Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 08/02/2023  Kokkuvõte C-747/22 - 1 Kohtuasi C-747/22 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 7. detsember 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunale ordinario di Bergamo (Bergamo kohus, Itaalia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 15. november 2022 Kaebaja: KH Vastustaja: Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS) Põhikohtuasja ese KH (edaspidi „kaebaja“) esitatud kaebus, milles ta palub tuvastada, et Istituto nazionale della previdenza sociale (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Itaalia, edaspidi „INPS“) käitus diskrimineerivalt, kui ta tegi kaebaja suhtes 13. oktoobri 2021. aasta otsuse kodanikupalga tühistamise kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ei täitnud nõuet, mille kohaselt peab taotleja olema Itaalias katkestusteta elanud kümme aastat. Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Direktiivi 2011/95 artiklite 29 ja 26 tõlgendamine, et teha kindlaks, kas nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib vaesusevastase võitluse toetust ja tööhõivealast ning sotsiaalabi anda ainult inimestele, kes on lisaks sellele, et nad on viidatud toetuse taotlemise hetkel kõnealuses liikmesriigis katkestusteta vähemalt kaks aastat elanud, omanud selles riigis 10 aastat alalist elukohta. ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-747/22 Eelotsuse küsimus Kas direktiivi 2011/95 artikleid 29 ja 26 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu see, mida sisaldab dekreetseaduse nr 4/2019 artikli 2 lõike 1 punkt a, mis näeb niisuguse vaesusevastase võitluse ja töö saamise ning sotsiaalse kaasatuse toetamise toetuse nagu „kodanikupalga“ saamiseks ette nõude, et Itaalias peab olema elatud 10 aastat, lisaks tingimusele, et enne taotluse esitamist peab Itaalias olema katkestusteta elatud 2 aastat? Viidatud liidu õiguse sätted ELTL artikkel 267; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 21; Direktiiv 2000/43/EÜ, artikkel 2; Direktiiv 2000/78/EÜ, artikkel 2 Direktiiv 2006/54/EÜ, artikkel 2 Direktiiv 2011/95/EL, artiklid 29 ja 26 Viidatud liidu kohtupraktika Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C-249/83, C-122/84, C-326/90, C-111/91, C-90/97, C-299/01, C-388/01, C-406/04, C-192/05, C-11/06 ja C-12/06, C-503/09, C-542/09, C-379/11, C-523/11 ja C-585/11, C-220/12, C-359/13, C-713/17, C-443/14 ja C-444/14, C-462/20. Viidatud rahvusvahelised sätted EIÕK, artikkel 14. Artikkel keelab diskrimineerimise kõikide tunnuste alusel. Viidatud riigisisesed sätted 30. märtsi 2001. aasta seadusandlik dekreet nr 165 „Üldnormid valitsussektori teenistuses töötamise korra kohta“ (decreto legislativo 2001 nr 165, „Norme generali sull'ordinamento del lavoro alle dipendenze delle amministrazioni pubbliche“), artikkel 38. Viidatud artikli kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajatel avalikule teenistusele juurdepääs Itaalia kodanikega võrdsetel tingimustel, sõltumata Itaalias elatud aastatest. 25. juuli 1998. aasta seadusandlik dekreet nr 286 „Sisserännet ja välismaalaste staatust reguleerivate sätete konsolideeritud redaktsioon“ (decreto legislativo 1998, n. 286 „Testo unico delle disposizioni concernenti la disciplina 2  INPS dell’immigrazione e norme sulla condizione dello straniero“), artikkel 43. Artikkel keelab diskrimineerimise, eelkõige rahvusest tulenevatel põhjustel. 19. novembri 2007. aasta seadusandlik dekreet nr 251 „Direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu rakendamine (decreto legislativo 2007, n. 251, „Attuazione della direttiva 2004/83/CE recante norme minime sull'attribuzione, a cittadini di Paesi terzi o apolidi, della qualifica del rifugiato o di persona altrimenti bisognosa di protezione internazionale, nonché norme minime sul contenuto della protezione riconosciuta“), artiklid 23 ja 27. Artikli 23 kohaselt antakse täiendava kaitse seisundi saajatele juurdepääs töökohtadele. Artiklis 27 on ette nähtud, et pagulasseisundi ja täiendava kaitse seisundi omanikel on õigus samasugusele kohtlemisele nagu Itaalia kodanikul sotsiaalabi ja tervishoiu valdkonnas. 1. septembri 2011. aasta seadusandlik dekreet nr 150 „Sätted, millega täiendatakse tsiviilseadustikku eraõiguslike tuvastamismenetluste lühendamise ja lihtsustamise valdkonnas 18. juuni 2009. aasta seaduse nr 69 artikli 54 tähenduses“ (decreto legislativo 2011, n. 150, „Disposizioni complementari al codice di procedura civile in materia di riduzione e semplificazione dei procedimenti civili di cognizione, ai sensi dell'articolo 54 della legge 18 giugno 2009, n. 69“), artikkel 28. Artiklis on ette nähtud diskrimineerimisvastane erimenetlus. 15. septembri 2017. aasta seadusandlik dekreet nr 147 „Sätted, millega kehtestatakse riigisisene meede vaesusega võitlemiseks“ (decreto legislativo 2017, n. 147, „Disposizioni per l’introduzione di una misura nazionale di contrasto alla povertà“), artiklid 6 ja 7. 28. jaanuari 2019. aasta dekreetseadus nr 4, mis võeti muudetud kujul seadusena vastu 28. märtsi 2019. aasta seadusega nr 26 „Kiireloomulised sätted kodanikupalga ja pensionite valdkonnas“ (decreto-legge 2019, n. 4, convertito con modificazioni dalla Legge 28 marzo 2019, n. 26, „Disposizioni urgenti in materia di reddito di cittadinanza e di pensioni“), artiklid 1, 2, 4, 7. Artiklis 1 on sätestatud kodanikupalga eesmärk, milleks on tagada õigus tööle, vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus ning teabe, hariduse, täiendusõppe saamise õiguse ja õiguse kultuurile edendamine. Artiklis 2 on ette nähtud kumulatiivsed tingimused kodanikupalga saamiseks, mille hulka kuuluvad 1) Itaalia või Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodakondsuse omamine või kolmandate riikide kodanike puhul ELi pikaajalise elaniku elamisloa omamine ja 2) Itaalias peab olema elatud vähemalt 10 aastat, millest taotleja peab olema elanud kodanikupalga taotlemisele eelnenud 2 aastat Itaalias katkestusteta. Selles osas täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seoses kodanikupalga taotleja staatusega lisas INPS oma veebilehele ja kodanikupalga taotlusankeedile ka niisuguste välisriigi kodanike kategooria, kes omavad elamisluba rahvusvaheliseks kaitseks, kuigi neid kodanikke ei ole dekreetseaduses nr 4/2019 ette nähtud. Artikli 4 kohaselt sõltub kodanikupalga saamine „Töökokkuleppe ja sotsiaalse kaasatuse kokkuleppe“ 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-747/22 sõlmimisest, millega nähakse ette sotsiaalse ja tööhõivealase kaasatuse individuaalse kursuse läbimine. Artiklis 7 kodanikupalga valdkonna sanktsioonide kohta on sätestatud, et juhul kui tuvastatakse, et kodanikupalga taotluses esitatud põhjendused ja andmed ei olnud tõesed, tühistatakse kodanikupalk viivituseta ja tagasiulatuvalt. Viidatud riigisisene kohtupraktika Corte Costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) otsused nr 44/2020 ja nr 19/2022 Asjaolude ja menetluse lühiülevaade 1 Kaebaja, kes jõudis Itaaliasse 2011. aastal, omab täiendava kaitse staatusega isiku elamisluba. Nagu kinnitavad elukohatõendid ajavahemikul 2013–2022, elas ta Bergamo provintsis, kus ta 2019. aastal abiellus. 2020. aastal sündisid Itaalias nooremad tütred. Ta sai algselt kodanikupalga, sest ta oli esitanud valeandmeid nõude kohta, mille kohaselt peab Itaalias olema elatud katkestustega kümme aastat. 2 Kontrollide tulemusel tühistas INPS 13. oktoobri 2021. aasta kirjaga kaebaja kodanikupalga põhjusel, et kaebaja ei täida nõuet, mille kohaselt peab olema riigisisesel territooriumil elatud kokku 10 aastat. 3 Sellest tulenevalt pöördus kaebaja eelotsusetaotluse esitanud kohtusse diskrimineerimisevastase erikaebusega seadusandliku dekreedi nr 150/2011 artikli 28 alusel, paludes eelkõige tuvastada INPSi käitumise, mis seisnes kodanikupalga tühistamises, diskrimineeriva laadi ning teha kindlaks, et kaebajal on õigus viidatud toetust saada. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 4 Kaebaja väidab, et dekreetseaduse nr 4/2019 artiklis 2 kodanikupalga andmiseks sätestatud kümneaastase elamise nõue on vastuolus direktiivi 2011/95/EL artiklitega 29 ja 26, milles on sätestatud kodanike ja rahvusvahelise kaitse saajate täielikult võrdne kohtlemine sotsiaalhoolekande ja tööturule juurdepääsu valdkonnas. Järelikult on kõnealune nõue kaudne diskrimineerimine rahvuse alusel. 5 Vastustaja väidab, et ta ei ole nõuetekohane vastustaja, kuna seda, kas kõnealune elukohanõue on täidetud, peavad kontrollima vallad või linnad. Lisaks vaidlustab INPS kaebaja taotluse põhjendatuse, tuginedes väitele, et tõsiste ja kiireloomuliste olukordadega tegelemiseks on Itaalia õigusaktides ette nähtud ka kodanikupalga suhtes alternatiivsed toetused, nagu erakorraline abi, mille saamiseks on ette nähtud pelgalt nõue, et taotleja elukoht on toetuse taotlemise kuupäeval Itaalias. 4  INPS 6 Vastustaja arvates ei hõlma direktiivi 2011/95 artiklites 29 ja 26 sätestatud sotsiaalabi mõiste kodanikupalka, sest Corte Costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) on leidnud, et viidatud meetme eesmärk ei ole abistav, vaid sellega taotletakse tööhõive- ja sotsiaalpoliitikast erinevaid eesmärke. 7 INPS vaidlustab seejärel kaebaja väite, mille kohaselt kujutab nõue, et Itaalias peab olema elatud kümme aastat, endast välismaalase kaudset diskrimineerimist. Vastustaja väidab selle kohta, et diskrimineerimise välistab asjaolu, et viidatud nõue on ette nähtud nii Itaalia kodanikele kui ka välismaalastele. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade 8 Seoses eelotsuse küsimuse asjakohasusega märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et juhul kui Euroopa Kohus otsustab, et dekreetseaduse nr 4/2019 artiklis 2 sätestatud nõue, et isik peab olema elanud riigi territooriumil kümme aastat, ei ole direktiivi 2011/95 artiklitega 29 ja 26 kooskõlas, siis Euroopa Kohtu sellise otsuse tagajärjel viidatud nõue kõrvaldataks või seda vähendataks alates selle kehtestamise hetkest. Järelikult oleks kaebajal õigus saada kodanikupalka. Vaidlustatud ei ole seda, et sama kaebaja täidab muid nõudeid kodanikupalga saamiseks. 9 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates kuulub kodanikupalk esiteks direktiivi 2011/95 artiklis 29 sätestatud „sotsiaalabi“ meetmete hulka. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuletab meelde, et viidatud artikliga 29 nähakse ette rahvusvahelise kaitse saajatele antavate ja liikmesriikide kodanikele tagatud sotsiaalabitoetuste absoluutne samaväärsus. Itaalia õiguskorras kinnitab kõnealust võrdset kohtlemist seadusandlik dekreet nr 251/2007. 10 Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kodanikupalga eeskirjad viitavad ka „nõuandeteenustele“ tööturule juurdepääsuks, mis on sätestatud direktiivi 2011/95 artiklis 26. Artiklis on ette nähtud, et rahvusvahelise kaitse saajate võimalused tööturule juurdepääsuks on võrdsed nendega, mida pakutakse liikmesriikide kodanikele. 11 Seoses kaebaja väitega kaudse diskrimineerimise kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et direktiivide 2000/43, 2000/78 ja 2006/54 artikli 2 kohaselt on kaudne diskrimineerimine see, kui kasutatakse väliselt neutraalset kriteeriumit, mis asetab ühte kindlasse rühma kuuluvad inimesed teiste inimestega võrreldes ebasoodsamasse olukorda; teiseks rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesoleval juhul kehtestatakse direktiivi 2011/95 artiklitega 26 ja 29 liikmesriigi kodanike ja rahvusvahelise kaitse saajate võrdse kohtlemise kohustus. 12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et kuigi on tõsi, et kümme aastat Itaalias – ka katkestustega – elamine on kodanikupalga saamise nõue, mida peavad täitma kõik taotlejad, on välismaalasel võrreldes Itaalia kodanikuga siiski raskem seda nõuet täita. Rahvusvahelise kaitse taotleja on isik, kes on pärit päritoluriigist, kus on olemas tegelik tõsine oht tema tervisele, seega on ta 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-747/22 vähemalt osa oma elust välismaal elanud. See-eest Itaalia kodanik on enamikel juhtudel Itaalias sündinud ja elanud. 13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus meenutab, et direktiivid 2000/43, 2000/78 ja 2006/54 välistavad kaudse diskrimineerimise olukordades, kus ebavõrdne kohtlemine on põhjendatav õigustatud eesmärgiga, mille saavutamise vahendid on proportsionaalsed ja vajalikud. Kõnealuse kohtu arvates peaks elukohanõude eesmärk olema tagada välismaalase ennetav territoriaalne seotus või igal juhul tema tegelik side territooriumiga, kus toetust makstakse. 14 Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus selle kohta märkis, siis kuna kodanikupalga eesmärk on nimelt inimese sotsiaalsesse ja töökeskkonda kaasamine ja tema kohanemine, ei saa selle meetme eesmärk olla ka nõue kodanikupalga andmiseks. 15 Lisaks, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutas, ilmneb Itaalia Corte Costituzionale (konstitutsioonikohus) praktikast, et inimese mitmeaastane elamine konkreetsel territooriumil ei võimalda hinnata, kas see inimene jääb tulevikus samasse kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et kodanikupalga puhul tagab toetusesaaja riigi territooriumil viibimise väljamaksmismenetlus ise, sest dekreetseaduse nr 4/2019 artikli 2 kohaselt peab toetusesaaja kodanikupalga saamiseks elama püsivalt Itaalia riigi territooriumil kogu toetuse saamise aja. 16 Seejärel juhib eelotsusetaotluse esitanud kohus tähelepanu, et Euroopa Kohtu praktikat arvestades on kõnealune nõue ebaproportsionaalne, kuna see on ülemäärane. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, on Euroopa Kohus selle kohta leidnud, et riigi territooriumil pikaajaliste elanike hulgas on kodanikke välismaalastest kindlasti rohkem ning et järelikult võib pikaajalisel elamisel rajanev kriteerium üldjuhul olla kodanike ja välismaalaste vaheline kaudne diskrimineerimine. 17 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kuigi on tõsi, et elukoha alusel diskrimineerimisega võib kaasneda ka kaudne diskrimineerimine, on kaudne diskrimineerimine aga lubatud tingimusel, et see põhineb objektiivsetel kaalutlustel, mis ei ole seotud asjaomaste isikute rahvusega ning et see on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. 18 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et meede on proportsionaalne juhul, kui see võimaldab taotletud eesmärgi saavutada, minemata kaugemale selle saavutamiseks vajalikust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on Euroopa Kohus selles osas rõhutanud tegeliku lõimumise ulatuse nõuet, leides, et ühtne elukohanõue võib konkreetsest toetusest ilma jätta ka need, kellel on olenemata sellest, et nad kõnealust nõuet ei täida, lõimumise aspektist asjaomase liikmesriigiga tegelikud sidemed. 19 Euroopa Kohtu praktikat arvestades on elukohanõue igal juhul liiga välistav, sest see võtab arvesse pelka eelnevat Itaalias elamist ning jätab arvestamata kõik ülejäänud võimaliku seose osad. Käesoleval juhul ei arvesta käsitletav riigisisene õigusnorm kodanikupalga taotleja territoriaalse seotuse muid olulisemaid osi, 6  INPS nagu rahvastikuregistrisse kandmine, kindla kestusega üürileping, varasemate töösuhete olemasolu või täiendõppekursused. 20 Seoses selliste rahvusvahelise kaitse saajate nagu kaebaja seotusega Itaalia territooriumiga meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisiseste õigusaktide alusel võetakse nad avalikku teenistusse Itaalia kodanikega võrdsetel tingimustel, sõltumata Itaalias elatud aastatest. Lisaks ei põhine rahvusvahelise kaitse saaja Itaaliasse elama asumise alguskuupäev tema üldisel eelistamisel, vaid kaitse kiireloomulisel vajadusel. Täiendava kaitse valdkonna riigisisesed õigusaktid tagavad täiendava kaitse saajate Itaaliasse jäämise, sest täiendava kaitse äravõtmise olukorrad on äärmiselt erakorralised. 7 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.02.2023 12:28 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-747/22 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/61 Kohtuasja number: C-747/22 Vastuse kuupäev: 22.02.2023 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: kaudne diskrimineerimine; kodanikupalk; nõuded elukohale; sotsiaaltoetuste saamise õigus; vaesuse vastane meede Õiguslikud vormid: direktiiv 2011/95/EL Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6939 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 08/02/2023  EUROOPA LIIDU KOHUS 03/02/23 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1247143.6 IT Eelotsuse asi C-747/22 INPS (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunale ordinario di Bergamo - Itaalia) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Cesare Di Bella Ametnik