dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 1. veebruar 2023
Viit
1.5-1.1/548-1
Registreeritud
1. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎1-6-22-165-2_-_SOTK_vastuskiri.asice84 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 27.12.2022 nr 6-1/221434/2206757 Õiguskantsler Meie 31.01.2023 nr 1-6/22-165/2 Vastuskiri töövõimetoetuse vähendamisest Austatud õiguskantsler Tänan Teid Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirja eest. Palute komisjonilt hinnangut, kuidas tõlgendada töövõimetoetuse vähendamisele kehtestatud erandit, mis on sätestatud töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikes 31. Sotsiaalkomisjon arutas kirjas tõstatatud küsimust oma 16.01.2023 ja 23.01.2023 istungitel. Komisjoni istungitel osalesid Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötu- kassa esindajad. Arutelu näitas, et Sotsiaalministeerium jääb 2017. aastal menetletud töövõimetoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) menetlemisel esitatud selgituste juurde. Samuti toodi välja, et töövõimetoetuse eesmärk on asendada inimese puuduvat sissetulekut. Kui inimesel on piisavas määras sissetulek olemas, siis ei pea riik tagama asendussissetulekut. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikesse 31 on koondatud sellised tasud, mille väljamaksmise aeg võib varieeruda ja seetõttu on loodud võimalus arvestada neid väljamakseid mõne teise kuu sissetulekute hulka. Töölepingu lõpparve on aga ühekordne tasu, mis tuleb töölepingu seaduse § 84 lõikest 1 tulenevalt välja maksta töölepingu lõppemise päeval. Seadusest tulenevalt on vaid ühel ajahetkel võimalik lõpparvet välja maksta, mistõttu ei ole seda võimalik jagada ja arvestada mõne teise kuu sissetulekute hulka. Seega lõpparve ei sobitu töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikesse 31. Arutelu käigus märgiti, et seaduse täiendamine lõpparvega või kasutamata puhkusepäevade eest makstava hüvitisega vajaks põhjalikumat läbimõtlemist ja analüüsi, sest läbimõtlemata muudatuste korral võivad tekkida hoopis töövõimetoetuse tagasinõuded, sest eelneva perioodi sissetulekud võivad muutuda. Sellisel tagasiulatuval ülevaatamisel oleks inimestele ebasoodne mõju ning suureneks ka Eesti Töötukassa halduskoormus. Samuti ei soovita seda, kus Töötukassa peaks igal üksikjuhul hakkama hindama, millisesse kuusse inimese sissetulek arvestada, et vältida töövõimetoetuse vähendamist. Ka siinjuures tuleb märkida, et see läheks vastuollu töövõimetoetuse eesmärgiga. Komisjonis toimunud arutelu näitas, et Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa jäid varasemate seisukohtade juurde. Komisjon soovib aga, et Teie kirjas tõstatatud probleem laheneks inimesele soodsamal viisil ja seetõttu oleme tänulikud, kui leiate võimaluse osaleda sobiva lahendusvariandi väljatöötamisel. 2 Lisaks märgin, et komisjon pidas oluliseks, et nii töötajad kui ka tööandjad oleksid teadlikud seadustega antud võimalustest, mistõttu palus komisjon nii Eesti Töötukassal kui ka Sotsiaalministeeriumil tegeleda osapoolte parema teavitamisega, et osatakse teha ja soovitada valikuid, mis mõjutavad töövõimetoetuse suurust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt esimees Teadmiseks: Sotsiaalministeerium 631 6495 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel