dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 2. veebruar 2023
Viit
1.5-1.1/573-1
Registreeritud
2. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finnair Business Services Ltd
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Dana Kadanik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.eml100 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "SM Info" Saaja: "SM Info" Teema: FW: Puhkusearvestuse küsimus Kuupäev: 2023-02-02 09:12 From: Savi Elina <[email protected]> Sent: Wednesday, February 1, 2023 9:21 PM To: Maria-Helena Rahumets <[email protected]>; Sandra Kuus <[email protected]> Subject: Puhkusearvestuse küsimus Tere, Meil on oma palgaarvestajaga tekkinud küsimus puhkusejääkide arvestamise kohta, sealhulgas siis töötaja lahkumisel kasutamata jäänud puhkuse hüvitise arvestamise osas. Kuna ütlesite PARE TLSi infotunnis, et ka teie poole võib küsimustega pöörduda, siis küsingi, et äkki oskate nõu anda või pakkuda välja endapoolse tõlgenduse. Töölepingu seaduses on kaks sätet millest hetkel lähtun: TLS § 68 lg 6 – Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. TLS § 71 – Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Lisaks selgitused Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud Töölepingu seaduse käsiraamatust: * Käsiraamatu leheküljel 141 on kirjas selgitus TLS § 68 osas puhkuse aegumise kohta: TLS § 68 lõige 6 reguleerib põhipuhkuse aegumist. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas töösuhte lõppemisel. * Ning samuti käsiraamatu lehekülg 145 selgitus TLS § 71 kohta: Puhkuse aegumise kohta käivat regulatsiooni arvesse võttes (TLS § 68 lg 6) kuulub hüvitamisele maksimaalselt kahe kalendriaasta jooksul väljateenitud põhipuhkus. Küsimust tekitab see, et kas on õige vanu puhkusenõudeid/kohustusi (vanade all pean silmas rohkem kui kaks aastat vastavalt aegumise sättele) töötajate puhkuste puhul arvestada, kui talle arvestatakse töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud puhkuse hüvitist? Ja me räägime siin komakohtadega nõuetest/kohustustest, mis tulenevad sellest, et näiteks esimesel tööaastal ju töötaja puhkus tekib tihti komakohtadega ja see ümardatatakse, sest puhata saab ju ikkagi ainult terveid päevi. See tähendab aga, et selle ümardamise tulemusena jäävad sellest aastast töötajale mingid komakohad kas miinusesse või plussi. Samuti võib mõningaid miinusega komakohti tekkida nendel aastatel, kui töötaja võtab paar palgata puhkuse päeva (üldist aasta puhkusenõuet see ei muuda, sest paar päeva tähendab, et puhkusekohustus on 27,85 ehk ümardatult ikka 28, aga need komad jäävad süsteemis üles). Et küsimust selgitada, toon ühe näite meie palgaarvestuse süsteemist: Töötaja lahkub ettevõttest 31.12.2022 (viimane tööpäev) ning seega me peame arvestama välja talle kasutamata jäänud puhkuse hüvitise, mis igal juhul ja alati arvestatakse viimase tööpäeva kuupäeva seisuga. Süsteemi järgi tuleb talle siis kasutamata jäänud puhkuse hüvitist maksta 21,75 kalendripäeva eest (vt väljavõtet). Aga tegelikkuses on ju 2019 ja 2020 puhkused tal juba aegunud või ära kasutatud (ja kasutada saab ju ikkagi ümardatud puhkusepäevi) ning poleks korrektne sealt arvutusse võtta mingied numbreid (antud juhul võtab süsteem +0,82 ja -0,07). Seega minu arusaamise järgi oleks korrektne 21 kalendripäeva kasutamta jäänud puhkuse hüvitist, mitte nagu süsteem näitab 21,75. Kuidas teie arvate? Antud arvutus oli töötajale soodsam, aga võtame teise näite: Töötaja lahkub ettevõttest 31.12.2022 (viimane tööpäev) ning seega peame arvestama talle välja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise. Süsteemi järgi tuleb see 0,84 kalendripäeva eest (vt väljavõtet), sest süsteem arvestab seda nii: 2022 kasutamata jäänud puhkus ehk 1 päev – 2019 rohkem saadud ehk -0,16 päeva = 0,84 kalendripäeva. Tegelikkuses on ju 2019 tehtud kõik õigesti ja ümardatud päevade arve 4 ja töötaja on kõik ära puhanud ning 2019 puhkuse nõue/kohustus on igal juhul tänaseks aegunud. Seega minu arust oleks korrektne maksta töötajale kasutamata jäänud puhkusehüvitist 1 kalendripäeva eest, mitte 0,84 kalendripäeva eest nagu süsteem näitab. Mis te arvate? Loodan, et saite minu küsimustest näidete varal paremini aru. Olen väga tänulik, kui saate oma arvamuse sellele küsimusele anda. Tagasisidet ootama jäädes, Elina Savi Manager, People Services and Development Finnair Business Services Ltd Part of the Finnair Group [email protected] +372 5348 3662 Join us in creating a more inspiring, sustainable and brighter future of travel at www.finnair.com www.finnairbusinessservices.com
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel