse edendamiseks ja nahavärvuse, usutunnistuse või soolõimeks kõigis tegevus- ja veendumuste, vanuse, puude või poliitikavaldkondades: seksuaalse sättumuse alusel  luua koordinatsiooni- ja ühesuguselt; toetusmehhanismid, et meeste ja naiste  ajakohastada ja korrastada erinevat olukorda, elukogemust, vähemusrühmade võrdsete võimaluste vajadusi, huve ja võimalusi arvestataks edendamiseks vajalikke õigusakte; ning soolist võrdõiguslikkust  suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja edendataks riigi ja kohaliku võrdse kohtlemise voliniku asutuse omavalitsuse tasandil mõjusalt; võimekust, et pakkuda inimestele  tõhustada seiret soolise mõju võrdse kohtlemise põhimõtete hindamise kvaliteedi üle; rikkumise kahtluse korral tõhusat  koguda regulaarselt soopõhist ja õigusabi; intersektsionaalset statistikat ning teha  suurendada õigusekspertide, juristide ja temaatilisi analüüse ja regulaarseid teiste oluliste õigusabiga seotud uuringuid sootundliku ja teadmispõhise huvirühmade teadlikkust valdkondlikust poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks õigusest ja kohtupraktikast. kõigis valdkondades. 22  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Teadlike ja oskustega  toetada huvikaitseorganisatsioonide ja poliitikakujundajate, tööandjate, nende võrgustike tegevusi ja arengut; haridustöötajate ja teiste  arendada koostööd ühiskonnaliikmete toetamine: kodanikeühendustega, kaasates neid  parandada poliitikakujundajate teadmisi valdkondlikku poliitikakujundamisse. ja oskusi, et tagada oma valdkonnas arendustegevusi plaanides võimekus Ligipääsetavuse parandamine kõigi arvestada vähemusrühmade olukorra ja inimeste iseseisva elu ja täieliku vajadustega; osalemise tagamiseks:  suurendada tööandjate teadlikkust,  reguleerida täpsemalt sealhulgas jätkata mitmekesisuse ligipääsetavusnõuded ja tõhustada väärtustamiseks ettevõtetes ja järelevalvet nõuete täitmise üle; organisatsioonides märgise „Austame  suurendada ühiskonna teadlikkust ja erinevusi“ meetmete rakendamisega spetsialistide pädevust universaalse seotud tegevusi; disaini põhimõtetest, võimalustest ja  suurendada hariduse ja koolituse eelistest; valdkonna ekspertide teadlikkust ning  täiendada ligipääsetavuse mõõdikut, et luua vajalikud teadmised ja oskused; võimaldada hinnata ligipääsetavuse  viia regulaarselt ellu ühiskonna olukorra paranemist; teadlikkuse suurendamiseks sobilikke  toetada ligipääsetavuse rakkerühma tegevusi. (2020–2021) poliitikasoovituste ellurakendamist. Tugevate ja hästi toimivate huvikaitseorganisatsioonide tagamine: 23  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Arengukava maksumuse prognoos Heaolu arengukava 2023–2030 viiakse ellu igal aastal uuendatavate 4-aastaste ja arengukava alaeesmärkidest lähtuvate programmide kaudu. Programmide maksumus kujuneb programmi hõlmatud teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). Arengukava elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium, teised kaasatud ministeeriumid ja organisatsioonid on oma vastutusalas olevad tegevused kooskõlastanud ja vastutavad nende elluviimise eest. Arengukava maksumuse arvutamisel on võetud aluseks 2023–2026. aastaks kinnitatud riigi eelarvestrateegia ja kogumaksumuseks kujuneb umbes 54 miljardit eurot. Selline prognoos ei too endaga kaasa kulude hüppelist kasvu. Täpsem maksumuse prognoos koostatakse igal aastal koos programmidega riigieelarve planeerimise käigus. Arengukava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurifondide (ESF+, ERF, REACT-EU) meetmetest, taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning teistest välisvahenditest. 2023 2024 2025 2026 2027-2030* Kokku Alaeesmärk 1 1 031 564 851 1 084 146 485 1 129 652 275 1 174 301 183 4 697 205 000 9 116 869 794 Alaeesmärk 2 917 907 180 960 346 924 10 001 963 860 1 040 590 069 416 236 000 13 337 044 033 Alaeesmärk 3 3 442 224 194 3 438 716 888 3 676 714 884 3 900 061 920 15 600 248 000 30 057 965 886 Alaeesmärk 4 159 997 292 156 281 116 157 846 115 156 989 331 627 657 000 1 258 770 854 Alaeesmärk 5 1 910 173 2 077 530 2 157 465 2 159 319 8 637 000 16 941 487 KOKKU 53 787 592 054 * Hinnanguline maksumus 2026 kuludest lähtuvalt Juhtimiskorraldus Heaolu arengukava 2023–2023 kinnitab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve seaduse kohaselt esitab valitsus arengukava enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava rakendamist ja elluviimist koordineerib Sotsiaalministeerium ja selleks koostatakse programmid, mis katavad vähemalt ühte riigi eelarvestrateegia perioodi. Programmid kinnitatakse igal aastal valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Riigieelarve seaduse kohaselt on programm arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks moodustatakse ministri käskkirjaga juhtkomisjon, mille põhiülesanded on:  anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende täitmist;  anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende täitmist;  teha eri valdkondade, tasandite ja organisatsioonide ühistegevuste algatamise ettepanekuid. 24  Eelnõu seisuga 30. jaanuar 2023 Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad arengukava elluviimisega kõige rohkem seotud ministeeriumid ja Riigikantselei, omavalitsuste esindusorganisatsioon(id), sotsiaalpartnerid ja alaeesmärkide fookusega seotud põhilised katusorganisatsioonid. Arengukava elluviimisse kaasatakse laiapõhjaline ja eri valdkondade partnereid kaasav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava koostamiseks ja elluviimiseks ning anda tagasisidet heaolu arengukava täitmise kohta. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on oluline teha tihedat koostööd kohalike omavalitsuste koostöökogudega. Samuti on oluline, et eri tasandite strateegilistes dokumentides seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused oleksid kooskõlas. Heaolu arengukava fookuses on ka rahvastikuküsimus, mille koordineerimiseks on valitsuse juurde moodustatud rahvastikupoliitika komisjon. Komisjoni eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja eri ministeeriumide esindajatega koordineerida riigi tegevusi rahvastikupoliitika kujundamisel, sealhulgas ka rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusloome loomine, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, soovitud arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja nende mõju hindamine, rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele. Arengukava elluviimisest antakse igal aastal aru riigieelarve tulemusaruande protsessi raames ja sellesse protsessi kaasatakse nii juhtkomisjon kui ka ekspertkogu. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava elluviimise perioodi lõppemist tehakse selle vahehindamine, et saada ülevaade tulemusvaldkonna edusammudest, väljakutsetest ja soovitustest uuteks arengusuundadeks, ning selle hindamise tulemused on aluseks ka jätkustrateegia(te) koostamiseks või fookuse muutmiseks. 25