Vastuskiri Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu arvamusele Täname Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (edaspidi EBIN ) arvamuse avaldamise eest. Käesoleval hetkel ei ole teaduseetika, sh osade inimuuringute eetiline hindamine, õiguslikult reguleeritud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu üheks eesmärgiks on tuua õigusselgust teaduseetika valdkonnas, määrata osapoolte kohustused eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamisel ning korraldada nende inimuuringute , mis ei ole juba reguleeritud teiste eriseadustega, eetiline hindamine. Seega panustab seaduse eelnõu oluliselt sellesse, et inimuuringutesse kaasatavate inimeste põhiõigused, ohutus ja heaolu oleksid senisest enam kaitstud. Juhime tähelepanu, et s eaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse punktis 3.1. on välja toodud, et eelnõu eesmärgiks on terviklik seadus, mis vastab ühiskonna ootustele seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldusega. Muuhulgas on välja toodud, et seaduse tasandil soovitakse reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte keelava raamistiku loomisele. Eeltoodut on seaduseelnõu välja töötamisel ka arvestatud. Inimuuringute läbiviimisel on esmatähtis tagada uuritavate õiguse, ohutuse ja heaolu kaitse ning selle kaitse tagamiseks on inimuuringuid võimalik vajadusel kooskõlastada vastava eetikakomiteega. Madala riskiga inimuuringute puhul on kooskõlastus vabatahtlik, sellistes uuringutes ei ole ohtu uuritavate tervisele, heaolule ning uuritavate õigused ei ole ohustatud. Kõrgema riskiga uuringute puhul on seaduse eelnõus sätestatud kohustusliku kooskõlastuse nõue. Säte piirab teadus- ja arendusasutuste autonoomiat inimuuringu läbiviimisel, kuid autonoomia piiramine on uuritavate kaitse tagamiseks õigustatud. Samaväärselt ei tohi PS § 18 lg 2 kohaselt kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Kõrge riskiga uuringuid ei ole võimalik üheselt ja lõplikult määratleda. Sellest lähtuvalt on kohustuslikku kooskõlastust nõudvate inimuuringute tingimused sätestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega. Toome välja, et ka rahvusvaheliselt ei ole kohustuslikku kooskõlastust nõudvate inimuuringute tingimuste sätestamine seaduse tasandil levinud praktika. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on seaduse tasandil välja toodud minimaalselt vajalik ning täpsustavad tingimused on planeeritud kehtestada rakendusaktiga haridus- ja teadusministri määruse näol. Teaduseetika riiklik korraldus on kavandatud reguleerida nii seaduse kui vastava alamakti tasemel. Seaduse eelnõus reguleeritakse eetilise teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kohustus (eelnõu § 3 punktis 2), Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teadus- ja arendustegevuse rakendusüksuse ülesanded eetilise teadustöö tagamisel (vastavalt eelnõu § 7 lg 3 p 8 ning § 8 lg 2 p 5), evalveeritud teadus- ja arendusasutuse kohustused eetilise teadustöö tagamisel (eelnõu § 15 lg 2 p 2) ning inimuuringute läbiviimise korraldus (§ 12). Teaduseetikat puudutav detailne regulatsioon, sh osapoolte kohustused, õigused ja ülesanded, riikliku teaduseetikakomitee ning riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise alused ning menetlusprotsessid, reguleeritakse alamaktis. Kirjeldatud lahendust toetas seaduse eelnõu teaduseetika töörühm, milles osalesid positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste, ministeeriumite ning eetikakomiteede (sh EBIN-i ) esindajad. Alljärgevalt vastame teie poolt esitatud küsimustele. Juhime siiski tähelepanu, et Haridus- ja Teadusministeerium on eelnõu kooskõlastusringil laekunud tagasisidele (sh Sotsiaalministeeriumi kommentaaridele ja ettepanekutele) varasemalt vastanud. Edastame käesoleva kirjaga ka vastava kooskõlastustabeli. Juhite tähelepanu, et eelnõu § 7 lõike 5 puhul ei ole täpsustatud määruse sisu. Nõustume, et § 7 lõikes 5 esitatud volitusnormi tuleks täpsustada ning teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud riikliku teaduseetika korralduse, milles nähakse ette riikliku teaduseetika osapoolte õigused, kohustused ja ülesanded, riikliku teaduseetikakomitee ning riikliku väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine ja töökorraldus, kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Olete oma arvamuses toonud välja, et eelnõu §-s 12 ei ole selgitatud, milline on riikliku teaduseetikakomitee funktsioon ja ülesanded. Juhime tähelepanu, et r iikliku teaduseetikakomitee määratlus, sh moodustamise viis, funktsioon ja ülesanne on sätestatud § 12 lõikes 1: „Riiklik teaduseetikakomitee on teadus- ja arendustegevuse rakendusasutuse moodustatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse kohta eetilist hinnangut andev teadlastest ja eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale, isikuandmete ning uuritavate õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse.“ Selgitame, r iikliku teaduseetikakomitee põhifunktsioon on hinnata inimuuringute eetilisi aspekte ning tagada oma tegevusega uuritavate põhiõiguste ja heaolu kaitse. Teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus on riiklikule teaduseetikakomiteede lisaks inimuuringute eetilise hindamise kohustusele (mis vastavad määruse eelnõus toodud tingimustele) sätestatud ka õigus teostada kooskõlastatud inimuuringute üle järelevalvet teaduseetika osas. EBIN-i arvamusest ei selgu, millises osas tuleks riikliku teaduseetikakomitee ülesandeid täpsustada või milliseid uusi vastutusvaldkondasid tuleks komiteele lisada. Olete juhtinud tähelepanu, et valdkonna tava ja Oviedo konventsioon kohustab eetiliselt hindama kõiki inimuuringuid . Selgitame, Oviedo konventsioon (Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel) reguleerib kitsalt bioloogia ja arstiteaduste valdkonda. Käesoleva seaduse eelnõu ning teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõu reguleerib inimuuringute eetilist hindamist laiemalt (sh näiteks humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas). Üldtunnustatud teaduseetika normid ning inimuuringute kooskõlastamise nõue on eri teadusvaldkondades erinev. Inimuuringute eetilise hindamise korralduse regulatsiooni puhul oleme lähtunud riskidest. Madala riskiga inimuuringute puhul vastutab eetiliste printsiipide hindamise eest uuringu teostaja ning sellistele uuringutele ei seata kohustusliku kooskõlastuse nõuet. Kõrgema riskiga uuringute osas , mille puhul esineb oht uuritavate heaolule, ohutusele või õigustele, sätestatakse seaduse eelnõus kohustusliku kooskõlastuse nõue. Mitmeid bioloogia ja arstiteaduse uuringuid reguleerivad Eesti õigussüsteemis eriseadused (loomakaitseseadus, ravimiseadus, meditsiiniseadmete seadus, inimgeeniuuringute seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus), seega on Oviedo konventsiooni täitmine nende uuringute puhul juba reguleeritud ning ei vaja käesoleva seaduse eelnõus täiendavat reguleerimist. Haridus- ja Teadusministeerium on varasemalt vastanud Sotsiaalministeeriumi poolt seaduse eelnõu kooskõlastusringil esitatud küsimustele, kommentaaridele ja seisukohtadele. Riigikogu menetlusse esitatud eelnõude puhul eemaldatakse kooskõlastustabelist ministeeriumite arvamused. Lisame käesolevale kirjale ka tervikliku kooskõlastustabeli, milles Sotsiaalministeeriumi ja EBIN-i küsimustele on vastatud. Olete teinud ettepaneku reguleerida seaduse eelnõus mitmeid küsimusi (teie ettepanekud nr 1 kuni 8). Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu, et esitatud küsimused vajavad reguleerimist seaduse tasandil. Riikliku teaduseetika süsteemi kujundamisel ning selle regulatsiooni väljatöötamisel on lähtutud teaduseetika töörühma seisukohtadest, mille kohaselt seaduse tasandil reguleeritakse teaduseetika korraldusest minimaalne vajalik. Teaduseetika süsteemi detailsem korraldus reguleeritakse alamaktis – teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus (lisatud seaduse eelnõu juurde). Sellest lähtuvalt koosneb uus riiklik teaduseetika korraldus kahest regulatsioonist – seaduse eelnõus reguleeritakse teaduseetika korralduse põhialused ning sätestatakse volitusnorm määruse eelnõu jaoks. Määruse eelnõus sätestatakse detailsem korraldus. Juhime tähelepanu, et osad esitatud ettepanekutest on juba reguleeritud määruse eelnõus. Olete toonud välja, et eelnõus puudub selge ja üheselt arusaadav regulatsioon või kirjeldus teadusuuringute, sh inimuuringute eetilise hindamise riikliku süsteemi kohta. Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu esitatud arvamusega. Eri tüüpi teadusuuringutele eetiline hindamine on reguleeritud eri seadustes: 1) loomkatsed on reguleeritud loomakaitseseaduses; 2) kliinilised ravimiuuringud on reguleeritud ravimiseaduses; 3) meditsiiniseadmete kliinilised uuringud on reguleeritud meditsiiniseadmete seaduses; 4) geenivaramu töötlemist reguleerib inimgeeniuuringute seadus; 5) tervise infosüsteemi isikuandmete väljastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus; 6) isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse seadus. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu eesmärk on täiendavalt reguleerida selliste inimuuringute läbiviimise korraldust, mis ei ole teistes eriseadustes reguleeritud. Sealjuures juhime tähelepanu, et inimuuringute eetiline hindamine on reguleeritud nii seaduse eelnõus kui ka määruse eelnõus ning mõlemad õigusaktid moodustavad teaduseetika riikliku korralduse loomises terviku. Õiguslikult ei ole kavas reguleerida muude teadusuuringute, mille subjektiks ei ole inimene, kohustuslikku eetilist hindamist (näiteks keskkonna või arheoloogilised uuringud). Juhul, kui edaspidi peaks Eesti teadus- ja arendussüsteemis tekkima vajadus reguleerida ka muude valdkondade teadusuuringuid, siis on võimalik vastav regulatsioon määruse eelnõusse lisada. Käesoleval hetkel ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumile sellist vajadust partnerite poolt väljendatud. Olete toonud välja, et eri tüüpi teadusuuringute eetilise hindamise eest vastutajad ei ole seaduse eelnõus välja toodud. Selgitame veelkord, et teistes eriseadustes sätestatud eetilist hindamist (vt punkt 4.1) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõus täiendavalt ei reguleerita. Teaduseetika riiklikus korralduses reguleeritakse inimuuringute eetiline hindamine institutsionaalsete eetikakomiteede ning riikliku teaduseetikakomitee poolt. Vastavad sätted on esitatud seaduse ja määruse eelnõus. Vastavalt kooskõlastusringil laekunud tagasisidele täpsustasime määruse eelnõus institutsionaalse eetikakomitee vastutusala seoses inimuuringute eetilise hindamisega (täpsemalt 4.4. vastuses). Olete toonud välja, et seaduse eelnõus puudub regulatsioon, kuidas kogutakse teadusuuringute, sh inimuuringute kohta käivat infot ja statistikat. Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu EBIN-i hinnanguga, et info ja statistika kogumine peab olema sätestatud seaduse eelnõus. Juhime tähelepanu, et inimuuringute eetilise hindamise statistilise ülevaate kogumine ja avaldamine on reguleeritud määruse eelnõus, vastavalt punktides § 6 lg 1 p 2 (Institutsionaalne eetikakomitee on ühe või mitme teadus- ja arendus asutuse loodud sõltumatu eetilist ja teaduslikku ekspertiisi omav kogu, mille asutamisel sätestatakse komitee ülesanded, liikmed ja töökord, mis 2) esitab riiklikule teaduseetikakomiteele kord aastas statistilise ülevaate menetletud taotlustest ja otsustest) ning § 11 l õikes 13 ((13) Riiklik teaduseetikakomitee teeb vähemalt üks kord aastas avalikult kättesaadavaks statistilise ülevaate riiklikus teaduseetikakomitees ning institutsionaalsetes eetikakomiteedes menetletud taotlustest ja otsustest). Olete juhtinud tähelepanu, et seaduse eelnõus ei ole toodud erineva tasemega eetikakomiteede pädevus ja otsuste siduvus. Haridus- ja Teadusministeerium selgitab, et eetikakomiteede vastutuspiirid ja otsuste siduvus on sätestatud teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus: Määruse eelnõu § 6 lõige 2: (2) Institutsionaalse eetikakomitee ülesanne on anda sõltumatu teaduslikke ja eetilisi aspekte käsitlev hinnang inimuuringutele : 1) mille puhul ei ole nõutud riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust, kui mille eetilist hindamist peab taotleja vajalikuks; 2) milles kogutakse või töödeldakse eriliiki isikuandmeid; 3) milles on kavas isikuandmete või tuvastatava bioloogilise materjali teisene kasutamine. Määruse eelnõu § 6 lõige 4: (4) Institutsionaalse eetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui eetikakomitee keeldub inimuuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi viia. Riikliku teaduseetikakomitee osas on määruse eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatud tingimused, mille olemasolul tuleb inimuuring kooskõlastada eetikakomiteega: (3) Inimuuringu tegemiseks on vajalik riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastus, kui esineb vähemalt üks järgnevaist tingimustest: 1) inimuuring on füüsiliselt sekkuv; 2) inimuuringus osalemisega kaasneb oluline vaimne koormus või vaimse tervise kahjustamise oht; 3) inimuuringus osalemine võib seada uuringusse kaasatud isikud või nende lähedased haavatavasse seisundisse; 4) inimuuring võib seada ohtu uuringus osalejad, nende lähedased või uuringut läbiviivad teadlased; 5) inimuuringus osalemine ei põhine teavitatud nõusolekul või erineb oluliselt teavitatud nõusoleku põhimõtetest; 6) inimeselt andmete kogumine või edasine isikuandmete töötlemine võib oma laadi, ulatuse, uudsuse või konteksti tõttu kahjustada inimeste õigusi ja huve. Samuti on sätestatud otsuse siduvus, määruse eelnõu § 11 lõi kes 11: (11) Riikliku teaduseetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui riiklik teaduseetikakomitee keeldub uuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi viia. Olete teinud ettepaneku seaduse eelnõus reguleerida teiste institutsioonide funktsioonide jaotus ning otsustuspädevuse piirid ja koostöö ulatus. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei ole tegemist seaduse eelnõus sätestatava küsimusega. Seaduse eelnõu reguleerib üksnes seaduse valdkonnas või selle alusel moodustavate institutsioonide tegevust, teiste eriseaduste ja asutuste (sh Andmekaitse Inspektsiooni) otsustuspädevust ja funktsiooni seaduse eelnõus ei reguleerita. Juhime tähelepanu, et vastavalt kooskõlastusringilt laekunud tagasisidele oleme täiendanud seaduse eelnõu § 12 lõiget 1 (riikliku teaduseetikakomitee ülesannete hulka lisandus isikuandmete kaitse tagamine) ning eelnõu seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on isikuandmetega seoses lisatud järgmine selgitus: „Isikuandmete kaitse seaduse § 6 mõistes on nii riiklik teaduseetikakomitee kui institutsionaalsed eetikakomiteed valdkondlikud eetikakomiteed, kellega on võimalik eriliiki isikuandmeid koguvaid või töötlevaid teadus- ja arendusuuringuid kooskõlastada. Otsus selle kohta, millise eetikakomiteega tuleb uuringut kooskõlastada, tuleb langetada vastavalt sellele, kas täidetud on määruse eelnõu riikliku teaduseetikakomitee paragrahvis sätestatud tingimused. Juhul, kui antud tingimused on täidetud, siis tuleb uuringut kooskõlastada riikliku teaduseetikakomiteega.“ Olete juhtinud tähelepanu, et erinevate riskitasemetega inimuuringute eetilise hindamis süsteem ei ole seaduse eelnõus esitatud. Selgitame, inimuuringute eetilise hindamise korraldusel on lähtutud riskitaseme-põhisest lähenemisest. Madala riskitasemega inimuuringute puhul on eetilise hindamise eest vastutajaks teadlane ja asutus (tuleneb kohustusest viia teadus- ja arendustegevus läbi teaduseetika norme ja põhimõtteid järgides). Madala riskiga inimuuringutele ei seata seaduse eelnõus või määruse eelnõus kohustusliku kooskõlastuse nõuet. Õiguslikult reguleeritakse üksnes kõrgema riskiga inimuuringute eetiline hindamine, milles on risk uuritava õiguste riivele, heaolule või ohutusele suurem. Käesoleva kirja punktis 4.4. on toodud, milliste uuringute eetilise hindamisega tegeleb institutsionaalne eetikakomitee ning milliste uuringute hindamisega tegeleb riiklik teaduseetikakomitee. Esitatud sätted on reguleeritud teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus. Olete juhtinud tähelepanu, et seaduse eelnõus ei ole reguleeritud uuritavate, sh piiratud teovõimega ja alaealiste teadusuuringus osalemise nõusoleku regulatsioon. Eeldame, et küsimuse all on mõeldud piiratud teovõimega isikute kaasamist inimuuringutesse , ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös t eadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus ega on alustanud analüüse, kas ja mil viisil oleks võimalik alaealistele (16.-17. aastastele) anda õigus iseseisvalt otsustada inimuuringus osalemise üle ning oma isikuandmete kogumise ja töötlemise üle . Oleme selles küsimuses konsulteerinud ka Justiitsministeeriumiga. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vajab küsimus edasist analüüsimist (sh õiguslikku analüüsi) ning mõjude hindamist. Antud analüüsiga on plaanis jätkata, kuid käesoleval hetkel ei ole võimalik antud valdkonda seaduse eelnõus reguleerida. Olete toonud välja, et eelnõus ei reguleerita eetikakomiteedes osalevate ekspertide aja ja töö kompenseerimise korraldust ning uuringute tasustamise korda. Haridus- ja Teadusministeerium juhib tähelepanu, et mõlemad regulatsioonid on esitatud määruse eelnõus. Ekspertide kaasamise regulatsioon on toodud teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus (§10 lg 1), ekspertide töötasu seaduse või määruse eelnõus ei sätestata, tasustamise kord kinnitatakse t eadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus e juhatuse esimehe käskkirjaga. Eetilise hindamise tasude kinnitamise kord on reguleeritud määruse eelnõus (§11 lg 2). Inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestab t eadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus e ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Renno Veinthal Haridus- ja Teadusministeerium T eadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler
Lisa „ Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu “ seletuskirja juurde KOOSKÕLASTUSTABEL Märkused ja ettepanekud on esitanud eraõiguslikud TA asutused , Eesti Teadusagentuur , Keskkonnaministeerium, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Keeletoimetajate Liit, EBS, teadusraamatukogud, TTÜ AÜ, Infotehnoloogia ja T elekommunikatsiooni Liit, AS Cybernetica, Kaubandus-Tööstuskoda , Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium , EMÜ, akadeemilised ametiühingud, Universitas , Tartu Ülikool , Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool , Riigikantselei, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia , Tallinna Tehnikaülikool , Tartu Ülikool, Siseministeerium, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Elektroonikatööstuse Liit , Rektorite Nõukogu , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ei kooskõlasta: Maaeluministeerium , Ku ltuuriministeerium Märkusteta on kooskõlastanud Kaitseväe Akadeemia, Kaitseministeerium Märkused/ettepanekud Arvestatud/mittearvestatud/selgitus Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 1. § 14 Evalveerimine Lõige (1) osundab evalveerimisele , kui teadus-ja arendustegevuse välishindamisele ja lõige (3) määratleb, et kõrgkooli teadus-ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames. Meie arvates vajab täpsustamist, kas rakenduskõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise läbimist saab mõista käesoleva seaduse eelnõu kohaselt kui teadus-ja arendustegevuse lävendhindamisena või on see punkt kohaldatav siis, kui on läbitud ka TA evalveerimine lõike (1) tähenduses. Üheselt pole ka selge, kas käesoleva seaduse kavandis termin “ evalveerimine ” kui TA välishindamine mõiste on identne kõrgkooli teadus-ja arendustegevuse hindamisega (lõige 3) ehk kas kõrgkoolide TA evalveerimine toimub IA raames. Kui lugeda esitatud küsimuse teematikat § 17 toodud tähenduses, kus on sedastatud, et TA toetus on institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslike ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse TA asutustele, siis kõrgkoolidele TA evalveerimist kui IA lahusolevat protsessi ei rakendata. Arvestatud. Sõnastust täiendatud. Eelnõu § 14 lg 9 sätestatakse , et kõrgkooli , millele on omistatud evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatus, teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames . Seega, juhul kui kõrgkool ei ole evalveeritud , tuleb kõigepealt läbida evalveerimine eelnõu § 14 lõigete 1-8 kohaselt. Kui evalveerimise tulemusena on kõrgkool saanud evalveeritud asutus staatuse, siis edaspidi toimub antud kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames ning kõrgkool ei pea läbima kahte erinevat hindamist . Muudatus võrrelduna kehtiva seadusega on tehtud selleks, et vähendada kõrgkoolide koormust seoses erinevate hindamistega. Teadus- ja arendustegevuse hindamisel lähtutakse ühtsetest kriteeriumitest sõltumata sellest, kas hindamine läbitakse IA raames või eraldiseisva hindamisena. Muudatusega seoses muudetakse kõrgharidusseaduses institutsionaalse akrediteerimise definitsiooni (eelnõu § 25 punkt 4). 2. § 16 Teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtted Väärib esile tõstmist, et eelnõus on ühtlustatud rahastusinstrumentide terminid erinimeliste toetustena ja on nimetatud nende eesmärgid. Meie arvates vajab täpsustamist, et kui rakenduskõrgkool on läbinud IA, kas siis ta kvalifitseerub teaduse-ja arendustegevuse toetuse, uurimistoetuse ja ka sihttoetuse taotlejaks. Seaduse koostamise ajal oli teemaks pigem sihttoetuse taotlemine eesmärgiga teostada peamiselt rakendusuuringuid, alusuuringud pole meie prioriteet olnud. Arvestatud. Eelnõus on täpsustatud, et teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on mõeldud riigi või avalik õiguslikele evalveeritud teadus- ja arendusasutustele , avalik-õiguslikele ülikoolidele ning HTM valitsemisalas olevatel e evalveeritud rakenduskõrgkoolidel e. E elnõu kohaselt on eelnevalt nimetatuil ligipääs teadus- ja arendustegevuse toetusele. Riiklik uurimistoetus on mõeldud kõikidele § 15 lõikes 1 nimetatud evalveeritud teadus- ja arendusasutustele . Sihttoetuse määramise tingimused otsustab vastava poliitika valdkonna eest vastutav minister , sihttoetuse puhul ei ole evalveerimise nõuet seaduse eelnõus kohustusena sätestatud. 3. § 23 lõige 4 Teadus-ja arendusasutusele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine § 22 nimetatud ettevõtte arendustoetus rakendub ettevõtetele, § 23 nimetatud süsteemitoetus eesmärgid ja toetuse saajad täpsustatakse hiljem valdkonna ministri määrusega. Tekib küsimus, kas süsteemitoetuse eraldamine toimub samuti erinevate ministeeriumite poolt või on see peamiselt HTM haldusalas. Arv e statud. § 23 on eelnõust eemaldatud. Sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister vastavalt eelnõu § 19 lõikele 2 . Süsteemitoetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister vastavalt eelnõu § 21 lõikele 2 . 4. Kokkuvõtvalt leiame, et rakenduskõrgkoolide roll teadus- ja arendustegevuse osas peaks kavandatud seaduse tasandil selgemini välja joonistuma. Uue redaktsiooni ja selle seletuskirja vahel on teatud erinevusi ning mitmed seletuskirjas välja toodud punktid ei leia eelnõus selget kajastust. Näiteks rakenduskõrgkoolide käsitlemine ja rakenduskõrgkoolide rahastusmeetmed on eelnõus ebapiisavalt ja -selgelt välja toodud. Täiendavalt, teaduseetika määruses on selgelt välja toodud evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning akrediteeritud kõrgkoolidega seotud kohustused ja õigused, samas puudub sarnane mõistete kasutamise süsteem kogu eelnevas seaduse tekstis. Hea meel on tõdeda, et muudatused rahastamises mõjutavad positiivselt HTM valitsemisalas olevaid akrediteeritud rakenduskõrgkoole, kuna neil rakenduskõrgkoolidel avaneb võimalus saada avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele mõeldud teadus- ja arendustegevuse toetust. Samas toome välja, et eraõiguslike kõrgkoolide TAL alane rahastus laieneb ainult nende positiivsel evalveeritusel olenemata sellest, kas nad tegutsevad avalikes huvides ja kas nende teadust on hinnatud institutsionaalse akrediteerimise raames. Arvestatud osaliselt. Kõrgkoolide rahastamist teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentide raames on eelnõus täpsustatud ning seletuskirja on täiendatud . Eraõiguslikke rakenduskõrgkoole koheldakse teadus- ja arendustegevuse toetamise mõttes sarnaselt teiste eraõiguslike teadus- ja arendusasutustega, sealjuures on eraõiguslikel evalveeritud rakenduskõrgkoolidel õigus taotleda e raõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus t. Sotsiaalministeerium 5. Eelnõuga lõhutakse ministeeriumite valitsemisalas olevate teadus- ja arendusasutuste (nt Tervise Arengu Instituudi - TAI) rahastamise süsteemi stabiilsus, pakkumata asemele uut rahastusmehhanismi, mis oleks asjakohaste ministeeriumitega läbi räägitud ning jätkusuutlik. SoM pakub välja kaks lahendust: (i) senise süsteemi jätkumist, mille kohaselt HTM maksab otse TAIle tegevustoetust või (ii) HTM kannab tegevustoetuse summa SoMi eelarvesse ja SoM kannab selle ise TAI eelarvesse tegevusteotuseks. Kummagi süsteemi puhul poleks tegu üleminekuperioodiga. Üks kõik kumma kasuks otsustataks, oleks lahendus lõpptähtajata. Mõlema puhul tuleks TAI tegevustoetuse mahu välja arvutamisel lähtuda samadest reeglitest, mis kehtivad teistele asutustele, kellele tegevustoetust makstakse. Arvestatud. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 6. Eelnõuga tekib võimalus HTM-i ning teiste ministeeriumite valitsemisaladesse kuuluvate teadus- ja arendusasutuste erinevaks kohtlemiseks tegevustoetuse määramisel. Eelnõu kohaselt hakkavad valdkondlikele ministeeriumidele kehtima tegevustoetuse määramisel erinevad reeglid, mille tulemusena võib tekkida ebavõrdsus Eesti teadus- ja arendusasutuste vahel. Seletuskirjas on välja toodud muudatusega kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk väljaspool HTM-i valitsemisala olevate teadus- ja arendusasutuste jaoks, ent puuduvad meetmed riskide maandamiseks. Arvestatud. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 7. Selgusetuks jääb eelnõu §-s 21 sätestatud teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetuse andmise eesmärk, põhimõtted ja kord. Seletuskirjale ei ole lisatud ka eelnõu § 21 lõike 2 alusel kehtestatavat rakendusakti. Arvestatud. Eelnõus on toodud süsteemitoetuse eesmärk ning öeldud, et selle eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seletuskirjas on selgitatud, et süsteemitoetusena antakse toetust erinevatele asutustele ning erineval otstarbel, mis tähendab, et vastavad korrad luuakse vastavalt vajadusele enne konkreetse toetuse andmist. Seletuskirja täiendatud. 8. Eelnõus ei ole piisavalt läbi mõeldud valdkondlike eetikakomiteede süsteem ega selle süsteemi jätkusuutlik rahastamine. Pole selge, kuidas hakkab toimuma Eestis selliste valdkondade teadusuuringute eetiline hindamine, mis ei ole reguleeritud eriseadustega või ei ole inimuuringud . Oleme seisukohal, et eelnõus on hetkel puudu, kuid peaksid olema reguleeritud järgmised teemad: 1) selge ja üheselt arusaadav regulatsioon või kirjeldus teadusuuringute, sh inimuuringute eetilise hindamise riikliku süsteemi kohta; 2) eri tüüpi teadusuuringute sh inimuuringute eetilise hindamise eest vastutajad, nende õigused ja kohustused; 3) teadusuuringute, sh inimuuringute kohta käiva info ja statistika kogumise meetodid ja korraldus; 4) erineva taseme eetikakomiteede (institutsionaalsete, regionaalsete jne) pädevus ja otsuste siduvus; 5) eetikakomiteede ning teiste teadusuuringute, sh inimuuringutega kokku puutuvate institutsioonide (nt Andmekaitse Inspektsioon) funktsioonide jaotus ning otsustuspädevuse piirid ja koostöö ulatus; 6) uuritavatel tehtavate erinevate riskitasemetega teadusuuringute, sh inimuuringute eetilise hindamise süsteem; 7) uuritavate, sh piiratud teovõimega ja alaealiste teadusuuringus osalemise nõusoleku regulatsioon; 8) eetikakomiteedes osalevate ekspertide aja ja töö kompenseerimise korraldus. Lisaks ei selgu eelnõu regulatsioonist, kas uuringu eetiline hindamine muutub uuringu läbiviijale tulevikus tasuliseks. Arvestatud osaliselt. Riikliku teaduseetika süsteemi kujundamisel ning selle regulatsiooni väljatöötamisel on lähtutud TAKS-i teaduseetika töörühma seisukohtadest, mille kohaselt seaduse tasandil reguleeritakse teaduseetika korraldusest minimaalne vajalik. Teaduseetika süsteemi detailsem korraldus reguleeritakse alamaktis – teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõu s (lisatud seaduse eelnõu juurde) . Sellest lähtuvalt koosneb uus riiklik teaduseetika korraldus kahest regulatsioonist – seaduse eelnõus reguleeritakse teaduseetika korralduse põhialused ning sätestatakse volitusnorm määruse eelnõu jaoks. Määruse eelnõus sätestatakse detailsem korraldus. Juhime tähelepanu, et osad esitatud ettepanekutest on juba reguleeritud määruse eelnõus. 1) Mittearvestatud. Teadusuuringute eetiline hindamine on reguleeritud seaduse eelnõus, määruse eelnõus ning vastavates eriseadustes. Seaduse ja määruse eelnõus on reguleeritud inimuuringute eetiline hindamine, muude teadusuuringute puhul (mille subjektiks ei ole inimene või loom) kohustusliku eetilise hindamise regulatsiooni ei sätestata. Juhul, kui edaspidi peaks tekkima vajadus eetiliselt hinnata ka muude valdkondade teadus uuringuid (näiteks keskkonnauuringud või arheoloogilised uuringud) , siis on võimalik vastav regulatsioon määruse eelnõusse lisada ning moodustada riikliku teaduseetikakomitee alla ka vastav alamkomitee. 2) Arvestatud osaliselt. Määruse eelnõus täiendatakse institutsionaalsete eetikakomiteede ning riikliku teaduseetikakomitee vastutusalasid seoses inimuuringute eetilise hindamisega. Teistes eriseadustes reguleeritud teadusuuringute eetiline hindamine toimub vastavalt eriseaduse regulatsioonile ning seda seaduse ja määruse eelnõus täiendavalt ei reguleerita. 3) Arvestatud osaliselt . Inimuuringute eetilise hindamise info kogumine on sätestatud määruse eelnõus. Institutsionaalsete eetikakomiteede ülesanne on kord aastas esitada oma tegevuse statistiline ülevaade riiklikule teaduseetikakomiteele (määruse eelnõu §6 lg 1 p3). Riikliku teaduseetikakomitee ülesannete juurde lisatakse säte, mille kohaselt kord aastas teeb eetikakomitee avalikult kättesaadavaks statistilise ülevaate menetletud teadusuuringutest. 4) Arvestatud osaliselt. Määruse eelnõus täiendatakse institutsionaalsete eetikakomiteede ning riikliku teaduseetikakomitee vastutusalade piire. Institutsionaalse eetikakomitee ülesanne on anda hinnang inimuuringutele : 1) mille puhul ei ole nõutud riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust, kuid mille eetilist hindamist peab taotleja vajalikuks; 2) milles kogutakse või töödeldakse eriliiki isikuandmeid; 3) milles on kavas isikuandmete või tuvastatava bioloogilise materjali teisene kasutamine. Riikliku teaduseetikakomiteega kooskõlastatavad uuringud on toodud määruse eelnõu § 11 lõikes 3. Eetikakomiteede otsuste siduvus on määruse eelnõus sätestatud (§6 lg 4 ja §11 lg 11). 5) Arvestatud osaliselt . Seaduse ja teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõuga reguleeritakse institutsionaalsete eetikakomiteede ning riikliku teaduseetikakomitee tegevus ja selle piirid. Teiste eriseaduste alusel asutatud või tegutsevate eetikakomiteede tegevust seaduse ja määruse eelnõus täiendavalt ei reguleerita. Ühtlasi ei reguleerita seaduse eelnõus Andmekaitse Inspektsiooni tegevust. Määruse eelnõu seletuskirja lisatakse §9 lõike 2 kohta täiendav seletus, et riiklik eetikakomitee hindab isikuandmete kaitse seaduse §6-s toodud tingimuste täitmist ning vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse sätetele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ). 6) Mittearvestatud. Inimuuringute eetiline hindamine on reguleeritud määruse eelnõus. Määruse eelnõu §11 lõikes 3 on toodud tingimused, mille puhul on kooskõlastamine riikliku teaduseetikakomiteega kohustuslik. Inimuuringute puhul, mis ei vasta §11 lõike 3 tingimustele, on võimalik uuringut kooskõlastada institutsionaalse eetikakomiteega. 7) Võetud teadmiseks. Piiratud teovõimega isikute kaasamine inimuuringutesse , ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, vajab täiendavat analüüsi ja mõjude hindamist . 8) Mittearvestatud. Ekspertide kaasamise regulatsioon on toodud teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus (§10 lg 1), ekspertide töötasu seaduse või määruse eelnõus ei sätestata, tasustamise kord kinnitatakse SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe käskkirjaga. Eetilise hindamise tasude kinnitamise kord on reguleeritud määruse eelnõus (§11 lg 2). Inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestab SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 9. Esitatud sõnastuses jääb selgusetuks, millisena nähakse ning kas ja kuidas piiratakse eelnõuga valdkondlike ministeeriumite võimalusi teadus- arendusteenuste tellimiseks valdkondliku poliitikakujundamise huvides. Näiteks, kas ministeeriumite rahastamisvõimalused on eelnõu kohaselt piiratud üksnes teadus- ja arendusasutustele suunatud pikaaegsete uurimissuundade toetamisega? Selgitus: Eelnõuga ei piirata valdkondlike ministeeriumite võimalusi teadus- ja arendusteenuste tellimiseks valdkondliku poliitikakujundamise huvides. Valdkondlike ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse toetamiseks on riigieelarves ette nähtud vahendid, mille piires ministeeriumid saavad teadus- ja arendusteenuseid tellida. Ministeeriumite roll seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisega on kirjeldatud §7 lõigetes 1 ja 2. Akadeemilised ametiühingud 10. Akadeemiliste ametiühingute tagasisides TAKS eelnõule viitasime, et teadus- ja õpetustegevuse vabadust ülikoolides piirab oluliselt see, et teaduse tegemine käib suures mahus läbi grantide ja projektide. Akadeemiliste ametiühingute ettepanek oli, et määratakse kindel osakaal tegevustoetustest palkadeks. Kahjuks seda ettepanekut ei võetud vastu ega loodud akadeemilistele töötajatele mingit kindlustunnet, et projektirahastuse lõppedes neil on olemas palk vaatamata sellele, et nad on atesteeritud ja paljudel juhtudel teinud aastakümneid nii õppe kui teadustööd ülikoolis. Teadmiseks võetud. Seletuskirjas on kirjeldatud, millised alternatiivid olid töörühmades arutusel seoses akadeemiliste töötajate personalikuludega. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi kohaselt sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas ka põhiseaduses väljendatud põhimõttega, mille kohaselt ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused on autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud töörühmad vajalikuks piirata ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat seaduse alusel, mis tähendab, et akadeemiliste töötajate töösuhete stabiilsuse tagamine on ka edaspidi kõrgkoolide ja teadus - ja arendus asutuste ülesanne. 11. Ülikoolides valitseva ebastabiilsuse kaotamiseks on tarvis suunata otse teadlaste baassissetulekuks ehk põhipalgaks raha. Lähtudes ülikoolide astmepalkadest tuleb selleks hakata ülikoolide teadustöö ja õpetamisvõime säilitamise eesmärgil akadeemiliste töötajate arvu järgi arvutama nende miinimumpalkadeks tarvis minevat raha. Tarvis on läbipaistvat süsteemi, kuidas ülikoolid saavad oma teadlaste arvu säilitada ja suurendada. Loogiline on korraldus, kus mingi minimaalne (näiteks hetkel eksisteeriv) teadlaste arv on otse finantseeritud ning kui mõni töörühm, osakond või instituut tahab inimesi juurde saada, siis tehakse seda grantide ehk konkurentsipõhise rahastuse arvelt. Sel juhul on vaja vaid reegleid, kas ja kuidas sellistest ajutistest töökohtadest on võimalik tekitada otse riigi poolt finantseeritud töökohad. Atesteeritud doktorikraadiga akadeemilistel töötajatel peab olema projektidest sõltumatu põhipalk. Teadmiseks võetud. Vt eelmine kommentaar. 12. Baasfinantseerimise rahastuse suurendamine on olnud hea lahendus, kuid andes asutustele endile võimalus otsustada, mil viisil oma strateegilisi eesmärke saavutada, ei ole olnud töötajad prioriteet number 1. Soovime, et Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) lähtub oma otsuste tegemises eesmärgist arendada Eesti teadlaskonda stabiilselt. Vajalik on, et ametiühing on kaasatud oma asutuse halduslepingu sõlmimisse HTMga . Teadmiseks võetud. Akadeemilis te töötaja te kaasatus on tagatud osalemisega ülikoolide juhtorganite töös (senat, nõukogu), mille pädevuses on muuhulgas eelarve kinnitamine ning akadeemiliste töötajate töösuhete ga seonduv. Akadeemilite töötajate esindajaid kaasatakse ka edaspidi õigusaktide kooskõlastamisse. Eraõiguslikud evalveeritud teadus- ja arendusasutused 13. Teadus- ja arendustegevuse toetuse saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on TA-asutuse eelnev positiivne evalveerimine . Eelnõu vabastab kõrgkoolid evalveerimisest , kuigi Eelnõus nähakse kõrgkoolidele ette enim TA-toetusi. Kõrgkoolide erinev kohtlemine evalveerimisel võrreldes teiste TA-asutustega ei ole põhjendatud . Eelnõu § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja § 20 lg 1 järgi, teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetust, riiklikku uurimistoetust ja eraõiguslike TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust makstakse positiivselt evalveeritud TA-asutustele . Seega, positiivne evalveerimine on nende TA-toetuste saamise eeltingimus. Evalveerimine on sätestatud eelnõu §-s 14. Eelnõu § 14 lg 3 kohaselt, kõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse evalveerimine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule. Teisisõnu – kõik TA-asutused kuuluvad evalveerimisele , v.a. kõrgkoolid, mille osas evalveerimine on asendatud institutsionaalse akrediteerimisega. Evalveerimisel ja institutsionaalsel akrediteerimisel hinnatakse erinevate tingimuste olemasolu. Näiteks, institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine , mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale (vt kõrgharidusseaduse § 38 lg 1). Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine , mis viiakse läbi teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse taseme, eesmärgipärasuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks asutuse poolt taotletud valdkonnas (vt eelnõu § 14 lg 1). Eelnõule lisatud eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimuste ja korra eelnõu (edaspidi Määruse eelnõu ) §§-de 2-5 järgi, eraõiguslike TA-asutuste puhul hinnatakse toetuste andmisel, st ka evalveerimisel : (i) kõrgetasemelisi publikatsioone ja patente; (ii) TA-tegevuseks vajaliku tööjõu järelkasvu kindlustamist, sh doktorante-nooremteadurite juhendamist; (iii) ühiskonna arengu toetamise näitajaid, sealhulgas TA-tegevuse läbiviimiseks saadud toetustega seotud näitajaid. Seega, eraõiguslik TA-asutus peab positiivseks evalveerimiseks tagama kõrgetasemeliste publikatsioonide ja patentide, tööjõu järelkasvu ja ühiskonna arengu toetamise olemasolu. Kõrgkooli puhul piisab positiivseks evalveerimiseks sellest, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad õigusaktide nõuetele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Seetõttu: eelnõu kohtleb kõrgkoole evalveerimisel põhjendamatult soodsalt võrreldes ülejäänud TA-asutustega . Seejuures, eelnõu § 17, § 18, § 19 ja § 21 ning eelnõu seletuskirja (edaspidi seletuskiri ), lk-de 21 ja 22 järgi, kõrgkoolid saavad teistest enam TA-toetusi. Kokkuvõttes: eelnõu kohaste TA-toetuste saamise kohustuslikuks eeltingimuseks on TA-asutuse eelnev positiivne evalveerimine . TA-asutus , mis ei läbi eelnõus nõutud evalveerimist , ei pea saama eelnõu järgseid TA-toetusi. Kui kõrgkoolid ei soovi läbida teiste TA-asutustega võrdset evalveerimist , siis kõrgkoolidel ei pea olema õigust eelnõu kohastele TA-toetustele. Kõrgkoolide soodsam kohtlemine evalveerimisel võrreldes teiste TA-asutustega ei ole põhjendatud. Arvestatud. Sõnastust täiendatud. Eelnõu § 14 lg 9 sätestab, et kõrgkooli , millele on omistatud evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatus, teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames. Seega tuleb kõrgkoolil, mis ei ole evalveeritud , kõigepealt läbida evalveerimine eelnõu § 14 lõigete 1-8 korras ehk samadel tingimustel kõigi teiste asutustega. Juhul, kui kõrgkoolile omistatakse evalveerimise tulemusena evalveeritud asutuse staatus, siis edaspidi hinnatakse kõrgkooli teadus- ja arendustegevust institutsionaalse akrediteerimise raames. Muudatus võrrelduna kehtiva seadusega on tehtud selleks, et vähendada kõrgkoolide koormust seoses erinevate hindamistega. Teadus- ja arendustegevuse hindamisel lähtutakse ühtsetest kriteeriumitest sõltumata sellest, kas hindamine läbitakse IA raames või eraldiseisva evalveerimisena . Seoses muudatusega senises korras on kavas muuhulgas üle vaadata ning täiendada institutsionaalse akrediteerimise protsessi (ühtlasi muudetakse kõrgharidusseaduse § 38 lõike 1 sõnastust) , et kindlustada teadus- ja arendustegevuse hindamise võrreldavus IA kui eelnõu § 14 põhjal toimuva hindamise vahel. Seega ei ole põhjendatud kahtlus, et eelnõu kohtleb kõrgkoole soodsamalt võrreldes ülejäänu d TA asutustega. Ekslik on evalveerimise ja akrediteerimise käigus hinnatavate parameetrite seostamine teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse suuruse määramisega. Antud toetuse tulemusosa arvutatakse igal aastal vastavalt asutuse eelmise aasta tulemustele. 14. Eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi võrreldes avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega põhjendamatult ebavõrdselt. Eelnõu on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (koosmõjus §-ga 38) . Eelnõu § 16 lg 1 järgi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on avalikes huvides läbiviidava ning eelnõu §-s 3 toodud põhimõtetele vastava TA-tegevuse ning innovatsiooni toetamine ning selle järjepidevuse ja kvaliteedi kindlustamine. On oluline, et eraõigusliku TA-asutuse TA-tegevus ja innovatsioon, selle järjepidevus ja kvaliteet on samaväärne avaliku TA-asutuse ja kõrgkooli TA-tegevuse ja innovatsiooni, selle järjepidevuse ja kvaliteediga. Seejuures, eraõigusliku TA-asutuse evalveerimise nõuded on samaväärsed avaliku TA-asutuse evalveerimise nõuetega ning oluliselt rangemad kui kõrgkoolil (vt käesoleva seisukoha p 1). Vaatamata sellele, eelnõu järgi, avalikele TA-asutustele ja kõrgkoolidele makstakse riigieelarvest TA-toetust teistel alustel kui eraõiguslikele TA-asutustele . Ehk teisisõnu – eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi TA-tegevuseks riigieelarvest toetuse maksmisel võrreldes avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega ebavõrdselt. Riigikohus on selgitanud, et PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust on riivatud siis, kui: (a) ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid; (b) ebavõrdseks kohtlemiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus; ja (c) piirang ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja moonutab piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (vt Riigikohtu üldkogu 15.03.2022 otsus asjas nr 5-19-29, p-d 70 , 72 ja 74 ). Ka toetuste maksmisel peab seadusandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet (vt Riigikohtu üldkogu 30.06.2016 otsus asjas nr 3-3-1-86-15, p 47). Eraõiguslik TA-asutus , avalik TA-asutus ja kõrgkool peavad riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse saamiseks olema positiivselt evalveeritud . Seejuures, eraõigusliku TA-asutuse ja avaliku TA-asutuse , v.a. kõrgkool evalveerimise nõuded on samad ning kõrgkooli evalveerimise nõuded on leebemad kui teiste TA-asutuste evalveerimise nõuded. Seetõttu on eraõiguslik TA-asutus ja avalik TA-asutus ning kõrgkool oluliste tunnuste poolest sarnases olukorras (vt mutatis mutandis Riigikohtu 28.09.2021 otsus asjas nr 5-21-4, p 40). Järelikult näeb eelnõu riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse osas ette ühelt poolt eraõigusliku TA-asutuse ja teiselt poolt avaliku TA-asutuse ja kõrgkooli ebavõrdse kohtlemise. Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu põhjendusi, millega on õigustatud eraõiguslike TA-asutuste ja avalike TA-asutuste ja kõrgkoolide ebavõrdne kohtlemine riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse andmisel. Lisaks ei selgita eelnõu, milliste kriteeriumite alusel erineb eraõiguslike TA-asutuste loodav avalik hüve avalike TA-asutuste ja kõrgkoolide loodavast. Seetõttu puudub ebavõrdseks kohtlemiseks mõistlik ja asjakohane põhjus. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, mis on õigusvastane, st vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (vt Riigikohtu üldkogu 15.03.2022 otsus asjas nr 5-19-29, p 72). Oluline on seegi, et riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse vähendamine halvendab eraõiguslike TA-asutuste olukorda ning võib tuua kaasa eraõiguslike TA-asutuste tegevuses teadusarendustöö vähenemise. Seetõttu ei aita eelnõu kaasa TA-tegevuse arendamisele Eestis ja vähendab teadlaste võimalusi ja vabadusi uurimistööks, piirates seda avalike TA-asutustega , samuti väheneb TA-asutuste vaheline konkurents. Kokkuvõttes: eelnõu kohtleb eraõiguslikke TA-asutusi riigieelarvest TA-tegevuseks makstava toetuse jagamisel võrreldes avalike TA-asutustega ja kõrgkoolidega õigusvastaselt ebavõrdselt. Eelnõu on ühelt poolt eraõiguslikele TA-asutustele ja teiselt poolt avalikele TA-asutustele ja kõrgkoolidele riigieelarvest makstavate toetuste erisuse osas vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 (koosmõjus §-ga 38). Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud ning toodud selgemalt välja põhimõte, mille kohaselt on iga TA-asutuse , sealhulgas kõrgkooli, asutaja ülesanne tagada vahendid asutuse rolli täitmiseks ning asutuse ülalpidamiseks. Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide puhul on selleks riik, kuid eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse puhul sõnastab asutuse eesmärgid ja tagab nende täitmiseks vajalike vahendite olemasolu ettevõtte omanik. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused on üldjuhul äriühingud, mille tegevuse sisuks on äritegevus ja eesmärgiks kasumi teenimine. Kehtiva TAKS kohaselt koheldakse kõiki teadus- ja arendusasutusi, nii eraõiguslikke kui avaliku sektori asutusi, ühetaoliselt, võimendades muuhulgas baasfinantseerimise valemi kaudu ettevõtluslepingutelt saadavat tulu. Kuna majandustegevus on eraõiguslike TA-asutuste põhitegevus, ei ole õigustatud majandustegevusega seotud tulu võimendamine ning eelnõus sätestatakse selgemalt, et toetatakse vaid avalikes huvides tehtavat teadus- ja arendustegevust, milleks eraõiguslike TA-asutuste puhul on publitseerimine, patendid, doktorantide juhendamine ning toetuslepingute kaudu TA süsteemi toodav lisaraha. Riigi ülesanne teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on tagada vahendid eelkõige suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, mida TA-asutused ise rahastada ei suuda, kuna turul puuduvad vastavad tellijad. Eraõiguslikel ja avaliku sektori teadus- ja arendusasutustel on §-s 15 sätestatud ühesugused ülesanded, kuid rahastamise osas on avaliku sektori ja erasektori TA-asutused erinevas seisus. Avaliku sektori TA-asutused on asutatud riigi poolt ning nende teadus- ja arendustegevuse rahastamise tagab riik, kusjuures teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on selleks peamine riigipoolne rahastusinstrument. Eraõiguslikele TA-asutustele on riigieelarvest ette nähtud vahendid avalikes huvides tehtavate ülesannete täitmiseks, kuid nendel asutustel ei saa olla ootust, et riik tagab nende asutuste ülalpidamise . . Eelkirjeldatu põhjal on põhjendatud ka eraõiguslike TA-asutuste erinev rahastamisskeem. 15. Eraõiguslikel TA-asutustel on Eesti teaduses ja ettevõtluses tähtis roll. Seetõttu tuleb eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarves ettenähtud tegevustoetustest vähemalt 10% . 2022. aasta andmete alusel, eraõiguslikes TA-asutustes töötab täistöötajale arvestatuna 450 töötajat, kes on kõrge kvalifikatsiooniga ja tasustatud seetõttu keskmisest kõrgemalt. Eraõiguslikud TA-asutused ei ole tähtsad vaid seetõttu, et eraõiguslikud TA-asutused tegelevad ettevõtluse arendamise ja kõrgepalgaliste töökohtade loomisega. Eraõiguslike TA-asutuste tegevus on oluline ka põhjusel, et nad loovad laiema ettevõtluse võimekuse ja tööjõu, mis on võimeline tegutsema erinevates sektorites. Teadusmahukasse ettevõtlusesse sobivate teadlaste ja tippspetsialistide arendamine on Eestis olnud võimalik olulises osas eraõiguslike TA-asutuste abiga. Samas, ilma teadlaste ja tippspetsialistide kasvuta ei ole oodata Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Ehk teisisõnu – eraõiguslike TA-asutuste riigieelarvest rahastamine on vajalik nii kõrgepalgaliste töökohtade, teadlaste ja tippspetsialistide arendamise ja Eesti majanduse lisandväärtuse tõstmise pärast. Mida suurem on eraõiguslike TA-asutuste rahastamine, seda suurem on eraõiguslike TA-asutuste tegevusest saadav kasu, st avalik hüve. Eelnõu § 17 lg 3 järgi, positiivselt evalveeritud avalik- õiguslike ülikoolide, riigi rakenduskõrgkoolide, haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olevate ning kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse ks riigieelarvest eraldatavatest vahenditest vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste, st eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisega seotud teaduste humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas toetamiseks. Eraõiguslike TA-asutuste tegevus eesti teaduses ei ole väiksema tähtsusega kui rahvusteadused. Samuti, seletuskirja lk 24 järgi: „ Keskmiselt on eelneva seitsme aasta jooksul eraõiguslikele TA-asutustele valemi põhjal arvutatud osa suurus olnud 6,73% kogu baasfinantseerimise mahust.“ Seetõttu tuleb eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarvest tegevustoetustest vähemalt 10%. Kokkuvõttes: eraõiguslike TA-asutuste tegevus Eesti teaduses ja ettevõtluses on olulise tähtsusega. Seetõttu tuleb eraõiguslikele TA-asutustele riigieelarvest makstavaid toetusi suurendada ning eelnõud muuta nii, et eraõiguslikele TA-asutustele eraldatakse riigieelarves ettenähtud tegevustoetustest vähemalt 10%. Mitte arvestatud. Eelnõu ega seletuskiri ei sea kahtluse alla eraõiguslike TA-asutuste olulist rolli Eesti teadus- ja arendustegevuses, eriti nendes valdkondades, mis on riigi jaoks olulised, kuid kus ülikoolidel ja teistel teadus- ja arendusasutustel vastav kompetents puudub. Samuti on oluline eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste panus teadlaste ja spetsialistide arendamisse. Määruse „Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord“ ka v andi kohaselt on eraõiguslikele TA-asutustele antava toetuse maht seotud nende avalikes huvides tehtavate teadus- ja arendustegevuse näitajate ning kõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele TA-asutustele vastavate kriteeriumite eest antava toetuse ühiku mahuga. Seega on eraõiguslikele TA-asutustele antava toetuse maht seotud mitte nende varasemalt saadud baasfinantseerimisega, vaid konkreetsete tulemustega näiteks publikatsioonide, patentide, doktorantide juhendamise ja toetuslepingute mahu osas. Varasemalt on eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused saanud toetust sama valemi põhjal mis teisedki teadus- ja arendusasutused, sealhulgas on baasfinantseerimise valemi kohaselt arvestatud nende äritegevusest saadud tulusid. Äritegevusest saadud tulud ei ole aga seotud avaliku hüvega ning seetõttu neid eraõiguslike TA-asutuste puhul enam toetuse määramisel ei arvestata. 16. Eraõiguslikel TA-asutustel on õigustatud ootus TA-tegevusse tehtud oluliste investeeringute kaitsele. Seetõttu tuleb kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamist jätkata vähemalt 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist . Eraõiguslikud TA-asutused on, toetudes TAKS-is ettenähtud toetuste regulatsioonile, viimastel aastatel stabiilselt investeerinud teadustaristu arendamisesse (spetsialistid, ruumid, seadmed, grandid, lepingud jne). Meie hinnangul, eelnõu vähendab eraõiguslike TA-asutuste riigieelarvelist rahastamist 95% võrra. Seega, eelnõu paneb eraõiguslikud TA-asutused väga raskesse olukorda. Nagu eelnevalt näidatud, allakirjutanud ei soovi eelnõu praegusel kujul vastuvõtmist. Siiski ning üksnes juhul, kui eelnõu kehtestatakse praegusel kujul (st vaatamata meie soovile, et eraõiguslikke TA-asutusi koheldakse riigieelarves ettenähtud toetuste jagamisel võrdselt avalike TA-asutuste ja kõrgkoolidega) peame põhjendatuks, et eelnõu kohane eraõiguslike TA-asutuste rahastamine lükkub vähemalt 5 aasta võrra edasi ning et TAKS-is ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamine jätkub 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kokkuvõttes: eraõiguslikud TA-asutused on seisukohal, et TA-asutusi tuleb riigieelarveliste TA-toetuste jagamisel kohelda võrdselt sõltumata TA-asutuste omandivormist. Seetõttu, me ei toeta eelnõu vastuvõtmist praegusel kujul. Kui eelnõu praegusel kujul siiski vastu võetakse, siis arvestades eraõiguslike TA-asutuste tehtud investeeringuid peame ainumõeldavaks, et TAKS-is ettenähtud eraõiguslike TA-asutuste rahastamine jätkub veel vähemalt 5 aastat arvates eelnõu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Teadmiseks võetud. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et eraõiguslike TA-asutuste puhul toetatakse ja stimuleeritakse mitte ettevõtte majandustegevusena käsitletavat lepingulist arendustegevust, vaid avalikes huvides tehtava teadus- ja arendustegevuse mahu kasvu. Majandustegevusega seotud tegevuste stimuleerimine riigi poolt antavate toetuste kaudu toob kaasa riski ebaseadusliku riigiabi andmiseks, mida eelnõuga soovitakse vältida. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 17. Kaubanduskoda avaldas arvamust ka Eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas ning tõi 28. juulil 2021 edastatud arvamuses välja, et Kaubanduskoda pooldab lahendust, mille kohaselt on riigipoolne rahastamine tagatud kõigile positiivselt evalveeritud TA - asutustele , kes täidavad avalikke ülesandeid. Samuti tõime toonases arvamuses välja, et Kaubanduskoda on vastu lahendusele, kus eraõiguslikele TA-asutustele tegevustoetust ei eraldata, kuid neile eraldatakse sihttoetust selgelt defineeritud avaliku hüvega seotud ülesannete täitmiseks. Kahetsusväärselt ei ole Kaubanduskoja ja ka teiste eraõiguslike TA-asutuste arvamust selles osas kuulda võetud ning Eelnõu § 20 lg 1 on sõnastatud järgnevalt: „Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on eraõiguslikele positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele eraldatav riigieelarveline toetus riigi prioriteetsetes valdkondades avalikes huvides tehtavaks mittemajanduslikuks teadus- ja arendustegevuseks.“ Kaubanduskoda soovib rõhutada, et eraõiguslik teadus- ja arendustegevus on riigile samaväärselt vajalik kui täielikult riigi poolt rahastatav teadus- ja arendustegevus. Eraõiguslikud TA-asutused pakuvad tööd ja ettevalmistust tippspetsialistidele ning loovad märkimisväärset kasu ühiskonnale tervikuna. Vaadates Eelnõud, puudub eraõiguslikel TA-asutustel kindlus selles osas, kas nad saavad lubada oma tegevuste jätkamist senisel kujul, sest riik on asunud ootamatult ja põhjendamatult eristama tegevustoetuse andmisel TA-asutusi nende õigusliku vormi pinnalt. Seetõttu ei ole Kaubanduskoja hinnangul õigustatud eraõiguslike TA-asutuste ebavõrdne kohtlemine võrreldes avalik-õiguslike TA-asutustega . Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda ettepaneku muuta Eelnõud selliselt, et eraõiguslikud TA-asutused saaksid rahastust samasugustel alustel, nagu seda saavad Eelnõu § 17 kohaselt avalikõiguslikud TA-asutused . Kaubanduskoja ettepanek: Jätta Eelnõu § 20 Eelnõust välja ja muuta Eelnõu § 17 selliselt, et see säte laieneks ka eraõiguslikele TA-asutustele . Teadmiseks võetud. Eelnõu kohaselt on kõigil evalveeritud eraõiguslikel TA-asutustel võimalik saada toetust avalikes huvides tehtava teadus- ja arendustegevuse jaoks. HTM peab endiselt eraõiguslike TA-asutuste panust Eesti teadus- ja arendustegevusse oluliseks ning soovib seda jätkuvalt toetada. Siiski ei pea me õigeks toetada eraõiguslike TA-asutuste lepingulist teadus- ja arendustegevust, mille puhul on selgelt tegemist ettevõja majandustegevusega ning sellele antav abi kvalifitseeruks ebaseaduslikuks riigiabiks. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 18. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud teie poolt edastatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja tuvastanud selles olulise probleemkoha. Nimelt kavatsetakse eelnõuga erinevalt reguleerida avalikõiguslikke ja eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi (edaspidi: TA asutus). ITL on seisukohal, et tegevustoetuse maksmisel ei tohi saada määravaks, kas TA asutus on eraõiguslik või mitte. Leiame, et positiivne evalveerimine tagab, et asutuses toimub kvalitatiivne, mõjukas ning jätkusuutlik TA tegevus, mistõttu ei ole eelnõuga ette nähtav omandivormi alusel eristamine õiglane ega põhjendatud. Juhtisime sellele tähelepanu ka oma 01.07.2021 kirjaga nr 3.1-1/90-1 esitatud tagasisides teadus ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise väljatöötamise kavatsusele. ITL-i ettepanek on jätta eelnõust välja sätted, millega eraõiguslikke TA asutusi avalikõiguslikest erinevalt koheldakse ning tagada sellega TA asutuste võrdne kohtlemine. Teadmiseks võetud. Kõikidele teadusasutustele kehtivad olenemata nende omandivormist ühised tingimused (§ 13) ning evalveeritud asutustel on ka samad ülesanded. Erinev on eraõiguslike TA-asutuste rahastamine, mille puhul jäetakse rahastusvalemist välja majandustegevusega seotud kriteeriumid. Tervise Arengu Instituut 19. Valdkondlikele ministeeriumitele peaks rakenduma TA toetuse maksmisel tegevustoetuse määruse § 2 tervikuna (mitte ainult § 2 lõige 2, nagu on märgitud määruse § 7) ja sellest tulenevalt ka § 4-6 (Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa mahu määramise kriteeriumid publikatsioonide alusel; Doktorikraadi omistamisega seotud näitajad; Teadus- ja arendustegevuse toetuse tulemusosa mahu määramise ühiskonna arengu toetamise ning ettevõtluskoostöö näitajad). Kui valdkondlikele ministeeriumidele kehtivad erinevad reeglid, siis tekib ebavõrdsus, mis sõltub otseselt vastava ministeeriumi meelsusest. Kui ministeeriumidele antakse vahendid, aga mitte reegleid, mille alusel seda välja maksta, siis see ebavõrdus omakorda mõjutab asutuste võimet konkureerida konkurentsipõhistele uurimistoetustele. Seletuskirjas on välja toodud muudatusega kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk väljaspool HTMi haldusala olevate TA asutuste jaoks, ent puuduvad meetmed riskide maandamiseks. Teadmiseks võetud. Valdkondlike ministeeriumite teadus- ja arendusasutused ei ole määruse „Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord“ alusel antava toetuse sihtgrupp ning seetõttu ei kehti neile selle määruse sätted. Eelnõu on parandatud ja täiendatud. 20. Leiame, et eelnõu ei taga kõigi Eesti TA asutuste jätkusuutlikku rahastamist ja võrdset kohtlemist . Teadmiseks võetud. Eelnõus arvestatakse vastavalt eelnõu koostamise protsessis laekunud tagasisidele asutuste eripära, muuhulgas on lähtutud põhimõttest, et TA-asutuse jätkusuutlikkuse tagamine on tema asutaja pädevuses. 21. Üleminekuperiood tegevustoetusele on määratud 2024-2026, millest alates võetakse tegevustoetuse baasosa arvestamise aluseks TA asutusele tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud tegevustoetust ja baasfinantseerimist ning samal perioodil teadus- ja arendusasutusele eraldatud tegevustoetuste ja baasfinantseerimise kogumahtu. Sel juhul on ebavõrdses olukorras ülikoolivälised TA asutused, kellel seni ei ole doktorantide juhendamine arvesse läinud. Mittearvestatud. Nende asutuste puhul ei ole võimalik juhendamisega seotud näitajaid arvesse võtta tegevustoetuse baasosas, kuid tulemusosas lähevad need näitajad ka üleminekuperioodil arvesse. 22. Hindamisnõukogu moodustamise määruses tuleks ekspertkomisjonide moodustamisel (§ 8) sarnaselt hindamisnõukogu moodustamisele lähtuda sellest, et igas teadusvaldkonnas on kõik ekspertkomisjoni liikmed võimalusel erinevatest asutustest. Teadmiseks võetud. Eksperdikomisjonidesse valitakse liikmed nende teadusliku ja erialase pädevuse alusel. Liikmete valikul arvestatakse lisaks ka nende senist eksperdikomisjonides töötamise kogemust. Stardi- ja rühmagranditaotlusi hindamiseks moodustatakse rahvusvahelised eksperdikomisjonid. Komisjonide moodustamisel jälgitakse, et liikmete teadusliku profiili kaudu oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline (alam)valdkonna sisene erialade ja uurimissuundade esindatus. Samuti püütakse eksperdikomisjonides tagada liikmete sooline ja vanuseline tasakaal. Arvestades eksperdikomisjonidele seatud tingimusi on tõenäoline, et enamik eksperdikomisjonide liikmetest on erinevatest asutustest. 23. Eelnõu § 14 (5) järgi moodustab valdkondliku ministeeriumi allasutuse evalveerimiseks hindamiskomisjoni vastav ministeerium ja selle töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. See ei taga TA asutuste evalveerimist ühtsetel alustel ja on vastuolus eelnõu §7 (3), mille kohaselt korraldab Eestis teadus- ja arendustegevust HTM. Kindlustamaks evalveerimise kõigile Eesti TA asutustele ühtsetel alustel peaks see jääma HTMi . Mittearvestatud. §14 lg 5 sätestab, et hindamiskomisjoni moodustab ja selle töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Kuna antud paragrahvis on sätestatud teadus- ja arendustegevuse evalveerimine , siis on mõeldud teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeeriumi ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi. 24. Eelnõu § 14 (10) Teadus- ja arendusasutuse liitmisel teise asutusega või asutuse jagunemisel tuleb asutusel hiljemalt kolme aasta jooksul läbida evalveerimine . See toob ühinenud asutustele kaasa täiendava evalveerimise . St kui kehtima jääb 2019. a jõustunud muudatus, et korraline evalveerimine toimub kõikides teadus- ja arendusasutustes samaaegselt korra seitsme aasta jooksul läbi viidavate voorudena, siis asutuste liitmise või jagunemise korral ootab neid ühe perioodi jooksul ees kaks evalveerimist . Teadmiseks võetud. Evalveerimise läbimine asutuste liitmisel või jagunemisel annab info, et asutus vastab ka pärast toimunud muudatusi teadus- ja arendusasutusele kehtestatud nõuetele ning kindlustunde, et asutuses tehtav teadus- ja arendustegevus on piisavalt kõrgel tasemel , mõjus ning jätkusuutlik. Asutuste liitmine toob suure tõenäosusega kaasa nt tööülesannete muutuse, protsesside ümberkorralduse, inimeste liikumise, vms protsesse, mistõttu ei pruugi eelnev evalveering anda tõepärast pilti asutuse olukorrast. 25. § 21 Teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus – Eelnõu seletuskirjas on mainitud küll täiendavad osapooled, aga kusagilt ei selgu põhimõtted, kuidas see täpsemalt toimib või kujuneb, on vaid mainitud, et süsteemitoetuste eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Arvestatud. Eelnõus on toodud süsteemitoetuse eesmärk ning öeldud, et selle eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seletuskirjas on selgitatud, et süsteemitoetusena antakse toetust erinevatele asutustele ning erineval otstarbel, mis tähendab, et vastavad korrad luuakse vastavalt vajadusele enne konkreetse toetuse andmist. Seletuskirja täiendatud. 26. Eelnõus jäävad selgusetuks kavandatava riikliku eetikakomitee rahastamise põhimõtted. Mittearvestatud. Riikliku teaduseetikakomitee rahastamispõhimõtted on toodud teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõus. Riikliku eetikakomitee tööd korraldab Eesti Teadusagentuur, kelle tegevust rahastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt riigieelarvest. Riikliku teaduseetikakomitee liikmete tasustamise kord reguleeritakse SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe käskkirjaga (määruse eelnõu §10 lg 1). Inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestatakse SA Eesti Teadusagentuuri ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga (määruse eelnõu §11 lg 2). 27. Selgusetuks jääb institutsionaalsete eetikakomiteede roll ja nende poolt kooskõlastatavate inimuuringute määratlus. Arvestatud. Täiendatakse teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõud (§6 lg 2). Institutsionaalsete eetikakomiteede paragrahvi juurde lisatakse, et institutsionaalse eetikakomitee ülesanne on hinnata inimuuringuid : 1) milles kogutakse või töödeldakse eriliiki isikuandmeid; 2) milles on kavas isikuandmete või tuvastatava bioloogilise materjali teisene kasutamine; 3) mille puhul ei ole nõutud riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust, kuid mille eetilist hindamist peab taotleja vajalikuks. Eesti Keeletoimetajate Liit 28. Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatus on tutvunud teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, seletuskirja ja muude dokumentidega ning leiab, et seaduse ajakohastamine on vajalik ja teretulnud samm. Et seaduse sisu haakub meie valdkonnaga üksnes ositi, ei saa me anda kõiki asutusi ja kogu teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni hõlmavat ülevaadet, kuid nõustume eelnõu praeguse versiooniga. Soovime avaldada tunnustust mõistete tähistamiseks loodud terminite ja definitsioonide eest. Need on hästi loetavad ja mõistetavad. Eelnõu on keeletoimetamata ja seetõttu võib märgata mõnetist sõnastuse ebaühtlust. Kui tuua üksnes kaks näidet, siis: 1) terminid võiksid olla ühtemoodi vormistatud: teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus vaheldub tegevustoetusega , ehkki otstarbekas oleks järgida seletuskirja eeskuju, kus pikk ja korduva tüvega termin on asendatud kokkuleppelise lühikese sõnaga tegevustoetus ; 2) silma torkas paberlik ja tarbetult korduv keelekasutus: Teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus: 1) mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alusuuringute, rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine ; > … 1) mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus ; Usume, et pärast keeletoimetamist ja lõplikku kooskõlastamist saab sellest sisuliselt vajalik ning vormiliselt selgekeelne ja hästi mõistetav õigusakt. Teadmiseks võetud. Eelnõu on läbinud esmase keelelise toimetamise 2022. aasta juulis. Eelnõu täiendamisel on korrigeeritud teksti ka keeleliselt. Eesti Teadusagentuur 29. Terminid 1.1. Avalik hüve. Eelnõu paragrahvis 2 on avalik hüve defineeritud kui hüve, mille tarbimine on avatud kõigel tarbijatele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teisele tarbimiseks jäävat hüvise kogust. Eelnõu §-s 15 lõikes 1 on avaliku hüve loomine evalveeritud /akrediteeritud TAasutuse ülesandeks. Erakõrgkooli puhul on see seotud võimalusega saada teadus- ja arendustegevuse toetust. Eelnõust jääb natuke selgusetuks, mida avaliku hüve all ikkagi mõistetakse. Näiteks on seletuskirja lehekülje 15 esimeses lõigus avalike hüvedena välja toodud publikatsioonid ja patendid. Patendi eesmärk ei ole siiski avalikkusele tarbimiseks kättesaadav olla, samuti ei selgu, kas kehtestatakse kohustus publikatsioonide tasuta kättesaadavaks tegemiseks. Kui publikatsioonid ei ole tasuta kättesaadavad, tekib ka küsimus, kas tegu saab olla avaliku hüvega. Seletuskirja lehekülje 18 esimeses lõigus on väidetud, et asutuse teaduspublikatsioonid ja teadusandmed on vaikimis avalikud, aga samas on asutusel avaldamisel kaalutlusõigus mitte teha teadustöö tulemusi kättesaadavaks juhul, kui need riivaksid eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset või kui see oleks vastuolus mõne muu õigusaktiga. See annab laia võimaluse andmeid ja publikatsioone siiski laialdaselt mitte avalikustada. Kuna avatud teaduse põhimõtteid pole eelnõule lisatud, ei saa ka täpsemalt võimalikku praktikas rakendamist hinnata. Kuna avalik hüve ja selle loomine on eelnõus olulisel kohal nii teadus- ja arendusasutuste evalveerimise kui ka rahastamise kontekstis, on oluline see termin selgemalt läbi mõelda. 1.2. Riiklik uurimistoetus. Eelnõus võiks läbivalt kasutada „riikliku uurimistoetuse“ terminit. Hetkel on mõnedesse sätetesse jäänud lihtsalt „uurimistoetus“. Teadmiseks võetud. Eelnõus on öeldud, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed on kättesaadavad avalikkusele, kui seda ei piira teised õigusaktid. Seega eeldatakse, et kui seadustest tulenevaid piiranguid ei ole, on tulemused ja andmed avalikud. Patendid kaitsevad leiutist, andes patendiomanikule õiguse keelata teistel isikutel oma leiutist valmistada, müüa või kasutada. Samas on patent ka avalik hüve, kuna kogu leiutist puudutav info on alates patenditaotluse avalikustamise päevast avalik. Publikatsioon on avalikult kättesaadav ka juhul, kui selle eest tuleb tasu maksta, järelikult on ka tasu eest kättesaadavate publikatsioonide puhul tegemist avaliku hüvega. Arvestatud. 30. Teaduseetika 2.1. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt ei kooskõlastata ETAGi moodustatud eetikakomiteega inimuuringut , mis on kooskõlastatud teiste seaduste alusel loodud eetikakomiteedes. See tingimus võib osutuda liiga kitsaks, sest uuring võib olla oma sisult laiem ning kuuluda mitme eetikakomitee pädevusalasse – nt Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu peab kooskõlastama terviseinfosüsteemi andmete kasutamist, aga muid uuringu aspekte ei pruugi kooskõlastada. Teeme ettepaneku sõnastada kõnealune säte järgmiselt: „(3) Riikliku teaduseetikakomiteega ei kooskõlastata inimuuringut osas, milles see on kooskõlastatud teiste seaduste alusel loodud eetikakomiteedes.“ 2.2. Eelnõu § 2 punktis 7 on inimuuring defineeritud kui teadus- ja arendusuuring, mille eesmärgiks on “saada uusi või täiendada olemasolevaid teadmisi”. Kas siia alla käivad ka rakenduslikud arendusuuringud, mille eesmärk on teenuse vms arendamine või täiendamine? Kas õpilaste läbi viidud uuringud jäävad eelnõu reguleerimisalast välja, kuna pole teadus- ja arendustegevus? Kuidas suhtuda isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud poliitika kujundamise uuringutesse? Meie hinnangul peaks need küsimused ka eelnõu koostamisel läbi analüüsima. 2.1. Arvestatud. Seaduse eelnõu sõnastust muudetud. 2.2. Mittearvestatud. Teadus- ja arendustegevuse riikliku korralduse regulatsiooni kohaldatakse juhul, kui tegemist on teadus- ja arendustegevusega. Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus. Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on luua uut teadmist, ka rakendusliku alusuuringu või eksperimentaalarenduse käigus (kus arendatakse uusi tooteid või teenuseid) luuakse uut teadmist, seega kuuluvad need teadus- ja arendustegevuse alla ning teaduseetika riikliku korralduse regulatsioon on kohaldatav. Üliõpilaste uurimistöödele kohaldatakse inimuuringute eetilise hindamise regulatsiooni samadel alustel. Juhul, kui üliõpilase uurimistöö tegevus vastab määruse eelnõu §6 lõikes 2 või §11 lõikes 3 sätestatud tingimustele, tuleb inimuuring kooskõlastada vastavakt institutsionaalse eetikakomitee või riikliku teaduseetikakomiteega. Poliitikaanalüüsid ei kuulu teadus- ja arendustegevuse alla, seega neid seaduse ja määruse eelnõuga ei reguleerita. Siiski on poliitikaanalüüside puhul võimalik vajadusel pöörduda riikliku teaduseetikakomitee poole hinnangu saamiseks (vastavalt määruse eelnõu §11 lõikele 4). 31. ETAGi roll 3.1. Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 3 kohaselt viib ETAG läbi teaduse- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist – kuna teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti hinnatakse ka akrediteerimisel, aga akrediteerimise sätetes pole ETAGi rolli selliselt välja toodud, siis võib siinviidatud säte olla liiga lai. 3.2. Sama lõike punkti 4 kohaselt korraldab ETAG vajadusel ministeeriumidele ja nende asutustele tarviliku teadus- ja arendustegevuse elluviimist. ETAGi hinnangul on „korraldamise“ sõna siin liiga lai, sest ETAG ei sekku teadus- ja arendusasutuste tegevusse, korraldades nende poolt teadus- ja arendustegevuse elluviimist. Siin on ilmselt silmas peetud nt uuringute tellimist või teadus- ja arendustegevuse toetamiseks voorude läbiviimist? Pakume täpsemaks sõnastuseks, et „korraldab vajadusel selle tellimist“. Mittearvestatud. Eelnõu § 8 lg 2 p 3 sätestab ETAGi rolli teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamisel. Ka juhul, kui kõrgkoolide institutsionaalset akrediteerimist viib läbi Kõrgharidusseaduses nimetatud asutus, on ETAGil siiski roll teadus- ja arendusasutuste TA kvaliteedi hindamisel. § 8 lg 2 p 4 nimetatud ülesanne „korraldab vajadusel ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse elluviimist“ on lahti kirjutatud seletuskirjas ning hõlmab toetada ministeerium ite ja nende rakendusasutus te toetamist valdkondlike programmide rakendamisel sobiva rahastusinstrumendi valikul, taotlusvooru läbiviimis t , samuti programmi haldamise teenuse osutamist . 32. Hindamisnõukogu 4.1. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt tagab hindamisnõukogu taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise. Teeme ettepaneku lisada, et „riiklike uurimistoetuste“ taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise. Teiste taotluste puhul ei pruugi hindamisnõukogu kaasamine olla põhjendatud, näiteks riigile vajalike rakendusuuringute tellimisel oli oma hindamiskomisjon, samuti oli oma komisjon ResTA taotluste hindamisel. 4.2. Hindamisnõukogu moodustamise ja töökorra määruse väljatöötamisel tuleb jälgida, et ka seal saaks hindamisnõukogu rolliks uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine mitte hindamine. Samuti vajab reguleerimist nimetamiskogu liikmete huvide konflikt – näiteks, et nimetamiskogu liige ei saa ise olla hindamisnõukogu kandidaat. Läbi tuleb mõelda ka, kuidas asendusliikmete puhul arvestada kuue aasta piirangut hindamisnõukogu liikmeks olekul – kas asendamise aastad lähevad kuue aasta arvestamisel arvesse. Samuti, kui hindamisnõukogu liikme volitused on peatunud, siis kas see periood läheb kuue aasta arvestusse. Arvestatud. Eelnõu § 8 lg 4, samuti määruse vastavaid sätteid täiendatud. 33. Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) 5.1. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt on ETISe ühes eesmärgiks tagada teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tegevuse ning projektide hindamiseks vajalikud andmed ja töökeskkond. Teeme ettepaneku lisada siia loetelusse ka „rahastustaotlused“, mille hindamiseks ETISt saab nii töökeskkonnana kui andmete kättesaamiseks kasutada. 5.2. Eelnõu § 11 lõike 2 punktiga 3 lisatakse kogutavate andmetena teadustaristu ning sellega seotud aparatuur ja teenused. See vajab esiteks ka ETISe põhimääruse muutmist ning ka ETISe arendamist, mille mõju tuleb analüüsida. 5.3. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 6 kohaselt kogutakse andmeid asutuste ja isikute TA tegevuse edukuse ja tulemuslikkuse kohta. Milliseid andmeid siin silmas peetakse? Kuidas need erinevad teadus- ja arendustegevuse tulemustest ja väljunditest, mida kogutakse punkti 2 kohaselt? 5.4. Teadus-ja arendusasutuste teadus-ja arendustegevuse toetuse määramise tingimuste ja korra eelnõu kohaselt võetakse tegevustoetuse määramise alusandmed ETISest . Sama viidatakse ka seletuskirjas. Juhime tähelepanu, et hetkel ei ole ETISes valideeritud andmeid teadusasutuste tekkepõhiste tulude ja ettevõtluslepingute kohta samuti ei lähe planeeritava määruse ja ETISe klassifikaatorid publikatsioonide puhul kokku. Samuti nõuaks see ka töövoogude muutmist, näiteks rahastusotsuste aluseks olevate andmete keskset kinnitamist ETAGis . ETISe andmed on olnud informatiivse tähendusega, mitte õigusliku mõjuga. Muudatuste tegemine eeldab kindlasti suuremat ETISe arendamist, mille kohta praegu puudub mõju analüüs. 5.5. Märgime seletuskirja kohta, et evalveerimist puudutavad otsused tehakse juba praegu ETISe andmete põhjal, seega ei ole päris täpne seletuskirja punktis 6.1.7 välja toodud mõju ulatus : „kuna hindamise aluseks olevad andmed koondatakse osaliselt olemasolevatest andmebaasidest, põhiliselt Eesti Teadusinfosüsteemist, väheneb asutuste koormus eneseanalüüsi aruande koostamisel.“ 5.1. Arvestatud. 5.2. Arvestatud. ETISe põhimäärust täiendatakse vastava alamregistriga , mis kehtestatakse 2023. a keskpaigast . HTM ja ETAG on alustanud ETISe teadustaristut puudutava mooduli ümber korraldamist ning esialgsel hinnangul ei vaja see mastaapset arendust, mida ei saaks 2023. a ETISe arendamiseks ette nähtud vahenditest teha. 5.3. Arvestatud. Eelnõu §11 lg 2 p 1 sõnastust täiendatud: teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute ning nendega seotud teadus- ja arendustegevuse edukuse kohta . Taustaks on soov haarata laiemat hulka andmeid, mis on seotud näiteks tegevustoetuse taotlemise protsessi ETISesse viimisega. 5.4. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise protsessi ETISesse viimi sega seotud tugiprotsessid vajavad täiendavat analüüsi, kuid see on jätkutegevus, mis saab toimuda väljaspool seaduse või määruse eelnõud. Andmete õig s use eest vastutavad ka edaspidi asutused, kes toetust taotlevad, ning siin ei ole ette näha, et ETAG peaks olema vastutav kõigi esitatud andmete õigsuse eest. ETISe andmed saavad ka edaspidi olla informatiivsed – seda nii TA-toetuse kui grantide menetlemise puhul. 5.5. Seletuskirja täpsustatud. 34. TA asutus 6.1. Eelnõu § 13 punkti 1 kohaselt peab teadus- ja arendustegevus olema asutuse põhikirjaline või põhimääruseline tegevus. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku kontekstis peab olema üksuse peamine eesmärk viia läbi alusuuringuid, rakendusuuringuid või arendustegevust (punkti 12, alapunkt ee). Kas rakenduskõrgkoolide või mõne muu TAasutuse puhul (ja nende rahastamisel) võib tekkida olukord, kus TAKSi mõistes TA asutus pole seda riigiabi raamistiku mõttes? Teadmiseks võetud. Erinevast sõnastusest hoolimata ei ole tegemist sisulise vastuoluga. Eelnõu sõnastus viitab sellele, et peamine eesmärk tegeleda teadus- ja arendustegevusega peab olema fikseeritud asutuse põhikirjas või põhimääruses. 35. Evalveerimine 7.1. Evalveerimise töörühm on teinud ettepaneku defineerida evalveerimise ja sihtevalveerimise järgnevalt: Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse kvalitatiivne välishindamine (peer review ). Evalveerimise käigus hinnatakse asutuse TA tegevuse mõju ühiskonnale, eesmärgipärasust, asutuse võimekust juhtida ja tagada teadus- ja arendustegevuse kvaliteet ning jätkusuutlikkus ja/või hinnatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonda, konkreetset tahku. Sihtevalveerimine on konkreetse teadus- ja arendustegevuse valdkonna ja/või konkreetsete teadus- ja arendustegevuse tahkude hindamine. Teeme ettepaneku järgida neid definitsioone. Eelnõusse on ka sihtevalveerimise asemele toodud sisse uus termin „temaatiline hindamine“. Ei selgu, mille poolest temaatiline hindamine erineb sihtevalveerimisest . Kuna ei ole põhjendatud uue mõiste kasutamist, siis teeme ettepaneku teadussüsteemis juba juurdunud mõistet mitte muuta ja kasutada ka edaspidi sihtevalveerimise terminit. 7.2. Eelnõu §-st 14 ei selgu, kuidas initsieeritakse järgmine evalveerimise voor. Rakendussätte § 25 lõike 1 kohaselt kehtivad praegused tulemused kuni uute vastuvõtmiseni. Seega, kui asutused ise evalveerimist ei taotle, siis jäävad tulemused lõputult kehtima. 7.3. Kas institutsionaalse akrediteerimise käigus tehakse eraldi otsus evalveerimise kohta ja kas sel juhul võib juhtuda, et akrediteerimisel hinnatakse teaduse osa negatiivselt, aga õppe õigus jääb? Eriti tekib see küsimus rakenduskõrgkoolide puhul? Meie hinnangul peaks ETAG olema kaasatud kaastatud institutsionaalse akrediteerimise käigus teadus- ja arendustegevuse hindamisse? Samuti vajab lahendamist küsimus, mis saab ülikoolist, mis on vastselt institutsionaalselt akrediteeritud, aga kellele teadustegevust ei hinnatud. 7.4. Evalveerimist reguleeriva määruse eelnõu kohaselt peab lõpliku evalveerimisraporti kinnitama kuue kuu jooksul evalveerimistaotluse esitamise tähtpäevast ehk 15. novembrist. Meie hinnangul on see ebarealistlik tähtaeg ning määruse koostamise käigus tuleb protsess üle vaadata. 7.5. Järgmine evalveerimise voor toimub kehtiva TAKSi järgi 2024. aastal, see tähendab, et ETAG peab selleks sisuliselt kohe ettevalmistusi tegema hakkama. Teeme ettepaneku, et kuna uut eelnõud ei jõuta praeguse riigikogu koosseisu poolt vastu võtta, algatataks muudatus, mis lükkab vooruna evalveerimise edasi. Juba 2017. aastal soovitasid evalveerimist läbi viinud eksperdid sellisel kujul evaleerimist mitte läbi viia. Ka praeguse eelnõu ettevalmistamisel on näha, et evalveerimine tekitab kõige rohkem arutelu. Seda arvesse võttes ning pidades silmas, et uue eelnõuga plaanitakse süsteemi muuta, ei ole mõistlik voorudena evalveerimisega 2024. aastal alustada. 7.1. Arvestatud osaliselt. Eelnõu on täiendatud ning lisatud evalveerimise mõistesse ühiskondliku mõju hindamine. Sihtevalveerimise asemel on kavandatud temaatilised hindamised. Põhjus uue termini sissetoomiseks on selgemalt teha erisus kahe hindamise vahel, kus evalveerimine on mõeldud TA asutuse TA kvaliteedi, eesmärgipärasuse, jätkusuutlikkuse ja mõju hindamiseks ning temaatilised hindamised teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ja rakendamise hindamiseks ning teadus- ja arendusasutusele tagasiside andmiseks. Temaatilise hindamise termin on ühtlustatud kõrgharidusseadustikus kasutusel oleva terminiga kõrghariduspoliitilisteks otsusteks vajalike hindamistega. 7.2. Arvesse võetud. Eelnõu sõnastust täiendatud. § 24 täpsustatakse, et 2015 – 2022. a. tehtud korraliste evalveerimiste otsused kehtivad kuni 31. detsembrini 202 5 . aastal. 7.3. Institutsionaalse akrediteerimise protsessi korraldab Haridus- ja Noorteamet (Eesti Hariduse Kvaliteediagntuur ). Institutsionaalne akrediteerimine hõlmab ka teadus- ja arendustegevust. Täpsem teadus- ja arendustegevuse hindamise korraldus institutsionaalse akrediteerimise raames lepitakse kokku edaspidi. Institutsionaalse akrediteerimise raames eraldi evalveerimise otsust ei tehta. Kuid seaduse eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse, et evalveeritud asutuseks loetakse asutust, kes on kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktide 1 või 2 kohaselt osaliselt või täielikult akrediteeritud ning mille teadus- ja arendustegevust on hinnatud nõuetele vastavaks ning kellele on varasemalt evalveerimise tulemusena omistatud evalveeritud asutuse staatus. 7.4. Teadmiseks võetud. 7.5. Mittearvestatud. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimine on kavas ka edaspidi läbi viia voorudena, eesmärgiga tagada hindamise võrreldavus. Eelnõu § 24 lõikes 1 sätestatakse, et 2015 – 2022 tehtud korralise evalveerimise otsused kehtivad kuni 2025. a lõpuni, sellega tagatakse piisav aeg järgmise korralise evalveerimise vooru ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. 36. Riiklikud uurimistoetused 8.1. Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt eraldatakse uurimistoetusteks raha Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu ETAGi vahendusel. Kas see tähendab, et teised ministeeriumid ei või uurimistoetuseid oma eelarve kaudu välja anda? Seletuskirja lehekülje 24 esimeses lõigus on välja toodud, et Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas korraldab uurimisprojektide rahastamist ja toetuste eraldamist ETAG. See viitab asjaolule, et teiste ministeeriumide haldusalas võib see teisiti korraldatud olla. Samas pole kindel, kas seadus seda võimaldab. Igal juhul võib uurimistoetuste eraldamine teiste ministeeriumide eelarvest praktikas vajalik olla, näiteks tippkeskuste rahastamine ministeeriumide koostöös, või seal of excellence’i kasutamine, eraldades uurimistoetust ETAGi korraldatud hindamise läbinud taotlustele. Seega teeme ettepanek pakutud sõnastust kaaluda. 8.2. Vastuolu on ka seletuskirja ja eelnõu vahel uurimistoetuse tingimuste ja korra kehtestamise vahel. Seletuskirja lehekülje 23 eelviimases lõigus on ka lause: „Riiklikud uurimistoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kinnitab vastava valdkonna minister.“. Eelnõu § 18 lõike 2 kohaselt kehtestab tingimused ja korra ETAG. 8.1. Arvestatud. Eelnõu § 18 lg 4 eemaldatud. Riiklike uurimistoetuste rahastamisel saavad osaleda ka teised ministeeriumid, vastav selgitus on lisatud eelnõu seletuskirja. Siiski on antud rahastusinstrumendi puhul tegemist toetustega, mille väljaandmist korraldab Eesti Teadusagentuur ning mille tingimused ja korrad kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Teistel ministeeriumitel on rahastamisel õigus seada toetuse andmisele täiendavad tingimused, näiteks määratleda teema või valdkond, millele toetust antakse. Ministeeriumite vajadustest lähtuvaid teadus- ja arendustegevuse toetusi saab vastav ministeerium välja anda sihttoetustena. Sihttoetusi on võimalik välja anda konkurentsipõhiselt, korraldades sihttoetuse taotlemiseks avatud konkursi. 8.2. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 37. Tegevustoetus 9.1. Eelnõust jääb natuke ebaselgeks tegevustoetuse arvutamine ja eraldamine. Eelnõu § 17 kohaselt kehtestatakse tegevustoetuse arvutamise reeglid kõikide akrediteeritud/ evalveeritud avaliku sektori asutuste rahastamiseks. Samas § 23 lõigetes 1 ja 4 tuleb välja, et avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele eraldab tegevustoetust haridus- ja teadusminister, riigi teadus- ja arendusasutustele aga käskkirjaga, mille puhul pole andjat täpsustatud. Lisatud on, et toetuse andmise eesmärgid ja asutuse kohustused täpsustab asutuse pidaja. Kas see tähendab, et teiste ministeeriumide haldusalasse kuuluvatele teadus- ja arendusasutustele eraldab tegevustoetust (ja ka sihttoetust ning süsteemitoetust) asjaomane minister oma ministeeriumi vahenditest, aga nende suuruse määramisel peab järgima TAKSist tulenevaid toetuse suuruse arvutamise reegleid? Millest arvutatakse sel juhul eelnõu § 17 lõikes 3 kirjeldatud rahvusteaduste toetamiseks mõeldud viit protsenti – kas võetakse arvesse kõik riigieelarves teadus-ja arendustegevuseks mõeldud vahendid või üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve omad? Sama puudutab tegelikult ka lõikes 5 kirjeldatud baasrahastuse määramist. 9.2. Juhime ka tähelepanu, et kuigi kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus on võimalusena ette nähtud, ei ole sätestatud, kuidas sellele tegevustoetust eraldataks. Arvestatud. 9.1. § 23 eelnõust eemaldatud ja vastavad sätted on lisatud 4.peatüki teistesse paragrahvidesse. § 17 täiendatud ning täpsustatud teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse sihtrühma. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahvusteadustele eraldatavat 5% arvutatakse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse konkreetse aasta eelarve mahust, samuti tegevustoetuse baasosa. 9.2. Kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuse tegevuse rahastamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. 38. Eraõigusliku asutuse toetus 10.1. Eelnõu § 20 lõike 1 kohaselt on eraõiguslikele asutustele eraldatav toetus seotud peamiselt riigi prioriteetsete valdkondadega. Seletuskirjast ega ka asjaomase määruse projektist ei selgu, kuidas prioriteete seatakse ja arvesse võetakse ning kas tegu on teadus- ja arendustegevuse valdkondadega või peetakse laiemat määratlust silmas. Seletuskirjas on rõhutatud pigem avaliku hüve loomist kui eraõiguslike asutuste rahastamise eesmärki. Juhtime tähelepanu, et patendid ei ole avalikuks hüveks, vaid selle eesmärk on, vastupidi, selle omaniku majanduslike huvide kaitse. Teadmiseks võetud. Prioriteetsed valdkonnad on kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegias ning silmas peetakse laiemat määratlust. Patendid on seotud avaliku hüve loomisega, kuna patentidega kaitstava leiutise info on avalik. 39. Toetuste eraldamine 11.1. Eelnõu §-s 23 on kirjeldatud muuhulgas, kuidas eraldatakse sihttoetust – avalik-õiguslike juriidiliste isikutega teeb haridus- ja teadusminister lepingu, riigiasutustele eraldatakse seda aga käskkirjaga. Siiani on ETAG saanud eraldada sihttoetuse kirjeldusele vastavaid toetuseid, kui see ülesanne on talle antud eraldi programmidokumendiga. Näiteks programmist ResTA eraldas ETAG toetused teadus- ja arendusasutustele ning nende konsortsiumidele vastavate lepingute alusel. Eelnõu § 23 ei anna meie hinnangul võimalust seda enam teha. Seletuskirjast ei tule välja, et see olekski olnud seaduse sõnastuse eesmärk, et ETAG osaleb ainult hindamisel ja menetlemisel, kui toetuseid eraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Teeme ettepaneku kõnealune sõnastus veel korra läbi mõelda. 11.2. Kuna valdkonna eest vastutav minister on eelnõu mõttes haridus- ja teadusminister, siis tekib ka küsimus, et kas teised ministeeriumid saavad avalik-õiguslikest juriidilisest isikutest teadus- ja arendusasutustele sihttoetust või ka süsteemitoetust eraldada. Samuti, kui nad soovivad seda teha, kas nad peavad seda tegema just § 23 lõigete 1 ja 2 tingimustele vastavate lepingute alusel. Arvestatud. 11.1. § 23 on eelnõust eemaldatud ning vastavad sätted on lisatud konkreetsete rahastusinstrumentide juurde. 11.2. § 19 kohaselt ei ole piiritletud, et sihttoetust saaks eraldada ainult teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister. Süsteemitoetus on defineeritud kui teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus . Valdkondade eest vastutavad ministeeriumid on HTM ja MKM. Keskkonnaministeerium 40. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) on toodud „Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua.“, kuid seletuskirjas ei ole toodud, mis olid need põhjused või argumendid, miks nii leiti. Samas on seletuskirjas toodud (lk 7 teises lõigus) „Ekspertide hinnangul on vajalik saavutada kooskõla strateegia tasandi ning selle elluviimise planeerimise vahel, parandades koordinatsiooni nii ministeeriumite üleselt kui ka ettevõtete, valitsuse ning TA süsteemi vahel. Samuti on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist.“, seega saab sellest järeldada, et ekspertide hinnangul peaks koordinatsioonikogu tegevus olema seaduse tasemel reguleeritud. Palume täpsustada seletuskirja selgitustega, mis olid need põhjused, miks koordinatsioonikogu (s.h selle tegevust) ei ole vaja seadusesse tuua, milline on koordinatsioonikogu roll antud eelnõu jõustumise korral. Samuti palume veelkord kaaluda koordinatsioonikogu tegevuse reguleerimist seaduse tasemel, andes kogule ja kogu tegevusele suurema mõju, mis ühtib ka seletuskirja punktis 6.1.2. toodud ebasoovitavate mõjude riski maandamismeetmena „Riski maandamiseks on vaja tõhusalt korraldada nõuandvate kogude tööd, …“. Teadmiseks võetud. Eelnõu ettevalmistamisel leiti, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua , kuna selline koostööformaat on loodud ametnike tasandil tööülesannete täitmisega.. Tegemist on teadus- ja arendustegevust kavandavaja elluviimist koordineeriva koguga, mille töö on oluliseks sisendiks valdkondade eest vastutavate asekantslerite jaoks. Eelnõu §-s 6 on reguleeritud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt koostöökogu eesmärk on nõustada valdkonna eest vastutavaid ministreid ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt koostöökogu tööd korraldavad valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Seletuskirjas (lk 8) on toodud „TAI valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö HTMi ja MKMi vahel. Koostöökogu on samuti nõuandva organi rollis ning annab nõu haridus- ja teadusministrile ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. … Seaduses on sätestatud ka koostöökogu roll ministrite nõustamisel riigieelarve eelnõu kujundamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispõhimõtete, mahu ja meetmete osas.“ Kahjuks jääb seletuskirjast siiski arusaamatuks, kas nõustatakse kõiki ministreid või siiski vaid kahte ministrit – haridus- ja teadusministrit ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit. Kas koostöökogu tööd korraldavateks valdkonna eest vastutavateks ministeeriumiteks on Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium? Nii eelnõus kui seletuskirjas on toodud määratlemata valdkonna eest vastutavad ministeeriumid/ministrid, kui eelnõus võib see olla asjakohane, siis seletuskirjas võiks selguse huvides ministeeriumid/ministrid ära nimetada, eriti juhul, kui sättes ei ole silmas peetud kõiki ministeeriume või ministreid. Lähtuvalt eelnevast palume seletuskirja täpsustada. Eelnõu § 6 lõike 4 punkt 3 kohaselt koostöökogu täidab valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid. Seletuskiri (lk 8) kordab seda lauset, kuid ei täpsusta, millise valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid koostöökogu täidab. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 3 kohaselt on valdkonna arengukava arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk , alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada. Teadaolevalt on valdkonna arengukavasid mitmeid. Õigusselguse huvides tuleb vähemalt eelnõu seletuskirjas nimetada, millise valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu täidab. Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas on öeldud, et k oostöökogu on nõuandva organi rollis ning annab nõu haridus- ja teadusministrile ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. HTM ja MKM korraldavad koostöökogu tööd. Eelnõu § 6 lõike 4 punkt 3 kohaselt täidab koostöökogu valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid. Kuna tegemist on teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni reguleeriva seadusega, siis on valdkondlikuks arengukavaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava. Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühendus UNIVERSITAS 41. Ametiliitude ühendusel UNIVERSITAS on heameel, et HTM on ajakohastanud varasema Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) uue redaktsioonina ja lisanud määrused, mis sätestaksid regulatsioonid ja jõustamise seaduse vastuvõtmisel. Tervitatav on HTM poolne Euroopa Liidu tava järgiv praktika kaasata aruteludesse lisaks riigistruktuurile ning tööandjate esindajatele ka ametiliidud. Kahjuks ei ole sama põhimõtet järgitud TAIK moodustamise korra määruses, kus ametiliitude kaasamine oleks seaduseelnõu §6 eesmärkidele vastav ja põhjendatud. TAIP Nõukogu eesmärgiks on vastavalt seaduseelnõu §5 seatud ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava poliitika väljatöötamine ja rakendamine, mis eeldaks ka TAIP Nõukogu määruses ametiliitude kaasamise vormi äramärkimist . Teadmiseks võetud. Ametiliidud on olnud kaasatud nii käesoleva seaduse kui ka strateegia väljatöötamise protsessi, seega on ametiliitude seisukohad esindatud. 42. Seaduse eelnõu ja rakendavad määrused sätestavad küll ressursside jagamise raamistiku, kuid kahjuks ei lahenda põhiprobleemi, finantsvahendite jõudmist teadus-arendustöö tegijate palgakontodele. UNIVERSITAS toetab kõrgkoolide ja TA-asutuste autonoomsust otsuste tegemisel ning põhimõtet, et tööandjate ja töötajate huve reguleerib iga asutuse sisene kollektiivleping. Põhiseaduse §38 (akadeemilisest vabadusest) ametlik kommentaar (https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38 ) ühelt poolt tõlgendab: PS § 38 lg 2 nõuab, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Järgnevas kirjeldatakse: Nii riigi kui ka erasektorist hangitavate vahendite aktsepteerimine tähendab üha enam juhindumist vahendite andja soovidest. Ühelt poolt väidetakse, et peab olema tagatud piisav rahastus ja teiselt poolt viidatakse moonutustele, mis tekivad juhendumisest vahendite andja soovidest. UNIVERSITAS loodab, et TAIP Nõukogul saab olema piisavalt ettenägelikkust Eesti tuleviku edustrateegiate loomisel, mis vähendaksid eeltoodud riske, ning Riigikogul ja valitsustel tarkust nõuandeid rakendada. Teadmiseks võetud. Estonian Business School 43. Sihtasutus Estonian Business School ei saa nõustuda eelnõu esitatud versiooniga, sest eelnõu oma pra e guses redaktsioonis diskrimineerib otseselt eraõiguslikku ülikooli tulenevalt nende omandivormist. Eelnõu (koostoimes Kõrgharidusseadusega) kehtestab eraõiguslikele ülikoolidele kõik kohustused, millised ülikooli staatusega kaasnevad, jättes nad ilma avalik-õiguslikele ülikoolidele antud õigustest (eelkõige selles osas, mis puudutab eelnõu § 17 käsitletud teadus- ja arendustoetust). Samaaegselt – lähtuvalt eelnõu seletuskirja lk. 20-21 väljatoodud tabelist – ei laiene eraülikoolidele ka need õigused, mis on ette nähtud eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele lähtuvalt eelnõu § 20-st. Esitatud eelnõu võtab eraõiguslikult ülikoolilt õiguskindluse seoses tulevase teadus- ja arendustegevusega. Eelnõu – ning sellega kaasnevad määrused “Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toestuse määrmise tingimused ja kord” ja “Eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord” – fikseerivad selged alused ja protseduurid teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks avalik-õiguslikes kõrgkoolides ning eraõiguslikes teadusasutustes. Erakõrgkooli käsitlev § 17(8) nendib pelgalt, et erakõrgkool võib teatud tingimustel toetust saada jättes sätestamata millise korra või protseduuri alusel. See omakorda loob olukorra, kus seadus, mille väidetav eesmärk on kindluse ja stabiilsuse loomine teadus- ja arendustegevuses, võtab selle eraülikoolilt ära asjaolu tõttu, et nad on 1) ülikool ja 2) eraõiguslik (k.a. olukorras, kus eraõiguslik ülikool on sihtasutus, mis ei taotle kasumit ning kasutab kõiki oma vahendeid hariduse-, teaduse- ja arendustegevuse eesmärgil). Lähtuvalt ülalkirjeldatust loob käesolev seaduseelnõu Sihtasutus Estonian Business Schooli , kui eraõiguslik ülikooli õiguste ja kohustuste kandja jaoks õiguskindlusetu olukorra. Meil on juba 2023 aastal raske hinnata, kas jätkata doktorantide vastuvõtuga tulevaks õppeaastaks, kas teadusega tegelev personal peaks teadustegevusega jätkama ning kas, ja millistel alustel, liikuda edasi rahvusvahelise koostöö ja projektitaotlustega. Näitlikustades: kas publikatsioonide puhul, kus kaasautoriteks on avalik-õiguslikus ülikoolis töötav teadlane ja eraõiguslikus ülikoolis töötav teadlane, kvalifitseerub riiklikule teadus- ja arendustegevuse toetusele ainult esimene tulenevalt tema tööandja õiguslikust vormist? Teadustegevuse ülesehitamine nõuab aega ja investeeringuid (mida SA EBS on läbi aastate teinud ja teeb endiselt, läbides positiivselt kõik vajalikud akrediteerimisprotsessid ja evalveerimised ) ning teaduskompetentsi ei saa rajada ad hoc baasil. Kuna teadustegevus on ka doktoriõppe pakkumise aluseks, siis looks eelnõu praeguse versiooni rakendumine seaduses olukorra, kus eraõiguslikul ülikoolil ei ole Eestis võimalik ülikooli vormis eksisteerida (õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel). Arvestades, et eraraha kaasamist teadus-ja arendustegevusse on korduvalt välja toodud kitsaskohana ning et riikliku poliitikakujundamise eesmärk on eravahendite suurem kaasamine, jääb mõistmatuks, miks eelnõu eraõiguslikke ülikoole nende õiguslikust vormist lähtuvalt diskrimineerib. Arvestades, et 2022 aastal eraldati eraülikoolidele baasfinantseerimise kaudu 0,37% avalik-õiguslikele ülikoolidele määratud baasrahastusest, siis tundub eraõiguslike ülikoolide diskrimineerimine mitte ainult arusaamatu vaid ka sügavalt ebaõiglane. Teeme järgmised ettepanekud: * seaduse eelnõust tuleb eemaldada omandivormi põhine eraõigusliku ülikooli diskrimineerimine ning § 17 sätestaks selgelt, et teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetus kehtib institutsionaalselt akrediteeritud ülikoolidele sõltumata nende omandivormist; * seaduse eelnõu peab looma kõigile teadus- ja arendusasutustele (k.a. institutsionaalselt akrediteeritud ülikoolidele) õiguskindluse ja võimaluse enda tegevust ette planeerida, kooskõlas parema õigusloome printsiipidega. Arvestades, et SA EBSi eelnevaid sisendeid (14.02.2022) ei ole eelnõu koostamisel arvesse võetud, et SA EBSi ei ole osalenud eelnõusid ettevalmistavate töögruppide töös ning et hoolimata korduvatest lubadustest ei ole HTMi esindajad leidnud aega SA EBSi esindajatega kohtuda, oleksime tänulikud, kui meile antaks võimalus eelnõu koostajatele oma seisukohti tutvustada. Mittearvestatud. Estonian Business School on KHS mõistes eraõiguslik ülikool ning käesoleva seaduse mõistes eraõiguslik teadus- ja arendusasutus. TAKS eelnõu sätestab ülesanded kõikidele evalveeritud TA-asutustele , olenemata nende juriidilisest staatusest, samuti õiguse ligipääsuks rahastusinstrumentidele. EBS on TAKS mõistes eraõiguslik teadus- ja arendusasutus, mille on institutsionaalse akrediteerimise läbimisel õigus saada eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetust. AS Cybernetica 44. Haridus-ja Teadusministeerium on uue TAKS-i ettevalmistamisel kahe ja poole aasta jooksul teinud põhjalikku tööd. Seletuskiri on koostatud hästi ning selle lugemine on huvitav ja hariv. Kuid seaduse eelnõul on üks oluline puudus – puudub mõistlik põhjendus, miks on vaja eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi (edaspidi TA) ebavõrdselt kohelda, luues uusi ebaselgeid toetusi ja seeläbi jättes eraõiguslikud TA-d tegevustoetuse taotlejate ringist välja. Riigi ülesanne on toetada teadus- ja arendustegevust ja seda TA-sid võrdselt koheldes. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu selget põhjendust, miks on vajalik luua kaks eraldi toetust: „Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutusele põhikirjalise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks ettenähtud riigieelarveline toetus“ ja „Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus“. Samas eelnõus ja Seletuskirjas on täpsustatud hulga olulisi mõisteid, nende hulgas ka teadus- ja arendusasutuse mõistet. Seletuskirja ja Eelnõu § 13 alusel on „teadus-ja arendusasutus juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik, eraõiguslik, või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on teadus- ja arendustegevuse läbiviimine ning mis tagab asutuses loodud teadmiste leviku kas õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu.“ Selliselt defineeritud teadus-ja arendusasutus ei erista avalik-õiguslikke ja riigi ja kohaliku omavalitsuse TA-sid ning eraõiguslikke TA-sid – mis on ka õige lähenemine. Nende eristamine ei ole põhjendatud ja vajalik. Samamoodi ei erista neid seletuskirjas viidatud riigiabi raamistik, mille kohaselt „teadusasutus“ hõlmab nii avalik-õiguslikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse kui ka eraõiguslikke üksuseid – ehk puudub erisus nende õigusliku seisundi pinnalt. Toetuste osas on aga seletuskirjas avalik-õiguslikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse TA-sid ning eraõiguslikke TA-sid põhjendamatult asutud eristama. Selliselt ei ole tagatud võrdne kohtlemine ning põhjendus ebavõrdseks kohtlemiseks puudub. Võrdse kohtlemise vajaduse selgitamiseks on antud juhul asjakohane riigiabi regulatsioon, millele on viidatud ka seletuskirjas. Nimelt riigiabi regulatsiooni kohaselt kui abisaaja on teadusasutus riigiabi raamistiku tähenduses, siis loetakse talle eraldatav toetus riigiabiks olenemata sellest, kas abisaaja on avalik või eraõiguslik juriidiline isik. Toetus ei ole riigiabi ainult siis, kui taotleja taotleb toetust üksnes mittemajanduslikuks tegevuseks, mis peab olema selgelt eristatud taotleja võimalikust ettevõtlusest. Ehk toetuse saamine ei sõltu toetuse saaja õiguslikust vormist. Jääb arusaamatuks, et kui riigiabi regulatsioon õigusliku vormi pinnalt TA-sid erinevalt ei kohtle, siis miks peaks seda TAKS tegema. Samal seisukohal on ka Teadus- ja arendusnõukogu, mille seisukohale on ka seletuskirjas viidatud (lk 12). Teadus- ja arendusnõukogu seisukoht on, et teadus- ja arendusasutusi tuleb kohelda võrdselt ning toetuste andmisel tuleks eristada vaid eraõiguslikele TA-asutustele antavaid toetusi, välistades nende summade arvestamisel ettevõtluskoostööga seotud näitajad. Ehk eraõiguslike TA-de teistmoodi kohtlemise aluseks võiks olla vaid nende ettevõtluskoostöö näitajad, mitte aga nende õiguslik vorm (s.o. eraõiguslikuks ühinguks olemine). Kuivõrd tegevustoetuse arvestamine on seniajani käinud ja käib hetkel ka edaspidi alati valemi alusel, võiks ja peaks jätkuma samasugune lahendus, kuivõrd see ei sea erinevas vormis teadus- ja arendusasutusi ebavõrdsesse seisu. Valemite abil oleks võimalik luua olukord, kus taotleja saaks toetust vastavalt nendele aspektidele, mis tema osas kohalduvad. Samas oleks arvestusloogika ja rahastusintrument samad ehk selles osas ei esineks ebavõrdset kohtlemist. Eelnõu seletuskiri küll viitab, et kaasamisprotsessi käigus jõuti tulemusele, et edaspidi eraldatakse eraõiguslikele positiivselt evalveeritud TAasutustele tegevustoetust eraldi rahastusinstrumendist, kuid seletuskirjast ei selgu, millistel kaalutlustel selleni jõuti, kas hinnati võrdse kohtlemise küsimusi ja kas olukorda ei oleks võimalik lahendada lihtsalt valemi/valemi kasutamise täpsustamisega. Kaasamisprotsessi mõttekäik ning selle sisuline seos valminud eelnõuga ei ole seletuskirjas jälgitav. Cybernetica AS teadmiste kohaselt kaasamisprotsessi käigus ühisele arvamusele ei jõutud, mistõttu on eksitav viidata, et eelnõus kirja pandud lahendus on kaasamisprotsessi tulem. Cybernetica AS leiab, et eristamine ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd toetuste suurust saab reguleerida kasutatava valemiga. Arvestatud osaliselt. Lisatud eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse mõiste. Seletuskirja on täiendatud ning toodud selgemalt välja põhimõte, mille kohaselt on iga TA-asutuse , sealhulgas kõrgkooli, asutaja ülesanne tagada vahendid asutuse rolli täitmiseks ning asutuse ülalpidamiseks. Riigi asutatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide puhul on selleks riik, kuid eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse puhul sõnastab asutuse eesmärgid ja tagab nende täitmiseks vajalike vahendite olemasolu ettevõtte omanik. Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused on üldjuhul äriühingud, mille tegevuse sisuks on äritegevus ja eesmärgiks kasumi teenimine. Kehtiva TAKS kohaselt koheldakse kõiki teadus- ja arendusasutusi, nii eraõiguslikke kui avaliku sektori asutusi, ühetaoliselt, võimendades muuhulgas baasfinantseerimise valemi kaudu ettevõtluslepingutelt saadavat tulu. Kuna majandustegevus on eraõiguslike TA-asutuste põhitegevus, ei ole õigustatud majandustegevusega seotud tulu võimendamine ning eelnõus sätestatakse selgemalt, et toetatakse vaid avalikes huvides tehtavat teadus- ja arendustegevust, milleks eraõiguslike TA-asutuste puhul on publitseerimine, patendid, doktorantide juhendamine ning toetuslepingute kaudu TA süsteemi toodav lisaraha. Riigi ülesanne teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on tagada vahendid eelkõige suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, mida TA-asutused ise rahastada ei suuda, kuna turul puuduvad vastavad tellijad. Eraõiguslikel ja avaliku sektori teadus- ja arendusasutustel on §-s 15 sätestatud ühesugused ülesanded, kuid rahastamise osas on avaliku sektori ja erasektori TA-asutused erinevas seisus. Avaliku sektori TA-asutused on asutatud riigi poolt ning nende teadus- ja arendustegevuse rahastamise tagab riik, kusjuures teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on selleks peamine riigipoolne rahastusinstrument. Eraõiguslikele TA-asutustele on riigieelarvest ette nähtud vahendid avalikes huvides tehtavate ülesannete täitmiseks, kuid nendel asutustel ei saa olla ootust, et riik tagab riigipoolse rahastamisega ka nende asutuste ülalpidamise ja kogu TA võimekuse tagamise. Eelkirjeldatu põhjal on põhjendatud ka eraõiguslike TA-asutuste erinev rahastamisskeem. 45. Eeltoodust nähtuvalt teeme ettepaneku järgmisteks muudatusteks: 1) Tagada ühtne toetuse regulatsioon, seda kas a) jättes eelnõust välja „eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse“ (§20) loomine ning sellega seonduvad sätted; ja b) täiendada „teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse„ (§ 17 ja seonduvad sätted) sätteid selliselt, et toetus on mõeldud ka eraõiguslikele TA-dele; või alternatiivselt c) luues muu toetuse regulatsiooni, millega ei seata ebavõrdsesse seisu eraõiguslikke TA-sid. 2) Korrigeerida terminite kasutust kogu eelnõu ulatuses („teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetus“, „tegevustoetus“ (viimane on kasutusel ainult §- is 23 ja §- is 25)). Arvestatud osaliselt. § 25 (üleminekusätted, uuendatud versioonis § 24) sõnastust parandatud. Tartu Ülikool 46. Tartu Ülikool tunnustab Haridus- ja Teadusministeeriumi suure töö eest, mis on tehtud uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu väljatöötamisel. 1990ndate aastate keskpaigas välja töötatud teadus- ja arendustegevuse seadus vajab kindlasti uuendamist ning kogu Eesti teaduskorralduse süsteem ajakohastamist. Arusaadavalt ei ole see ülesanne lihtne olukorras, kus kavandatavad muudatused paratamatult puudutavad eri osapoolte tegelikke majanduslikke ja muid huvisid. Sellegipoolest väljendab Tartu Ülikool kahetsust, et uue seadusega jäetakse kasutamata võimalus reformida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldust selliselt, et selgelt määratletaks teadus- ja arendustegevuses osalejate rollid ja vastutus, mis võimaldaks edaspidi nende hindamist ja nende tegevuse rahastamist korraldada viisil, mis parimal moel toetab nende eesmärkide täitmist. Teadmiseks võetud. Teadus- ja arendustegevuses ja selle korraldamises osalejad ning nende ülesanded on eelnõus selgelt välja toodud. Ettepanekust ei selgu, millised teadus- ja arendustegevuses osalejad on Tartu Ülikooli hinnangul seaduses kirjeldamata jäetud. 47. Rakendusaktide sisu. Mõistan, et rakendusaktide tekste ei ole praegu veel kooskõlastamiseks saadetud ning need on seaduseelnõu juures eelkõige konteksti loova lisamaterjalina, kuid siiski juhin tähelepanu, et rakendusaktide eesmärk on täpsustada seadusest tuleneva regulatsiooni rakendamise korda ning rakendusaktid ei peaks üle kordama seaduses sisalduvat regulatsiooni. Koos eelnõuga laiali saadetud rakendusaktide kavandid sisaldavad mitmetel juhtudel sama regulatsiooni, mis sisaldub ka seaduseelnõus. Teadmiseks võetud. Rakendusaktide koostamisel lähtutakse tehtud ettepanekust. 48. Riigikantselei roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel. Tartu Ülikool kordab enda varasemalt korduvalt tehtud ettepanekut seaduses selgelt määratleda, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on kõigi ministeeriumide ülesanne ning nende tegevust koordineerib valitsuse juures tegutseva valitsusasutusena Riigikantselei. Selle regulatsiooni eesmärk oleks tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimine ministeeriumide üleseks, nagu seda on tehtud ka teise riigi kestmise seisukohalt olulise valdkonna – riigikaitse – puhul, et tagada eri valitsusasutuste koordineeritud tegutsemine ühtse eesmärgi nimel. Teadus- ja arendustegevuse kui Eesti riigi kestmise seisukohast üliolulise funktsiooni täitmise valitsusasutuste ülene koordineerimine ei peaks olema üksnes haridus- ja teadusministeeriumi vastutus, vaid see ülesanne tuleks seadusega ühemõtteliselt panna Riigikantseleile, kellel on Eestis ministeeriumide ülese asjaajamise roll. Mittearvestatud. Riigikantselei on eelnõu koostamise protsessi jooksul selgelt väljendanud, et nad ei ole valmis võtma täiendavaid ülesandeid seoses valdkondade ülese TA koordineerimisega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses §-s 58 sätestatule on riigi teaduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuses (nagu ka tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses). Seega on kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt igati korrektne, et valdkondade ülest teadus- ja arendustegevust koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. 49. Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse reguleerimine. Eesti Teaduste Akadeemia tegevust reguleerib Eesti Teaduste Akadeemia seadus. Seega tuleks eelnõu paragrahvi 10 lõikes 1 sisalduv regulatsioon viia Eesti Teaduste Akadeemia seadusesse. Nimetatud sätte näol on tegemist Eesti Teaduste Akadeemia ja tema eesmärgi määratlemisega, mis ei saa tuleneda kusagilt mujalt kui akadeemia enda tegevust reguleerivast seadusest. Mittearvestatud. Nagu ettepaneku esitaja on ka ise oma ettepanekutes välja toonud, on seaduses vaja kirjeldada kõik TAI süsteemi osapooled ja nende rollid. Seletuskirjas on öeldud, et § 10 on toodud Eesti Teaduste Akadeemia seos TAI süsteemiga, samuti on olemas viide Teaduste Akadeemia seadusele ja põhikirjale 50. Konkreetsete sihtasutuste nimetamine seaduses. Seaduses ei tohiks adresseerida konkreetseid sihtasutuste seaduse alusel loodud eraõiguslikke juriidilisi isikuid, st Sihtasutust Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust. Korrektne oleks seaduses öelda, et nende funktsioonide täitmine pannakse riigi loodud sihtasutusele, ilma konkreetseid sihtasutusi nimetamata. Arvestatud. 51. Teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste rollide ja vastutuse määratlemine. Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud ülikoolide ettepanekut määratleda teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste kategooriad sõltuvalt nende tegevuse põhieesmärgist. Ülikoolid tegid ettepaneku eristada neli kategooriat: (1) ülikoolid, (2) teadus- ja arendusasutused, (3) teaduspõhised ettevõtted ja (4) muud asutused, kellel on seadusega ette nähtud teha oma põhitegevuse arendamiseks ja toetamiseks teadus- ja arendustegevust (nt rakenduskõrgkoolid, muuseumid ja tervishoiuasutused). Ülikoolide poolt pakutav lahendus oleks võimaldanud seaduse tasemel ära reguleerida kogu Eestis tehtava teadus- ja arendustegevuse (praegu tehakse olulisel määral teadus- ja arendustööd suurtes ettevõtetes, haiglates, muuseumides ja rakenduskõrgkoolides, kuid teadus- ja arendustegevuse seaduse regulatsioon neid asutusi ega seal tehtavat teadust ei puuduta) ning teadus- ja arendustööga tegelevate asutuste teaduse evalveerimisel ja rahastamisel paremini arvestada nende vajadusi. Eelnõu koostamisel on aga jäädud selle juurde, et teadus- ja arendusasutuseks olemine on eri liiki asutustele omistatav nn lisastaatus ning kõik teadus- ja arendusasutused on seaduse mõttes võrdses staatuses. Selline lahendus tekitab mitmeid probleeme alates sellest, et pole kindel, kas see on täiel määral kooskõlas põhiseaduse ja tema mõttega. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 38 on öeldud, et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Selle sätte sõnastusest võib välja lugeda, et ülikoolidel on oma spetsiifika ja iseseisev staatus, ülikoole ei nähta teadusasutuste ühe alaliigina. Tuleb ka arvestada, et kui teadus- ja arendusasutuse staatus on kõigil asutustel, kellele on praegu kavas seda eelnõuga anda, laieneb ka põhiseadusest tulenev autonoomia neile kõigile. Samuti võib vastuolu põhiseadusega tekkida juhul, kui seaduse tasandil anda kõigule teadus- ja arendusasutustele justkui võrdne staa t us, aga rahastamisel rakendada erandeid. Sellisel juhul võib tekkida põhjendatud küsimus, kas võrdses staatuses olevaid asutusi koheldakse ebavõrdselt. Sisuliselt on eraõiguslike nn teadus- ja arendusasutuste rahastamise erisused põhjendatud sellega, et nende tegevuse eesmärk on väga erinev näiteks ülikoolide eesmärgist, aga kui seaduse tasandil neid erisusi ei määratleta, siis võibki tekkida küsimus, kas koheldakse ebavõrdselt. Mittearvestatud. Seletuskirjas lk 12-14 on toodud sarnane liigitus (kõrgkoolid, asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega, eraõiguslikud TA-asutused ning asutused ja ettevõtted, mis tegelevad TA tegevusega oma teiste põhitegevuste toetamiseks. Seadus reguleerib nimetatutest kolme esimese kategooria tegevust, kuna need asutused vastavad eelnõus toodud TA-asutuse tunnustele. Asutused, millel on TA-asutuse tunnused (§ 13) , võivad tegeleda muude oluliste tegevustega, nagu õppetöö, erinevate teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse skoobis on need asutused üksnes seetõttu, et nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega. HTM on seisukohal, et seaduses ei ole vaja reguleerida nende asutuste tegevust, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega üksnes oma põhitegevuste toetamiseks (haiglad, muuseumid, ettevõtted, kus on teadus- ja arendusosakond). Ettepanekust ei selgu, milliseid aspekte nende asutuste puhul, mis tegelevad TA-ga oma põhitegevuse toetamiseks, oleks vaja seaduses reguleerida. Juhime ka tähelepanu, et § 3 on toodud teadus- ja arendustegevuse põhimõtted, mis kehtivad kõigile teadus- ja arendustegevusega seotud osapooltele. Põhimõtete hulgas on toodud akadeemiline vabadus, kuid samuti lähtumine üldtunnustatud teaduseetika normidest ja avalikest vahenditest rahastatud teadustulemuste kättesaadavuse põhimõte. Samuti on näe HTM teadus- ja arendusasutuse staatuse andmisel asutustele, mis vastavad § 13 toodud nõuetele, vastuolu põhiseadusega. Teadus- ja arendusasutuse autonoomia all ei ole mõeldud asutuse sõltumatust oma omanikust või asutuajast. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning toimib ühtlasi institutsionaalse garantiina, kaitstes neid asutusi sundlikvideerimise ja -ühendamise eest. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. 52. Evalveerimise korraldamine ühtsetel alustel. Tartu Ülikool toetab ülikoolide evalveerimise viimist institutsionaalse akrediteerimise protsessi koosseisu, kuid see ei peaks tähendama mitte seda, et ülikoolides tehtavat teadust edaspidi üldse ei evalveerita , vaid seda, et evalveerimine viiakse läbi samal ajal institutsionaalse akrediteerimisega ning institutsionaalse akrediteerimise otsus sisaldab ka otsust teaduse evalveerimise kohta. Oluline on, et kõikides Eesti asutustes tehtavat teadust evalveeritaks samadel alustel – ka ülikoolides, kus seda korraldatakse institutsionaalse akrediteerimise käigus. See tähendab ka, et teaduse evalveerimise peaks ikkagi ka ülikoolides korraldama teadusagentuur, kes annab siis seda puudutava sisendi kõrghariduse kvaliteedi agentuurile, kes vastutab tervikliku institutsionaalse akrediteerimise otsuse koostamise eest. Vastav muudatus on vaja teha ka kõrgharidusseaduse paragrahvidesse 37 ja 38. Kuidas teaduse evalveerimine täpselt institutsionaalse akrediteerimise protsessi lülitatakse, tuleb reguleerida rakendusaktis. Lisaks tuleb arvestada ka võimalust, et mõnedes rakenduskõrgkoolides võib esineda olukord, kus nende teadus ei ole positiivselt evalveeritud , see aga ei tohiks saada takistuseks nende kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise läbimisele. Juhin ka tähelepanu, et mõnedes teistes seadustes (nt välismaalaste seadus) räägitakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest ning juhul, kui ülikoolides evalveerimist enam ei korraldata, sealne regulatsioon ülikoolidele enam ei laieneks. Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust täpsustatud. Eelnõu § 14 lg 9 sätestatakse , et kõrgkoolide, millel on omistatud evalveeritud asutuse staatus, teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames. Muudatus võrrelduna kehtiva seadusega on tehtud selleks, et vähendada kõrgkoolide koormust seoses erinevate hindamistega, vastavalt kõrgkoolide ettepanekutele seaduse eelnõu koostamise käigus. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimisel ning kõrgkoolide akrediteerimisel lähtutakse teadus- ja arendustegevuse hindamisel samadest kriteeriumitest. Seoses muudatusega senises korras on kavas muuhulgas üle vaadata ning täiendada institutsionaalse akrediteerimise protsessi (ühtlasi muudetakse eelnõuga kõrgharidusseaduse § 38 lõike 1 sõnastust), et kindlustada teadus- ja arendustegevuse hindamise võrreldavus IA kui eelnõu § 14 põhjal toimuva evalveerimise vahel. Seaduse eelnõusse on lisatud § 15 lõikesse 1 määratlus, milliseid asutusi loetakse evalveerituks . Institutsionaalse akrediteerimise raames saab asutus evalveeritud staatuse juhul, kui asutus on kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktide 1 või 2 kohaselt osaliselt või täielikult akrediteeritud ning asutuse teadus- ja arendustegevust on hinnatud nõuetele vastavaks ning asutus omab varasemalt evalveerimise tulemusena saadud evalveeritud asutuse staatust. 53. Uue evalveerimise korralduse rakendamine. Üleminekuperioodi kavandamisel peab tagama, et need ülikoolid, kellel on käimasolevas voorus institutsionaalne akrediteerimine veel läbimata, saaksid selle korraldada praegu kehtivatel alustel. Samuti ei ole korrektne seniste evalveerimisotsuste kehtivust lausaliselt pikendada, nagu seda on tehtud eelnõu paragrahvi 25 lõikes 1, et ei tekiks olukorda, kus uues voorus asutus ei esita taotlust teaduse evalveerimiseks , kuid varem tehtud otsus kehtib edasi tähtajatult. Arvestatud. Üleminekusätet täpsustatud. 54. Teadus- ja arendusasutuse evalveerimine versus teadus- ja arendustegevuse evalveerimine . Vastavalt eelnõu paragrahvi 14 lõikele 1 on evalveerimine teadus- ja arendustegevuse välishindamine . Samas eelnõus räägitakse läbisegi teadus- ja arendusasutuse evalveerimisest ning teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse evalvee-rimisest , samuti räägitakse nii eelnõus kui mitmetes muudes seadustes positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest. Kuna evalveerimine ei ole aga selle definitsiooni järgi mitte asutuse, vaid teadus- ja arendustegevuse hindamine, siis pole selge, millisel juhul võib asutust lugeda positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuseks. Arvestatud. Evalveerimine on teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse välishindamine . Seega hinnatakse küll teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti , eesmärgipärasus t, ühiskondlikku mõju ja jätkusuutlikkus t, kuid kõike seda konkreetse teadus- ja arendusasutuse kontekstis. Kui asutuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteet , eesmärgipärasus , ühiskondlik mõju ja jätkusuutlikkus on piisav, omistatakse asutusele evalveeritud teadus- ja arendusasutuse staatus. 55. Rahastamist puudutav re g ulatsioon tundub juhuslik ning selle mõju on ebapiisavalt hinnatud. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, millist poliitikat soovib riik ellu viia, luues just sellised rahastusmeetmed, nagu eelnõus praegu sisalduvad. Osapooltele on üldjoontes teada need probleemid, miks on vaja eristada ülikoolide ja riigi teadusasutuste ning äriühinguna tegutsevate asutuste rahastamist, kuid see ei ole seletuskirjas piisavalt ammendavalt lahti kirjutatud ning konkreetsete otsuste võimalikku mõju pole piisavalt analüüsitud. Näiteks pole selge, mida soovitakse saavutada sellega, et nähakse ette erinevad rahastamisviisid avalikele ülikoolidele ja eraülikoolidele (keda Eestis tänasel päeval ongi vaid üks – EBS). Samuti pole selge, millist poliitikat soovib riik rakendada just sellistel tingimustel eraõiguslikele asutustele ette nähtava teadus- ja arendustegevuse toetusega, nagu see on kirjeldatud eelnõu paragrahvis 20. Teadmiseks võetud. 4.peatükis Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on toodud 6 eraldi rahastusinstrumentide kategooriat ning kirjeldatud nende sihtrühm ja instrumentide otstarve. Samuti on § 16 toodud, mis on teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk ning mis on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise eesmärk. Seletuskirja on täiendatud ning lisatud selgitus kõrgkoolide kui sihtgrupi kohta, samuti kirjeldatud põhimõtet, mille kohaselt i ga TA-asutuse asutaja ülesanne tagada vahendid asutuse rolli täitmiseks ning asutuse ülalpidamiseks. Lisatud on selgitus ja põhjendus ka eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamise erisuse kohta. 56. Rahvusteaduste toetuseks ette nähtud fondi maht. Vastavalt eelnõu paragrahvi 17 lõikele 3 eraldatakse teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarvest eraldatavates vahenditest vähemalt 5% rahvusteaduste toetamiseks. Selline sõnastus ei sea rahvusteaduse toetuseks eraldatavale rahale ülempiiri, st põhimõtteliselt on võimalik ka enamus kogu rahast eraldada rahvusteaduste toetamiseks. Tartu Ülikool teeb ettepaneku näha rahvusteaduste toetamiseks ette 5% kogu tegevustoetuse mahust. Mittearvestatud. HTM ei pea mõistlikuks ülempiiri seadmist rahvusteaduste toetamise mahule. Põhiseaduse preambuli sõnastuse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahv use, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on oluline, et oleks tagatud vahendid, mille abil riik saaks seda kohustust täita ning kui vajadus rahvusteaduste toetamiseks ajas suureneb, ei sea seadus selleks tarbetuid piiranguid. 57. Eetikakomiteede süsteem versus üks komitee. Eelnõu paragrahvi 12 lõikes 1 märgitakse, et riiklik teaduseetikakomitee on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri poolt moodustatud sõltumatu teadus- ja arendustegevusele eetilist hinnangut andev teadlastest ja eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu. Antud juhul võib seaduse tekstist aru saada, tegemist on ühe konkreetse ekspertkoguga. Samas rakendusmääruse paragrahvi 10 lõikes 2 on märgitud, et SA Eesti Teadusagentuuril on õigus moodustada riikliku teaduseetikakomitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. Tartu Ülikool rõhutab, et on oluline, et seaduses oleks üheselt kirja pandud võimalus, et teadusagentuuri juurde oleks võimalik moodustada mitu erineva suunitlusega eetikakomiteed või komiteede süsteem. Näiteks loodus- ja arstiteaduste puhul tõusetuvad eetikaalased küsimused on tihti erinevad sotsiaalteaduste valdkonnas tõusetuvatest küsimustest ning võib osutuda otstarbekaks nende hindamiseks moodustada eri ekspertkomisjonid. Seaduses tuleks selgelt öelda, et teadusagentuuril on õigus moodustada riikliku teaduseetikakomitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. Oluline on see võimalus seaduse tasemel ära määratleda ka seetõttu, et kui järgmises etapis on plaanitud ka teiste seaduste alusel ( inimgeeniuuringute seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus, ravimiseadus, meditsiiniseadme seadus, loomakaitse seadus) tegutsevad eetikakomiteed teadusagentuuri alluvusse tuua, oleks seadusega selle jaoks süsteem juba loodud. Siinkohal Tartu Ülikool rõhutab veel kord ka seda, et eetikakomiteede tegevuse kvaliteedi tagamiseks on vaja ühtse koordineerimise alla viia kõik Eestis tegutsevad eetikakomiteed. Arvestatud. Seaduse eelnõusse on vastav säte lisatud. 58. Ülikoolidele pandavad kohustused peavad tulenema seadusest. Ülikoolidele kehtib põhiseadusest tulenev autonoomia, millest tulenevalt peaksid ülikoolidele pandavad kohustused tulenema seadusest ning rakendusaktidega saab üksnes täpsustada nende kohustuste täitmise korda. Teaduseetika riikliku korralduse määruse kavandi paragrahvi 5 lõikes 2 sisaldab volitusnormi, mille alusel kõrgkoolil tuleb kehtestada sisemine kord teadus- ja arendustegevuses teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimise tagamiseks ning teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemiseks. Kui ülikoolidele selline kohustus panna, peaks see tulenema seadusest. Aga veelgi enam, Tartu Ülikooli hinnangul ei ole ülikoolis mõistlik ette näha spetsiifiliselt ainult teaduseetika menetlemise sisemist korda. Ülikoolis võib ette tulla ka teisi rikkumisi: „ mitte-teaduse “ eetika rikkumine, võrdse kohtlemise alane rikkumine, õppetöö alane rikkumine jm. Kuna tegemist on rikkumistega, siis vähem või rohkem on taoliste rikkumiste menetlemise protsess kõrgkoolis sarnane. Väga keeruline on ka määratleda täpseid kriteeriume, mille alusel eristada teaduseetika rikkumist mingist muust väärkäitumisest. Tartu Ülikooli hinnangul on oluline, et ülikoolis oleksid vastav õiguslik raamistik ja protseduurid ette nähtud, kuid milliste dokumentidega see reguleeritud on, peaks jääma ülikoolide endi otsustada. Riikliku väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ja selle tehtud otsuste õiguslik staatus peaks samuti olema määratletud seaduses, mitte seaduse alusel antud rakendusaktis . Kui ülikoolidele soovitakse panna kohustust teatud juhtudel teaduseetika rikkumist puudutavad juhtumid viia riiklikku väärkäitumisjuhtude menetlemise komisjoni ja selle lahend on ülikoolidele kohustuslik, peab see kohustus tulenema seadusest. Sama kehtib ka juhul, kui komiteesse pöördumine on vabatahtlik ning komitee lahend on asjaosalistele soovi-tusliku iseloomuga. Samuti, kui on soov kehtestada riikliku õigusaktiga kohustus, et tea-tud juhtudel on teaduse tegemiseks kohustuslik eeltingimus saada kooskõlastus riiklikust teaduseetikakomiteest, siis peaks vastavad tingimused sisalduma seaduses. Eelnõu pa-ragrahvi 12 lõikega 2 haridus- ja teadusministrile antud volitusnorm on liiga lai, seadu-sega tuleks ministri kaalutlusõigusele seada selged piirid . Mittearvestatud. Riikliku teaduseetika korralduse kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Antud määrusega ei piirata ülikooli autonoomiat. Ülikoolil on vabadus kehtestada sisemine kord sellisel tasandil ning sellises vormis nagu ülikool soovib. Sisemi s e korra loomine on toodud eeldusena, et teadus- ja arendustegevuse teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimise tagamiseks ning teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemise aluseks on ühetaoline lähenemine. 1) Teaduseetika riikliku korralduse ülesanne on reguleerida eetilise teadus- ja arendustegevuse läbiviimist Eesti Vabariigi territooriumil, seega puudutab sisemiste kordade kehtestamise kohustus üksnes teaduseetika valdkonda. Sealjuures võib ülikoolis vastu võetav kord olla laiem, kui üksnes teaduseetika valdkonda käsitlev ning reguleerida ka muude rikkumiste menetlemise sisemist korda. 2) Riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni otsus on hinnang ning soovitused juhtumi lahendamiseks. Asutusele ei seata otsusega kohustusi. Vajadusel saab riiklik komisjon teha ettepaneku järelevalvemenetluse alustamiseks, mis viiakse läbi tavapärases korras. Kuna menetlemine riiklikus komisjonis ei ole asutusele kohustuslik, siis ei nõustu Haridus- ja Teadusministeerium seisukohaga, et riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon tegevus peab olema reguleeritud seaduse eelnõus. 3) Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu ülikooli seisukohaga, mille kohaselt on haridus- ja teadusministrile antud volitusnorm seaduse eelnõu § 12 lõikes 3 on liiga lai. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas on koordineerida riikliku teaduseetika süsteemi toimimist (§7 lg 3 p 8), sh inimuuringute eetilise hindamise toimimist. Kohustuslikku kooskõlastust vajavate inimuuringute tingimused on sätestatud määruse eelnõus, et tagada tingimuste paindlikkus. 59. Tartu Ülikool soovib kindlasti kaasa rääkida ka seaduse rakendusaktide koostamisel. Seega kui on valminud rakendusaktide lõplikud eelnõud, palun saatke need samuti ülikoolidele arvamuse avaldamiseks. Teadmiseks võetud Teadusraamatukogud, teadusraamatukogude nõukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 60. Teadusraamatukogud on avalik-õiguslike ülikoolide asutused või struktuuriüksused, millel on kõrgkooli juhi või otsustusorgani poolt kinnitatud põhikiri. Samas on teadusraamatukogud vajalikud ja oma tegevuses avatud kogu ühiskonnale ning nende olemasolu ja tegevuse suurim eesmärk on teadmistel põhineva ühiskonna kasvatamine. Kaasaegse teadusinformatsiooni jõudmine teadusraamatukogudesse teadusandmebaaside, e-ajakirjade ja e-teavikute vahendusel saab teoks tänu riiklikule finantseerimisele Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Tuginedes eeltoodule on meil esitatud seaduseelnõu puhul tõstatunud küsimus ja sellest järgnev ettepanek: 1. Kehtivas Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses on teadusraamatukogude olemasolu ja ülesanne nimetatud § 4 LÕIKES 1: Teadusraamatukogu on avalikku teenust osutav raamatukogu, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine. Leiame, et praegu kehtiv seadus annab antud sõnastuses teadusraamatukogudele nende tegevuseks vajaliku suuna ja tegevusjuhise. Esitatud seaduseelnõu tekstis ei ole aga teadusraamatukogusid kordagi nimetatud. Sõna „teadusraamatukogud“ kohtame vaid seaduseelnõu seletuskirjas, milles selgitatakse eelnõu § 21 esitatud süsteemitoetust (kõrvuti loetelus on teadusraamatukogud, teaduskollektsioonid, teadusandmebaasid, mille igaühe osakaal ja tähendus on erinevad). Peame äärmiselt oluliseks, et teadmistele ja teadusele orienteeritud ühiskonnas oleks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tekstis nimetatud ka teadusraamatukogud ning teeme ettepaneku teadusraamatukogu olemasolu selles fikseerida. Kõigile juurdepääsetav teadusraamatukogu on üks olulisi viise, kuidas toimib vahetu side ülikoolilt ühiskonnale. Oma ülikooli üldistest eesmärkidest tulenevalt täidavad nad raamatukogule pandud põhikirjalisi ülesandeid. Teeme ettepaneku lisada teadusraamatukogud ja nende riiklik finantseerimine § 16 lõige 3 all eraldi punktina nr 7 sõnastuses: „teadusraamatukogudele, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine, teadusinformatsiooni ostmiseks“. Mittearvestatud. Eelnõus on kirjeldatud rahastusinstrumentide kategooriad, mitte üksikud instrumendid. Teadusraamatukoguse toetamine toimub edaspidi süsteemitoetusena, mis on mõeldud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav a toetus ena . Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline ametiliit 61. Seadusega kaasnevate määrustega moodustatakse mitmed innovatsiooni korraldust toetavad kogud. Kahjuks nende moodustamisel ei jälgita EUs kasutusel olevat põhimõtet, tööandjate esindajate kõrval peaks olema kindlasti kaasatud töövõtjate ehk praeguses kontekstis , akadeemilise kogukonna esindajad. Teadmiseks võetud. Ametiliitude esindajad on olnud kaasatud nii käesoleva seaduse kui ka strateegiate koostamisse, seega on ametiliitude seisukohad esindatud. 62. Meile saadetud seaduse eelnõu üheks kooskõlastajaks on märgitud Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, kelle esindaja sobiks sellistesse kogudesse. Euroopa Liidu tasemel on UNIVERSITASe esindaja ,ETUCE kaudu, paljudes EK projektides sotsiaalpartneriks. Teadmiseks võetud. 63. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõu § 29 Hakkas silma, et TTÜs tuleb rahvusprofesuuridel läbida temaatiline hindamine. Kahjuks TTÜs ei ole rahvusprofesuure , vaid on tehnikateaduste õppe-,teadus - ja arendustegevuste valdkondade profesuure . Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 64. Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus § 6. Andmete säilitamine Andmete hetkelise aktuaalsuse kadumisel on ette nähtud nende hävitamine või arhiveerimine. On palju näiteid Eesti taasiseseisvumise alguses tehtud andmete hävitamisega tekkinud probleemidest. Arhiveerimine võiks olla primaarne. Mittearvestatud. Määruses on sätestatud, et andmete säilitamine toimub vastavalt vastutava ja volitatud töötaja asjaajamises kehtestatud säilitamistähtaegade vältel, mille järel need hävitatakse või arhiveeritakse arhiiviseaduse, muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Seega ei toimu hävitamine meelevaldselt, vaid kaalutletud otsuse järel. 65. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord § 4. Koostöökogu töökord Ülikoolide esindajaks on ainult Rektorite Nõukogu, mis avaldab ülikoolide koondarvamust. TTÜs on kombeks pidada võtmeküsimustes sotsiaaldialoogi AALiga , sega materjalide esitamine Nõukogule peaks olema vähemalt 1 kuu enne käsitlemist. Arvestatud osaliselt. Materjalide esitamise tähtaeg sätestatakse rakendusaktis, mille koostamine jätkub pärast seaduse vastuvõtmist. 66. Teadus - ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus § 17. Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus Oleme harjunud, et rahastamisküsimused, mis puudutab ülikooli arengut, vajadusel kinnitatakse kollektiivlepingus ja neid ei määrata eelnevalt. Sama põhimõte peaks kehtima ka tegevustoetuste jaotamisel baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks ning proportsioonid määratakse vastavate lepingute koostamisel. Mittearvestatud. Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse vahendite jaotamine asutuse sees on asutuse pädevuses. Nimetatud toetuse jagunemine baasosaks ja tulemusosaks puudutab viisi, kuidas riigieelarvelistest vahenditest asutusele toetust arvutatakse ning ei puuduta asutuse kollektiivlepingut. 67. Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord § 1. Reguleerimisala Rahvusteaduste finantseerimise vajadus on selge.(põlevkivi uuringud võiksid ju ka seal sees olla...).Vastavalt eelnevale kokkuleppele on see olnud 5%. Sõnastus vähemalt 5% võib aga otsustajatele anda voli 100%le(muidugi puht teoreetiliselt), seega sõna vähemalt ei ole sobiv. Mittearvestatud. HTM ei pea mõistlikuks ülempiiri seadmist rahvusteaduste toetamise mahule. Põhiseaduse preambuli sõnastuse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on oluline, et oleks tagatud vahendid, mille abil riik saaks seda kohustust täita ning kui vajadus rahvusteaduste toetamiseks ajas suureneb, ei sea seadus selleks tarbetuid piiranguid. Tööandjate Keskliit 68. Mõistete defineerimisel tuleks läbivalt (mitte võimalusel, nagu on sätestatud eelnõu § 2 p 5) lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud ning laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu näiteks OECD Frascati käsiraamat ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust. Käesolev seadus on sisuliselt ainus seadus, kus teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on defineeritud ning seetõttu on oluline, et selles oleks kasutusel rahvusvaheliselt tunnustatud ja terviklik definitsioon. Teadmiseks võetud. Viidatud sättes on defineeritud innovatsioon. Juhime tähelepanu, et defineerimisel ei ole sõna-sõnalt kasutatud Oslo käsiraamatus toodud definitsiooni, kuna Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas oma 15.02.2022 toimunud istungil, et innovatsiooni tuleb seaduses käsitelda kitsamalt, üksnes teadus- ja arendustegevusel põhineva innovatsioonina. 69. Analüüsida sõnade kasutust „koordineerib vs korraldab”: § 8 lg 2 p 5 „Sihtasutus Eesti Teadusagentuur koordineerib riikliku teaduseetika süsteemi toimimist, moodustab riikliku teaduseetikakomitee ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab nende tegevust“; Kas pigem võiks olla: „Sihtasutus Eesti Teadusagentuur korraldab riikliku teaduseetika süsteemi toimimise, moodustab riikliku teaduseetikakomitee ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab/juhib nende tegevust“. Tavapäraselt poliitikakujundaja (ministeerium) koordineerib ja rakendusasutus (antud juhul ETAG) korraldab, aga see võib sõltuda kontekstist. Arvestatud. Eelnõu sõnastus muudetud. Tallinna Ülikool 70. Eelkõige soovime positiivselt esile tõsta ülikoolide välishindamise protsesside ühildamist, mille teaduse evalveerimise ühendamine institutsionaalse akrediteerimisega kaasa toob. Samas jagame rektorite nõukogu ühisarvamuses toodud seisukohti, mis puudutavad terminoloogilist ja kontseptuaalselt ebakõla osapoolte rollide ja vastutuse kirjeldamisel, mis ei toeta piisavalt süsteemset lähenemist TAI korraldusele ja TAI poliitikale Eestis. Praeguses versioonis jääb teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi korrastamise eesmärk täismahus saavutamata ning tundub, et kompromisside otsingul on ebakõlasid tekstis isegi juurde tekkinud. Sellekohased detailsemad viited on toodud rektorite nõukogu ühisarvamuses . Rõhutame siinkohal eraldi vaid seda, et suundumus selgemalt eristada (stabiilse) riikliku teadus- ja arendustegevuse toetuse saamise alused ja saajate ring ning riiklikud sihttoetused, on väga oodatud areng. Käesolevas versioonis on aga eelmainitud terminoloogiliste ebakõlade tõttu keerukas orienteeruda. Keskne mõiste „teadus- ja arendusasutus“ §-s 13 kontekstis justkui hõlmab ka eraõiguslikke TA-asutusi , kuid näiteks rahastamist puudutavate punktide juures kasutatakse üldmõistet „teadus- ja arendusasutus“ kitsamas tähenduses ja seejärel kasutatakse defineerimata mõistet „eraõiguslik teadus- ja arendusasutus“, millele lisandub segadus akrediteerimise ja evalveerimise mõistete rakendamisel. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud erinevate rahastusinstrumentide sihtgruppe. 71. Täname seaduse eelnõule lisatud määruste eelnõude eest. Kuna need määruste eelnõud on ülikooli liikmetele (sh TAKS-i töörühmades osalenud liikmetele) kättesaadavad alles esimest korda ning nende üle ei ole peetud arutelusid, siis eeldame, et kaasavad arutelud on planeeritud lähitulevikus ning käesolev arvamuste avaldamise voor ei puuduta otseselt määruste tekste. Samas on ülikoolil kogu protsessi jooksul olnud ootus, et seaduse tasemel käsitletakse teaduseetika küsimusi süsteemselt ning et selle määruse eelnõu kohta küsiti eraldi tagasisidet, siis lisame siinkohal oma esmase tagasiside. Teadmiseks võetud. 72. Vastutuse seadmine HTM-i ja ETAG-i pädevusse on asjakohane, kuid seaduse eelnõule lisatud määruse tekst tekitab mitmeid murekohti ja küsimusi. Peame vajalikuks riikliku eetikakomitee käivitamist, kuid määruse praeguse sõnastuse kohaselt liiguks valdav enamus eetikakomitee lubade taotlusi institutsionaalse eetikakomitee pädevusest riikliku komitee pädevusse. Näeme, et võimalikud on tõlgendused, mille kohaselt institutsionaalne eetikakomitee jääks menetlema vaid bakalaureusetööde taotlusi ja lahendama tüliküsimusi, kõik teised "füüsiliselt sekkuvad" uuringud (mille alla saab lugeda ka nt näost-näkku intervjuu), "vaimselt koormavad" (seda võib olla ka kvalitatiivne tunniajane intervjuu) ja potentsiaalselt haavatavad juhtumid (mis on nii lai määratlus, et selle alla võib kõike paigutada) peaksid minema riiklikusse eetikakomiteesse. Sellisel kujul on riikliku eetikakomitee töökoormust (ja sedakaudu oodatavat taotluste menetlusaega) väga raske ette ennustada või pigem on oodata, et lubade taotlusprotsessid hakkavad venima lubamatult pikaks. Oluline on märkida, et üldjuhul mujal maailmas enamuste tüüpilisemate juhtumite puhul piirdutakse institutsionaalse eetikakomitee loaga ning kirjeldatakse ka olukorrad, kus luba polegi tarvis taotleda. Mõistame soovi vältida väiksemates institutsioonides ebakompetentsete eetikakomiteede tekkimist, kuid leiame, et seda saaks vältida muul viisil kui kogu eetikalubade taotlemise ühte riiklikusse eetikakomiteesse koondamisega. Seega, teeme ettepaneku vastava määruse eelnõus oleva punkti 11 (3) sõnastuse üle pidada täiendavaid eksperte kaasavaid arutelusid ning leida lahendused, mis võimaldaks sotsiaalteadlastel ning humanitaarteadlastel uuringuid läbi viia põhjendatud juhtudel ka ilma riikliku eetikakomitee loata. Arvestatud osaliselt. Määruse eelnõus on täiendatud institutsionaalse eetikakomitee ülesandeid seoses inimuuringute eetilise hindamisega. Institutsionaalsetele eetikakomiteedele seatakse ülesanne kooskõlastada inimuuringuid : 1) milles kogutakse või töödeldakse eriliiki isikuandmeid; 2) milles on kavas isikuandmete või tuvastatava bioloogilise materjali teisene kasutamine; 3) mille puhul ei ole nõutud riikliku teaduseetikakomitee kooskõlastust, kuid mille eetilist hindamist peab taotleja vajalikuks. Muudatusega sätestatakse institutsionaalsetele eetikakomiteedele selge roll ning vastutuspiirid. Teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõu arutelu on kavas ning selle raames on võimalik täiendavalt arutada § 11 lg 3 toodud tingimuste sobivust sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevusele. Eesti Maaülikool 73. Uus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus loob eelduse rakendada teadus- ja arendustegevuse tulemusi senisest paindlikumalt lähtudes ühiskonnas toimuvatest muudatustest ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi terviklikkusest. Muudatused toetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Teadmiseks võetud. 74. Teeme ettepaneku seaduse teksti terviklikuma käsitluse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks lisada paragrahvi 2 „Seaduses kasutatavad mõisted“ ka järgmised mõisted: 1. Teadus- ja arendusasutus Teeme ettepaneku sõnastada teadus- ja arendusasutuse mõiste selliselt, et teadus- ja arendusasutuste loetellu kuuluksid ka kõrgkoolid ja avalik-õiguslikud ülikoolid, kui nende vastav teadus- ja arendustegevuse valdkond või valdkonnad on evalveeritud . Praegu ei ole ka eraõiguslik teadus- ja arendusasutus defineeritud, näiteks EBS on ülikool, mitte eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ja seetõttu on ebaselge, missugust rahastust on temal võimalik taotleda ja saada. 2. Evalveerimine Teeme ettepaneku lisada mõistete alla paragrahvi 14 lõike 1 tekst. See loob eelduse, et evalveerimise all mõistetakse teadus- ja arendustegevuse vastava valdkonna taseme, eesmärgipärasuse ja jätkusuutlikkuse hindamist. Praegune paragrahvi 14 lõike 4 sõnastus annab võimaluse mõista evalveerimist ka teadus- ja arendusasutuse evalveerimisena , sest seaduseelnõu tekstist ei selgu üheselt, millal peaks kasutama mõisteid teadus- ja arendusasutuse evalveeritud teadus- ja arendustegevus, evalveeritud teadus- ja arendusasutus, akrediteeritud kõrgkool. Võimalik on ka olukord, kus rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevusele ei anta institutsionaalse akrediteerimise käigus positiivset evalveeringut , mis tähendab, et evalveerimine ja akrediteerimine ei ole üks ja sama. Juhime tähelepanu asjaolule, et paragrahvi 14 lõike 3 sõnastus: „Kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.“ ei taga samuti, et hindamist mõistetakse ka kui evalveerimist . 3. Temaatiline hindamine Teeme ettepaneku lisada mõistena ka temaatiline hindamine, mida praegu on käsitletud evalveerimise paragrahvis. 1. Arvestatud osaliselt. Lisatud on eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse mõiste. EBS on ülikool Kõrgharidusseaduse mõistes ning teadus- ja arendusasutus TAKSi mõistes. 2. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. 3. Mittearvestatud. Temaatiline hindamine on selgitatud § 14 lõikes 11 ning seletuskirjas. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 75. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia leiab, et uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse väljatöötamine on vajalik ja õigeaegne ning tunnustab Haridus- ja Teadusministeeriumi selle keeruka protsessi juhtimise eest. EMTA on olnud seaduse ettevalmistamisse kaasatud ministeeriumi moodustatud töörühmade kaudu. Samuti oleme osalenud vastavates aruteludes Rektorite Nõukogu tasandil. EMTA jagab Rektorite Nõukogu seisukohti nii seaduseelnõu positiivsete külgede kui ka puuduste osas. Seetõttu ei hakka me kõiki Rektorite Nõukogu poolt välja toodud punkte siinkohal kordama. Peame väga oluliseks rahvusteaduste mõiste avamist seaduses ja rahvusteatuste toetamise tagamist. Arutelu teadus- ja arendusasutuse mõiste ning teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste rollide ja vastutuse üle tuleks aga meie hinnangul jätkata. Peame oluliseks teaduseetika valdkonna korrastamist Eestis, kuid näeme ohtu, et loodav süsteem võib kujuneda liiga tsentraalseks ja kohmakaks. Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium 76. Kultuuriministeerium ei kooskõlasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu. Leiame, et eelnõuga ei ole tagatud kultuuri- ja loomevaldkondade huvide ning õiguste kaitse. Samuti jääb ebaselgeks rahvusraamatukogu ja muuseume kui teadus- ja arendusasutusi puudutav regulatsioon. Teadmiseks võetud. Eelnõu ei reguleeri kultuuri- ja loomevaldkondi, seetõttu ei ole eesmärgiks olnud selle eelnõuga tagada nimetatud valdkondade kaitset. Ettepanekust ei ilmne, mis osas on ebaselgus seoses rahvusraamatukogu ja muuseumitega, kuna käesolev seadus ei reguleeri nende tegevust. Käesoleva seaduse skoopi kuuluvad üksnes asutused, mis vastavad teadus- ja arendusasutuste tunnustele. 77. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas ja mille raames loetakse teadus- ja arendustegevuseks ka strateegiliste uuringute ja loovuurimuse tegemist. Eelnõu § 2 p 1 kohaselt jaguneb teadus- ja arendustegevus alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Teadmiseks võetud. Teadus- ja arendustegevuse defineerimisel on lähtutud OECD Frascati käsiraamatust, mille kohaselt jaguneb teadus- ja arendustegevus alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Poliitikaanalüüsid ei kuulu teadus- ja arendustegevuse alla, seega neid seaduse ja määruse eelnõuga ei reguleerita. Loovuurimusi antud seadus eraldi ei käsitle, antud seaduse reguleerimisalasse kuuluvad need uuringud juhul, kui tegemist on teadus- ja arendustegevusega. 78. Eksperimentaalarenduse tulemusena nähakse vaid tooteid või protsesse, kuid selle tulemused võivad olla ka uued või täiustatud teenused ja lahendused või olemasolevate toodete ja teenuste kättesaadavaks tegemine uudsel moel (§ 2 p 4). Teadmiseks võetud. Eksperimentaalarenduse defineerimisel on kasutatud OECD Frascati käsiraamatu sõnastust. 79. Innovatsioon on defineeritud kitsamalt majanduslikust ja konkurentsieelise vaatest (§ 2 p 5), kuid tuumiktasandi, keskmise tasandi ja transformatiivse innovatsiooni kaudu on võimalik esile kutsuda laiemat sotsiaalmajanduslikku ning ühiskondlikku mõju. Seletuskirja kohaselt on mõistete defineerimisel aluseks võetud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kasutusel olevaid dokumente, kuid näiteks OECD Frascat käsiraamat pärineb 2015. aastast ning selle aja jooksul on TAI käsitlus (eelkõige teadusringkondades) mõnevõrra muutunud ja täienenud. Mittearvestatud. Kuigi eelnõu väljatöötamise käigus lepiti kokku, et mõistete defineerimisel kasutatakse rahvusvaheliselt käibel olevaid definitsioone, siis innovatsiooni d efineerimisel ei ole sõna-sõnalt kasutatud Oslo käsiraamatus toodud definitsiooni . Selle põhjus on, et Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas oma 15.02.2022 toimunud istungil, et innovatsiooni tuleb seaduses käsitelda kitsamalt, üksnes teadus- ja arendustegevusel põhineva innovatsioonina. 80. Teadus- ja arendustöötajateks loetakse eelnõu § 2 p 8 kohaselt vaid asutustes töötavaid akadeemilisi töötajaid, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina töötavaid isikuid ning TA-asutuste ja nende struktuuriüksuste juhte, kes korraldavad TA kavandamist ja elluviimist. Juhime tähelepanu, et teadus- ja arendustöötajad on hõivatud ka erasektoris. Teadmiseks võetud. Mõiste on seadusest välja jäetud, kuna see ei ole seaduses kasutusel. 81. Teadmussiiret defineeritakse kui protsessi, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi , sh oskusi ja pädevusi (§ 2 p 11). Rõhutamata on asjaolu, et teadmussiire on tulemuslik ning majanduslikult või ühiskondlikult mõjus vaid siis, kui toimub teadmiste (sh oskuste ja pädevuste) ülekanne ühest süsteemist või keskkonnast teise ning ka nende tööle rakendamine. Teadmiseks võetud. 82. Eelnõus käsitletakse evalveerimist , institutsionaalset akrediteerimist ja kvaliteedi hindamist. Evalveerimine on avatud eelnõu §-s 14, kus on muu hulgas selgitatud, et kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatu kohaselt. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise põhimõtted on aga eelnõus kirjeldamata, kuigi kvaliteedi näitajaid võetakse eelnõu kohaselt arvesse ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisel. Mittearvestatud. Eelnõus on toodud evalveerimise mõiste, mis sisaldab ka aspekte, mida evalveerimise käigus hinnatakse (teadus- ja arendustegevse tase, eesmärgipärasus, ühiskondlik mõju ja jätkusuutlikkus). Samuti on §-s 14 kirjeldatud, et evalveerimise läbiviimisse kaasatakse väliseksperdid. Muud evalveerimise tingimused kajastatakse vastavates alamaktides või teadus- ja arendustegevuse hindamist korraldavate asutuste kordades. 83. Eelnõus jääb läbivalt ebaselgeks mõiste „valdkonna eest vastutav minister“ tähendus – ei ole üheselt aru saada, kas silmas peetakse konkreetse valdkonna (nt kultuur, tervishoid, maaelu jms) ministrit või haridus- ja teadusministrit. Arvestatud. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud, millist ministrit konkreetse sätte puhul on silmas peetud. 84. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP) tegevuse eesmärgis ja põhimääruses tuleb lisaks ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava ja majanduse konkurentsivõimet kasvatava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisele ja rakendamisele nimetada ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise ning arendamise aspekti (§ 5 lg 1). Arvestatud. 85. Eelnõu §-s 7 sätestatakse kõikidele ministeeriumidele eesmärk ja ülesanded TAI riiklikul korraldamisel oma valitsemisalas, sh finantseerimise korraldamine. Seletuskirja kohaselt tähendab finantseerimise korraldamine seda, et iga ministeerium vastutab oma valitsemisalas tegutsevate TA-asutuste teadus- ja arendustegevuste rahastamise eest, mis ei ole tasakaalus seatud ülesannete ja vastutusega ega kindlusta järjepidevust ja kvaliteeti. Arvestatud. Kõikidel ministeeriumitel on riigieelarvelised vahendid oma valitsemisala tegevuste finantseerimise korraldamiseks, sh teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks. Ministeerium on oma valitsemisala asutused ellu kutsunud kindla eesmärgiga, mis tähendab, et ministeeriumi kohustus peaks olema ka neid asutusi rahastada. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 86. TA-asutuse defineerimine. Jääb ebaselgeks, mille poolest on Eesti Rahva Muuseum rohkem TA asutus kui teised muuseumid (lisaks faktile, et Eesti Rahva Muuseum on praegu positiivselt evalveeritud ja teised muuseumid ei ole). Eesti Rahva Muuseumi põhimääruse § 1 on peaaegu identne teiste muuseumide põhimääruste ja põhikirjadega (muuseumi põhiülesanne on eesti, soome-ugri ja põhjarahvaste, samuti Eestis elavate rahvusgruppide ja naaberrahvaste kultuuri kajastava materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel). Soovime teada, kas võime seletuskirjast järeldada, et teised sarnaste põhimääruste ja põhikirjadega muuseumid, kes praegu kuuluvad küll neljandasse gruppi „Asutused, kes tegelevad TA-ga põhitegevuse arendamiseks“, võivad teoreetiliselt ka liikuda teise gruppi „Asutused, kus TA tegevus on asutuse põhikirjaline tegevus“, kui võtavad endale eesmärgiks saavutada positiivne evalveerimine . Samuti juhime tähelepanu, et mitmed sellise potentsiaaliga muuseumid (nt SA Eesti Meremuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum) on sihtasutused ehk eraõiguslikud juriidilised isikud. Palume täpsustada, kas see tähendab, et sellised muuseumid võiksid kvalifitseeruda „Eraõiguslike TA-asutuste TA tegevuse toetusele“ (eeldusel, et saavad positiivselt evalveeritud ). Selgitame: Seaduses on toodud nõuded, millele teadus- ja arendusasutus peab vastama. Kui mõni asutus, näiteks muuseum, vastab nendele tingimustele, võib seda asutust nimetada teadus- ja arendusasutuseks ning ta võib taotleda evalveerimist , mille läbimise korral on tal ligipääs uurimistoetustele. Kui teadus- ja arendusasutus on eraõiguslik juriidiline isik, on tal evalveerimise positiivse tulemuse korral võimalik taotleda eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetust. 87. Eelnõus ei ole enam teaduskollektsiooni mõistet ja nende hindamise korda, kuid vastavat sätet, mis seda mõistet muuseumiseaduses kasutab, eelnõus sisulises mõttes korrigeerida ei ole soovitud (eelnõu §-s 31 sätestatakse vaid seaduse pealkirja muutmine). Samas tegite Kultuuriministeeriumile muuseumiseaduse muutmise seaduse VTK kooskõlastusringil (mitteametliku) ettepaneku muuseumiseadust muuta nii, et muuseumiseadus ei kohalduks nendele kollektsioonidele, mis on positiivselt läbinud hindamise TAKS-i § 14 lg 4 p 3 alusel kehtestatud tingimustele (teaduskollektsioonid). Muudatuse mõte oli sätestada viide kollektsioonidele, mille puhul on veendutud, et nende tingimused ja sisuga toimetamise viisid vastavad valdkonna kvaliteedistandardile. Vastavas sõnastuses eelnõu on praegu Riigikogus menetluses (760 SE). Palume täpsustada, kuidas see vastuolu lahendada, kui uus eelnõu hindamist enam ette ei näe. Selgitame: Teaduskollektsioonide toetusmeedet ei ole enam senisel kujul planeeritud, kuna väga valdavalt avalik-õiguslike ülikoolide hallatavate teaduskollektsioonide strateegilisse juhtimisse ei ole vajadust senisel määral sekkuda. Samuti kaasneb meetmega iga-aastane arvestatav halduskoormus. Edaspidi eraldatakse teaduskollektsioonide toetamiseks mõeldud vahendid asutustele sihtotstarbelise toetusena ja sellega kaasneb kohustus tagada kollektsioonide säilitamistingimused ja juurdepääs avalikuks kasutamiseks. Sellist teadustaristu toetusmeetmete konsolideerimist toetab teaduskollektsioonide ekspertnõukogu seisukoht ning teadustaristu toetamise põhimõtted . V iidatud HTMi ettepanek on tehtud kehtiva õigusraami alusel, asendamaks muuseumiseaduses toodud sõnastust, mille järgi ei kohaldu seadus teadus- ja arendusasutuse hallatavale teaduskollektsioonidele juhul, kui selle andmed on kantud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) . Tõime välja vastuolu, et ETISesse on kantud väga paljude teaduskollektsioonide andmed ning sinna andmete esitamine on suuresti asutuste oma initsiatiiv ning enamasti mõeldud asutuse sisemiseks kasutuseks. Samuti on teiste seas esindatud Eesti Rahva Muuseum . S eega ei tundu ETISesse andmete kandmine hea kriteerium, mille alusel seaduse mõjuvälja defineerida. Ettepanek on kaotada muuseumiseaduses nimetatud välistamine (kehtivas muuseumiseaduses §1 lg 3) üldse ära , kuna selle järele ei ole kaalukat vajadust . TAKSi § 14 lg 4 p 3 alusel hinnatud teaduskollektsioonid kuuluvad valdavalt avalik-õiguslikele ülikoolidele ja muuseumiseaduse muutmise eelnõu järgi "a valik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on sätestatud käesolevas seaduses “ . Näiteks on avalik-õigusliku isiku muuseumil võimalus liituda muuseumide andmekoguga, kuid see pole kohustus. 88. Eelnõus puudub kehtivas seaduses reguleeritud teadusraamatukogusid puudutav regulatsioon (ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted jne). Samas puudub seletuskirjas selgitus, kuidas seda valdkonda edaspidi reguleeritakse. Selgitame: Teadusraamatukoguse toetamine toimub edaspidi süsteemitoetusena, mis on mõeldud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antava toetusena. Vastav määrus ei vaja eraldi volitusnormi TAKSi , vaid on osa erinevatest süsteemitoetustest. Paralleeliks võib tuua riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise, mille määruse eelnõu on koostamisel, ning mis samuti ei vaja eraldi volitusnormi, vaid on süsteemitoetus. 89. Eelnõu § 15 lg 1 p-s 1 tuleb eraldi välja tuua eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine ning edendamine. Rahvuskultuur on eelnevast kitsama tähendusega. Arvestatud. 90. Seletuskirja kohaselt on eelnõu §-s 17 kirjeldatud TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus ette nähtud vaid akrediteeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, rakenduskõrgkoolidele ning positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele, Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi ja kohaliku omavalitsuse TA-asutustele . Selline lähenemine seab Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse mittekuuluvad TA-asutused automaatselt halvemasse positsiooni, võttes neilt seadusega võimaluse kandideerida stabiilsust ja järjepidevust tagavale riiklikule tegevustoetusele. Eelnõus puudub küll teave seaduse jõustumise kohta, aga näiteks 2023. aastal ei ole Kultuuriministeeriumil täiendavaid vahendeid, et eraldada neid Eesti Rahva Muuseumile. Samuti ei ole mõistlik rahastada seda kulu ministeeriumile igal aastal eraldatava teadus- ja arendustegevuste baasrahastuse arvelt (20%). See vähendab juba alanud teadus- ja arendustegevust, mida rahastatakse baasrahastamisega (loovuurimuse taotlusvoor). Märgime siinjuures, et eelnõu § 17 lg-st 1 ei tulene, et määrus kehtestatakse vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele riigi teadusasutustele. Seaduse tasandil räägitakse laiemalt riigi teadus- ja arendusasutustest. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud . Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 91. Eelnõu § 17 lg-s 4 nimetatud tulemusrahastamisel tuleb lisaks loetletud tulemusnäitajatele (publikatsioonid, patendid, doktorikraadid) välja tuua ka teadmussiirdega seotud mõõdetavad tulemusnäitajad. Teadmiseks võetud. Lõikes 7 on välja toodud tulemusnäitajad, milleks punktis 2 on ühiskonna arengu toetamise ja punktis 3 ettevõtluskoostööga seotud näitajad. Tegemist on näitajatega, mis mõõdavad teadmussiiret. Näitajad on täpsemalt kirjeldatud alamaktis. 92. Eelnõu § 17 lg 5 kohaselt on TA asutuste teadus- ja arendustegevuse baasrahastuse (70% kogu toetusest) määramise aluseks möödunud aastate rahastuse maht, mis tähendab sisuliselt seda, et TA asutuste tulevikuvõimalused on otseselt seotud minevikus tehtud otsustega, sõltumata sellest, millised olid nende otsuste tagajärjed (sh teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus ning kvaliteet jms). Teadmiseks võetud. Baasrahastusele ja tulemusrahastusele ülemineku eesmärk on olnud suurendada asutuste rahastamise stabiilsust, garanteerides neile toetuse 70% ulatuses eelnevate aastate mahust. Tulemusosa varieerub vastavalt konkreetse aasta tulemustele ning mõjutab ka baasosa mahtu tulevikus. 93. Eelnõust ei selgu, kes ja kuidas otsustab § 17 lg-s 8 nimetatud erakõrgkoolile eraldatava TA toetuse vajalikkuse. Teadmiseks võetud. Vastav säte on eelnõust eemaldatud ning eraõiguslikul evalveeritud TA-asutusel on võimalik saada eraõigusliku TA-asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust. 94. Puudub süsteemitoetuse rakendusakti kavand (§ 21 lg 2). Soovime teada, kas selles määruses käsitatakse teaduskollektsioone ja teadusraamatukogusid. Selgitame: Eelnõus on toodud süsteemitoetuse eesmärk ning öeldud, et selle eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seletuskirjas on selgitatud, et süsteemitoetusena antakse toetust erinevatele asutustele ning erineval otstarbel, mis tähendab, et vastavad korrad luuakse vastavalt vajadusele enne konkreetse toetuse andmist. Seletuskirjas on toodud loetelu, mida süsteemitoetus hõlmab, loetelus on toodud ka teadusraamatukogud ja teaduskollektsioonid. 95. Eelnõu §-st 24 ei selgu, kes teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate TA asutuste tegevuse üle. Selgitame: nende asutuste üle teostatakse teenistuslik ku järelevalve t Vabariigi Valitsuse seaduse alusel . 96. TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetamise tingimuste ja korra eelnõu kavandist ilmneb, et toetusest on kõrvale jäetud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse mittekuuluvad TA asutused (§ 1 lg 1). Tulemusrahastamisel tuleb lisaks nimetatud tulemusnäitajatele (publikatsioonid, patendid, doktorikraadid) välja tuua ka konkreetsed teadmussiirdega seotud mõõdetavad tulemusnäitajad (§ 2 lg 3). Rahvusteadustele eraldatav toetus ei tohiks piirduda ainult eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise, vaid ka edendamise ja arendamisega seotud teaduste ja tegevustega (§ 3 lg 2). Arvestatud osaliselt. Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse sihtrühm on HTM valitsemisalas olevad evalveeritud kõrgkoolid ning avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused. Teiste ministeeriumite asutuste rahastamine on eelnõu kohaselt nende ministeeriumite pädevuses. Teadmussiirdega seotud näitajad on toodud määruse § 2 lg 3 p 3 ja 4. Rahvusteaduste definitsiooni täiendatud. 97. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise korra ja töökorra eelnõu kavandist ilmneb, et eelnõu § 1 lg-s 3 nimetatud koostöökogu liikmetega ei ole tagatud kõikide valdkondade võrdne ja tasakaalustatud esindatus. Teadmiseks võetud. Konkreetset ettepanekut ei ole esitatud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu on kavandatud laiapõhjalise nõuandava organina. Määruse § 4 lg 1 sätestab, et k oostöökogu liikmed osalevad koostöökogu töös ekspertidena ega esinda ettevõtet, asutust või organisatsiooni, kellega nad on seotud töö- või teenistussuhete kaudu. Siseministeerium 98. § 7. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumides Lg 3 p 3 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist. Analoogne selge sõnastus puudub aga lõikes 6, mis puudutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt reguleeritavat innovatsioonipoliitikat ja selle koordineerimist ministeeriumites. Avaliku sektori panus innovatsioonipoliitika elluviimisel on oluline, mistõttu on vajalik seaduse tasandil fikseerida ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi roll koordineerida ministeeriumite innovatsioonitegevuste kavandamist ja elluviimist. Teeme ettepaneku täiendada lg 6 eraldi punktiga: „koordineerib ministeeriumite innovatsioonitegevuste kavandamist ja elluviimist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule“. Lisaks juhime tähelepanu, et § 7 lg 2 esimest lauset oleks vajalik täiendada „kõigi ministeeriumite ülesanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on“, sest kogu paragrahv käsitleb nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni valdkonna korraldust. Arvestatud osaliselt. § 7 lg 2 täiendatud. Erinevalt teadus- ja arendustegevusest ei ole otsest vajadust sätestada seaduses ministeeriumite innovatsioonitegevuste kavandamise ja elluviimise koordineerimist. Vajaduse olemasolul on seda võimalik teha ka ilma et see oleks seaduses sätestatud. 99. § 25. Üleminek Eelnõud ja selle seletuskirja lugedes ei saanud me üheselt selgeks, kas kehtiva institutsionaalse akrediteeringuga rakenduskõrgkoolile laieneb õigus taotleda riiklike uurimistoetusi koheselt seaduse jõustudes või avaneb see võimalus alles järgmise institutsionaalse akrediteerimise läbimise järel. Nt Sisekaitseakadeemia institutsionaalne akrediteering on kehtiv kuni 10.06.2026. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja vastava selguse loomiseks. Siseministeeriumile on oluline, et rakenduskõrgkoolid saaksid juba kehtiva institutsionaalse akrediteeringuga osaleda uurimistoetuste taotlemisel. Arvestatud. Tulenevalt tagasisidest on eelnõu ja seletuskirja täiendatud . Kõikide asutuste puhul , kes taotlevad evalveerimist esmakordselt tuleb läbida evalveerimine § 14 lõigete 1-8 kohaselt. Kui kõrgkool on evalveerimise tulemusena saanud evalveeritud asutuse staatuse, siis toimub edaspidi kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames. Seega on Sisekaitseakadeemial võimalik tulla taotlema evalveerimist ning evalveeritud staatuse saamisel saab asutus osaleda uurimistoetuste taotlemisel. Riigikantselei 100. Haridus- ja Teadusministeerium on saatnud Riigikantseleile kooskõlastamiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Hindame tööd, mis on tehtud eelnõu uue tervikteksti väljatöötamisel. Mõistame, et käesolev eelnõu on paljude osaliste vahel saavutatud keeruka kompromissi tulemus, ja seetõttu on oluline, et oleks tagatud eelkõige seaduse rakendajale regulatsiooni terviklikkus, õigusselgus ja järjepidevus. Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: Teadmiseks võetud. 101. Eelnõu § 2 punktis 5 avatud innovatsiooni mõiste ei vasta rahvusvaheliselt kasutusel olevale Oslo käsiraamatu Oslo Manual , 2018: Guidlines for Collecting , Reporting and Using Data on Innovation 4th Edition , OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264304604-en definitsioonile. Mõistame eelnõu koostajate eesmärki kitsendada innovatsiooni mõistet eelnõu kontekstis vaid teadus- ja arendustegevusel põhineva innovatsiooniga, ent palume seletuskirjas esile tuua, et rahvusvaheliselt on kasutusel innovatsiooni laiem definitsioon. Mittearvestatud. Vastav selgitus seletuskirja lisatud. Innovatsiooni kitsam käsitlus seaduses tuleneb TAN-i 15.02.2022 otsusest. 102. Eelnõu § 2 punktis 6 on viidatud teaduse heale tavale. Eestis on olemas teaduseetikat puudutav kokkulepe, mida nimetatakse heaks teadustavaks Hea teadustava kokkulepe, 2017: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf Soovitame seaduses kasutada mõistet, mis on juba kasutusel. Mittearvestatud. Mõiste teaduse hea tava on võetud kasutusele lähtudes TAKS-i teaduseetika töörühma soovitustest. Teaduse hea tava mõiste all mõeldakse laiemalt kõiki teaduseetikat puudutavaid raamdokumente (sh „Eesti hea teadustava“, „Euroopa teaduseetikakoodeks“). Viited normdokumentidele on toodud määruse eelnõu seletuskirjas. 103. Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) riiklikku korraldamist. Märgime, et nimetatud peatükis esitatud asutuste ja institutsioonide pädevuse ja ülesannete esiletoomisele ei ole lähenetud süsteemselt. 3.1 Eelnõu §-des 5 ja 6 toodud Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu (edaspidi TAIP) ja Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Koostöökogu (edaspidi TAIK) rollide erinevus ei tule eelnõust selgelt välja, samuti ei ole selgitusi seletuskirjas. 3.1.1 Eelnõu § 5 lõikes 1 nimetatakse TAIPi eesmärk Vabariigi Valitsuse nõuandva koguna, kuid määratlemata on TAIPi ülesanne, näiteks see, et TAIP nõustab Vabariigi Valitsust eelnõu § 4 lõikes 2 nimetatud ülesannetes. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 3 järgi on üheks Vabariigi Valitsuse ülesandeks tagada TAI terviklik toimimine lähtuvalt riigi strateegiatest ja eelnõu § 7 lõige 7 rõhutab Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühist vastutust TAI tervikliku toimimise eest. Kuivõrd TAIP nõustab Vabariigi Valitsust ja TAIK valdkonna eest vastutavaid ministreid, siis peaks olema selgem, millistes piirides nõuandvad kogud tegutsevad. 3.1.2 Eelnõu § 4 punktide 4 ja 5 järgi tuleb Vabariigi Valitsusel kehtestada vastavalt TAIPi põhimäärus, sh tegevuse alused, ülesanded ja töökord ning TAIKi moodustamise kord ja töökord. Kuigi rakendusaktide kavandid on seletuskirjale lisatud, märgime, et rakendusaktide kehtestamise vajalikkust, sisu ja ulatust ei ole seletuskirjas hinnatud, mis on vajalik tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast. Näiteks TAIKi puhul, mis on valdkonna eest vastutavaid ministreid nõustav kogu, tuleb Vabariigi Valitsusel kehtestada TAIKi töökord ehk kuidas korraldatakse TAIKi tööd ministeeriumides. Samuti tuleks selgitada TAIKi ülesannete detailset kirjeldamist eelnõu § 6 lõikes 4, mis osaliselt ka dubleerivad TAIPi ülesandeid seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandi kohaselt, näiteks nõustamist teadus- ja arendusasutuste ümberkorraldamiseks või tegevuse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik lähtuvalt eelnõu §-st 5 hinnata TAIPi määruse andmiseks aluseks olevat volitusnormi, kuna on ebaselge, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või miks nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada. 3.1.3 Palume eelnõu § 4 lõiget 2 süstematiseerida ja anda vastavas sättes vaid Vabariigi Valitsuse ülesannete loetelu, viies määruste ja korralduste andmise aluseks olevad normid sobivasse sättesse. Arvestatud osaliselt. Nii TAIP kui TAIK on nõuandvad organid, kuid annavad nõu vastavalt Vabariigi Valitsusele ja HTM ning MKM ministritele. TAIP ülesanne on kujundada poliitikat ning TAIK ülesanne on nõustada ministreid poliitika elluviimisel ja kavandamisel. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kelle tegevuse eesmärk on nõustada Vabariigi Valitsust ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava ja majanduse konkurentsivõimet kasvatava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu eesmärk on nõustada valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kavandamisel ja elluviimisel. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad t eadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd ühiselt ning tagavad ka selle tehnilise teenindamise. TAIK töövormiks on istungid, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas. Koostöökogu tööd korraldav ministeerium saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega komisjoni liikmetele , samuti on k oostöökogu esimehel õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks istungist osa võtma koostöökogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid. 3.1.3. Arvestatud osaliselt. Volitusnormid viidud vastavate paragrahvide juurde, kus võimalik. 104. Eelnõu §-s 4 tuuakse esile Vabariigi Valitsuse ülesanded. Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab Vabariigi Valitsus vähemalt kord aastas Riigikogule ülevaate TAI ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et tulenevalt strateegiast „Eesti 2035 “ esitab iga valitsuse liige vähemalt kord aastas Riigikogus ülevaate oma vastutusvaldkondade tegevustest. Leiame, et TAI valdkonna ülevaate tegemine lisaks eelnimetatud ülevaadetele tekitab asjatut dubleerimist, seega palume see punkt eelnõust välja jätta. Arvestatud. 105. Eelnõu §-des 7 ja 8 tuleb täpsustada HTMi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg ) rolli teaduseetika korraldamisel. Praeguses eelnõu sõnastuses koordineerib ETAg riikliku teaduseetika süsteemi toimimist (§ 8 lg 1 p 5) ja HTM korraldab riikliku teaduseetika toimimist (§ 7 lg 3 p 8), millest võib järeldada, et selle valdkonna rakendusasutuseks on ETAgi asemel HTM. Arvestatud. Seaduse eelnõu sõnastus muudetud. 106. Eelnõu §-des 8 ja 9 toodud ETAgi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ülesanded ei ole eelnõus kirjeldatud ühtselt, samuti pole erisust kajastatud seletuskirjas. Tegemist on kahe rakendusasutusega, kelle sõltumatust rahastamisotsuste tegemisel ja menetlemisel rõhutatakse, kuid kui ETAgi puhul on sätestatud ekspertide ja hindamisnõukogude kasutamine ja vastava volitusnormi andmine ministri määruse kehtestamiseks, siis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse puhul mitte. Palume sellise erisuse põhjendatust täpsemalt seletuskirjas selgitada. Mittearvestatud. Asutused töötavad erinevatel alustel ning nende täpsem toimimine on kirjeldatud asutuse põhikirjas ning sisemistes dokumentides. 107. Eelnõu §-s 10 tuuakse TAI süsteemi osalisena esile Eesti Teaduste Akadeemia. Seletuskirja järgi (lk 5) selgitatakse eelnõu teises peatükis TAI riiklikku korraldust ning erinevate osapoolte ülesandeid seoses TAI korraldusega. Märgime, et Eesti Teaduste Akadeemia ülesandeid võrreldes sama peatüki teiste asutuste ja institutsioonide ülesannetega eelnõu §-s 10 kirjeldatud ei ole. Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb oma seaduse alusel. Kuivõrd ka kehtiv teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus nimetab Eesti Teaduste Akadeemiat üldsätetes, siis palume õigusselguse huvides määrata selgelt Eesti Teaduste Akadeemia roll ja ülesanded, mis erinevad Eesti Teaduste Akadeemia seaduses sätestatust. Mittearvestatud. Eesti Teaduste Akadeemia on toodud peatükki Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ning sellega on märgitud, et Teaduste Akadeemial on süsteemis oma roll. Toodud on Teaduste Akadeemia tegevuse eesmärk, kuid täpsem kirjeldus Teaduste Akadeemia ülesannetest on Eesti Teaduste Akadeemia seaduses ja põhikirjas, millele on viidatud ka eelnõu § 10 lg 2. Nimetatud dokumentides toodust erinevat rolli Eesti Teaduste Akadeemiale TAKSi alusel ei kavandata. 108. Eelnõu § 11 lõige 5 sätestab, et Vabariigi Valitsus asutab Eesti Teadusinfosüsteemi ja kehtestab selle põhimääruse, sh andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja. Palume seletuskirjas selgitada määruse kehtestamise tasandi kohasust Vabariigi Valitsuse tasemel. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 109. Tulenevalt eelnõu § 14 lõikest 3 palume seletuskirjas selgitada, kas kõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse hindamise alused institutsionaalse akrediteerimise raames vaadatakse käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul üle või jätkatakse senistel alustel. Arvestatud. 110. Eelnõu §-de 16 ja 17 regulatsioon ei vasta osaliselt seletuskirjale ja rakendusakti kavandile. Eelnõust ei tulene, et teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse sihtrühmaks on seaduse jõustumisest vaid HTMi valitsemisalas asuvad teadus- ja arendusasutused ning teiste ministeeriumide valitsemisalas olevaid teadus- ja arendusasutusi rahastavad edaspidi ministeeriumid ise. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. Samuti palume seletuskirja lisada senisest põhjalikumad selgitused seaduse rakendamise huvides. 10.1 Seletuskirja ja rakendusakti kohaselt rahastavad edaspidi teiste ministeeriumide valitsemisalade teadus- ja arendusasutusi ministeeriumid ise, mis ei ole kooskõlas nii käesoleva eelnõu ja seletuskirja teistes punktides seatud sihiga luua teadus- ja arendustegevuse rahastamise terviklik süsteem kui ka Teadus- ja Arendusnõukogu 29. novembri 2022. a aruteludes antud suunisega, et valdkonna rahastamisel tuleks ministeeriumide praktikat ühtlustada ja liikuda killustatuse vähendamise poole. Kui positiivne evalveerimine on edaspidi vajalik vaid HTMi valitsemisalas tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse ja eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse eraldamisel, tähendab see ministeeriumide teadus- ja arendusasutuste rahastamise viimist senisest erinevatele alustele. Eelnõu seletuskirja järgi ei pea ministeeriumid oma teadus- ja arendusasutuste rahastamisel lähtuma enam ka § 17 lõikes 7 toodud tulemusnäitajatest. Sellise muudatuse mõju teadussüsteemile ei ole piisavalt hinnatud, samuti ei selgu, mis tingimustel teiste ministeeriumide teadus- ja arendusasutuste rahastamine edaspidi toimuma hakkab. 10.2 Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et 5% riigieelarvest eraldatavast teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetusest suunatakse rahvusteaduste toetamiseks, ent eelnõu ja seletuskirja vastuolu tõttu ei ole selge, kas 5% arvestatakse ainult HTMi valitsemisalas olevate teadus- ja arendusasutuste tegevustoetusest või kõigile teadus- ja arendusasutustele eraldatavast tegevustoetusest (praegune praktika). Hetkel eraldatakse rahvusteadustele 5% riigieelarves baasfinantseerimiseks ette nähtud vahendite kogumahust (sh erasektori teadus- ja arendusasutused ja teiste ministeeriumide valitsemisala teadus- ja arendusasutused). Kui edaspidi arvestatakse seda ainult HTMi valitsemisala teadus- ja arendusasutuste tegevustoetusest, mõjutab see rahvusteaduste rahastamist oluliselt. Palume eeltoodut selgemalt kajastada ja seletuskirjas põhjendada. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 111. Eelnõu rakendussätetes tuleb seaduse nime muutumisest tulenevad muudatused teha ka Eesti Kunstiakadeemia seaduses, Eesti Maaülikooli seaduses ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduses. Lisaks on eelnõu § 30 punktis 1 muudatus sisuliselt tegemata, kuna viites kasutatakse kehtetuks tunnistatava seaduse viidet. Arvestatud. Vastavad muudatused eelnõu ja seletuskirja tekstis. 112. Eelnõus puudub kavandatav seaduse jõustumise aeg. Sellest tulenevalt ei ole võimalik üleminekuperioodi sätteid hinnata. Arvestatud. Eelnõu kohaselt on jõustumine planeeritud 2024. aasta 1. jaanuariks. Maaeluministeerium 113. Maaeluministeerium ei kooskõlasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu eelkõige järgmisel põhjusel. Eelnõu § 17 (võttes arvesse seletuskirja ning tegevustoetuse määrust) kohaselt hakkab teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevust edaspidi rahastama ministeerium, kelle valitsemisalasse asutus kuulub. Kuna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise põhimõtted riigieelarvest seda kestlikult ei toeta, siis seab eelnõu ministeeriumite valitsemisalas olevad teadus- ja arendusasutused ebavõrdsesse olukorda. Muudatusi ja sellega kaasnevaid väga suuri mõjusid asutuste eelarvestamisel ei ole läbi räägitud valdkondlike ministeeriumitega, kelle haldusalas mõjutatud teadus- ja arendusasutused on. Teadmiseks võetud. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 114. Teeme ettepaneku eelnõus selguse huvides läbivalt lisada sõna „valdkonna“ ette laiendus, „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni“ või „teadus- ja arendustegevuse“. Kuna vaid ühes kohas on toodud välja „vastava poliitika valdkonna“, siis võib eeldada, et see käib Maaeluministeeriumi ja teiste ministeeriumite kohta ning mujal tähendab sõna „valdkonna“ teadus– ja arendustegevuse valdkonda ning puudutab vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Arvestatud. 115. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad ministeeriumid esitama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning info ajakohastama Eesti Teadusinfosüsteemis. Leiame, et vastava info ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis lisab ministeeriumitele töökoormust, mille mõju ei ole seletuskirjas hinnatud. Palume seletuskirja selles osas täiendada ja analüüsida, kui suure lisakoormuse selline muudatus ministeeriumitele kaasa toob. Arvestatud. M inisteeriumitel on ülesanne hoida TA ja innovatsiooni eest vastutavaid ministreid kursis sellega, kuidas valdkondlikele ministeeriumitele TA-ks ja innovatsiooniks eraldatud vahendeid tegelikult kulutatakse. Selle sätte mõte on nö suure pildi loomine ja hoidmine, võimalike kattuvuste vältimine ja riiklike strateegiliste eesmärkide fookuses hoidmine. Ministeeriumi ülesanne on tagada, et kõik valdkonna avalikest vahenditest rahastatud TA projektid ja uuringud oleksid ETISes kajastatud. Seda ülesannet saavad täita ka allasutused. 116. Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 3 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesannete hulka uue ülesandena lisatud ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise koordineerimine. Seletuskirja kohaselt tähendab koordineerimine muuhulgas ametnike tasandil tegutseva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu tegevuse juhtimist ja toetamist, ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse aruannete koondamist ja koondaruande esitamist Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogule ning Vabariigi Valitsusele, info koondamist ministeeriumite rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse alases koostöös osalemise ja selle rahastamise kohta ning koondatud info põhjal riigieelarvest rahastatud teadus- ja arendustegevuse kohta andmete esitamist Statistikaametile. Soovime teada, kas see tähendab, et Maaeluministeeriumil tekib kohustus kooskõlastada oma teadus- ja arendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja kaasata Haridus- ja Teadusministeerium vastavatesse töögruppidesse. Palume seletuskirja selles osas täpsustada. Mittearvestatud. Seletuskirja täiendamise vajadus puudub. Eelnõu § 7 lõike 3 punktiga 3 ei panda teistele ministeeriumitele kohustust kõiki oma teadus- ja arendustegevusi kooskõlastada Haridus- ja Teadusministeeriumiga. HTM-i ülesanne koordineerimisel on eelkõige seotud TA süsteemi tervikliku toimimise tagamisega. Koordineerimisega seotud ülesanded on toodud seaduse eelnõu seletuskirjas, kuid lõpliku loetelu ei ole võimalik seal esitada. Ministeeriumitel on kohustus oma teadus- ja arendustegevuse infot jagada Haridus- ja Teadusministeeriumiga (vastav kohustus tuleneb eelnõu §7 lõike 1 punktist 3). Ministeeriumite nõuandvatesse kogudesse või töörühmadesse ei seata seaduse eelnõuga kohustust Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasamiseks. Juhul, kui Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasamine on asjakohane, saab vastav ministeerium seda alati teha. 117. Eelnõu § 13 punkt 2 on vastuolus seletuskirjas sama punkti kohta käiva selgitusega. Eelnõu sätestab, et teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, mis tagab juriidilises isikus või asutuses loodud teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise ja teadmussiirde kaudu. Seletuskirjas aga on kirjas, et „…tagab teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu“. Palume täpsustada, kas teadus- ja arendusasutus peab vastama kõigile loetletud tingimustele (õpetamine, publitseerimine, teadmussiire) või on tingimus täidetud ka juhul, kui tegeletakse näiteks ainult teadmussiirdega. Maaeluministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK) näiteks ei tegele otseselt õpetamisega. Tekib ka näiteks küsimus, kas doktorantide kaasjuhendamine on antud punktiga hõlmatud. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Eelnõus on välja toodud, et lisaks TA tegevuse läbiviimisele on oluline, et asutus tegeleks ka teadmiste levitamisega. Tavapäraselt tegeleb TA-asutus sellega mitmel viisil, peamiselt publitseerimise ja teadmussiirdega, kuid ka õpetamisega. Õpetamise all on mõeldud tõepoolest ka doktorantide juhendamist, mis toimub peaaegu kõigis teadus- ja arendusasutustes. Teisalt tuleb silmas pidada, et õpetamine ei ole vaid formaalharidussüsteemi ja kõrgharidusega seotud, vaid nt ka hariduskootöö üldhariduse tasemel, huviringide juehdnamine , õpilaste uurimistööde juhendamine jms. TAKS eeldab, et TA asutused tegeleksid oma valdkonnas ka laiemalt teadmiste levitamisega sh õpetamise kaudu. 118. Palume selgitust, kas eelnõu § 17 lõigetes 1 ja 2 peetakse silmas kõigi ministeeriumite valitsemisala teadus- ja arendusasutusi või ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendusasutusi. Lõikes 2 viidatud haridus- ja teadusministri määruse rakendusakti kavandi „Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord“ reguleerimisala ei hõlma teiste ministeeriumite valitsemisala riigi teadus- ja arendusasutusi. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamine toimub endiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Kehtiva TAKSi kohaselt eraldab riik kõikidele evalveeritud TA-asutustele baasfinantseerimist Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, kusjuures määratava toetuse summa arvutamise aluseks on asutustes tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkus. Tegevustoetuse arvutamise skeem on mõnevõrra erinev baasfinantseerimise puhul kasutatust. Kui baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis uus skeem näeb ette, et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ning suuremat stabiilsust. Planeeritava muudatusega tagatakse nende asutuste rahastamise stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on seaduse või selle alamaktide tasandil kriteeriumitena kokku lepitud (näiteks publitseerimise mahu või ettevõtluskoostööga seotud kriteeriumid). Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ning asutustele antav tegevustoetus tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. 119. Palume täpsustada eelnõu § 19 lõikes 2 sätestatud sihttoetuse ja § 23 lõikes 4 sätestatud tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamise korda. Paragrahvi 19 lõikes 2 on sätestatud, et sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras ning § 23 lõikes 4 on sätestatud, et riigi teadus- ja arendusasutusele eraldatakse tegevustoetus, sihttoetus ja süsteemitoetus käskkirjaga. Palume selgitada, kas Maaeluministeeriumi valitsemisala asutusele eraldab toetused maaeluminister käskkirjaga ning haridus- ja teadusministri määrus (tegevustoetuste kohta) teiste ministeeriumite valitsemisalas olevatele teadus- ja arendusasutustele ei kohaldu (§ 23 lõiked 1-3). Arvestatud. § 23 on eelnõust eemaldatud ( Teadus- ja arendusasutusele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine) . Sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras . 120. Palume seletuskirjas täpsustada haridus- ja teadusministri rakendusakti kavandi „Teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2. Ettepanekust ei selgu, mida tuleks viidatud sättes täpsustada. Kuna tegevustoetuse baasrahastamise kogumaht sõltub sellest, kui suur on jagatav tegevustoetuse summa, leitakse tegevustoetuse baasosa vastavalt sellele, milline on TA asutuse osakaal tegevustoetuses (või baasfinantseerimises) olnud varasemalt ning arvesse võetakse kolme viimase aasta andmeid. Samamoodi toimub ka näiteks kõrghariduse tegevustoetuse baasosa määramine vastavalt Kõrgharidusseadusele. 121. Haridus- ja teadusministri rakendusakti kavandi „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord“ § 1 lõikes 4 on sätestatud, et komisjonide liikmed osalevad komisjonide töös ekspertidena ega esinda ettevõtet, asutust või organisatsiooni, kellega nad on seotud töö- või teenistussuhete kaudu. Oleme üldjuhul eeldanud, et Maaeluministeeriumi nimetatud ametnik esindab komisjonides ministeeriumi. Palume parandada ka samas lõikes olev sõna „komisjonide“ ja asendada see sõnaga „koostöökogu“. Arvestatud osaliselt. Koostöökogu liikmed on kogusse valitud ekspertidena oma valdkonnas ning seetõttu eeldatakse, et nad ei esinda üksnes oma asutust, vaid osalevad kogus valdkonna eksperdina. Rakendusakti kavand on täiendatud. Tallinna Tehnikaülikool 122. Töö uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) ettevalmis t amisega on kestnud mitu aastat, hindame kõrgelt selle aja jooksul toimunud mõttevahetusi ning täname võimaluse eest valminud eelnõu kohta arvamust avaldada. Loodame, et praegune eelnõu on vaheetapp, mille kohta erinevad teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteemi osapooled saavad veelkord anda Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) väärtuslikku sisendit seaduse ja selle alamaktide lõplikuks väljatöötamiseks. Soovime, et seaduse sätted peegeldaksid rohkem seaduse väljatöötamiskavatsuses ja arutelude raames väljendatud põhimõtteid, nimelt: - sätestada selgemalt TA süsteemi osapooled, nende rollid ja vastutus TA süsteemis; - korrastada seadus tervikuna ning viia seadus kooskõlla muutnud ootustega TA-le. Sellest eesmärgist on kantud ka meie allolevad ettepanekud, mis keskenduvad nii seaduse eelnõule, selle alamaktidele ja seletuskirjale, et ühelt poolt anda edasi meie peamised seisukohad ning teiselt poolt tuua välja ka detailsemad tähelepanekud, millega arvestada määruste väljatöötamisel. Teadmiseks võetud. 123. Mõisted Seaduse § 2 punkt 8 defineeritakse mõiste „teadus- ja arendustöötajad“, samas kui ülejäänud seaduse tekstis rohkem seda mõistet ei kasutata. Milles seisneb sellisel juhul antud mõiste defineerimise vajalikkus? Samas on mitmed seaduses kasutatavad mõisted nt eraõiguslik teadus-arendusasutus defineerimata. Arvestatud. Mõiste on §-st 2 välja jäetud. 124. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK) Seaduse § 6 luuakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK), mis hakkab asendama hetkel olemasolevaid teaduspoliitikakomisjoni (TPK) ja innovatsioonipoliitika komisjoni (IPK). Kuna sisuliselt on see muudatus juba ellu viidud TPK ja IPK viimase ümberkorraldusega, saame hinnata muudatuse tegelikku mõju. Ühe kogu loomine tähendab ühtlasi seda, et ministril ei ole enam edaspidi oma laiapõhjalist valdkondlikku ekspertrühma, kus saaks detailsemalt arutada valdkonna spetsiifilisemaid küsimusi ja poliitikaalgatusi. Teisalt on uue kogu liikmete ring nii piiratud, et TAI süsteemi erinevate osapoolte esindajaid on vähe. Teeme ettepaneku jätkata ka edaspidi senise süsteemiga, kui komisjonid töötasid eraldiseisvana, kuid ühiste ja sisult haakuvate teemade arutamiseks toimusid komisjoni ühistungid , mis sisuliselt tähendabki justkui ühist komisjoni, kuid seda vastavalt vajaduse tekkimisele, samal ajal andes ministrile paindlikkuse kokku kutsuda enda nõuandev kogu, kui ei ole otsest vajadust arutada küsimust laiemas ringis. Ühise komisjoni institutsionaliseerimine võib tekitada praktikaid, kus ministrid hakkavad ikkagi moodustama nõuandvaid kogusid, mille formaat tundub neile sobilikum, et arutada oma valdkonna aktuaalsete küsimuste ja poliitikate üle, kui nad leiavad, et TAIK on liiga üldine või muul põhjusel mittesobiv raamistik enda jaoks vajaliku sisendi ja ekspertarvamuse saamiseks. See on juba ka toimunud MKMi rakendusuuringute nõukoja näitel. TAIK määruse § 1 lg 3: on välja toodud, et sinna hakkavad kuuluma nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad. Samas on öeldud, et haridus- ja teadusminister nimetab kolm liiget positiivselt evalveeritud teadusasutustest. Tuginedes ministeeriumite esindajate määramise põhimõttele teeme ettepanku, et haridus- ja teadusministri kaks nimetatud esindajat võiksid tulla kahest suurimast positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevuse eelarvega asutusest. TAIK määruse § 4 lg 4: on sätestatud, et TAIK-i koosoleku materjalid saadetakse komisjoni liikmetele vähemalt üks nädal enne istungi toimumist. Lõikes 2 on öeldud, et istungi toimumisest teavitatakse kaks nädalat ette. Teeme ettepaneku, et istungi toimumisest teavitatakse kolm nädalat ette ning tähtaeg (kaks nädalat) peaks kehtima komisjoni materjalide ettesaatmise kohta. Selguse mõttes võiksid mõlemad tähtajad olla toodud päevades, nt 2 nädala asemel öelda, et materjalid saadetakse hiljemalt 14 päeva ette. Lühike aeg materjalidega tutvumiseks ja sellest tulenev sisuliste debattide puudumine ning formalistlik koosolekute ülesehitus on olnud pidevalt probleemiks komisjonide töö korraldamisel. Seetõttu soovime, et eelnõuga sätestatakse mõistlik aeg materjalide saatmise osas ning et sellest tähtajast peetaks ka reaalselt kinni, vastasel juhul ei teki osalistel ettevalmistusaega, mis peegeldub ka istungi kvaliteedis ja probleemi edasises käsitlemises. Lühike aeg dokumentidega tutvumiseks ei võimalda komisjonis ülikoole esindada Rektorite Nõukogul või teistel valdkondlike katusorganisatsioonidel, sest puudub piisav aeg ühise seisukoha kujundamiseks. Mittearvestatud. Ühise kogu loomine on kavandatud juba TAIE strateegia raames. Kuna uus TAIE strateegia näeb ette ministeeriumite selget ühist vastutust strateegia elluviimise eest, on oluline, et arutelud toimuksid ja otsuseid tehtaks ühiselt. Materjalide tutvumiseks ettenähtud aeg arutatakse läbi rakendusakti koostamise käigus. 125. Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni riiklik koordineerimine Hindame kõrgelt, et seaduse § 7 lg 1 sätestab oma valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamise iga ministeeriumi ülesandena, kuid kordame TAIKSi ettevalmistamisprotsessi käigus korduvalt tehtud ettepanekut seaduses selgelt määratleda, et nende tegevust koordineerib valitsuse juures tegutseva valitsusasutusena Riigikantselei. Mitmete samaaegsete kriiside ning teaduspõhiseid lahendusi vajavate väljakutsete ajastul on TAI riigi arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega valdkond ning vajab koordineerimist ja juhtimist ministeeriumite üleselt. Praeguses seaduse sõnastuses on HTMile antud koordineeriv roll vaid teadus-arendustegevuse osas, kuid samaväärne ülesanne innovatsioonipoliitika poolelt on puudu. Mittearvestatud. Riigikantselei on eelnõu koostamise protsessi korduvalt väljendanud, et ei soovi endale TA koordineerivat rolli. Innovatsiooni koordineerimist on eelnõu koostamise protsessis arutatud, kuid osapoolte hinnangul puudub selleks vajadus. 126. Innovatsiooni korraldamine Seaduse § 7 lg 6 sätestab toodud MKM-i ülesanded TAI poliitika korraldamisel väga kitsalt ning vaid ettevõtjale suunatult, kuid see jätab innovatsiooni kui valdkonna vajaliku tervikliku tähelepanuta. Väljaspool ettevõtteid toimuv innovatsioon on sama oluline ja valdkonna poliitika kujundamisel ning rahastamisel on vaja hoida terviklikku vaadet ning lähenemist, sest muidu tekib sellesse oluline tühimik, mis võib saada riigi arengu takistajaks . Seetõttu teeme ettepaneku kirjeldada seaduses MKM-i ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ülesanded üldiselt ja mitte ühest sihtgrupist lähtuvalt (ehk ülesannete kirjeldamisel jääda üldsõnalisemaks ja mitte kasutada sõna „ettevõte“, või kui see jääb kasutusse, siis nimetada ka teised võimalikud sihtgruppi kuulujad ). Selline olukord seaduse tasandil on juba tekitanud väga vastuolulise olukorra: - ühelt poolt on sätestatud, et TAI korraldamisel ja meetme väljatöötamisel toimub täielik koostöö HTM ja MKM vahel (see ambitsioon peegeldub nii seletuskirjast kui konkreetselt seaduse eelnõu § 7 lg 7). - teiselt poolt joonistub välja, et kui HTM annab ettevõtjatele tegevustoetust ning võimaldab neil osaleda tema poolt väljatöötatud toetusmeetmetes, siis MKM-i ülesanneteks on ainult ettevõtetega tegelemine. 3 Ehk HTM seisab nii ettevõtjate kui TA asutuste hea käekäigu eest, samal ajal kui MKM-i fookus on suunatud ainult ettevõtjate vajadustest lähtuvalt. MKM ülesannete praegune sõnastus on selgelt vastuolus kogu seaduse mõtte ja lähenemisega. Mittearvestatud. Innovatsioonipoliitika kujundamine ja elluviimine on sätestatud eelnõus TAIP ja TAIK tegevuse eesmärkidena, kuid eelnõu tasandil on täpsemalt reguleeritud MKM ja EIS roll ja ülesanded seoses ettevõtetes toimuva innovatsiooniga. Ekslikult on märgitud, nagu annaks HTM ettevõtetele tegevustoetust. Eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste, mille hulgas on ka äriühingud, tegevustoetusele kvalifitseeruvad teadus- ja arendusasutuse tunnustele vastavad evalveeritud asutused vastavalt nende panusele teadus- ja arendustegevuse raames pakutavale avalikule hüvele. Ettevõtete toetamine on MKM ja EIS ülesanne, HTM ja ETAG toetavad teadus- ja arendusasutusi, tagades nendes toimuva teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi, valdkondliku mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse. 127. Info TAI süsteemi kohta Seaduses on selgelt reguleeritud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine teadus-arendustegevuse valdkonna andmekoguna, kuid seaduses puudub sarnase selge ülesande saaja innovatsioonivaldkonna kohta. Arvestades eesmärki TAI süsteemi sidusust suurendada oleks mõistlik luua üks ühtne andmekogu, aga minimaalselt peaks olema sarnase kogu loomine innovatsiooni valdkonnas. Hetkel on seaduses (§ 9 lg 2 punkt 5) sätestatud, et EIS toetab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonipoliitikat ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega, mis jällegi piirab ülesande vaid ettevõtete kohta andmete kogumisega. Seaduse § 11 lg 1 punkt 2: punktis sätestatakse, et Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) üks eesmärkidest on anda teadus- ja arendusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse ja selle osapoolte kohta. Kuna seadus käsitleb nii teadus- ja arendusasutusi (§ 13) kui positiivselt evalveeritud või institutsionaalselt akrediteeritud teadus- ja arendusasutusi (§ 15) ning ETIS-e üheks eesmärgiks on anda usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse osapoolte kohta, mis peaks hõlmata nii evalveeritud kui evalveeritamata asutusi, siis palume selgemalt välja tuua, kus ja kuidas tagatakse usaldusväärne info evalveerimata teadus- ja arendusasutuse kohta, mille tegevust reguleerib seaduses eelnevalt mainitud § 13, kuid ka § 3. Mittearvestatud. Ühist andmekogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas ei ole hetkel kavas luua. 128. Teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste olemus Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud ülikoolide ettepanekut määratleda teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste kategooriad sõltuvalt nende tegevuse põhieesmärgist. Ülikoolid tegid ettepaneku eristada neli kategooriat: (1) ülikoolid, (2) teadus- ja arendusasutused, (3) teaduspõhised ettevõtted ja (4) muud asutused, kellel on seadusega ette nähtud teha oma põhitegevuse arendamiseks ja toetamiseks teadus- ja arendustegevust (nt rakenduskõrgkoolid, muuseumid ja tervishoiuasutused). See lahendus oleks võimaldanud seaduse tasemel reguleerida kogu Eestis tehtavat teadus- ja arendustegevust ning paremini eristada erinevaid teadus- ja arendustööga tegelevate asutusi lähtudes riigi vajadustest ning nende asutuste olemusest ja eesmärkidest TAI rahastamisel ja teadustegevuse evalveerimisel . Kahjuks praeguses eelnõus on teadus- ja arendusasutuseks olemine ühetaoline nn lisastaatus ning kõik teadus- ja arendusasutused on seaduse mõttes võrdses staatuses. Ka jääb arusaamatuks, miks on seaduses defineeritud TA-asutused üldisena, kui ülesanded ja vastutus on vaid positiivselt evalveeritud teadustegevusega asutustel ja ülikoolidel, kuigi nt teaduseetika printsiipe peaks jälgima kõik teadusarendustegevusega tegelevad asutused. Mittearvestatud. Seletuskirjas lk 12-14 on toodud sarnane liigitus (kõrgkoolid, asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega, eraõiguslikud TA-asutused ning asutused ja ettevõtted, mis tegelevad TA tegevusega oma teiste põhitegevuste toetamiseks. Seadus reguleerib nimetatutest kolme esimese kategooria tegevust, kuna need asutused vastavad eelnõus toodud TA-asutuse tunnustele. Asutused, millel on TA-asutuse tunnused (§ 13) , võivad tegeleda muude oluliste tegevustega, nagu õppetöö, erinevate teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse skoobis on need asutused üksnes seetõttu, et nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega. HTM on seisukohal, et seaduses ei ole vaja reguleerida nende asutuste tegevust, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega üksnes oma põhitegevuste toetamiseks (haiglad, muuseumid, ettevõtted, kus on teadus- ja arendusosakond). Ettepanekust ei selgu, milliseid aspekte nende asutuste puhul, mis tegelevad TA-ga oma põhitegevuse toetamiseks, oleks vaja seaduses reguleerida. Juhime tähelepanu, et § 3 on toodud teadus- ja arendustegevuse põhimõtted, mis kehtivad kõikidele teadus- ja arendustegevusega seotud osapooltele, sealhulgas evalveerimata teadus- ja arendusasutustele. Põhimõtete hulgas on muuhulgas, et teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel ja korraldamisel lähtutakse üldtunnustatud teaduseetika normidest ning heast teadustavast. 129. Evalveerimine Seaduse § 14 lg 3: on öeldud, et kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule. Selle muudatuse eesmärk on vähendada asutuste halduskoormust ning samal ajal suurendada evalveerimise /akrediteerimise sisukust asutuse jaoks. Rakendusaktides ning ühist akrediteerimise ja evalveerimise protsessi kavandades on ülioluline, et need eesmärgid täidetakse, sest 2 protsessi ühele ajale sättimine ei ole võluvits halduskoormuse vähendamiseks, vaid võib isegi tekkida suure koormuse kuhjumine ühe perioodi peale. Seaduse § 14 lg 10: on sätestatud, et teadus- ja arendusasutuse liitmisel teise asutusega või asutuse jagunemisel tuleb asutusel hiljemalt kolme aasta jooksul läbida evalveerimine . Palume selle lõike juures kasutada seletuskirja sõnastust, kus on öeldud, et „ teadus- ja arendusasutuse ühinemisel evalveerimata asutusega või asutuse jagunemisel tuleb […]“. Seaduse § 14 lg 11-13: antud lõiked käsitlevad temaatilisi hindamisi, mitte enam sihtevalveerimist , kuid on toodud evalveerimise paragrahvi alla. 4 Selgem oleks nende lõigete jaoks teha eraldiseisev paragrahv ning nimetada see „temaatiline hindamine“ või „muud temaatilised hindamised“. Nt ka kõrgharidusseaduses on § 39, mille pealkiri on temaatiline hindamine. Teine võimalus on nimetada temaatilised hindamised uuesti sihtevalveerimisteks ning jätta paragrahvi nimi muutmata, sest siis hõlmaks see nii iga kindla perioodi järgi toimuvaid sihtevalveerimisi (TÜ ja TalTech seadustele tuginevad professuurid) kui muid vajaduspõhiseid sihtevalveerimisi . Arvestatud osaliselt. Rakendusaktide kavandamisel ning institutsionaalse akrediteerimise protsessi ümberkujundamisel võetakse arvesse, et asutuste koormus ei suureneks. Asutuste liitmise ja jagunemisega seotud evalveerimist puudutavat ettepanekut on arvestatud. Temaatiliste hindamiste puhul jääb kehtima eelnõus olev regulatsioon. 130. 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine Seaduse § 16 lg 3 ja 4: lõikes 3 tuuakse välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastusinstrumentide kategooriad ning lõikes 4 öeldakse, et innovatsiooni rahastamine riigieelarvest toimub selleks ettenähtud meetmete kaudu vastavalt konkreetsele meetmele kehtestatud tingimustele. Kui lõikes 3 juba tuuakse välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastusinstrumendid, siis mis eesmärki täpsemalt täidab lõige 4? 2. Seaduse § 16 lg 6: lõikega pannakse kohustus mittemajandustegevusest saadav kasum reinvesteerida käesoleva seaduse §-s 13 punktides 1 ja 2 toodud tegevustesse. Jääb arusaamatuks, miks pannakse kohustus reinvesteerida vahendid ainult punktides 1 ja 2 toodud tegevustesse, sest asutuse jaoks on olulised kõik § 13 nimetatud tegevused, mitte ainult need, mis on toodud punktides 1 ja 2. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada lõige selliselt, et kasumi reinvesteerimine oleks võimalik kõikidesse § 13 toodud punktidesse. 3. Seaduse § 17 lg 1: a) lõikes öeldakse, et teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslikele ülikoolidele, riigi rakenduskõrgkoolidele, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutusele põhikirjalise teadus- ja arendustegevuse elluviimiseks ettenähtud riigieelarveline toetus. Sellisest sõnastusest võib mh järeldada, et kõrgkoolid ei pea olema evalveeritud ja et kõrgkoolidele piisab teadus- ja arendustegevuse toetuse saamiseks ainult institutsionaalse akrediteerimise (IA) läbimisest. Kas see tähendab, et IA korras tehakse vastavad muudatused ja IA positiivse tulemuse saavad vaid need kõrgkoolid, kes läbivad edukalt ka evalveerimise ? Palume sisu osas täiendavaid selgitusi, mh lõike arusaadavamalt sõnastamist. b) hetkel on eelnõus välja toodud, et jagatakse teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetust ning eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetust. Lisaks, teadus - ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks. Leiame, et antud kategoriseerimine ei ole õnnestunud, sest tekib pikki ja eksitavaid formuleeringuid, mida peaks hea õigusloome seisukohast vältima. Teeme ettepaneku kategoriseerida toetused järgmiselt: - baasfinantseerimine on … (mõeldakse seaduse § 17 lg 1 toetust). Baasfinantseerimine jaguneb põhirahastuseks ja tulemusrahastuseks; - (teadus- ja arendustegevuse) tegevustoetus on … (mõeldakse seaduse § 20 toetust). 4. Seaduse § 17 lg 4: on sätestatud, et tegevustoetus jaguneb vähemalt 70% ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30% ulatuses tulemusrahastuseks. Palume lõike sõnastust muuta selliselt, et lõikes on toodud ainult see, et tegevustoetus jaguneb baasrahastuseks/põhirahastuseks ja tulemusrahastuseks ning muud tingimused, sh kõik vajalikud proportsioonid, kehtestatakse toetuse tingimustes valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 5. Seaduse § 17 lg 7: lõikes on toodud punktid, mis on sisuliselt volitusnormiks, mille alusel kehtestada konkreetsemad tulemusrahastamise näitajad ministri määrusega. Teeme ettepaneku sõnastada § 17 lg 7 punkt 3 järgmiselt: ettevõtluskoostööga ja riiklikest ning rahvusvahelistest teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentidest saadud toetustega seotud näitajad. Selline sisukategooriate loend oleks suuremas vastavuses hetkel TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määruses toodud tulemusrahastamise näitajatega. 6. Seaduse § 17 lg 8: öeldakse, et erakõrgkool võib teadus- ja arendustegevuse toetust saada juhul, kui toetuse eraldamine on vajalik riigi strateegiliste eesmärkide täitmiseks, arvestades asutuse poolt pakutavat avalikku hüve. Milliste näitajate/kriteeriumite alusel konkreetselt kujuneb erakõrgkooli teadus - ja arendustegevuse toetuse suurus? Arvestatud osaliselt. 1. § 16 lõikes 3 on innovatsiooniga seotud üksnes ettevõtete arendustoetused. Kuna innovatsiooni võidakse rahastada ka teiste meetmete kaudu, on eelnõusse toodud § 16 lg 4. 2. Kuna riigieelarvelist toetust ei eraldata teadus- ja arendusasutustele riigiabina, on oluline, et riigi vahenditest ei subsideeritaks TA-asutuse majandustegevust. Selleks pannakse TA-asutustele seaduses kohustus hoida majandustegevus ja mittemajandustegevus raamatupidamises lahus ning kohustus reinvesteerida saadud kasum § 13 nimetatud põhitegevustesse ning nendega kaasnevatesse tegevustesse. § 13 lõiked 3 ja 4 viitavad mitte tegevustele, vaid töötajatele ja infrastruktuurile, mida riigiabi reeglites mainitud ei ole. 3. Eelnõu teksti on tulenevalt tagasisidest muudetud ning sätestatud, et kõikide asutuste teadus- ja arendustegevuse hindamine toimub evalveerimise teel. Kõrgkoolidel, millele on evalveerimise tulemusena omistatud evalveeritud asutuse staatus, toimub edaspidi teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames. 4. TA-asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse proportsioonid sätestatakse seaduses sarnaselt Kõrgharidusseadusele. 5. Mittearvestatud. Ettepaneku sisu on § 17 lg 7 punktide 2 ja 3 ühendamine, kuid puudub vajadus seda teha. 6. Vastav säte on seadusest eemaldatud. Kõikidel evalveeritud eraõiguslikel teadus- ja arendusasutustel on võimalik saada eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetust. 131. 1. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus §1 lg 3: lõikes 3 viidatakse, et 5% eraldamine rahvusteadustele toimub vastavuses seaduse § 17 lõikega 2. Siinkohal peaks viitama seaduse § 17 lõikele 3. 2. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 2 üldine: kui seaduses on § 17 lõikes 6 toodud tingimused, millega minister võib arvestada baasrahastuse määramisel, siis teadus- ja arendustegevuse toetuse määruses §-s 2 sellist lõiget ei ole. Palume seaduse ja määruse sõnastust ühtlustada. 3. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 2 lg 3: on sätestatud, et tulemusrahastamisel võetakse arvesse teadus- ja arendusasutusele seniste kohustuste täitmist. Praeguse sõnastuse kohaselt puudub arusaamine, mida tähendab seniste kohustuste arvesse võtmine ning kuidas neid arvesse võetakse ning milliseid konkreetseid kohustusi mõeldakse. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 2 lg 3: tuuakse üldiselt välja need sisukategooriad, mida hakatakse arvesse võtma tulemusrahastamise määramisel: 1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid, seahulgas kõrgetasemeliste publikatsioonide ja patentidega seotud näitajad (täpsemalt reguleeritud §-s 4); 2) doktorikraadi omistamisega seotud näitajad (täpsemalt reguleeritud §-s 5); 3) ühiskonna arengu toetamise näitajad, sealhulgas avaliku sektori koostööpartneritega seotud näitajad (täpsemalt reguleeritud §-s 6); 4) ettevõtluskoostööga seotud näitajaid, sealhulgas ettevõtluskoostöö partneritega seotud näitajad (täpsemalt reguleeritud §-s 6). Teeme ettepanekud ühendada punktid 3 ja 4 üheks punktiks ning nimetada see punkt „ettevõtluskoostööga ja riiklikest ning rahvusvahelistest teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentidest saadud toetustega seotud näitajad“. Sellisel viisil peegeldaksid lõikes 3 nimetatud kategooriad seda sisu, mis konkreetsemalt avatakse §-s 6, sest hetkel ongi §-s 6 kajastatud ettevõtlusnäitajaid ja seda tulu, mis on saadud erinevate siseriiklike ja rahvusvaheliste rahastusinstrumentide kaudu. 1. Arvestatud. 2. Arvestatud. 3. Arvestatakse rakendusaktide väljatöötamisel. 132. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 6 Paragrahvis on öeldud, et tulemusosa mahust 50 protsenti eraldatakse proportsionaalselt järgmiste alus - ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest saadud ning teadus- ja arendusasutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega või ettevõtete arvuga järgmises arvestuses: 1) tulu riiklike teadus- ja arendusprogrammide raames…; 2) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest välisvahenditest …; 3) tulu Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest…; 4) ettevõtete arv, mille huvides on teostatud projekte … 6 Seoses sellise sõnastusega on tekkinud järgmised küsimused: 1) sõnastus vajab täpsustamist, sest ettevõtete arvu ei kajastata tulemiaruandes. See arv põhineb esitatud näitajate andmetel. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole selge, mis on ettevõtete arvu allikas. 2) kui punktis 4 räägitakse ettevõtete arvust, siis eespool on öeldud, et arvestatakse tulu või ettevõtete arvuga. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, milliseid näitajaid ja kuidas ettevõtluskoostöö puhul arvesse võetakse. Selgust ei too ka seletuskirja lõik, mis on lisatud § 17 juurde: Kõrgkoolide, avalik-õiguslike, HTM valitsemisalas olevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul võetakse edaspidi ettevõtluslepingute asemel arvesse unikaalsete lepingupartnerite arvu ja kumulatiivset lepingute mahtu unikaalse partneri kohta. Riigi huvides on, et TA asutused teenindaks võimalikult laia partnerite ringi, mida kajastabki lepingupartnerite arv. Väärtustamaks pikaajalist ja suuremahulist koostööd kujuneks lepingupartnerite koefitsiendid sõltuvalt selle konkreetse partneriga sõlmitud lepingute kogumahust. Mida suurem on lepingute kogumaht konkreetsel aastal, seda suurema kaalu saaks partner tegevustoetuse tulemusosa arvutamisel. 3) kui 50% eraldatakse proportsionaalselt vastavalt teadus- ja arendustegevuse eest saadud tuludele ja ettevõtete arvule, siis kuidas kujuneb proportsioon selle 50% sees, mis ühelt poolt arvestab TA tegevuse tulu ja teiselt poolt ettevõtete arvu. Kuidas saadakse proportsioon, kui omavahel soovitakse ühendatakse näitaja, mis kajastab tulu ja teiselt poolt näitaja, millega mõõdetakse ettevõtete arvu? Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, milliseid näitajaid ja kuidas ettevõtluskoostöö puhul arvesse võetakse ning kuidas kujuneb proportsioon 50% sees. 1) Edaspidi on kavas saada enamik andmeid, mida on vaja TA-asutuste TA tegevuse toetuse arvutamiseks, võtta ETISest . See tähendab ETISe arendamist ja ka asutuste poolt andmete sisestamise kohustust. 2) punktis 4 on viidatud ettevõtete arvule, kuid ettevõtetel on tulenevalt ettevõtluskoostöö mahule asutuse andmetes erinev kaal. Mida suuremas mahus toimub selle ettevõttega koostöö, seda suurema koefitsiendiga see tulemusosa arvutamisel arvesse läheb. Seega vaadatakse nii ettevõtete arvu kui ka nendega sõlmitud lepingute rahalist mahtu. 3) tulemusosa arvutamise täpsemad tingimused on välja töötamisel. Üheks võimaluseks on arvestada asutuste proportsioone kummaski kategoorias (ettevõtluskoostöö ja tulu avalikust sektorist või toetuslepingutest). 133. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 7 lg 1: lõike eesmärgiks on viidata lisa 2 osale B, milles on välja toodud tulud/eraldised, millega ei arvestata lisaks määruse §-s 6 nimetamata tuludele teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramisel. Määruse lisa 2 osa B ei olnud kooskõlastusele saadetud dokumentide hulgas. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 7 lg 2: on öeldud, et määruse § 2 lõikes 2 nimetatud vahendite jaotuse teadus- ja arendusasutuste vahel määrab valdkonna eest vastutav minister. § 2 lõikes 2 käsitleb ainult teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa, kuid määratakse ka tulemusosa ja rahvusteaduste osa. Kui eesmärgiks on öelda, et minister tervikuna otsustab teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise, siis see on öeldud juba § 9 lõikes 1, kus sätestatakse, et teadus- ja arendustegevuse toetuse (st muuhulgas kõik eraldised/osad, mis selle toetuse alla kuuluvad) jaotuse teadus- ja arendusasutustele kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sellisel juhul tekib küsimus, miks on eraldi vajalik sisuliselt sama punkti korrata § 2 lõikes 2? Teadmiseks võetud. Tehtud ettepanek võetakse arvesse rakendusakti täiendamisel. 134. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 8 lg 1: on öeldud, et teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed võtab Haridus- ja Teadusministeerium või tema poolt volitatud isik xx.xxxx seisuga Eesti Teadusinfosüsteemist. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, kuidas võetakse kõik alusandmed ETIS-st , sest ETIS sisaldab nt ainult projekti kogueelarvet, mitte iga-aastaseid tulusid. Palume seetõttu täpsustada, millised andmed võetakse ETIS-st ja millised andmed esitab asutus eraldi. Selgitame: kavas on ETISt täiendada nii, et ETISe kaudu oleks võimalik saada kõiki toetuse eraldamiseks vajalikke andmeid. 135. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 8 lg 2:sätestatakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumil või tema poolt volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus saada teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejalt lisateavet alusandmete kohta ja kontrollida esitatud andmete õigsust. Kas see lõige peab andma ministeeriumile aluse küsida asutustelt seda infot, mida ministeerium ETIS-e kaudu ei saa, ehk infot majandusaasta tulude kohta? Sellisel juhul võiks lõige olla sõnastatud järgmiselt: Haridus- ja Teadusministeeriumil või tema poolt volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus saada teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejalt täiendavaid alusandmeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 alusel ei ole võimalik tagada andmete täielikkus. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust ja valeandmete esitamise korral on õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata. Kui valeandmete esitamine ilmneb peale toetuse määramist, on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal teadus- ja arendustegevuse sihttoetuse mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses. Mittearvestatud. Eelnõu regulatsioon ei vaja täiendamist. 136. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 11 lg 2: on sätestatud, et juhul, kui teaduskirjastus piirab ajaliselt juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikele publikatsioonidele, tehakse uurimisteema täitmise tulemusena valminud publikatsioonid avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemis vabalt kättesaadavaks viivitamatult pärast piirangu lõppemist, kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti. Praeguse sõnastuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, mida tähendab lõike viimane osa, kus öeldakse: … kui teaduskirjastuse tingimused ei sätesta teisiti. Lõige oleks arusaadavam, kui väljatoodud lõiku ei oleks. Sellisel juhul oleks lõike mõte selles, et teatud tingimustel saab kirjastus piirata ajaliselt publikatsioonide muutmist avalikkusele kättesaadavaks, kuid nende piiravate tingimuste lõppemisel tuleb publikatsioon teha siiski viivitamatult avalikkusele kättesaadavaks. Antud juhul viidatakse justkui mingitele täiendavatele tingimustele, mis samamoodi mõjutavad avalikustamist, olgugi, et eelnevalt on öeldud, et avalikustamine on lubatud, kui kirjastuse ajalised avalikustamist keelavad piirangud on lõppenud. Palume antud lõike sõnastus üle vaadata ning arusaadavamalt sõnastada Mittearvestatud. Teaduskirjastus võib sätestada täiendavaid tingimusi, mille ammendavat loetelu ei ole võimalik seadusesse tuua. TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus § 12 § 12 lg 1: soovitakse viidata toetuse tulemusosale ning viide on tehtud § 2 lõikele 2. Tulemusosa on aga kajastatud § 2 lõikes 3. Arvestatud. 137. Seaduse § 20: paragrahv käsitleb eraõiguslike teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetust, kuid pole selge, kuidas see kujuneb, sest detailid ei selgu ka määrusest, mis reguleerib eraõiguslikele asutustele teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise korda (täpsemalt ei ole selge, mida on sätestatud määruse § 2 lõikega 2). Sisuliselt soovime aru saada, mille alusel kujuneb eraõiguslike toetus üleminekuperioodil, lisaks kas ja kuidas on omavahel seotud teadusasutuste ja eraõiguslike asutuste toetuste eelarved, st kui eraõiguslikke asutusi tuleb juurde, siis kas nad konkureerivad samale eelarvele mis avalikud teadusasutused või kuidas ja kui suureks kujuneb eraõiguslike asutuste kogueelarve, kui see on eraldi teise (avalike) teadusasutuste eelarvest? Selgitame: Eraõiguslikule teadus- ja arendusasutusele antava toetuse arvutamisel võetakse arvesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 alusel asutustele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahtu näitaja ühiku kohta toetuse määramise eelsele aastale eelnenud kolme aasta keskmisena. Eraõiguslike TA asutuste tegevustoetuse kogumaht kujuneb vastavalt eraõiguslike asutuste toetuste kogumahule ühikuhindade summana. Enne määruse jõustumist saavad eraõiguslikud TA asutused toetust samadel alustel kehtiva TAKSiga . 138. Seaduse § 23: paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 on kasutatud tegevustoetuse mõistet, kuigi eelnevalt pole kuskil mujal tegevustoetusele viidatud, vaid kasutatud on teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse mõistet. Samuti on tegevustoetusele viidatud nt §-s 25. Arvestatud. § 23 on eelnõust eemaldatud. 139. Seaduse § 25 lg 2: lõikes 2 on toodud alused TA asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvutamiseks. On öeldud, et ülemineku perioodil 2024-2026 võetakse tegevustoetuse baasosa arvestamise aluseks teadus- ja arendusasutusele tegevustoetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud tegevustoetust ja baasfinantseerimist ning samal perioodil teadus- ja arendusasutusele eraldatud tegevustoetuste ja baasfinantseerimise kogumahtu. Juhime tähelepane, et siin ei tohiks arvestada rahvusteadustele eraldatud osa, sest see lisatakse igal aastal täiendavalt eraldi rahvusteaduste täiendavast toetusest (5%). Mittearvestatud. Rahvusteaduste osa kuulub baasfinantseerimise kogumahu hulka (5% baasfinantseerimisest) ning seega võetakse arvesse kogu asutusele eraldatud baasfinantseerimise maht. 140. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muutmine Seaduse § 29 punkt 2: punktis 2 peaks olema öeldud, et ülikool läbib temaatilise hindamise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduses sätestatud korras, hetkel on viide innovatsioonile seaduse nimest välja jäänud. Seletuskirja punkt § 29 punkti 2 juurde: seletuskirjas on öeldud, et Tallinna Tehnikaülikoolil tuleb rahvusprofessuuride puhul läbida temaatiline hindamine. Palume seletuskirja teksti parandada, sest tehnikaülikoolil ei ole rahvusprofessuure, ülikoolil on tehnikateaduste õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid. Arvestatud. 141. Eetika määruse § 1 lg 2: kohaldamisala peaks olema piiratud asutuse asukoha, mitte tegevuse asukohaga. Hetkel on aga öeldud, et määrust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil läbiviidavale teadus- ja arendustegevusele. Mittearvestatud. Teaduseetika riiklikus korralduses saab Haridus- ja Teadusministeerium reguleeri b seda osa, mis toimub Eesti Vabariigi territooriumil . Juhul, kui Eestis registreeritud juriidiline isik viib läbi teadus- ja arendustegevust välisriigis , kohalduvad tegevusele vastava välisriigi õigusaktid. 142. Eetika määruse § 2 p 3: see mõiste peaks olema oluliselt täpsem. Hea oleks juhinduda mõnest olemasolevast põhjalikust definitsioonist, mitte tekitada uut. Samuti peaks olema piiritletud, et 8 mõeldakse siiski kuskil normdokumendis kodifitseeritud eetikapõhimõtteid, millega asutus on kas liitunud, mis kehtivad asutusele muul viisil, või mis on üldtuntud. Võetud teadmiseks. Mõiste üle arutatakse uuesti TAKS-i teaduseetika töörühmas 143. Eetika määruse § 3: paragrahv sisaldab viiteid üldtunnustatud teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale. Olulisemad olemasolevad normdokumendid, nagu nt hea teadustava ja teadlaste eetikakoodeks, võiksid olla seaduses pikemalt defineeritud. Määrus võiks üleüldiselt konkreetselt viidata olemasolevatele asjakohastele üldtunnustatud normdokumentidele (peamistele), aga jätta loetelu lahtiseks (kuna neid võib teoreetiliselt juurde tekkida), sest hetkel on teatud punktides kasutatud üldtermineid nagu inimõigusi käsitlevad deklaratsioonid (§ 9 lg 2). Mittearvestatud. Mõiste teaduse hea tava on võetud kasutusele lähtudes TAKS-i teaduseetika töörühma soovitustest. Teaduse hea tava mõiste all mõeldakse laiemalt kõiki teaduseetikat puudutavaid raamdokumente (sh „Eesti hea teadustava“, „Euroopa teaduseetikakoodeks“). Viited normdokumentidele on toodud määruse eelnõu seletuskirjas. 144. Eetika määruse § 4 ja 5: kui siin soovitakse §-ga 4 vältida seaduseauku, siis võiks seda teha teistpidi – alguses sätestada ära asjakohane ja suuremat osa puudutav, ehk positiivselt evalveeritud /akrediteeritud asutuste kohustused ja õigused, ja lõppu lisada selgitav säte, et juhul, kui tegu on asutusega, mis ei ole positiivselt evalveeritud /akrediteeritud, kuid vastab teadus- ja arendusasutuse mõistele, siis peab see asutus siiski ka tagama teaduseetika normide ja teaduse hea tava ning nendega seotud õigusaktide järgimise. Oluline on, et õiguste ja kohustuse panek nt ülikoolidele ja muudele evalveerimata /akrediteerimata teadusasutustele oleks tasakaalus, et ei tekiks olukorda, kus ülikoolide autonoomia on oluliselt enam piiratud kui evalveerimata /akrediteerimata teadusasutuste oma, olukorras, kus ülikoolide autonoomia on aga põhiseaduse tasandil eraldi kaitstud. Mittearvestatud. Määruse § 4 eesmärk ei ole reguleerida üksnes nende asutuste teadus- ja arendustegevust, mis vastavad seaduse eelnõu §13 -s esitatud tingimustele, vaid kõigile asutustele, milles viiakse läbi teadus- ja arendusuuringuid (sh ettevõtted). Seega on §4 eesmärk sätestada üldnorm . Evalveeritud teadus- ja arendusasutustele seatakse määrusega täiendavad kohustused ja õigused, lähtudes asjaolust, et evalveerimine annab õiguse taotleda teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest. Haridus- ja Teadusministeerium on sätete kavandamisel arvestanud ülikoolide autonoomiaga ning autonoomiat piiravad sätted on lisatud vaid juhul, kui see on vajalik ja mõistlik teaduseetika riikliku korralduse toimimise jaoks. 145. Eetika määruse § 5 lg 4: on öeldud, et positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusel ja akrediteeritud kõrgkoolil on kohustus juhinduda riiklikku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni menetlemisjuhistest. Komisjon ei peaks kindlasti saama ette kirjutada menetlusjuhiseid (põhjendamatu autonoomia riive). Seos teiste riikidega – kuidas saab olla hõlmatud välisriik? Kas on mõeldud välismaiseid teadusasutusi (sel juhul katab „seotud kahe või enama asutusega“ selle juba ära, kuna pole täpsustatud, et peab olema siseriiklik asutus). Arvestatud. Määruse sõnastust muudetud. 146. Eetika määruse § 5 lg 6: kohustused rahastajate ees on reguleeritud vastava meetme õigusaktidega või lepingutega, kui juhtumiga on seotud konsortsiumipartnerid või koostööpartnerid, siis nendega on samuti lepingud, kohustus teavitada andmesubjekti tuleb üldmäärusest ja seadusest – leiame, et teavitamiskohustus on mujal piisavalt kaetud. Samuti on protseduurireeglite kehtestamine täiendav autonoomia piiramine, mida tuleks selles kontekstis põhjendada. Teiseks, lõikega pannakse asutusele kohustus informeerida tõsisemate teaduseetika rikkumiste puhul riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni. Samas pole täpsustatud, kuidas määratleda, milline on tõsine rikkumine, mille korral peaks teavituskohustus rakenduma. Tõsiste rikkumiste määratlemiseks peaks kehtestama kinnise loetelu. Mittearvestatud. Määruse § 5 lg 6 sätte eesmärk on üheselt reguleerida teaduseetika väärkäitumisjuhtumi teavituskohustust. Ka juhul, kui teavitamise kohustus tuleneb muudest õigusaktidest, on oluline, et antud küsimus on riiklikus teaduseetika korralduse raames reguleeritud. Tõsisemate teaduseetika väärkäitumisjuhtumite lõpliku loetelu ei ole võimalik määruse tasandil esitada, kuna teaduseetika rikkumisi, nende ulatust ja mõju ei ole võimalik üheselt defineerida. Määruse seletuskirjas tuuakse näiteid, mida võib pidada tõsisemaks teaduseetika rikkumiseks. Seletuskirjast: „Tõsisemateks rikkumisteks võivad olla näiteks teadustöös tulemuste fabritseerimine või võltsimine, ulatuslik ja tahtlikult läbi viidud plagieerimine, korduv teaduseetika põhimõtete vastu eksimine. Üldjuhul peaks asutus iga juhtumi puhul hindama ka riikliku komisjoni teavitamise vajadust. Teavitamise eesmärk on tagada teaduseetika rikkumisjuhtumitest keskse ülevaate tekkimine, mis võimaldaks kavandada ka sekkumisi – suurendada teavitustegevust, viia läbi temaatilisi koolitusi või vajadusel töötada välja täiendavaid juhiseid või regulatsioone.“ 147. Eetika määruse § 6 lg 1 punkt 3: on öeldud, et institutsionaalne eetikakomitee esitab riiklikule teaduskomiteele kord aastas ülevaate menetletud taotlustest ja otsustest. Kindlasti ei tohi institutsionaalsele eetikakomiteele määrusega tekitada üleliigset ja ebavajalikku halduskoormust. Kui riiklik teaduskomitee soovib infot, siis see peaks piirduma üldistava statistikaga ja infoga, mitte aga sisaldama ülevaateid ja tegevusaruandeid . Arvestatud. Määruse sõnastust täiendatud. 148. Eetika määruse § 7: leiame, et see paragrahv on ebavajalik. Välisriikide rahastavaid asutusi ei ole asjakohane siin reguleerida, siseriiklikud juhud on reguleeritud vastavate määruste, käskkirjade ja lepingutega, kus on õige koht neid õigusi sätestada. Ülikoolidel on endal kohustus tagada eetikanormide järgimine, ja olulisemate rikkumiste puhul võib tekkida ka muude õigusaktide rikkumine, nt isikuandmete kaitse seadus. Siinset iseseisvat paralleelset kohustust ei ole vaja sätestada. Mittearvestatud. Teaduseetika riikliku korralduse regulatsiooni eesmärk on üheselt sätestada teadussüsteemi eri osapoolte õigused, kohustused ja ülesanded eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamisel. Teadus- ja arendustegevuse rahastaja on oluline osapool. Määruse § 7 sätestatakse rahastajale kohustus rahastada üksnes eetiliselt läbiviidud teadus- ja arendustegevust ning vajadusel seda kontrollida. Rahastaja võib sätte täitmise jaoks vastava nõude sätestada toetuse andmise tingimustes, seega antud küsimuses vastuolu ei ole. Määruse § 7 lõikes 2 ja 3 antakse rahastajale õigus teostada järelevalvet rahastatud projekti üle ning ühtlasi rikkumise tuvastamisel rahastus lõpetada või tagasi nõuda. Sätete eesmärk on anda järelevalve teotamisele õiguslik alus ning seega Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu seisukohaga, et rahastaja õiguseid ja kohustusi ei ole vaja määruse eelnõus reguleerida. 149. Eetika määruse § 9 lg 1: on öeldud, et komitee eesmärgiks on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale ning uuritavate õiguse, ohutuse ja heaolu kaitse. Sellest võib justkui välja lugeda, et komitee tegevusvaldkond puudutab laiemat ringi teadusuuringuid, kuid edasised paragrahvid seda eeldust ei kinnita, nt § 11. Väga selgelt on keskendutud inimuuringute teemale. Inimuuringute osale keskendumine on ebaproportsionaalne ja ei sobitu määruse üldise temaatikaga. Eetilise puutumuse ja kõrgendatud riskiga teadusuuringuid on muidki, nt loomkatsed, geneetiliselt muundatud organismid, katsed ohtlike materjalidega, põlisrahvaste kultuuripärandisse kuuluvate 9 museaalide uurimine jms – miks on siin just inimuuringud eraldi põhjalikult välja toodud? Inimuuringud võiksid loogiliselt olla reguleeritud sarnaselt loomkatsetega, mis on reguleeritud seaduse tasandil ja täpsustatud mitme spetsiaalselt selleteemalise määrusega. Mittearvestatud. § 9 on riikliku teaduseetikakomitee tegevus tahtlikult kirjeldatud laiemalt, lähtudes eetikakomiteede ümberkorraldamise plaanist, tuua lisaks praegustele regionaalsetele eetikakomiteedele (Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee) riikliku teaduseetikakomitee alla ka teiste inimuuringute eetiline hindamine (näiteks Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu poolt hinnatavad uuringud). Ühtlasi on määratlus esitatud laiemalt, kui tulevikus tekib vajadus uute valdkondlike alamkomiteede järgi. Inimuuringute eetilise hindamise korraldamine ning selles õigusselguse toomine oli üks teaduseetika riikliku korralduse regulatsiooni väljatöötamise olulisemaid küsimusi, seega on inimuuringute korraldamine reguleeritud nii seaduse kui määruse eelnõus. Haridus- ja Teadusministeerium ei pea põhjendatuks inimuuringute reguleerimiseks eraldi õigusakti loomist, inimuuringud on osa riikliku teaduseetika korralduse süsteemist. Juhul, kui edaspidi peaks tekkima vajadus, lisaks inimuuringutele , reguleerida määruse eelnõus ka muude teadus- ja arendusuuringute eetiline hindamine (sh arheoloogilised uuringud, keskkonnauuringud vms), siis on võimalik vastavaid sätteid määruse eelnõusse lisada ning moodustada riikliku teaduseetikakomitee alla ka alamkomitee, mis selliste uuringute eetilisi aspekte hindavad. 150. Eetika määruse § 9 lg 1: sätestatakse, et riiklik teaduseetikakomitee on sõltumatu teadus- ja arendustegevusele eetilist hinnangut andev teadlastest ja eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu. Ülesandeid on vaja täpsustada, sest praegu jääb mulje, et tegemist on kogu sektori tegevust kogumis analüüsiva organiga. Komisjon tegeleb siiski konkreetsete planeeritavate uuringute hindamisega. Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastus muudetud. 151. Eetika määruse § 9 lg 2: on öeldud, et riiklik teaduseetika komitee leiab tasakaal uuritavate põhiõiguse kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. Inimõigused oma üldtunnustatud osas on Eestis ketud põhiseaduses sätestatud põhiõigustena, põhiõiguste riive on lubatud teatud konkreetsetel tingimustel (tavaliselt teise konkureeriva põhiõiguse või põhiseaduse tasandil kaitstava hüve kaitseks, nt julgeolek eriolukorras) - otstarbekus ei ole põhiseaduse tasandil kaitstud printsiip. Mõistlik sõnastus oleks ehk, et konkureerivate printsiipide korral viib läbi asjakohase kaalutlemise. Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. 152. Eetika määruse § 10 ja 13 (liikmete määramise kord): nii komitee kui komisjoni koosseisu määramine peaks olema täpsemalt kirjas määruse tasandil, et oleks tagatud läbipaistvus, sõltumatus, kallutatuse puudumine jne. Mure on just selles, et sobivad liikmed on reeglina mingi asutusega seotud, seega kuna huvide konflikti pole võimalik vältida, peaks olema tagatud huvide esindatuse tasakaal. Võetud teadmiseks. Liikmete määramise detailsemaid põhimõtteid arutatakse TAKS-i teaduseetika töörühmaga, vajadusel muudetakse määruse eelnõud. 153. Eetika määruse § 12 lg 1: komisjoni töö raskuskese ei peaks olema seotud sellega, et hinnata asutusesiseselt läbiviidud menetluse protsessi. Komisjon peaks jääma eetiliste küsimuste sisulise hindamise tasandile. Arvestatud. Määruse sõnastust muudetud. Uue sõnastuse kohaselt on komisjoni eesmärgiks hinnangu andmine teaduseetika rikkumiskahtlustele ning vajadusel nende menetlustele. Komisjonil peab jääma õigus anda hinnang ka asutusesisesele menetlusele, näiteks juhul kui apellatsiooni põhjuseks on huvide konflikti kahtlustamine asutusesiseses menetluses. 154. Eetika määruse § 14: väärkäitumisjuhtumite komisjoni menetlus oleks asjakohane välistada juhul, kui sama teo või tegevusetusega on rikutud seadust või muud kohustuslikku õigusakti, mis näeb ette rikkumismenetluse ja sanktsioonide kehtestamise võimaluse. Sel juhul on üleliigne, et komisjon ütleb, et tegu muuhulgas rikkus ka eetikaprintsiipi. Võib eeldada, et kui teise pädeva organi poolt on juba tuvastatud, et sama tegu või tegevusetus rikub kohustuslikku õigusnormi, mis on kehtestatud nt füüsiliste isikute, intellektuaalomandi, keskkonna, pärandi vms kaitseks, siis on ka eetikanormid rikutud. Võetud teadmiseks. Määruse täiendamise vajadus puudub, riikliku komisjoni ülesanne on menetleda teaduseetika rikkumiskahtlusi, mitte õigusrikkumisi. Määruse eelnõu seletuskirja lisatakse selgitus, et juhul kui tegemist on õigusrikkumisega, komisjon menetlust ei alusta. 155. Eetika määruse § 14 lg 3 punkt 5: kui punkti 5 alusel lubada pöörduda otse, st eelneva asutusesisese menetluseta, siis peab olema sätestatud täpselt, millisel juhul võib seda teha, ja see peab olema väga piiratud. Kui anda liiga vaba nn otsepöördumise võimalus, siis devalveerub ka asutusesisese komisjoni tegevus. Valdaval enamikul juhtudest ei ole ülikoolisisese organi poole pöördumine probleem, ja seda intuitiivselt ka esmajärjekorras tehakse. Kui ülikoolil tõesti ei ole asjakohast organit või protsessi, siis peaks olema võimalik pöörduda riiklikusse komisjoni. Kuid see peab olema erandolukord, sest üldreeglina peab säilima kohustus pöörduda esmalt asutuse tasandil, ja kui inimene leiab, et ta ei saa seda teha, siis ta peab tõendama või veenvalt põhistama, et ülikooli poole pöördumine kahjustaks otseselt tema positsiooni töötaja või teadlasena, või ohustab see teda muul mingil konkreetsel viisil (inimlikult mõistetavast ebamugavusest ei peaks piisama). Kindlasti tõstaksid nn otsepöördujad ka riikliku komisjoni halduskoormust, mis ühtlasi võiks tähendada, et võimalike muude (ja prioriteetsemate) juhtumite menetlus võib selle tõttu pikeneda. Tekib küsimus ka selle kohta, millal ja mis vormis informeeritakse asutust, kui inimene on pöördunud otse riikliku komisjoni poole. Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. 156. Eetika määruse § 14 lg 4: eeldus peaks olema ikkagi, et esmatasand on asutusesisene, seejärel komisjon, seejärel kohus (mittesisuliselt). Seega oleks mõistlik sõnastus: „ Kui komisjonile saab võimalik rikkumiskahtlus muul viisil teatavaks, kui käesoleva määruse § 14 lõikes 3 on sätestatud, annab komisjon sellest viivitamatult teada asjassepuutuvale asutusele. Kui asutus ei ole võimeline või ei soovi juhtumit menetleda, on komisjonil õigus iseseisvalt alustada vastava juhtumi menetlemist .“ Arvestatud. Määruse eelnõu sõnastust muudetud. 157. Eetika määruse § 14 lg 5: on sätestatud, et teaduseetikaga seotud menetlused viiakse läbi Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Palume täpsustada, mis menetlusi on mõeldud. Teiseks, vastavalt põhikirjale on ETIS-e pidamise eesmärk koondatakse ühtseks tervikuks Eesti teadus- ja arendustegevusega seotud 10 andmed. ETIS-e põhikirjast ei leia ühtegi viidet eetikaga seotud menetlustest või andmetest või sellega seotud piirangutest (konfidentsiaalsus, ligipääsetavus jne). Võetud teadmiseks. Eesti Teadusagentuur on andnud hinnangu, et ETIS on kõige sobivam keskkond teaduseetikaga seotud taotluste esitamiseks ning menetlemiseks. ETISe põhimääruse eelnõu on vastavalt täiendatud. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 158. Kahetsusväärselt ei ole diskussioon erasektori TA maksuerisuste teemal seni jõudnud sellisesse faasi, mis võimaldanuks vastavat temaatikat kajastada TAKS eelnõus. Loodame HTM toetusele teema edasisel käsitlemisel koostöös teiste ministeeriumitega Eesti majanduse hüvanguks, et motiveerida ettevõtteid TA tegevusi laiemalt ette võtma nii iseseisvalt kui koostöös TAasutustega ning raporteerima seni varju jäänud arendusprojekte. Teadmiseks võetud. 159. TAKS §2 “Seaduses kasutatavad mõisted” lõige 8 on vastuolus OECD Frascati käsiraamatuga, millel võib olla negatiivne mõju eelkõige eraettevõtetele tulevase TA maksuerisuse arvestuse korral, samuti andmete rahvusvahelisel statistilisel võrdlusel: “8) teadus- ja arendustöötajad – isikud, kes töötavad asutuses kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja nende struktuuriüksuste juhid, kes korraldavad teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist;” OECD Frascati käsiraamatu peatüki “1.2. General overview of the manual ” punkt 1.45 sätestab põhimõttena, et oluline pole ametikoht, vaid kaasatus TA tegevustes: “1.45 R&D personnel in a statistical unit include all persons engaged directly in R&D, whether they are employed by the statistical unit or are external contributors fully integrated into the statistical unit’s R&D activities , as well as those providing direct services for the R&D activities ( such as R&D managers , administrators , technicians and clerical staff ).” Arvestatud. Vastav mõiste on seadusest eemaldatud, kuna seda ei kasutata seaduse tekstis. 160. TAKS eelnõu ei kajasta vajadust Eesti tööstussektori laialdasemaks kaasamiseks loodus- ja tehnikateaduste valdkonna riiklikult rahastatavate teadusteemade valikul ning rahastamisotsuste tegemisel ega paku selleks ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia põhimõtetega ühilduvat mudelit. Teadmiseks võetud. Eelnõus on kirjeldatud erinevate TAI süsteemi osapoolte rolle, sealhulgas nõuandvate kogude (TAIP ja TAIK) ja VV rolli strateegiliste valikute tegemisel TAI valdkonnas. Erinevaid sektoreid ning nende arenguvajadusi, välja arvatud põhiseadusest tulenevat Eesti rahvuse, keele ja kultuuriga seonduvat, ei ole seaduses välja toodud. 161. TAI süsteemi juhtimise korraldamiseks moodustatava Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK) koosseisu määratlemisel §6 (2) nagu ka kogu eelnõu tekstis on kahetsusväärselt välditud sõna „tööstus“: „koostöökogu liikmeteks on ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad“. Eeldasime potentsiaalselt TAintensiivsete tööstusliitude esindajate selgesõnalist kaasamist. Teadmiseks võetud. Tööstusettevõtted on üks osa ettevõtetest ning ettevõtlusorganisatsioonid on kaasatud TAI süsteemi nõuandvatesse kogudesse. 162. Loodame, et meie sisend aitab kaasa Eesti TAI süsteemi korralduse ratsionaalsemaks ning tööstuse vajadustega paremas kooskõlas toimivaks muutmisel. Kõrgtehnoloogilise ja teadusmahuka tööstuse esindajatena soovime olla kaasatud teaduse ja tööstuse koostoimet edendavates protsessides. Teadmiseks võetud. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia 163. Oleme varasemalt esitanud seisukoha (juuli 2021), et seaduse eduka muutmise ja täitmise seisukohalt on oluline defineerida vajalikud mõisted. Soovitame ja peame väga oluliseks noorteadlase ( EL-s early career researcher ) mõiste sissetoomise ja defineerimise TAKS-is . See annab võimaluse läheneda teadlaste uute põlvkondade tegevusele Eestis terviklikumalt ning adresseerida vajadusel teaduse järelkasvu teemat noorteadlaste sihtrühma põhiselt. Ühtlasi annab mõiste määratlemine noorteadlastele kindlustunde, et TAI tegevuste korraldamisel arvestatakse nende kui ühe konkreetse TAKS sihtrühmaga, kes on kaastatud ka otsustusprotsessidesse ja -kogudesse . Kahjuks ei ole meie jaoks väga olulist ettepanekut endiselt arvesse võetud. Mittearvestatud. Akadeemiliste töötajatega seonduv on reguleeritud Kõrgharidusseaduse §-s 33. Lõikes 3 on toodud teaduri ametikoha nõuded ja tööülesanded ning lisatud, et nooremteadur osaleb teadustöös juhendaja juhendamisel. Lõikes 6 on sätestatud, et akadeemilise töötaja ametikohtade karjääriastmed, ametikohtade täitmise tingimused ja korra ning akadeemilistele töötajatele esitatavad nõuded kehtestab tööandja . TAKSi teadlaste karjääriastmetega seotud regulatsiooni ei lisata. 164. ENTA jaoks jääb arusaamatuks § 16. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise üldpõhimõtte d mainitud järjepidevuse tagamine . Palume selgemalt defineerida, milliste mõõdikute alusel hakatakse hindama Eesti teaduse jätkusuutlikkuse aspekti. Hetkel on selleks vaid doktorikraadi omistamisega seotud alapunkt. Noorteadlaste jaoks on see küsimus kriitilise tähtsusega. Selgitame: Seletuskirjas on öeldud, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise e esmärgi sätestamisel on lähtutud muuhulgas põhiseaduse § 38 teisest lausest ning selle mõttest, mille kohaselt peab riik tagama vahendid akadeemilise vabaduse ja teadusasutuste institutsionaalse autonoomia realiseerimiseks . Eesti teaduse jätkusuutlikkuse tagamine tähendab muuhulgas seda, et oleksid vahendid selleks, et evalveeritud teadus- ja arendusasutused saaksid neile eelnõu § 15 pandud ülesandeid täita. Lisaks vajaliku inimressursi olemasolule on oluline tagada ka füüsiliste tingimuste olemasolu (hooned, seadmed, andmebaasid jne). Jätkusuutlikkuse hindamine toimub evalveerimise käigus, kus hinnatakse, kas asutus vastab eelnõu § 13 kehtestatud nõuetele ning tal on pikema aja jooksul suutlikkus täita § 15 sätestatud ülesandeid. 165. § 17. Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse teadus- ja arendusasutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid. ENTA teeb ettepaneku lisada ka teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisega seotud näitaja. Üheks võimaluseks oleks siduda vastav näitaja teadus- ja arendustöötajate keskmise vanusega või vanuselise jaotusega ja/või noorteadlaste saadud rahastamisega viimasel kolmel aastal. Mittearvestatud. Asutuse jätkusuutlikkust hinnatakse evalveerimise käigus ning iga-aastase rahastamise mahtu ei seota asutuse töötajate keskmise vanuse või vanuselise jaotusega. 166. Määruse ,,Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ § 4 Nimetamiskogu all on toodud, et nimetamiskogus on Eesti Teaduste Akadeemial ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemial ühine esindaja. ENTA teeb ettepaneku, et mõlemal organisatsioonil oleks nimetamiskogus eraldi esindaja. Mittearvestatud. Nimetamiskogu liikmete arvu suurendamine ei ole mõistlik. 167. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogus võiks olla esindatud ka Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, et oleks võimalik väljendada ka noorteadlaste seisukohti. Näeme, et koostöökogu koosseisu osas võib võimalikuks probleemiks osutuda olukord, kus osalejate ring kujuneb liiga kitsaks, esindamata TAI poliitika kujundamises ENTA või ülikoolideväliste TA-asutuste kui tavapärastest komisjonis esindatud organisatsioonidest erinevate üksuste seisukohti. Rõhutame vajadust kaasata ENTA kui teadus- ja arendustegevuse arengu jaoks olulise tähtsusega sihtgruppi esindav üksus koostöökogusse. Seejuures soovitame arvestada, et komisjoni tööformaat peaks võimaldama sisulist panustamist, mh seda, et arutlusel olevate materjalide läbitöötamiseks ja argumenteeritud diskussioonil põhineva tagasiside andmiseks oleks piisavalt aega. Mittearvestatud. Kuna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu puhul soovitakse tagada koostöökogu töövõime, siis liikmete arv on piiratud. 168. Kahjuks ei ole seaduses arvestatud ka ENTA teise eelnevalt esitatud ettepanekuga: Tegevustoetuse määramisel TA-asutusele tuleks fikseerida sõlmitavas lepingus minimaalne määr (%) tegevustoetusest, mis suunatakse akadeemiliste töötajate töötasudeks ning vajaduspõhiste tenuurikohtade loomiseks, et suurendada akadeemiliste töötajate (sh eriti karjääriredeli esimestel astmetel olevate noorteadlaste) kindlustunnet. Viimane on teadlaskonna järelkasvu jaoks kriitilise tähtsusega, sest akadeemilise karjääriredeli algus langeb noorteadlaste elus kokku pereloomise perioodiga, kus töökohakindlus ja stabiilsus on valikute tegemisel määrava tähtsusega. Vastavad stabiilseteks töötasudeks eraldatud proportsioonid/summad tuleks välja töötada koostöös TA-asutustega vastavalt nende reaalsetele personalikulude vajadustele ja prognoosidele. Erisused kirjeldatud üldreeglist võiksid olla põhjendatud nende TA-asutuste puhul, mille tegevustoetus on väike ning ei võimalda nõuda väiksearvulise personali puhul (nt 20 inimest) ka karjäärimudeli sisseseadmist. Eelnevale lisaks peame väga oluliseks rõhutada, et meie nägemuses ei ole tenuurisüsteemis karjäärirajal edasiliikumine akadeemilises maailmas erandlik, vaid tavapärane praktika - põhimõte, mida teadlaskarjääri mudeli toimimise tagamiseks on vajalik sätestada ka seaduse tasandil. See võimaldaks suunata TA-asutusi andekate ja ambitsioonikate noorteadlaste olemasolul suuremale paindlikkusele uute professuurikohtade loomise juures, sellele vastavale rahastusmudeli kujundamisele ning pikemas perspektiivis suuremale võimekusele reageerida uurimissuundade arendamisel paindlikult ettevõtluse ja ühiskonna vajadustele. Mittearvestatud . Seletuskirjas on kirjeldatud, millised alternatiivid olid töörühmades arutusel seoses akadeemiliste töötajate personalikuludega. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi kohaselt sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas ka põhiseaduses väljendatud põhimõttega, mille kohaselt ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused on autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud töörühmad vajalikuks piirata ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat seaduse alusel, mis tähendab, et akadeemiliste töötajate töösuhete stabiilsuse tagamine on ka edaspidi ülikoolide ja teadusasutuste ülesanne. 169. Kokkuvõtteks, ENTA tunneb muret, et seaduseelnõust on jäänud välja noorteadlaste vaade ja teadus-arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamise põhimõtted. Loodame, et sellele pööratakse enne seaduseelnõu esitamist tähelepanu. Samuti avaldame soovi olla kaasatud ka seaduse rakendussätete koostamisse. Teadmiseks võetud. Rektorite Nõukogu 170. Täname võimaluse eest avaldada arvamust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu kohta. Oleme Haridus- ja Teadusministeeriumiga sama meelt, et tänane teadus- ja arendustegevust korraldav seadus vajab ajakohastamist. Arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu sisaldab olulisi ja vajalikke muudatusi. 1. Eelnõuga luuakse alus eetikakomiteede süsteemi loomiseks ja antakse Eesti Teadusagentuurile ülesanne eetikakomiteede tegevust toetada ja korraldada. 2. Ülikoolide teadustegevuse evalveerimise protsess ühendatakse kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks loodud institutsionaalse akrediteerimise protsessiga. Kuna mõlema hindamise tarbeks valmistatakse ülikoolides ette põhjalik teadustegevuse ülevaade, võimaldab see muudatus hoida kokku aega, mida nende protsesside eri aegadel läbimiseks kulub. Ühtlasi võimaldab see saada riigil igast ülikooli tegevustest terviklikuma ülevaate. Kõrghariduse ja teaduse eraldi juhtimise ja rahastamise tõttu on sellest puudus. 3. Tänase baasfinantseerimise baasil luuakse kaks instrumenti erinevatele sihtgruppidele. Ülikoolide vaates on see samm lähemale olukorrale, kus riik saaks eri eesmärkide ja rollidega tegutsevaid asutusi juhtida just neile sobilike stiimulitega ja seeläbi ka eri asutuste tegevust kõige paremal viisil toetada. Oleme seda meelt, et Eesti Keele Instituut ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on mõlemad Eesti ja meie TAI süsteemi jaoks väga olulised, aga nende kummagi unikaalne roll ja vastutus ning erinev majandamismudel vajab ka erineval viisil toetamist. Juhtides neid samade stiimulite ja instrumentidega, suunab rahastaja nad ise sarnaseid eesmärke täitma ja oma unikaalsust kaotama. Teadmiseks võetud. 171. Ülikoolide arvates võiks uus seadus olla siiski ambitsioonikam ja tulevikku vaatavam. Kõige enam on meil kahju sellest, et täitmata jääb teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi korrastamine, mis looks selguse kõikide osapoolte rollides ja vastutuses ning võimaldaks tulevikus süsteemsemat lähenemist TAI korraldusele ja ka TAI poliitikale Eestis. Mõtleme selle all üldist loogikat, et: 4. TAKSis tehakse süsteemne valik, kas kirjeldada ära kõik võimalikud teadussüsteemi osalised või ainult need, keda mujal ei ole kirjeldatud (teadus- ja arendustegevuseks loodud asutused (edaspidi TA asutused)). Esimese eelis on terviklikkus, teine valik aga see, mis on korralduslikult minimaalselt vajalik. 5. Evalveerimine on ülikoolidel ja TA asutustel selle staatuse omamise eeltingimuseks ja teistele ligipääsuks riigi peamistele teadustoetustele. Evalveerimise osa on sisult sama kõikidele, aga vormilt võib erineda (kõrgkoolidel ja TA asutustel koos asutuse üldist toimimist hindava protsessiga). 6. Kohustused, mis kaasnevad riigi toetuse kasutamisega, fikseeritakse toetuse andmise lepingus. Kui toetus antakse eri asutustele samadel tingimustel, siis on ka kohustused samad. Kui toetused on eri rolli kandvatele osalistele erinevad, võivad ka kohustused olla erinevad. Teadmiseks võetud. TAKS eelnõu puhul on eesmärgiks kirjeldada TAI süsteemi riiklik korraldus ning selle osalised, lähtudes põhimõttest, et sätestatakse nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, nagu eelnõu koostamise algul kokku lepiti. Evalveerimine ei ole eelnõu kohaselt TA-asutuse staatuse saamise eeltingimus, vaid annab ligipääsu teatud rahastusinstrumentidele. Kõrgkoolide puhul , kelle on varasemalt evalveerimise tulemusena omistatud evalveeritud asutuse staatus, toimub eelnõu kohaselt teadus- ja arendustegevuse välishindamine institutsionaalse akrediteerimise raames. Eelnõus on sätestatud ülesanded, mis kehtivad kõikidele positiivselt evalveeritud või institutsionaalselt akrediteeritud asutustele, seega on ülesanded kõigile neile asutustele ühetaolised. 172. Praegune eelnõu jätab kehtima senise süsteemi, kus teadus- ja arendusasutuse staatus võib olla kõigil põhitegevusena teadus- ja arendustööd tegevatel juriidilistel isikutel ja asutustel, kes teadustegevuse evalveerimise läbivad. Staatus tuleneb toetusele kvalifitseerumisest ja seega ühenduvad mõiste „positiivselt evalveeritud teadusasutus“ alla nii teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, tehnoloogiaarenduskeskused ( TAKid ) kui ka teised ettevõtteid (tulevikus potentsiaalselt ka nt haiglad ja muuseumid). Suur osa nendest asutustest tegelikult dubleerivat staatust ei vaja. Ülikooliks saab olla üksnes see asutus, mis annab kõrgharidust kolmel astmel ja Kõrgharidusseaduse ( KHaS ) kohaselt saab doktoriõpet pakkuda üksnes positiivselt evalveeritud teadustegevusega valdkondades. Seega ei saaks ülikoolid kanda nimetust ülikool, kui nende teadus- ja arendustegevus ei oleks mingis valdkonnas positiivselt evalveeritud . Teadmiseks võetud. Teadus- ja arendusasutuseks saab eelnõu kohaselt nimetada kõiki asutusi, mis vastavad §-s 13 sätestatud tingimustele. Evalveerimine ei ole teadus- ja arendusasutuse staatuse puhul kohustuslik tingimus, kuid tingimustele vastavatel asutustel on võimalik osaleda evalveerimisel ja selle edukal läbimisel saada ligipääs teatud rahastusinstrumentidele. 173. Ülikooli mõiste on reguleeritud KHaSis ja ülikoolide jaoks toob eri seadustega mitme staatuse andmine kaasa pigem segadust. Sarnane olukord on kõikide teiste asutustega, kes juba on mingis seaduses defineeritud. Samas ei ole Eestis defineeritud mõistet teadus- ja arendusasutus. See on sisuliselt võrdsustatud kõikidega, kes HTMi käest baasfinantseerimist saavad. Ometi on riigil nii avalik-õiguslik kui ka mitmeid riigi TA asutusi – see tähendab asutusi, mis on teadus- ja arendustegevuseks loodud. Just neile viitab meie arvates ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 38. Eelnõus pakutud sõnastus laiendaks seda justkui kõikidele Haridus- ja Teadusministeeriumist teadusraha saavatele ettevõttetele ja asutustele. Ülikoolide arvates tuleks eelnõuga siiski teadus- ja arendusasutuse mõiste sisustada. Seadus küll viitab riigi ja kohaliku omavalitsuse TA asutustele, aga ei määratle neid. Eesti erasektoris, tõsi, muu maailmaga sarnaseid, mittetulunduslikus vormis tegutsevaid TA asutusi veel ei ole, aga süsteemi küpsedes võib neid tekkida. AS Cybernetica teadustegevus saaks mittetulunduslikus vormis seda juba praegu olla. Asjaolu, et see nii ei ole, ilmestab hästi segadust põhiseaduses viidatud autonoomiaga. Ühegi äriühingu teadusüksus ei saa olla autonoomne oma kasumit taotlevast omanikust. Samas on positiivselt evalveeritud teadusasutuse staatus ihaldusväärne just ettevõtete jaoks – peamiselt küll ligipääsuks riigi TA rahastuse põhiinstrumentidele, aga ka eraldiseisvalt. Selle kontseptuaalse segaduse mõju kandub üle ka rahastamise ja evalveerimise peatükkidesse. Toome mõned näited. Estonian Business School (EBS) on ülikool (mitte teadusasutus) ning evalveerimise peatükk viitab, et teda kui kõrgkooli evalveeritakse sarnaselt ülikoolidega. Rahastamise peatükist jääb mulje, et kui üldse, siis on tal õigus saada eraõigusliku TA asutuse toetust. Samas ei ole seaduses eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse definitsiooni avatud, mistõttu ei saa päris kindel olla. Eraõiguslike rakenduskõrgkoolidega on sama küsimus. Teadmiseks võetud. Teadus- ja arendusasutus on defineeritud eelnõu §-s 13, kus on toodud tingimused, millele asutus peab vastama, et kvalifitseeruda teadus- ja arendusasutuseks. Muuhulgas on sätestatud, et teadus- ja arendusasutus peab olema juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, mis tähendab, et teadus- ja arendusasutuse staatus on nö täiendav staatus, mille saab asutus või juriidiline isik, mis vastab teadus- ja arendusasutusele kehtestatud nõuetele. Kui Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastusinstrumentide hulgas on selliseid instrumente, mille raames rahastatakse ettevõtteid, ei tähenda see automaatselt, et tegemist oleks teadus- ja arendusasutusega, millele laieneb põhiseaduse § 38-st tulenev teadusasutuse autonoomia. Nagu juba öeldus, teadus- ja arendusasutusele on eelnõus sätestatud teatavad nõuded, kuid kõik rahastusmeetmed ei pruugi olla disainitud üksnes teadus- ja arendusasutustele. Eelnõu 4.peatükis on täpsemalt kirjeldatud, millisele sihtgrupile üks või teine rahastusinstrument mõeldud on. Teadus- ja arendusasutuse autonoomia all ei ole mõeldud asutuse sõltumatust oma omanikust või asutuajast. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse sekkumise eest ning toimib ühtlasi institutsionaalse garantiina, kaitstes neid asutusi sundlikvideerimise ja -ühendamise eest. I nstitutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. 174. Selgusetu on, mis staatuse saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatav rakendusuuringute keskus. Kuna eelnõu defineerib ja kaardistab üksnes neid asutusi ja ettevõtteid, kes HTMist raha saavad, siis jääks see justkui seaduse raamidest välja, kuid plaanitakse luua just nimelt teadus- ja arendustegevuse eesmärgiga. Kui ta on olemuselt sarnane TAKidega , siis sõltub tema staatus teadus- ja arendusasutusena seaduse tähenduses üksnes tema tahtest lasta enda teadustegevus evalveerida ja selle kaudu TA asutuse staatus omandada. Sisuliselt seob praegune eelnõu üks-üheselt TA asutuse staatuse ja HTMi toetuse. See ei ole meie arvates sisuline, loogiline ega mõistlik. Teadmiseks võetud. Rakendusuuringute keskust ei ole veel loodud ning eelnõu koostamise ajal arutelud selle ümber käivad. Kuna hetkel ei ole selge, mis laadi asutusega on tegemist, on keeruline ka öelda, kas ja kuidas see teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõus sätestatuga sobitub. Eelnõu §-s 13 on toodud tingimused, millele teadus- ja arendusasutus peab vastama. Kui rakendusuuringute keskus vastab nendele tingimustele, võib tegemist olla teadus- ja arendusasutusega. Rahastusinstrumentidele ligipääsuks tuleb rakendusuuringute keskusel sel juhul läbida evalveerimine . 175. Problemaatiline on ka see, et rahastamise peatükis kasutatakse mõisteid teadus- ja arendusasutus, evalveeritud teadus- ja arendusasutus ja akrediteeritud kõrgkool segamini. Kuigi kõrgkoolide teadustegevuse evalveerimist korraldatakse edaspidi institutsionaalse akrediteerimise (edaspidi IA) raames, on TA evelveerimine siiski selle eraldiseisev osa. Seega võib esineda olukord, kus rakenduskõrgkool on institutsionaalselt akrediteeritud, aga tema teadus- ja arendustegevus ei ole saanud positiivset evalveerimise otsust (või ei ole rakenduskõrgkool evalveerimist taotlenudki). Seega ei oma mõiste institutsionaalselt akrediteeritud sama tähendust, mis positiivselt evalveeritud . Silmas tuleb pidada, et teadustegevuse positiivne evalveerimine on ka rakenduskõrgkoolidel vajalik üksnes ligipääsuks HTMi rahastusinstrumentidele. Mittearvestatud. Eelnõus on selgelt öeldud, milliste sihtgruppide puhul toimub evalveerimine ja milliste puhul institutsionaalne akrediteerimine, samuti see, millistele rahastamisinstrumentidele ühe või teise hindamise läbimine ligipääsu annab. Rakenduskõrgkoolide (ja ka ülikoolide) puhul toimub teadus- ja arendustegevuse hindamine institutsionaalse akrediteerimise raames juhul, kui nad on varasemalt saanud evalveerimise käigus evalveeritud asutuse staatuse. Eelnõusse on lisatud § 15 lõikes 1 määratlus, millistel juhtudel peetakse asutust evalveeritud teadus- ja arendusasutuseks . 176. Lisaks teadust tegevate asutuste ja ettevõtete definitsioonide korrastamisele tasuks meie arvates veel kord mõelda ka valdkondade ülese koordineerimise korrastamise peale. Meie vaates on süsteemne viga selles, et Haridus- ja Teadusministeeriumile pannakse kohustus valdkondade ülest TAd koordineerida, aga ei anta selleks hoobasid (raha ega otsustusõigust). Samal ajal antakse Riigikantseleile hoovad (Teadus- ja Arendusnõukogu otsused ja konkurentsipõhise valdkondliku TA raha jagamine), aga ei anta vastutust. Me saame ka väga hästi aru, miks Riigikantselei ei soovi vastutusega kaasnevat koormuse kasvu ja miks ettevõtetel on huvi säilitada täna kehtivat segast ja umbmäärasele avalikule hüvele viitavat staatust ja rahastamise korraldust. Meile tundub, et need takistused oleksid asjakohaste stiimulitega ületatavad ja sellest võidaks süsteem tervikuna (sh ka nii Riigikantselei TANi toetamise tegevus kui ka ettevõtted). Mittearvestatud. Riigikantselei on eelnõu koostamise protsessi jooksul selgelt väljendanud, et nad ei ole valmis võtma täiendavaid ülesandeid seoses valdkondade ülese TA koordineerimisega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses §-s 58 sätestatule on riigi teaduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuses (nagu ka tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses). Seega on kehtiva Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt igati korrektne, et valdkondade ülest teadus- ja arendustegevust koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. 177. Ühe konkreetse paranduse vajadust näeme sõltumata sellest, kas suuremaid parandusi võetakse ette või mitte. Nimelt, Rektorite Nõukogu (RN) ei nõustu sellega, et meile pannakse seadusega kohustusi, mida me kuidagi täita ei saa. Selle tõttu otsustas RN juhatus, et TAIE juhtkomisjonis ei saa olla RN esindaja. Selgituseks toome veel kord välja, et komisjoni töökorraldus ei võimalda koostöist ettevalmistust komisjoni kohtumisteks. Lisaks sellele ei pea RN ka mõistlikuks, et ligi kolmveerandi teaduse eest vastutust kandvad asutused on selles kogus samasuguse esindatusega kui protsenti või viit protsenti vastutust kandvad asutused. Ülikoolidel on õigus RN juhatuses otsustada selle üle, kus RN võib ülikoole esindada ja kus mitte. RN juhatuse otsus on, et RN ei saa olla TAIE juhtkomisjoni liige. Teadmiseks võetud. Materjalide saatmise aeg sätestatakse tulevikus rakendusaktides. 178. Väiksemaid ja tehnilisemat laadi parandusi oleks meie arvates vaja teha veel. Näiteks selliseid, et rahastamise peatükk võiks olla tervikuna toetamise peatükk, kuna kõikide rahastamisinstrumentide eesmärk on toetada. Loodame, et selliseid parandusi võetakse kaalumisele veel ka peale käesolevat kooskõlastusringi. Kindlasti vajavad täiendusi ja parandusi ka eelnõuga kaasa pandud rakendusaktid. Palume ka neid lõplike eelnõude valmimise järel ülikoolidele arvamuse avaldamiseks saata. Toetame ka oma liikmete poolt eraldi esitatud parandusettepanekuid. Teadmiseks võetud. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium 179. § 2 lg 5 – täpsustada seletuskirjas innovatsiooni mõistet järgnevalt: /…/ Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla, pidades sealjuures silmas, et OECD Oslo manuaali järgi on innovatsiooni mõiste laiem, kui TAKSis esitatu, hõlmates endas rohkem kategooriaid (nt turundusinnovatsioon, protsessiinnovatsioon jt), millele ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust. Oluline on seletuskirjas ära märkida, et innovatsioonimõiste väljapool TAKSi on laiem, sest innovatsioonisisendid võivad tulla ka klientidelt, partneritelt, tarnijatelt jm, mis tähendab, et need ei pruugi sisaldada eelnevalt teaduslikku ega tehnoloogilist arendustegevust. Kirjeldatud selgitus vastab Teadus- ja Arendusnõukogu 15.02.2022 otsusele. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 180. § 2 lõige 8 – muuta sõnastust järgnevalt: teadus- ja arendustöötajateks on järgmised isikud: 1) teadlased ja insenerid - teaduskraadi või kõrgharidusega isikud, kes tegelevad professionaalina alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks; 2) tehnikud - teadus- ja arendustegevusega seotud isikud, kellel on kutseharidust või tehnilist ettevalmistust kinnitav dokument ja kes töötavad teadlaste või inseneride juhtimisel; 3) abipersonal - abitööjõud (töölised, ametnikud, struktuuriüksuste juhid), kes osaleb teadus- ja arendustegevuse projektides või on otseselt nende korraldamisega seotud. Eelnõus pakutud definitsioon on kitsas ning käsitleb suuresti vaid akadeemilist TA-töötajat, kuigi TAKS eesmärk on käsitleda kogu TAI süsteemi. Teiseks, välja pakutud definitsioon on kooskõlas Frascati käsiraamatu definitsiooniga, kus R&D personnel are classified according to their R&D function as researchers , technicians and other supporting staff . Frascati käsiraamatu definitsiooni ja klassifikatsioone kasutatakse rahvusvahelise statistika koostamisel sh lähtub Statistikaamet TA statistika kogumisel samadest definitsioonidest. Mittearvestatud. Antud mõiste on seadusest välja jäetud, kuna seda ei kasutata seaduse tekstis. 181. § 7 lg 2 p 3 – eemaldada sõnastustest viited kohustusest anda innovatsioonikuludest aru innovatsiooni eest vastutavale ministrile. § 7 lg 2 p 3 ütleb mh, et valdkondlikul ministril tuleb esitada innovatsiooni eelarve ja selle täitmise ülevaade innovatsiooni eest vastutavale ministrile ehk hetkeseisuga ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile. Seletuskirjas on aga juttu vaid TA-st ja TA eest vastutavale ministrile aru andmisest. Innovatsioonikulude üle valdkondlikud ministeeriumid eraldi arvestust ei pea ning ei ole mõistlik seda ka seadusesse sellisena sisse kirjutada Arvestatud. 182. § 7 lg 4 vahetada sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ välja sõnade vastu „haridus- ja teadusminister“ . Seletuskirjas on märgitud, et valdkondliku ministri all on silmas peetud haridus- ja teadusministrit, nii peaks see segaduste vältimise eesmärgil olema kirjas ka seaduseelnõus. Arvestatud. Eelnõu täiendatud. 183. § 7 lg 5 teha sõnastuses samalaadne muudatus nagu ette pandud teha § 7 lg 4 sõnastuses Arvestatud. 184. § 7 lg 6 täpsustada punkti 3 järgnevalt : korraldab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seda soodustava tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest . Lisatud tugistruktuuri puudutav sõnastus Arvestatud. 185. § 7 lg 6 6 – täiendada seletuskirja järgnevalt: /…/ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete väljatöötamist ja nende finantseerimist riigieelarvest, vajaliku tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest, samuti /…/ . Lisatud tugistruktuuri puudutav sõnastus Arvestatud. 186. §14 lõige 3 - Täpsustada ja täiendada seletuskirja. Tarvis on HTMi selgitust. Kui selgitus pole piisav, siis on MKMi ettepanek kustu ta da lõige 3 ja paranda määruses läbivalt evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimisega seotud punktid. Samuti vajaks sellisel juhul parandamist alamäärus „Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord“ Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vabastamine evalveerimisest ja institutsionaalse akrediteerimise võrdsustamine evalveerimisega vajab seletuskirjas põhjalikumalt analüüs (nt tabel, mis võrdleb kahte hindamist ja näitab selgelt, et hindamised dubleerivad teineteist, mistõttu ei ole sel moel mõistlik). Evalveerimise toimub valdkonniti , kas institutsionaalse akrediteerimisega puhul on sama? Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Sätestatud on, et kõiki asutusi evalveeritakse , kuid kõrgkoolide puhul , millel on varasemalt omistatud evalveeritud asutuse staatus, toimub see institutsionaalse akrediteerimise raames . 187. § 19 lõige 2 – täpsustada sõnastust „ministri kinnitatud korras“. Variant 1: täpsustada § 19 lõikes 2, mida on mõistetud „ministri kinnitatud korras“, näiteks „valdkonna eest vastutava ministri toetuse kasutamise lepingu või käskkirja alusel“ Variant 2: jätta see lõikes 2 lahtiseks ja täpsustada seletuskirjas, millised need võimalused on Variant 3: kuna § 23 käsitleb eraldamist, siis seal täpsustada, kuidas toimub eraldamine teistele st lisaks avalik-õiguslike juriidilistele isikutena tegutsevale TA asutusele ja riigi TA asutusele. TA sihttoetuse eesmärk on siiski lihtsustada TA toetuse andmist, juhul kui see vajadus tuleneb riigi strateegilistest eesmärkidest ning on kooskõlas riigiabi reeglitega. Vastasel juhul ei ole mõistlik sellist sätet seadusesse panna ning lähtume kas riigieelarve seaduse §53 1 või näiteks riigihangete seadusest. Mida tähendab „ministri kinnitatud korras“, kas selle all on mõeldud ministri käskkirja? Samas on § 23 täpsustatud TA sihttoetuse eraldamist TA asutustele – avalik-õigusliku juriidilise isikuga sõlmitakse leping, riigi TA-asutusele eraldatakse käskkirjaga, aga kuidas kõigile ülejäänutele, hetkel seletuskirjas antud § ja selle mõtet pole avatud. Arvestatud. Lõikes 2 on toodud volitusnorm vastava korra kinnitamiseks ministri poolt, kelle ministeerium vastavat sihttoetust annab. 188. § 19 (sihttoetus) – täiendada eelnõu seletuskirja vastavalt, et oleks selgitatud, kuidas HTM ja MKM, kui TAI poliitika elluviijad, võivad ka TA sihttoetust anda tulenevalt riigi strateegilistest vajadustest ja huvidest. Eelnõu seletuskirjas ollakse väga ministeeriumite valdkondliku TA kesksed, kuigi sihttoetust võiks rakendada ka HTM või MKM. Soovituslik oleks ka seda aspekti rõhutada st et HTM ja MKM, kui TAI poliitika elluviijad, võivad ka TA sihttoetust anda tulenevalt riigi strateegilistest vajadustest ja huvidest. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 189. Eraõiguslike tegevustoetus § 5 lg 1 – Ettepanek 1: juhul kui punktid 1 ja 2 ei erine sisuliselt, siis jätta alles vaid punkt 1 või lisada täiendada selle aspekti võrra, mida punkt 2 juurde annab Ettepanek 2: palun lisada § 5 täiendav lõik, mis selgitab toetuslepingute arvestamise kaalu Kuidas erinevad sisuliselt punktid 1 ja 2? Lisaks, millise koefitsiendi/kaaluga arvestatakse toetuslepingutega seotud näitajaid? Lisada § 5 täiendav lõik, mis selgitab toetuslepingute arvestamise kaalu. See on äärmiselt oluline. Selgitame: § 5 lg 1 p 1 ja 2 on eristatud vahendid, mis tulevad riigieelarve välistest välisvahenditest toetusena kas Euroopa Liidu programmidest (p 2) või mujalt (p 1). Toetuslepingutel ei ole eraldi kaalu, kuid antava toetuse arvutamisel võetakse arvesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 alusel ülikoolidele ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahtu näitaja ühiku kohta toetuse määramise eelsele aastale eelnenud kolme aasta keskmisena. Ehk siis toetuse summa ühe toetuslepinguga saadud euro eest sõltub sellest, kui suur on see summa TA-asutuse TA tegevuse toetuse sihtgrupi puhul. Töö rakendusaktidega jätkub. 190. TAIK määrus § 4 lg 2 - muuta §3 lõike 1 sõnastust järgmiselt: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd juhivad haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhib koostöökogu esimees või tema puudumisel aseesimees . Kas ja kuidas valitakse esimees/aseesimees? § 3 küll on nimetatud HTM ja MKM ministrid juhivad tööd ning istungi juhtimine lepitakse enne istungi algust kokku, aga kas seda on võimalik võrdsustada esimehe/aseesimehe rolliga? Ettepanek leppida kokku, et TAIKi juhib (on esimeheks) paarisaastatel MKM minister ja paaritutel HTM minister (ja samamoodi on siis TAIK sekretariaat MKMis või HTMis ). Arvestatud. Ettepanek võetakse arvesse rakendusaktide koostamisel. 191. TAIK määrus § 3 lõige 2 sõnastada järgmiselt: Koostöökogu esimeheks on paaritutel aastatel haridus- ja teadusminister ning aseesimeheks ettevõtlus ja infotehnoloogia minister. Koostöökogu esimeheks paarisaastatel on ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister ning aseesimeheks haridus- ja teadusminister. Arvestatud. Ettepanek võetakse arvesse rakendusaktide koostamisel. 192. § 3 lõige 3 sõnastada järgmiselt: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika koostöökogu tööd korraldavad ühiselt ning tagavad selle tehnilise teenindamise esimehe juhitav ministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvestatud. Ettepanek võetakse arvesse rakendusaktide koostamisel. 193. Teaduseetika Sõnastada § 7 lõige 1 järgmiselt „(1) Teadus- ja arendustegevust rahastav al asutus el on kohustustatud õigus rahastust saanud asutuselt nõuda teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimist.“ Sõnastada kohustus õiguseks. Mittearvestatud. Kirjeldatud sätte eesmärk on üheselt reguleerida teadus- ja arendustegevust rahastava asutuse vastutuspiirid. Kohustuse muutmisel õiguseks jääks rahastavale asutusele võimalus rahastada teadus- ja arendustegevust, milles ei järgita teaduseetika põhimõtteid. Muudatus oleks vastuolus teaduseetika riikliku korralduse põhimõtetega, kus igal osapoolel on selge roll ja vastutus eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamisel. Määruse eelnõu seletuskirjas täpsustatakse, et teaduseetika normidele vastavust tuleks hinnata rahastava asutuse poolt projektide taotlustes, kuid vajadusel saab rahastav asutus lisada vastava kohustuse teostajale rahastamisotsusega seotud õigusaktis. 194. TAKS Lisada paragrahvi 19 lõige 3 järgmises sõnastuses: (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases rahvusvahelises koostöös rahastatava projekti toetamiseks sõlmib vastavas partnerluses osalev ministeerium rahvusvahelises ühiskonkursis edukaks tunnistatud isikuga sihttoetuse kasutamise lepingu. Ministeeriumid osalevad aina rohkem rahvusvahelises koostöös, mis panustab valdkonnale vajaliku teaduse rahvusvahelistumisse ja taseme tõusu. Regiooni, Euroopa või ülemaailmsetes võrgustikes osalemine võimaldab otsest ligipääsu uutele innovatiivsetele lahendustele ja võimaldab tänu taotlusvoorude sisu kujundamises osalemise suunata ka teaduse arengusuundi. Kõik need on olulised eeldused teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks. Valdkondliku TA vahenditest teaduspartnerlustesse panustades ei ole vaja kehtestada määruse ega käskkirjaga täiendavaid tingimusi. Näiteks Euroopa teaduspartnerluste rakendamine baseerub Euroopa Komisjoniga sõlmitud grandilepingul ja osalevate rahvusvaheliste rahastajate koostöö ühiskonkursside korraldamisel ja partnerluse töö korraldamisel rajaneb konsortsiumi lepingul. Rahastajate konsortsium kehtestab ammendavalt rahvusvahelise ühiskonkursi taotlusvooru tingimused. Kõigi konsortsiumi partnerite rahvuslikud ja organisatsioonipõhised lisanõuded on taotlusvooru dokumendi lisaks ja neid pole vajadust eraldi kehtestada. Mittearvestatud. 195. TAKS Lisada § 19-sse viide, et sama paragrahvi alusel antud sihtotstarbelistele sihttoetustele kohaldatakse riigieelarve seaduse § 53.1 lõiget 2. Selle punkti lisamine võimaldab lepingute sõlmimise või mõne muu menetlusliku ülesande volitada mõnele sihtasutusele. Mittearvestatud. Justiitsministeerium 196. Palume selgitada miks leitakse, et innovatsioon ei mahuks kehtiva pealkirja alla ning pealkiri vajab muutmist (mis omakorda tingib viidete muudatused) Selgitame: Eelnõu koostamise käigus otsustati muuta seaduse pealkirja, lisades sõna „innovatsioon“, et pealkiri oleks paremini kooskõlas seaduse sisuga, mis kajastab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni korraldust. 197. Üldjuhul on ülevaadete esitamine pandud mõnele konkreetsele ministrile (kehtivas seaduses peaministrile), mitte VV- le . Arvestatud. Antud säte on seaduses välja jäetud. 198. Palun selgitada seletuskirjas, miks see nimevahetus vajalik on. Kehtivas TAKSis on Teadus ja Arendusnõukogu. Lisaks märgime, et TAKS eelnõus on mitmeid nõuandvaid kogusid (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika nõukogu, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu) ja välja on toodud seaduse tasandil lisaks eesmärgile ka liikmed ja ülesanded. Nõuandvate kogude detailset regulatsiooni seaduse tasandil JuM ei toeta (praegu on nii eesmärk, liikmed, tööd korraldavad isikud kui ka ülesanded). Võiks kaaluda, kas ei võiks madalamale tasemele midagi eelnõust viia. Selgitame: Teadus- ja Arendusnõukogu nime muudeti ning uueks nimeks sai Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika nõukogu. Nimemuutus on tingitud vajadusest kajastada nõukogu nimes ka muutunud pädevust. 199. E elnõu § 6 kohta on seletuskirjas selgitatud, et koostöökogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab VV. Samas volitusnormi selleks paragrahvis ei ole. Arvestatud. 200. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad ministeeriumid esitama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning info ajakohastama Eesti Teadusinfosüsteemis. Info uuendamine Eesti Teadusinfosüsteemis on ministeeriumidele uus ülesanne, mis lisab töökoormust. Seletuskirja tuleks selles osas täiendada ja analüüsida, kui suure lisakoormuse selline muudatus kaasa toob. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 201. Seaduses peaks mõistena olema p igem ettevõtja – ettevõte on ettevõtja majandusüksus Arvestatud. 202. Seadustes ei nimetata sihtasutuste nimesid. Vt nt varasem Kredex on sätestatud seaduses nii: Riik toetab ettevõtlust ja elamumajandust ettevõtluse arendamiseks või ettevõtluse ja elamumajanduse arendamiseks loodud sihtasutuste kaudu, mille asutajaõigusi teostab valdkonna eest vastutav minister. Nime muutmise tagajärjel ei ole olnud vajalik seadust muuta. Arvestatud. 203. Kuna tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, siis on olemas eraldi seadus, mistõttu TAKSis selle dubleerimine on ebavajalik (eesmärk, staatus, tegutsemise alus). Eelnõu § 10 lõikes 1 tekib justkui uus definitsioon. Seda oleme ka varasemas etapis välja toonud. Mittearvestatud. Eesti Teaduste Akadeemia sissetoomise põhjuseks seadusesse on tema rolli markeerimine. 204. §10 lg 2. Kordab Eesti Teaduste Akadeemia seadust – palume välja jätta. Vt eelmine kommentaar. 205. §11 Eesti Teadusinfosüsteem. Eesti teadusinfosüsteem loetleb infosüsteemi ( IS-i ) eesmärgi jms. Hiljuti käis JUM-ist läbi ka riigireformi analüüs, mille p 4.7.3. seadis eesmärgiks ETISest kujundada kõiki riigi uuringuid ja analüüse koondav andmebaas (mitte vaid ETAGi rahastatavate uuringute andmebaas). Kas ja kuidas § 11 lg 2 p 2 sellega arvestab? Kuidas on seda plaanitud rakendada ning millised kulud ja koormus sellega võiks kaasneda valitussasutustele jt-le ? Selgitame: ETIS ei ole juba praegu vaid ETAGi rahastatud uuringute andmebaas, vaid seda kasutavad ka teised rahastajad. Vajalik arendus riigi tellitud uuringute ja analüüsida koondamiseks on juba tehtud ning lähiajal vastav keskkond avatakse. Vastavad kulud on kantud ETISe arendamiseks ette nähtud vahenditest. 206. § 11 lg 5 Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Andmete koosseisu osas tegin täiendusettepaneku punasega. Säilitustähtajad tuleb sätestada seaduses, mitte põhimääruses, põhimääruses, seaduses tuleb tuua vähemalt maksimaalne säilitamise tähtaeg. Lõikes 2 toodud loetelust ei ole võimalik aru saada kas ja milliseid isikuandmeid töödeldakse. Nt põhimääruses on toodud, et infosüsteemi kantakse andmeid Eesti Hariduse infosüsteemist, seaduseelnõu andmekoosseisu mina neid ei näe. Töödeldavate isikuandmete koosseis, mis on toodud põhimääruses peab kajastuma ka volitusnormis. Selgitus - iga isikuandmetega tehtav toiming on igal juhul PS § 26 riive, ent võib riivata sõltuvalt asja sisust muid põhiõigusi. Riigi sekkumine inimese eraellu ja otsustesse on lubatud vaid seaduse alusel ( PS § 3 lg 1 esimene lause ja § 11) st seaduses peavad olema määratud sekkumise tingimused ja ulatus. Lisaks kas põhimääruses midagi rohkemat peale andmekoosseisu ja tähtaja ei sätestata, vaadates lisatud põhimäärust see nii ei ole. Volitusnorm peab vastama määruse sisule, see aga antud hetkel on väga kitsas. § AvtS 435 lg 1 kohaselt tuleb andmekogu põhimääruses sätestatada andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Selguse huvides võiks need sätted, mis reguleerivad põhimäärusega sätestavata ühte lõikesse tuua. Nt selliselt: (5) Eesti Teadusinfosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) infosüsteemi vastutava töötleja ning volitatud töötlejate ülesanded; 2) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord; 4) infosüsteemi rahastamine; 5) andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord jne x) muud korraldusküsimused. Arvestatud. Eelnõud täiendatud vastavalt. 207. § 11 lg 5. Sõna asutab ei ole vaja kasutada, kuna infosüsteem on juba käesoleva seadusega asutatud. Arvestatud. 208. §12 Inimuuringu läbiviimise korraldus. § 12 ja sellega seonduvalt „Teaduseetika riiklik korraldus“ (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 7 lõike 5 alusel antud määruse § 6 ja § 11): a. (1) p 3 „3) esitab riiklikule teaduseetikakomiteele kord aastas ülevaate menetletud taotlustest ja otsustest“: i. Ettepanek on kaaluda sõnastust, et kas institutsionaalne v riiklik eetikakomitee avalikustab kord aastas ülevaate. Kuna nendel komiteedel on suur otsustusõigus, kas mingil uuringule antakse luba v mitte, peab nende tegevus olema läbipaistev. Variant on seda reguleerida ka korra §-s 11. ii. „Ülevaade“ võib tähendada üsna paljut. St teen ettepaneku, et ülevaate sisu võiks olla täpsustatud, st mida see võiks sisaldada, nt kas ka keeldumiste põhjendusi või üksnes statistikat. iii. Teen ettepaneku, et selle liikmed peavad deklareerima huvide konflikti puudumist, nagu ka riikliku komitee liikmed, ning selle olemasolul peavad end taandama otsustest. b. § 6 (2) „Institutsionaalse eetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui eetikakomitee keeldub inimuuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi viia.“ Umbes samamoodi on sõnastatud ka § 11. Palume selgitada, et kuhu saab eetikakomitee otsuse edasi kaevata. c. Kriteeriumid, millal tuleb minna taotlema teaduseetikakomitee luba, on toodud korra §-s 11 (3). Kuna sellised kriteeriumid on uudsed, siis tuleks need juhises lahti kirjutada ning olema taotleja jaoks väga selge. Näiteks p-2 toodud võimalik vaimne koormus on äärmiselt subjektiivne hinnang – nt süüteomenetluse osapoolte uurimine võib mõne jaoks olla väga koormav, teise jaoks lihtne. Samuti kinnipeetavate uurimine – kas nad on haavatavas seisundis või mitte – seni vist käsitletakse neid automaatselt kui haavatavaid. Kindlasti on siin rahvusvahelised standardid ning seniste eetikakomiteede poolt välja kujunenud praktika ning nendest lähtumine ja viitamine aitab suurendada eetikakomitee töö arusaadavust ning etteennustatavust. Arvesse võetud. a) i. Arvestatud. Määruse eelnõu §11 on lisatud lõik 13, millega sätestatakse, et riiklik teaduseetikakomitee teeb vähemalt üks kord aastas avalikult kättesaadavaks statistilise ülevaate riiklikus teaduseetikakomitees ning institutsionaalsetes eetikakomiteedes menetletud taotlustest ja otsustest. ii. Arvestatud. Määruse eelnõus on täpsustatud, et avalikuks tehakse statistiline ülevaade menetletud taotlustest ja otsustest. Eetikakomiteed ei saa avaldada otsuste sisu, kuna see on seotud taotluses esitatud konfidentsiaalse informatsiooniga. iii. Arvestatud. Vastavad sätted lisatud määruse eelnõusse. b) Arvestatud. Vastav selgitus on lisatud määruse eelnõu seletuskirja. Eetikakomiteede menetlus on haldusmenetlus, otsust on edasi võimalik kaevata halduskohtusse. c) Arvestatud. Kohustuslikku kooskõlastust nõudvate inimuuringute tingimuste selgitused on toodud määruse eelnõu seletuskirjas. Näide seletuskirja tekstist vaimse koormuse tingimuse kohta: „Vaimne sekkumine hõlmab kõiki selliseid uuringuid, milles mõjutatakse uuritava vaimset terviklust või tema käitumist. Kuna vaimne sekkumine võib esineda igasuguse teabe uuritavale esitamisel, on eelnõus kooskõlastuse vajadus piiritletud uuringutega, mille s osalemisega võib inimesele kaasneda tavapärasest suurem vaimne koormus või kahjulikum mõju. Näiteks kui uuritavad kogevad uuringu käigus tavapärasest elust tugevama id vaimseid stiimul eid (eksponeeritakse häirivaid või vägivalda sisaldava id materjal e, esitatakse ideid, mis on täielikus vastuolus uuritavate väärtusega) , uuritava käitumise tahtevastane mõjutamine (nt. ähvardamise või meelitamisega) või tugevate emotsioonide esiletoomine (nt. tahtlik hirmutamine, ärritamine). Näiteks või uuring toob kaasa vaimse tervise kahju uurivale või tema lähedastele, siis tuleb uuring kooskõlastada riikliku teaduseetikakomiteega. “ 209. §14 Evalveerimine . K õrgkooliseaduses, Tallinna Tehnikaülikooli seaduses ja Tartu Ülikooli seaduses asendatakse käesoleva seadusega evalveerimine hindamisega (nt positiivselt hinnatud). Soovitame ka selles seaduses kasutada evalveerimise asemel omasõna hindama. Mittearvestatud. Seaduses kasutatakse sõna „ evalveerima “, mis on täpsem ja rahvusvaheliselt kasutusel olev termin. 210. § 15 lg 1 p 3 osas, märgin, et AvTS § 35 kehtestab ka muudele isikuandmetele juurdepääsupiira n gu kui ainult eriliigilised , seega tuleks säte sõnastada selliselt, et tagatud on kaitse kõikidele isikuandmetel. Samuti ei ole selge, millised andmed lg 4 alusel tuleb kättesaadavaks teha, eriti kui siin on tegemist ka isikuandmetega, millisel kujul ja kellele andmed kättesaadavaks tehakse peaks olema välja toodud. Või näiteks loetelusse, mida põhimäärusega võib sätestada, põhimääruse eelnõu § 10 ja 11 just seda reguleerivad. Arvestatud. 211. § 22 lg 3 Ettevõtte arendustoetus. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milline asutus võiks hakata korraldama arendustoetuse eraldamist ja läbi viima hindamist ning kuidas see määramine toimub. Selgitame: ettevõtjate arendustoetuste eraldamist korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vastavalt § 9 lg 2 p 1 toetab EIS ettevõtjate teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevusi, viib ellu ettevõtjate teadus-ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikke toetusmeetmeid . 212. § 23 Teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine. seletuskirjas puuduvad selgitused sätte kohta, on üksnes mainitud, et paragrahvis sätestatakse teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamine, kuid seletuskirja selgitused peaksid sätte sisu avama ja aitama seadusandja tahet hiljem tõlgendada. Arvestatud. § 23 on seadusest välja jäetud. 213. §23 lg 1. Tuleb selgitada, mis lepinguga on tegemist. Kas on haldusleping? Kas allub HKTS regulatsioonile (sh § 4 ja 5)? Arvestatud. § 23 on seadusest välja jäetud. 214. § 24 Haldusjärelevalve. Seletuskirjas puuduvad selgitused sätte kohta Arvestatud. 215. §25 Üleminek. Sisu on avamata sätetel seletuskirjas. Lisaks kas ei ole mõnda hindamist hetkel pooleli, mis vajaks üleminekusätete, et kuidas seaduse vahetumisel hindamise lõpuni viiakse? Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 216. § 25 lg 1. Sellise sõnastuse kohaselt kehtivad edasi kõik sel perioodil hindamise tulemused. Mõte peaks olema vast see, et need, mis kehtivad seaduse vastuvõtmise ajal, need kehtivad edasi kuni järgmise hindamise tulemuse kinnitamiseni. Seletuskiri ütleb ka „sätestab seaduse jõustumise hetkel kehtinud“ Arvestatud. Eelnõu muudetud. 217. §25 lg 3. Kui need tingimused muutuvad HMSi alusel kehtetuks, siis ei saa neid edasi kohaldada. Arvestatud. 21 8 . Andmekaitse – Antud hetkel ei anna § 11 lg 3 sätestatu selget pilti töödeldavatest isikuandmetest. Kas ma saan õigesti aru, et teadus- ja arendustegevusega seotud isikute andme on ainukesed isikuandmed, mida infosüsteemis töödeldakse. Antud sõnastus käib üksnes teadus- ja arendustegevusega seotud isikute kohta. Seega kui muid isikuandmeid ei töödelda siis tuleks säte ka selliselt sõnastada. Või kui on rohkem siis tuleb ka isikute kaupa välja tuua , nt nii (tegin eelnõu teksti rohkem muudatusi kui allolev näide, praegu on see ülesehitus kordav ja segatus tekitav) (3) Infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) teadus- ja arendustegevusega seotud isikute andmeid (isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, sugu, kontaktandmeid ja töökoha andme). Eesti hariduse 2) õpetajate ja akadeemiliste töötajate andmed ( xxxx ) On küsitav andmete tähtajaline säilitamine – seda ei ava ka seletuskiri (kas ja miks on vajalik tähtajatu säilitamine), samuti soovin märkida, et kui andmed on arhiiviväärtuslikud ning need arhiivi üle antakse, ei tuleks neid andmeid enam infosüsteemis säilitada. Seega leian, et andmete säilitamise vajadus ei ole piisavalt analüüsitud, milliseid andmeid ja kui kaua vaja säilitada on. Samuti tuleks selguse huvides seaduses tuua andmekogu ülesehitus, kuna koosneb erinevatest alamregistritest . Samuti ei ole vastust varasemas tagasisides toodud küsimustele - § 15 lg 2 p 4 osas - ei ole selge, millised andmed lg 4 alusel tuleb kättesaadavaks teha, eriti kui siin on tegemist ka isikuandmetega, millisel kujul ja kellele andmed kättesaadavaks tehakse peaks olema välja toodud. Kas siin on tegemist isikustamata andmetega kui jah, siis säte peaks ka seda ütlema. Lisakommetaar § 12 eetikakomitee osas – tagama peab ka andmekaitse nõuete täitmise. Siinkohal tegelikult tekib küsimus, IKS ei räägi riiklikust teaduseetikakomiteest, ehk siis see seadus reguleerib riikliku teaduseetikakomiteed, aga see ei välista ka teiste eetikakomiteede loomist. Siinkohal nõustun SoM-i kommetaariga kooskõlastustabeli punkt 8 (Eelnõus ei ole piisavalt läbi mõeldud valdkondlike eetikakomiteede süsteem ega selle süsteemi jätkusuutlik rahastamine. Pole selge, kuidas hakkab toimuma Eestis selliste valdkondade teadusuuringute eetiline hindamine, mis ei ole reguleeritud eriseadustega või ei ole inimuuringud ….). Eelnõus ei ole selles osas ka täiendusi tehtud. Arvestatud osaliselt. Ainsad isikuandmed, mida infosüsteemis töödeldakse, on teadus- ja arendustegevusega seotud isikute isikuandmed. Need on nimetatud eelnõus. Ka EHISest ETISesse kantakse üle isikuandmeid, mis on seotud üksnes teadus- ja arendustegevusega seotud isikutega. Andmete iseloomust tulenevalt on teadus- ja arendustegevusega seotud andmed alaliselt säilitatavad. Rahvusarhiiv on määranud kogu ETISe andmestiku arhiiviväärtuslikuks. Kui andmed on antud üle Rahvusarhiivi, need andmed ETISest kustutatakse, nagu sätestab eelnõu §11 lg 4. Infosüsteemi ülesehituse detailsus on toodud infosüsteemi põhimääruses. Kogutavad andmed on nimetatud eelnõu §11 lg 2. Alamregister on infosüsteemi eesmärkide – mis on seaduse tasandil ära toodud – praktiline elluviimise vahend ja vajab teatavat paindlikkust. ETISe põhimäärus on Vabariigi Valitsuse määrus, mis tagab piisavalt kõrgetasemelise järelevalve infosüsteemi struktuuri üle. Evalveeritud teadus- ja arendusasutus peab tegema kättesaadavaks teadus ja arendustegevusega seotud andmed, mis on nimetatud eelnõu §11 lõikes 2. Infosüsteemi kogutavate andmete detailsus on toodud ETISe põhimääruses. Arvestatud. Eelnõu § 12 lõikes 1 lisatakse, et riikliku teaduseetikakomitee ülesanne on isikuandmete kaitse tagamine. Täien datud §12 l õike 3 osas seletuskirja , lisati täiendus, milles selgitati eriliiki isikuandmete kogumise ja töötlemisega seotud teadus- ja arendusuuringute eetilist kooskõlastamist . Selgitame, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 -s on viidatud valdkondlikele eetikakomiteedele. Riiklikus teaduseetika korralduses on reguleeritud inimuuringute eetilise kooskõlastuse taotlemine. Eriliiki isikuandmete kogumise ja töötlemise eetilist hindamist võib uue regulatsiooni alusel läbi viia institutsionaalne eetikakomitee (teaduseetika riikliku korralduse määruse eelnõu § 6 lg 2 p 2 ja p 3) või riiklik teaduseetikakomitee. Nii institutsionaalsed eetikakomiteed kui riiklik teaduseetikakomitee on IKS-i mõistes valdkondlikud eetikakomiteed. Ühtlasi võib isikuandmete kasutamine ja töötlemine esineda nendes uuringutes, mille eetiline kooskõlastamine on reguleeritud teiste eriseaduste alusel (näiteks ravimiseaduses, inimgeeniuuringute seaduses), sellisel juhul toimub uuringute eetiline hindamine vastava eriseaduse alusel loodud eetikakomitees. Riikliku teaduseetikakomitee ülesandeks on hinnata eelkõige uuritavatele või uurijatele kõrge riskiga inimuuringuid . Riiklik teaduseetikakomitee moodustatakse esialgu Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee baasil. Kuid riiklikusse teaduseetikakomiteesse on võimalik luua ka täiendavaid alamkomiteesid, juhul kui edaspidi tekib vajadus hinnata ka muid teadusuuringuid. Seaduse ja määruse eelnõu tasandil ei reguleerita eetikakomitees töötavate ekspertide ning uuringute eetilise hindamise tasusid. Määruses sätestatakse regulatsioon, kuidas eetikakomiteede rahastamise süsteem kehtestatakse. Eetikakomiteede liikmete tasustamise kord sätestatakse SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe käskkirjaga. Inimuuringute taotluste hindamise tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 2 19 . EN pealkiri - palume selgitada miks leitakse, et innovatsioon ei mahuks kehtiva pealkirja alla ning pealkiri vajab muutmist (mis omakorda tingib viidete muudatused). SK enda kohaselt mõistetakse innovatsiooni all eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla, seega näib seaduse pealkirja muudatus ebavajalik. Juhul kui pealkirja muutmine on vajalik, siis teeme ettepaneku: teadus-, arendus- ja uuendustegevuse korralduse seadus (alus: NT § 17 lg 3), sest innovatsioonile on e.k. vaste ja siis tuleb seda kasutada. Mittearvestatud. Innovatsioon ei ole kaetud teadus- ja arendustegevuse mõistes. Innovatsiooni puhul on tegemist teadus- ja arendustegevusele järgneva protsessiga, millega võetakse teadus- ja arendustegevuse tulemused (uued teadmised) kasutusele. Teadus- ja arendustegevuse alla kuuluvad alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus ning teadus- ja arendustegevus lõppeb siis, kui tegevuse käigus ei looda enam uut teadmist. Innovatsiooni eesmärk on olemasolevaid teadmisi võtta uuel viisil kasutusele ehk luua uusi tooteid ja teenuseid või protsesse, mis on tehtud kasutajatele kättesaadavaks. Seaduse eelnõusse innovatsiooni mõiste lisamine ning innovatsiooni valdkonna korraldamise sätestamine on oluline muudatus ning võimaldab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist) siduda ühtseks tervikuks. Seaduses kasutatakse mõistet innovatsioon, mis on rahvusvaheliselt kasutatav termin. Ühtlasi on innovatsioon Vabariigi Valitsuse seaduses ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021- 2035“ kasutatav mõiste. Mõiste uuendustegevus on olemuselt laiem kui innovatsioon ning ei oleks käesoleva seaduse mõistes üheselt arusaadav. 22 0 . Palun selgitada seletuskirjas, miks see nimevahetus vajalik on. Kehtivas TAKSis on Teadus ja Arendusnõukogu. Teadus- ja arendustegevus hõlmab endas ka innovatsiooni. Juhul kui nime vahetus on vajalik, siis nõukogu nimetus tulenevalt EN pealkirjast on teadus-, arendus- ja uuendustegevuspoliitika nõukogu. Sama § 6 vastavalt. Arvestatud osaliselt . Eelnõu seletuskirja täiendatud. Innovatsioonipoliitika vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab teadus- ja arendustegevuse poliitika (Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas) ning innovatsiooni poliitika (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas) siduda ühtseks tervikuks ning tagada sellega teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Uue ülesande ning vastutusala lisandumisest tulenevalt muudeti ka nõuandva kogu nimetus. Innovatsiooni mõiste kasutamine on selgitatud punktis 219. 22 1 . TAKS eelnõus on mitmeid nõuandvaid kogusid (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika nõukogu, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu) ja välja on toodud seaduse tasandil lisaks eesmärgile ka liikmed ja ülesanded. Nõuandvate kogude detailset regulatsiooni seaduse tasandil JuM ei toeta (praegu on nii eesmärk, liikmed, tööd korraldavad isikud kui ka ülesanded). Võiks kaaluda, kas ei võiks madalamale tasemele midagi eelnõust viia. Mittea rvestatud. Eelnõu ettevalmistamisel on hoolikalt kaalutud juba töörühmade tasandil, milline on minimaalselt vajalik regulatsioon seaduse tasandil nõuandvate kogude tegevusteks. Kuna tegemist on ministeeriumite üleste ja püsiva iseloomuga kogudega, siis on õigusselguse huvides vajalik seaduse tasandil sätestada nii eesmärk, liikmed kui ka ülesanded. 22 2 . EN § 7 lg 2 - Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt peavad ministeeriumid esitama oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning info ajakohastama Eesti Teadusinfosüsteemis. Info uuendamine Eesti Teadusinfosüsteemis on ministeeriumidele uus ülesanne, mis lisab töökoormust. Seletuskirja mõjude osa punktid 6.6. on küll mainitud, et ministeeriumidel tekib lisakoormus, kuid tuleks ka analüüsida, kui suure lisakoormuse selline muudatus kaasa toob. Arvestatud. Täiendatud eelnõu seletuskirja mõjuhindamise osa ( seletuskirja punkt 6.1.2.) 22 3 . EN § 10 - Kuna tegemist on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, siis on olemas eraldi seadus, mistõttu TAKSis selle dubleerimine on ebavajalik (eesmärk, staatus, tegutsemise alus). Eelnõu § 10 lõikes 1 tekib justkui uus definitsioon. Seda oleme ka varasemas etapis välja toonud. EN § 10 lg 2 - Kordab Eesti Teaduste Akadeemia seadust – palume välja jätta. Mittearvestatud. Eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et seadus peab kirjeldama teadus- ja arendussüsteemi osapooled ja nende ülesanded terviklikult. Sellest tulenevalt on seaduses välja toodud Eesti Teaduste Akadeemia eesmärk ja roll TAI süsteemis, samuti on olemas viide Teaduste Akadeemia seadusele ja põhikirjale . 22 4 . EN § 14 - kõrgkooliseaduses, Tallinna Tehnikaülikooli seaduses ja Tartu Ülikooli seaduses asendatakse käesoleva seadusega evalveerimine hindamisega (nt positiivselt hinnatud). Soovitame ka selles seaduses kasutada evalveerimise asemel omasõna hindama. Mittearvestatud. Evalveerimine on rahvusvaheliselt tunnustatud mõiste ning samuti mõiste, mida siiani on kasutatud teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse välishindamise korral. Tallinna Tehnikaülikooli seaduses ja Tartu Ülikooli seaduses muudetakse sihtevalveerimise mõiste hindamiseks, kuna sihtevalveerimist mõistena enam seaduse eelnõus ei kasutada. Sihtevalveerimine mõiste asendatakse seaduse eelnõus temaatilise hindamise mõistega. 22 5 . EN § 23 – järelevalve ei kuulu rahastamise peatükki ja peab olema eraldi peatükis. Puuduvad selgitused järelevalve kohta seletuskirjas. Tuleb kindlasti täiendada. Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud ning seletuskirja täiendatud. 22 6 . SK 1. osa – tuleb lisada keeletoimetaja andmed Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. 22 7 . SK rakendusaktide osa - Siin osas peavad olema kajastatud nii rakendusaktid, mis kehtestatakse, kui need mis HMSi alusel (TAKS kehtetuks tunnistamise tagajärjel) kehtetuks muutuvad, need mis kehtetuks tunnistatakse, kui ka need, mis vajavad muutmist. Seda osa tuleb kindlasti täiendada. Arvestatud. Seletuskirja rakendusaktide osa täiendatud. Süsteemiteotus ja arendustoetus on vajaduspõhised toetused, mille alusel on vastaval ministeeriumil õigus luua toetussüsteem. Rahandusministeerium 2 2 8 . Perioodil 2021–2027 on struktuurivahendite rakendamiseks liikmesriikidele seatud mitmed eeltingimused. Üks neist on, et liikmesriik peab tagama pädeva piirkondliku/riikliku institutsiooni või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimise eest. Eestis on nutika spetsialiseerumise strateegiaks teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava ehk TAIE. Pädeva institutsiooni võib liikmesriik ise valida või luua, kuid lisaks tuleb Eesti õigusruumis kinnitada ka mandaat nutika strateegia juhtimiseks. Kui liikmesriik ei suuda eeltingimuse täitmist tagada, siis on Euroopa Komisjonil õigus liikmesriigile tehtavad maksed peatada. Hetkel on Eesti pädevaks asutuseks valinud innovatsioonipoliitika (IPK) ja teaduspoliitika (TPK) ühendkomisjoni. Mandaat nutika spetsialiseerumise strateegia ellu viimise eest vastutamiseks on antud mõlema komisjoni tööd reguleerivas töökorras. Pärast teadus – ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAKS) jõustumist pidi pädevaks institutsiooniks saama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (TAIK). Rahandusministeeriumile esitatud dokumenditest ei ole aga võimalik välja lugeda, et TAIK eelpool mainitud ülesandeid täitma hakkab. Eelnõus on küll loetletud erinevad TAIK ülesanded, aga läbi loetelude ja selgete regulatsioonideta ei ole võimalik ülesannete tegelikust tähendusest aru saada. Seega ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul tagatud eeltingimuse täitmine struktuurivahendite rakendamise perioodi jooksul, mis võib kaasa tuua maksete peatamise Eestile. Sellisel juhul tekib aga omakorda põhjendamatu surve riigieelarvele. Eelnevat arvesse võttes, ei ole võimalik Rahandusministeeriumil eelnõud kooskõlastada enne, kui TAKSis või sellega seonduvates dokumentides on selgelt välja toodud, et mandaat nutika spetsialiseerumise strateegia juhtimiseks antakse TAIKile . Arvestatud „ Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu moodustamise kord ja töökord “ § 2 täiendatud punktiga 7 järgmises sõnastuses: 7 ) teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkondade, sealhulgas nutika spetsialiseerumise valdkondade edenemise hindamine ja ettepanekute tegemine nende muutmise kohta. 2 29 . Eelnõu § 16 lõikes 3 tuuakse välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi ka TAI) rahastamine läbi kuue toetuse. Tegelikult puudutavad loetletud toetused üksnes teadus- ja arendustegevust (edaspidi ka TA). Innovatsiooni rahastamine on toodud sama paragrahvi lõikes 4, kuid seda väga üldiselt. Lõikes 3 nimetatud toetused on erineva tähendusega – osad on nn tegevustoetused ja osad konkurentsipõhised, lisaks ilmneb seletuskirjast, et rahastusinstrumendid jagunevad omakorda veel erinevateks liikideks. Innovatsiooni puhul näiteks võivad toetused olla nii mittetagastatav abi (toetused, nt grandid) kui ka erinevate finantsinstrumentide (laenud, käendused, garantiid) kui ka üldist innovatsiooni ökosüsteemi ja selle osalisi toetavate instrumentide vormis (nt inkubaatorid, kiirendid, erinevad innovatsiooniteenused). Selguse huvides tuleks mõistete tasandil erinevat liiki toetusi eristada ning samuti kirjeldada, milles toetus seisneb. Lisaks tähendab see ka erinevat reguleerituse astet. Kuna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus saab olema raamseadus TAI valdkonnas, peab konkurentsipõhist toetust puudutav regulatsioon olema oluliselt põhjalikum, sh ka innovatsiooni puutuvalt, üksnes § 16 lõige 4 pole piisav. Kõigi toetusetingimuste reguleerimise jätmist ministri määruse tasemele ei saa jätta. Põhiseaduse riive tõttu tuleb konkurentsipõhiste toetuste puhul seaduse tasandil reguleerida toetuste tagasinõudmine, kohustuse täitmata jätmise tagajärjed (viivisnõuded) ja kohustuslik vaidemenetlus, kui seda soovitakse ette näha ning haldusmenetluse seadus pole piisav. Samuti, kui soovitakse toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma volitada kedagi teist kui ministeeriumi, kelle valitsemisalasse vastavad eelarvevahendid on eraldatud, tuleb ka see volitus sätestada seaduse tasandil. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et „rahastusinstrumendid“ ei ole riigieelarveliste vahendite kasutamisel kasutatav termin ning § 16 lõikes 4 toodud „meetme“ mõiste on ilmselt teises tähenduses kui riigieelarve seaduses. Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5 on meede üks programmis määratavatest planeerimistasanditest. Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 16 lõike s 3 on toodud välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise rahastamisinstrumentide kategooriad, punktis 6 nimetatud ettevõtja arendustoetuste all on mõeldud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas rahastatavaid innovatsioonitoetusi ettevõtjatele. Lõikes 4 täpsustatakse, kuidas innovatsioonitoetusi eraldatakse. § 16 lõikes 3 esitatud kategooria te mõisted on defineeritud vastavalt paragrahvides 17 – 22. Toetustingimustele ei soovita luua erandeid kohustusliku vaidemenetluse osas , toetusprogrammi elluviimiseks on volitused seaduse tasandil toodud. 2 3 0 . Oleme teinud mitmel korral, sh ülikoolide regionaalsete kolledžite pöördumisel, ettepaneku tagada ülikoolide regionaalseid kolledžeid puudutavate regionaalpoliitiliste eesmärkide ja ülesannete rahastamiseks selgem ja stabiilsem alus ülikoolide ja TA asutuste riikliku rahastamismudeli raames. Sama tegevuse näeb ette ka 2022.a alguses valminud riigi regionaalse arengu tegevuskava. Seetõttu leiame, et TAKSi eelnõu või seda täpsustavate rakendusaktide kaudu tuleks tagada lahendused ülikoolide regionaalsete kolledžite kõrghariduse andmise jm regionaalarengus oluliste ülesannete (sh piirkonna ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse toetamine ja vajaliku oskustööjõu koolitamine) stabiilsemaks rahastamiseks. Seda nii tegevustoetuse baasrahastuse osa kui ka tulemusrahastuse komponentide (sh ühiskonna ja tööturu arengu toetamise, ettevõtluskoostöö ning ettevõtjatele osutatud TA teenuste näitajate) arvestamise kaudu. Mittearvestatud. Käesolev eelnõu ei reguleeri kõrgharidusse puutuvat , kõrgharidust ning ülikoolide regionaalsete kolledžite õppetegevust reguleerib kõrgharidusseadus. Riigi ootused, sh ootused regionaalsete kolledžite tegevuse osas lepitakse kokku ülikoolidega sõlmitavates halduslepingutes vastavalt kõrgharidusseaduse § 43-s sätestatud tingimustele. 2 3 1 . Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse eraldi raamatupidamise kohustus TA majandus- ja mittemajandustegevuse suhtes. Kuid erinevalt kehtivast seadusest, soovitakse eelnõuga kehtestada teadusasutuse vastav kohustus ainult riigieelarve vahendite kasutamisel. TAKSi § 3 lõike 1 punkti 7 järgi on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus, mille majandustegevus (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ja käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevused, mis vastavad punktide 5 ja 6 nõuetele (mittemajanduslik tegevus), nende kulud ja rahastamine on raamatupidamises selgelt eristatud. Eelnõu seletuskirja lk 16 kirjutatakse: „Kehtivas TAKSis on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse, kuid sätestatakse finantseerimise peatükis.“ Tegelikult ei jää nõue samal kujul kehtima, seda on kitsendatud ja tulevikus kohaldub nõue vaid riigieelarveliste vahendite puhul, kuid peaks kehtima kogu riikliku rahastamise suhtes. Nimelt on Euroopa Komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktis 19 sätestatud, et juhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (s.t. riigiabi reeglid ei kohaldu) tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud. Kulude, rahastamise ja tulude nõuetekohast eristamist võib tõendada asjaomase üksuse raamatupidamise aastaaruanne. Järelikult peab teadusasutus pidama eraldi raamatupidamist ka näiteks struktuurfondidest saadavate toetuste puhul, kui soovitakse riigiabi reeglite mitte kohaldumist. Arvestades, et eelmainitud raamistik on juhindumiseks kohustuslik EK-le riigiabi teatise läbivaatamisel ning teistele isikutele ei ole see õiguslikult siduv, kuid praktikas igapäevaselt järgitav, siis tuleks vaidluste vältimiseks ning senise praktika jätkamiseks täiendada eelnõu § 16 lõikes 5 lauseosa „Riigieelarve vahendite“ sõnadega, mis viitaksid sellele, et mõeldud ei ole ainult siseriiklikke vahendeid, vaid ka välisvahendeid . Arvestatud Eelnõu § 16 lõige 5 sõnastatud järgnevalt: (5) Riigieelarve , sealhulgas piirmääraga ja piirmäärata vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ja rahastamine. 2 3 2 . Pärast rahandusministri väljaarvamist praegusest TANist puudub teadlikkus riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiat hõlmavate teemade üle sh vahendite jaotamisel ministeeriumite vahel, mis on vältimatult vajalik otseselt riikliku rahastamisega seotud teemade käsitlemise otsustus- või nõuandvate protsesside juures. Seetõttu leiame, et loodava Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogus tuleb taastada rahandusministri liikmelisus. Mittearvestatud. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Nõukogu koosseisu ei ole võrreldes kehtivas seaduses sätestatud Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu reguleeriva sättega muudetud. Seaduse eelnõus sätestatakse, et nõukogusse kuuluvad peaminister, valdkonna eest vastutavad ministrid ning üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige. Rahandusminister on senini olnud Teadus- ja Arendusnõukogus peaministri nimetatud liige ning peaministril jääb ka käesoleva seaduse eelnõus õigus n õukogusse nimetada valitsuse liikmete seast täiendav liige. 2 3 3 . Eelnõu § 16 lõige 2 puudutab ettevõtete TAI tegevuste riigieelarvest rahastamise eesmärki toetada eraettevõtetes tehtavat ettevõtete vajadustest lähtuvat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et maandada ettevõtete jaoks selle tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked. Esiteks, peaks termini „ettevõte“ asemel kasutama terminit „ettevõtja“, kuna vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 66¹ ei ole „ettevõte“ isik, vaid tähendab majandusüksust, mille kaudu isik tegutseb. „Ettevõtja“ on vastavalt äriseadustiku §-dele 1, 2 ja 3 füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu ). Teiseks, toob eelnõu seletuskiri § 22-s sätestatud ettevõtete TA tegevuste konkurentsipõhiste riigieelarveliste arendustoetuste puhul vajadust arvestada turutõrke olukorda ettevõtetes, milleta võivad jääda mitmete ettevõtete olulised arendusinvesteeringud tegemata. Leiame, et siinkohal tuleks seletuskirjas ka täpsustada milliseid turutõrke komponente täpsemalt toetuste andmise tingimustes on plaanis arvestada. Peame siinkohal väga oluliseks ka piirkondlike turutõrke komponentide ja ettevõtluse arengunäitajate arvestamist, millega toetada ühtlasi TAIE 2035 arengukavas seatud eesmärke soodustada teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja investeeringuid kõigis Eesti piirkondades ning suunata rohkem ressurssi toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt. Mittea rvestatud. D etailsemalt selgitatakse turutõrke komponentide ja ettevõtluse arengunäitajate arvestamist arendustoetuse eraldamise tingimuste ja korras . 2 3 4 . Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus – eelnõu § 19. Eelnõu § 19 lõige 2 toob küll välja, et sihttoetuse eraldamine toimub vastava poliitika valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud korras, kuid jääb segaseks, kas sellisel toetuse andmisel on ka mingeid piiranguid, näiteks kes seda toetust saavad jagada – kas lisaks ministeeriumidele, kelle valitsemisalas on TAI asutusi ka teised ministeeriumid, kes soovivad teha TAI tegevusi. Samuti ei selgu eelnõust, kas selle toetuse saamiseks peaks olema TAI asutus. Lõige 1 toob välja, et teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on riigieelarvest vajaduse korral määratav toetus. Palume selgitada seletuskirjas, kas selle allikatena võib kasutada näiteks ka välistoetusi . Sihttoetuse puhul ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegevustoetusega või konkurentsipõhise projektitoetusega või võib ta olla mõlemat. Viimane küsimus puudutab ka eelnõu § 21 süsteemitoetust. Arvestatud. Täiendatud eelnõu seletuskirja. Seletuskirjas on toodud välja, et sihttoetusi võivad välja anda kõik ministeeriumid, sh teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid . Seletuskirja on lisatud täpsustus, et sihttoetus on riigieelarvest rahastatav toetus, toetuse andmiseks on võimalik kasutada nii siseriiklikke kui välisvahendeid . Sihttoetuse puhul on tegemist paindliku teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumendiga, sihttoetuse puhul ei seata seaduse eelnõus piirangut toetuse vormi või saajate osas. Sihttoetust on võimalik välja anda tegevustoetusena või konkurentsipõhise toetusena. Sihttoetuse andmise korra kehtestab § 19 lõike 2 kohaselt poliitikavaldkonna eest vastutav minister. 2 3 5 . Eelnõu § 23 ja 24 ei ole seletuskirjas selgitatud. Eelnõu §-s 23 on juttu tegevustoetusest – kas mõeldakse §-des 17 ja 20 toodud teadus- ja arendustegevuse toetusi? Kuna tegevustoetuse mõistet pole eelnevalt kasutatud, siis tuleks siin mõisted ühtlustada. Selgusetuks jääb, mis on § 23 lõike 3 punktis 2 toodud „muud vahendid“, mida määratakse teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse, sihttoetuse ja süsteemitoetuse eraldamisel. Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt räägib riigiasutuste puhul toetuse andmise eesmärgid ja asutuse kohustused läbi asutuse pidaja. Kes on riigiasutuse pidaja? Arvestatud. Eelnõu versioon on muutunud. Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni puudutavad rahastused ja toetused on välja toodud eelnõu § 17-22. Tegevustoetusena peeti silmas § 17 ja § 20 välja toodud Teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus t ning Eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse toetus t. Tegevustoetuse mõistet edaspidi seaduses ei kasutata. 2 3 6 . Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja selle täitmise ülevaadete esitamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele ning vastava info ajakohastamine Eesti Teadusinfosüsteemis. Juhime tähelepanu, et ülesande täitmiseks on eelnevalt vaja täpsustada kulude kajastamise aluseks olevat metoodikat, protsessi ning lisaks puudub mõjuanalüüs selle kohta, kui suure täiendava töökoormuse ministeeriumidele ETISes andmete täiendamine kaasa toob. Võetud teadmiseks. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste määratlemise metoodika on kirjeldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalis „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude määramise juhend“. Nõustume, et antud juhendis on vaja uuendada innovatsiooni puudutavat osa, lähtudes seaduse eelnõus toodud innovatsiooni definitsioonist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelarvete ja nende täitmise info osas on Vabariigi Valitsus andnud 22.12.2022.a. Rahandusministeeriumile ülesande esitada koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 2023. a juuniks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) vahendite riigieelarves arvestamise ja kajastamise metoodika valdkondliku TAI mitmeaastase rahastamiskindluse toetamiseks. Samaks ajaks esitada tööde plaan TAI tunnuse lisamiseks finantsarvestuse ja eelarve infosüsteemi . Seletuskirja s täiendatakse punktis 6.1.2. esitatud mõjuanalüüsi osa ning lisatakse analüüs selle kohta, kuidas mõjutab Eesti Teadusinfosüsteemis andmete kajastamise kohustus ministeeriumite töökoormust. 2 3 7 . Üks olulisemaid küsimusi eelnõu puhul on, et eelnõu § 7 lõige 3 näeb Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) uue ülesandena ette ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise koordineerimise. Siin tuleks tuua selgelt välja põhjendus, miks selline roll on vajalik, milline oleks sellega kaasnev lisandväärtus ning mil määral HTMi koordineeriv roll pärsiks edaspidi teiste ministeeriumide võimalusi ja vabadust oma valitsemisala teadus-arendustegevust planeerida ning ellu viia, aga ka valitsemisalas olevaid TA asutusi puudutavaid otsuseid iseseisvalt langetada. Ilma selge ja ammendava põhjenduseta seda punkti toetada ei saa. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. Teadus- ja arendustegevuse riikliku koordineerimise vajadus tuleneb eelkõige ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamismahtude ning toetus instrumentide suurenemis est . Sellest tulenevalt esineb oht Eesti teadus- ja arendussüsteemi killustamiseks (rahastamisallikate paljusus, erinevad tingim used, hindamisprotseduurid, taotluskeskkonnad ) ning tegevuste dubleerimiseks (mitme ministeeriumi poolt rahastatakse sarnaseid tegevusi). Koordineerimise eesmärk on tõhustada ministeeriumite omavahelist infovahetust ning tagada ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse rahastamise kooskõla üldise teadus- ja arendussüsteemiga. Haridus- ja Teadusministeerium i ülesanded koordineerimisega ei piira ministeeriumite vabadust oma valitsemisalale tarviklik k u teadus- ja arendustegevus t planeerida ja rahastada, ühtlasi ei piira Haridus- ja Teadusministeerium teistes valitsemisalades olevate TA asutuste autonoomiat. 2 3 8 . Eelnõu § 4 lõike 2 punkti 1 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus riigi teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni suunavad arengukavad. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) §-s 19 on reguleeritud strateegilised arengudokumendid, sh valdkonna arengukavad, mille RES § 20 lõikest 2 tulenevalt kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Kas eriregulatsioon eelnõus on toodud seetõttu, et enne kinnitamist ei soovita arengukava Riigikogule esitada? Muud erinevust võrreldes RES- ga pole ning muidu ei oleks vaja regulatsiooni dubleerida. Arvestatud. Punkt eelnõust eemaldatud. 2 39 . Ilma tausta teadmata jääb selgusetuks, mis on arengukava juhtkomisjon (eelnõu § 6 lg 4 p 3). Tegemist on määruse tasandi regulatsiooniga – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“, mida seaduses reguleeritud ei ole. Samuti jääb ilma taustata selgusetuks, mis on teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklik konkurss (§ 7 lg 3 p 7 ja lg 4)? TAIK ülesanded on viidud määruse tasandile. Eelnõu § 7 lg 3 p 7 ja lg 4 on välja toodud kehtiva seaduse § 13 lg 1 p 8 alusel kehtestatud riiklikud konkursid. Haridus- ja teadusministri 15. novembri 2001. a määrus nr 64 „ Õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord “, Haridus- ja teadusministri 7. veebruari 2013. a määrus nr 3 „ Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord “ ja teised kehtiva seaduse § 13 lõike 1 punkti 8 volituse alusel kehtestatud määrused. 2 4 0 . Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud: „… riiklikul korraldamisel on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning valitsemisala innovatsiooni kavandamine ja elluviimine…“ Jääb selgusetuks, mida on mõeldud „valitsemisala innovatsiooni“ all, kui eelnevalt on räägitud TAI-st . Arvestatud. Täiendatud eelnõu seletuskirja. Valitsemisala innovatsiooni all on silmas peetud avaliku sektori innovatsiooni. Iga ministeeriumi ülesandena on välja toodud ülesanne kavanda da ja vii a ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning valitsemisala innovatsiooni . 2 4 1 . Eelnõu § 7 lõike 2 punktis 2 on toodud ministeeriumitele ülesandeks mh osalemine rahvusvahelises koostöös ning lõike 3 punkt 5 paneb kohustuse Haridus- ja Teadusministeeriumile seda koostööd koordineerida ning finantseerida. Palume selgitust, kas lõike 3 punkt 5 võtab rahvusvahelises koostöös osalemise finantseerimise kohustuste valdkondlikelt ministeeriumitelt enda kanda? Arvestatud. Eelnõu seletuskirja täiendatud. Seletuskirjas on toodud välja , et kui ministeerium peab vajalikuks oma vastutusvaldkonnas rahvusvahelises teaduskoostöös osaleda , siis kaasneb sellega ka kohustus seda koostöös rahastada. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus seda koostööd täiendavalt rahastada pidades silmas teadussüsteemi kui terviku huve . S amuti on Haridus- ja Teadusministeeriumil kohustus tagada Eesti teadusasutustele võimalused rahvusvaheliseks koostööks. 2 4 2 . Eelnõu §-s 5 sätestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu. Lõikes 2 on nimetatud mõned selle liikmed, kes kuuluvad nõukogu koosseisu ametikoha järgselt, kuid määratletud ei ole, kelle hulgast nimetatakse või kelle esindajad on Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed ning mitu liiget üldse nõukogus on. Arvestatud. Rakendusakti „Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus“ lisatakse säte, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse nimetatavad liikmed saavad olla valdkonna tunnustatud eksperdid või teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevuse esindusorganisatsioonide või ettevõtjate esindajad. Määruse eelnõus on sätestatud, et nõukogu on 12-liikmeline. 2 4 3 . Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu (eelnõu § 6) puhul ei saa aru, kes selle kogu moodustab ega mitu liiget sellesse kuulub. Samuti ei saa aru, kuidas koostöökogu toimib, sest selle tööd korraldavad erinevad valdkonna eest vastutavad ministeeriumid (lõige 3). Võetud teadmiseks. Selgitame, e elnõu § 6 lõige 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu ülesanded, moodustamise korra ja töökorra ning kinnitab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks selle koosseisu. Koostöökogu täpsem kord ja töökorraldus on sätestatud vastavas määruses. 2 4 4 . Kuna eelnõu puudutab muu hulgas asutusi, millel on regionaalarengus oluline roll (sh ülikoolide regionaalsed kolledžid, KOV-de hallatavad TAI asutused), nende asutuste tegevuste korraldamist ja rahastamist ning samuti regionaalarengus olulisi arendustegevuse toetuseid ettevõtjatele ja TAI asutustele, ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas toodud seisukohaga, et „eelnõul puudub mõju regionaalarengule“. Seetõttu tuleks hinnata ka regionaalseid mõjusid vastavalt olemasolevatele õigusaktide mõjuhindamise juhistele ja selle regionaalarengu kontrollküsimustikule. Kui vaatamata regionaalarengu mõjude hindamisele ja kaalumisele siiski leitakse, et eelnõu ei too kaasa mingeid muudatusi, mis omaksid mõju regionaalarengule, tuleb seda kindlasti ammendavalt seletuskirjas põhjendada. Mittearvestatud. Ülikoolide kolledžite tegevus ei ole käesoleva seaduse objektiks, sest kolledžit ei ole iseseisvad teadus- ja arendusasutused ja nad osalevad teadus- ja arendustegevuses ülikoolide kui iseseisvate avalik-õiguslike isikute koosseisus. Eelnõu ei muuda regionaalarengu olukorda võrreldes täna kehtiva olukorraga. Teadus- ja arendusasutuste tegevus on regioonide ülene ja ei oma spetsiifilist regionaalset mõju. 2 4 5 . Seletuskirja VII peatükk käsitleb seaduse rakendamiseks vajalike kulusid ja seaduse rakendamise eeldatavaid tulusid. Palume nimetatud peatükki põhjalikumalt vastavalt HÕNTEle § 47 eelkõige järgides lõikeid 1, 4 ja 5. kirjeldada. Kui kulud kaetakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu vahenditest, märgitakse seletuskirjas Euroopa Liidu vahendite osakaal. Märgime, et kõik seaduse rakendamisega kaasnevate kulude katmisel riigieelarvest eraldatavatest vahenditest sidumisel 1% SKPga on iga-aasta muutuv maht katteallikana ning teaduslepe ei ole seaduse tasandil sätestatud. Seetõttu leiame, et eelkõige lisanduvate tegevuste korral ei saa välja tuua katteallikana võimalikku majandusprognoosi kasvust tulenevat lisarahastust. Samuti palume täiendada seoses ETAGi eelarve kasvuga ning muude võimalike kulude tekke korral: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest. Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täpsustatud. Seaduseelnõuga sätestatakse teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, teadus- ja arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise alused, kuid ei võeta riigile rahalisi kohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahuga seotud otsused tehakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.
Saatja: Urvo Klopets <
[email protected]>
Saadetud: 03.02.2023 13:02
Adressaat: <"SM Info">
Koopia: <"Ingrid Ots-Vaik">
Teema: Vastus Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu arvamusele
Tere
Edastan Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoha Eesti bioeetika ja
inimuuringute nõukogu arvamusele kohta.
Lugupidamisega
Urvo Klopets
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Kultuurikomisjon
Riigikogu Kantselei
T: +372 631 6482
Riigikogu, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.