Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 09.02.2023 nr 21 Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi programmid: 1.1. Laste ja perede programm (lisa 1). 1.2. Tööturuprogramm (lisa 2). 1.3. Vanemealiste programm (lisa 3). 1.4. Sotsiaalhoolekande programm (lisa 4). 1.5. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm (lisa 5). 1.6. Tervist toetava keskkonna programm (lisa 6). 1.7. Tervist toetavate valikute programm (lisa 7). 1.8. Inimkeskse tervishoiu programm (lisa 8). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programm keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele ning vägivallaohvrite toetamise arendamisele. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk on tagada, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Ohvriabisüsteem toetab vägivallaohvrite traumast taastumist ja iseseisva toimetuleku saavutamist. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 17,4% 16,4% 16,2% 16,1% 16,1% Allikas: Eurostat (EU-SILC) (2021) Ohvriabiteenuste üle-eestilise N/A N/A N/A N/A N/A kättesaadavuse tagatus** Allikas: Sotsiaalkindlustusamet * Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel 2023. aastal. **Mõõdiku algtase ja sihttasemed seab Sotsiaalkindlustusamet 2023. aastal Ülevaade olukorrast Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi. Laste- ja 1 perepoliitika hõlmab tegevusi, mis tagavad laste õiguste kaitse, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku ning soodustavad sünde. Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, nt üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja vanemliku toimetuleku toetamine eri vanuses laste vanematele tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Eestis algatati 2021. aastal lastekaitse- või hoolekande teemal uus juhtumimenetlusi ligi 4000 lapse osas ja samal aastal menetleti juhtumimenetlusi kohalikes omavalitsustes ligi 12 000 abivajava lapse osas ehk 4,6% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast lisatuge. Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekonnas. 2021. aastal registreeriti Eestis 663 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Registreeriti ligi 3800 perevägivallakuritegu, neist 27% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. 2021. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 255 last. Kokku viibis 2021. aasta lõpus asendushooldusel 2216 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega 2801 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2020. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 36% kõigist asendushooldust vajavatest lastest (ca 800 last). Nendest 1,4% olid alla 3-aastased. Asutuses elavate laste arv on järk-järgult vähenenud, ent perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Selle üheks põhjuseks on piisaval hulgal hooldusperede puudumine erinevate vajadustega laste jaoks. Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. 2021. aastal registreeriti 4688 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu 0-19-aastaste seas. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidid. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Kuigi viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele ja töötuse vähenemisele laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus vähenenud, elas 2020. aastal siiski 2,7% Eesti lastest absoluutses vaesuses (s.o hinnanguliselt ligi 6900 last) ning 15,5% lastest suhtelises vaesuses (s.o hinnanguliselt 40 300 last). 2021. aastal vähenes laste absoluutse vaesuse määr 1,3%ni ning suhtelise vaesuse määr 13,6%ni. Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses ongi kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 32,7% elas suhtelises vaesuses 2021. aastal. Olulisemad töös olevad tegevused: 2  Aastal 2023 jätkatakse erivajadusega laste reformi tegevustega. Reformi eesmärk on lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust, et laps hakkaks abistavaid teenuseid saama võimalikult vara ning tema abistamine toimuks eelkõige KOV-i eestvõttel. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl – tõhustame laste probleemide varajast märkamist, et abi oleks kiire, kodulähedane ja kättesaadav lapse igapäevases peamises viibimiskohas. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi aastatel 2021–2027.  2023. aastal alustatakse lastekaitseseaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega. Lastekaitsevaldkond seisab silmitsi kolme peamise probleemiga: lastekaitsetöö ei ole piisavalt lapse- ja perekeskne, keskendutakse tagajärgedega tegelemisele ning valdkonnas on professionaalse ja motiveeritud tööjõu puudus. Nendele probleemidele vastamiseks valmistatakse ette eelnõu lastekaitseseaduse muutmiseks, tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ning katsetatakse lastekaitse juhtumikorralduse mudelit perspektiiviga kehtestada üle-eestiline juhtumikorralduse standard. Muudatuste elluviimiseks on uue struktuurvahendite perioodi raames planeeritud erinevaid toetavaid tegevusi.  Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised, mis vastaksid iga lapse vajadusele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleksid integreeritud ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Vaja on arendada nii ennetavaid kui statsionaarseid teenuseid, samuti on oluline rõhku panna jätkutoele. Fookuses on ka ennetavate sekkumiste arendamine, eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ümberkujundamine lapse vajadustele vastavaks. Üks valdkondlikke prioriteete on ka laste väärkohtlemise ennetamine ning väärkoheldud laste asjatundlik ja lapsesõbralik abistamine ning selleks vajalike teenuste arendamine. Uue struktuurivahendite perioodi raames on planeeritud erinevaid tegevusi, mis toetavad eeltoodud eesmärkide täitmist. Lisaks valmib 2023. aastal ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust pakkuvate asutuste korraldus- ja rahastusmudel.  Asendus- ja järelhoolduses jätkatakse uue struktuurvahendite perioodi raames perepõhise hoolduse edendamist ja mitmekesistamist ning asendus- ja järelhoolduse kvaliteedi parandamiseks tegevuste elluviimist. Samuti jätkatakse seadusemuudatuste ettevalmistamist asendus- ja järelhooldusteenuse rahaliste vahendite KOV-i toetusfondist tulubaasi andmiseks alates 01.01.2024.  Alates 1. jaanuarist 2023. a suurendatakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ja perede väärtustamiseks peretoetusi: esimese ja teise lapse toetus suureneb 80 euroni kuus, üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb 3– 6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Samuti on kokku lepitud lasterikka pere toetuse indekseerimises pensioniindeksiga alates 2024. aasta 1. maist ning lasterikka pere toetuse etapiviisiline lõppemine. Ohvriabi arendamine. Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Väga ulatuslik on naistevastane vägivald paarisuhtes, iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma partneri poolt. 2021. aastal registreeriti Eestis 25 982 kuritegu, neist kehalist väärkohtlemist 5646 juhul ja 753 seksuaalkuritegu. Registreeriti 3760 perevägivallakuritegu ning perevägivalla tõttu hukkus kolm inimest (aasta varem 16 inimest). Ohvriabisse jõudis 2021. aastal 4401 uut juhtumit, millega oli seotud 5488 inimest. Juhtumitega seotud osapooli oli ligi 1000 rohkem kui 2020. aastal. Suurem teadlikkus abivõimalustest on viinud pöördumiste arvu suurenemiseni. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 tehtavate kõnede arv on kasvanud, pöörduti 6238 korral, mis on neljandiku võrra rohkem kui 2020. aastal. Kõige sagedamini pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivallaga. Pöördujateks on enamasti naised, samuti tuleb tõdeda, et ka seksuaalkuritegude, seksuaalse ahistamise ja ahistava jälitamise ohvrid on enamasti naised. Naistevastase vägivalla ennetamise 3 ja tõkestamisega tuleb seega lähiaastatel senisest enam tegeleda. Ohvriabi arendamisel püütakse lahendada probleeme, mis on seotud vähese teadlikkusega ohvriabist, ohvriabi kättesaadavusega, spetsialistide teadlikkuse, oskuste ja hoiakutega, asutustevahelise infovahetuse ning ressurssidega. Ohvriabist ei olda Eestis piisavalt teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid. Enamik ohvreid ei jõua erinevatel põhjustel ohvriabiteenusteni. Ebapiisav on spetsialistide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule, alati ei osata ära tunda traumareaktsioone ja neile adekvaatselt reageerida. Murekohaks on ka ohvriabi väljareageerimise võimekuse vähesus. Uuenenud tööülesannete ja suurenenud ootuste puhul ei ole ohvriabis alati tagatud piisav inimressurss kõigi ülesannetega toimetulekuks. Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks vajab lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt seksuaalvägivalla puhul) ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil ohvritele pakutavate tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine ja ka teenuste jätkuv arendamine asjakohase abi tagamiseks. Vägivalla toimepanijatega on vaja senisest veelgi enam tegeleda, sh sidudes ohvri abistamise ja töö vägivalla toimepanijaga selliselt, et ohvri õigused on tagatud ja vägivalla jätkumine takistatud. Taastava õiguse teenuste kättesaadavus peab samuti paranema, et võimaldada kahjude heastamist. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi liigne keerukus ja psühholoogilise abi sihtrühmade piiratus takistavad asjakohast abistamist, osaliselt lahenevad need probleemid uue ohvriabi seaduse kehtima hakkamisega, kuid kuriteoohvri hüvitise reform seisab alles ees. Olulisemad töös olevad tegevused:  1. aprillist 2023 hakkab kehtima uus ohvriabi seadus, mille rakendamine on järgmiste aastate olulisemaid töösuundi, sh asutustevahelise andmevahetuse arendamine ja spetsialistide teadlikkuse suurendamine abivajaduse märkamiseks ja sellele reageerimiseks, et toetada abivajajate ohvriabisse jõudmist.  Ohvriabiteenuste jätkuv arendamine, eriti naistevastase vägivalla ohvritele, samuti seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamine ning hädaohus olevate perevägivalla ohvritega tehtava töö ja võrgustike arendamine üle Eesti.  Vägivalla kordumise ennetamiseks töö vägivalla toimepanijatega ning taastava õiguse teenuste arendamine.  Kuriteoohvri hüvitiste reform. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab hüvitise taotlemist ja tagab suurema toe rasketes vägivallakuritegudes kannatanutele, on see siiski tervikuna liiga keerukas süsteem, mille põhjalik muutmine on vajalik, et tagada suurem ohvrisõbralikkus.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetustest 2014–2021 rakendatava programmi elluviimine (inimkaubanduse ja prostitutsiooni ning perevägivalla vähendamiseks ja ohvriabisüsteemi arendamiseks). Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Meetme eesmärk: tagatud on lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Laste absoluutse vaesuse määr Allikas: Statistikaamet, Eesti 1,3 (2021) ≤ 2,7% ≤2,7% ≤2,7% ≤2,7% Sotsiaaluuring 0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste 4  meeste ja naiste hõivelõhe 41,8 pp 38,8 37,3 35,8 34,3 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- (2021) uuring Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Tegevuse eesmärk: hüvitised ja toetused on kaasajastatud ning pakuvad peredele majanduslikku tuge. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) 1261 1532 1636 1751 1844 Allikas: Statistikaamet (2021) 203 Elatisabi (SKA) Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapse vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi makstakse kuni 100 eurot kuus ja seda on võimalik taotleda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal. 204 Vanemahüvitis (SKA) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suurune sissetulek. 205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA) Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk II pensionisamba kontole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Ravikindlustuse tagab riik ühele alla 3-aastast last kasvatavale vanemale. Täiendavalt tasub riik sotsiaalmaksu ka isiku eest, kes saab lasterikka pere toetust seoses seitsme ja enama lapse kasvatamisega; isiku eest, kes ei tööta ning saab lasterikka pere toetust seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega (üks lastest peab olema alla 8-aastane), ning isiku eest, kes ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, samuti juhul, kui peres kasvab vähemalt üks alla 8-aastane laps või vähemalt kolm alla 16-aastast last. 206 Peretoetused (SKA) Peretoetused on universaalsuse põhimõttel riigi poolt makstavad rahalised toetused, mille eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. On iga kuu makstavad peretoetused (nt lapsetoetus) ja ühekordsed peretoetused (nt sünnitoetus). 207 Lapsepuhkuste tasu (SKA) Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe 5 kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmisest töötasust. Samuti hüvitab riik tööandjale selle töötaja keskmise töötasu, kes kasutab lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks. 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA) Riik maksab keskmise, raske või sügava puudega lapsele iga kuu toetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja puude raskusastme tuvastamisel. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. 212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA) Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta. Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu Meetme eesmärk: lapse õigused on tagatud ning toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, pakkudes peredele vajalikku abi lapse arengu ja heaolu toetamiseks. Vägivallaohvrite õigused on tagatud ning toimiv ohvriabisüsteem aitab kaasa iseseisva toimetuleku saavutamisele. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul (LÕVU) 82% säilib või säilib või säilib või säilib või Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018) tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb (2018, Praxis, SoM tellimus) Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda 53% säilib või säilib või säilib või säilib või kellegi poole pöörduda (2018) langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus) Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Tegevuse eesmärk: arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist 16,5% langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus) Perest eraldatud laste osakaal 0–17- 0,10% aastastest lastest (2021) langeb langeb langeb langeb Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet 223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA) Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab 6 otsuse teha ainult kohus. Järgnevatel aastatel on plaanis arendada riskikäitumisega laste ja noorte riskide ja vajaduste hindamise süsteemi, käivitada kinnise lasteasutuse jätkutoe mudel ning töötada välja teenuse osutamise ühtsed sisu ja kvaliteedi põhimõtted. 232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA) Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele. Tegemist on mitmetasandilise intensiivse sekkumisega, teraapias tegeletakse lisaks lapsele ka vanemate ja pereväliste osapooltega, kes lapsega tihedalt kokku puutuvad (nt kool, sõbrad). MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. MDFT programmi pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teraapias tegeletakse korraga nelja sihtrühmaga: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline keskkond (nt kool, sõbrad). Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud, kohtumised toimuvad igal nädalal perele sobivas kohas, sealhulgas kodus. 218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“) tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib tugiteenuste üle-eestilist pakkumist ning töötab ühtse teenusesüsteemi väljaarendamiseks, et teenuste kättesaadavust pakkuda ja parandada. Sotsiaalkindlustusameti regionaalsed koordinaatorid tegelevad kohaliku omavalitsuse ja lapsevanemate nõustamise, info jagamise ja võrgustikutööga. ESF-i TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17- aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Alates 2021. aastast mindi üle kohalike omavalitsuste rolli suurendavale tugiteenuste korraldamise süsteemile, mistõttu lõpeb teenuse rahastus 2022. aasta lõpuga, kuid jätkutegevus lõpeb 2023. aasta esimese kvartaliga. 219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA) Lastele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Abivajava lapse puhul on eesmärgiks ennetada ka riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist. Praegu puudub võimalus pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puudub spetsialistide ja teenuseosutajate võimekus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). 2021. aastal suunati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama kokku 3957 puudega või puuet taotlevat 0–15-aastast last ja 574 KOV-i poolt abivajavaks lapseks tunnistatud alla 18-aastast last. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18-aastastele lastele kalendriaastas kuni 2660 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse vastavalt abi- ja toetusvajadusele teenust nii lapsele kui tema hooldajale. 7 Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue või mõni muu puue. 220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA) Teenusega toetatakse erivajadusega lastele abivahendi soetamist ja kaugtõlketeenuse osutamist kuulmispuudega lastele. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada lapse füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti võimaldatakse teenuse raames taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis eelnimetatud määruse loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud tingimusi. Abivahenditeenust korraldab (sh lastele) Sotsiaalkindlustusamet. Kaugtõlketeenus lastele on kuni 2023. aasta lõpuni rahastatud täies mahus ESF-i meetmest „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Kaugtõlketeenusega tagatakse 7–15-aastastele lastele võrdsemad võimalused igapäevaelus osaleda ning laste teenuse kasutamine (ja seeläbi iseseisvuse arenemine) aitab lapsevanematel tööelus aktiivsemana püsida. Lisaks teenuse osutamisele tegeleb Sotsiaalkindlustusamet ka teenuse arendamisega (kaugtõlketeenuse rakenduse väljatöötamine). 291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA) Riikliku perelepitusteenuse seadus jõustus 1. septembril 2022. Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Riikliku perelepitusteenuse pakkumine täidab seda eesmärki. Perelepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames viiakse ellu toetavaid tegevusi riikliku perelepitusteenuse rakendamiseks kuni 2024. aasta jaanuari lõpuni. 216 Saatjata alaealise välismaalase majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA) Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. Teenuse sisuks on saatjata alaealisele välismaalasele juhtumiplaani algatamine, asendushooldusteenust saama suunamine ja teenuse finantseerimine, samuti juhtumi- ja järelhoolduse korraldus koostöös lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega. 217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA) Sotsiaalkindlustusamet on loonud seksuaalselt väärkoheldud laste abistamiseks lastemajad, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele 8 koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Alates 2022. aastast on SKA ülesanded seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ning uue sihtrühmana ka seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste heaolu toetamisel lastemajade kaudu sätestatud LasteKS §-s 291. Abi kättesaadavuse parandamiseks avati 2022. aasta sügisel neljas lastemaja Pärnus. Aastal 2023 ja edaspidi pannakse rõhku mõlemale sihtrühmale suunatud meetmete arendamisele. 295 Asendushoolduse korraldamise, arendamise ning pädevuste suurendamise teenus (SKA) Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 3 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks: riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine; hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine; teavitustöö uute hooldusperede leidmiseks ning lõike 1 punkti 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete hulgast (asendushoolduse valdkonnas). Teenuse raames tagatakse muu hulgas lapsendajate ja hooldusperede ettevalmistamine ja hindamine ning registri pidamine. Samuti tagatakse riigisisese ja piiriülese lapsendamise korraldamine. Lisaks seadusest tulenevatele ülesannetele on teenuse eesmärk arendada asendus- ja järelhooldust ning parandada teenuse kvaliteeti. Tegevusi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel. Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele, st kasvatajatele, perevanematele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, ning pakub ja töötab välja koolitusi asenduskodude juhtidele ja võrgustikuliikmetele. Täienduskoolituste pakkumiseks teeb TAI koolitusvajaduse analüüse. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. Alates 2023. aastast hakkab asendushooldusspetsialistide ja perede pädevuse suurendamisega tegelema Sotsiaalkindlustusamet, mis seni oli TAI teenus. Programmiperioodil jätkatakse koolituste edasiarendamist ja korraldamist, pöörates senisest suuremat tähelepanu traumateadlikkusele ja andes spetsialistidele oskusi sellega toimetulekuks. 134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI) Tervise Arengu Instituut tegeleb perede ja vanemahariduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. 2022. aasta sügiseks on vanemlusprogrammi rakendanud 70 kohalikku omavalitsust, kellest enamik rakendab programmi vähemalt üks kord aastas. Programmi viivad ellu 111 grupijuhti, kes on saanud vanemlusprogrammi väljaõppe. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset vanemlust järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate teadlikkust lapsevanema rollist ja oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel. Olulisemad tegevuseesmärgid programmiperioodiks on: jätkata vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ rakendamist kohalikes omavalitsustes ning tagada üle-eestiline kättesaadavus. Samuti jätkatakse koostöös laste ja noorte vaimse tervise keskustega vanemlusprogrammi pakkumist keskustes ravil olevate laste vanematele. Alustatakse programmi „Imelised aastad“ rakendamist koostöös tööandjatega. 9 Uue perioodi struktuurfondi vahendite eesmärk on toetada lapse ootel ja lapse saanud peresid, suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel. Oluliseks tegevuseks on igas eas laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate programmide ja sekkumiste arendamine ning üle-eestilise kättesaadavuse parandamine. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja esmakordselt lapseootel olevatele vanematele mõeldud vanemlust toetav teabe- ja õppematerjalide pakett ning 0–2-aastaste laste vanematele mõeldud vanemlike oskuste arendamise programm. Arendatakse tõenduspõhiseid vanemlusprogramme ja sekkumisi vähem kaetud sihtrühmadele ning tagatakse nende parem üle-eestiline kättesaadavus. 407 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pereteenuste arendamine (SoM) Uue perioodi struktuurfondivahenditest töötatakse välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on planeeritud kohalike omavalitsuste toetamine taotlusvoorude kaudu. Tegevusega alustatakse 2024. aastal. Lisaks toetatakse peredele mõeldud teenuste arendamist ja loomist kohalikul tasandil lapse sünni eelsel ja järgsel ajal, et tagada laste heaolu ja pere parem toimetulek. Toetust antakse eesmärgiga suurendada kohalikes omavalitsustes perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust. 415 Taastava õiguse teenus (SKA) Teenuse eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist toetada. Taastava õiguse meetmed aitavad konfliktide eskaleerumist ennetada ning tagada ohvrite turvalisus. Teenuse raames pakutakse ohvriabi korraldatud vahendust nii vabatahtlike kui ohvriabitöötajate poolt süüteomenetluse (KrMS, VTMS, KarS) raames ja ka väljaspool seda. 1. aprillist 2023 kehtima hakkav uus ohvriabi seadus laiendab taastava õiguse teenuste ringi ja korraldamise aluseid. Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 KOV-ide taotluste arv Sotsiaalkindlustusametile lastekaitsejuhtumite lahendamiseks abi saamisel (siseriiklik nõustamine ja 181 198 217 238 261 rahvusvaheliste juhtumite (2022) vahendamine) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet KOV-ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega N/A N/A N/A N/A N/A KOV-ide nõustamisel ja toetamisel* Allikas: Sotsiaalkindlustusamet *Mõõdiku algtaseme ja sihttasemed seab Sotsiaalkindlustusamet 2023. aastal. 213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA) Teenuse eesmärk on parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti. Teenus sisaldab eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas 10 ja ühiskonnas tervikuna. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et osapooled (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevustes sarnaseid põhimõtteid nii oma valdkonnas kui ka partneritega koostöös. Lastekaitseseaduse (LasteKS) kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanne valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine ning kohalike omavalitsuste nõustamine lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel. Teenuse tulemusena sisaldavad kohalike omavalitsuste arengukavad laste ja perede heaolu temaatikat ning koostatud on valdkonna analüüs ja tegevuskava, mis sisaldavad ennetustööd toetavaid tõendus- ja teaduspõhiseid tegevusi ning sekkumisi. LasteKS-i kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Lastekaitsetöö arendamise ja sisulise kompetentsi koondamiseks hakkab lastekaitsetöötajate täiendkoolitusi alates 2023. aastast läbi viima Sotsiaalkindlustusamet, mis enne oli TAI teenus. 214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA) KOV-i lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOV-idele terviklikku ning analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOV-idele järjepidevat ja sihipärast nõustamist, mis hõlmab kõiki KOV-i lastekaitsealase nõustamise teenuse osi. Oluline osa lastekaitsealasest nõustamisest on ka lastekaitse juhtumikorralduse toetamine ja arendamine ning selleks vajalike tööprotsesside digiteerimine, mida toetatakse ESF2021+ raames. 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA) Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda teada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud teemadel. Lasteabitelefoni kaudu pakub Sotsiaalkindlustusamet ka LasteKS § 15 lõike 3 punkti 3 alusel spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal. Ennetus- ja teavitustegevuse eesmärk on edendada lapse abivajaduse varajast märkamist ja reageerimist, teadlikkust lasteabitelefonist kui teenusest, aga ka lastega seotud teemadest üldisemalt. Lasteabitelefonile pöördumiste arv on viimastel aastatel olnud kasvutrendis. Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja jah jah jah jah jah elluviimine korraldatud (2021) Allikas: Sotsiaalministeerium 54 Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja selle elluviimise 11 korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. Lisaks on teenuse sisuks ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist laste- ja perepoliitikat ning ohvriabi puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Ühtlasi arendame poliitikameetmete teadmispõhiseks kujundamiseks valdkondade ülese laste ja perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist sh lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomist peavoolustatistikas. TAT „Laste teenuste arendamine ja lastekaitse uus korraldusmudel“ raames viiakse ellu lastekaitsesüsteemi ja laste hoolekandeteenuste arendusi. Muu hulgas katsetatakse uut lastekaitse juhtumikorraldusmudelit ning täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistakasti. Arendatakse traumakogemusega lastele suunatud sekkumisi ning teenuseid, mis on mõeldud kompleksprobleemidega lastele. Samuti jätkatakse asendushoolduses perepõhise asendushoolduse edendamist ja toetatakse asendushoolduse kvaliteedi parandamist ning luuakse suure hooldusvajadusega lastele nende perede vajadustega arvestav hoiuteenus. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetustest 2014–2021 rakendatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames rahastatakse avatud taotlusvoorude kaudu tegevusi kahel suunal: a) avalikkuse teadlikkuse suurendamine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks ning b) perevägivallaspetsialistide koolitamine ja sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele. Lisaks on programmist eraldatud toetus SKA-le projekti „Ohvriabi süsteemi arendamine“ elluviimiseks. SKA projektiga parandatakse tervishoiutöötajate oskust märgata vägivalda ja sellele reageerida, arendatakse naiste tugikeskuse teenust ja vägivalla toimepanijatele suunatud lähenemisviise, samuti tehakse elanikkonna uuring perevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust puudutavate hoiakute kohta. 55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (SoM) Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium, puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest. 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM) Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse arendamist, tugiteenuste ja koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muutusi. Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ESF-i vahenditest. 12 Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Meetme eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Elanikkonna teadlikkus ohvriabist* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: Täpsustub *Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel, algtase ja sihttasemed seatakse metoodika kokkuleppimise järel 2023. aastal. Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Tegevuse eesmärk: ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega 78% ≥82% ≥83% ≥84% ≥85% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet (2020) 292 Ohvriabi baasteenus (SKA) Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Teenus seisneb ohvri abivajaduse hindamises ja talle sobiva ohvriabiteenuse tagamises, vajaduse korral ohvri abistamises juhtumikorralduse põhimõttel, ohvri abistamises suhtlemisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning juriidiliste isikutega, psühholoogilise abi teenust saama suunamises ja riikliku kuriteoohvri hüvitise määramises, juhtumipõhise võrgustikutöö korraldamises ja võrgustikutöö juhtimises ning ohvriabi vabatahtlike kaasamises. Ohvriabi põhiteenust osutavad ohvriabitöötajad, kes paiknevad üle Eesti kõikides maakondades, enamasti politseiga samas hoones. 201 Psühholoogilise abi teenus (SKA) Teenuse eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Õigus saada teenust on sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses. Õigus saada hüvitist on ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul SHS § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks. Järgnevatel aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest. Teenuse sihtrühm ja osutamise alused muutuvad uue ohvriabi seaduse jõustumisega 1. aprillist 2023. 317 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Pakutakse esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist, vajaduse ja võimaluse korral psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendite toel toimub aastatel 2020–2023 teenuse raames naiste tugikeskuse liitteenuse arendamine. Eesmärk on parandada naiste tugikeskuse teenuse kvaliteeti 13 ning tõhustada koostööd ohvriabi ja teiste partneritega. Teenuse sisuks on teenusega seotud pakkujate ja partnerite koolitamine, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise süsteemi loomine ja kvaliteedi hindamise alustamine. Teenus on kättesaadav kõikides maakondades. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 24 ning ohvriabi seadusest. Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele. Selleks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, sotsiaalnõustamist, tehakse väljatööd abivajajate leidmiseks, võimaldatakse rehabilitatsiooni prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele ning tööturule suundumiseks vajalikke teenuseid. Keskused asuvad kolmes Eesti piirkonnas: Tallinn, Tartu ja Jõhvi. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb CEDAW konventsiooni artiklist 6. 1. aprillil 2023 kehtima hakkavas ohvriabi seaduses on teenus kaetud naiste tugikeskuse teenuse kui kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud teenuse kaudu. 199 Seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud teenus. Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne- Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja pidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama. Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25 ning see sätestatakse ka uues ohvriabi seaduses eraldi teenusena. Abi pakutakse ka minevikus (sh lapsepõlves) seksuaalvägivalla ohvriks langenud täisealistele tugigruppide kaudu. 318 Inimkaubandusohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb vastavatest konventsioonidest ja inimkaubandusevastasest direktiivist ning ohvriabi seadusest. 273 Vägivallast loobumise toetamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Kasutatakse nii individuaalset nõustamist kui grupiteraapiaid. Nõustamiste pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides, kasutusel on erinevad tõenduspõhised sotsiaalprogrammid, mis on mõeldud nii meestele kui naistele. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. 2020. aastal avas Sotsiaalkindlustusamet enamate klientideni jõudmiseks ja tõhusamaks sekkumiseks vägivallast loobumise tugiliini, mis integreerib sihtrühmale pakutavaid sekkumisi ning toetab koostööd ohvrite kaitseks ohvriabiga. 200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja 14 inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Hüvitise maksmise aluseks on ohvriabi seadus ning vastav konventsioon ja direktiiv. 294 Psühhosotsiaalse kriisiabi teenus (SKA) Psühhosotsiaalset abi kriisijuhtumite korral osutatakse kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab SKA ööpäevaringset valmisolekut kriisijuhtumitele reageerida; olukorra hindamist ning seotud asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, kriisijuhtumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vajaduste hindamist, psühholoogilise esmaabi osutamist ja muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ning spetsialistide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel. 1. aprillist 2023 kehtima hakkav uus ohvriabi seadus täpsustab teenuse komponendid ning sätestab ka infovahetuse alused koostöö ja abi osutamise tagamiseks. 15 Programmi eelarve 16 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 17  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) Sissejuhatus Tööturuprogramm on üks heaolu tulemusvaldkonda ühendava heaolu arengukava 2023–2030 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest. Heaolu arengukava koondab Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – edendamist. Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Sotsiaalministeeriumi poliitika keskmes on inimene ja tema heaolu. Arengukava ja selle programmides sätestatud tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused, et osaleda hariduses, töö- ja ühiskonnaelus vastavalt iga inimese võimetele. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programm keskendub tööhõivepoliitika, töökeskkonna ja töösuhete teemadele:  Tööturg on kaasav ja kohanemisvõimeline, inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö.  Töötegijad on terved, tööturul vajaminevate oskustega ja õnnelikud ning osalevad pikalt tööelus.  Ettevõtjatel on head teadmised ja oskused, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Tööjõus osalemise määr Mehed 74,6% 75,0% 75,0% 75,0% 75,1% 15–74-aastaste seas, % (2021) Allikas: Statistikaamet, Naised 67,8% 68,6% 68,7% 68,7% 68,8% Eesti tööjõu-uuring (2021) 1  Kokku 71,1% 71,6% 71,6% 71,7% 71,8% (2021) Tööelu kestus aastates Mehed 39,1 39,6 39,8 40,0 40,2 Allikas: Eurostat (2021) Naised 39,0 39,2 39,4 39,6 39,8 (2021) Kokku 39,1 39,4 39,6 39,8 40,0 (2021) Ülevaade olukorrast Hoolimata COVID-19 viiruse ja Ukraina sõja mõjudest on Eestis tööhõive tase siiski üks Euroopa kõrgemaid ning tööpuuduse tase on olnud pikka aega suhteliselt madal. Siiski seistakse silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega tööturul, nagu vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad ja lõhed tööturunäitajates, sealhulgas piirkondlikud lõhed. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Ebasoodsamas olukorras on tervisest tulenevate takistustega isikud, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed ja naised. Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mitte- traditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks aina rohkem tehakse tööd väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ja töötatakse paindliku tööajaga (tehakse senisest rohkem kaugtööd, otsitakse paindlikke tööaja kujundamise võimalusi). Paindlikud töövormid soodustavad erinevate ühiskonnagruppide osalemist tööturul. Teisalt kaasnevad tööaja ja töökoha paindlikkusega sageli töökoormuse kasv, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi, mis omakorda avaldavad mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Uute töövormidega võib kaasneda ka madal töötasu. Lisaks on töötajate ja tööandjate kaasatus esindusorganisatsioonides ning töötajate esindatus ettevõttes endiselt väike, samuti sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid. Eeltoodud trendid toovad vajaduse tegeleda paindlike töötingimuste kujundamisega, aga ka töökeskkonna ja kaasatuse küsimustega. Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk: tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu kvaliteedi parandamise ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 20–64-aastaste tööhõive määr, % 79,3% 79,9% 80,1% 80,3% 80,5% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- (2021) uuring 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive 50,6% 51,0% 51,2% 51,4% 51,6% määr, % (2021) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring 15–29-aastaste NEET-noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- 11,2% 10,6% 10,3% 10,0% 9,8% uuring (2021) Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal, % 14,4% ≤14,4% ≤ 14,4% ≤ 14,4% ≤14,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- (2021) 2  uuring Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti 11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% Sotsiaaluuring (2020) Tegevus 1.1.1. Tööturu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus jah (2021) jah jah jah jah osalemist Allikas: Sotsiaalministeerium 60 Tööturu ja töösuhete valdkonna arendamine (SoM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks ja töövõime toetamiseks:  töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks tuleb hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka mittetraditsioonilisi töövorme. Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni muudatusettepanekute kaalumine ja mõjude analüüsimine;  arendatakse tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade (nt noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega, vähese eesti keele oskusega inimesed, pikaajaline ajutine töövõimetus) tööalaste võimaluste ja tööturul osalemise suurendamiseks erinevaid tööturumeetmeid;  muudetakse tööturumeetmete õigusraamistikku ja tehakse see osapooltele selgemaks. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sh töötajate töötingimuste parandamiseks:  analüüsitakse töösuhete ja töökeskkonna õigusraamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning muutuvat tööturu olukorda arvestavaks, sh arvestatakse mittetraditsiooniliste töövormide ja erinevate töö tegemise viiside levikuga;  suurendatakse tööandjate ja töötegijate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sh sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused;  toetatakse tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega (vaimse tervise probleemide, sh ahistamise ja vägivalla ning istuvast tööst tingitud terviseprobleemide ennetamine, bioloogilistest ja keemilistest ohtudest tingitud riskide maandamine töökeskkonnas);  parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti, sh arendades tööandjate ja teenuseosutajate koostööd ning koostööd spetsialistide vahel;  toetatakse toimivat sotsiaaldialoogi ning soodustatakse kollektiivseid läbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist;  analüüsitakse ja arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. 3 Tegevus 1.1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Tegevuse eesmärk: aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete pakkumise korraldamine, et inimesed ei satuks vaesusesse tööotsingute ja töövõime vähenemise korral ning püsiksid pikalt hõives. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealises 1,12% 1,11% 1,11% 1,11% 1,11% rahvastikus, % (2019) Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Ida-Virumaa registreeritud töötuse määra erinevus kordades Eesti 1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 keskmisest töötuse määrast (2021) Allikas: Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi arvutused 284 Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks vahendite andmine (SoM) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:  Eesti Töötukassa maksab töötutoetust.  Eesti Töötukassa maksab osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.  Eesti Töötukassa maksab kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.  Riik maksab Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest.  Eesti Töötukassale kantakse edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks.  Riik annab panuse sihtkapitali, mille vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturumeetmete pakkumiseks.  Tööturuteenuste osutamiseks saab Eesti Töötukassa eraldist, mida rahastatakse struktuuritoetuste vahenditest. Eesti Töötukassa saab aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks ESF-i vahendeid, et suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist. Rahastatakse näiteks oskuste arendamist, mitte-eestlaste ja vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul ning piirkondlikke tööturumeetmeid ja piirkondlikku mobiilsust. 104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM) Karjääriteenuste kättesaadavuse suurendamine pakub karjäärinõustamise võimalusi juba ennetavalt nii noortele kui ka täiskasvanud töötavatele isikutele, kelle jaoks on karjäärinõustamine seni olnud kättesaamatu. Karjäärinõustamise laiendamise eesmärk on tagada karjääriteenuste kättesaadavus töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele ning noortele, et toetada neid teadlike karjääri- ja haridusvalikute tegemisel, suurendades seeläbi inimeste 4 konkurentsivõimet tööturul. Karjäärinõustamise tulemusena langetavad noored teadlikumaid otsuseid ühelt haridusastmelt teisele ja haridusest tööellu liikudes, õpingute katkestamine on vähenenud ning inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu ning teha haridus- ja tööalaseid valikuid on paranenud. Tegevus toetab töötajate sujuvat liikumist ühelt töökohalt teisele, aitab ennetada nende töötuks jäämist ning parandab tööturul ja elukestvas õppes mitteaktiivsete inimeste võimalusi leida kiiremini sobiv töö või haridusvõimalus. Seeläbi paraneb peale noorte, töötavate ja tööturul mitteaktiivsete inimeste ka nende inimeste konkurentsivõime tööturul, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. 105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive suurendamine;  rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;  töötuse ennetamine vähem konkurentsivõimeliste hõivatute seas, sh väheste või aegunud oskuste tõttu;  vananenud või aegunud oskustega või tervise tõttu töötusriskis olevate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamine. Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja REACT-EU ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” vahenditest. 226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM) Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on toetuse pakkumine kohalikus omavalitsuses 16–29- aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. NGTS koosneb infosüsteemi lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist. NGTS arendamise raames on välja töötatud valdkonnaülene NEET-olukorras noorte toetus- ja koostöömudel, kus NGTS on NEET- olukorras noorteni jõudmise oluline osa. NGTS eesmärk on proaktiivselt ja andmepõhiselt jõuda kõikide noorteni, kes potentsiaalselt abi võiksid vajada, et jätkata haridusteed või liikuda tööturule. 107 Tööturuteenuste avatud taotlusvoorud. Toetuse taotlemine uutele ja enam tuge vajavatele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumiseks ja teenuste laiendamiseks (SoM) Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed, tööle saamiseks või tööl püsimiseks individuaalsemat ja isiklikumat abi vajavad inimesed, uussisserändajad, romad ja tööturul vähem konkurentsivõimelise kvalifikatsiooniga inimesed). Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Tegevust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest. 177 Tõlketeenuste arendamine ja osutamine (SKA) Teenuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega tööealiste inimeste tööturul osalemise võimalusi. Tegevused, mida TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ raames aastatel 2015–2023 ellu viiakse: kuulmispuudega inimestele mõeldud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine. Kuulmispuudega inimestele mõeldud tõlketeenuste arendamise ja pakkumise raames tagatakse tööealistele kuulmispuudega ja vähenenud töövõimega inimestele võimalus kasutada kaug- ja kirjutustõlget. Tegeletakse järjepidevalt 5 teenuse arendamisega (sh kaugtõlketeenuse rakenduse väljatöötamisega) ja teenuse hea kvaliteedi tagamisega (koolitused kirjutus- ja viipekeeletõlkidele, infopäevad ja teenuse kasutamise koolitused kuulmispuudega inimestele). Teenus on laienenud ka lastele ja vanaduspensioniealistele, nende sihtrühmade rahastus on tagatud teistest ESF-i programmidest. Tööealiste sihtrühmale mõeldud tõlketeenused on ESF-i rahastusega tagatud 2023. aasta lõpuni. Tagamaks 2025. aastaks sujuvam üleminek riigieelarvesse, on 2024. aastal planeeritud tegevust rahastada EL-i rahastusperioodi 2021–2027 sotsiaalhoolekandeprogrammist „Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kättesaadavuse parendamine“. 62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM) Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM) Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM) Vähenenud töövõimega inimesed on tööturul üheks haavatavamaks sihtrühmaks, mistõttu vajavad nad tööturul täiendavat tuge. Töövõimereformi sihtrühmale tööturuteenuste osutamise eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine, inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine, vähenenud töövõimega inimeste töötuks jäämise ennetamine aktiivsete tööturumeetmete abil. Samuti pakutakse teenuste raames toetust või nõustamist tööandjatele, kes vähenenud töövõimega inimesi tööle värbavad. 406 Töövõimetuse ennetus (SoM) Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem ja püsiva töövõimetuse ennetamise süsteem pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, rahastada vajalikke IT- arendusi, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Tegevust rahastatakse perioodi 2014–2020 ESF-i meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja selle alusel toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest. 401 Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamine (SKA) Koostöömudel kirjeldab sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldisi põhimõtteid ja tegutsemisetappe kohaliku omavalitsuse tasandil, et aidata lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. 15–29-aastaste noorteni jõudmisel kasutatakse proaktiivset lähenemisviisi (noortegarantii tugisüsteem, võrgustikupõhine noorteni jõudmine). Noortele pakutakse tööturule või haridusellu jõudmisel toetust juhtumikorraldusliku lähenemisviisi kaudu. Kohalikke omavalitsusi toetatakse teenuste koostöömudeli rakendamisel nii koolituste, juhendamise kui 6 rahaliste vahenditega. 413 Põlevkivi sektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine (Sotsiaalministeerium, elluviija Eesti Töötukassa) Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud töötajad vajavad abi, et edukalt liikuda ühelt töökohalt või majandussektorist teise. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel inimestel on vaja uuendada oma teadmisi ja oskusi, et vastata kiiresti muutuvatele tööturu vajadustele. Põlevkivisektori ettevõtete töötajate oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele vastamiseks toetatakse nende ümber ja täiendõpet. Selleks pakutakse nii sektoris töötavatele kui töö kaotanud inimestele tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni õppe toetust. Põlevkivisektori ettevõttes töö kaotanud inimeste kiirelt uuele tööle liikumise soodustamiseks ning töötuse lõksu ja pikaajalise töötuse ennetamiseks pakutakse tööle asumise toetust. Toetust saavad põlevkivisektoris töö kaotanud töötajad, kes asuvad lühikese aja jooksul pärast põlevkivisektorist lahkumist uuele tööle. Toetust makstakse samaaegselt töötasuga, et tasandada uues valdkonnas töötamise alguses vana ja uue töökoha palgavahet. Tegevusi rahastatakse õiglase ülemineku fondist. 402 Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamine. Noortele karjäärivõimalusi ja töömaailma tutvustav programm (Sotsiaalministeerium, elluviija IVEK) Luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogramm Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ja kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programmi eesmärk on tutvustada Ida-Virumaa noortele karjäärivõimalusi ja töömaailma praktilise töö- ja ettevõtluskogemuse kaudu, samuti toetada vene emakeelega noorte lõimumist programmis osalemise, eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. Programm arendab õpilaste karjääri kujundamise oskusi ning võimaldab süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta. Programmi raames pakutakse õpilastele tööelu- ja karjääriteemalisi töötubasid ja töövaatlusi erinevate tööandjate juures. Tegevust rahastatakse ESF-ist. Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Tegevuse eesmärk: tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu 513,8 < 500 < 500 < 500 < 500 kohta (2021) Allikas: Statistikaamet 283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI TAT) Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega, soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist, tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk säilitada ja parandada tööealiste töötajate töövõimet, sealhulgas toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel. Teenusega viiakse ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sealhulgas sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, 7 vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale“ ja ESF-i TAT „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ vahenditest. 61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SOM TAT) Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi, et arendada teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eeldusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT vahenditest. 176 Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid teevad töötervishoiu-, tööohutuse- ja töösuhtealast järelevalvet, renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse sattumist ja tööga seotud haigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine 178 Kahjuhüvitis (SKA) Kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitise maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14 lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile üle, kui tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist. 171 Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ töövaidluse lahendamise seaduse § 4 tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu panustatakse tööturu osapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse. 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Teenuse sisu on ennetada kollektiivseid töötülisid ja pakkuda lahendusi töötüli osapooltele. 321 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt väikeostu pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks. 326 Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest (SKA) Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt hüvitatakse põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava 8 puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel on võimalik kasutada lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas. Tegevus 1.1.4. Erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, et soodustada nende rakendumist tööturul. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Kutsekoolide mõjuindeks (iga- aastane mõõdik erinevate Astangu Keskuse sekkumiste koosmõjust) on iga-aastases tõusvas trendis* Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus *Mõõdiku sihttasemed seab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2023. aastal. 281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning HARNO-ga toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist, et pakkuda vajaduspõhiseid ja tulemuslikke teenuseid, samuti selgitada välja inimese soovid, vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist. 282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks, samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. 9 Programmi eelarve 10 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt 11 inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 12  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 3 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toime tulevad. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk on tagada, et Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni 37,9 40,0 40,4 40,9 41,3 Teadusuuringute Ühiskeskus (2018) Ülevaade olukorrast Rahvastiku vananemisest ja puudega inimeste arvu suurenemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad probleemid pensionide tagamiseks täiendavate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning neile on vaja anda võimalus rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes, kohaliku elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega ning luua võimalusi aktiveerivateks tegevusteks, sh vabatahtlikuks tööks. Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sh osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esinduskogud ei ole levinud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu. Digipädevuse puudumine ajal, kui arvutikasutus on kujunenud igapäevase elu osaks, piirab vanemaealiste ligipääsu teabele ja suhtlusele. Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pensionärid. Samas on näha, et nii demograafiast kui mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva maksumaksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ning pensioniõigusi Eestis. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedaste sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eeldada, et vanemaealiste depressioon on aladiagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad Meetme eesmärk: vanemaealiste võimalused ühiskonnas osaleda ja majanduslikult toime tulla on paranenud. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 50–74-aastaste tööhõive määr, % 57,6% 57,3% 57,2% 57,3% 57,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring 65-aastaste ja vanemate suhtelise 41,6% 39,3% 36,8% 35,9% 35,9% vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse (2021) määr, % Allikas: Eurostat (EU-SILC) Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevuse eesmärk: vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ 14,3 15,0 15,1 15,3 15,4 Allikas: Euroopa Komisjoni (2018) Teadusuuringute Ühiskeskus Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja 53,2 57,4 58,2 59,1 60,0 soodustav keskkond“ (2018) Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus 414 Vanemaealiste poliitikakujundamisesse kaasamine (SoM) Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde. 2 Lisaks edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sh töötatakse välja ja juurutatakse Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted ning kaasatakse vanemaealisi enam poliitikakujundamisse. 412 Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks (SoM) Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega edendatakse vabatahtlikku tegevust hoolekandes, rakendades vabatahtlikke vanemaealiste ja täisealiste erivajadusega inimeste abistamisel. Vabatahtlike pakutav koordineeritud ja paindlik tugi kohalikes omavalitsustes parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaalteenuseid ja aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hoolekandeasutusse paigutamist. Ühelt poolt on tegemist vanemaealisi aktiveeriva tegevusega vabatahtliku töö kaudu, teisest küljest abivajadust ennetava tugiteenusega. 404 Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse (SoM) Teenuse eesmärk on muuta stereotüüpset mõtlemist ning vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist tööturult. Kavas on muuta tööandjate ja töötajate negatiivseid hoiakuid avalikkuse teadlikkuse suurendamise, tööandjate mitmekesisuse juhtimise oskuse parendamise ja vanemaealiste vajadusi arvestavate teenuste arendamise kaudu. Vanusesurvevastase teavitusega suurendatakse ühiskonnas sallivust ning suunatakse tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit. Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine Tegevuse eesmärk: hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu tagamine ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Vanaduspensioni Netoasendus 42% 44% 44% 44% 44% teoreetiline määr (2021) netoasendusmäär; mediaanpensioni suhe mediaanpalka* Allikas: Statistikaamet, Mediaan 56% 59% 58% 58% 58% Rahandusministeerium, (2021) Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensionimäära suhe 1,09 1,1 1,1 1,1 1,1 arvestuslikku elatusmiinimumi (2021) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet; Sotsiaalministeeriumi arvutused *40-aastase staažiga mediaanpalka saanud inimese I ja II samba netopension netomediaanpalgast. 57 Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on pensionipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine eesmärgiga tagada nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suurusega asendussissetulek. Selleks analüüsitakse koos Rahandusministeeriumiga järjepidevalt kogu Eesti pensionisüsteemi ning analüüsi põhjal tehakse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks. Pensionisüsteem peab tagama ühelt poolt nii adekvaatse minimaalse sissetuleku, aga ka rahuldava töise sissetuleku asenduse, sh üksi elavatele inimestele. Uute töövormide kasutuselevõtmise ja II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise tõttu otsitakse võimalusi, et tuua täiendavaid vahendeid pensionisüsteemi, sh arendades kogumispensionil põhinevaid pensioniskeeme ja tööandjapensionit. Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säilimiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid. 3 302 Riiklik vanaduspension (SKA) Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. 01.01.2021 jõustus I samba reform, mille tulemusena loodi ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni asemele paindlik vanaduspension. Pensionil on mitu alaliiki ja palju erinevaid sihtrühmi. Suurendamaks inimeste teadlikkust ja võimekust, et tagada vanaduspõlves rahaline heaolu, luuakse pensioni kompetentsikeskus, mis pakub inimestele juba varasest tööeast pensionipõlve planeerimiseks erapooletut, asjalikku ja lihtsat nõu ning tööriistu. 186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus (SKA) Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. Alates 2016. aastast kehtib tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates 2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. 297 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) (SKA) Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. Alates 2022. aastast on toetuse suurus 275,34 eurot kuus. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksuseaduse alusel. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. 189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA) Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2022. aastal alla 669 euro. 2022. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 191 Olümpiavõitja toetus (SKA) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta ühes kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (2021. a 1441 eurot, 2020. a 1384 eurot), kuid toetuse uus suurus ei või olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse. 4 237 Riiklik töövõimetuspension (SKA) Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Töövõimereformiga ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). 238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA) Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. 306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (SoM) Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja. 5 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 6  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 4 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Eesti hoolekandepoliitika ülesanne on toetada inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Alaeesmärk keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule. Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik. Inimesed saavad probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Vajalik abi on kvaliteetne ja lihtsasti kättesaadav ega sõltu inimese elu- või asukohast. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk on tagada, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja 2,3% 2,2% 2,2% 2,1% 2,0% vanemate inimeste osakaal (2021) Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu- uuring Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,1 (2021) 1,1 1,2 1,2 1,2 hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Ülevaade olukorrast Sotsiaalhoolekandes pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused vanemaealistele ning psüühikahäirega, puudega ja toimetulekuraskustes inimestele), makstakse toetusi ja osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus), samuti pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt pakub ja rahastab sotsiaalteenuseid ja -toetusi eelistatult inimesele kõige lähemal seisev võimuorgan ehk kohalik omavalitsus. Riik korraldab Sotsiaalkindlustusameti kaudu ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja abivahenditeenust. Praegu on abi andmine üles ehitatud eelkõige süsteemi loogikat ja spetsialistide töökorraldust silmas pidades, kus juhtumikorraldaja roll on langenud abi vajavatele inimestele või nende lähedastele, kes peavad abi saamiseks pöörduma eri ametkondadesse. Abivajaduse hindamise ja abi osutamise dubleerimine eri valdkondades suurendab ressursikadu ja takistab kiirelt vajaliku abi saamist. Abivajaduse varajast märkamist raskendab tervikliku ülevaate puudumine ja vähene oskus kaasata kohalikke algatusi. Murekoht on ka eri valdkondade ja tasandite vahel info liikumisega. Infosüsteemid on üles ehitatud ühe valdkonna keskselt ja enamasti teenusepõhiselt ega arvesta inimese vajadustele tervikliku lähenemisega. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ei saa riiklikest infosüsteemidest oma tööks vajalikke andmeid. Sageli peab inimene esitama samu andmeid erinevatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, mis tähendab, et andmete liikumine ametkondade ja otsustustasandite vahel võib kujuneda väga pikaks, enne kui jõutakse sobivate lahendusteni. Sotsiaalteenuste andmestike digitaliseerituse tase ja andmekvaliteet ei ole praegu piisav riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks ning poliitikakujundamiseks ega teadus- ja arendustööks. Eri valdkondade andmete ühendamine on takistatud organisatsiooniliste ja õiguslike, aga ka andmekvaliteedist tulenevate probleemide tõttu. Andmevahetus ning infosüsteemide toimimine ja edasiarendamine vajavad jätkuvalt tähelepanu. Sotsiaalvaldkonna ebapiisav rahastamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil halvendab teenuste kättesaadavust ja suurendab inimeste omaosalust, eelkõige näiteks asutusepõhise üldhooldusteenuse eest tasumisel. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja nende lähedased vaesusriski ning võib suurendada lähedaste hoolduskoormust. Lisaks abi halvale kättesaadavusele võib vähene rahastus tuua kaasa olukorra, kus riigi ja kohalike omavalitsuste algatatud projektid jäävad lühiajalisteks ja ei jätku vajalikus mahus. Rahvastiku struktuurist tingituna on piirkondi, mis vajavad suuremat tuge, et tagada inimeste heaolu. Rahvastiku vananemise tõttu suureneb pidevalt sotsiaalteenuste nõudlusega seotud kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus ning järjest komplitseeritumate probleemidega seotud vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus, sest olemasolevad töötajad, kes on saanud juba (nt hooldustöötaja või tegevusjuhendaja) väljaõppe, lahkuvad töölt konkureerivatesse sektoritesse (tervishoid, kaubandus, teenindus). Hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas võivad koduses keskkonnas iseseisvat toimetulemist toetavate sotsiaalteenuste ebapiisavus ja ootejärjekorrad, teatud teenuste (nt sotsiaalne rehabilitatsioon) ebamõistlik korraldus ja teenuste killustunud osutamine jätta inimese talle vajaliku abita ning viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane. Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut, sealhulgas töötamist, ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik Pikaajalise hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise põhimõttest lähtuvalt, mille kohaselt toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine abivajava inimese kodus või kodusarnases kogukondlikus hoolekandeasutuses, sh erihoolekandeasutuses. Teenuste fookus peab olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Seetõttu peab pikaajalise hoolduse süsteemi 2 arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste ja kogukonnapõhiste teenuste mahtude suurendamisse. Jätkuvalt vajab arendamist sotsiaalteenuste kvaliteet ning senisest enam tuleb pakkuda praktilist tuge KOV-ide ja teenuseosutajate võimekuse suurendamiseks, samuti vajab tõhustamist ja ühtlustamist seni killustatuna korraldatud riigi tasandil toimuv eri valdkondade korraldatav järelevalve. Puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Senisest enam tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Eestis suureneb piiratud teovõime tõttu täisealistele eestkostja määramine kohtu poolt. ÜRO puuetega inimeste konventsiooni komitee soovitab Eestil kaotada eestkoste kui asendusotsus ja üle minna toetatud otsuse mudelile. Abivajajate lähedased sageli ei soovi ega saa jääda tööturult eemale, mistõttu tuleb teenused üles ehitada nii, et lähedaste koormus on võimalikult hajutatud. Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada vähemalt minimaalsed sotsiaalsed garantiid, parandada nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda ning leida võimalusi nende töö- ja pereelu paremaks toetamiseks. Oluliseks probleemiks on muutunud inimeste võlgnevused. Puudujääke on nii ennetustöös, võlanõustamisteenuse kättesaadavuses kui inimeste teadlikkuses abi küsida. Enamik võlgnikest on madala sissetulekuga, mis omakorda põhjustab vaesuse tekkimist. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et suhteline vaesus ohustab Eestis enam naisi, puudega inimesi, vanemaealisi ja töötuid. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud. Siiski ei ole see teenuste kvaliteedi tagamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajadusele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning see vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaalsüsteemile ka meditsiini- ja haridussüsteem, töötukassa jm). Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja või ebapiisavas mahus ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. Sotsiaalteenuseid ja muud abi ei pakuta kõikjal vastavalt inimese hinnatud abivajadusele ning kohati on kohalikes omavalitsustes abi andmisel kehtestatud seaduses sätestatust kitsamad tingimused (nt puude raskusaste või puude liik). Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia tõlgendamist. Rahvusvaheline Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (RFK) rakendamine võimaldab lahendada neid probleeme, mis on seotud andmevahetuse kvaliteediga. See aitab parandada eri valdkondade ja tasandite vahel läbipaistvamat info liikumist ja seda, et eri valdkondades vajalikud kokku lepitud inimese RFK-põhised andmed abivajaduse tagamiseks ja vajalike teenuste 3 pakkumiseks on kättesaadavad erinevatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste spetsialistidele ja ka teenuseosutajatele. RFK rakendamine ja infosüsteemide arendamine aitab paremini ja selgemini kaasa andmete liikumisele ametkondade ja otsustustasandite vahel, et jõuda kiiremini ja võimalikult lühikese teenuse teekonna kaudu inimesele sobivate lahendusteni õigel ajal. RFK aitab parandada ka sotsiaalteenuste ja teiste seotud teenuste andmestike kvaliteeti, mis annab olulise sisendi tulevikus riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ja sellega seotud valdkondade (nt haridus) juhtimiseks ning poliitikakujundamiseks, samuti teadus- ja arendustööks. Puudega inimestele toetuste maksmine ja neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Puudega inimestele makstakse puudest tulenevate lisakulude, sh võimalike teenuste kasutamisega seotud kulude osaliseks kompenseerimiseks riiklikke sotsiaaltoetusi, kuid toetuste suurus ei ole puudest tingitud lisakulude ja teenusevajaduste katmiseks piisav, tulemuslikult sihitatud ega teenuste vajaduse ja kasutamisega läbimõeldult seostatud. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine Meetme eesmärk: toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus ja kogukonnas osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu, sealhulgas saavad inimesed ennetavat ja kvaliteetset hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 0,66 >0,66 >0,71 >0,71 >0,71 saavate vanemaealiste suhtarv (2021) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 1,7 1,7 1,8 1,8 1,8 saavate tööealiste puudega inimeste (2021) suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Tegevuse eesmärk: inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate 2,3% 2,2% 2,2% 2,1% 2,0% inimeste osakaal, % (2021) Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu- uuring 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kättesaadavuse parendamine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toetusi, erivajadusega inimesi, 4 Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. Lähiaastate olulisemaks tegevuseks on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse korraldus, mille eesmärk on tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ning vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende ülalpidajate omaosalust ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumisel. Korrastatakse abivajaduse hindamine üle Eesti, pakkudes kohalikele omavalitsustele tõenduspõhised hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamiseks (eesti ja vene keeles). Kehtestatakse täpsustatud nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse, erihoolekandeteenuste ja koduteenuse sisule. Ühtlustatakse spetsialistide kvalifikatsiooninõuded, sh kaalutakse kvalifikatsiooninõuete kehtestamist hoolekandeasustuste juhtidele, kellel sellised nõuded puuduvad. Jätkatakse koordinatsioonimudeli juurutamist üle Eesti, mis aitab inimestel sujuvamalt jõuda neile vajaliku abini ja edendada valdkondadevahelist võrgustikutööd. Tervishoiuvaldkonnaga alustatakse integreeritud uuendusliku teenuse välja arendamist sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele. Koolitatakse valdkondadeüleselt spetsialiste, et koordineeritud inimesekeskne abi osutamine oleks sujuv ja süsteemne. Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatava taotlusvooru ja sotsiaalministeeriumi rahastuse abil toetab riik 2023. aastal ka hooldekodusid kõrgete energiahindadega toimetulemiseks. Riigi toetusega leevendatakse osaliselt energiahinna tõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada üldhooldusteenuse saajatele energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksude tõusu. Toetuse arvestuse aluseks on hoolekandeasutustes olevate teenusesaajate arv perioodil 1. oktoober 2022 kuni 31. märts 2023. Toetuse suurus ühe üldhooldusteenuse saaja kohta on 60 eurot kalendrikuus. Meede vähendab ka ööpäevase üldhooldusteenuse saajatele võimaliku kohamaksutõusu. Meetme rakendamise perioodil on sellest abi ligi 8800 inimesele, kellele on teenusekoht kodu eest. Sarnaselt toetataks Sotsiaalkindlustusameti poolt ka majutusega erihoolekandeteenuste pakkujaid kõrgete energiakuludega kaasnevate lisakulude katmise. Lisaks erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a osaliselt erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduv kulu. Toetuse määr ühes kuus on 120 eurot perioodi iga kalendrikuu viimasel päeval teenust saanud isiku kohta. Intellektipuudega ja psüühikahäirega inimeste iseseisvuse ja ühiskonnaelule juurdepääsetavus suurendamiseks alustatakse eestkoste kitsaskohtade analüüsiga ning Eestile sobiva toetatud otsuse kontseptsiooni väljatöötamist ja mõne otsuse tegemisel toetamise meetodi katsetamisega, nt avalike teenuste disain psüühilise erivajadusega inimesele sobivaks (tekstid lihtsas keeles), otsuse tegemise toetamine sotsiaalteenuste saamisel. Puudega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Abi andmise teekond peaks algama eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust, koordineeritakse abi saamist ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikke teenuseid saama. Samuti ajakohastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, sh kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvastamise aluspõhimõtteid (RFK-põhisele hindamisele üleminek) ning lihtsustatakse puude raskusastme tuvastamist muutumatute ja progresseeruvate püsivate seisundite korral. Selleks, et tagada ühtse keele kasutamine, jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist. Lisaks lihtsustatakse inimese jaoks abivahendite kättesaadavust ning ühtlustatakse hüvitamistingimusi abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi vahel. Peale mentorlussüsteemi on vaja luua toimiv infosüsteem või leida lahendus olemasolevates süsteemides RFK-põhise hindamise kasutuselevõtuks. 5 Muudetakse ka toimetulekutoetuse regulatsiooni koos toimetulekuõppe väljatöötamisega. Kuivõrd võlglaste probleem on ühiskonnas järjest süvenev ja seda mitte enam ainult väikese sissetulekuga inimeste puhul, vaid ka keskmist ja suurt sissetulekut saavate inimeste puhul, parandatakse võlanõustamisteenuse kättesaadavust ning arendatakse sellega seoses nii ennetustegevusi kui proaktiivset lähenemisviisi. Samuti analüüsitakse kohalike omavalitsuste rolli laiemalt (sh vanemaealiste suunal) ennetustegevuste ja proaktiivse abi pakkumise korraldamisel. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenused loovad kuulmislangusega inimestele paremad võimalused ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks ning tagavad piisava ligipääsu igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Olukorra parandamiseks on plaanis kuulmislangusega inimestele, sh kuulmispuudega inimestele mõeldud tõlketeenused (suhtlustakistuste kõrvaldamiseks kuulmislangusega inimestele mõeldud viipekeele tõlketeenus (kaugtõlge) ja kirjutustõlketeenuse tuleviku korraldust puudutavad ettepanekud) realiseerida 2023. aasta jooksul valmivas sotsiaalhoolekande seaduse teises väljatöötamise kavatsuse paketis ning jõuda seejärel teenuse reguleerimiseni sotsiaalhoolekande seaduses. 2023. aastal jätkub kaugtõlketeenuse rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mis on eraldatud järgmistest ESF-i meetme alapunktidest: „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“, „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ ja „Tööturul osalemist toetavad hoolekande teenused“. Tagamaks teenuse rakendamisel sujuvam üleminek, on plaanis alates 2024. aastast teenuse korraldamist toetada ühe aasta jooksul uuest TAT-st, millega pakutakse Sotsiaalkindlustusameti korraldatuna tööealistele (alates 16. eluaastast) ja vanaduspensioniealistele kuulmispuudega isikutele kaug- ja kirjutustõlke teenust. Alates 2025. aastas on plaanis TAT tegevustega väljuda riigieelarvesse, mis tagab eesti viipekeelsetele kurtidele kaugtõlketeenuse, mille puhul tõlgib viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus tõlk ja/või kliendid asuvad erinevates paikades, ning vaegkuuljatele kirjutustõlketeenuse. Osaline rahastus tuleb ESF-i TAT-st „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“. 235 Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada struktuurivahendite kaudu kogukonnapõhiste ja kodus elamist toetavate teenuste, sh hoolduskoormusega inimestele mõeldud toetavate meetmete arendamist ning kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist. 276 Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. 2018. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel Dementsuse Kompetentsikeskus, mille eesmärk on aidata kaasa dementsuse valdkonna terviklikule arengule Eestis. Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgustikutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini, nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dementsuse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. Ka järgnevatel aastatel on plaanis Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevustega jätkata. 409 Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine (SoM) Inimestele vajaduspõhise abi tagamise eelduseks on kvalifitseeritud tööjõud. Suure 6 tööjõupuuduse ja -voolavuse vähendamiseks sotsiaalvaldkonnas on vaja pikaajalisi lahendusi nii töötajate palga- kui kvalifikatsiooniküsimustes (sh õppevõimalused), samuti kaasaegsed töötingimused, sotsiaalvaldkonnas töötamise väärtustamine jms. Järgmiste aastate tegevused on suunatud sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse võimestamisele: motivatsioonipakettide ja tunnustamissüsteemi väljatöötamine valdkonna töötajatele (strateegiline partnerlus ESTA), sh partnerluse tugevdamine sektori tööjõuga seotud kitsaskohtade lahendamisel. Kaasajastatakse tööturu vajadustele vastavat sotsiaal- ja lastekaitsetöö täiend- ja tasemeõpet ning kutsestandardeid, pakutakse kitsamale sihtrühmale spetsiifilisi koolitusi (sh tööks põgenike ja migrantidega), luuakse tööalane tugisüsteem ja arengumudel (Šveitsi vahendid). 330 Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine (SoM) Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat tervishoiuteenustega integreerimist. Ida-Virumaa probleemid on veelgi teravamad nii sealse sotsiaal-majandusliku olukorra, rahvastiku koosseisu, kohalike omavalitsuste võimekuse ja muude kultuurilise- ajalooliste põhjuste tõttu. Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeetmete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti. Sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi puhul on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ning tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks valdkondadevaheline koostöö, mis toetaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida- Virumaal. Toetatakse integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist ja pakkumist ning nende kättesaadavuse parandamist Ida-Viru piirkonnas. See tähendab, et inimene saab temale vajalikke teenuseid ühest kohast ning eri valdkondadest saadavate teenuste osutamisel ei teki katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, pakutakse talle pärast meditsiinilist sekkumist kohe sobivat sotsiaalteenust, mitte ta ei pea ise seda otsima hakkama). Luuakse tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis aitaks valida oma karjäärikohaks Ida-Viru piirkond, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Samuti luuakse innovatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja katsetamist kui ka uute tehnoloogiate rakendamist (nt abivahendid, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused vms). Teenust rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest. Rahastatakse TAT-st „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“. 408 Kohalike tegevusrühmade toetamine (SoM) Leader tegevusrühmade strateegiate koostamisel lähtutakse maaeluministri määrusest (nn mutifond strateegiad). Toetuse saamiseks peab Leader tegevusrühma strateegia sisaldama ESF+ meedet, mis peab olema kirjeldatud eraldi peatükina. Strateegia tegevused panustavad Euroopa Liidu Sotsiaalfond+ erieesmärki k ning toetavad heaolu arengukava 2023–2030 sihtide 3 ja 4 juures välja toodud tegevussuundi:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine (sihtrühm 16 +);  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Tegevusrühmadele tuleb 2023. aastal eraldi taotlemine Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 7 Tegemist on nn Umbrella tüüpi tegevustega, kus RTK suhtleb ainult tegevusrühmaga, kuid eeldatavasti kuulutab tegevusrühm välja minivoore ja suhtleb ise elluviijatega. Määruse eelnõu on väljatöötamisel, allkirjastamiseni on plaanis jõuda 2023. aasta märtsi lõpuks, kui valmivad strateegiad. Pärast seda hindab ühiskomisjon strateegiaid, tegevusrühm saab esitada taotluse RTK-le ning strateegiaid saab hakata ellu viima. 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA) Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal kohalike omavalitsuste nõustamise üksus. Üksus aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas kohaliku omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil, toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist, koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekandevaldkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekandevaldkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. Osaline rahastus tuleb ESF-i TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2023. aastal ja TAT-st „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“. 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamise toetuse taotlemine (SoM) Toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanemaealiste ja puudega inimestega. Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Tegevuse eesmärk: erivajadustega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sh kogukonnas elamise võimalused on paranenud. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldusteenuseid täidetud 2,9 2,9 3,1 3,1 3,1 teenusekohtade suhtarv (2021) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % 5,2% 5,7% 5,6% 5,5% 5,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2021) Sotsiaaluuring 303 Erihoolekandeteenus (SKA) Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus 8 ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. 01.03.2022 seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 5847 inimest, neist 2210 sai teenuseid ööpäev läbi. Erihoolekandeteenuste vajajaid on rohkem – erinevate teenuste järjekorras on 1795 inimest, neist 933 ootavad ööpäevaringsete teenuste kohta. Järjekorras olijatest pooled sooviksid tulla teenust saama kohe, ülejäänud järjekorras olijad kas kindla või määrata aja pärast või soovitakse vahetada nt teenuseosutajat. Aastal 2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli (ISTE) prototüüp, kus psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Teenusemudelit on arendatud ja katsetatud Eesti eri piirkondades. Mudelis on 26 teenusekomponenti, mis hõlmavad seitset eluvaldkonda. Lisaks on tegevused pere toetamiseks ja baastoetus: järjepidev personaalne juhtumikorraldus, mis sisaldab tegevusplaani koostamist ja selle täitmise jälgimist. Juhtumikorraldaja, kes tervikliku abipaketi koostab, on KOV-i töötaja. Kuna seni ISTE katseprojektis osalenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt erihoolekandesüsteemi toetavate teenuste tasemele, on soov uut teenusemudelit tulevikus rakendada just nende teenuste puhul. Seega puudutab planeeritav muudatus nelja erihoolekandeteenust: igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus ja kogukonnas elamise teenus. Just nende teenuste puhul tõid eri uuringud kitsaskohana välja teenusekomponentide dubleerimise, ka seetõttu on asjakohane neid teenuseid muuta. ISTE mudeli katsetamine toimus 2022. aasta lõpuni ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest, 2022. aastal katsetasid ISTE mudelit 28 KOV-i 12 maakonnast (sh 7 linna, 21 valda) 700 teenusekohaga. Perioodil 2023– 2024 toimub katsetamine samuti ESF-i TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest ja katsetamisse kaasatakse 750 teenusekohta, sh 50 teenusekohta inimestele, kelle teenusevajadus vastab kogukonnas elamise teenuse tasemele. Aastast 2025 soovitakse mudelit rakendada üle Eesti ning rahastada seda riigieelarvest. Pikaajalise kaitstud töö teenust on aastatel 2016–2021 katsetatud ESF-i rahastusel, keskmiselt on igal aastal teenust saanud ca 650 inimest. Aastatel 2022–2023 redisainitakse teenus ning katseperioodi lõppemisel integreeritakse kaitstud töötamise teenus riiklike erihoolekandeteenustega. 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA) Teenuse eesmärk on tagada kvaliteetsed ja integreeritud hoolekandeteenused, mis toetavad erivajadusega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Kuni 2022. aasta lõpuni arendati teenuse raames rehabilitatsiooniprogramme erivajadusega lastele, tööealistele ja vanemaealistele ning korraldatakse rehabilitatsioonispetsialistide koolitusi ja muid vajaduspõhiseid koolitusi. Samuti korraldati kogemusnõustajatele baas- ja täiendkoolitusi, et suurendada rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja koostööpartnerite teadlikkust rehabilitatsiooniprogrammidest ja arendustegevustest. Aastatel 2021–2023 luuakse koostöös teenuseosutajatega kolm rehabilitatsioonijuhiste kogu – üks täisealistele ja kaks psüühika- ja käitumishäiretega täisealistele inimestele. Juhiste laiemale rakendamisele eelneb juhiseid tutvustav ja juhiste rakendamise koolitus. Jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. 2021. aasta viimases kvartalis alustati väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse 9 seda vastavalt saadud tulemustele. 2022. aasta lõpuks on metoodika rakendamiseks valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. 2023. aasta alguses toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 195 Abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisuks on toetada erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti võimaldatakse teenuse raames taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis eelnimetatud määruse loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud tingimusi. Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada igapäeva- ja tööeluga toimetulekut. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. 299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA) Teenuse raames toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse ja tugiisikuteenuse pakkumisega, sihtrühmaga töötavate spetsialistide teadmiste suurendamisega, omavahelise koostöö parandamisega ning teenuste vahendamisega. Rändevaldkonda on oluliselt mõjutanud 24. veebruaril 2022 Vene Föderatsiooni algatatud sõda Ukrainas, mis on päädinud massilise sisserändega Eestisse ning märkimisväärse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute arvu kasvuga. Teenuse puhul on jätkuvalt vajalik tagada VRKS-is sätestatud teenused sihtrühmale, samuti näitavad prognoosid, et sisseränne sellistes mahtudes jätkub ning lisaks Ukraina kodanikele võib hüppeliselt kasvada teistest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate arv. Majanduses ja eluasemeturul esinevate probleemide tõttu võib eeldada, et rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid vajab majutuskeskuse teenust. 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA) Toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS). Toetused jagunevad järgmiselt: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Samuti on puudega lapse toetusele õigus ka harvikainevahetuse diagnoosiga lapsel, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka funktsiooni kõrvalekaldest) ning toetused arvutatakse vastavalt PISTS-is sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16,62– 53,70 eurot ja puudega vanaduspensioniealise isiku igakuine toetus on 12,79–40,91. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust puudega õppurile 6,39–25,57 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta kohta. 328 Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (SKA) Tegevusluba on vajalik järgmiste teenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks: rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus. Teenuseosutajad taotlevad tegevusluba või selle muutmist, registriandmete parandamist, peatamist ja kehtetuks tunnistamist reeglina elektroonselt majandustegevuse registri (MTR) kaudu. Tegevuslubade menetlejad nõustavad taotlejaid, menetlevad MTR-is esitatud taotlusi, teevad otsuseid uute tegevuslubade väljastamiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning olemasolevate muutmiseks ja 10 parandavad registriandmeid. Menetluse tulemusel vastab teenuseosutaja taotlus nõuetele ja sellele on juurde lisatud vajalikud dokumendid, et menetleja saaks MTR-is teha taotluses soovitud toimingu. Jooksvalt tehakse tegevuslubade riiklikku järelevalvet, veendumaks, et tegevusloa aluseks olevad majandustegevuse nõuded on jätkuvalt täidetud. Järelevalve planeerimiseks koostab SKA teenusepõhised ohuprognoosid, millest tulenevalt valitakse välja KOV-id ja teenuseosutajad, kelle üle järelevalve algatatakse. Järelevalvemenetluses kasutatakse järgmisi meetmeid: dokumentide vaatlus ja analüüs, tegevuskoha vaatlus, vestlused töötajate ja teenusesaajatega ning omanike ja partneritega. Järelevalve käigus kogutud teabe põhjal annab SKA õiguspärasuse hinnangu teenuse osutamisele. Kogutud tõendite alusel tuvastab SKA rikkumisi ja juhib nende kõrvaldamise vajadusele tähelepanu ning annab soovitusi õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks, vajaduse korral teeb ettekirjutuse ning määrab sunniraha. Järelevalve eesmärk on kontrollida teenuse osutamise vastavust seadustes sätestatud nõuetele ning aidata kaasa teenuse kvaliteedi ühtlustamisele. SKA korraldab järelevalve käigus tuvastatud rikkumistele tuginedes teenuseosutajatele regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas. 46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM) Abi saajatele toiduainete ostmise ja jagamise kaudu vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames. 42 Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine (SoM) Teenuse eesmärk on ehitada puudega inimese eluruum ümber selliselt, et ta saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused, et korraldada erivajadusega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvoor. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“, mille raames planeeritud tegevused lõppevad 2023. aasta detsembris. Uuel struktuurivahendite rahastuse perioodil on plaanis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 alt rakendada uusi tegevusi „Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks“ ja „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“. Tegevuse „Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks“ raames kavandatakse suurema hooldusvajadusega inimeste kodus elamist toetavaid kohandusi, mis aitavad rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi lahendusi ja/või teha inimese erivajadusest lähtuvaid individuaalseid kohandusi, mis aitavad suurendada inimeste võimet kodus toime tulla ning parandada nende ohutust ja elukvaliteeti kodus. Nende tegevuste kavandamine on planeeritud 2023. aastasse. Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ raames on käimas kontseptuaalse standardlahenduse ja juhendmaterjali väljatöötamine, mille eesmärk on leida kõiki ligipääsetavusnõudeid arvestav, ökonoomne ja keskkonda säästev ning nutikaid erilahendusi ja tehnoloogilisi lahendusi arvesse võttev lahendus vanemaealistele ja/või erivajadusega inimestele toetatud eluasemete rajamiseks. 11 Meetme 21.4.1.1 tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ toetuse andmise tingimuste väljatöötamisega on plaanis alustada juba septembris 2022 ning plaanis on jõuda tegevuse rakendamist puudutava sotsiaalkaitseministri määruse allkirjastamiseni märtsis 2023, misjärel on plaanis 2023. aasta II poolaastal avada ka toetuste taotlusvoor ning jõuda 2023. aasta IV kvartalis esimeste toetuse andmise otsusteni. Kogu tegevuse elluviimine toimuks kuni detsembrini 2027. 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine ja uute teenuskohtade loomine (SoM) Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvamalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.1, 2 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 370 muutub praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 80 kogukonnas elamise, 74 toetatud elamise ja 44 igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 319 uut teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 111 kogukonnas elamise, 20 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja kolm päevahoiu intervallhoolduse teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. TAT „Võisiku Kodu reorganiseerimine” tulemusena reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega klientidele) ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta. 2023. aasta lõpuks on plaanis sulgeda kaheksa suurt hooldekodu, reorganiseerida seal elanud 1205 inimese teenusekohad väikeste gruppidena kogukondade keskele ning luua juurde 517 kogukonnapõhist teenusekohta. Erihoolekande arengukavas on seatud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks väheneb enam kui 30 inimesega majutusüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 65%-lt 30%-le, see eesmärk on täidetud. Teenusekohtade loomist rahastatakse ERF-i meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. 2024. aastal jätkatakse teenusega, kuna üle 30 teenusekohaga asutustesse jääb elama veel u 500 inimest. 1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine. (2020). Riigi Teataja. (Esimene taotlusvoor). https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022?leiaKehtiv 2 Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel. (2020). Riigi Teataja. (Teine taotlusvoor). https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019?leiaKehtiv 12 325 Üldhooldusteenuse toimepidavuse tõstmine (SoM) Teenuse eesmärk on kohandada ööpäev läbi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse teenusekohti, et suurendada nende toimepidevust, sealhulgas tõkestada nakkushaiguste levikut. Toetuse andmise tulemusel on tagatud võimalikult nakkusohutud tööolud hooldekodu personalile, elamistingimused hooldekodu klientidele ja klientidega vahetult kokkupuutuvatele külastajatele. Eestis on 8. veebruari 2023. aasta seisuga majandustegevuse registris 165 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloaga ettevõtjat, 226 tegevuskohaga ja ligi 11 000 teenusekohaga. Enamikus hooldekodudes ei ole arvestatud nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmetega. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks on vajalik hoonetesse paigaldada ja uuendada tehnovõrke, sh ventilatsioonisüsteeme; ehitada ümber ja juurde ning sisustada personali, klientide ja külastajate ruume; soetada ja paigaldada tehnoloogilisi seadmeid. Toetatavateks tegevusteks on tehnovõrkude ja seadmete, sh ventilatsiooni-, kütte-, veevarustusseadmete, kanalisatsioonitorustiku, infotehnoloogia, side- või elektrivõrgu uuendamine; personali, klientide ja külastajate ruumide ümberehitamine ja sisustamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks; abitehnoloogiate soetamine, paigaldamine ja seadistamine. Tegevusi rahastatakse REACT-EU ERF-i meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks” avatud taotlemisel. 39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM) Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Sotsiaalvaldkonna töötajate (sh kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate) kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Lisaks võimalik korraldada kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega rakendatakse vabatahtlikke vanemaealiste ja täisealiste erivajadusega inimeste abistamisel. Vabatahtlike pakutav koordineeritud ja paindlik tugi kohalikes omavalitsustes parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke teenuseid ja aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hoolekandeasutusse paigutamist. Sotsiaalministeerium on töötanud välja inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudeli kontseptsiooni ning katsetab seda koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste osapooltega. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest tehakse uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega testitakse ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena suureneb erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, 13 mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI) Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse kuni 2023. aasta lõpuni ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Valdkonna töötajate pädevuse suurendamist toetab ka ajakirja Sotsiaaltöö väljaandmine. 327 Riigipoolne õppelaenu kustutamine (SKA) Teenuse eesmärk on õppelaenu kohustuse hüvitamine riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. 14 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 15  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 5 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programm keskendub kahele teemavaldkonnale: sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine. Sooline võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning naisi ja mehi väärtustatakse erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja kihistumine takistavad elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist ja sotsiaalset sidusust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tuleb kasutada kahte teineteist täiendavat strateegilist lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, mis tähendab soolise aspekti arvestamist kõigi valdkondade poliitikas. Käesoleva programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise palgalõhe vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine eri otsustustasanditel, õiguste kaitse tõhustamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamine. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude tõttu1. Vähemusgruppide tunnetus selle kohta, kas nad on osa ühiskonnast, selle tervitatud ja ühtekuuluv normaalne osa või mitte, mõjutab nendesse kuuluvate inimeste solidaarsust ülejäänud ühiskonnaga, panustamist tööturul, huvikaitses või vabatahtlikus töös ning turvatunnet. 1 Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2251 1 Ka ligipääsetavus või selle puudumine peegeldab ühiskonna võimet näha ja väärtustada kõiki ühiskonnaliikmeid koos nende eripäradega. Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kelle hulka kuuluvad lapsed, vanemaealised, puudega või ajutise tervisekahjustusega inimesed ning kõik, kes võivad vajada ligipääsetavaid lahendusi. Sarnaselt soolise võrdõiguslikkusega on ka võrdse kohtlemise tagamisel ja võrdsete võimaluste edendamisel oluline töö kahel suunal – otsesed meetmed võrdsete võimaluste tagamiseks ning võrdse kohtlemise kui põhimõtte lõimimine teistesse valdkondadesse. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmil on kaks eesmärki: 1) suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus; 2) toetada vähemusrühmade võrdset kohtlemist ning edendada nende võrdseid võimalusi end teostada ja ühiskonnaelus osaleda, sh ligipääsetavuse suurendamise kaudu. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida 7,3% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% Eestis diskrimineeritakse (2020) Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Sooline palgalõhe 14,9% 13,5% 12,8% 12,1% 11,4% Allikas: Statistikaamet (2021) Ligipääsetavuse indeks Allikas: Rahandusministeeriumi 35,5% 38,4% 39,4% 40,4% 41,3% minuomavalitsus.ee andmekogu (2020) Ülevaade olukorrast Eesti soolise võrdõiguslikkuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)2. 2021. aastal oli Eesti tulemusega 61,6 punkti 100-st Euroopa Liidus 17. kohal, jäädes 6,4 punktiga alla EL-i riikide keskmisele. Võrreldes 2010. aastaga on Eesti indeksi näitaja kasvanud 8,2 punkti võrra, kuid 2018. aastast on indeksi kasvutempo pidurdunud, kasvades vaid 0,9 punkti võrra. Sooline ebavõrdsus on struktuurne probleem, mille juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem, sh soostereotüübid, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi. Soolise ebavõrdsuse ilmingud avalduvad kõigis peamistes sotsiaalse elu sfäärides – töö, tervis, haridus, võim, ajakasutus, vägivald ja raha. Majanduslikku heaolu mõjutab enim sooline ebavõrdsus tööturul. Eesti 20–64-aastaste naiste tööhõive määr on üks EL-i kõrgemaid. Samas on sooline hõivelõhe suurim 20–49-aastaste väikelastega naiste ja meeste seas. Selle peamiseks põhjuseks on hooletöö ebavõrdne jaotus ning isade vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel. Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon tööturul ja haridusvalikutes. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli Eestis 2020. aastal 36,4%, mis on EL-is üks suuremaid. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sh poliitikas ning avaliku ja erasektori 2 European Institute for Gender Equality (EIGE). (2021). Gender Equality Index. https://eige.europa.eu/gender-equality- index/2021/country/EE 2 otsustustasanditel. Naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas on alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%. Ka kohaliku tasandi ja riigi otsustuskogudes ei ole soolise tasakaalu saavutamisel toimunud suurt läbimurret – naiste osakaal KOV-i volikogudes ja Riigikogus on jäänud pidama umbes 30% juures. Eelnevalt kirjeldatud probleemid väljenduvad omakorda soolises palgalõhes. Kuigi viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud (2016–2021 vähenes palgalõhe 6 protsendipunkti võrra), on naiste keskmine tunnipalk jätkuvalt oluliselt väiksem meeste keskmisest tunnipalgast (2021. aastal 14,9%). Varaline ebavõrdsus ja sooline palgalõhe kandub tulevikus üle sooliseks pensionilõheks. Kuigi sooline võrdõiguslikkus on väärtus, mida kaitseb nii Eesti Vabariigi põhiseadus kui ka soolise võrdõiguslikkuse seadus, on tarvis suurendada naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslikku kaitset ja õigusteadlikkust. Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks3. Soolise võrdõiguslikkuse seadusega ette nähtud õiguste kaitse tõhusust vähendab ka õigusnõustajate, juristide, kohtunike jt vähene teadlikkus seadusest ja selle rakendamise võimalustest ning asjakohaste õiguste kaitset toetavate institutsioonide (nt võrdõigusvolinik) ressursside piiratus. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb riigile ja kohalikele omavalitsustele ette soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Poliitikakujundajate teadmised soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest on varieeruvad ning oskused soo perspektiivi oma töövaldkonnas arvesse võtta vajavad täiendamist. Soolõime toetamiseks on tarvis poliitikakujundajate teadmiste ja oskuste parandamiseks nii koolitus- ja nõustamissüsteemi kui ka jätkusuutlikku ja mõjusat soolõime rakendamise süsteemi. Soolise ebavõrdsuse struktuursete probleemide teadmistepõhiseks lahendamiseks on olulised valdkondlik soopõhine statistika ja uuringuandmed, mis annavad ülevaate naiste ja meeste olukorra ja vajaduste, samuti meetmete soolise mõju kohta kõigis poliitikavaldkondades. Senisest enam vajavad andmete kogumise, analüüsimise ja soolise võrdsuse edendamise meetmete juures tähelepanu intersektsionaalsus ning muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadused, seksuaalne sättumus jms) sõltuvad erinevused. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on oluline roll kodanikuühendustel, kes huvikaitse kaudu teevad jõupingutusi nii poliitikakujundamises osalemisel kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuste elluviimisel. Huvikaitsega tegelevad organisatsioonid vajavad jätkusuutlikku toetust ja võimestamist, sh strateegilise partnerluse kaudu. Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene4. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Vähene sallivus mõjutab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga. Samuti võib see mõjutada nende ühiskondlikku aktiivsust, ligipääsu tööturule, haridusele ja kaupadele-teenustele. Seetõttu võib vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste potentsiaal jääda realiseerimata ning nende eneseteostus ja panus ühiskonda poolikuks. Vajalik on järjepidevalt tegeleda ühiskonna teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise olulisusest ning panustada võrdsete võimaluste edendamisse valdkondadeüleselt. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud toovad selle vajaduse veelgi enam esile. 3 Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. (2015). „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 4 Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2251 3 Sallivuse kõrval on võrdse kohtlemise valdkonna üks teravamaid probleeme õiguskaitse puudulikkus. Uuendamist vajavad nii kehtiv võrdse kohtlemise seadus kui teised õigusaktid, mis on kaasajastamata ega suuda seetõttu vastata vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste vajadustele. Õiguskaitse oluliseks osaks on ka seaduste täitmise jälgimine ning tasuta esmane õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid. Tõhusa õiguskaitse teiseks sambaks on valdkondlike õigusaktidega hästi kursis olevad õiguseksperdid. Teadlikud ja kompetentsed õiguseksperdid suudavad ka vähemusi puudutavates õigusaktides hästi orienteeruda ning aitavad sellega kaasa vajaliku valdkondliku õiguspraktika tekkimisele ja laienemisele. Siin on vajadus välja töötada ja pakkuda asjakohaseid koolitusi ja infomaterjale. Väga oluline alus poliitikakujundamiseks ja progressi hindamiseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ja analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed on praegu ebaühtlaselt kogutud ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on väga varieeruv. Näiteks on uuringuid LGBT+ kogukonna kohta tehtud ebaregulaarselt ja erineva fookusega (erandiks on Eesti Inimõiguste Keskuse regulaarsed elanikkonna uuringud), samuti puuduvad andmed teiste vähemusgruppide (nt rassilised vähemused ja puudega inimesed) kohta, mis võimaldaksid olukorda hinnata ning selle muutumist aastate kaupa jälgida. Andmete olemasolu ja kättesaadavus on seotud ka poliitikakujundajate teadlikkusega võrdsete võimaluste edendamise kohustusest. Nii ei ole ühelt poolt poliitikakujundajad esitanud selget tellimust vähemusrühmi puudutavate andmete kohta ning teisalt ei ole puuduvate andmete tõttu võimalik vähemuste kohta head ülevaadet saada. Ka oskused olemasolevate andmete alusel olukorda vähemusrühmiti analüüsida on vähesed ning suutlikkus probleeme ja vajadusi märgata on puudulik. Teadlikkus vähemusrühmade olukorrast asutuses või organisatsioonis on vajalik ka tööandjatele. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et kõik töötajad tunneksid end turvaliselt, oodatu ja väärtustatuna. Uuringud viitavad, et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente. Seepärast on oluline, et jätkataks tööandjate teadlikkuse suurendamise, nõustamise ja motiveerimisega oma organisatsioonis mitmekesisust väärtustada ja edendada. Väga oluline on ka nende haridustöötajate teadlikkus, kellel on suur mõju noorematele põlvkondadele. Vähemusrühmadesse kuuluvate noorte kogemused hariduses mõjutavad nende arusaama ja kogemusi ühiskonnast ning kujundavad nende tõekspidamisi maailma ja iseenda, sh enda aktsepteerimise ja väärtustamise kohta. Seetõttu on tähtis, et haridusvaldkond panustaks ka erineva taustaga noorte potentsiaali väljaarendamisse ja positiivse minapildi kujundamisse. Selleks on oluline tegeleda haridustöötajate teavitustööga. Võrdse kohtlemise valdkonnaga tegelevad huvikaitseorganisatsioonid on tugeva huvikaitse alus. Seetõttu on oluline jätkata strateegilise partnerluse kaudu huvikaitseorganisatsioonide toetamist, et organisatsioonid oleksid tugevad, iseseisvad, ambitsioonikate eesmärkidega ja tõhusad. Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse valdkondliku poliitika elluviimist. On oluline, et ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele oleks kõigile ühiskonnaliikmetele tagatud. Lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja teised, kes keskmisest inimesest füüsilise või vaimse suutlikkuse poolest erinevad, ei ole avaliku ruumi ja teenuste disainimisel sihtrühmana arvesse võetud. Seetõttu on takistatud pea poole elanikkonna iseseisev ja väärikas toimetulek, mis vanemaealiste ja erivajadusega inimeste puhul võib kulmineeruda vajadusega lisateenuste järele. Siin on vajalik ellu viia ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi ning täiendada ja täpsustada arengukavas Eesti 2035 fikseeritud ligipääsetavuse mõõdikut. Ligipääsetavuse mõõdik võimaldab tuvastada liikumist ligipääsetavuse suurendamise 4 poole ning avastada varakult puudusi. Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Meetme eesmärk: sotsiaalse ja majandusliku soolise ebavõrdsuse vähendamine, sh haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni, soolise palgalõhe ning tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse sooliselt ebavõrdse jaotuse vähendamise kaudu. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "raha" 73,2 74,2 74,7 75,2 75,7 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2021) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "töö" 72,5 72,9 73,1 73,4 73,6 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2021) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "võim" 36,6 40,7 42,7 44,7 46,7 Allikas: Euroopa Liidu soolise (2021) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: meeste ja naiste võrdsete õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse tagamine kõigis ühiskonnaelu valdkondades; soolise ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, toetades seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium (2020) Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, % 17% <17% <17% <17% <17% Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse (2021) monitooring Nende 15–19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui 77% >77% >77% >77% >77% naised, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Perioodil 2023–2026 viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust toetavaid ja väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutava teadlikkuse parandamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise võtmesihtrühmade, sh tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Soodustatakse teadlikkuse kasvu ja ühiskondlikke arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele. 5 Toetudes 2022. aastal lõpule jõudnud laiapõhjalisele REGE palgalõhe uuringule viiakse ellu tegevusi, mis aitavad suurendada oluliste sihtrühmade teadlikkust palgalõhe põhjustest ja selle vähendamise võimalustest. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 4. märtsi 2021. a ettepanekuga, mis puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu, kujundatakse meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks. Töötatakse välja kasutajasõbralik registriandmetel põhinev digitaalne tööriist tööandjatele, mis vähendab tööandjate halduskoormust soolise palgalõhe väljaselgitamisel ja selle vähendamisel oma organisatsioonis. Selleks, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel toimuks arenguhüpe, on tarvis, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused väärtustaksid soolist võrdõiguslikkust, peaksid soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamist prioriteediks ning oskaksid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet mõjusalt ja sisukalt lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Selleks viiakse ellu soolõimet ja soolise võrdsuse edendamist toetavaid tegevusi. Jätkatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames loodud virtuaalse kompetentsikeskuse Võrdsuskeskus (vordsuskeskus.ee) arendamist. 2023. aastal tehakse poliitikakujundajatele kättesaadavaks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise e-koolitus, mis toetab soolise võrdsuse edendamise ja soolõime rakendamise oskuste omandamist. Samuti töötatakse ministeeriumidevahelise soolõime katseprojekti raames välja soolõime toimemudel ning viiakse ellu Ida-Viru kohalike omavalitsuste soolõime ja võrdse kohtlemise edendamise institutsionaalset suutlikkust toetav projekt. Toetatakse soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse parandamist kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades. Jätkuvalt toetatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu tööd. Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust. 308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soodustatakse ja toetatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. 405 Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul (SoM) Perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest toetatakse soolise segregatsiooni vähendamist haridusvalikutes ja tööturul. Eelkõige keskenduvad tegevused loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (nn STEM) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades soolise segregatsiooni ennetamisele ja vähendamisele. Soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade (haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad jt) teadlikkust soolistest stereotüüpidest ja nende mõjust erialavalikule, tehakse teadmistepõhiseks soolise segregatsiooni vähendamise meetmete kujundamiseks vajalikke analüüse ning toetatakse haridusasutuste, personaliotsingufirmade ja tööandjate koostööd soolise segregatsiooni vähendamisel ja ennetamisel. Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Tegevuse eesmärk: soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 6 edendamine. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise 32% korral võrdõigusvoliniku poole, % (2021) >32% >32% >32% >32% Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK volinik) Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenev õiguskaitsealane nõustamine ja koolitamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimiskahtlusega juhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine ning diskrimineerimise ennetamine. Lisaks keskendutakse temaatiliste õigusteatmike väljaandmisele, teenuste digiteerimisele, tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisele ning ühiskonna muutumisest tingitud uute olukordadega seotud lahenduste pakkumisele. Meede 1.2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine, muuhulgas ligipääsetavuse suurendamise kaudu Meetme eesmärk: erinevate tegevuste kaudu vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine, sh õigusaktide kaasajastamine, huvikaitseorganisatsioonide toetamine, võtmepositsioonil olevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamine, andmete kättesaadavuse parandamine ja ligipääsetavuse edendamine ning võrdse kohtlemise põhimõtte lõimimine teistesse poliitikavaldkondadesse. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 „Austame erinevusi“ märgise saanud 49 organisatsioonide arv (2022) säilib suureneb säilib suureneb Allikas: Sotsiaalministeerium Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline 56% >56% >56% >56% >56% inimene (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Tegevus 1.2.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: võrdse kohtlemise valdkonna arendamine, teiste poliitikavaldkondade toetamine ning nügimine võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 2024 2025 2026 Võrdse kohtlemise valdkond on jah arendatud (2021) jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine Võrdse kohtlemise valdkonna arenemiseks kaasajastatakse vähemusgruppide õiguskaitset, et see vastaks ühiskonna vajadustele senisest paremini. Selleks korrastatakse valdkondlikke 7 õigusakte, muu hulgas laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ühtmoodi. Sellega seoses toimuvad Euroopa Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi ettepaneku läbirääkimised.5 Samuti on vaja kaasa aidata muude õigusaktide ajakohastamisele ja korrastamisele, mis on vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamise ja võrdsete võimaluste edendamise jaoks olulised. Olemasoleva õiguse paremaks rakendamiseks on vaja suurendada õigusekspertide, juristide ja teiste oluliste õigusabiga seotud huvirühmade teadlikkust valdkondlikust õigusest ja kohtupraktikast. Valdkonna arengus on kaasaegsete õigusaktide kõrval olulisel kohal ka õiguste eest seismine ja seaduste täitmise jälgimine, mistõttu tuleks parandada ja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku asutuse võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise kahtluse korral tõhusat õigusabi. Tegevus panustab Euroopa Liidu tasandi eesmärki suurendada võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli ja sõltumatust.6 Lisaks on olulised ka tugevad ja hästi toimivad huvikaitseorganisatsioonid, kes on poliitikakujundamisel Sotsiaalministeeriumile oluliseks partneriks ning tegutsevad rohujuuretasandil võrdse kohtlemise poliitika sihtrühmadega. Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks on tarvis toetada huvikaitseorganisatsioonide ja nende võrgustike tegevust ja arengut, pakkudes võimalust arendada valdkonnas pikka vaadet. Selleks jätkatakse strateegilise partnerlusega, mille kaudu saavad huvikaitseorganisatsioonid aidata ellu viia valdkondlikku poliitikat. Samuti on oluline jätkata tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid valdkondliku poliitika kujundamisse. Ligipääsetavuse parandamiseks on vaja õigusaktides ligipääsetavusnõudeid täpsemalt reguleerida ning rakendada paremat järelevalvet nõuete täitmise üle. Lisaks suurendatakse ühiskonna teadlikkust ja spetsialistide pädevust universaalse disaini põhimõtete kasutamise võimalustest ja eelistest nõustamise ja toetamise kaudu. Ligipääsetavuse olukorra paranemise hindamiseks täiendatakse ligipääsetavuse mõõdikut, et see kajastaks paremini eri valdkondade ligipääsetavust ning oleks uuendatav regulaarselt kvaliteetsete andmetega. Lisaks otseselt ligipääsetavust parandavatele tegevustele seisab Sotsiaalministeerium selle eest, et toetada ligipääsetavuse rakkerühma (2020–2021) poliitikasoovituste ellurakendamist.7 Vähemusgruppide olukorra väljaselgitamiseks ja võrdse kohtlemise põhimõte rakendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Selleks on vaja panustada valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, suunates fookuse vähemusgruppidele või nendega seotud probleemidele ja küsimustele, mis on kõige akuutsemad. Oluline on toetada huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha. Võrdse kohtlemise põhimõtte lõimimiseks teistesse poliitikavaldkondadesse on vajalik ammendavate vähemusgruppe puudutavate andmete olemasolu ja nende kasutatavus. Selleks tuleks nügida teiste valdkondade poliitikakujundajaid oma valdkonnas vastavaid andmeid koguma ja kasutama. Võrdse kohtlemise edendamiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks on andmete kõrval olulised teadlikkus ja oskused, et andmeid sihipäraselt kasutada ja poliitikakujundamiseks rakendada. Seetõttu on teenuse eesmärk toetada teadlikke ja oskustega poliitikakujundajaid, tööandjaid, haridustöötajaid ja teisi ühiskonnaliikmeid. Parandatakse poliitikakujundajate teadmisi ja oskusi, et oma valdkonnas arendustegevusi plaanides arvestada vähemusrühmade olukorra ja vajadustega. Jätkatakse tööandjate teadlikkuse suurendamiseks võrdsete võimaluste edendamist ning nende toetamist mitmekesisuse väärtustamisel ettevõtetes ja organisatsioonides, muu hulgas märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamise ja mitmekesisuse kokkuleppe kaudu. 5 Commission of the European Communities. (2008). Proposal for a Council Directive on implementing the principle of equal treatment between persons irrespective of religion or belief, disability, age or sexual orientation. Brussels. COM(2008) 426 finals. 6 Euroopa Komisjon plaanib 09.11.2022 avaldada kaks direktiivi ettepanekut võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste rolli ja sõltumatuse suurendamiseks. 7 Riigikantselei. (2021). Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne. https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus 8 Ühiskondlike muutuste loomisel on oluliseks sihtrühmaks noored. Seetõttu tegeletakse hariduse ja koolituse valdkonna ekspertide teadlikkuse suurendamisega ning võrdsete võimaluste edendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste loomisega. Võtmesihtrühmade kõrval on oluline tegeleda laiemalt ühiskonna teadlikkuse suurendamisega selleks sobilike tegevuste kaudu. 9 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 10  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm (TE01) Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Sissejuhatus Tervist toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetava keskkonna programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). 1 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Alaeesmärk 1: Tervist Alaeesmärk 2: Tervist Alaeesmärk 3: toetavad valikud toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate tervist toetavamaks ning kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel teave võimalikest sotsiaalteenused, mis vajalikud toetavad võrgustikud, keskkonnast tulenevatest aitavad vähendada võimalused ja oskused teha terviseriskidest ja nende enneaegset suremust, tervist toetavaid valikuid vähendamise viisidest on lisada tervena elatud olenemata vanusest, õigel ajal kergelt eluaastaid, vähendada sissetulekust, haridustasemest kättesaadav. tervise ebavõrdsust, või elukohast. Lihtsalt mõistetav toetavad krooniliste tervisealane teave, vajalikud haigustega elamist ning on teenused ja tooted on kõigile elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. kättesaadavad. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 programmide mõõdikute terviklik ülevaatamine ja vajadusel sihttasemete korrigeerimine toimub 2025. aastal. Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu 1709 1709 1399 1363 1328 1292 1150 kaotatud eluaastate arv (2019) 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut 2 Ülevaade olukorrast Inimese terviseseisund kujuneb geenide, inimese tehtavate valikute ja elustiili ning ümbritseva keskkonna koosmõjus. Ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid, käitumist ja terviseseisundit sageli enam kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada nähtavad või nähtamatud, peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest pärinevad (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) ohutegurid, kuid ohutegurid võivad pärineda ka looduslikest allikatest (nt päikese UV-kiirgus, kõrge õhutemperatuur, radionukliidid ja ravimijäägid joogivees, sinivetikad suplusvees, mürgised seened ja taimed ning suure tervisekoormusega bakterid ja viirused). Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kokkupuude ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegureid uuritud2, 3, kuid puudub terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest. Selline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole elukeskkonna eri tegurite väärtuste mõõtmisi ajas ja ruumis piisavalt tehtud ning puudub terviklik seiresüsteem, aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata inimese kokkupuudet erinevate teguritega ning seostada elukeskkonna tegureid terviseprobleemidega (nt allergiad, närvikahjustused, kasvajad, hormonaalsed häired), mis üldjuhul avalduvad oluliselt hiljem pärast kokkupuudet. Kuni paremate andmete puudumiseni saame eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest hinnangutest. Tervist toetava keskkonna eesmärkide täitmisel peetakse eelkõige silmas keskkonnatervishoiu tegevuste elluviimist. Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning terviseriskide vähendamise ja ennetamisega. Suur osa tervist toetava keskkonna eesmärkide saavutamisel on elukeskkonna kujundamisel, mis aitab negatiivseid tervisemõjusid varajases staadiumis ennetada ja vältida. Arukas ruumiline planeerimine ja materjalide kasutamine on üks olulisemaid aspekte elukeskkonna kujundamisel. Inimeste tervist ja heaolu arvestavate planeeringute ja ehitusprojektidega on võimalik luua eeltingimused tervist toetava elukeskkonna loomiseks. Nende abil saab reguleerida õhusaaste, müra, vibratsiooni, elektromagnetkiirguse, radooni jt ohutegurite ilmnemist, aga ka seda, et nii 8-aastasel kui 80-aastasel oleks ühtviisi huvitav ja turvaline viibida väliskeskkonnas ning see meelitaks inimesi rohkem liikuma, suhtlema ja viibima väliskeskkonnas. Järjest enam on vaja seejuures arvestada ka kliimamuutustega ja nendest tingitud riskidega (ekstreemsed temperatuurid, üleujutused, uudsed või taas ilmuvad ohtlikud nakkushaigused jt). Lisaks, innovatsiooni ja tehnoloogia arengu abil tulevad turule sajad uued, inimese tervisele teadmata mõjuga ja reguleerimata tooted, nagu näiteks toodetud nanomaterjalid, mis teatud tingimustes võivad jõuda inimorganismi (sissehingamisel, läbi naha kontakti, süstimisel, nahavigastustel, allaneelamisel). Samuti kasvab keskkonnas ravimite, kemikaalide ja mikroplasti hulk, mida peetakse järjest suurenevaks ohuks inimorganismile seoses hormonaalsete muutustega ja endokrinoloogiliste häiretega. Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020 vastu „Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia“4. Strateegia eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda paremini kahjulike kemikaalide eest ning suurendada innovatsiooni, edendades ohutumate ja keskkonnasäästlikumate kemikaalide kasutamist. Kemikaaliohutus hõlmab kemikaale kogu nende elutsükli vältel tootmisest jäätmekäitluseni. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja 2 , H et al. 2010. Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus. Eesti Arst 2010; 89(4):242−250. 3 Saava, A., Indermitte, E. Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut. (2008). Joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tuleneva hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski vähendamiseks. Teadustöö lõpparuanne. Tartu. https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/joogivee-ohutus 4 Euroopa Komisjon. (2020). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Brüssel. COM(2020) 667 final. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0667 3 keskkonnale, kasutades kemikaale keskkonnale ja inimestele ohutul viisil 5. Kemikaaliohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline riigisisene koostöö eri osapoolte vahel ning aktiivne osalus Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. Aastatel 2015–2020 tegi Terviseamet koostöös Tartu Ülikooliga põlevkivi arengukava rakendusplaani raames viis uuringut, mille käigus hinnati põlevkivisektori mõju sellega kokkupuutuva elanikkonna seas. Kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamise kontekstis on resistentsus biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele.6, 7 Eestis on üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal.8 Viimastel aastatel on Eesti SKPst suhteliselt püsivalt umbes 1% tulnud just keemiatööstusest, suur osa toodangust läheb ekspordiks9. Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni ja taaskasutamiseni. Eesti ettevõtetel on jätkuvalt keerukas tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega, kohaneda kliimamuutuste eesmärkidega, parandada kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, asendada ohtlikud kemikaalid ohutumate alternatiividega ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Tööstusettevõtete jaoks on hea kvaliteediga keemiaalane teave võtmetähtsusega, kuna see aitab kaasa kemikaalide ohutule kasutamisele ja suurendab avalike andmete usaldusväärsust. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riskide hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet, kuid hindamine tugineb suurel määral liikmesriikide ekspertide hinnangutele. Tootjad ja importijad vastutavad turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest, Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust ning vajaduse korral soovitab ja töötab välja meetmeid kemikaalide kasutamisel tekkivate riskide vähendamiseks. Terviseamet koostas aastatel 2018–2020 toimiku taimekaitsevahendi toimeaine metribusiini kohta ning esitas Euroopa Kemikaaliametile ettepaneku kehtestada EL-is ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus. 2021. aastal kiideti ECHA riskihindamise komitees heaks Terviseameti ettepanek metribusiini ühtlustatud klassifikatsiooni kohta. Terviseamet tegeleb biotsiidide hindamisega ning lubade ja registreerimistunnistuste väljastamisega. Seoses COVID-19 levikuga suurenes 2020. aastal nõudlus desinfektsioonivahendite järele. Biotsiididega seotud menetluste ja nõustamiste arv suurenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga üle kahe korra, anti välja 248 uut registreerimistunnistust ja nõustati üle 3000 korra. 2020. aastal kehtestas Terviseamet COVID-19 levikuga väljakuulutatud eriolukorras riigisisesed erandid, mis võimaldasid tööstusel väljastatud lubade alusel suurendada desinfektsioonivahendite tootmist ning lennuliikluse seiskumise tingimustes kasutada kütusepaakides uut biotsiidi mikroorganismide kasvu tõrjumiseks. Desinfektsioonipostide ja desinfektsioonivahendite üle järelevalve korraldamine on jätkuvalt tähelepanu all. Terviseameti jaoks on järgnevatel aastatel määrava tähtsusega ohtlike kemikaalide, sh biotsiidide kokkupuute, kasutusala ja riskijuhtimise meetmete hindamiseks pädevate ekspertide ja nõustajate olemasolu. Terviseameti riiklikud kasutajatoed nõustavad kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest eri sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust. REACH kasutajatoe poole pöördutakse kemikaalide importimist ja ainete registreerimist puudutavates küsimustes. CLP kasutajatoe suurim küsimuste hulk (kuni 2/3) puudutab ohtlikest segudest teavitamist. BPR 5 Riigikantselei. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. (2030 Agenda). 6 SCENIHR. (2009). Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides. 7 European Commission. Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance. Biocides and antibiotic resistance. Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium. (2019). 2018. aasta majandusülevaade. 9 Eesti Statistikaamet. Statistika andmebaas. 4 kasutajatoe poole pöördujad on ettevõtjad (peamiselt biotsiidi tootjad ja levitajad), kes küsivad nõu, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kohustused biotsiidi turustamisel ja kasutamisel. Terviseametil on järelevalve koordineerija ja tegija roll ning ta teeb koostööd kemikaalide ja biotsiidide järelevalvega tegelevate asutustega (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Põllumajandus- ja Toiduamet). Näiteks, 2022. aasta kemikaalialased järelevalveprojektid on suunatud biotsiidide (sh desinfitseerimisvahendite), mänguasjade ja väga ohtlikke aineid (SvHC) sisaldavate toodete kontrollimisele. Tegevus toimub Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) jõustamisteabe vahetamise foorumi projektide REACH-EN-FORCE 10 (REF-10) ja BPR-EN-FORCE 2 (BEF-2) raames. Tubakatoodete pädeva asutusena teeb Terviseamet koostööd kõigi teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et turule ei satuks nõuetele mittevastavad ja ohtlikke koostisaineid (v.a nikotiin) sisaldavad tubakatooted. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud 24 tundi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele, helistamine on anonüümne. Mürgistusinfoliinile pöördumiste arv nii kemikaalidest, ravimitest kui loodusest pärit mürkainetest põhjustatud mürgistuste tõttu kasvab, samas on kerges langustrendis Eesti Haigekassa andmetel tervishoiuteenuse osutajate poole pöördunud mürgistuspatsientide arv. Laste mürgistuste osakaal on languses. Kui infoliini algusaastatel oli iga teine kõne lastega juhtunud mürgistuse kohta, siis tänasel päeval on suhtarv vähenenud. 40% kõnedest infoliinile on tehtud kuni 4-aastase (k.a) lapsega toimunud mürgistuse tõttu. Ligi 90% mürgistusõnnetustest toimub kodus, mistõttu said inimesed mürgistusi varasemate aastatega võrreldes sagedamini ka 2020. aasta eriolukorra ajal (nõustamisvajadus kasvas 25% ehk toimus 1000 nõustamist rohkem võrreldes 2019. aastaga). Iga teise kõne põhjuseks olev mürgiallikas on kemikaal, iga kolmas kõne tehakse ravimimürgistuse tõttu. COVID-19 leviku piirangute tingimustes sagenesid metsaandidest tingitud mürgistused, näiteks seenemürgistuste arv suurenes 41 juhtumilt 2019. aastal 102 juhtumini 2020. aastal. Samuti suurenes rästikult salvata saanud inimeste arv: 2019. aastal registreeriti 19 juhtumit, 2020. aastal aga 35 juhtumit (sh ligi 100 ebaselget juhtumit), 2021. aastal 32 juhtumit. Venekeelse elanikkonna jaoks on jätkuvalt murekohaks teenuse vähene kättesaadavus. 25% elanikkonna suhtarvu kohta on venekeelsete inimeste pöördumisi infoliinile üksnes 8–9%. Olukorra parandamiseks on tehtud veebilehel www.16662.ee teave kättesaadavaks ka vene keeles ning 2021. aastal korraldati mürgistusennetuse kampaania Virumaa elanikele. Teenuste valdkonnas on viimastel aastatel fookuses iluteenused. Seoses valdkonna aktiivse arenguga on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest. Teenuste iseloom muutub intensiivsemaks ning sellega suurenevad ka terviseriskid. Teenuseosutaja vastutab oma tegevuse ohutuse ja kvaliteedi eest ning peab täitma nõudeid, mis on esitatud teenuseosutajale ja teenusele.10 Tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuste seiramine ning tegevused, mis toetavad ohtude tuvastamise, hindamise ja minimeerimise kaudu võimaliku negatiivse mõju vähendamist, on võetud prioriteetsekkumisena. Ühtlasi on fokusseeritud iluteenuseid puudutava teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamisele ning tarbijate ja teenusepakkujate teadlikkuse suurendamisele. Iluteenuste valdkonna suurim kitsaskoht on teenuseosutajate ebaühtlane väljaõppe tase. Pakutavate erialaste koolituste kvaliteet on ebaühtlane ning nende maht inimese tervisele ohutu teenuse pakkumiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks ebapiisav. Lisaks on seoses Ukraina sõjaga suurenenud Eestisse saabunud kolmandatest riikidest pärit ilu- ja isikuteenuste osutajate arv, kelle väljaõppe taust on teadmata. Iluteenuste valdkonnas pakutavate koolituste kvaliteedi tagamiseks on algatatud koolitustele ja koolitajatele miinimumnõuete väljatöötamise protsess. Terviseamet on koostanud riskianalüüsid ja ohuprognoosid keskkonnatervishoiu, teenuste ohutuse, kemikaali- ja tooteohutuse valdkonnas. Riskianalüüsid aitavad maandada ohuteguritega seotud riske ja tõhustada järelevalvet. Enam keskendutakse eri sektorite keskkonnatervishoiu probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis. Planeerimise protsessis võetakse inimese 10 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv. (2006). 2006/123/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32006L0123 5 tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks keskkonnatervishoiu prioriteete. Terviseameti andmetel kasutas 2021. aastal 86,7% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 98,76% ühisveevärgi tarbijatest saab kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ning keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem säilitada tervisele ohutu joogivee kvaliteet. Ligikaudu 13,3% elanikkonnast tarbib vett allikatest, mille üle ei tehta riiklikku järelevalvet ja mille kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Seetõttu on viimastel aastatel tähelepanu pööratud peale suurte veevärkide ka erakaevude ja eraveevärkide vee kvaliteedile. Uuringud näitavad veekvaliteedi ebastabiilsust ja kasutajate nõustamise vajadust. 2020. aastal lõpetatud uuringu tulemusena on välja töötatud soovitused erakaevude omanike jaoks11. Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Välja on töötatud metoodika joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse selle kohta, kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Tulevikus tuleb joogivee ohutuse tagamisel keskenduda kliimamuutustega kaasnevatele mõjudele, tööstuslikku päritolu endokriinsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, ravimijäätmetele ja mikroplastile. Joogivee ohutuse järelevalve peab muutuma riskihindamisel põhinevaks, et veekäitluse kulusid optimeerida ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv. Supluskohtade arvu vähenemine on tingitud kohalike omavalitsuste ja supluskohtade omanike vähesest huvist supluskohta asutada. Kuigi suplusvee kvaliteet on hea, on ette heidetud liiga rangete nõuete rakendamist randade korrashoiu tagamiseks. Aastast aastasse ametlike suplusrandade osakaal vähenes ning üldsust ei kaasatud piisavalt supluskoha avamise protsessi. 2020. aasta jooksul võttis Terviseamet sihiks koostöös KOV-idega suurendada avalike supluskohtade arvu. Eesmärk on tagada elanikele võimalikult palju avalikke supluskohti, kus suplusvesi vastab nõuetele ja toimub pidev veekvaliteedi seire. Ujulate ja veekeskuste peamine probleem on hoida kloori sisaldus nõutud tasemel. Selle saavutamine oleneb nii ujulas kasutatavatest veetöötlusmeetoditest, veevahetusest, koormuse reguleerimisest kui ka ujujate isiklikust hügieenist, milles on sageli vajakajäämisi. Hügieeni puudutava teadlikkuse suurendamisega on vaja tegeleda ka edaspidi. Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mille ohjamisega tuleb tegeleda. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287 kaotatud eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad sotsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu12. Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike terviseseisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle peamine põhjus on põlevkivisektorist lähtuv õhusaaste. Ida-Virumaa vajab selles osas kaalukaid lahendusi, kuidas sotsiaalmajanduslikku olukorda pingestamata välisõhu saastet piirkonnas vähendada. Lisaks vajavad tähelepanu linnade ja kasvavate sadamate (nt Muuga) müra ja õhusaaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid. 11 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. (2018). Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring. Tallinn. 12 Tartu Ülikool. (2016). Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang. 6 Müra on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme, millega puutub kokku märkimisväärne hulk elanikkonnast. Krooniline kokkupuude keskkonnamüraga avaldab suurt mõju inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele ning heaolule. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt on Eestis 196 400 inimest mõjutatud pikaajalisest suurest (> 50 dB) öisest autoliikluse mürast.13 WHO soovitus öise müra kohta on < 40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid14. Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. aasta raporti kohaselt15 on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud, mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv. EL-i õiguse ja rohelise kokkuleppe eesmärkide kohaselt ning koostoimes muude algatustega peaks EL 2030. aastaks vähendama 30% võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu. Senisest suuremat tähelepanu vajab ka müraga seotud järelevalve – järelevalve tõhustamine ja sellest tuleneva praktika juurutamine õigusruumi, et tagada elanikkonna kaitse müra eest ja vähendada kõrgete müratasemete käes kannatavate inimeste hulka. Siseõhu kvaliteedi tagamiseks on vaja üle vaadata sisekliima ohutegurid ning kaasajastada õigusruumi, et projekteerimisel ja ehitamisel võetaks meetmeid terviseriskide maandamiseks. Päikesekiirguse (nii UVA- kui UVB-kiirguse) eest kaitsmise vajadus tuleb selgelt välja statistikast. Kui vaadata andmeid alates 1968. aastast, on haigestumine naha mittemelanoomi tüüpi nahavähki Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvanud. Haigestumine on kasvanud ka lähiminevikus – 2008. aastal oli elanikkonna suremuskordaja 61,6, 2017. aastal 100,7 ja 2018. aastal 96,6.16 Naha mittemelanoomi haigestumise kohta on tehtud märksa vähem uuringuid võrreldes nahamelanoomiga. Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meede koosneb neljast tegevusest. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kolm tegevust aitavad edendada kemikaaliohutust, vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske ning suurendada toodete ja teenuste ohutust ja vähendada riske. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Ennetusega välditav suremus 100 000 234,1 234,1 214,4 206,6 198,9 191,2 160,2 elaniku kohta (2019) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Tegevuse eesmärk: tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Tegevuse oodatav tulemus: tõendusel ja teadmistel põhinev terviklik keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise ja tervist toetava keskkonna edendamise poliitika on kokku lepitud. 13 European Environment Agency. Estonia noise fact sheet 2019. https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact- sheets/noise-country-fact-sheets-2019/estonia 14 WHO. (2009). Night noise guidelines for Europe. 15 European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe 16 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Haigestumus. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/ 7 Kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripära arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 levikust tingitud tervishoiusüsteemi ülekoormuse riski, hoida ühiskond võimalikult avatud ja tagada valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.  Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine. Eesmärk on leppida kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan ning käivitada biomonitooring, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele.  Suurendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske puudutava info kättesaadavust ja arusaadavust ning oskusi neid riske maandada.  Suurendada teiste valdkondade ja kohaliku tasandi teadlikkust, kuidas elukeskkonna planeerimisel ja kujundamisel arvestada selle mõjuga tervisele. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  nüüdisajastada õigusruumi. Vajalik on nüüdisajastada eelnevatel aastatel ette valmistatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu rakendusaktid, seejuures tuleb silmas pidada, et uuendused soodustaksid terviseriskide vähendamist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni;  võtta üle ja rakendada uus joogivee direktiiv. Selle käigus rakendatakse riskihindamisel põhinevat lähenemisviisi, parandatakse juurdepääsu joogiveele, nüüdisajastatakse vee terviseohutuse infosüsteemi ja suurendatakse referentlabori võimekust uute joogivee parameetrite määramisel;  nüüdisajastada mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõuded. Selleks valmib teadusasutuselt tellitud tervisemõjude uuring ning tehakse ettepanekud, mis võetakse aluseks regulatsiooni muutmisel;  selgitada välja põlevkivisektori tervisemõju. Selleks jätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinnatakse tervisemõju ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed;  parandada kemikaaliohutust puudutava teabe kättesaadavust ja selle kasutamise oskusi nii ettevõtetes, organisatsioonides kui ka üldelanikkonnale;  suurendada teadlikkust mürgistusriskidest kõikides elanikkonnagruppides ja laiendada mürgistusinfoliini numbri tuntust. Selleks nüüdisajastatakse kõikide kooliastemete õpikud mürgistusteabe kohta;  parandada keskkonnast (sh töökeskkonnast) tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet;  töötada välja innovaatilisi ja kasutajasõbralikke lahendusi, sh visualiseerida andmed, ning parandada andmete kasutamise oskust;  suurendada laborite võimekust hinnata nakkushaiguste levikut keskkonnas;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervist toetava keskkonna loomisest, arendamisest ja kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise 8  protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Tervise säilimist ja paranemist soodustava jah jah (2022) jah jah jah jah jah elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium 97 Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Tervis sõltub olulisel määral elukeskkonnast. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav; 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada ja 4) elukeskkond peab olema turvaline ja tervist toetav nii 8-aastastele kui 80-aastastele. Järgmisel paaril aastal keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on arendatakse välja inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Oluline on kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitaksid ka väikestel ettevõtetel olla paremini kursis kõikide õigusaktidest tulenevate tervisekaitsenõuetega, aga ka võimalustega tervist toetava elukeskkonna planeerimisel ja loomisel. COVID-19 haiguse levik on toonud esile elukeskkonna olulisuse nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja keskenduda sellele, et avalikes kohtades oleksid kättesaadavad kätepesuvõimalused ja kvaliteetsed desinfitseerimisvahendid, paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna muutmisel selliseks, et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on oluline tõhustada laboreid, et vajaduse korral oleks muu hulgas võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt. Tegevus 1.1.2. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Tegevuse eesmärk: keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Oodatav tulemus: elanikkonna juurdepääs puhtale joogiveele on suurenenud, oskused ja võimalused joogi- ja suplusveest tulenevaid terviseriske hinnata on paranenud. Mitteioniseeriva kiirguse terviseriskid on maandatud ja neid on elanikkonnale selgitatud. Keskkonnamüra on ohjatud ning pikaajalise suure müra käes viibivate inimeste arv on vähenenud. 9 Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on:  Tervise jaoks ohutule joogiveele juurdepääsu suurendamine. Seejuures on oluline uuendada riskide hindamise põhimõtteid.  Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine. Seejuures on oluline parandada joogivee käitlejate vajalikke hindamisoskusi.  Vee seisundi seire nüüdisajastamine. Saadud tulemuste põhjal tuleb luua kergesti mõistetav teave ja teha see tarbijatele kättesaadavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  jätkata õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete seirega riiklikes seirejaamades, kuhu lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete seirejaamade andmed, mis on avalikult nähtavad;  parandada eri sihtrühmade terviseriskide hindamise oskusi ja võimalusi;  teha õhku, müra ja kiirgust puudutav teave inimestele kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks;  nüüdisajastada terviseriskide hindamise ja seire süsteemi õhu, müra ja kiirguse vallas, sh rakendada riskihindamisel põhinevat lähenemisviisi (nt hinnatakse terviseriske ja leitakse leevendusmeetmeid varajase planeerimise etappides);  teha vajalikud tõenduspõhised uuringud, mis annaksid selgemad hinnangud ohutegurite seotusest tervisemõjudega. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Kvaliteetse ühisveevärgi 98,1% 98,8% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% joogiveega varustatud (2021) tarbijate osakaal Allikas: Terviseamet Kvaliteetse veega basseinide osakaal 89% 80% 93% 94% 95% 96% 98% Allikas: Terviseamet (2021) Supluskohtade osakaal, mille suplusvee 87% 92,3% 90% 90% 90% 90% 90% kvaliteediklass (2022) loetakse „väga heaks“ või „heaks“ Allikas: Terviseamet 143 Vee terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet on vastutav asutus joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee ohutuse eest ning teeb riiklikku järelevalvet. Terviseamet reageerib veega seotud ohuolukordadele ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüsteemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes tunnustab Eestis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevälisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett loodusliku mineraalveena. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. Teenusele lisandub lähiajal uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 10 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta17, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (TA) Teenuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Teenuse hulka kuuluvad strateegilise keskkonnamõju aruannete ja planeeringute ning sagedusloa ja raadiosaateseadme tingimuste hindamine, tervisekaitsenõuetele vastavuse korral kooskõlastuste andmine. Teenuse raames tehakse koostööd teiste haldusala asutustega (nt Keskkonnaamet, Maanteeamet) ning osaletakse valdkonda arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides ning koostades riskihinnanguid eesmärgiga parandada teadmisi, teadlikkust ja järelevalvet. Teenusele lisandub lähiajal biomonitooringu tegevuste elluviimine, mille raames seiratakse lisaks keskkonnale tervist kahjustavaid ühendeid ka inimorganismis. Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Oodatav tulemus: teadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Süstemaatilise biomonitooringu eeltingimuste loomine ja võrgustiku käivitamine. Eesmärk on leppida kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan ning käivitada biomonitooring, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ning nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele.  Avalikkusele kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetava teabe pakkumine. Sealjuures tuleb pakkuda teavet ka kahjuliku tervisemõju vältimise tõhusate tegevuste kohta.  Järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine (riskipõhiseks muutmine) ning teiste liikmesriikidega koostöö edendamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  hinnata inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale ja biotsiide ning teha tegevusi, mis toetavad ohutu käitlemise kaudu negatiivse mõju vähendamist;  tagada pädevate ekspertide ja nõustajate ning kvaliteedisüsteemi olemasolu;  edendada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel;  nüüdisajastada ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted ning luua valdkondadeülene terviklik süsteem (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem);  nüüdisajastada ja tugevdada sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse koostöömudeleid, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest, samuti luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks;  luua terviklik mürgistusjuhtumite analüüs, mida regulaarselt uuendatakse ja mis on vajalik kemikaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks;  soodustada ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamist ja parima tehnoloogia kasutamist;  analüüsida tootearendust ja innovatsiooni soodustavaid võimalusi; 17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2020/2184. (2020). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184 11  nüüdisajastada antidootide halduskorraldust, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ning teavitussüsteemi;  hinnata kliimamuutustega kaasnevaid tervisemõjusid ja töötada välja vajalikud leevendusmeetmed. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes 25% 63% 75% 80% 80% 81% 85% puudused kõrvaldasid (2021) Allikas: Terviseamet Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes 25% 91%* 75% 80% 80% 81% 85% puudused kõrvaldasid (2021) Allikas: Terviseamet *Seoses COVID-19 pandeemiaga on näitaja 2021. aasta tulemustes toimunud oluline muutus. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. 164 Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 45, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu moodustamiseks andmete andmine ja põhimõtete väljatöötamises osalemine, tagab antidootide varu ja selle kasutamiseks andmise, kasutamise ning mahakandmise ja selle dokumenteerimise, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 57 alusel. Antidootide varu (vigastussurmade arvu vähendamise eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Eesti Haigekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile. Loomisel on antidootide nõukoda, kelle hinnata on hankemahud ja jaotused koostöös Eesti Haigekassaga. 85 Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine (SoM) Järgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritava (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi tagamisel. Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks 12 erandi taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid. Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda Terviseametilt biotsiidi registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või loa taotluse saab esitada isik, kes vastutab biotsiidi turule laskmise eest teatavas liikmesriigis või liidus. Enne loa väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust. Kui detergent sisaldab pindaktiivseid aineid, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on madalam kui detergendimääruse III lisas sätestatud, võib taotleda erandi tegemist tingimusel, et müügimahtudest ja kasutusviisidest tulenev oht keskkonnale või tervisele kogu ühenduses on väike võrreldes sotsiaalmajandusliku kasuga, sealhulgas toidu ohutuse ja hügieeninormide valdkonnas. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA) REACH, CLP, BPR, PIC Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regulatsioonide muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC-määrus (EL) nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid, samuti keemiarelvade keelustamise konventsioon. Kemikaaliohutust reguleerivate EL-i määruste pädeva asutusena jätkub töö Euroopa Komisjoni ja ECHAt REACH-, CLP- ja BPR-määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates ekspertgruppides ja komiteedes. Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine. Oodatav tulemus: tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on tüsistused, vigastused ja mürgistused, mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuete ja korralduse nüüdisajastamine;  teenuseosutajatele nõuete järgimist abistava teabe lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks tegemine, kasutades seejuures võimaluse korral ka digitaalseid lahendusi;  järelevalvepõhimõtete nüüdisajastamine, muutes seejuures järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest; 13  tõhustada tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuste seiramist. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete 70% 73% 77,3% 79,1% 80,9 82,7 90% osakaal, kes puudused (2021) kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Ilusalongide osakaal, kes puudused 79% 44%* 73% 73% 75% 77% 85% kõrvaldasid (2021) Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate 78% 98%* 79,8% 80,3% 80,7% 81,2% 83% haridusasutuste (2021) osakaal kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste 63% 80%* 63,7% 63,9% 64,1% 64,3% 65% osakaal kontrollitud (2021) sotsiaalasutustest Allikas: Terviseamet *Seoses COVID-19 pandeemiaga on näitaja 2021. aasta tulemustes toimunud oluline muutus. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. 153 Toodete terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid, mille peamine eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest ja tubakatoodetest ning nende komponentidest tekkida võivaid terviseriske. Teenuse raames osaletakse EL-i regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises, Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises. Tegeletakse turustamiseelsete hinnangutega, jälgitakse turuolukorda ning nõustatakse ettevõtteid ja tarbijaid. Lisaks kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumeid). Terviseamet korraldab ja teeb kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Teenuse korraldamise aluseks on toote nõuetele vastavuse seadus, rahvatervise seadus, kosmeetikamäärus EÜ 1223/2009, kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EL 648/2004, PIC-määrus EL nr 649/2012, atmosfääriõhu kaitse seadus, tubakaseadus ning nendega seotud õigusaktid. 145 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete (sh ventilatsiooni nõuded ja toitlustus) täitmise üle riskipõhist ja kaebustepõhist järelevalvet, nõustab ja koostab hinnanguid terviseohtude kõrvaldamiseks. 14 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete (rahvatervise seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. Iluteenustest tulenevate terviseriskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks rakendab Terviseamet ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet. Arvestades võimalikke terviseriske ja nende realiseerumise tõenäosust, on järelevalve prioriteedina võetud intensiivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funktsionaalsus, mistõttu neis ettevõtetes, kus pakutakse intensiivse iseloomuga teenuseid, teostatakse naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasutatakse meditsiiniseadmeid, on vaja sagedamat kontrolli. Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseriske, nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada terviseriskide realiseerumist. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA) Rahvatervise seaduse alusel tehakse keemilisi, mikrobioloogilisi, viroloogilisi ja parasitoloogilisi uuringuid, mõõdetakse füüsikalisi tegureid ning tehakse muid tervisekaitsetoiminguid laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. 15 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 16  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab eesmärk ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm (TE02) Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Elluviimise 2023–2026 periood Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI), Eesti Haigekassa (EHK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Tervist toetavate valikute programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetavate valikute programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). 1 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava eesmärkidest. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Alaeesmärk 1: Tervist Alaeesmärk 2: Tervist Alaeesmärk 3: toetavad valikud toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate tervist toetavamaks ning kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel teave võimalikest sotsiaalteenused, mis aitavad vajalikud toetavad võrgustikud, keskkonnast tulenevatest vähendada enneaegset võimalused ja oskused teha terviseriskidest ja nende suremust, lisada tervena tervist toetavaid valikuid vähendamise viisidest on elatud eluaastaid, vähendada olenemata vanusest, õigel ajal kergelt tervise ebavõrdsust, toetavad sissetulekust, haridustasemest kättesaadav. krooniliste haigustega elamist või elukohast. Lihtsalt mõistetav ning on elanikkonnale tervisealane teave, vajalikud võrdselt kättesaadavad. teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 programmide mõõdikute terviklik ülevaatamine ja vajadusel sihttasemete korrigeerimine toimub 2025. aastal. Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Standarditud varajase suremuse kordaja (30– 69-aastaste suremus kroonilistesse 367,0 367,0 308,0 301,0 294,0 286,0 257,0 mittenakkushaigustes (2015) (2015) se 100 000 sama vana elaniku kohta) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 2 Ülevaade olukorrast Keskmine eluiga on olnud aastakümneid püsiva kasvutrendiga ning läheneb Euroopa Liidu keskmisele elueale, kuid erinevused on märkimisväärsed, kui võrrelda näitajat eri piirkondade, sugude, sissetulekute suuruse või haridustasemete vahel2. Erinevalt keskmisest elueast on tervena elatud eluea kasv pidurdunud, oleme jäänud umbes samale tasemele, nagu olime aastal 2009. Erakordselt suurest surmade arvust tingituna vähenesid 2021. aastal nii oodatav eluiga kui ka tervena elada jäänud aastad.3 Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskifaktorid on alkoholi liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene füüsiline liikumine. Oma panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja nakkushaigused. 2021. aastal on rahvastiku suremuskaotust suurendanud oluliselt ka COVID-19 levik. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja eluviis muuta tervist toetavamaks. 2022. aastal avaldatud rahvastiku vaimse tervise uuringu andmed viitavad vaimse tervise probleemide ulatuslikule levikule Eesti rahvastikus. Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul, märkimisväärselt suurem risk on noortel täiskasvanutel. Registriuuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest perioodil 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga (2019) on depressiooni- ja ärevushäire risk veelgi suurenenud. Ka suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. 2021. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 186 inimest, kellest 149 olid mehed4. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmete järgi on iga viies 15- aastane aasta jooksul mõelnud enesetapule5. Tahtlike enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2021. aastal kokku 1821, enim oli haigestumisi enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15– 24 eluaastat (502 juhtu), aga sagedasti ka vanuses 25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (326 juhtu)5. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2019. aastal oli see näitaja 59,2. Aastatel 2020 ja 2021 langustrend ei jätkunud, nimetatud suremuse üldkordaja oli nendel aastatel 71,0 ja 71,86. Kuigi meeste vigastussuremus on aastate jooksul kiiremini vähenenud, on see endiselt 2,5 korda suurem kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuse kordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Kõigist vigastussurmadest moodustasid 2020. aastal 21,9% enesetapud, 15,3% juhuslikud mürgistused, 10,3% alkoholimürgistused ning 19,2% juhuslikud kukkumised. Viimati nimetatute ennetamisega riigi tasandil süsteemselt ei tegeleta. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (KMI vähemalt 25)7, üheks oluliseks põhjuseks on 2 OECD. (2019). State of Health in the EU. Eesti: riigi terviseprofiil 2019. Brüssel. https://www.oecd.org/publications/eesti-riigi- terviseprofiil-2019-1efa7683-et.htm 3 Eesti Statistikaamet. (2022). Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud. https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav- eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021 4 TAI. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 5 Oja L, et al. TAI. (2016). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-kooliopilaste-tervisekaitumine-20172018-oppeaasta-uuringu-raport 7 Reile R, Tekkel M, Veideman T. TAI. (2019). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-taiskasvanud-rahvastiku-tervisekaitumise-uuring-2018 3 tasakaalustamata toitumine5,8. Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid vastavalt 45,9% ja 41,1%)9, siis 2020. aastal oli selliste isikute osakaal 51,6% (meestel ja naistel vastavalt 62,6% ja 44,2%)10. Meeste hulgas on ülemäärase kehakaalu kasv sagedasem kui naiste hulgas. Probleem ei ole üksnes täiskasvanute kehakaaluga. Iga neljas 1. klassi õpilane on Eestis ülekaaluline või rasvunud 11. Rahvastiku toitumise uuringu 2014. aasta andmetel kasvab ülemäärase kehakaaluga laste osakaal vanusega ning vahetult enne kooli: kui 2–5-aastaste hulgas on ülemäärase kehakaaluga lapsi 7%, siis 6–9-aastaste seas juba 31%. Tõus jätkub 10–13-aastaste seas (34%), kuid taandub pisut puberteedieas (24% 14–17-aastastel)5. Liigne kehakaal on muu hulgas oluline riskitegur ka südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi tekkel12. Kehaline aktiivsus on oluline kogu elukaare jooksul, toetades nii vaimset kui füüsilist tervist ning aidates ennetada mitmeid kroonilisi haigusi, samuti ülekaalulisuse ja rasvumise teket. Lapseeas aitab kehaline aktiivsus kaasa organismi normaalsele arengule ja akadeemilisele võimekusele ning vanemas eas aitab muu hulgas säilitada lihastoonust ja liigeste liikuvust. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud vanuses 18–64 eluaastat tegelema vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minutit nädalas suure intensiivsusega liikumisega, et vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal olid 2020. aastal vähemalt neljal korral nädalas kehaliselt aktiivsed 19% täiskasvanutest, sh 17,5% naistest ja 21,3% meestest.13 Laste puhul on trendiks ealiselt vanemaks saades kehalise aktiivsuse vähenemine. Liikumissoovituste järgi peaksid kooliealised lapsed aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmetel liikus piisavalt (vähemalt 60 minutit päevas) aga vaid 16% 11−15-aastastest lastest (sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest)6. Nooremate õpilaste hulgas oli olukord siiski parem: 2019. aasta Eesti õpilaste kasvu seireuuringu andmetel veetis vähemalt tund aega aktiivselt mängides esimese klassi õpilastest 84% ja neljanda klassi õpilastest 70%.14 Alkoholi kogutarbimine Eestis on pärast kümme aastat kestnud langust taas tõusuteel. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta, siis aastaks 2016 oli see vähenenud 10,2 liitrini. Viimastel aastatel on alkoholi kogutarbimine väikese tõusutrendiga. 2019. aastal oli see näitaja 10,4, 2020. aastal 10,8 ja 2021. aastal 11,1 liitrit15. Alkoholitarbimine on Eestis tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu16. 8 Pitsi. T, et al. TAI. (2017). Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn. https://tai.ee/en/node/5274 9 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kehamassiindeks soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/ 10 Reile, R., Veideman, T. TAI. (2021). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-taiskasvanud-rahvastiku-tervisekaitumise-uuring-2020 14 Metsoja, A et al. TAI. (2018). Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tallinn. https://www.tai.ee/en/node/5292 12 EUR-Lex. (2018). Nõukogu järeldused „Laste tervislik toitumine: Euroopa tervise tulevik“. Euroopa Liidu Teataja. C 232/1. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2018.232.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2018%3A232%3ATOC 13 TAI. (2015). (2017). Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-toitumis-ja- liikumissoovitused-2015 14 Gluškova, N et al. TAI. (2021). Eesti õpilaste kasvu seire 2018/19. Õppeaasta uuringu raport. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-opilaste-kasvu-seire-201819-oppeaasta-uuringu-raport- who-childhood-obesity 15 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2022). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2021. aastal. Tallinn. https://www.sm.ee/uudised/uuring-alkoholitarbimine-ja-kahjud-2021-aastal-suurenesid 16 Eesti Konjunktuuriinstituut. TAI. (2018). Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018. Alcohol market, consumption and harms in Estonia. Yearbook 2018. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/alkoholi-turg-tarbimine-ja-kahjud-eestis-aastaraamat- 2018-alcohol-market-consumption-and 4 Otseselt alkoholist tingitud haiguste tõttu kaotatakse Eestis igal aastal üle 50 000 eluaasta, neli viiendikku sellest tervisekaost langeb meestele17. Ka regionaalselt on alkoholikahjud Eestis väga erinevalt jaotunud – näiteks suremus otseselt alkoholist tingitud haigustesse on Võrumaal kuus korda suurem kui Hiiumaal ja kaks korda suurem kui Harjumaal. Väga suure suremusega paistab silma ka Põlvamaa ning keskmisest suurem on suremus alkoholi tõttu Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal18. 2019. aastal oli viimase 12 kuu jooksul 15–16-aastastest koolinoortest alkoholi tarvitanud 67%. Viimase 30 päeva jooksul tarvitas alkoholi 39% 15–16-aastastest koolinoortest (2015. aastal 38%). Vähemalt kolm korda viimase 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud noorte hulk oli 13% (2015. aastal samuti 13%). Purjus on olnud iga kolmas 15–16-aastane noor vähemalt üks kord elu jooksul, ligikaudu veerand noori viimase aasta jooksul ja ligikaudu kümnendik viimase kuu jooksul. Esimest korda on õpilane olnud purjus enamasti 14–15-aastaselt, poiste ja tüdrukute hulgas selles erinevusi ei ole.19 Nikotiini, sh tubaka tarbimine on oluliseks tervisekahjude põhjustajaks, mille tulemusena võivad muu hulgas kujuneda südame-veresoonkonnahaigused ja kopsuvähk. Nikotiin tekitab tugevat füüsilist ja vaimset sõltuvust, millest on raske vabaneda. 2020. aastal oli 17,9% elanikest igapäevasuitsetajad (2018. aastal 17,2%), sealhulgas 25,7% meestest (2018. aastal 23,4%) ja 12,6% naistest (2018. aastal 12,9%). Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas 33,4% (2018. aastal 29,9%). Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine. 2020. aastal oli 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 12,3% (2018. aastal oli see näitaja 12,6%). Regulaarselt (vähemalt mõnel korral kuus) e-sigarette tarvitavate isikute arv on Eestis püsinud suhteliselt stabiilne (2020. aastal tegi seda 16–64-aastastest Eesi elanikest 3,8%, 2018. aastal 3,7%). Kõige rohkem oli regulaarseid e-sigareti tarvitajaid 16–24-aastaste hulgas, 19,2% mehi ja 7,3% naisi (2018. aastal 16,5% mehi ja 7,3% naisi). Iga päev e-sigareti tarvitajate hulk on püsinud stabiilsena (2020. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,5%)13. Kui vaadata 2018. aasta e-sigarettide tarbimist teismeliste hulgas, on seda elu jooksul proovinud 36% 11–15-aastastest poistest ja 24% sama vanadest tüdrukutest, mis on veidi vähem kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). E-sigaretti on korduvalt tarvitanud 1% 11-aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% praegu ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette. Mõlemat tarvitavatest 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13-aastastest 61% ja 15-aastastest 42%13. Narkootikumidest on 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas levinumad ained kanep, rahustid ja uinutid (arsti poolt kirjutamata retsepti või nõustamiseta tarbitavad) ning stimulandid. 2019. aasta uuringu järgi oli elu jooksul vähemalt üks kord tarvitanud kanepit 21% (viimase 30 päeva jooksul 7%), uinuteid ja/või rahusteid 15% ning ecstasy’t 5% kooliõpilastest. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas20. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest, siis 2019. aastaks oli selliste õpilaste osakaal 38%. Võrreldes teiste ESPADi uuringus osalenud riikidega on Eesti koolinoored esikohal n-ö uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamises, mille hulka kuuluvad sünteetilised stimulandid, hallutsinogeenid ja kannabinoidid. Selliste ainete tugevus ja koostis on sageli teadmata, mistõttu on nende tarvitamine suur terviserisk. 2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16– 64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul eesmärgil kanepit tarvitanud 33% 17 The Institute for Health Metrics and Evaluation. (2020). The Global Health Data Exchange. 18 TAI. (2017). Surma põhjuste register. 19 Vorobjov, S., Tamson, M. TAI. (2020). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. https://tai.ee/et/valjaanded/uimastite-tarvitamine-koolinoorte-seas-tubakatoodete- alkoholi-ja-narkootiliste-ainete 20 Vorobjov, S. TAI. (2016). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringu raport. Tallinn. https://tai.ee/et/valjaanded/uimastite-tarvitamine-koolinoorte-seas-15-16-aastaste- opilaste-legaalsete-ja 5 meestest ja 18,2% naistest9. Perioodil 1999–2021 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1768 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud isikute keskmine vanus küll järjepidevalt tõusnud, 2002. aasta 24 eluaastalt 2020. aastal 37-ni, kuid endiselt on valdavalt tegu noorte tööealiste inimestega. 2018. aastal üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt 39 juhuni, 2020.−2021. aastal olukord stabiliseerus. Selle oluliseks põhjuseks oli fentanüüli kättesaadavuse vähenemine illegaalsel turul ning teenuste kättesaadavuse paranemine. Näiteks on alates 2013. aastast naloksoon kättesaadav ka üledoosist tingitud surmade ennetamise programmi osana. Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus kasvanud. See näitab muu hulgas seda, et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Aastatel 2012– 2018 oli peamiseks süstitavaks narkootikumiks olenevalt piirkonnast fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin21. Negatiivse trendina võib välja tuua uute ohtlike ainete leviku narkoturul sh sünteetilised katinoonid (nt alfa-PVP) ning sünteetilised opioidid (nt isotonitaseen, metonitaseen ja teised nitaseeni-tüüpi sünteetilised opioidid). Üle poole narkootikume süstivatest inimestest elab HIV-ga25. 2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Euroopa Liidus (EL) oli Eesti uute HIV-juhtude arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 15,9, 13,5 ja 10,8/100 000). EL-i keskmine oli sel aastal 3,3 uut HIV-juhtu 100 000 inimese kohta22. Aastast 2010 on uute juhtude arv aastas vähenenud kaks korda. Naiste osakaal oli 2021. aastal uute juhtude seas 36%. Uutest juhtudest 58% avastati Tallinnas ja 22% Ida-Virumaal. Nakkuse leviku teede andmed 2021. aasta kohta on väga puudulikud ja on teada vaid 42% juhtudel. Nende seas 11%-l juhtudest oli tegemist narkootikumide süstimisel nakatamisega, 17%-l homoseksuaalsel teel nakatumisega ja 64%-l heteroseksuaalse nakkuse leviku teega. Registreeriti neli emalt lapsele nakkuse leviku juhtu (8% teada nakkuse levikuteega juhtudest). Hinnanguliselt on veel 13% selliseid HIViga nakatunuid, kellel ei ole seda diagnoositud. Probleemiks on HIV-nakkuse hiline diagnoosimine (2019. aastal diagnoositi sisuliselt AIDSi staadiumis 10% uutest HIVi juhtudest) ja raviga hõlmatus (hinnanguliselt ei saa ravi kolmandik kõigist HIViga nakatunutest)25. 2021. aastal tehti 2% võrra rohkem HIV-teste kui 2020. aastal. Samas ei ole nii väikest testide arvu kui aastatel 2020–2021 olnud 2007. aastast alates. Testimise vähenemise peamiseks põhjuseks olid COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud, mille ajal ligipääs plaanilisele ravile, aga ka anonüümsele testimisele vähenes. Paremat ülevaadet oleks vaja ka levikuteedest – aastatel 2017–2020 jäi levikutee teadmata umbes 40% juhtudel. Terviseameti andmetel on AIDSi aastate jooksul diagnoositud 593 juhul, seejuures 2020. aastal 26 juhul. AIDSi suri 2020. aastal 32 inimest. Kokku on AIDSi surnud 737 inimest. 2022. aastal on muutunud HIV-nakkuse olukord seoses Ukraina kriisiga. Sõjapõgenike arv Eestis ületab praegu 45 000 inimest. WHO hinnangu järgi võivad umbes 360 nendest olla HIV-positiivsed. Tuvastatud HIV-nakkuse juhtude arv 2022. aastal on kasvanud ~50% võrra ning 50–55% uutest juhtudest moodustavad Ukraina elanikud. Samuti kasvab märgatavalt ARV-ravi vajavad isikute arv. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumine on Eestis langustrendis (aastatel 2019–2021 oli 100 000 inimese kohta 0,2 juhtu, 2018. aastal ja 2017. aastal 0,3 juhtu ning 2016. aastal 0,6 juhtu) 5. B-viirushepatiiti nakatumine toimub valdavalt seksuaalsel teel, aga ka süstitavate narkootikumide kasutamisel. Kui varem oli peamine riskirühm noored, siis viimastel aastatel on haigestunuid peamiselt 30–49-aastaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumisel on mõõdukas kasvutrend, haigestumus 100 000 inimese kohta aastatel 2020–2021 oli 1,5–1,6 ning 21 Rüütel, K et al. TAI. Terviseamet. (2019). HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2010–2018. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/hiv-nakkuse-ja-kaasuvate-infektsioonide-epidemioloogiline-olukord-eestis-2010-2018 22 European Centre for Disease Prevention and Control. (2019). HIV/AIDS surveillance in Europe 2019 - 2018 data. https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/hivaids-surveillance-europe-2019-2018-data 6 2019. aastal 1,1. 2018. aastal oli sama näitaja 1,2 ja 2017. aastal 0,8. Enamik kroonilisse B- viirushepatiiti haigestunutest on üle 50-aastased. Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või väikese B-viirushepatiidi levimusega piirkonda. Viimasel kolmel aastal esines regionaalne suurem haigestumus Tallinnas ja Pärnus. Alates 2010. aastast ei ole B-viirushepatiidi haigusjuhte laste hulgas registreeritud. 2022. aastal on lisandunud üksikjuhud Ukraina sõjapõgenike seas. Ägeda C-viirushepatiidi juhte on registreeritud suhteliselt vähe. Aastatel 2019–2021 oli 100 000 inimese kohta 0,4–0,9 juhtu, 2016. aastal oli sama näitaja 1,1. C-viirushepatiiti nakatumine toimub tavaliselt verega kokkupuutel, kõige enam narkootikumide süstimisel, harva seksuaalsel teel. Enamik haigetest on vanuserühmas 20–49 eluaastat. Kroonilise C-viirushepatiidi juhtude arv on oluliselt suurem: aastatel 2019.-2021. aastal oli 100 000 elaniku kohta ~10,0 juhtu ning enamik haigetest oli vanuses 30–59 eluaastat. Suure haigestumise peamiseks põhjuseks peetakse kroonilise C-viirushepatiidi arenemist ja diagnoosimist isikutel, kes on 90ndate lõpus põdenud ägedat C-viirushepatiiti. Eesti Gastroenteroloogide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi eksperdihinnangul on C-hepatiidi levimus rahvastikus 1–2% ehk kuni paarkümmend tuhat C- viirusega nakatunud patsienti23. 2022. aastal on lisandunud üksikjuhud Ukraina sõjapõgenike seas. Tuberkuloos on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt Eestis kuulutatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks. Alates 2001. aastast on tuberkuloosi haigestumine Eestis vähenenud 6,5 korda ja tuberkuloosihaigete üldarv on tuberkuloosiregistri andmetel vähenenud 810 juhult 2001. aastal 124 juhule 2020. aastal ning 111 juhule 2021. aastal, haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta on vastavalt 58,4, 9,3 ja 8,3. Eesti on oma tuberkuloosiolukorra tõttu üks 18-st suurt tähelepanu vajavast riigist Euroopa regioonis, eelkõige ravimresistentsete juhtude kõrge osakaalu tõttu. Ligi 20% esmastest ja üle 50% korduvatest nakkuslikest kopsutuberkuloosi juhtudest Eestis on multiravimresistentsed, samas kui Euroopa keskmine ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude osakaal on 4%. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel rahvastikus kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on Eesti jätkuvalt jäänud 2-aastaste laste leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu vaktsineerimisega, 2020. aastal oli see näitaja 90,8% (2019. aastal 91,9%). 2019. aastal oli 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 91,1%; difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja hemofiilusnakkuse puhul 92,1%, B-viirushepatiidi puhul 91,0%.24. Alates 2009. aastast on 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega ca 5% võrra vähenenud. Samuti on suurenenud vaktsineerimisest keeldujate arv. 31.12.2019 seisuga jäi immuniseerimiskava vaktsiinidega vaktsineerimata umbes 10 000 last vanuses 1–14 aastat. 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega suurenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kõikides vanuserühmades. Kui 2018. aastal oli hõlmatus 1. doosiga 56,1% ja 2. doosiga 36,7% sihtrühmast, siis 2019. aastal oli hõlmatus vastavalt 61,6% ja 47%. Nii 2018. kui 2019. aastal oli suurim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas), Jõgevamaal ja Saaremaal. Sellegipoolest suurenes ka vaktsineerimisest keeldujate osakaal sihtrühma hulgas 2019. aastal 0,7% võrra. Kõige suuremad erinevused hõlmatuses ilmnevad koolide vahel – eristuvad n-ö väikese ja suure hõlmatusega koolid. Alates 2020. aastast on kogu maailma oluliselt mõjutanud COVID-19 pandeemia. COVID-19 pandeemia on tervisevaldkonna kõrval tugevalt mõjutanud ka kõiki teisi sektoreid. COVID-19 23 Piibeman, E-L. (2018). Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis. Lege Artis, nr 4. 24 Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. (2022). Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seisukoht vaktsineerimise alal. https://eays.ee/organisatsioon/dokumendid/seisukohad/ 7 leviku pidurdamisel on olnud võtmerolliga elanikkonna vaktsineerimine COVID-19 vastu. COVID- 19-vastasel vaktsineerimisel on seatud üldiseks eesmärgiks üle 12-aastaste elanike lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus 80%.25 COVID-19 pandeemia kogumõju Eesti elanike tervisenäitajatele on võimalik hinnata terviklikult alles pandeemia vaibumise järel. Eestis puudub süsteemne ülevaade antimikroobse resistentsuse (AMR) trendidest ja levikust inimtervishoius. Kuigi tervishoiuteenuse osutajad ja laborid teatavad teatud nakkustekitajate tuvastamisest nakkushaiguste registrit, on tehniliste lahenduste probleemide tõttu olnud andmete edastamine Terviseametile lünklik. Tervishoiutekkelistest nakkustest teavitavad haiglad otse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC). Ka AMR referentteenus ei ole Terviseameti laboril ressursipuuduse tõttu veel täismahus käivitunud. 2017. aastal ECDC avaldatud andmete põhjal on muret tekitav kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide, reservrea antibiootikumide ja laia toimespektriga antibiootikumide kasutuse kasvav trend. Seksuaal- ja reproduktiivtervise (SRT) edendamisel ja probleemide ennetamisel on väga olulisel kohal seksuaalharidus ning kättesaadavad integreeritud SRT-teenused. SRT-alase teadlikkuse suurenemisega ning kvaliteetsete SRT-teenuste ja tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavusega kaasneb soovimatute raseduste ja abortide arvu vähenemine. Abordimäär (indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta) on Eestis seitsme aastaga vähenenud 35,2-lt (2015. aastal) 25,5-le (2021. aastal)26. Oluline näitaja on ka teismeliste sünnituste vähenemine: 2014. aastal oli 1000 teismelise (10–19-aastased) kohta 7,7 sünnitajat, 2021. aastal aga 2,827. Arenenud ühiskonnale omaselt on esmasünnitajate vanus Eestis aasta- aastalt kasvanud. Kui 2012. aastal oli Eestis esmassünnitaja keskmiselt 26,8-aastane, siis 2021. aastal juba 31-aastane. See omakorda omab suurt rolli sündimuskordaja näitaja kujunemisel. Sündimuskordaja on Eestis püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena (2021. aastal oli see 1,6)32 ning panustada tuleks selle säilitamisse ja suurendamisse. Terviseseisundi jälgimine rasedusaegsel ja -järgsel perioodil on kesksel kohal vastsündinute ja emade heaolu tagamisel. Raseduse vältel suitsetanud sünnitajate osakaal on Eestis viimaste aastate jooksul mõõdukalt vähenenud (2014. aastal 5,9% ja 2021. aastal 4,4%)32. Kuni 2020. aastani vähenes jõudsalt imikusuremuskordaja (1000 elussünni kohta): 2015. aastal 2,5 ja 2020. aastal 1,45. Küll aga 2021. aastal oli antud kordaja suurenenud 2,22-ni.32 Seksuaalsel teel levivate haiguste tõkestamisel ja soovimatute raseduste ärahoidmisel on oluliseks meetmeks kondoomi kasutamine. 2020. aastal kasutas Eestis täiskasvanud elanikkonnas juhupartneriga vahekorras olles alati kondoomi kolmandik inimestest. Kondoomi kasutamine alati juhupartneriga olles erineb aga vanuseti: kõige rohkem kasutavad kondoomi alla 35-aastased mehed (üle 50%), kõige vähem 55–64-aastased mehed (6,5%). Üle 35-aastaste naiste hulgas kasutab alati juhupartneriga vahekorras olla kondoomi vähem kui kolmandik.28 Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meede koosneb seitsmest tegevusest. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise alla on koondatud teenused, mis on vajalikud terviseriskide ning riskikäitumise 25 Sotsiaalministeerium. (2021). COVID-19 vastane vaktsineerimine. 2021 II poolaasta eesmärgid, põhimõtted ja revaktsineerimise stsenaariumid. 26 TAI. (2021). Raseduse katkemise ja katkestamise register. 27 TAI. (2020). Meditsiiniline sünniregister. 28 Lõhmus, L et al. TAI. (2018). Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine. Uurimisraport 2017. Tallinn. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-taiskasvanud-elanikkonna-seksuaalkaitumine-uuringuraport-2017 8 poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kuus tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja paikkondi tervise edendamisel. Vigastuste ennetamise ning seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise all ei ole rahastatavaid teenuseid, mistõttu ei kajastu need tegevused ka riigieelarves. Sotsiaalministeerium koostöös partneritega toimetab selle nimel, et tulevikus saaks ka nende tegevuste alla planeerida teenused. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Ennetusega välditav suremus 100 000 234,1 234,1 214,4 206,6 198,9 191,2 160,2 elaniku kohta (2019) Allikas: Eurostat Vigastuste ennetamine Tegevuse eesmärk: luua kõigile inimestele turvaline elukeskkond, kus vigastustuste tekkimise risk on minimaalne. Suurendada inimeste oskusi ja teadlikkust, kuidas vältida vigastusi, anda vigastuste korral esmaabi ning luua turvalist keskkonda. Oodatav tulemus: Inimeste oskused vigastusi ennetada on paranenud, riskeeriv käitumine ja vigastustest tingitud surmajuhtude arv on vähenenud. Vigastuste ennetust käsitlevad eri valdkonnad, lähtudes valdkonna eesmärkidest. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Vigastuste tekkepõhjuste ja tõenduspõhise ennetuse võimaluste analüüsimine ja tegevuste planeerimine. Koostatud on koduvigastuste põhjuste analüüs. Ülevaade on aluseks järgnevate tegevuste kavandamiseks koostöös eri osapooltega.  Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine. Seda on vajalik teha koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite vahelist koostööd vigastuste vähendamisel;  leida vajalikud finantsvahendid tegevuse elluviimiseks;  suurendada elanikkonna (sh spetsialistide) teadlikkust vigastustest ja nende ennetamise võimalustest ning arendada sellekohaseid oskusi. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja 13 477 11 737* 13 304 13 206 13 217 13 174 13 000 teatavate muude (2020) välispõhjuste toime 9  tagajärjel 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste esmashaigestumus vigastuste, 20 942 20 942 17 971 17 547 17 122 16 698 15 000 mürgistuste ja (2016) (2016) teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja 10 534 8758* 10 325 10 312 10 298 10 284 10 230 teatavate muude (2021) välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude 59,2 71,8 62,0 59,0 56,0 53,0 41,0 välispõhjuste toime (2021) tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja 9,3 10,6 9,1 8,7 8,3 7,9 6,4 teatavate muude (2021) välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 8,7 13,4 11,4 10,7 9,9 9,2 6,2 100 000 elaniku kohta (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut *Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. 10 Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Tegevuse eesmärk: kõigile elanikele on kättesaadavad nüüdisaegsed teenused ja teave seksuaal- ja reproduktiivtervisest, et teha teadlikke seksuaal- ja reproduktiivtervist puudutavaid otsuseid. Oodatav tulemus: elanikkonna seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on suurenenud ning nõustamisteenused on kättesaadavad vastavalt sihtrühmade vajadustele. Seksuaalsel teel levivad haigused on langustrendis. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Tervikliku seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise tegevusplaani väljatöötamine koostöös eri osapooltega.  Seksuaal- ja reproduktiivtervisealase teadlikkuse suurendamine. Selleks on vaja koostada terviklik analüüs hetkeolukorrast, välja töötada ja rakendada sihtrühmapõhised meetmed.  Seksuaal- ja reproduktiivtervisealaste tõenduspõhiste nõustamisprogrammide väljatöötamine ja rakendamine. Seejuures on oluline arvestada eri sihtrühmade vajadusi. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  leida vajalikud finantsvahendid tegevuse elluviimiseks;  luua toimiv ja aktiivne koostöövõrgustik. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64- 34,0% 31,5% 37,1% 38,9% 40,8% 42,6% 50,0% aastaste osakaal (2018) (2020) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Indutseeritud abortide arv 100 elussünni 27,0 25,5 25,5 25,2 24,9 24,6 23,2 kohta (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 3,9 2,8* 3,4 3,3 3,3 3,2 3,0 sama vana tüdruku (2021) kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Summaarne sündimuskordaja 1,65 1,61 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 Allikas: Statistikaamet (2021) Raseduse ajal suitsetanud 5,0% 4,4%* 5,1% 5,1% 5,0% 5,0% 4,8% 11  sünnitajate osakaal (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut *Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse oodatav tulemus: tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise ning tervisedenduse poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 levikust tingitud tervishoiusüsteemi ülekoormuse riski, hoida ühiskond võimalikult avatud ja tagada valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiuvaldkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.  Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamine. Valdkondade koostöös on alustatud valdkonnaüleste ennetustegevuste planeerimist, elluviimist ja hindamist. Valdkonnaülese ennetuse süsteemne rakendamine on järgnevatel aastatel kriitiline tegevus, et tulevikus oleks vähem tervise- ja sotsiaalprobleeme. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  nüüdisajastada õigusruumi. Õigusruum peab soodustama tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni;  parandada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja kvaliteeti ning tulemuste kerget kättesaadavust ja mõistetavat visualiseerimist. Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob paremad tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks;  edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist. Kõikide uute teenuste väljatöötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja halduskoormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ning oskusi tervisedendusest, tervist toetava keskkonna loomise ja arendamise ning tervislike valikute 12  lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Seejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitikas“ rakendamiseni;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid;  tõhustada ja nüüdisajastada järelevalvet. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika jah jah jah jah jah jah jah on kujundatud, (2022) rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium 98 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Eestis on ligi pool kõikidest surmadest tingitud riskikäitumisest29, tervena elatud aastaid vähendavad märkimisväärselt harjumused ja valikud eluviisi kujundamisel. Selleks, et enneaegsed surmad väheneksid ja tervena elatud aastaid oleks rohkem, tuleb luua keskkond ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks. Vajalike muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada valdkonna õigusaktid, kokku leppida pikemaajalised eesmärgid, välja töötada strateegiadokumendid ning tõenduspõhised ja innovaatilised inimeste vajadusi arvestavad sekkumised. Valdkonna kujundamisel on oluline koostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul tasandil, pöörates seejuures tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale, sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele ja järelevalve tõhustamisele. Järgnevatel aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamist, et vähendada ja ohjata riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine valdkondade arendamisel. Pikemas perspektiivis on vajalik jõuda selleni, et iga valdkonna arendamisel arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja heaolule. Programmiperioodi olulisemateks tervisepoliitika elluviimisega seotud tegevusteks on rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu 29 OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels. 13 ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise tulemuslikkuse analüüsimine, vajaduse korral nende uuendamine, elluviimise jätkamine ja koordineerimine, toitumise ja liikumise rohelise raamatu uuendamine ja kinnitamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine, riikliku HIV-i tegevuskava elluviimise koordineerimine ja tegevuskava uuendamine, paikkondliku tervisedenduse arendustegevuste koordineerimine ja elluviimine. Oluline on ka nakkushaiguste valdkonna (sh vaktsineerimise ja antimikroobse resistentsuse) poliitika ning õigusruumi uuendamine, arvestades COVID-19 pandeemia õppetunde ja vajadust olla võimalikeks järgnevateks nakkushaiguste puhanguteks paremini valmis. Nakkushaiguste valdkond vajab kaasajastamist ja võimestamist (laboratoorne võimekus, koostöö asutuste vahel, operatiivne reageerimine sündmustele, järelevalve, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste suurendamine nakkushaiguste leviku pidurdamise võimalustest). Uudsete ohtlike nakkushaiguste leviku viisidest ja ulatusest arusaamiseks on vaja teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendada olemasolevat seiresüsteemi. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute kui ka inimkeskse tervishoiu programmiga. 139 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (TAI) 21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks valdkondade ministrid (haridus- ja teadusminister, justiits-, kultuuri-, rahandus-, sotsiaalkaitse- ja siseminister ning tervise- ja tööminister) kokku ühistes põhimõtetes, millega luuakse edasise riikliku koordineerimise, eelarvestamise ja koostöö alus. Kokkulepe kajastab juhiseid poliitikakujundajatele ja otsustajatele nii riigi kui ka kohalikul tasemel, et valdkonnaülest ennetust tulemuslikumalt ellu viia. Koordineerimise tõhustamiseks ühendatakse lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon ning selle asemel luuakse uus, ühise valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega ennetusnõukogu. Ennetusnõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülese ennetuse otsuste tegemist, kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning jätkata seniste nõukogude tööd. Ennetusnõukogu toetub valdkonnaülese ennetuse töörühmale, kelle eestvedamisel koostati tegevuskava, mis annab ühtse suuna eri valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimise tegevuskava järgmiste aastate tegevussuundadeks on:  toetada ennetustegevuste andmepõhist planeerimist ja elluviimist;  toetada tulemuslike ennetuslike sekkumiste elluviimist ja lootustandvate sekkumiste uurimist;  arendada ennetuse elluviijate pädevust;  suurendada ennetustegevuste kättesaadavust;  mõjutada hoiakuid ennetuse kasulikkusest;  liikuda projektipõhiselt jätkusuutlikule rahastusele ennetusvaldkonnas. Ennetustegevuse hindamise ja ennetusnõukogu nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõukogu, mida juhib TAI ja mille eesmärgid on arendada välja ennetuslike sekkumiste tõenduspõhisuse hindamise süsteem, toetada andmetel ja tõendusel tuginevat otsusetegemist ennetuses ning vähendada ennetuses lõhet praktika ja teaduse vahel. Ennetuse teadusnõukogu lepib kokku igal aastal hinnatavad sekkumised ja sekkumiste sõltumatud hindajad, ennetusvaldkonna terminoloogia ja ennetuslike sekkumiste tõendatuse taseme. Lisaks tegeleb TAI süsteemselt ennetuslike sekkumiste arendamise, elluviimise ja hindamisega, sh VEPA käitumisoskuste mäng, vanemlusprogramm „Imelised aastad“, sekkumisprogramm 14 „Seikluste laegas“ jne. 140 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (TAI) Tervisestatistika ja -registrite ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada tervisenäitajaid. Kvaliteetsema tervisestatistika tagamiseks on vajalik töödelda isikustatud terviseandmeid ja linkida erinevaid andmebaase, vähendades seeläbi andmeedastajate aruandluskoormust. Oluline on vähendada ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel, jätkata tervisestatistika tegemiseks olemasolevate riiklike andmeallikate sobivusanalüüse nende püsivaks kasutusele võtmiseks. Andmeallikate sobivuse tuvastamisel algatatakse vastavad seaduse muutmise ettepanekud. TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse TAI hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks avaldamiseks on vajalik kõigi registrite arenduste jätkamine ning järkjärguline üleminek elektroonsele andmekogumisele. Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). 142 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (TAI) Viiakse ellu evalveeritud teadusvaldkondade projekte ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemused. Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad:  rahvastikupõhised seire- ja küsitlusuuringud, mis võimaldavad järjepidevalt jälgida eri vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suuremas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed;  elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud; 15  vähiepidemioloogia vähiennetuse, sõeluuringute, varase avastamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihaigestumuse, -elumuse, -suremuse ja -levimuse uuringud;  tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate sihtrühmade iseärasuste tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine, sh pikaajalised kohortuuringud kutseekspositsioonidega seotud riskide selgitamiseks, nt Tšornobõli veteranide haigestumuse ja suremuse uuring;  vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisukorra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogiliste sekkumiste väljatöötamiseks;  naiste tervise uuringud hõlmavad pahaloomuliste kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, reproduktiivtervist, rasedust ja sünnitust, raseduse katkemise ja katkestamisega seotud probleeme ning postmenopausis naiste tervist;  nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, sh riskikäitumisega seotud haigused ja puukidega levivad haigused. Peamine tähelepanu on hepatiitidel, HIVil, tuberkuloosil ja borrelioosil. 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (TAI) Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Selleks:  suurendatakse rahvatervishoiuspetsialistide pädevust;  kujundatakse spetsialistide ja rahvastiku tervist toetavaid hoiakuid ning arendatakse nende oskusi;  tehakse rahvatervishoiu valdkonna uuringuid, sh üle aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut;  toetatakse maakondade, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arengut ning arendatakse tegevuskohapõhist tervisedendust;  töötatakse välja juhend- ja metoodilisi materjale ning pakutakse asutustele ja tööandjatele vajaduspõhist juhendamist ja koolitusi tervise ja heaolu valdkonnas;  koordineeritakse paikkondades, sh suuremates omavalitsustes, tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustikke;  viiakse ellu Norra ja EMP finantsmehhanismide projekt „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“. Eelnimetatud Norra ja EMP finantsmehhanismi projekti elluviimisega parandatakse andmete kättesaadavust ning koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid paikkondadele. Samuti võimestatakse 20 KOV-i vastavalt vajadustele ja kohalike eripäradega arvestavalt planeerima ja ellu viima jätkusuutlikku tõendus- ja teaduspõhist ennetustööd. Lisaks kohandatakse Eesti oludele ja testitakse lasteaedadele suunatud vanemaid kaasavat sekkumisprogrammi (Toybox ehk „Seikluste laegas“) 4–6-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamiseks. 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine (TAI) Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamise teenuse elluviimisega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Samuti tehakse laste ja noorte terviseuuringuid, sh kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut. 16 Lisaks eeltoodule teenuse elluviimisel:  suurendatakse laste ja noortega töötavate spetsialistide, sh haridusasutuste töötajate teadmisi ja oskusi tervise ja heaolu valdkonnas;  toetatakse diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutustes;  töötatakse välja juhend- ja metoodilisi materjale, tõlgitakse ja kohandatakse rahvusvahelisi materjale Eesti oludele (materjalide süsteemseks kasutamiseks pakutakse asutustele ka koolitusi ja nõustamist ning hinnatakse rakendamist);  arendatakse või kohandatakse eri sihtrühmadele ja eri keskkondadele suunatud sekkumisi, mille elluviimise osaks on tulemuslikkuse, kvaliteedi ja ulatuse regulaarne mõõtmine (näiteks käitumisoskuste mäng VEPA);  luuakse tervikülevaade sellest, millised sekkumised on laste ja perede heaolu suurendamiseks eri ennetustasanditel olemas ja milliseid veel oleks vaja Eesti oludele kohandada;  keskendutakse otsusetegijate ja poliitikakujundajate teadmiste ja hoiakute kujundamisele, kes otsustavad kuhu ressursid suunata ja milliseid tegevusi rahvatervishoiu valdkonnas ellu viia. 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Kutsed (sh e-kutsed ja postikutsed) ja korduskutsed saadetakse kõigile kutsutavatele. Sõeluuringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab TAI vähihaigete esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafiabusside tööd. 131 Personaalmeditsiini arendamine (TAI) Personaalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames:  kogutakse geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks;  arendatakse informaatika- ja andmehaldustaristu personaliseeritud, s.o individuaalsetel tervise-, käitumis-, geneetilistel jm andmetel põhinevat haiguste ennetamist ja ravi;  teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevast kasust teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale;  töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele, et kasutada geneetilist informatsiooni ravi- ja ennetustöös Teenuste väljatöötamist rahastatakse ERF-i vahenditest. Teenuste väljatöötamisega paralleelselt muudetakse kehtivat õigusruumi, et oleks võimalik personaalmeditsiiniteenuseid osutada. Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: elukaareülene vaimse tervise teenuste süsteem. Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks sekkumised ja teenused, mis toetavad tema 17 vaimset tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui toetada teiste toimetulekut. Oodatav tulemus: inimeste oskus tulla ise toime ning toetada teiste toimetulekut eri eluetappide ja keskkondade muutustega on paranenud, inimesi ümbritsev keskkond toetab vaimset tervist toetavate valikute tegemist. Keskkonnas, kus inimesed viibivad suure osa oma ajast (nt haridus- ja hooldusasutus, töökeskkond), toetatakse inimeste vaimset tervist universaalse ja sihitatud ennetuse kaudu. Vaimse tervise probleemide korral on vajaliku tasemega teenused piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ja seeläbi vaimse tervise probleemidega toimetulek paranenud. Vaimse tervise edendamise aluseks on vaimse tervise roheline raamat. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Rahvastiku vaimse tervise seiresüsteemi arendamine.  Suurem tähelepanu vaimse tervise edendusele, ennetusele ja kogukonnatoe pakkumisele.  Vaimse tervise abi kättesaadavuse laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  teha regulaarseid rahvastiku (sh laste ja noorte) vaimse tervise uuringuid ja perioodilisi küsitlusi rahvastiku heaolu kohta; koondada eriliigilised vaimse tervise andmed (uuringud ja registrite andmed) ning teha need kättesaadavaks ühtse keskkonna kaudu;  koondada vaimse tervise standardiseeritud hindamisvahendid ja määrata haldaja. Vajalik on analüüsida, milliseid täiendavaid hindamisvahendeid on veel vaja Eestile kohandada, koguda Eesti oludele vastavaid norme ning korraldada koolitusi hindamisvahendite kasutamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks;  suurendada ühiskonnas teadlikkust vaimsest tervisest. Oluline on suurendada kogu elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning edendada oskusi, kuidas toetada head vaimset tervist, kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda, tunda ära vaimse tervise häirete tunnuseid ning pakkuda abi. Seeläbi väheneks muu hulgas häbimärgistav suhtumine vaimse tervise probleemide esinemise korral;  koostada vaimse tervise rohelisest raamatust lähtuv vaimse tervise strateegiline tegevuskava;  luua suitsiidiennetuse kava. Selge arusaam sihtrühmadest ja nende puhul vajalikest tegevustest võimaldab järgnevatel aastatel süsteemsemalt probleemiga tegeleda;  arendada vaimse tervise teenuste pakkumist kogukonnatasandil, sh KOV-i toetusmeetme rakendus ja edasiarendus, et kvaliteetsed teenused oleksid kõigile elanikele piirkondlikult võrdselt kättesaadavad;  luua ja testida vaimse tervise astmelise abi mudeli rakendamist Eesti oludes. See eeldab väiksema intensiivsusega sekkumiste kohandamist Eesti oludele, vaimse tervise spetsialistide väljaõppe süsteemi arendamist, valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide (sh väiksema intensiivsusega sekkumiste pakkujad) hulga suurendamist;  suurendada ka teiste valdkondade spetsialistide (nt meditsiinis, sotsiaalhoolekandes, hariduses) vaimse tervise toetamise oskusi, pakkudes vajalikku kvaliteetset välja- ja täiendusõpet;  hinnata erinevate sekkumiste kohandamisel, rakendamisel ja laiendamisel nende tulemuslikkust ja kvaliteeti. Oodatava tulemuse saavutamisel on olulisteks partneriteks Sotsiaalministeeriumi strateegilised 18 partnerid VATEK ja Peaasjad MTÜ, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa. Vaimse tervise toetamise süsteemi väljaarendamisel laste ja noorte puhul on oluline aktiivne koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud 9,0% 11,7% 10,3% 9,8% 9,4% 8,9% 7,0% või ravitud (2018) (2020) depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud 32,8% 32,8% 27,5% 26,4% 25,3% 24,3% 20,0% depressiivseid (2017/2 (2017/2 episoode 018) 018) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 14,6 14,0 14,0 13,5 13,0 12,5 10,5 elaniku kohta (2021) Allikas: Statistikaamet 0–19-aastaste enesetapu tõttu 3,2 3,2 4,2 3,8 3,4 3,0 1,5 hukkunute arv 100 000 (2021) sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 20–64-aastaste enesetapu tõttu 15,7 14,6 14,7 13,9 13,1 12,3 9,0 hukkunute arv 100 000 (2021) sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 23,5 23,6 22,3 22,2 22,1 21,9 21,4 100 000 sama vana (2021) elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana 214,9 268,2 213,1 212,7 212,2 211,8 210,0 elaniku kohta (2021) Allikas: Statistikaamet 19 323 Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt (SoM) Teenus lisandus programmi 2021. aastal. COVID-19 epideemia leviku tingimustes on vaimse tervisega seotud küsimused muutunud Eesti ühiskonnas senisest veelgi teravamaks. Vajalik on ellu viia tegevusi, mis toetaksid inimeste vaimset tervist, soodustaksid vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, astmelise abi süsteemi arendamist ja kvaliteedi edendamist ning elukeskkonna muutmist nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tegevuse eesmärk: tasakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanusrühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Oodatav tulemus: tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaalu suurenemine on pidurdunud ja suunaga vähenemisele. Eesti rahvastiku hulgas on kehaline aktiivsus suurenenud kõikides vanuserühmades. Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad eeldatavalt kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja kinnitamine. Valdkonna juhtimisel on lähtutud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist, võttes arvesse viimaseid teadmisi Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõhist teaduskirjandust.  Inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamine. Vaja on suurendada teadlikkust tasakaalustatud toitumisest ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest. Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimeste oskusi toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja kehalist aktiivsust suurendada.  Inimeste toiduvalikuid mõjutava keskkonna parandamine. Oluline on suurendada tervist toetavamate toiduvalikute kättesaadavust ning aidata kaasa valikuid mõjutava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna parandamisele. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  jätkata toidu ohutust ja tervist toetavaid valikuid silmas pidades toidu reformuleerimise (soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine) plaani väljatöötamist ja selle elluviimist;  koostöös eri osapooltega töötada välja meetmed lastele suunatud suure rasva-, soola- ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise vähendamiseks;  rakendada ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlusjuhend esmatasandil;  analüüsida esmatasandil toimuvat toitumisalast nõustamist ja selle laiendamise võimalusi. Analüüsiga on oluline hõlmata inimeste ootused selliseks nõustamiseks, võimalikud lahendused koostöös tervise-, sotsiaal- ja haridussektoriga;  toetada ja nõustada tööandjaid töötajate liikumisharrastuste toetamisel ja tasakaalustatud toiduvalikute kättesaadavaks tegemisel;  jätkata programmis „Liikuma kutsuv kool“ osalevate koolide võrgustiku laiendamist ning programmi tegevuste ja põhimõtete integreerimist koolisüsteemiga;  jätkata tehtud valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamisel. 20  Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- 7,8% 14,4% 15,8% 16,3% 16,8% 17,2% 19,1% aastaste osakaal (2018) (2020) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 15,5% 15,5% 21,6% 22,8% 24,0% 25,2% 30,0% 11-, 13- ja 15-aastaste (2017/2 (2017/2 õpilaste osakaal 018) 018) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal 26,5% 26,5% 24,5% 24,0% 23,5% 23,0% 21,0% Allikas: Euroopa laste (2018/2 (2018/2 rasvumise seire (COSI), 019) 019) Tervise Arengu Instituut Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste 28,4% 27,6% 27,6% 27,2% 26,9% 26,5% 25,0% laste osakaal (2021) Allikas: Tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 10–14- 30,3% 34,2% 30,1% 29,4% 28,7% 27,9% 25,0% aastaste laste osakaal (2021) Allikas: Tervise infosüsteem Ülekaaluliste või rasvunud 16–64- aastaste osakaal 50,7% 51,6% 51,1% 51,0% 50,8% 50,6% 50,0% rahvastikus (2018) (2020) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 112 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, korraldatakse toitumisalaseid koolitusi õpetajatele jt. Samuti soodustatakse tervist toetavaid toitumisvalikuid, seejuures on oluliseks tegevuseks toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete 21 vähendamiseks toitudes ning muudatuste hindamine, aga ka lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskuste täiendamine. Toitumisalaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks jätkatakse toitumise infosüsteemi (ToIS, Nutridata) haldamist ja arendamist, koolituste väljatöötamist ja läbiviimist, samuti osaletakse nõustamisteenuste väljaarendamise protsessis. Alustatud on toitumis- ja liikumissoovituste uuendamist. Toitumisvaldkonna uuringutest on prioriteediks kolmanda rahvastiku toitumise uuringu ettevalmistamine ja andmete kogumine (viimane uuring toimus 2014. aastal). Partneritena on kavandatud kaasata Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium. Jätkub Eesti õpilaste kasvu seire, mis toimub I klassi õpilaste seas alates 2016. aastast iga kolme aasta järel WHO algatuse European Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI) raames. Eestis on 2019. aastast alates uuringusse täiendavalt kaasatud ka IV klassid ja 2022. aastal lisandusid VII klassid. Rahvusvahelise koostööna on ettevalmistamisel mini-COSI 2–5-aastaste laste seas, millega on samuti plaanis tulevikus liituda. 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM) Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on võrgustikuga, kus koolikeskkond ja õppekorraldus muudetakse selliseks, et see soodustab laste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul ja vähendab istumise aega. 2022. aasta alguses oli võrgustikuga liitunud juba 176 kooli. Aastatel 2023–2026 on seatud eesmärgiks võrgustikku laiendada. Lisaks on plaanis liikumist toetava kooli senist mudelit edasi arendada, pidades silmas eesmärki, et võrgustik oleks jätkusuutlik. Võrgustikku kuuluvates koolides toimub ka personali koolitamine ja sekkumiste elluviimine. Edendatakse liikumist soodustavat koolikeskkonda, sh arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Tegevuse eesmärk: ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Oodatav tulemus: uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonnagruppides vähenenud. Ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Noorte uimastitarvitamise ennetamise ümberkorraldamine, mille tulemusena muutuks uimastitarvitamise ennetus valdkonnaüleseks, arvestades seejuures tõenduspõhisust.  Legaalsete ja illegaalsete uimastite tarvitamisega seotud probleemide varane avastamine, nõustamine ja ravi ning teenuste arendamine, seejuures vajaliku teenusemahu tagamiseks lisavahendite taotlemine.  Alkoholipoliitika rohelise raamatu uuendamine, pöörates tähelepanu poliitikamuudatuste eesmärgipärasele elluviimisele ning hinnates, missugust mõju on praktikas kaasa toonud juba vastu võetud poliitikamuudatused (sh alkohoolsete jookide reklaamipiirangud ja jaekaubandusele kehtivad nähtavuspiirangud), missuguseid uusi trende ja muudatusi on ühiskonnas kaasa toonud viimaste aastate ülemaailmsed kriisid, sh COVID-19 pandeemia, samuti analüüsides järelevalve nüüdisajastamise võimalusi.  Tubakapoliitika rohelise raamatu uuendamine, pöörates tähelepanu nikotiini tarbimise vähendamisele ning tubakast loobumise nõustamise teenuse kättesaadavuse 22  suurendamisele ja arendamisele, arvestades alternatiivsete tubakatoodete ja nikotiinitoodete tarbimise levimust.  „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ alusel tegevuste planeerimise ja elluviimise jätkamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  rakendada noorte uimastitarvitamise ennetamiseks tõenduspõhist praktikat ning tagada sotsiaal-, õigus-, haridus- ja tervisesektori koostöös eri sihtrühmadele erinevates keskkondades sekkumiste, sh teenuste kättesaadavus olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest;  toetada ja nõustada tööandjaid uimastivaba töökeskkonna kujundamisel ja uimastite tarvitamisega seotud probleemide lahendamisel;  suurendada elanikkonna teadlikkust uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tervisekahjust, pöörates sealjuures tähelepanu motivatsiooni suurendamisele nii tubaka- kui nikotiinitoodetest loobumisel;  osutada nikotiinisõltuvusest vabanemise toetamiseks tõhusaid nõustamis- ja raviteenuseid ning arendada selleks innovatiivseid sekkumisi;  nüüdisajastada võimalike tervisekahjude vähendamiseks uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete regulatsiooni;  integreerida uimastite liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus tervishoiu esmatasandile ja pakkuda seda üle Eesti;  parandada alkoholi tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega;  teha kättesaadavaks alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud tõenduspõhised eneseabi võimalused;  parandada alkoholitarbimise seire andmekvaliteeti;  rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi joobes õigusrikkumiste toimepanijatele, sh joobes juhtidele;  tagada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvitamise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühhomeetrilisi mõõdikuid;  parandada narkootikumide tarvitajatele mõeldud sekkumiste, sh teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja integreeritust tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemiga;  rakendada narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude, sh üledoosist tingitud surmade vähendamiseks vajalikke sekkumisi;  kujundada karistuspoliitika, mis toetab narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähenemist. Narkootikume tarvitavatele õigusrikkujatele tehakse alternatiivina karistusmeetmetele kättesaadavaks tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Narkootikume proovinud 15–16- aastaste osakaal 38,0% 38,0% 30,0% 28,9% 27,7% 26,6% 22,0% Allikas: Uimastite (2018/ (2018/ tarvitamine koolinoorte 2019) 2019) hulgas (ESPAD), Tervise Arengu Instituut 23  Narkootikumide üledoosidest tingitud 44,4 29,3 20,130 18,6 17,2 15,7 10,0 surmajuhtude arv (2021) 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike 10,4 11,1 10,2 10,1 10,0 9,9 9,5 kohta (liitrit) (2021) Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal Allikas: Eesti 40,1% 40,1% 27,6% 25,0% 22,5% 20,0% 10,0% kooliõpilaste (2017/2 (2017/2 tervisekäitumise uuring, 018) 018) Tervise Arengu Instituut Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute 38,2 52,5 40,4 38,3 36,3 34,2 26,0 arv 100 000 elaniku (2021) kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Alkoholimürgistusest tingitud 7,5 8,9 7,8 7,7 7,7 7,6 7,4 surmajuhtumite arv (2021) 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64- aastaste naiste hulgas 12,9% 12,6% 11,8% 11,6% 11,3% 11,0% 10,0% Allikas: Eesti (2018) (2020) täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64- aastaste meeste 23,4% 25,7% 22,5% 21,4% 20,4% 19,3% 15,0% hulgas (2018) (2020) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64- 29,9% 33,4% 29,4% 28,0% 26,7% 25,4% 20,0% aastaste hulgas (2018) (2020) Allikas: Eesti 30 Sihttaseme seadmisel on aluseks võetud aastate 2015–2017 keskmine. 24  täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal 44,9% 44,9% 32,5% 30,0% 27,5% 25,0% 15,0% Allikas: Eesti (2017/2 (2017/2 kooliõpilaste 018) 018) tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus 12,3% 11,2% 7,8% 6,7% 5,6% 4,5% 0,0% Allikas: Eesti (2018) (2020) täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut 114 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, liigtarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning edendatakse vähema alkoholitarvitamisega seotud sotsiaalseid norme. Arendatakse ja rakendatakse alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuseid. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  vähema alkoholiga elustiili propageerimine ja kainuse stigmatiseerimise vähendamine elanikkonna hulgas;  veebilehtede alkoinfo.ee (sh eneseabiprogramm SELGE) ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid, koolitused, nõustamised);  testostlemisega jätkamine alaealiste alkoholi kättesaadavuse seiramiseks ja tõkestamiseks ning joobetunnustega inimestele alkoholi müügi seiramiseks ja tõkestamiseks;  uuendatud ravijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ sisust tulenevate muudatuste tegemine seotud teavikutes või uute teavikute koostamine;  alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse arendamine ning selle üldarstiabisse integreerimise toetamine;  alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumine ja selle eriarstiabisse integreerimise toetamine;  sõltuvusravis ja nõustamisel kasutatavate psühhomeetriliste mõõdikute valideerimise toetamine;  tervishoiutöötajatele ja teistele tugispetsialistidele mõeldud koolituste arendamine ja läbiviimine alkoholi liigtarvitamise ennetamiseks ja raviks (sh teenuseosutajate koolitamine) 117 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI, EHK) Teenuse raames jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga, sh www.tubakainfo.ee 25 ajakohastamisega. Samuti jätkatakse tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamist ja nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  tubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propageerimine, veebilehtede tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  uute innovatiivsete eneseabi nutirakenduste arendamine tubakast ja nikotiinitoodetest loobumise toetamiseks;  passiivse suitsetamise vähendamine ja mittesuitsetajate kaitseks regulatsioonide väljatöötamise toetamine kortermajade akendel ja rõdudel suitsetamise keelustamiseks koostöös Sotsiaalministeeriumiga;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (valideeritud hindamisvahendid, koolitused, nõustamised);  uudsete tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tervisemõju kajastavatest teadusartiklitest olulise info koondamine ja kajastamine;  tubakast loobumise nõustajate koolituste uuendamine ja koolituste läbiviimine tervishoiutöötajatele ja apteekritele;  ravijuhendi „Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine“ rakendamine;  tubakast loobumise nõustamise teenuse võrgustiku laiendamine (nõustamisteenust osutavad lisaks HVA-haiglatele perearstid, kooliõed, apteekrid, erameditsiini teenuseosutajad). 119 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse narkootikumide ja nende tarvitamisega seotud probleemide alast teadlikkust ühiskonnas tervikuna ja olulise riskiga sihtrühmades. Seejuures on oluline suurendada mõistmist ja suhtumist, et narkootikume tarvitav inimene on abi vajav inimene. Abi pakkumisel arvestatakse eri sihtrühmade vajadusi ning teenuseid pakutakse olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest. Jätkatakse raviteenuse, tugiteenuse, kahjude vähendamise teenuse ja nõustamisteenuse pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste väljaarendamist. Seni on Eestis kahjude vähendamise tegevused olnud peamiselt suunatud opioidide süstimisega seotud kahjudele ja üledoosidest põhjustatud surmade ennetamisele. Eesmärkide saavutamiseks on oluline pöörata enam tähelepanu narkootikumide tarvitamisega seotud kahjudele laiemalt, sealhulgas vaimse tervise probleemide ja õnnetuste ennetamisele. Edaspidi pannakse enam rõhku selliste kahjude vähendamisele nagu joobes juhtimine ja liiklusõnnetused, traumad, vaimse tervise probleemid ja peresuhete halvenemine. Rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste integreerimise ja seeläbi kättesaadavuse parandamise olulisust. Ravi- ja tugiteenused peavad moodustama tervikliku võrgustiku, kus üleminek ühelt teenuselt teisele on lihtne. Selleks leitakse lahendus, kuidas vahetada turvaliselt andmeid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning teiste poolte vahel. Karistuspoliitika rakendamisel keskendutakse narkootikume tarvitavate inimeste karistamise asemel nende suunamisele vajalike teenusteni. Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloogilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis-, seire- ja teadusuuringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (näiteks reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes jt). Selgitatakse välja koolitusvajadused ning koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste, sh vangla- ja politseiametnikke, kriminaalhooldajaid jt. Perearstidele ja -õdedele, aga ka apteekide töötajatele pakutakse täiendusõpet sõltuvusteemadel, et nad oskaksid inimesi narkootikumide tarvitamisega seotud 26 teemadel nõustada. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  sõltuvushäirega lastele raviteenuste ning lastele ja nende peredele nõustamisteenuste osutamine;  uimastite tarvitamise kogemusega noortele suunatud sekkumiste, sh teenuste väljatöötamine ja rakendamine;  narkootikume tarvitavatele inimestele vajaduspõhiste nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumine, sealhulgas arvestades soolisi erinevusi ja erivajadusi (teenused psüühilise erivajadusega patsientidele, emadele jt);  tugiisikuteenuse (programm SÜTIK) arendamine, sh teenuse piirkondliku kättesaadavuse laiendamine, ning koostöös prokuratuuri, vanglate ja kriminaalhooldusega abivajajate suunamine teenust saama;  kanepit tarvitavatele inimestele mõeldud lühisekkumiste rakendamine ning stimulante tarvitavatele inimestele suunatud sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine;  narkootikume tarvitavate inimeste lähedastele mõeldud nõustamisteenuste arendamine;  kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgse nõustamise ning sotsiaalse ja juriidilise abi tagamine;  üledooside ennetamise alase nõustamise pakkumine ning kogukonnapõhise naloksooni programmi rakendamine ja laiendamine;  meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkootikumide tarvitamise ning tarvitamisega kaasnevate kahjude vähendamise sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine;  uute kahjude vähendamise sekkumiste arendamine, sh ohutuma tarvitamise alane nõustamine, tarvitajate hoiatamine uute ainete ohtlikkusest, narkootikumide tarvitamise eelne testimine;  kahjude vähendamise teenuste pakkumine apteekides;  eri sihtrühmadele suunatud teavitustegevuste elluviimine, narkootikumide ja narkomaania alase infoteenuse arendamine;  karistustele alternatiivisete mõjutusvahendite valiku laiendamine ning nende regionaalse kättesaadavuse ja teenuse osutamise kohtade arvu suurendamine. Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Tegevuse eesmärk: nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Oodatav tulemus: inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Tegevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine ja antimikroobne resistentsus)“, mille alusel viiakse ellu järgmisi teenuseid: teenus 155 „Nakkushaiguste seire korraldamine“, teenus 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“, teenus 234 „Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine“, teenus 157 „Epideemiatõrje tegevuste korraldamine“. 27 Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks:  Tervikliku ja kaasaegse nakkushaiguste ennetamise seire ja tõrje õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine.  Riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimise jätkamine ja uuendamine.  Laiapõhjalise ja pikaajalise immuniseerimise strateegia/tegevuskava koostamine ja elluviimine, et suurendada rahvatervishoiu seisukohast riiklikult oluliste vaktsineerimistega hõlmatust elanikkonnas ning teha tõenduspõhine info vaktsineerimisest inimestele lihtsamalt kättesaadavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  tuginedes COVID-19 pandeemia kogemusele ning arvestades olemasolevaid ressursse, nüüdisaegseid vajadusi ja võimalusi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel, uuendada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja selle rakendusakte;  jätkata nakkushaiguste, sh HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamist ja parandamist;  eri osapooli kaasates seada eesmärgid ning leppida kokku uued tegevused HIV leviku tõkestamisel;  selgitada välja, kuidas vaktsineerimises kõhklejatel oleks tõenduspõhine teave vaktsineerimisest paremini kättesaadav ja mõistetav;  töötada välja nüüdisaegne riiklik vaktsineerimise korralduse mudel. Mõõdik Algtase Viimane Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2019 tegelik 2023 2024 2025 2026 2030 tase Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 13,5 9,4* 9,9 9,5 9,1 8,6 7,0 Allikas: Terviseamet (2021) Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 10,6 10,4 8,7 7,7 6,8 5,8 2,0 100 000 elaniku kohta (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja 11,3 8,3 8,0 7,6 7,2 6,7 5,0 korduvravijuhud) (2021) 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut *Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. 28 126 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi (TAI, EHK (alates 2023) Teenuse elluviimisel korraldatakse tuberkuloosi (TB) otseselt kontrollitava ravi (OKR) ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevusi, sealhulgas regulaarsed ravikonsiiliumid ravimresistentsete ja kaksikdiagnoosiga (TB/HIV) ravijuhtude konsulteerimiseks. Samuti koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Prioriteet on tuberkuloosi kui eriti ohtliku nakkushaiguse varajane avastamine, leviku tõkestamine ning ravimresistentsete vormide leviku peatamine, sealhulgas elanikkonna teavitamine. Tuberkuloosi ravi on pikaajaline ja vajab mitmete ravimite samaaegset igapäevast võtmist 6 kuud kuni 2 aastat, ravimresistentse tuberkuloosi ravi võib kesta üle aasta. Ravimresistentsuse ohu tõttu tagatakse ravimid riigieelarvest ja ravi viiakse läbi WHO soovitatud otsese kontrollitava ravi strateegiat järgides, mis sisaldab ka patsiendi motiveerimist, kaasuvate haiguste ja sõltuvuste ravi ning patsiendi psühhosotsiaalset toetamist. Kõikidele patsientidele võimaldatakse tasuta ravi, sealhulgas otseselt kontrollitav ravi koos sotsiaalse nõustamise ja vajaduspõhise motiveerimisega ravisoostumuse parandamiseks (motiveeriv nõustamine ning erinevad stiimulid, nagu kinkekaardid ja sõidukulude hüvitamine). Sõltuvushäirega tuberkuloosihaigetele pakutakse integreeritud tuberkuloosi- ja sõltuvusravi (nii alkoholihäire kui ka narkootikumide tarvitamise häire ravi). 123 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine (TAI) Teenuse elluviimisel suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, parandatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. HIV-nakkuse leviku vähendamiseks pakutakse testimis-, nõustamis- ja tugiteenuseid (sh meestega seksivatele meestele, narkootikume tarvitavatele inimestele, prostitutsiooni kaasatud inimestele, migrantidele ja sõjapõgenikele, kinnipeetud isikutele), arvestades sihtrühmade vajadusi ning olenemata elukohast, emakeelest, sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja erivajadustest. Rakendatakse täies mahus HIV-testimise ravijuhendit ja HIV-infektsiooni kokkupuute-eelse ja -järgse profülaktika ning HIV-positiivsete isikute ravi ravijuhendit, sealhulgas korraldatakse HIV-ravi ning kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Samuti tehakse selle teenuse raames HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ning hinnatakse rakendatud sekkumiste, sh teenuste tulemuslikkust. Koolitatakse, juhendatakse ja nõustatakse tervise-, sotsiaal-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna spetsialiste. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  HIV-testimine, nõustamine ja HIViga inimeste ravile suunamine vastavalt ravijuhenditele, sealhulgas laiaulatuslikum HIV-testimine esmatasandil;  anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ja nõustamise teenuse pakkumine, sealhulgas enesetestide võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele;  kontaktieelse profülaktika võimaldamine inimestele, kellel on oluline HIViga nakatumise risk lisaks tavapärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutamine);  meestega seksivatele meestele HIVi ennetusmeetmete väljatöötamine ja pakkumine;  tasuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi tagamine HIViga elavatele inimestele;  juhtumikorraldusteenus HIViga elavatele inimestele (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõustamise pakkumine);  HIViga elavate inimeste ja nende lähedaste vaimset tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate nõustamisteenuste osutamine;  HIViga nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, testimine ja nõustamine, samuti HIVi levikuteede väljaselgitamine;  kahjude vähendamise teenuste pakkumine, sealhulgas mobiilselt ja apteekides, ning uute kahjude vähendamise teenuste arendamine (sh ohutuma tarvitamise nõustamine) integreerituna teenuse nr 119 kahjude vähendamise meetmetega;  30  opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine, mis hõlmab lisaks metadoonile ka muude ravimite (buprenorfiin kombineerituna naloksooniga jm) kasutuselevõttu, apteegipõhise teenuse arendamine ning integreeritud ARV-ravi ja opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine;  hepatiit B tasuta vaktsineerimine opioidisõltuvuse asendusravi saavate inimeste seas. 30  31 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 31  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2023 käskkiri nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2023–2026 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm (TE03) Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2023–2026 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Eesti Haigekassa (EHK), Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Sissejuhatus Tervist toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Neid on täpsemalt kirjeldatud eraldi peatükis. Inimkeskse tervishoiu programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja selle saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Alaeesmärk 1: Tervist Alaeesmärk 2: Tervist Alaeesmärk 3: toetavad valikud toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud, ja elukaare üleselt tervist toetavamaks ning kvaliteetsed tervise- ja tervisenäitajate teave võimalikest sotsiaalteenused, mis aitavad parandamiseks on inimestel keskkonnast tulenevatest vähendada enneaegset vajalikud toetavad terviseriskidest ja nende suremust, lisada tervena võrgustikud, võimalused ja vähendamise viisidest on elatud eluaastaid, vähendada oskused teha tervist toetavaid õigel ajal kergelt kättesaadav. tervise ebavõrdsust, toetavad valikuid olenemata vanusest, krooniliste haigustega elamist 1 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf  sissetulekust, ning on elanikkonnale haridustasemest või võrdselt kättesaadavad. elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 programmide mõõdikute terviklik ülevaatamine ja vajadusel sihttaseme korrigeerimine toimub 2025. aastal. Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Katmata tervishoiuteenuste vajadus 8,1%* 15,5% 12,7% 12,0% 11,3% 10,6% 7,7% Allikas: Eurostat (2021) Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal 5,7%* SKP-s 5,1% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2% 5,2% (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut *Seoses COVID-19 pandeemiaga on näitaja 2021. aasta tulemustes toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. Ülevaade olukorrast Eesti inimeste eluiga viimastel kümnenditel pikenes, kuid COVID-19 pandeemia mõjul 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga lühenes oodatav eluiga 1,6 aasta võrra (78,8-lt 77,2 aastani). Suurenes ka sugudevaheline erinevus – meestel lühenes eluiga 1,7 aastat ja naistel 1,4 aastat, seega elavad Eesti mehed 8,6 eluaastat vähem kui naised.2 EL-is on erinevus oluliselt väiksem (5,8 eluaastat).3 Eesti elanikkonnas põhjustavad suurt tervisekadu riskikäitumine ja välditavate enneaegsete surmade suur arv.4 Tervisest tingitud igapäevategevuste piiratus ja ka krooniliste haigete suur osakaal elanikkonnas halvendab tervena elada jäänud aastate arvu (2021. a Eesti naistel 58,0 ja meestel 54,9 ning EL-is 2020. aastal vastavalt 64,5 ja 63,5 eluaastat).5 Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks6. Selle oluline eeldus on sotsiaal- ja hoolekandesüsteemi tõhus koostöö ning 2 Statistikaameti andmebaas 3 Eurostati andmebaas 4 TAI. (2020). Vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv on nelja aastaga vähenenud viiendiku võrra. https://tai.ee/et/uudised/vigastuste-tottu-kaotatud-eluaastate-arv-nelja-aastaga-vahenenud-viiendiku-vorra 5 Statistikaameti ja Eurostati andmebaasid 6 Inimkeskse teenuse aspektid: inimese väärtuste austamine ja keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud, järjepidev ja teiste teenustega lõimitud ning inimestel on ligipääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine. 2 teenuste koordineeritus. Samas suureneb elanikkonna vananemisega mitme kroonilise haigusega elavate inimeste arv, mistõttu on haiguste ennetamisel ja haigustega toimetulekul oluline roll nii erinevate oskuste ja teadmistega spetsialistidel kui ka inimesel endal. Senisest rohkem tuleb panustada elanike terviseharituse parandamisse ja patsiendi võimestamisse. Ühest küljest on vaja suurendada oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ja teisalt teadlikkust ennetusest, oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest ning oskust oma haigusega toime tulla. Elanikkonna terviseharituse parandamise juures on oluline lihtsustada tõenduspõhise tervisealase teabe kättesaadavust, arusaadavust ja kasutamist. Inimese tervise hoidmiseks toetavate, personaliseeritud digiteenuste arendamisel tuleb arvestada nende mõju elanikkonnale ja nende võimestamisele lahenduste kasutamiseks. Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete ja patsiendile ohutute teenuste suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid, arendada ja kasutusele võtta neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused vastaksid paremini elanikkonna vajadustele. Teisalt võimaldavad kaasaegsed digilahendused nii tervishoiusüsteemis töötavatel spetsialistidel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Digilahenduste arendamine ja kasutusele võtmine aitab leevendada tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide suurt töökoormust, kelleta on keerukas tagada inimkeskse, kvaliteetse ja patsiendile ohutu teenuse kättesaadavus. Õendustöötajad on süsteemi juurde vaja, sest nad (enamasti pereõed) on inimese esimene kontakt tervishoiusüsteemiga ning kuigi õdesid on viimastel aastatel süsteemi jõudsalt juurde tulnud, on neid võrreldes EL-i keskmisega endiselt oluliselt vähem (2021. aastal Eestis 6,5 ja 2018. aastal EL-is 8,2 1000 elaniku kohta).7 Arste on samas suurusjärgus kui EL-is keskmiselt, aga probleemkohaks on teatud arstlike erialade (psühhiaatrid, perearstid) nappus ja arstide, eelkõige perearstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv on vähene. Hiljutine uuring8 tõi samuti välja jõulisema kasvuvajaduse just perearstide, erakorralise meditsiini arstide ja õdede, samuti psühhiaatrite ja teiste vaimse tervise spetsialistide puhul. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Sarnaselt õdedega otsivad inimesed sageli esmalt abi apteegist, kus töötavaid proviisoreid ja farmatseute on Eestis vähem kui EL-is keskmiselt9. Seetõttu on vaja arendada tervisesüsteemis töötavate spetsialistide vajaduse prognoosimise süsteemi, suurendada õdede, arstide ja teiste spetsialistide väljaõpet, mis toetaks paremini elanikkonna tervisevajadusi. Praegu ja tulevikus tervisesüsteemis töötavate spetsialistide võimekust on vaja järjepidevalt toetada. Selleks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu, sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi, samuti arendada nende lahenduste kasutamiseks tervishoiutöötajate digioskusi ja suurendada teadmisi infoturberiskidest. Elanike tervema ja pikema eluea saavutamiseks on oluline tagada toimiv tervisesüsteem ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste kättesaadavus, mille nurgakiviks on tervisevajadustele vastavad esmatasandi tervishoiuteenused.10, 11 Mida nõrgem on esmatasandi tervishoid, seda enam kasutavad abivajajad eriarstiabi, kiirabi ja vältimatut abi. See omakorda vähendab vajaminevate teenuste õigeaegset kättesaadavust ning suurendab tervishoiukulutusi ja tervise ebavõrdsust. Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Samas peaksid esmatasandi tervishoiuteenused ja sagedamini kasutatavad eriarstiabiteenused olema kättesaadavad inimestele võimalikult kodu lähedal ning paremini 7 Tervise Arengu Instituudi statistika ja terviseuuringute andmebaas ja Eurostati andmebaas 8 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. (2020). Covid-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõuja oskuste vajaduse muutusel. Tallinn. 9 Eurostati andmebaas. 10 Esmatasandi tervishoiu teenused on perearsti ja -õe teenused, koduõendusteenus, füsioteraapiateenus, ämmaemandusabiteenus, koolitervishoiuteenus, apteegiteenus, töötervishoiuteenus, hambaraviteenus, psühholoogi või vaimse tervise õe teenus, terviseteenused (sh nende teenuste osutamine perearsti ja -õe poolt), sotsiaaltöötaja teenused. 11 Sotsiaalministeerium. (2020). Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020. 3 omavahel seostatud. Väiksemate haiglate võrgustamine ning koostöö piirkondlike ja keskhaiglatega aitab tagada tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse, ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse, mida toetatakse taristu analüüsimise ja nendest lähtuvate investeeringute tegemisega. Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine vajavad lahendusi, et tagada inimestele õigeaegne, kvaliteetne abi diagnoosimise ja ravini jõudmiseks. Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja ressursside optimaalne kasutamise. Tervishoiu rahastamise aluseks on solidaarsus, piiratud omaosalus ja ravikindlustushüvitiste võrdne kättesaadavus. Nendest kahte viimati nimetatud tegurit kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse kirjeldamiseks. Ravikindlustuskaitseta inimeste osakaal elanikkonnas pole perioodil 2018–2020 eriti muutunud ja püsib ca 5% juures.12 Paindlike töövormide kasutamine on laialt levinud ja kasvav trend, mistõttu suureneb ka nende inimeste hulk, kes ei panusta Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu maksmise kaudu. See omakorda võib piirata õigeaegset ligipääsu tervishoiuteenustele ning suurendab tervise ebavõrdsust. Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent seda mõjutavad ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele, on tugev seos. Elanikele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme, et tõhustada haigekassa toimimist ja suurendada tulusid muudest allikatest – alates 2018. aastast on haigekassa tulubaasi laiendatud ning haigekassa eelarvesse on täiendavalt panustatud mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensioniga. Samuti on tulubaasi laiendatud seoses COVID-19 ja Ukraina sõjapõgenike kriisiga. 2019. aastal moodustasid tervishoiukulud SKP-s 6,7% ja 2020. aastal 7,6% ning avaliku sektori osa SKP-s oli 6%13, EL-is olid need näitajad 2019. aastal vastavalt 9,9% ja 7,0%14. Lisaks ravikindlustuse kaudu saadavale abile, mida rahastatakse haigekassa kaudu, tuleb leibkondadel tasuda omaosalust. Eestis on omaosaluskoormus tervishoiukuludele suur (2020. aastal 21,7%, EL-i 2018. a keskmine 15,6%) ning see ületab WHO soovituslikku 15% ja EL-i 2018. aasta keskmist 15,6%. Omaosaluskoormusest kõige suurema osa moodustavad kulutused hambaravile (27,7%), iseseisvale statsionaarsele õendusabile (18,7%) ja retseptiravimitele (16,9%).15 Tervishoiuteenuste kasutamisel on omaosaluse tasumisel sugude vahel suured erinevused: kui 2019. aastal tasusid naised omaosalust keskmiselt 375 eurot aastas, siis mehed 36 eurot vähem. Samas kulus pensioniealistel omaosalusele ligi kaks kuupensionit aastas16. Eesti elanike hinnangul on katmata tervishoiuteenuste vajaduse peamiseks põhjuseks pikk ooteaeg (12,2%). Rahalisi ja geograafilisi takistusi tuuakse välja oluliselt vähem (vastavalt 0,5% ja 0,4%). Kuid kogu katmata tervishoiuteenuste vajaduse näitaja on suurim EL-is (Eesti 13,1% ja EL 1,9%), mis võrreldes 2019. aastaga (15,5%) vähenes. 17 Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvatest tehnoloogilistest edusammudest, sealhulgas inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite, meditsiiniseadmete jm kättesaadavuse tagamist võimaldavast tehnoloogia arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius vajalikesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kaasneb sellega hinnatõusu surve tervise- ja raviteenustele. Seepärast tuleb toetada innovatsiooni 12 Sotsiaalministeeriumi tehtud arvutused Statistikaameti ja Eesti Haigekassa andmete põhjal. 13 Tervise Arengu Instituudi statistika ja terviseuuringute andmebaas. 14 Tervise Arengu Instituudi statistika ja terviseuuringute andmebaas ja Eurostati andmebaas. 15 Tervise Arengu Instituutdi statistika ja terviseuuringute andmebaas. 16 Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja omaosaluskoormust? https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel-kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha 17 Eurostati andmebaas. 4 tervisevaldkonnas, tegeleda tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega ja leida võimalusi innovaatiliste lahenduste või tervistehnoloogia lahenduste ekspordiks. Oluline on uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ning kohalike investeeringutega endale edumaa luua, et oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades saada uuenduste katselavaks. Samuti on innovatsiooni jaoks oluline luua ökosüsteem, mis toetaks kohalikku teadus- ja arendustegevust ning tervishoiusüsteemi tulemite rakendamist. Hiljutine uuring tõi välja, et COVID-19 kriis andis tugeva tõuke protsesside automatiseerimiseks ja digiteerimiseks, samuti tugiteenuste ja protsesside optimeerimiseks, asjakohased tegevused veel jätkuvad. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meede koosneb üheksast tegevusest. Nendest esimese kuue alla on koondatud teenused, mis on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamise poliitika kujundamiseks. Seitsmendas ja kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning vastava poliitika kujundamine ja elluviimine. Üheksanda tegevuse all kajastuvad nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamisega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud teenused. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Raviga välditav suremus 129,4 100 000 elaniku kohta 129,4 117,4 114,2 111,0 107,8 95,0 (2019) Allikas: Eurostat Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuse oodatav tulemus: tõendusel põhineva, tervikliku, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) eesmärkidest lähtuva ning teiste RTA programmidega (tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond) koostoimes eri osapooli, sektoreid ja tasandeid (üleriigiline, kohalik, esmatasand, haigla) kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika põhimõtted on kokku lepitud. Osapooled on teadlikud valdkonna arengusuundadest ning oma rollist ja vastutusest selle elluviimisel. Inimkeskse tervishoiu poliitika ülesannete lahendamisel kasutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemusi, et luua tõenduspõhiseid ja kasutajasõbralikke lahendusi, mis loovad lisaväärtust ja arvestavad tervisevaldkonna eripärasid ning mille abil võimestatakse ettevõtteid uute innovaatiliste lahenduste loomisel ja rakendamisel tervisesüsteemis. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  viiakse ellu RTA eesmärke programmi tegevustes 1.1.2–1.1.6 kirjeldatu alusel;  tegeletakse COVID-19 leviku ohjamisega Eestis. Selle mõju hindamine elanikkonna tervisekäitumisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele on eelnevatel aastatel olnud ressursimahukas tegevus, millesse tuleb panustada ka järgnevatel aastatel. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  kaasajastada tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte selliselt, et see soodustab inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist;  edendada inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist; 5  parandada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi inimkesksest tervishoiust, selle loomisest ja arendamisest ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ja rakendamise protsessist ning eri osapoolte rollidest ja vastutusest;  kaasata programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja huvigrupid tulemuste saavutamisse;  koguda tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalikke andmeid, suurendades seejuures koosvõimet ja parandades andmekvaliteeti;  töötada välja tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks seiremetoodika, toetada tervisesüsteemis kaasaegse analüüsi juurutamist ja suurendada andmeanalüüsi võimekust. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud jah jah jah jah jah jah jah küsimused on (2022) lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ning korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja nendega rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Oodatav tulemus: tegevuse elluviimise tulemusel suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemise suurendamisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  alustatakse terviseharituse raamistiku koostamisega, et leppida kokku eri osapoolte rollid ja ülesanded tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel eesmärgiga parandada elanikkonna terviseharitust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi; 6  jätkatakse veebiportaali digilugu.ee (terviseportaal) uuele visuaalsele kujundusele ja tehnilisele platvormile üleviimist. Eesmärk on pakkuda inimestele ühtset usaldusväärset tervisealase teabe saamise allikat kasutajasõbralikus ja usaldusväärses keskkonnas. Alustatakse ka uute teenuste arendamist portaali lisamiseks, sh näiteks nõusolekute ja tahteavalduste andmisega seotud teenused. Need hõlmavad nii praegusi kasutusel olevaid tahteavaldusi kui ka võimalikke uusi tahteavaldusi18. Eesmärk on luua kasutajamugavad teenused, mis on terviseportaali kaudu tervisesüsteemile suunatud tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks, muutmiseks ja tagasivõtmiseks ning et tagada asjakohase info operatiivne jõudmine tervishoiuteenuse osutajateni. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  suurendada inimeste teadlikkust terviseportaalist ja selle kasutusvõimalustest;  välja töötada inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad krooniliste haigustega paremaks toimetulekuks;  võimestada inimesi enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetada tervisesüsteemis orienteerumisel;  suurendada teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist;  jätkata tervisetõendite digiteerimisega, muutes relva- ja soetamisloa ning eriteenistuja ja töötervise tervisekontrollide otsuste (sh tervisedeklaratsioon) tegemine ja infovahetus digitaalseks, samuti automatiseerida tõendite kehtivuse peatamine;  tõhustada koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel;  tagada inimeste, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse tervisesüsteemis;  võimestada patsientide esindusorganisatsioone ja edendada huvikaitset. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt 2,6% 1,0% 6,7% 8,4% 10,0% 12,0% 20,0% elundeid või kudesid (2021) siirdamiseks Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus 63,9% 71,9% 68,7% 70,3% 71,9% 73,5% 80,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut ja Statistikaamet 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus 48,6% 49,2% 53,3% 55,7% 58,1% 60,5% 70,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut ja Statistikaamet 18 Olukordadeks, kus patsient oma tahet avaldada ei saa, on paljudes riikides kasutusel patsienditestament (inglise keeles patient’s will), mida nimetatakse ka elutestamendiks (inglise keeles living will), või üldisemalt patsiendikorralduseks (inglise keeles patient’s directive, saksa keeles patientenverfügung) või tulevikujuhisteks (inglise keeles advance directive, health care directive). Sellise dokumendi loomise võimekuse loomine digilugu.ee kaudu, kus tervishoiuteenuse osutaja osaleb protsessis nõustajana loob usaldusväärsuse nii inimese, tema lähedaste kui ka tervishoiusüsteemi jaoks. 7  13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane 57,8% 62,0% 61,0% 63,7% 66,5% 69,2% 80,0% vaktsiin) vaktsineerimisega (2021) hõlmatus Allikas: Terviseamet Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase 11,7% 7,0% 14,0% 16,3% 18,6% 20,9% 30,0% vaktsineerimisega (2022) Allikas: Terviseamet Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 50,9% 46,1% 55,1% 57,3% 59,4% 61,5% 70,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus 58,8% 55,9% 61,3% 62,5% 63,8% 65,0% 70,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 48,3% 53,7% 53,1% 55,5% 57,9% 60,4% 70,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut 70 Toetus tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM) Investeeringutega toetatakse kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti, mis loob eeldused, et osutada suuremal arvul tervishoiuteenuseid esmatasandi tervisekeskustes. Tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse tervisekeskusi, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Esmatasandi tervisekeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud tervishoiuteenuste mahu kasvu. Taotlusvoorude tulemusel ehitatakse või rekonstrueeritakse kokku 56 tervisekeskust üle Eesti. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on parandada koostööd esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid, meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel. Viljandi haigla esmatasandi ja maakondliku tervisekeskuse projektid tõstetakse perioodi 2014–2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast taaste- ja vastupidavusrahastusse (RRF) ühe osana sotsiaal- ja tervishoiu komponendist, kuni ametliku taastekava kinnitamiseni jäävad projektid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF). Teenust rahastatakse ERFi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ ja „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ vahenditest. Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Perearsti meeskonna roll ja ülesanded on järjest enam 8 laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. TAT „Terviseportaali analüüs ja arendamine“ vahenditest rahastatakse ka terviseportaali uuendamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada olemasoleva patsiendiportaali kasutusmugavust ja laiendada pakutavaid funktsionaalsusi, et portaal toetaks maksimaalselt inimesi nii tervise säilitamisel kui ka ravis, arendades selle saavutamiseks välja uuendatud disaini ja identiteediga ning mugavat kasutuskogemust pakkuva üleriigilise terviseportaali. Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Tegevuse eesmärk: tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Oodatav tulemus: tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele ning kes on võimekad juhtima vajalikke muutusi inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamises. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud ja puudus vähendatud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  motiveeritud tööjõu ning ohutute ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumiseks tagatakse pikaajaline tervishoiutöötajate olemasolu ja panustatakse nende võimestamisse: o jätkatakse tervishoiutöötajate „Tagasi tervishoidu“ projekte; o rahastatakse psühholoogide kutseaastat, et toetada kliinilise psühholoogi ja psühholoog- nõustajate kutse omandamist; o arendatakse residentuurikorraldust; o töötatakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel välja digioskuste arendamise raamistik („Digital Skills“);  arendatakse tervishoiutööjõu planeerimiseks kasutatavaid andmekogusid ning luuakse tõhusad tööriistad ja meetodid tööjõu planeerimiseks: o tervishoiutööjõu planeerimiseks defineeritakse vajaminevate oskustega meeskond; o koostatakse riiklik tervishoiutööjõu planeerimise raamistik koos rakenduskavaga ning kehtestatakse kõikidele osapooltele selged rollid ja vastutus;  leevendatakse regionaalset tööjõupuudust lähtetoetuse eraldamisega, analüüsitakse selle mõju ja tegeletakse selle parendamisega, et tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast;  jätkatakse perearstide mentorlusprogrammiga, mille eesmärk on toetada arste enesearengul ning suurendada nende juhtimispädevust. See võimaldab parandada ja ühtlustada üldarstiabi kvaliteeti;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega õendusvaldkonna arendamise rakendusplaanis aastateks 2021–2030 kirjeldatud tegevustes, sealhulgas: o rakendatakse eriõde iseseisva spetsialistina kõikidel tervishoiu tasanditel. Eriõe suurema kliinilise pädevuse kasutamine ja vastutuse laiendamine aitab kaasa patsiendi tervisemurede paremale lahendamisele. Ühtlasi võimaldab see kokku hoida arsti tööaega ja vähendada töökoormust, samuti aitab lühendada ravijärjekordi ja tagada parem ravi järjepidevus. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi;  kohandada õppetöö ja praktiseerimisvõimalused vastavalt tervisesüsteemi arengule inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist toetavaks; 9  panustada teenuse osutamist toetavate innovaatiliste IT-lahenduste arendamisse ja laialdasse kasutuselevõttu ning suurendada tervishoiutöötajate võimekust neid kasutada, samuti suurendada teadlikkust infoturbest koolituste abil ja digioskuste lisamisega õppekavadesse;  arendada tervishoiuteenuste kättesaadavust toetavaid teenuseid (sh eriarsti ja apteekrite lähtetoetuste andmise süsteemi) ning soodustada kaugteenuste kasutamist, arvestades hajaasustatud piirkondade vajadusi;  senisest enam pöörata tähelepanu tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele ning töötada välja vastavad tööriistad, mida tervishoiuteenuse osutajad saavad ühtselt kasutusele võtta (nt vaimset tervist toetavate meetmed);  töötada koos sidusrühmadega välja õigusaktide uuendamise ja täpsustamise kava, mis hõlmab tervishoiuspetsialistide (sh iseseisvalt töötavate kliiniliste psühholoogide, füsioterapeutide, tegevusterapeutide ja logopeedide) kvalifikatsiooni ja/või pädevuse ning muu riigi kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate Eestis tööle rakendamise ja tervise infosüsteemi andmetele ligipääsuga seotud tegevusi. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Arstide arv 100 000 elaniku kohta 343,0 347,6 358,4 361,9 365,4 368,9 383,0 Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Perearstide keskmine vanus 55,5 Allikas: Tervise Arengu 55,5 54,1 53,5 53,0 52,4 50,0 (2021) Instituut Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 15,3 15,7 18,6 19,5 20,5 21,4 25,0 Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 648,1 623,0 700,0 720,7 741,5 762,2 845,0 Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 71,5 72,5 75,7 76,3 76,9 77,5 80,0 Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Tagasi tervishoidu koolituse 31 läbinute arv aastas 23 30 30 35 35 35 (2021) Allikas: Sotsiaalministeerium Residentide õppeaasta 525 keskmine arv 523 551 558 565 572 600 (2021) Allikas: Tartu Ülikool 71 Eriarsti lähtetoetuse rahastamine (SoM) Lähtetoetuse eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste valima endale vähemalt viieks aastaks erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna või Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Eriarsti lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (SoM) Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täiendamise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate 10 registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid. 79 Residentuurikulude rahastamine (SoM) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Residentuurikulusid rahastatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel. Arvesse võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vajadusest tingitud kulude suurenemine, et viia tasemehariduse järgne spetsialiseerumine vastavusse eriala vajadustega ning tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tööturule saabumine. 320 Psühholoogide kutseaasta rahastamine (SoM) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Tegevuse eesmärk: tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Oodatav tulemus: tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku, era- või kolmandasse sektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  arendatakse esmatasandi mudelit ja panustatakse selle tugevdamisse: o jätkatakse esmatasandi korralduse põhimõtete ja arengusuundade aruteludega ning koostatakse esmatasandi arengukava aastani 2035; o hinnatakse tervisekeskuste toimivust; o parema kaasamise ja infovahetuse nimel võimestatakse regionaalset koostööd, sest esmatasandi arendamisel tuleb arvesse võtta piirkondlikke eripärasid, et muutused toetaksid arstiabi ühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti. Selleks saadakse tuge Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) projektist „Regional and local authorities – Primary care reform in Estonia“; o jätkatakse õigusaktide muutmisega, et luua paindlikumad ja inimkesksemad võimalused kvaliteetse perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks;  kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid (sh eriõe teenus), et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal;  koostatakse kiirabi arengusuunad, kus sätestatakse kiirabisüsteemi arenguvajadused ja koostöökokkulepped tervishoiuvaldkonna osapooltega. Selle aluseks kasutatakse „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi“ analüüsi tulemusi, milles analüüsitakse erakorralise abi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele eesmärgiga tagada erakorralise meditsiinilise abi osutamise jätkusuutlikus ja efektiivne ressursikasutus;  jätkatakse e-kiirabi uuendamisega, selleks hangitakse uus tarkvaralahendus, millega asendatakse praegu kasutusel olev lahendus, seejärel alustatakse uue lahenduse juurutamisega. Selle eesmärk on parandada e-kiirabi teenuse kvaliteeti ning võtta kasutusele uusi võimalusi kiirabi töö lihtsustamiseks ja toetamiseks.  koostatakse haiglavõrgu arengusuunad, mille eesmärk on luua pikemaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste 11  korraldamiseks. Selle koostamise aluseks on aastatel 2019–2022 Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) toel tehtud analüüs „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“;  viiakse ellu haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristu ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele: o SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine ja logistikakeskuse rajamine; o SA Narva Haigla hoonete kaasajastamine; o SA Kuressaare Haigla hoonete kaasajastamine; o SA Ida-Viru Keskhaigla rekonstrueerimise lõpetamine ja psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine; o SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine, B-korpuse palatiosakondade rekonstrueerimise lõpetamine; verekeskuse rekonstrueerimine; o SA Tartu Ülikooli Kliinikum A-korpuse rekonstrueerimise lõpetamine; o AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna juurdeehituse lõpetamine; o SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehituse lõpetamine; o AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimise lõpetamine; o isolatsioonipalatite, sh ventilatsioonisüsteemide kaasajastamine HVA haiglates;  luuakse eeldused personaalmeditsiini rakendamiseks, kus geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid. Selleks arendatakse välja IT-taristu, luuakse tervise infosüsteemi osana geneetiliste andmete infosüsteem vajalike geneetiliste algandmete säilitamiseks ning uuendatakse õigusruumi19. Uute teenuste tulemusel suureneb inimese teadlikkus oma terviseriskidest, mis on aluseks terviseteadlikumate otsuste tegemiseks, samuti tehakse tervishoiuteenuse osutajale kättesaadavaks geeniandmetel põhinev informatsioon. Koostatakse personaalmeditsiini pikaajaline programm eesmärgiga välja selgitada tulevikus arendatavate teenuste fookusvaldkonnad, toimimismudel, sh geneetiliste andmete infosüsteemi edasiarendused tervisesüsteemi toetamiseks, organisatsioonide rollid ja ülesanded selleks, et võimalikult paljude inimeste tervist parandada, kaasates geneetilised andmed tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravi- kui ennetustegevuses;  viiakse ellu ja juurutatakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel tehtud analüüsi „E-tervise valitsemisraamistiku projekt“ käigus Eesti huvipooltega koostöös välja töötatud uuendatud e-tervise valitsemisraamistik ja rakendusplaan. Eesmärk on muuta e-tervise valitsemine senisest tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks ning e- tervisesüsteemi korraldus ning selle peamised valitsemisprotsessid ja osapoolte rollid ja vastutus kõikide tervisesüsteemi osapoolte jaoks selgemaks;  jätkatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekti (upTIS) elluviimist, milles uuendatakse terviseandmete vahetusega seonduvat korraldust, protsesse ja infrastruktuuri. Eesmärk on tagada tervise infosüsteemi abil Eesti inimestele parem ülevaade ja suurem kontroll oma tervise üle ning nutikate lahenduste kaudu tagada ravi järjepidevus, parendada kliinilisi protsesse, säästa inimestega tegelevate spetsialistide aega, võimaldada kvaliteetse ja kättesaadava terviseandmestiku abil teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, tagada teenuste kvaliteet ning toetada teadus- ja arendustegevust, võimestades terviseandmete taaskasutamist: o luua tervise teekonna juhtimise töölaua digilahenduse ja ravimiskeemi teenuse kirjeldused koos digilahenduse arendamise toimereeglitega, mis aitavad parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja ravisoostumust; o analüüsida võimalusi tagamaks tervise infosüsteemi abil igale spetsialistile õigel ajal õigetele andmetele ligipääs, et võimaldada Eesti inimestele pakkuda parimat võimalikku abi; 19 Lahendus töötatakse välja kolme teenuse – rinnavähi personaliseeritud ennetusteenuse, farmakogeneetiliste soovituste e- teenuse ning südame-veresoonkonnahaiguste personaliseeritud ennetusteenuse näitel. Esimeseks rakendatavaks teenuseks on planeeritud rinnavähi personaliseeritud ennetusteenus. 12  o Euroopa ja Eesti andmestrateegiates ning Euroopa terviseandmeruumi määruses seatud eesmärke arvestades töötada välja teisese andmekasutuse toimimismudel ja arendada teisesele andmekasutajale mõeldud andmeteenuseid;  jätkatakse lapse sünni sündmusteenuse raames analüüsitud ettepanekute elluviimist, et tagada asjakohaste andmete digikanalis õigeaegse liikumisega lapseootus nii rasedale kui tervishoiutöötajale, kes saab andmeid arvestades planeerida vajalikud sekkumised;  tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumisel pööratakse järgnevatel aastatel suuremat tähelepanu: o valdkonna hädaolukorraks valmisoleku teenuste arendamisele, mis hõlmab endas ka täiendava meditsiinivalmisoleku keskuse loomist, mis on võimeline koondama ülevaadet ja koordineerima keemilise, bioloogilise, radioaktiivse ja tuumaenergiast põhjustatud ohule reageerimise vastumeetmeid ja võimekust (CBRN – chemical, biological, radiological and nuclear); o valdkonna teenuste hädaolukorraks valmisoleku nõuetele vastavuse ja mõju hindamisele; o ohutegurite analüüsil ja sellest tulenevalt valdkonna hädaolukorraks valmisoleku teenuste planeerimisele ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisele; o tervishoiu riigikaitseks valmistumise korraldamisele; o Eesti rahvusvahelise elanikkonnakaitsepoliitika seisukohtade väljatöötamisele ja kaitsmisel osalemisele; o piiriülese arstiabi ning humanitaarabi andmise ja vastuvõtmise korraldamisele. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  arendada välja elukaart kattev inimkeskne integreeritud jätkusuutlik ja optimaalne teenusemudel ning rakendada seda valdkondadeüleselt, luua toetavad strateegilised rahastamisviisid, teenused ja infovahetus ning seda toetav õigusraamistik;  jätkata esmatasandi tervisekeskuste loomisega, et tugevdada kvaliteetse, kättesaadava ja senisest enam haiguste ennetusele ja tervisedendusele suunatud üldarstiabi ja esmatasandi meeskonna rolli;  korrastada raviteekonnad, mille aluseks on koostatud raviteekondade / sündmuspõhise lähenemisviisi raamistik;  luua innovaatilised inimest ja tervishoiusüsteemis töötavaid spetsialiste toetavad teenused ja lahendused ning rakendada neid koos personaalmeditsiini, kaugtervishoiu, inimkeskse ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega;  luua tervisesüsteemis investeeringuid soodustav keskkond ja tagada tehtud investeeringute tõhusus;  valmistada ette täiendavad investeeringuvajadused HVA haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks: o HVA haiglate taristute ehitamine ja kaasajastamine; o SA Viljandi Haigla logistikakeskuse rajamine ja sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine; o SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine; o SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku uue hoone rajamine; o Põhja-Eesti naiste- ja lastekliiniku rajamine; o Tallinna Haigla rajamine praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate baasil. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud 32,4% 30,2% 36,3% 38,3% 40,2% 42,2% 50,0% vastuvõttudest (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut 13  Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta 233,7 293,1 265,1 280,8 296,5 312,2 375,0 Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut ja Statistikaamet Hospitaliseerimised astma 24,1 tõttu 100 000 elaniku kohta 24,1 23,1 22,9 22,6 22,4 21,4 (2019) Allikas: OECD Statistics Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 86,7 86,7 86,1 86,0 85,8 85,7 85,0 100 000 elaniku kohta (2019) Allikas: OECD Statistics Hospitaliseerimised diabeedi 104,1 tõttu 100 000 elaniku kohta 104,1 102,6 101,9 101,5 101,1 100,0 (2019) Allikas: OECD Statistics Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi 67,4% voodihõive 71,5% 70,2% 71,6% 73,0% 74,4% 80,0% (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive 73,7% 77,5% 76,2% 77,5% 78,7% 80,0% 85,0% Allikas: Tervise Arengu (2021) Instituut Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda 8%* müokardiinfarkti haiglaravi 42,0% 44,9% 45,6% 46,4% 47,1% 50,0% (2021) perearsti juurde Allikas: Eesti Haigekassa Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi 5,0%* 31,8% 36,6% 37,8% 39,0% 40,2% 45,0% haiglaravi perearsti juurde (2021) Allikas: Eesti Haigekassa Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus 63,0% 64,0% 69,0% 69,9% 70,7% 71,6% 75,0% Allikas: Tervise Arengu (2016) (2019) Instituut Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus 14,0% 18,0% 18,7% 18,9% 19,1% 19,3% 20,0% Allikas: Tervise Arengu (2016) (2019) Instituut *Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. 289 Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste integreeritud teenuse mudeli väljatöötamine ja rakendamine (SoM) Töötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemiga, eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil olevate inimeste valdkondadeülene (tervis, hoolekanne ja õigus) integreeritud teenuse korraldamise mudel ja see viiakse ellu. Eesmärk on luua teenused ning kasutada hindamisinstrumente, mis on tõenduspõhised, parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada inimeste põhiõigusi, vähendades sunni rakendamise vajadust. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 69 Toetus haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM) Ajakohastatakse pädevuskeskustena töötavad regionaalhaiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega regionaalhaiglatesse tugevdatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike 14 eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on piirkondlike haiglate maakonnahaiglatega võrgustumise eelduseks. TÜKis rajatakse perioodil 2017–2022 üheksa raviüksust (mh lastekliinik, kõrvakliinik, päevaravi üksus). PERHis rajatakse 2023. aasta augustiks 7 raviüksust (mh patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad). Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 290 Toetus integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor projektidele, mille eesmärk on välja töötada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas ning teistes valdkondades kasutatavad instrumendid, mis toetavad eri valdkondade teenuste lõimimist. Eesmärk on luua vähemalt kaks instrumenti: 1) koduohutuse hindamisinstrument, mis võimaldab eri valdkondades infot vahetada ja vajaduse korral reageerida; 2) koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on teha järelevalvet kiirabibrigaadi pidajate üle ning juhtida kiirabiteenuse toimimiseks vajalikke korralduslikke tegevusi riiklikul tasandil, sealhulgas kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, korraldada koostööd teiste operatiivasutustega. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi, mida osutab perearst koos temaga töötavate tervishoiutöötajatega, on esmatasandi tervishoiu põhiteenus, mille korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise ja planeerimise eest alates 2022. aastast Eesti Haigekassa. Eesti Haigekassa ülesanne on tagada üle-eestiline üldarstiabi (sh perearstide) kättesaadavus ning teha toimingud, mis on seotud üldarstiabi korraldamisega – perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, samuti vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust väljaarvamine. Eesti Haigekassa nõustab ka inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral. Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. Korralduslikud ülesanded on plaanitud seadusemuudatusega liikuma alates 2022. aastast Eesti Haigekassa vastutusele. 83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikult viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris 15 psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne20, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. Koostöös Justiitsministeeriumiga on ette valmistatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud kohtupsühhiaatria memorandum, mille laiem eesmärk on valdkonna juriidiline ja materiaalne korrastamine. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine. Samuti tagatakse kogutud koeproovide säilitamine. 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2022. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest tehakse personaalmeditsiini tervikliku lahenduse rakendamiseks vajalikud analüüsid, näiteks sellised, mis on seotud 2023. aastal jõustuvate õigusaktide muudatustega ning personaalmeditsiini pikaajalise programmi väljatöötamisega. Samuti on vahendid osaliselt ette nähtud uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks. 241 Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida- Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud haigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Teenuse tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ vahenditest. Teenuse eesmärk on suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581, aga ka hädaolukorra seaduses. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks valmistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vajaduse korral piiriülest arstiabi ja humanitaarabi. 322 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste korral, tehakse investeeringuid haiglavõrgu kava haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Tegevust toetatakse REACT-EU ERF-i meetme 15.2 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ TAT „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ raames. Haiglavõrgu haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt haigla vajadustele, ning valmisoleku ja teenuste jätkamise võimekuse parandamist pikaajalise elektrikatkestuse korral toetatakse REACT-EU ERF-i meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ TAT „Tervishoiu hädaolukordadeks 20 Sotsiaalministeerium. (2017). Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. Tallinn. 16 valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ raames. Lisaks tehakse investeeringuid COVID-19-vastase vaktsiini ja vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise korraldamiseks REACT-EU ERF-i meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 15.1.2 „COVID vaktsineerimine“ TAT „COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine“ raames. Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Tegevuse eesmärk: tervisesüsteemi kvaliteedi parendamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Oodatav tulemus: tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tõenduspõhiste tegevuste ja poliitikakujundamise arendamine, sh seire. Välja on arendatud avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  koostatakse patsiendiohutuse riiklik tegevuskava, et tagada avatud patsiendiohutuse kultuuri koordineeritud ja ühtne arendamine erinevatel tasanditel. Määratakse kindlaks eri osapoolte rollid ja vastutajad ja omavahelised seosed;  Riigikogus vastu võetud ja 2024. aasta 1. juulil jõustuva seadusega luuakse patsiendikindlustuse süsteem, sh kehtestatakse tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus, ja arendatakse patsiendiohutuse süsteemi. Selle peamine eesmärk on paranenud patsiendiohutus ja patsientide huvide senisest parem kaitse. Lisaks aitab uus süsteem koos loodava patsiendiohutusjuhtumite ja vigade registreerimise andmekoguga motiveerida raviasutusi tegelema välditavate ravivigadega, sh neid analüüsima ja nendest õppima;  panustatakse tõenduspõhise poliitika kujundamisse ja teenuse kvaliteedi parandamisse: o EL-i struktuursete reformide elluviimise programmi (TSI) projekti „Health system performance assessment framework for Estonia“ käigus luuakse tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik, mis võimaldab tõhustada elluviidud poliitikameetmete asjakohasust ja tervisesüsteemi strateegiliste eesmärkide täitmise seiramist. Projekti käigus lepitakse eri osapooltega kokku tervisesüsteemi seirenäitajad ja eesmärgid ning koostatakse tegevusplaan hindamise tegemiseks; o koostatakse ravi- ja patsiendijuhendid ning tellitakse ja koostatakse tervisetehnoloogiate hindamise raporteid kokku lepitud prioriteetsetel teemadel; o arendatakse indikaatoreid, kogutakse andmeid ja tehakse analüüsid järgmistel teemadel: elanikkonna suutervise ja hambaraviteenuse kvaliteet, laste tervise jälgimine, õendusabi, sealhulgas iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõendusteenuste kvaliteet;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 kirjeldatud tegevuste rakendamiseks;  tehakse koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks;  alustatakse välja töötatud tervisesüsteemi klassifikaatorite ja koodiloendite haldusmudeli rakendamisega. Selle tulemusena paraneb tervisesüsteemi andmevahetuse koostalitlusvõime ning väheneb dubleerimine ja killustatus. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  arendada patsiendiohutuse kultuuri koordineeritult, lõimides see tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tervishoiutöötajate koolitustesse, tervishoiuteenuste mudelikujundamisse, innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ning patsiente ja nende lähedasi kaasava kultuuri arendamisse; 17  rakendada tervishoiutekkeliste nakkuste ja patsiendiohutusjuhtumite ennetamisega seotud tegevusi, sealhulgas koostada tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli ravijuhend, ning parandada tervishoiutöötajate ja elanikkonna seas teadlikkust antibiootikumide kasutamisest;  ajakohastada tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste õigusraamistikku ja järelevalvesüsteemi;  süsteemselt investeerida tõhusate ja tõenduspõhiste tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendusse: koostatakse ravi- ja patsiendijuhendeid, teenuse osutamist toetavaid tegevusjuhendeid ja -juhiseid ning hinnatakse tervisetehnoloogiaid, hallatakse klassifikaatoreid, seiratakse ravikvaliteeti, arendatakse tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse järelevalvesüsteemiga;  teha koostatud tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistiku ja tegevuskava põhjal toimivuse analüüs;  osaleda EL-i tervisetehnoloogiate hindamise arendamise võrgustikus;  arendada tervisesüsteemis kasutusel olevat terminoloogiat, mis on hallatud ühtsetel alustel;  teha ettevalmistusi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versioonile (RHK 11) üleminekuks, sealhulgas juurutada see Eesti tervisesüsteemis;  Arendada aktiivset andmete ja teadmiste vahetust tervisesüsteemi osapoolte vahel ja teiste sektoritega, mida toetavad innovatiivsed digilahendused ning jätkusuutlikult toetatud ja juurutatud kaasaegsed klassifikaatorid;  korrastada andmekogude andmed selliselt, et need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed nii osutatud teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ning tervishoiuteenuste arendamiseks kui ka teadustööks;  arendada ühtset eestikeelset õendus- ja ämmaemandusterminoloogiat, et õe ja ämmaemanda tegevus oleks mõõdetav ja nähtav;  leppida kokku ja valideerida hindamisinstrumendid vaimse tervise probleemide eelhindamiseks ja raviks eesmärgiga ühtlustada vaimse tervise õe vastuvõtte üle Eesti (EHK);  teha koostööd tervisesüsteemi osapooltega laste tervise jälgimise juhendi tegevuste rakendamiseks ja nende hindamiseks.  analüüsida tegevuslubade väljaandmise uuendamisega seotud arendusvajadusi ning töötada välja rakendusmeetmed inimkesksete tervishoiuteenuste järjepidevaks osutamiseks koos teenuste kättesaadavusega, samuti teha regulaarset järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja 7 12 14 14 15 15 18 tervisetehnoloogiate (2021) hindamise raportite arv Allikas: Eesti Haigekassa Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva 12,7 12,7 11,3 11,0 10,7 10,3 9,0 järgne suremus (2019) Allikas: OECD Statistics ja Müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva 15,8 15,8 14,8 14,5 14,3 14,0 13,0 järgne suremus (2019) Allikas: OECD Statistics Kopsuemboolia määr pärast puusa- või 147,7 147,7 146,4 146,2 146,0 145,8 145,0 põlveliigese vahetamise (2016) (2016) operatsiooni 18  Allikas: OECD Statistics Kõhuõõne operatsiooni- 3014,5 3014,5 järgse sepsise määr 2677,8 2621,7 2565,6 2509,5 2285,0 (2017) (2017) Allikas: OECD Statistics Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate 16,2 16,2 ajalise üksiksünnituse 15,8 15,6 15,5 15,4 15,0% (2019) (2019) korral (Robson 1+2) Allikas: Eesti Haigekassa 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarktiregistrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu terviseandmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse osaliselt Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmärk on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 73 Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava patsiendikaebuse menetlemine (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kaebus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames analüüsitakse esitatud kaebusi, seejuures tegutseb eksperdikomisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. Kaebuste maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal analüüsiti 64 kaebust aastas, siis 2020. aastal pöörduti eksperdikomisjoni poole 204. ja 2021. aastal 168 korral. 100 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (SoM) Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, aga ka Sotsiaalministeeriumi poolt. 156 Nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamine (TA) Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenuse osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse kaheksas uuringuvaldkonnas, sealhulgas gripp ja muud respiratoorsed viirused, muud 19 viirused, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, seksuaalsel teel levivate nakkushaiguste tekitajad, invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad (Salmonella, Campylobacter, E. coli, C. diphtheriae), antimikroobne resistentsus. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega. 161 Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on kontrollida kas patsiendile on üldarstiabi kättesaadav ning väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi, õendusabi, ämmaemandusabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt osutatav õendusabi ja iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) ja psühholoogilise abi osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata üldarstiabi kättesaadavust ja tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb seadustest, sealhulgas tervishoiuteenuste korraldamise seadus, psühhiaatrilise abi seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jt. 163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piires. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud saadetakse vastavuseksamile. 416 Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine (TA) Ravi osutamisel tekkinud ohujuhtumite (tahtmatud ravivead või muud ravikäigus tekkinud tõrked ja plaanipärasest tegevusest kõrvalekalded) anonüümse registri pidamine, järelduste ja analüüside teostamine, kohustusliku vastutuskindlustuse lepituskomisjoni töö korraldamine ja kohustusliku vastustuskindlustuse järelevalve teostamine. Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi. Oodatav tulemus: ebavõrdsust tervises mõjutavate tegurite (tervisekäitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus, ravikindlustuskaitse puudumine või selle katkendlikkus, sotsiaal-demograafilised ja keskkonnast tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus vähenemas. Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas finantsriski. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  jätkatakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise ja ressursside kasutamise tõhustamise võimaluste arutelusid eesmärgiga laiendada tervishoiu rahastuse tulubaasi; 20  jätkatakse ravikindlustuskaitse laiendamise võimaluste arutelusid eesmärgiga tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele;  jätkatakse patsientide omaosaluskoormus vähendamise meetme, sh täiskasvanute hambaravihüvitise, ravimite ja meditsiiniseadmete soodustuste jne põhimõtete muutmise võimaluste arutelusid eesmärgiga vähendada haavatavamate elanikerühmade omaosaluskoormusest tingitud vajalike tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist. Esimese sammuna selgitatakse välja meetme sihtrühm ja omaosaluse kulude liigid (nt visiiditasu, voodipäevatasu jne), mis vajavad sekkumist. Seejärel pannakse paika metoodika ja lepitakse kokku rahastusallikad, tulemuslikkuse mõõtmise süsteem ja tegevuskava uue süsteemi elluviimiseks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  vähendada elanike rahalisi ja mitterahalisi barjääre tervishoiuteenuste kasutamisel ning tagada kõigile elanikele püsiv üldine kindlustuskaitse; barjääride vähendamiseks töötada välja ja rakendada vajalikud muudatused;  vähendada kõige haavatavamate elanike rühmade omaosaluskoormust ja sellest tingitud vajalikest tervishoiusekkumistest loobumist;  tagada tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste, sealhulgas kaugteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus;  tervishoiuteenuste ebaühtlase kättesaadavuse parandamiseks ja sellest tuleneva tervise ebavõrdsuse süvenemise vähendamiseks arendada välja ja võtta kasutusele innovaatilised lahendused, sealhulgas tervishoiu kaugteenuseid toetavad lahendused;  ennetuses, varases avastamises ja ravis ning tervishoiuteenuste planeerimisel ja korraldamisel arvestada inimeste individuaalsete, sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja etniliste iseärasustega. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Ravikindlustusega kaetute osakaal 95,6% rahvastikus 95,0% 96,6% 97,1% 97,6% 98,0% 100,0% (2021) Allikas: Eesti Haigekassa ja Statistikaamet Leibkondade omaosaluse osakaal 21,9% tervishoiukuludes 23,9% 20,4% 19,6% 18,9% 18,1% 15,0% (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut Täiskasvanute (19- aastaste ja vanemate) 15,6% hambaravihüvitise 13,7% 31,9% 37,4% 42,8% 48,2% 70,0% (2020) kasutamine Allikas: Eesti Haigekassa Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja 41,4 45,2 36,4 33,9 31,4 29,0 19,0 madalaima (2021) sissetulekuga inimeste vahel Allikas: Eurostat Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute 24,0 erinevus põhi- ja 20,0 23,1 22,7 22,2 21,8 20,0 (2021) kõrgharidusega inimeste vahel Allikas: Eurostat 21 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 51 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine. Oodatav tulemus: ravimipoliitika kujundamise protsessis on kokku lepitud uues, terviklikus ja tervishoiupõhimõtteist lähtuvas ravimipoliitikas aastani 2030 ning konkreetses tegevuskavas, mis aitab kiirendada kliiniliselt efektiivsete ja kulutõhusate ravimite jõudmist patsientideni, vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel, ennetada ravimite tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele ning toetada ravimite ratsionaalset kasutamist. Samuti on ravimipoliitikas olulisel kohal apteegiteenuse kättesaadavus, kvaliteet ja arendamine ning ravimivaldkonna vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu võimestamine. Ravimipoliitika dokumendis on lisaks välja toodud Eesti peamised prioriteedid Euroopa Liidu ravimipoliitikas. Uus ravimipoliitika dokument hõlmab ka veterinaarravimeid. Ravimipoliitika toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning seab olulisele kohale digitehnoloogia ja terviseandmete parema kasutamise. IT-arendused toetavad nii arsti kui patsienti ravimitega seotud info leidmisel ja kasutamisel. In vitro diagnostikameditsiiniseadmete EL-i otsekohalduva määrusega (EL) 2017/746 (IVDR) ja meditsiiniseadmete EL-i otsekohalduva määrusega (EL) 2017/745 (MDR) on loodud meditsiiniseadmete jaoks kindel, läbipaistev, prognoositav ja jätkusuutlik EL-i-ülene õigusraamistik, mis tagab ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme, toetades samas innovatsiooni. Meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivate EL-i otsekohalduvate määruste rakendamiseks on 22  riigisisesed õigusaktid ajakohastatud ning täpsustatud on osapoolte ülesandeid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel, samuti on tagatud ülesannete täitmiseks vajaminevad ressursid. Olulisel kohal on Euroopa meditsiiniseadmete andmepanga Eudamed kasutuselevõtt ning Eudamedi liidestamine meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekoguga (MSA), et integreerida erinevad elektroonilised süsteemid, et võrrelda ja töödelda andmeid turul olevate seadmete ja asjaomaste ettevõtjate, vastavushindamise teatavate aspektide, teavitatud asutuste, sertifikaatide, kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute, järelevalve ja turujärelevalve kohta. Meditsiinikiirituse kasutamisel on oluline tagada, et protseduurid on õigustatud ning toovad kiirituse saajale otsest kasu. Kehtivas riigisiseses regulatsioonis on kirjeldatud 13 diagnostilist referentsprotseduuri, mille teostamisel peavad kiirgustegevusloa omajad igal aastal koguma ja edastama Terviseametile esitatud kriteeriumitele vastavate patsientide doosiandmed ning kasutama diagnostilisi referentsväärtusi asutusesiseselt viiteväärtustena patsiendidoosi optimeerimisel. Kiirgusseaduse kohaselt on diagnostiline referentväärtus ka radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse tase standardsuurusega patsiendi jaoks. Meditsiinikiirituse diagnostiliste referentsväärtuste määramiseks on õigusaktide muudatused hinnatud ja valdkonna osapooled kaasatud. Kiirgustegevusloa omaja peab korraldama asutusesisese meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi vähemalt üks kord aastas ning üks kord viie aasta jooksul tuleb auditi läbiviimisse kaasata asutusevälised auditeeritavas valdkonnas pädevad isikud. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuete rakendamiseks toimiva auditeerimissüsteemi väljatöötamiseks tehakse koostööd erialaühingute ja teiste valdkonna osapooltega vastavalt kiirgusohutuse riiklikus arengukavas (KORAK) seatud eesmärkidele. Nõukogu direktiivi 2013/59/EURATOM kohaselt peavad liikmesriigid tagama elaniku dooside hindamise ning selleks tuleb Eestis täpsustada vastutav asutus, tema ülesanded elanikudooside hindamisel ning tagada juurdepääs tervise infosüsteemi edastatudradioloogiliste uuringute andmetele statistika tegemiseks ja hinnanguliste patsiendidooside hindamiseks. Patsiendile ülekantavad verepreparaadid peavad olema võimalikult ohutud, tõhusad ja raviks kättesaadavad. Selleks on vajalik rakendada kaasajastatud ja asjakohaseid nõudeid doonorite sobivusele, doonorvere nakkusuuringutele, patsientide ja doonorite immunohematoloogilistele uuringutele, verekomponentide kvaliteedikontrollile, vere käitlemise kvaliteedisüsteemile, jälgitavusele ning verevalvsusele. Lähtudes Euroopa Komisjoni uuest algatusest otsekohalduva määruse kehtestamiseks, mh vere valdkonnas, on Eesti õigusaktide muutmise vajadus hinnatud ja verevaldkonna osapooled kaasatud. Verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks on oluline, et edendatud on vabatahtlikku ja tasuta doonorlust. Immunohematoloogiliste uuringute kvaliteedi tagamiseks on oluline immunohematoloogiliste uuringute referentteenus. Seoses ravimite ratsionaalse kasutamisega on bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid aineid sisaldavate ravimite väljakirjutamise piirangute jõustumisel eeldatav positiivne mõju rahvatervishoiu seisukohalt. Vähenevad bensodiasepiine sisaldavate ravimite kasutamisega seotud kõrvalmõjudest tingitud kahjud ja õnnetused. Samuti võib eeldada, et suureneb ravimite ratsionaalne kasutamine ning ravijuhiste järgmine ravimite väljakirjutamisel. Riigisiseste ravimeid puudutavate õigusaktide muutmise vajadus on hinnatud ning EL-i otsekohalduvate määruste rakendamiseks on seaduseelnõu ja rakendusaktide kavandid koostatud. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  ravimipoliitika 2030 – rakenduskava elluviimine ja regulaarne ajakohastamine; Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Rakenduskava koostamisel on lepitud kokku konkreetsed tegevused, vastutajad ja kaasatud osapooled, rahastuse vajadus, IT-lahenduse või õigusaktide muutmise vajadus, samuti on täpsustatud eesmärgid aastateks 2026 ja 2030.  ravimiregulatsiooni ajakohastamine: o ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise muudatuste menetlemine; 23  o Eesti seisukohad on uue EL-i ravimiregulatsiooni algatuse kohta koostatud, EL-i algatuse esialgne mõjude analüüs (sh õiguslik analüüs ja riigisiseste õigusaktide muutmise vajadus) on tehtud, huvigrupid on kaasatud. Seisukohad on vormistatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusena; o ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse menetlemine;  meditsiiniseadmete regulatsiooni ajakohastamine – EL-i otsekohalduvate määruste rakendamiseks on tehtud täpsustused meditsiiniseadmete seaduses ja selle rakendusaktides;  ravikindlustuse seaduse muutmine – meditsiiniseadmete hinnakokkuleppe sõlmimise ja muutmise põhimõtete kehtestamise ning maksimaalse jaemüügihinna regulatsiooni sätestamine ravikindlustuse seaduses, et vähendada patisentide omaosalust meditsiiniseadmete soetamisel;  meditsiinikiirituse regulatsiooni ajakohastamine – meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuete, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuete, diagnostiliste referentsväärtuste ja nende määramisega seotud nõuete ning elanikuooside hindamise eest vastutava asutuse ülesannete ja õiguste täpsustamine, kokkuleppimine valdkonna osapooltega täpsemate eesmärkide kohta ja konkreetse meditsiinikiirituse regulatsiooni ajakava ajakohastamine;  komisjoni 14.07.2022 ettepaneku COM(2022) 338 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/98/EÜ ja direktiiv 2004/23/EÜ, kehtestamiseks on verevaldkonna õiguslik analüüs ja riigisiseste õigusaktide muutmise vajaduse hindamine tehtud ning huvigrupid on kaasatud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  välja töötada muudatusettepanekud Eesti Haigekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete loeteluga seonduvalt meditsiiniseadmete maksimaalse jaemüügihinna regulatsiooni kehtestamiseks;  arendada apteegiteenust ja võimaldada apteekritele inimeste terviseandmetele teenusepõhine ligipääs – patsiendikeskne ravimikasutuse hindamine eeldab apteekri jaoks terviseandmetele teenusepõhist ligipääsu patsiendi nõusoleku olemasolul;  teha EL-i verekäitlemise regulatsiooni muudatusettepanekute analüüs ning hinnata muudatuste vajadust verevalvsuse, vere käitlemise ja verepreparaatide kättesaadavuse, dokumenteerimise, järelevalve ja hea tava nõuete, doonoriks sobivuse kriteeriumide ja vere erakorralise kogumisega seotud küsimustes;  hinnata kiirgustegevusloa omajatelt saadud andmete põhjal ja koostöös meditsiinikiirituse valdkonna osapooltega vajadust ja võimalust kehtestada referentsväärtused ka teistele sagedamini teostatavatele ja/või suure patsiendidoosiga meditsiinikiirituse protseduuridele, sh kuni 15-aastastel lastel tehtavatele uuringutele ja nukleaarmeditsiini protseduuridele;  hinnata meditsiinikiirituse valdkonna osapooltega meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuete, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuete ning diagnostiliste referentsväärtuste ja nende määramisega seotud nõuete rakendamiseks vajaminevaid muudatusi;  täpsustada elanikkonna kollektiivdooside hindamise eest vastutava asutuse ülesanded ning leppida kokku meditsiinikiirituse protseduurid, mille tegemise arvu ja patsiendidoosi andmete põhjal hakatakse elanikudoosi hindama;  menetleda ravimite väljakirjutamist reguleeriva määruse muudatusettepanekuid;  kujundada EL-i ravimiregulatsiooni muudatusettepanekute analüüsi alusel Eesti seisukoht. 24  Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja jah jah jah jah jah jah jah elluviimine korraldatud. (2022) Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium 91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus Tegevuse eesmärk: inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Oodatav tulemus: inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite pidev kättesaadavus ning ravimite tarnehäired ei ohusta patsientide tervist. Geneerilised ja sarnased bioloogilised ravimid on kättesaadavad ning võimaldavad pakkuda patsientidele kättesaadavat taskukohast ravi. Samuti võimaldavad need hinnakonkurentsile avalduva positiivse mõju kaudu tervishoiusüsteemis kulusid kokku hoida21. Parandatud on läbipaistvust ravimihindade kujunemisel ning analüüsitud on võimalusi hinnaregulatsiooni ajakohastamiseks. Eestis on tagatud verekomponentidega varustuse kindlus. Tagatud on tõhusate ja nõuetele vastavate meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tagatud on kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkus. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud. Inimeste teadlikkus meditsiiniseadme ohutust ja sihtotstarbekohasest kasutamisest ning defektsetest või võimalikest ohtlikest seadmetest teavitamisest on suurenenud. Asjakohane ravimiteave on kiiresti kättesaadav nii raviotsuste tegemiseks (nt ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) kui ka raviminõustamiseks (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  apteekrite lähtetoetuse rahastamine – muudetakse apteekri lähtetoetuse taotlemise aluseid, et need toetaksid apteegiteenuse osutamist piirkondades, kuhu apteekrit leida on osutunud keeruliseks;  immunohematoloogilistele uuringute referentteenuse osutamise korraldamine;  veredoonorluse propageerimise toetamine – iga-aastane leping veredoonorluse toetuseks;  ravimite saadavuse (sh kogus) ja hinnainfo koondamine ravimiregistrisse – info apteekides müügil olevate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta lisatakse ravimiregistri juures 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN 25  olevasse andmebaasi, mis võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivseid teenuseid erinevatele sihtrühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid);  ülevaate koostamine ravimite hinnaregulatsiooni toimivusest ja muudatusettepanekute ettevalmistamine. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal 38,2% humaanravimite 38,0% 40,7% 41,3% 41,9% 42,5% 45,0% (2021) kogumahus Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade 14,6% 17,9% 14,5% 14,4% 14,4% 14,3% 14,0% omaosalusest (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet ning inimeste ohutus ja õigused. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega, samuti kliiniliste uuringute tegemise või haiglaerandiga. 29 Ravimitega seotud tegevuste inspekteerimine (RA) Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks kõrvaltoime teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite tarneraskuste teatisi jne. Ravimiamet hindab teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajalikud meetmed ning edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raames Ravimiamet süstematiseerib aruanded ning teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvusvahelistele organisatsioonidele. 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedinõuetele vastavust keemiliste analüüside abil. Kontrolli aluseks on riskipõhine järelevalveplaan. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (veeb, teabenõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid. 26 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas õigusalaste selgituste andmine, juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (SoM) Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on kehtivas seaduses 15 000 eurot. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine (SoM) Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist reguleerivad vereseaduse §-d 16– 18. Teenus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmistamist ja täitmise kontrollimist ning teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 2022–2027 osutab teenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada Eestis verekomponentidega varustuse kindlus. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele mõeldud tervisekaitsetoetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks. 300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toodetavad, levitatavad ja kasutatavad meditsiiniseadmed on nõuetekohaselt andmekogudesse kantud, et Eestis toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja toimivusuuringud vastavalt õigusaktidele, tagatud on meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning EL-i turul on tõhusad ja ohutud meditsiiniseadmed. Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenuse eesmärk on korraldada meditsiiniseadmete pädeva asutuse ülesannete täitmine seoses teavitatud asutuste järelevalvega. Eesmärkide täitmiseks osaletakse rahvusvahelistes töörühmades, korraldatakse vajalikku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel. 301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, et Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt, täites neile kohalduvaid nõudeid hoolsalt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud ning vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Eesmärkide täitmiseks osaletakse rahvusvahelistes töörühmades, korraldatakse vajalikku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel. Meditsiinikiirituse diagnostilised referentsväärtused on kehtestatud ning patsiendidoose jälgitakse ja ajakohastatakse perioodiliselt. Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Tegevuse eesmärk: teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. Oodatav tulemus: inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskus nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, 27 sealhulgas tervishoiuasutused, on valmis nakkushaiguste puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse leviku risk Eestis on viidud miinimumini. Prioriteedid oodatava tulemuse saavutamiseks on järgmised:  COVID-19 leviku ohjamine. Eesmärk on vähendada COVID-19 epideemiast tingitud tervishoiusüsteemi koormust, hoida ühiskond avatuna ning tagada parem valmisolek järgmisteks analoogseteks uudsete ohtlike nakkushaiguste puhanguteks;  laiapõhjalise ja pikaajalise immuniseerimise tegevuskava koostamine ja selle rakendamine;  valdkondadeülese antimikroobse resistentsuse ohjamise koostöömudeli ning tegevusplaani koostamine ja rakendamine. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  koostöös teiste osapooltega COVID-19 pandeemia ohjamisel seatud eesmärkide saavutamiseks nüüdisajastada rakenduskava ning töötada välja vajalikud meetmed;  koostada inimtervishoius antimikroobse resistentsuse ohjamise (AMR) tegevusplaan ja seda rakendada;  tuvastada tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli probleemkohad ning ühtlustada nende käsitlus;  korraldada rahvusvaheliste tervise-eeskirjade auditeerimine ja leida selle käigus tuvastatud probleemkohtadele lahendused;  töötada välja terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje õigusraamistik ning rakendada seda koostöös partneritega;  nüüdisajastada nakkushaiguste andmete kogumise protsess selliselt, et väheneks eri osapoolte töökoormus ning lahendused vastaksid kasutajate vajadustele. Viimane Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik tegelik (2019) 2023 2024 2025 2026 2030 tase 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, 89,4% 91,9% 90,6% 91,3% 91,9% 92,5% 95,0% mumpsi ja punetiste (2021) (MMR) suhtes Allikas: Terviseamet 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, 83,8% 89,5% 85,6% 86,5% 87,4% 88,4% 92,0% mumpsi ja punetiste (2021) (MMR) suhtes Allikas: Terviseamet 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, 89,5% poliomüeliidi, 92,1% 90,7% 91,3% 91,9% 92,6% 95,0% (2021) Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: Terviseamet 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, 75,7% 78,9% 77,1% 77,8% 78,5% 79,2% 82,0% läkaköha ja poliomüeliidi (2021) suhtes Allikas: Terviseamet 28  65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise 29,5% gripivastase 10,2% 30,8% 32,1% 33,4% 34,8% 40,0% (2021) vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist 17,8% esmas- ja 16,9% 16,1% 15,2% 15,2% 14,3% 10,0% (2021) retsidiivjuhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi, samuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse raames tagatakse, et vajalikud andmed on nakkushaiguste registrisse laekunud ja neid on analüüsitud, nakkushaiguste levikutrendid on määratud ning pädeva asutuse kohustuste täitmine on tagatud õigel ajal ja täies mahus. Nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate ning sündmuseks valmistumise tingimustes soetatakse teenuse tagamiseks vajalikud tehnilised vahendid, ravimid, tarvikud jms ning arendatakse vajalikke täiendavaid või uusi teenuseid. 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud immuniseerimisega hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel ning tervishoiutöötajate õigeaegne varustatus immuunpreparaatidega. Selle tulemusena väheneb vaktsiin-välditavate nakkushaiguste esinemise sagedus või taasesinemise tõenäosus. Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajaid, teeb järelevalvet immuniseerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate üle, immuniseerimiskava vaktsiinide külmahela nõuete täitmise üle, nõustab ja vajaduse korral osutab erialast ametiabi. Teavet immuniseerimise kohta avaldatakse veebilehel https://ta.vaktsineeri.ee/, mida haldab Terviseamet. 234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Antimikroobse resistentsuse (AMR) valdkonnas rakendatakse „Üks tervis“ (one health) põhimõtet, mille puhul ühendatakse tervikuks inim-, veterinaar- ja keskonnatervishoiu valdkondade teadmised ja praktika ning seatakse valdkondadeülesed eesmärgid. Terviseamet korraldab inimtervishoius valdkonnas antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega, samuti tegeletakse sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet pädeva asutusena täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kohustusi, samuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse eesmärk on tagada toimiv mikroobide resistentsuse seire süsteem ning andmevahetus mikroobide resistentsuse tekke ja leviku kohta nii Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate kui ka Veterinaar- ja Toiduameti vahel. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning epideemiate ja pandeemiate puhkemisel ohjata nende levikut elanikkonnas ja vähendada 29 koormust tervishoiusüsteemile. Eesmärgi täitmiseks soetatakse vajalikke ravimeid, vaktsiine ja tarvikuid ning arendatakse uusi või muudetakse olemasolevaid teenuseid. Terviseamet korraldab pädeva asutusena epidemioloogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui rahvusvaheliste puhangute jm nakkushaiguse sündmuste esinemise korral (sh põhjuslike seoste väljaselgitamine), määrab patogeene nakkushaiguste laboris, korraldab tõrjemeetmeid, teavitab ja nõustab elanikkonda ning steeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate epideemiatõrjenõuete täitmise üle. Terviseamet täidab pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) ülesandeid. 30 Programmi eelarve 31 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ning teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud ning IKT kulud). 32