Arvamus

[email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 18.01.2023 nr 1.2-2/5-1 10122 Tallinn Meie 02.02.2023 „Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamine Lugedes läbi määruse eelnõu , ei nõustu Erihoolekande Pakkujate Liit määruse 2.1.4 alapunktiga 6: 6) ta ei saa 2023. aastal Sotsiaalkindlustusameti suunamisel ööpäevaringse erihoolduse teenust.“. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu eesmärk on seista kvaliteetsete erihoolekandeteenuste arengu eest . Eelkõige selle eest, et kõikidel inimestel oleks siin elus samaväärsed võimalused kõigi teiste ühiskonnaliikmetega. PKT (pikaajaline kaitstud töö) teenuse loomine sai alguse sellest, et 24 h järelevalvega inimestel oleks võimalik teha tööd, sest TT (töötamise toetamine) teenus oli TE (toetatud elamine) ja KE (kogukonnas elamine) teenuste saajatel juba olemas. Aja jooksul on vahetunud teenuse loojad ja igaüks on seda hakanud mõtestama omal viisil ning see on järjest enam pöördunud algsele mõttele vastupidiseks. PKT teenuse saajate sihtgruppi valides on oluline arvestada, et inimesi tuleb hinnata tema võimekuse alusel, mitte selle, millist teenust ta parasjagu tarbib. Kui inimene ei ole suuteline täitma teenusega seatud tingimusi, siis langeb ta automaatselt teenuse saajate ringist välja, aga lihtsalt piiramine on diskrimineeriv. Loomulikult ei ole võimelised kõik ÖE teenussaajad töötama, aga need, kes on, neile peab võimalus jääma. TT ja KE teenusel on täna palju kliente, kes ei ole suutelised või ei taha PKT teenusel tööd teha. Seetõttu on arusaamatu, miks ühtedel on võimalus ja teistel mitte. Praegu olete seletuskirjas toonud välja, et 2022. aasta oktoobri seisuga on PKT teenusel viibinud 73 ööpäevaringse teenuse saajat (13% kõigist teenuse saajatest). See tähendab, et nad on täitnud teenusele ettepandud reegleid sh 2 tundi tööd päevas. Kõik need inimesed osalevad tootmises, allhanke töödes või teenuste pakkumises ja saavad selle eest töötasu. 13% ei ole mitte väike, vaid piisav hulk näitamaks, et selle teenuse puhul on võimalik teha regulaarselt tööd. Elanikel, kes käivad tööl, on väljakujunenud harjumus elada tavapärast igapäevaelu. Ärgata, süüa ja liikuda saatjaga töökeskusesse. Selline elu on aidanud vältida tagasilööke ja psühhiaatriahaiglasse sattumist, mis on varem toimunud, kui inimeste eludel ei olnud nende endi sõnul „mõtet“. Need kliendid on erakordselt tänulikud neile antud võimaluse eest. MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa Ööpäevaringsete inimeste vägisi tööturult välja lükkamine viib nad tagasi mõtestamata ja tähenduseta igapäevaellu ja halvendab väga oluliselt nende elukvaliteeti. Kas seaduselooja teab, et ööpäevaringsel teenusel on elanikke, kes ei tule enese eest hoolitsemisega toime, ei suuda ise meelde jätta ravimite võtmist, ei märka haiguse ägenemist, aga kes juhendamise ja õpetamisega on võimelised töötama ka avatud tööturul, kaitstud töökeskustest rääkimata. Kes oskavad pakendada esemeid karpidesse, kududa ja viltida esemeid, mida saab turustada ning töötada ka haljastusbrigaadides vajades samal ajal töötaja kõrvalolekut 24 h ööpäevas. Psüühikahäiretega isikud on madala motivatsiooniga, aga füüsiliselt terved. Nende tööle harjutamisega on teenusosutajad ligi 10 aastat vaeva näinud ja nüüd ongi olnud kõik hästi. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ei nõustu arvamusega, et ööpäevaringse teenuse sees on töötamise komponent. Riik võib ette kujutada seda teenust kümnel erineval viisil, aga fakt on see, et teenuse pearahas ei sisaldu piisavalt ressurssi töötegevuste läbiviimiseks, seega ei saa seda seal olla. See kui inimene osaleb majapidamistöödes kodus, ei ole harjutamine töö tegemiseks. See on eneseteenindamine. Töö harjutamiseks või töötamiseks on vaja konkreetset kohta, konkreetset tööd ja juhendajat. Praegu rahastatakse teenuseid määras, mis tagab tegevusjuhendajate minimaalse vajaduse elamisüksuses. See, et psüühilise erivajadusega inimene tuleks isoleeritud hoolealuse staatusest välja ja, et ta eneseteadvus tõuseks ning tema haavatavus saaks lükkuda tahaplaanile, on tal vaja igapäevaselt tähenduslikku elu, mis ei saa toimuda elamisüksuses diivani peal televiisorit vaadates. Hädavajalik on leida võimalusi, et inimesel oleks regulaarne kohustus voodist üle tõusta, riidesse panna ja kodust välja minna konkreetsel ja ühiskonnale vajalikul eesmärgil. Ainult sel viisil saame need inimesed tagasi meie hulka. Oleme psüühilise erivajadusega inimestele rajanud keskkonnad, kus elamistingimused on suurepärased, aga siit edasi tuleb leida ka vahendeid inimeste kaasamiseks töö ja õppimisprotsessidesse. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit mõistab, miks on tekkinud ressursi puudus PKT rahastamisel Teenus on üles ehitatud nii, et töötegemise tegelik maht pole oluline, vaid esmaseks on seatud miinimumtasu nõue. Selline korraldus „sööb“ raha ära, mis tegelikult tuleks juhendajate ja töökeskuste peale kulutada. Tegelikult ei ole selline korraldus (niisama raha saamine) olnud kunagi ühegi teenusesaaja ootus. Inimesed on valmis saama raha oma tegelikult tehtud töö eest. Seega, et oleks vahendeid ÖE teenusesaajatele PKT teenuse võimaldamisega, tuleks teenus redisainida nii, et töö eest saadaks tegelikku tasu ning kellegi puhul ei maksta rohkem, kui välja teenitud. Sellega jääb hulga raha üle teenuse arendamiseks. Meid teeb erakordselt murelikuks PKT teenuse edasine areng ehk riigieelarvesse suundumine, kus nähtavalt liigutakse selle poole, et välistada ÖE teenuse saajate võrdsed võimalused tööteenuste saamisel. Sel juhul palume väga tõsiselt arvestada ööpäevaringse teenuse pearahadesse sisse tööteenuse tarbeks ekstra kulud. Vajalik on tagada töötegevusjuhendaja olemasolu ja võimalik kulu nt MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa tööruumide rentimisele kogukonnas või olemasolevate ruumide kohandamisele, sest elamisüksused on rajatud inimestele eluruumideks. Kindlasti ei ole vaja arvestada stipendiume ja muid toetusi, mis praegu PKT teenust kurnavad. Inimesed saavad töövõtu- või käsunduslepingutega teha nii palju tööd kui on võimelised ning saada selle järgi ka tasustatud. Oluline on, et 1) seaduselooja ei arvaks , et elamisüksuses hommikust õhtuni majapidamist juhtiv tegevusjuhendaja on võimalike paralleelselt kusagil töötegevusi juhendama; 2) kindlasti ei tohi teenussaajate võimeid ÖE teenusel alahinnata ning nende arenguvõimalusi pidurdada. Pakume oma abi tulevaste tööteenuste arendamisel. Oleme valmis andma sisendit ööpäevaringse teenuse tööga seotud kulude osas ning ka eraldi tööteenuse välja töötamisel. Lugupidamisega /digiallkirjastatud/ Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Haavassaare talu Kiidjärve küla Põlva vald 64605 Põlvamaa