Muudatusettepanekud eelnõule 757 SE

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] 02.02.2023 nr 1.2-5/576-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud eelnõule 757 SE Lugupeetud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses on Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 757 SE. Vabariigi Valitsus loobus eelnõu osas seisukohta kujundamast. Eelnõu kohta on avaldanud oma arvamuse sotsiaalkomisjon 24. jaanuaril 2023. Tervise- ja tööministrina toetan sotsiaalkomisjoni arvamust ja pakun välja ka vastavad muudatusettepanekud eelnõule. Tervise- ja tööministrina ei pea ma võimalikuks ravimitelt tasutud käibemaksu kompenseerimist ravikindlustuse vahenditest, kuivõrd see mitte ei suurendaks ravikindlustuse võimalusi ravimite kättesaadavust parandada, vaid vastupidi vähendaks seda ja töötaks vastu eelnõu eesmärgile. Meie hinnangul tooks kavandatav regulatsioon kaasa alljärgnevad kitsaskohad: 1) kui käibemaksuga võrdse summa hüvitamine hakkab toimuma EHK eelarvest (ravimite kompenseerimiseks ette nähtud vahendid), siis väheneb selle võrra teiste ravimite hüvitamiseks kasutatav summa ja seega väheneb teiste ravimite kättesaadavus, mis ei ole proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. 2) EHK-le seadusega täiendava kohustuse lisamine, millega tekitatakse mehhanism, kus automaatselt kõikidele annetuste eest soetatud vähiravimitele tuleb läbi EHK eelarve hüvitada käibemaksuga võrdne summa, ei võimalda EHK-l tervishoiusüsteemi rahastamisel teha kaalutletud otsust, mis võimaldab arvestada ravimi hinda, sellest saadavat kliinilist kasu ning sobivust konkreetse patsiendi haiguse raviks. See tekitab kunstlikult kaks paralleelolukorda ja ka ebavõrdsust, kus ühtede ravimite puhul kaalutleb EHK kõik riskid optimaalse tulemuse saavutamiseks läbi, teisel juhul toetatakse ravimite soetamist automaatselt ilma samalaadset kaalutlust läbi viimata. 3) Eelnõu § 2 punkt 2 kohaselt säilib küll kaalutusvõimalus ministri määruse kehtestamisel, kuid siinjuures juhime tähelepanu, et ebavõrdsust tekitab ka see, kui müügiloa saab ravim, mis määruse nimekirjas ei kajastu ja mille korral tuleks igakordselt määrust muuta, kuid rahastuse järele võib tekkida vajadus kiiremini. Uusi müügilube antakse ravimitele üldjuhul kord kuus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 4) Pahaloomuliste vähkkasvajate ning harvikhaiguste raviks kasutatavaid ravimeid võib olla keeruline määratleda, selles mõttes, et ei ole ühist nimetust, mille alusel neid klassifitseerida. See muudab ministri määrusega kehtestatava nimekirja koostamise keeruliseks ja ei taga paindlikkust ravimite kättesaadavuses. Eelnevale tuginedes teen seaduseelnõule järgmised muudatusettepanekud: 1. Teen ettepaneku asendada eelnõu § 1 (käibemaksuseaduse muutmine) tekst järgmise tekstiga: „§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse § 15 lõiget 21 muudetakse ja täiendatakse järgmises sõnastuses: (21) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: 1) nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniline ajakirjandusväljaanne, välja arvatud peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldava või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga ajakirjandusväljaanne. 2) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, rasestumisvastane vahend, sanitaar- ja hügieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseade meditsiiniseadme seaduse tähenduses ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine puudega isikule.“. Selgitus: Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine tooks kaasa patsientide ebavõrdse kohtlemise ning kavandatavad meetmed on liialt piiratud mõjuga vähiravis ega paranda üldse teiste raskete haiguste raviks vajalike ravimite kättesaadavust. Ei ole põhjendatud ega otstarbekas kehtestada erinevatele ravimitele erinevat käibemaksumäära. Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki alandada ravimite käibemaksumäära, kuid toetame käibemaksu alandamist viisil, et alandatud käibemaksumäär kohalduks kõigile ravimitele ja ka muudele käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaupadele. Käibemaksu vähendamine tooks nii patsienditele ravimite maksumuse vähenemise kui ka Eesti Haigekassale võimaluse käibemaksukulu vähenemisel neid eelarvevahendeid kasutada ravi rahastamise täiendavateks tegevusteks, näiteks suunata see täiendavateks vahenditeks ravimite hinna erandkorras kompenseerimiseks. Kuni 2009. aastani oli käibemaksumäär ravimitele ja muudele eelviidatud määruses nimetatud kaupadele 5% praeguse 9% asemel. Teeme ettepaneku tunnistada käibemaksuseaduse 15 lõike 2 punkt 2 kehtetuks ning sätestada valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks volitusnorm käibemaksuseaduse § 15 lõike 21 punktis 2, kuna 5% käibemaksumäära kohaldamise tingimused sätestab käibemaksuseaduse § 15 lõige 21. 2. Teen ettepaneku asendada eelnõu § 2 (ravimiseaduse muutmine) tekst järgmise tekstiga: „§ 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine 1) paragrahvi 41 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „raviks“ sõnadega „või statsionaarseks raviks“. Selgitus: Kuna ravimiseadus ei reguleeri ravimite hüvitamist, teeme ettepaneku eelnõu §-s 2 ravimiseaduse muudatus asendada ravikindlustuse seaduse muudatusega.  3 Eelnõuga taotletavat ravi kättesaadavuse suurendamise eesmärki aitab paremini täita ravikindlustuse seaduse paragrahv 41 lõikes 8 sätestatud erandkorras ravimite hüvitamise tingimuse laiendamine. Kehtiva õiguse kohaselt võib Eesti Haigekassa erandkorras hüvitada üksnes ambulatoorselt (kodus iseseisvalt) kasutatavaid ravimeid, millel puudub Eestis kehtiv müügiluba, enamasti harvaesinevate haiguste korral ravimeid, mis on kantud soodusravimite nimekirja, kuid teistel tingimustel (näiteks on ravim määratud teise diagnoosiga), harvaesinevate haiguse korral eritoitusid, mis mõjutavad otseselt haiguse kulgu või kaasasündinud harvaesinevate ainevahetushäirete raviks kasutatavaid toidulisandeid. Ravikindlustuse seaduse muudatuse korral laiendatakse Eesti Haigekassa õigust erandkorras hüvitada ka neid ravimeid, mida manustatakse statsionaarse ravi raames. Oluline on arvestada, et statsionaarseks raviks vajaliku ravimi erandkorras hüvitamise õigus ei laiene statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisega seotud muu tervishoiuteenuse kulu hüvitamisele. Sotsiaalministeerium ei pea võimalikuks käibemaksu kompenseerimist ravikindlustuse vahenditest, kuivõrd see mitte ei suurendaks ravikindlustuse võimalusi ravimite kättesaadavust parandada, vaid vastupidi vähendaks seda. Käibemaks laekub riigieelarve üldtuludesse, mistõttu ka sellise kompenseerimise otsustamisel peaks kompenseerimine toimuma riigieelarve vahenditest, mitte sihtotstarbelise ravikindlustuse arvelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Laura Viidik 715 3466 [email protected]