Lapse EL liikmesriigist paigutamise taotlus

MINISTRI MÄÄRUS 14.02.2023 nr 6 Lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotlus Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 341 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nende andmete loetelu, mis peavad sisalduma lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotluses, mis esitatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel. § 2. Lapse paigutamise taotluse andmed (1) Lapse paigutamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lapse nimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja emakeel; 2) hinnang lapse abivajadusele, sealhulgas info lapse füüsilise, tervisliku, psühholoogilise, emotsionaalse, kognitiivse, haridusliku ja majandusliku seisundi kohta; 3) paigutamise aluseks olevad asjaolud ja Eestisse paigutamise põhjused; 4) paigutamise eeldatav kestus; 5) kokkuvõte lapse arvamusest või kui lapse arvamust ei ole välja selgitatud, siis põhjendus, miks seda ei ole tehtud; 6) info last puudutavate pooleliolevate menetluste kohta; 7) info paigutatava lapse seadusliku esindaja kohta; 8) selle isiku nimi, sünnikuupäev, kodakondsus, emakeel ja kontaktandmed, kelle juurde laps soovitakse paigutada; 9) ülevaade lapse heaolu toetavatest meetmetest, mida laps vajab pärast Eestisse paigutamist; 10) ülevaade sellest, kuidas on korraldatud lapse suhtlus tema vanemate ja muude sugulastega või teiste lapse jaoks lähedaste isikutega; 11) teave lapse paigutamise rahastamise kohta. (2) Lapse paigutamise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) paigutatava lapse suhtes tehtud kohtulahendid, mis käsitlevad vanemlikku vastutust; 2) muud asjakohased dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotlus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega sätestatakse andmete ja dokumentide loetelu, mis peavad olema lisatud lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotlusele. Selliste paigutamiste all on mõeldud näiteks teise riigi eestkoste seadmise menetlusi, kus lapsele soovitakse määrata Eestis elav eestkostja või muid paigutusi (nt SA Tuletorn kaudu Eestisse teenusele jõudvad lapsed). Brüssel II b määruse artikli 82 lõige 1 seab küll eelduslike dokumentide raamistiku (nt aruanne lapse kohta, paigutamise koht ja põhjendused, info rahastamise kohta jm), kuid iga liikmesriik saab oma riigisisese korraga sätestada (Brüssel II b määruse art 82 lg 7) konkreetsete dokumentide loetelu ja muu info, mis on lapse paigutamise otsuse tegemiseks vajalik. Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse (LasteKS) § 341 lõike 2 alusel, et rakendada nõukogu määrust (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115) (edaspidi Brüssel II b määrus). 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete nõunik Joanna Karu ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Brüssel II b määruse rakendamisega. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega nende andmete loetelu, mis peavad sisalduma Brüssel II b määruse alusel esitatavas lapse paigutamise taotluses. Määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nende andmete ja dokumentide loetelu, mis peavad lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotlusele lisatud olema. Nimetatud taotlus peab sisaldama näiteks lapse isikuandmeid, hinnangut lapse abivajadusele, paigutamise aluseks olevaid asjaolusid ja paigutamise põhjuseid, kokkuvõtet lapse arvamusest, infot lapse seaduslike esindajate ja pooleliolevate menetluste kohta, samuti selle kohta, kelle juurde laps soovitakse paigutada ning ülevaadet toetavatest ja abistavatest meetmetest, mida laps Eestis vajab. Tegemist on andmete ja infoga, mis on vajalikud lapse parimate huvide tagamiseks ja sellega seonduvate otsuste tegemiseks. Taotlusele lisatavad andmed ei ületa seaduses ja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) põhimääruses sätestatut, kuivõrd on need olulised andmed, et hinnata terviklikult lapse abivajadust ja otsustada lapse paigutamine Eestisse. Andmed on vajalikud selleks, et Eesti saaks otsustada lapse paigutamise taotluse aktsepteerimise või sellest keeldumise üle, hinnates terviklikult lapse abivajadust, ning planeerida lapsele Eestis parima, sobivaima ja kohaseima abi, sealhulgas valida lapsele sobiva pere, haridusasutuse ning toetavad teenused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Brüssel II b määruse rakendamisega Eesti õiguses. 4. Määruse mõjud Brüssel II b määruse rakendamise mõjusid on põhjalikult käsitletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE) seletuskirjas, mistõttu neid siin üle ei korrata. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmete töötlemise seaduslik alus on sätestatud LasteKS-is ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud. Brüssel II b määrus toob üldsõnaliselt näidisloetelu andmetest, mis lapse paigutamise taotluses sisalduma peavad, kuid jätab liikmesriikidele täiendava paindlikkuse oma siseriiklikus õiguses taotlusele kantavate andmete loetelu sätestada. Andmeid töödeldakse selleks, et: 1) otsustada lapse paigutamise taotluse aktsepteerimine või sellest keeldumine, 2) hinnata terviklikult lapse abivajadust, 3) planeerida lapsele parim, sobivaim ja kohasem abi, sh leida lapsele sobiv pere, haridusasutus ning toetavad teenused. Lisanduvad andmed kuuluvad sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1421 lõikes 82 ning STARi põhimääruse § 8 lõigetes 1 ja 6 sätestatud andmekoosseisu. Andmete säilitamise tähtaegade puhul kohaldub SHS § 1451, mille kohaselt säilitatakse menetluse andmeid isikustatult viis aastat pärast menetluse lõpukuupäeva, pärast seda kantakse andmed digitaalsesse arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult viis aastat ning pärast seda andmed anonüümitakse. Ligipääs andmetele, mis kajastuvad STAR-is, on piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Andmekaitsealane põhjalik mõjuhinnang on tehtud Brüssel II b määruse rakendamise eelnõu 622 SE menetlemise raames, milles on täpsemalt kirjas seaduse täiendamise põhjused ning toodud põhjalikult ka SKA menetluse sisu (seletuskirja tabel 4). Riigikogu menetlus on leitav siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2395de9-fb05-403e-a283- 3de73e21492d/Tsiviilkohtumenetluse+seadustiku+ja+teiste+seaduste+muutmise+seadus+%28n %C3%B5ukogu+m%C3%A4%C3%A4ruse+%28EL%29+2019%2F1111%2C+mis+k%C3%A4sitl eb+kohtualluvust%2C+abieluasjade+ja+vanemliku+vastutusega+seotud+kohtuasjades+tehtud+l ahendite+tunnustamist+ja+t%C3%A4itmist+ning+rahvusvahelisi+lapser%C3%B6%C3%B6ve+% 28uuesti+s%C3%B5nastatud%29%2C+rakendamine%29. Kokkuvõtvalt on määruse andmekaitsealane mõju pigem väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuivõrd käesolev määrus on rakendusakt, mis vaid täpsustab andmete loetelu lapse paigutamise taotluses, ei teki selle määruse rakendamisega täiendavaid kulusid. Küll aga tehti põhjalik analüüs Brüssel IIb määruse rakendamisega tekkivate kulude osas eelnõu 622 SE menetlemise raames. 2023-2026 RES protsessis otsustati anda Sotsiaalkindlustusameti baaseelarvesse rahalised vahendid personalikulude katmiseks, et täita Brüssel IIb määruse kohaldamisega kaasnevaid ülesandeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium esitas eelnõule täpsustavad märkused, millega arvestati ja täiendati vastavalt seletuskirja. Sotsiaalkindlustusametil eelnõu kohta märkusi ei olnud.