Vastus pöördumisele

Saatja: Heleri Reinsalu </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=768b000c868841faaaad4854488fc4ce-Heleri Reinsalu> Saaja: '[email protected]', SM Info Teema: RE: Heaolu arengukava täiendamis-ettepanek Lugupeetud Martin Vahi Täname mõtete ja ettepanekute eest Heaolu arengukava 2023-2030 eelnõu parendamiseks. Oleme Heaolu arengukava 2023-2030 koostamisel lähtunud arengukava koostamist reguleerivatest õigusaktidest ning juhenditest, mis annavad suuna arengukava dokumendi detailsusastme osas. Seetõttu me tööprotsesside planeerimise ja organiseerimise detailsust arengukava teksti ei lisa. Küll aga oleme nõus, et arengukava eesmärkide elluviimisel on oluline lähtuda kaasamise hea tavast (kättesaadav Riigikantselei kodulehel https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), mis on suunatud kõikidele riigiasutustele, ning vajadusel toetuda ka valdkonna ekspertidele. Lugupidamisega Heleri Reinsalu strateegilise planeerimise juht | Nutika arengu toetamise osakond 6269 735 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> -----Original Message----- From: Martin Vahi <[email protected]> Sent: Sunday, February 5, 2023 4:02 AM To: [email protected]; SM Info Subject: Heaolu arengukava täiendamis-ettepanek L.p. antud kirja lugejad Sattusin Valitsuse pressikonverentsilt ("Valitsuse pressikonverents, 2. veebruar 2023") https://www.youtube.com/watch?v=SDG1wMfB8_o <https://www.youtube.com/watch?v=SDG1wMfB8_o> kuulma, et Sotsiaalministeerium on andnud Riigikogule üle "Heaolu Arengukava 2023-2030". https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- <https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse-> https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse-voeti-heaolu-arengukava/ <https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/menetlusse-voeti-heaolu-arengukava/> Dokumenti (Arhiveerimis-huvides lisatud antud kirja manusesse) https://sm.ee/media/2840/download <https://sm.ee/media/2840/download> niiöelda diagonaalis, teksti-otsifunktsiooniga sealt märksõnade tüvesid otsides, näib mulle, et on küll aru saadud, et infotehnoloogia abil saab inimtöömahtu, sealhulgas hooldustöödega seonduvat inimtöömahtu, näiteks vanurite füüsilise kukkumise ja muude sarnaste seikade tuvastamisel, a la dementne vanur eksis linna peale ära, otsime GPSiga üles ja saadame Bolt-takso järgi, oluliselt vähendada, aga mida ma sealt ei suutnud leida, on arusaam, et TÖÖPROTSESSI TULEKS KOHE PLANEERIDA INFOTEHNOLOOGI PILGU LÄBI OPTIMEERITULT. Infotehnoloogiat nähakse seal, piltlikkuse huvides ülelihtsustatult öeldes, mehhaanilise trükimasina asendus-lahendusena nagu 90-nendate alguses arvuteid nähti, mitte VÕIMALIKULT OPTIMEERITUD TÖÖPROTSESSI KRIITILISE KOMPONENDINA. Mu täiendusettepanek on, et lisada arengukavva järgnev tekstilõik: ---tsitaadi--algus--- Tööprotsesside planeerimisel küsida eksperthinnangut ka matemaatikutelt ja infotehnoloogidelt, kasutades ära konkreetses kogukonnas (linn, vald, küla) elavate spetsialistide vabatahtlikkuse alusel tehtavat tööd. Kuna headel spetsialistidel on oma tavatööst sobiv sissetulek enamasti olemas, siis vältimaks sotsiaalseid protsesse, mis andekaimaid inimesi PROJEKTIST EEMALE PELETAVAD, peab antud vabatahtlike spetsialistide töö PÕHIMÕTTELISELT TOIMUMA NULLEELARVEGA VÕI VABATAHTLIKE ENDI RAHALISTE VAHENDITEGA. ---tsitaadi--lõpp---- Taust on, et eksisteerivad ju vabatahtlikud päästjad ning vabatahtlikud militaristid (kaitseliitlased). Miks ei võiks eksisteerida TASUTA, VABATAHTLIKKUSE ALUSEL, toimivad matemaatikute ja infotehnoloogide meeskonnad? Rõhutan, et null-eelarve on HÄDAVAJALIK selleks, et elimineerida olukord, kus mingi vaid raha peale väljas olev, SISULISEST TÖÖST MITTE-MOTIVEERITUD, seltskond võtab projekti üle ja hakkab takistama SISULISTEST TULEMUSTEST HUVITATUD matemaatikute ja infotehnoloogide tööd. Arvan, et tõsiselt heade matemaatikute ja infotehnoloogide korral pole antud projekti töötasu kuigivõrd kriitiline ja ongi hea, kui projektiga liituvad ainult need inimesed, kes on tõesti vaid TÖÖTULEMUSTE PEALE VÄLJAS, mitte raha peale väljas. Meenutan, et seda tööd saab teha kodunt, üle interneti, mistõttu reisimis-kompensatsioone pole tarvis, hotelli-kompensatsioone pole tarvis. Kui olukord juba selline on, et peab füüsiliselt ühes ruumis juttu ajama, sest "muidu ei õnnestu", siis on probleem selles, et POLEGI SEAL ÜHES RUUMIS MILLESTKI ASJALIKUST ÜLDSE RÄÄKIDA ja tegu on lihtsalt sotsiaalse plämaga, kus osalised pole enne koosolekule tulekut viitsinud/suutnud/osanud oma enda kodutööd ära teha. Meenutan ka seda, et isegi need inimesed, kes 10-sõrmesüsteemi ei valda ja "arvutit halvasti käsitleda oskavad", suudavad mobiiliga videosid teha ja neid videosid kuhugi postitada. Kõik meist on kunagi ka suutnud, näiteks keskkoolis, kirjandit kirjutada. See tähendab, et iga minimaalsegi intellektuaalse võimega inimene suudab tavalisele A4-paberile oma enda argumendid ise-enda jaoks mustandina kirja panna ja selle konspekti põhjal mobiiliga video teha, mida teised üle interneti vaadata saavad. Seda täiesti sõltumata sellest, kui sotsiaalne ja "inimeste inimene" ta ka oma psühholoogiliselt profiililt on. Töö ei peagi olema sotsiaalne melu ja OMA ENDA MÕTETE MÕTLEMINE ON FUNDAMENTAALSELT EBASOTSIAALNE TEGEVUS! Argument, et füüsiliselt kohtumata pole võimalik intellektuaalsete inimeste korral arutelu pidada, on alusetu. Matemaatikute ja infotehnoloogide meeskonnad saavad töötada üle interneti ilma, et mingitki reisimise kuluhüvitist või muid füüsiliste koosolekutega seonduvaid kuluhüvitisi, raha, vajaks. ---kõrvalkommentaari---algus---- Infotehnoloogide korral tean siin erandit kasutajatoespetsialistide ja võrguadministraatorite näol. Kasutajatoespetsialistid (mul on selliseid tuttavaid) peavad mõnikord füüsiliselt oma kliendi arvutil või monitoril mõne juhtme taha torkama, sest klient ei tule sellega ise toime. "Serveri-inimesed"/võrguadministraatorid aga peavad vähemalt osa oma töö-ajast servereid füüsiliselt "kappi kruvima" ja neile juhtmeid taha torkama. Enam-vähem kõik muu saavad isegi nemad kaugtööna kodunt ära teha. Näiteks virtuaal-servereid ("virtual private server", VPS) tihtilugu nii kasutataksegi, et VPS'i "omanik" ei tea isegi maja aadressi/asukohta/linna, kus toda VPS'i päriselt, füüsiliselt, majutatakse, sest kuniks see pole kuskil Venemaal ja osadel juhtudel Läänes (USA ja UK majutusfirmad ei paku kuigivõrd töökindlat teenust, sest seal on kultuur selline, mis lubabki klientidelt raha ära võtta ilma, et reklaamitud teenust vastu pakutaks), seni pole oluline, kus seda VPSi füüsiliselt realiseeriv arvuti/serveripark asub. ---kõrvalkommentaari---lõpp----- Küll aga õnnestub raha osa nulli viies igasugu susser-vusser-aferistid, kes muidu projekti lörri tõmbavad, projektist eemal hoida. Andekatel inimestel, matemaatikute ja infotehnoloogide koorekihil, on muudki teha kui võidelda mingi raha peale väljas oleva aferistiga, "organisaatoriga", "mittetulundusühingu asutajaga", "huvigrupi esindajaga", kellest mõni ehk kuulsuse kaudu "sooja töökohta" saada loodab. Taustaks mainin ka seda, et olles tarkvara-arendajana eriti huvitunud tarkvara-projektide ajaloost, olen märganud, et ajale on vastu pidanud just null-eelarvega tarkvara-projektid, sest hästi finantseeritud tarkvara-projekti rahastus kunagi, näiteks 7 aastaga, ikkagi lõppeb, aga null-eelarveline projekt peab juba tarkvara-arhitektuurilt olema sedasi tehtud, et VÄHESE TÖÖAJAGA on võimalik seda tarkvara kohaldada nii, et see tarkvara on uute riistvara- ja operatsioonisüsteemi-kombinatsioonide peal kasutatav. Minu silmis eriti positiivsed näited, mis ajale tõsiselt hästi vastu on pidanud, on x) https://www.vim.org/ <https://www.vim.org/> x) http://www.reduce-algebra.com/ <http://www.reduce-algebra.com/> x) paljud UNIX'i konsoolitöövahendid (grep, sed, awk, jne.) Möönan, et need projektid, eriti REDUCE ja UNIX'i töövahendid, olid algselt suht hästi rahastatud, aga hästi rahastatud tarkvara-projekte on planeedil Maa jalaga segada. Ajale vastu aga suudavad pidada vaid need tarkvara-projektid, mis suudavad üle elada "finants-talve"(perioodi, mil rahastus on NULL). Nagu putukad ja muud elukad: kes talve üle ei ela, see sureb välja. Lisandub mõte, et kui moega seonduv ja hasartmängudega seonduv hinna-osa välja arvata, siis fundamentaalselt kajastab hind alati MANUAALTÖÖD. Kuniks inimesed spetsialiseeruvad, seni on neil vaja üksteisega konsulteerida ja konsultatsiooni eest kuidagi suht võõrastele inimestele tasuda, millega on seletatav raha fundamentaalne vajadus, kuid seal, kus masin, näiteks arvuti, töö ära teeb, pole vaja manuaaltöö eest rohkem maksta kui vaid selle manuaaltöö eest, mis kulub tolle masina loomiseks ("arvuti hind") ja tööle panemiseks ("tarkvararendustööde hind", võrguadministraatorite töötasu), töös hoidmiseks (a la elekriarve). Selle mõttekäigu kohaselt ei ole lahenduseks suuremad palgad ega suurem pension, vaid RIKKUSE ANNAB KVALITEEDILANGUSEVABA HINDADE ODAVNEMINE. Ajalooline näide on arvutustehnika: tänapäeval arvutusjõudluselt moraalselt vananenud mobiiltelefon on võimsam kui NSV-Liidu ja USA vahelise Külma Sõja ajal võidurelvastumisel kasutuses olnud superarvutid. Kui superarvutid juba märksa kobedamad olid, 80-nendate ajajärk, siis sai neid võrrelda juba tänapäevase, paari protsessorituuma sisaldava, mobiiltelefoniga, mille kiibistikust on ehitatud Raspberry_Pi_2: https://forums.raspberrypi.com/viewtopic.php?t=214130&sid=9454da41371fd3edb9472e61335ff662 <https://forums.raspberrypi.com/viewtopic.php?t=214130&sid=9454da41371fd3edb9472e61335ff662> ----tsitaadi---algus--- So, the final result is that the Pi Zero calculates 40,000,000 digits of Pi in only a half hour, compared to 29,360,111 digits of Pi in 28 hours for the Cray-2 and 33,554,414 million in 8 hours for the Hitachi HITAC S-810/20. ----tsitaadi---lõpp---- Täpsustus: CRAY-2 on 1985. aastal müügis olnud superarvuti. Raspberry_Pi_2 on 2015. aastal lastele robootika-projektideks mõeldud õppe-arvuti, kuhu saab külge ühendada HDMI-monitori, USB-klaviatuuri, USB-hiire ja enda loodud elekroonika (GPIO klemmide külge). Sarnase näite saab, kui vaadelda mobiiltelefoni-kõneminuti-hindu Eestis. 90-nendate lõpu hind versus 2023. aasta mobiiltelefoniside-paketid: 5-aastane vaesest perest pärit väikelaps saab 2023. aastal mobiiliga rääkida vabamalt, kauem ja füüsiliselt mugavamat mobiiltelefoni kasutades kui 90-nendate lõpus äris edukad ärimehed seda omale lubada said. 80-nendate paiku pidi edukas ärimees mobiili kasutamiseks lausa autosse ronima, sest mobiil oli nii suur, et see oli autosse integreeritud, kuid tänapäeva väikelapse odav mobiil on nii kerge ja väike, et väikelapsel tuleb hoolas olla, et ta oma mobiiltelefoni ära ei kaotaks. Kumb siis sisuliselt rikkam on: väikelaps või äris edukas 90-nendate ärimees? Kipun arvama, et vist väikelaps. Eriti kontrastne näide on antibiootikumide näide. Tänapäeval suurusjärgus 10€ maksev, ELU PÄÄSTEV, antibiootikumide karp on midagi sellist, mida keskaegne prantsuse kuningas/diktaator ei saanud omale lubada isegi mitme lossi hinna eest. Jäätist ei saanud palaval suvepäeval prantsuse kuningas omale lubada, sest tollase külmutustehnoloogia tipp oli talvel kogutud jää, mille temperatuur oli paremal juhul ehk miinus paar kraadi, mis ei ole piisav, et korralikku jäätist ära külmutada. Loo moraal: MANUAALTÖÖ VÄHENDAMINE ehk TEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTT on see, mis päriselt RIKKUSE TOOB, mitte suuremad palgad ega suuremate rahasummade ringi-pööritamine. Kuniks inimesed spetsialiseeruvad, seniks on raha fundamentaalselt vaja, aga iga raha maksva töö korral tulekski küsida, et kas see raha on lolli manuaaltöö eest, mida tänapäeval masinad juba ära teha suudavad, või on tegu päriselt konsultatsioonilaadse olukorraga, kus automaatika on veel puudulik. Arvan, et sellele küsimusele saavad korralikult vastata vaid matemaatikud, infotehnoloogid, muud reaalteaduste spetsialistid, MITTE SOTSIAALTÖÖTAJAD. Sotsiaaltöötajate stiilis mõtlemine, et kui ikka rohkem raha peale valada, et küll siis asjad "lahenevad", tuletab mulle väga SKAIS2 lugu meelde: https://www.err.ee/613092/skais2-projekti-labikukkumise-kronoloogia <https://www.err.ee/613092/skais2-projekti-labikukkumise-kronoloogia> arhiivkoopia: https://archive.is/Rg7Js <https://archive.is/Rg7Js> Tegelikult näen sama olukord militaar-riigi-hangetes: suudetakse mõelda vaid neis piirides, mida "poest" valmis kujul osta on, kuid Eesti militaartööstuse Liidul https://defence.ee/ <https://defence.ee/> on siiski ideid, kuidas odavama raha eest mõnda asja teisiti lahendada. Näiteks andurite abil ehk mõnda hirmkallist soomukit kauem Eesti poole hüvanguks töös hoida. Loodan, et see "Heaolu arengukava" saab olema siiski sisulisem kui pelgalt plaan, kuhu/kellele kui palju "raha eraldada". Kirja lugemise eest tänades ja lugupidamisega, [email protected] <mailto:[email protected]> P.S. võite mu praegust kirja vabalt edasi saata, ka erakontaktidele.