Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 07.02.2023 Erihoolekanne – Eesti Psühhiaatrite Seltsi märgukiri Peame vajalikuks juhtida Sotsiaalministeeriumi tähelepanu erihoolekande teenuste osutamisega seotud probleemidele, kuna erihoolekandes toimuv mõjutab paratamatult ka psühhiaatrilise haiglaravi ning eriti tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi mahtusid. Käesolevalt on kujunenud olukord, kus ka kehtiva kohtumääruse olemasolul ei jätku isikutele kohtumäärusega ööpäevaringse erihoolekande teenusekohti. Olukorras, kus kohus on tuvastanud isiku ohtlikkuse ja muude sekkumisvõimaluste puudumise raske psüühikahäire tõttu, ei ole mõeldav, et selline isik ootab määramatu aja teenusekohta avaühiskonnas. Praktiline lahendus on kujunenud selliseks, et isik ootab teenusekohta psühhiaatriakliinikus, kus on võimalik tagada ohtliku käitumise riski maandamine erinevalt avaühiskonnast. Psühhiaatriakliinikute vaates selline olukord ei ole mõistlik – haiglaravi ressursid on piiratud ning meditsiiniliselt ei ole põhjendatud hooldushaigete viibimine aktiivraviteenusel, kui on teada, et paljalt meditsiinilise sekkumisega seisundisse muutust tuua ei ole võimalik. Psühhiaatriline statsionaarne ravi on ühtlasi oluliselt kallim teenus kui ööpäevaringsed erihoolekandeteenused (sh kohtumäärusega teenus). Eesti Psühhiaatrite Selts on toetanud ja toetab jätkuvalt erihoolekandereformi, mille käigus on olnud eesmärk vähendada isikuvabadusi enam piiravaid meetmeid, kuid oleme algusest peale viidanud ohule muutusi ellu viia liialt kiirustades ning mitte arvesse võttes reaalseid ressursse vähem piiravate teenuste osutamisel. Samuti ei ole mitte kunagi võimalik jõuda olukorrani, kus nn kinniseid teenuseid pole vajadust osutada, sest suur osa piiratud ja rangelt kontrollitud hoolduskeskkonna vajajatest põevad selliseid psüühikahäireid, mis ei ole tavapärases tähenduses ravitavad – intellektihäired, autismispektrihäired, dementsused, raviresistentne skisofreenia, rasketest ajutraumadest või sõltuvushäirest alguse saanud püsivad ajukahjustused. Arvestades psüühikahäirete esinemissageduses toimuvat – suurenemas on eakate raskete psüühikahäirete ja sõltuvushäiretega isikute hulk –, on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (sh kinnise) vajadus lähiajal väheneb. Ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus võib väheneda kui õnnestuks paremini tagada ravimitele alluvate psüühikahäirete (peamiselt skisofreeniaspektri häirete) püsiv toetusravi. Tänasel päeval on ka see probleem lahenduseta, sest nii toetatud elamise teenusel kui kogukonnas elamise teenusel on toetava personali olemasolu piiratud ning see ei võimalda raviplaani täitmist piisavalt toetada. Vähem piiravate hooldusmeetmete õnnestumiseks peavad olema tagatud ka isiku eneseteostuse võimalused, sealhulgas võimalus teha jõukohaseid tegevusi kas tegevuskeskustes või kaitstud ja toetatud tööna. Kahjuks on meile teadaolevalt jätkuvalt ebaselge kas, millises mahus ja kui kaua kaitstud töö teenused on erivajadusega isikutele kättesaadavad. Ei saa eeldada, et kõik raske psüühikahäirega isikud liiguksid ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste toel vaid paranemise suunas ja vajaksid järk-järgult vähem toetavaid teenuseid. Reaalselt on ravi- ja hoolekandeteenuste abil sageli vaid võimalik hoida raske kroonilise psüühikahäirega isikute toimimist võimalikult pikaaegselt teatud tasemel, vältimaks seisundi halvenemist ja abivajaduse suurenemist. Teatud hulk raske psüühikahäirega isikuid vajab elukestvalt ööpäevaringseid (eri)hooldusteenuseid, et tagada neile vajalik kõrval abi, järelevalve ja järjepidev ravi. Kui isik on pikemaaegselt olnud stabiilses seisundis talle sobiva toetusega teenusel, siis ei anna see iseenesest alust järeldada, et ta tuleb samahästi toime ka vähema toetusega teenusel. Psüühikahäiretega isikute kergekäeline suunamine suurema toetusega teenuselt vähema toetusega teenustele võib tuua kaasa psüühilise seisundi dekompenseerumise ja (taas) võib osutuda vajalikuks isiku paigutamine kinnisesse asutusse, nii haiglasse kui hoolekandeasutusse. Kokkuvõttes tuleb nentida, et erihoolekandeteenuste planeerimisel ei saa kahjuks lähtuda vaid ideaalist, vaid arvesse tuleb võtta reaalseid võimalusi, sealhulgas nii rahalist ressurssi kui kompetentset inimressurssi eesmärgiga mitte jätta puudulike regulatsioonide aukudesse abi vajajaid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anne Kleinberg Juhatuse esimees Eesti Psühhiaatrite Selts Mireen Ismael
[email protected] Raja nt 31 50417 Tart u
[email protected] Reg kood 80026686 www. psy.ee
Saatja: <"SM Info">
Saadetud: 09.02.2023 11:51
Adressaat: <"SM Info">
Teema: FW: Erihoolekanne Eesti Psühhiaatrite Seltsi märgukiri
Manused: Erihoolekanne Eesti Psühhiaatrite Seltsi märgukiri.asice
From: Mireen Ismael <
[email protected]>
Sent: Wednesday, February 8, 2023 8:41 AM
To: Signe Riisalo <
[email protected]>; Maarjo Mändmaa <
[email protected]>; Hanna Vseviov
<
[email protected]>; Elen Preimann <
[email protected]>
Subject: Erihoolekanne Eesti Psühhiaatrite Seltsi märgukiri
Tere
Edastan Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt märgukirja (erihoolekanne).
Parimate soovidega
Mireen Ismael
tehniline sekretär
Eesti Psühhiaatrite Selts