Heaolu arengukavast

Sotsiaalministeerium Meie: 01.02.2023 nr 7-5.11/23-00213-2 Pöördumise edastamine Edastan Vabariigi Valitsusele adresseeritud SA Eesti Naisteühenduste Ümarlaud pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD Head Vabariigi Valitsuse liikmed 30.01.2023 Ees" Naisteühenduste Ümarlaud on tutvunud alates 25. jaanuarist ka avalikkusele kä+esaadavaks tehtud Heaolu arengukavaga 2023-2030. Kahjuks peame tõdema, et arengukava sisu ei vasta nimetusele. Heaolu on selle kava kohaselt loota ehk vaid Tallinna ja nn kuldse ringi valdade elanikel, kaugemate maakondade inimeste elujärg arengukava koostajate jaoks oluline ei ole. Vähemalt ei ole üheski arengukava peatükis arvandmetega ja selgelt välja toodud järjest suurenevat regionaalset ebavõrdsust (nii eluliselt tähtsate teenuste kä+esaadavuse kui elanike sissetulekute osas), mis on üks Ees peamisi sotsiaalseid probleeme madala sündimuse kõrval. Maaelanike murede asemel on läbivalt rõhutatud vajadust tegeleda (uus)sisserändajate probleemidega. Sellisel kujul arengukava vastuvõtmine aitab pigem kaasa ebavõrdsuse suurenemisele linna- ja maapiirkondade elanike vahel ning näitab, et valitsuse muudele vähemusgruppidele suunatud hoolivus maaelanikele, kes on Ees"s jäänud selgesse vähemusse, kahjuks ei laiene. Soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõte jääb vaid sisutühjaks deklaratsiooniks, sest on unustatud juba 1991. aastal CEDAW konventsiooniga ühinemisel võetud kohustus „rakendada kõiki vastavaid meetmeid, et likvideerida naiste diskrimineerimine maarajoonides” ning muuhulgas „kindlustada sellistele naistele õigus kõigil tasanditel osaleda arenguplaanide väljatöötamisel ja realiseerimisel ja omada nõuetekohaseid elu"ngimusi, eri" seoses eluaseme, sanitaarteenuste, elektri- ja veevarustuse, samu" transpordi ja sidevahendite kasutamisega„. ENÜ on tähelepanelikult jälginud selle arengukava koostamist alates väljatöötamise kavatsusest ja esitanud korduvalt e+epanekuid, sh regionaalse ebavõrdsuse probleemi käsitlemiseks eri tasanditel. Kahjuks on sotsiaalministeerium enamikku meie e$epanekutest järjekindlalt ignoreerinud. Erandiks on vanemaealiste teema sisuline ja põhjalik käsitlemine, mille eest tahame koostajaid siiralt tunnustada. ENÜ kui suures osas maapiirkondade naisorganisatsioone ühendava võrgus"ku suutlikkus arengukavasse panustada on kahjuks eelmisest kevadest alates oluliselt vähenenud, sest sotsiaalministeerium ei tunnusta meid enam strateegilise partnerina. Riigi strateegiliste partnerite hulgas pole enam ühtki naisorganisatsiooni ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on partneriks valitud Euroopa transinimeste huvikaitseorganisatsiooni liige Ees"st. Suvise arengukava kooskõlastusringi ajal jäid ENÜ poolt e+epanekud esitamata, kuna need oleksid sisuliselt ka+unud juba varasemas etapis esitatud ja arvestamata jäetud e+epanekutega. Nüüd on arengukava koostamine jõudnud otsustavasse etappi ja kuna olukord pole muutunud, toome omalt poolt veel kord välja meie jaoks suurimad murekohad, mida oleks ehk arengukavas võimalik veel muuta. Teeme e+epaneku: 1. Lisada arengukava läbivate põhimõtete ja väärtuste juurde „Inimväärne elu on tagatud Ees igas piirkonnas”. 2. Läbivalt käsitleda nii arengukavas kui selle lisas olukorra kirjelduses regionaalset ebavõrdsust, tuues välja ka arvandmed ning mi+e piirdudes ainult viidetega Ida-Virumaale ja Kagu-Ees"le. 3. Kõigi alaeesmärkide tegevustes tuua eraldi välja maapiirkondade elanike vajadused ja nendega arvestamine. 4. Alaeesmärk 1: lapsed ja pered alla lisada väljakutse ja võimalusena “Toetada tuleb turvalise ja kestliku paarisuhte loomist ja hoidmist. Selleks tuleb tagada paarisuhet ja vanemlust toetavate tõenduspõhiste koolitusprogrammide ja raseduskriisi nõustamise üle-ees"line kä+esaadavus nii noortele kui täiskasvanutele, mis muuhulgas on ka kõige olulisemaks perevägivalla ennetamise võimaluseks”. 5. Alaeesmärk 1: lisada tegevused “Tagada raseduskriisi nõustamise üle-ees line kä$esaadavus” ja “Toetada laste ja perede abistamise ja pereväärtuste edendamisega tegelevaid kodanikuühendusi, arendada nendega koostööd ja kaasata neid polii kakujundamisse”. Ees" Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees" Estonian Women’s Associa"ons Roundtable Founda"on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD 6. Alaeesmärk 1: juures toetame meedias avaldatud sündimuse suurendamisele suunatud täienduse$epanekuid, mille on esitanud jus itsminister, sest need ka$uvad suures meie varasemalt esitatud soovitustega. 7. Alaeesmärk 2: tööturg ja tööelu lisada väljakutsete ja võimaluste all tööturul ebasoodsamas olukorras olevate riskigruppide loetellu: maaelanikud, eri ääremaade elanikud, kuna nende jaoks kaasneb tööl käimisega reeglina suurem aja- ja transpordikulu, samas on palgad võrreldes Tallinna ja Harjumaaga oluliselt madalamad. 8. Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne lisada väljakutsete ja võimaluste alla: valdkonna ebapiisav rahastamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil „ja omavalitsuste ebaühtlane võimekus“ halvendavad teenuste kä+esaadavust ja suurendavad inimeste omaosalust. 9. Alaeesmärk 4: tegevuse „ toetada kohalikke omavalitsusi, et tagada hoolekandelise abi kä+esaadavus ja kvaliteet” alla lisada: ”võrdväärsel tasemel igas Ees piirkonnas”. 10. Alaeesmärk 5: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine pealkirjastada: “Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja haavatavate rühmade võrdne kohtlemine” ning sõnastada eesmärgina: „Toetada liikumist olukorra poole, kus Ees s on naistele ja meestele, sh haavatavatesse rühmadesse kuulujatele tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks”. 11. Alaeesmärk 5: väljakutsed ja võimalused: 11.1 Jä$a välja: „Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunk". Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel.“ Selgitus: soolise võrdõiguslikkuse seadus ei laiene eraelu ja peresuhetele, seetõ u peaks riik laskma peredel endil otsustada, kas üldse, kes ja kui kauaks väikelapsega koju jääb. 11.2 Jä$a välja: „Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juh"mistasanditel”. Selgitus: Ees"s, kus kõigis riigi "ppame"tes on praegu või on varasemalt olnud naised, on oluliselt krii"lisemaid arengukava tasandil sekkumist vajavaid soolise ebavõrdsuse ilminguid. 11.3 Jä$a välja: „Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamis"kus ja selle rakendamises”. Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse seadus on oma ülesannet häs" täitnud, Ees"s ei ole seaduse tasandil täiendavat sekkumist vajavaid soolise ebavõrdsuse probleeme, samu" puudub vajadus järelevalve tõhustamiseks. 11.4 Lisada: „Läbi aastate on süvenenud sooline hariduslõhe, mis algab juba põhikoolis poiste suurema väljalangemisega ning "pneb kõrghariduses. Kõrgkoolide lõpetajate hulgas on aastaid olnud mehi kaks korda vähem kui naisi“. Selgitus: tegemist on hetkel kindlas" kõige suurema ja järjest kasvava soolise ebavõrdsuse ilminguga, millega tuleks kiires" tegeleda. 11.5 Lõigule „Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses” lisada: „Aastaid on samal tasemel püsinud regionaalne palgalõhe, mis on tunduvalt suurem soolisest palgalõhest, kuid millega pole seni tegeletud”. 11.6 Lisada: „Maapiirkondade naistel puuduvad võrdsed võimalused eneseteostuseks, sh hariduse omandamiseks, töötamiseks ning töö ja pereelu ühitamiseks, sest puuduva regionaalpolii"ka tõ+u on esmavajalike teenuste kä+esaadavus ja elu"ngimused halvad”. 11.7 Alaeesmärk 5 tegevussuunad: jä$a täielikult välja tegevussuunad “Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juh"mistasanditel” ja „Soolise võrdõiguslikkuse alase õiguskaitse tõhustamine” koos kõigi tegevustega , kuna praegu vajavad Ees s lahendamist mitmed oluliselt teravamad ebavõrdsuse probleemid. 11.8 Tegevussuund “Ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks”: säilitada tegevus „suurendada soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest probleemidest, Ees" Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees" Estonian Women’s Associa"ons Roundtable Founda"on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD soostereotüüpidest ja nende mõjust ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest”, ülejäänud tegevused jä$a välja, kuna Ees praeguses arenguetapis pole nendega (eri soolise vihakõnega) tegelemine kõige olulisem. 11.9 Tegevussuund “Naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine”: sõnastada tegevus „jätkata palgalõhe põhjuste väljaselgitamist ja kujundada meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks” ümber järgmiselt: „Algatada regionaalse palgalõhe ulatuse ja põhjuste uuring ja kujundada meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks ja palgaerinevuste vähendamiseks”. 11.10 Lisada tegevus: „Kujundada toetusmeetmed tööandjatele vanemapuhkuselt naasvatele töötajatele sisseelamis- ja täiendkoolituste pakkumiseks ning muude töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks”. 11.11 Tegevusele „toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgus"ke tegevust lisada: „sh naisorganisatsioonide” ja „arendada nendega koostööd ja kaasata neid polii kakujundamisse”. 11.12 Lisada tegevussuund: „Soolise hariduslõhe vähendamine” koos järgmiste tegevustega: Ees" andmete kogumine ja analüüs, teiste riikide prak"kate kogumine ja analüüs, meetmete väljatöötamine koostöös haridusteadlaste ja -prak"kute ning huvirühmadega ja nende rakendamine kõigil haridustasemetel. 11.13 Lisada tegevussuund: „Maapiirkondades elavate naiste olukorra parandamine” koos järgmiste tegevustega: Andmete kogumine ja uuringute korraldamine maal elavate naiste elu"ngimuste ja vajaduste väljaselgitamiseks, mida saaks arvesse võ+a valdkondlike polii"kate kujundamisel, maapiirkondade naisorganisatsioonide huvikaitsevõimekuse tõstmine ja nende kaasamine polii"kakujundamisse. 11.14 Jä$a välja tegevussuund: „Regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta” koos kõigi tegevustega, kuna objek ivseid andmeid saab koguda ainult riik. 11.15 Jä$a välja tegevus: „muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sä+umuse alusel ühesuguselt”, kuna seaduse muutmise vajaduse otsustab Riigikogu. 11.16 Arengukava lisa alaeesmärki 5 puudutav osa (lk 17-21) on ebaproportsionaalselt mahukas võrreldes teisi probleeme käsitlevate osadega, teeme e$epaneku teks oluliselt hendada. Nagu eespool öeldud, näeme vajadust võrdse kohtlemise all käsitleda ka regionaalset ebavõrdsust. 11.16 Arengukava lisast lk 19 jä$a välja lause: „Näiteks vajavad ülevaatamist soo tunnustamise õigusliku protsessi põhimõ+ed, mis on ajale jalgu jäänud ega austa piisavalt transsooliste inimeste vajadusi ja enesemääramisõigusi“. Arengukava muude alateemade juues pole detailselt käsitletud ühegi teise sihtgrupi vajadusi ja õigusi puudutavate seaduste muutmise vajadusi, võrdse kohtlemise tagamiseks ei peaks seda üliväikest hulka inimesi hõlmavat näidet välja tooma. 11.17 Arengukava lisas lk 18 täiendada lauses „Senisest enam vajavad andmete kogumise, analüüsimise ja soolise võrdsuse edendamise meetmete puhul tähelepanu intersektsionaalsus ning lisaks soole ka muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadus, seksuaalne sä+umus jms) sõltuvad erinevused” loetelu sõnaga: “elukoht”. Saadame need e+epanekud kõigile valitsuse liikmetele, kuna Sotsiaalministeerium ei ole meid seni kuulda võtnud. Loodame, et Vabariigi Valitsuse liikmetena tunnete vastutust ka väljaspool oma ministeeriumi haldusala toimuva osas ja leiate võimaluse meie e+epanekutega tutvuda ning oma seisukoha kujundada. Lugupidamisega Harda Roosna, ENÜ eesistuja Ees" Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees" Estonian Women’s Associa"ons Roundtable Founda"on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee  EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär Ees" Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Narva mnt 25 Tallinn 10120 Ees" Estonian Women’s Associa"ons Roundtable Founda"on Reg.nr 90009329 [email protected] www.enu.ee  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, January 30, 2023 10:49 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; Tõnis Lukas <[email protected]>; [email protected]; Lea Danilson-Järg <Lea.Danilson- [email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Riina Sikkut <[email protected]>; Annely Akkermann <[email protected]>; Riina Solman <[email protected]>; [email protected]; Signe Riisalo <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]>; [email protected] Subject: Heaolu arengukavast Tere Lisatud on Eesti Naisteühenduste Ümarlaua kiri. Lugupidamisega ENÜ eestseisus Heaolu arengukavast.pdf