COM(2023) 31 Ettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja Nimetus eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused ANDMED ALGATUSE (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 KOHTA ELTL art 338 lg1 Eelnõu nr COM (2023) 31 final Esitamise kuupäev: 20.01.2023 Menetluskord EL-is: (tavamenetlus) RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. X VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE 08.03.23 KOK EL menetluse Kuupäev ESITAMINE 16.03.23 VV ajakava SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud SOM, MKM, SIM Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min RAM ministeeriumid (Tähtaeg 23.02) huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA Komisjon on hinnanud kehtivat Euroopa rahvastikustatistika õigusraamistikku ning järeldanud, et et see ei EESMÄRKIDEST suuda täiel määral tagada piisavalt sidusat, võrreldavat ja täielikku statistikat. Kavandatud määrusega nähakse ette uus Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika raamistik. Ettepanekuga ühendatakse praegune statistika rahvastiku, rände ja loenduste kohta ning nähakse ette, et liikmesriigid peavad esitama statistikat 3 valdkonna (rahvastik, eluase, pered ja leibkonnad), 11 teema ja 23 alamteema kohta. Lisaks sellele nähakse ette artiklid, milles käsitletakse reguleerimiseset, mõisteid, statistilist üldkogumit ja statistilisi üksusi, perioodilisust ja vaatlusaegu, andmeallikaid ja meetodeid, sealhulgas konkreetseid eeldusi halduslike andmeallikate taaskasutamiseks, statistilist konfidentsiaalsust, kvaliteedinõudeid, andmete jagamist, proovi- ja teostatavusuuringuid ning võimalikku rahalist toetust. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. Puuduvad MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus MUUDATUSED MÕJU EELARVELE Täpsustada seisukohtade kujundamise käigus sh mõju EL eelarvele KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Muudetud: 14.02.2023 EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal T imely, reliable, detailed and comparable European statistics are needed to develop and implement policies and activities for the EU’s benefit in the areas the EU has competence in , as established by Articles 2 and 3 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) . T he Commission is monitor ing and report ing on the demographic situation in the EU in line with Article 159 TFEU. For their part, EU institutions need accurate and comparable population figures for administrative and procedural purposes, e.g. for qualified majority voting in the Council. T hese statistics also provide essential inputs for public research by generating insights and keeping society informed of developments . Population estimates are also needed to obtain per capita indicators for statistics. Population statistics provide input for population projections for long-term EU economic and budgetary projections specifically and EU economic, social and cohesion policies generally . They are also something the public can easily relate to because they describe facts and events that concern each individual. In the context of this initiative, European statistics on population (ESOP) mean official statistics at EU level on population, demographic events and migration and the various indicators based on these statistics. Eurostat has published statistics in these areas since 1960 , when the first survey on the size and structure of the active population in the then Member States was introduced. Since then , population statistics have been produced mainly by taking results from direct population enumeration s during censuses and interpolating intermediate periods with information on population changes taken from administrative systems for civil registration (on births, deaths and migration ). The ongoing move from traditional field censuses to combined or even fully register-based censuses minimi s es the production burden on the general public by basing the compilation of these statistics mainly on administrative data sources. Until 2007, Member States voluntarily transmitted all population data . This led to inconsistencies and a lack of completeness or timeliness, as the recent evaluation of the situation shows . Article 338 TFEU oblige s the legislator to adopt measures for the production of official statistics where necessary for EU policies. Today, population statistics are based on a legal framework adopted between 2007 and 2013. In the first place , Regulation (EC) No 862/2007 set up requirements for migration statistics in line with the Action Plan for the collection and analysis of Community stati stics in the field of migration . Article 3 of t he Regulation covers statistics on immigration to and emigration from the Member State s’ territories, including flows from one Member State ’s territory to another ’s and flows between a Member State and a third country ’s territory , statistics on the citizenship and country of birth of people usually resident in the Member States ’ territory , and statistics on citizenship acquisitions. In the second place , Regulation (EC) No 763/2008 established common rules for the provision every 10 years of comprehensive census data on population and housing in the EU. This ensured the compilation of detailed data on pre determined demographic, social and economic characteristics of people , families and households, as well as on national, regional and local housing characteristics . Finall y, Regulation (EU) No 1260/2013 established the common rules for European demographic data, including data requirements on population stocks and vital events such as births and deaths. Regulation (EU) No 1260/2013 also oblige s Member States to provide the Commission (Eurostat) with harmonised data on the total population at national level to be used as weights for qualified majority voting in the Council. The evaluation conducted by the Commission has shown that the current legal framework o f the three acts mentioned above has significant ly improved European population statistics overall . EU added value has been increased significantly and all EU policy and institutional needs for population statistics have been met . However , the evaluation has also revealed the reduced – and further reducing – relevance, coherence, consistency and comparability of population data and statistics across Member States, with negative effects for the decision-making based on them. A new legal basis is therefore needed to provide a long-term framework for developments that are necessary for further harmonising European population statistics . The framework should also provide sufficient flexibility to better adapt to changing policy needs and seize the opportunities arising from new data sources. T here are also potential opportunities for administrative simplification and process integration instead of the current fragmentary state of affairs in this area . T his initiative is therefore being included in the 2022 Commission Work Programme as a regulatory fitness ( REFIT ) initiative. As the evaluation acknowledges , statistical EU population data – including demographic and migration events and information on families, households and housing arrangements – are vital for evidence-based policymaking. H igh quality statistics on all Member States are essential for many EU policy areas and initiatives. Apart from the long-standing use cases mentioned above, four out of six Commission priorities for 2019-2024 have identified clear needs for specific E U population statistics as data evidence for these policies: A European Green Deal , Promoting our European way of life , A new push for European democracy and An economy that works for people . T he final proposals of the Conference on the Future of Europe have also identified a need for further EU efforts to collect such data. Th e evaluation supported by the stakeholder consultation has also identified various major gaps in the current statistical framework, especially insufficient geographic and statistical detail and the lack of timeliness and frequency of statistical outputs. The evaluation’s findings were supported by the stakeholder consultation that involved institutional and other professional users at EU and other levels. In the impact assessment, the policy options for this initiative were assessed on their capacity to fill these gaps. Th is legislative proposal draws on the detailed findings of the evaluation and impact assessment to address these gaps effectively and proportionately. In 2014, to meet emerging statistical needs, the Commission (Eurostat) began modernising social statistics, with the support of Member States’ national statistical institutes (NSIs) . This led to the adoption , as Regulation (EU) 2019/1700 , of a common legal framework for European statistics relating to persons and households, based on data at individual level collected from samples of persons and households . This framework is fundamental for laying solid foundation s at European level for collecting data from samples. Th is initiative on European statistics on population is the second core component of this modernisation process. Early high-level support for the initiative in the European Statistical System (ESS) was expressed in the 2017 Budapest Memorandum , endors ing action to flexibly respond to changing needs, further harmonise concepts and definitions, and expand annual data collection including data on migration and geographic detail. On the basis of the findings of the evaluation and impact assessment, this legislative proposal contains ambitious elements to strengthen the links between and general consistency of all EU social statistics based on persons and households. The proposal contains provisions aimed at developing a harmonised definition of population based on sound statistical concepts for all outputs, and to facilitate access to available data sources that will improve the production processes and general quality of social statistics. T he proposal also contains provisions to align population and international migration statistics more with statistics on administrative and judicial events related to asylum, legal and irregular migration under Articles 4, 5, 6 and 7 of Regulation (EC) No 862/2007. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The legal basis for this proposal is Article 338(1) TFEU that provides the legal basis for European statistics. Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, the European Parliament and the Council adopt measures for the production of statistics where such statistics are necessary for the E U to carry out its role. Article 338 sets out the requirements for producing European statistics, stating that they must conform to standards of impartiality, reliability, objectivity, scientific independence, cost-effectiveness and statistical confidentiality without putting an excessive burden on businesses, authorities or the public . • Subsidiarity (for non-exclusive competence) The ESS provides an infrastructure for statistical information. The system is designed to meet the needs of multiple users in democratic societies. One of the main quality criteria European statistics must meet is to be consistent and comparable. C omparability is very important for population and housing statistics because of its crucial role in supporting evidence - based economic, social and cohesion policies. Member States cannot achieve the necessary consistency and comparability without a clear European framework in the form of E U legislation setting out the common statistical concepts, reporting formats and quality requirements. The objective of the proposed action cannot be achieved satisfactorily by Member States acting independently. Action can be taken more effectively at E U level, by means of a n E U legal act ensuring the comparability of statistical information in the statistical areas the proposed act covers . D ata collection itself can be done by the Member States. • Proportionality The proposal complies with the proportionality principle in the following way. It will ensure the quality and comparability of European statistics on population and housing collected and compiled applying the same principles across Member States. I t will also ensure that European statistics on population and housing remain relevant and are adapted so they respond to user needs. The regulation will make the production of statistics more cost-effective while respecting the specific characteristics of Member States ’ statistical systems. I n accordance with the principle of proportionality, the proposed regulation confines itself to the minimum required to achieve its objective and does not go beyond what is necessary for that purpose. • Choice of instrument Proposed instrument: a regulation. Given the proposal’s objectives and content, a regulation is the most appropriate instrument. Important EU policies such as economic, social and cohesion policies inherently depend on comparable, harmonised and high quality European population and housing statistics . These can best be ensured by regulations that are directly applicable in Member States and therefore do not need to be transposed into national law first. 3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex post evaluations/fitness checks of existing legislation As part of this initiative the Commission has evaluated the current legal framework for European statistics on population, consisting of Regulations (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013 and Article 3 of Regulation (EC) No 862/2007 , and their implementing measures. On the positive side, the evaluation has shown that this current legal framework has significant ly improve d European population statistics overall . For instance, EU added value has been increased significantly and all EU policy/institutional topical needs for population statistics known before the previous intervention (around 2005) have been delivered on. However, the current legal framework has four weaknesses as follows. O ne of the current legal framework ’s weakness is that it does not fully ensure sufficiently coherent, compa rable and complete statistics . Although the framework has common definitions of key statistical concepts, there is often flexibility in how Member States implement them. In particular, they apply three conceptually different definitions of the population base (usual residence, registered residence, legal residence) that are allowed, sometimes using different definitions for different datasets. This has reduced the comparability and coherence of population statistics data from different Member States, to the detriment of the data collections’ EU added value. Certain data gaps are currently filled using data supplied by Member States voluntar il y. This results in incomplete statistics at EU level that may not be coherent with mandatory statistics. This makes voluntary statistics less cost-effective in terms of their EU added value, and it is why it is both necessary and important for them to be mandatory in the future. Voluntary collections may be useful initially when new statistics are being developed, but a clear legal base is necessary for their full implementation as official European statistics. Another weakness of the current legal framework is that it does not ensure sufficient availability of population data in terms of the timeliness and frequency of data releases . Existing legislation covers only annual demographic and migration statistics . Under existing legislation, most annual datasets are to be provided only within 12 months of the end of the reference period, and the ten-yearly census datasets are to be provided only within 27 months of the end of the census year. These frequencies and corresponding deadlines remain below user expectations and don’t match national statistical publications or other international statistics transmissions across most Member States. Under existing legislation, the legal deadlines and frequencies cannot be improved, e.g. to cover other multiannual population and housing statistics, or infra-annual population statistics (i.e. compiled more than once during a given year ) , such as those recently developed on excess COVID-19 mortality. Yet another weakness is that the framework does not capture the characteristics and details of topics or population groups that have become politically and socially relevant during the past decade. This is because e xisting legislation focuses on the data needs for policy priorities at the time the legislation was developed. Over time, priorities have changed , with the result that the available population statistics no longer adequately cover policy-relevant characteristics, topics or population groups. In particular , the gaps identified in the stakeholder consultation concern the characteristics of politically relevant topics and groups. Examples include housing data for the European Green Deal, migrants and EU mobility, the urban/rural population, and vulnerable minority groups . There are also gaps relating to statistics’ insufficient geographic granularity, including functional typologies and georeferenced data for urban/rural integration and cross-border analysis. Finally, the framework is not flexible enough to adapt to changing policy needs or to enabl e the Member States or the EU to use new sources. This is because existing legislation lacks the flexibility to enable it to adapt to new statistical needs. New data sources in Member States and at EU level (in particular, administrative data including interoperability systems and privately held data) offer potential improvements in costs and timeliness, but current legislation does not support the ir adoption . Finally, the evaluation identified REFIT-relevant redundancies regarding compliance, enforcement and monitoring. These are due to current legislation ’s being spread out over three legal acts that were not developed together. T he current situation in which Member States produce many voluntary but incomplete datasets ( with high but not full completeness across Member States ) leads to significantly reduced efficiency at EU level. • Stakeholder consultations The consultation strategy mapped key stakeholder profiles in three main groups (providers of source data – such as holders of administrative data and other relevant data sources ; statistics producers – mainly the NSIs – and statistics users ) onto consultation activities. The consultation included public and targeted consultations, targeted workshops, expert group consultations, interviews with key stakeholders, and desk research. The stakeholder consultation successfully reached the intended stakeholder groups, except administrative data providers and media organisations. Given the subject’s technical nature, respondents’ overall engagement was considered sufficient to support the back-to-back evaluation and impact assessment of Euro pean population statistics . The consultation supported the Commission ’s initiative and acknowledged that matters had significant ly improved since the previous policy intervention in demography, international migration and population, and housing census statistics. However, it also identified statistical gaps and the emergence of new statistical needs that the current legal framework cannot meet . All stakeholders confirmed the need to plan statistical improvements, although they did not always agree on the level of ambition of such improvements. Statistics producers were somewhat more conservative than statistics users about this . Statistical topics that all stakeholder groups agreed were priority topics were better migration statistics, greater geographical detail and more timely and frequent statistics. A ll stakeholders acknowledged that harmonising the population base w as very important, some statistics producers opposed change. The main statistical topics on which producer and user views diverged concerned equality data and making existing voluntary data collection mandatory. To a lesser extent, producers ’ and users ’ views diverged on statistics on housing, legally induced abortions and infant mortality. • Collection and use of expertise The Commission has regularly asked its relevant expert groups to seek advice and input on the progress of evaluation and impact assessment. The European Statistical System Committee has also been kept informed of progress. The three expert groups are (Register of Commission Expert Groups ) : the Working Group on Population and Housing Censuses ( E01544 ) and its subgroup , the Task Force on the Future of Censuses; the Working Group on Population Statistics ( E03076 ); the European Directors of Social Statistics ( E01552 ). The Commission carried out the back-to-back evaluation and impact assessment with support from a contractor study carried out by ICF SA, Belgium. For the evaluation, the support study provided an economic and subsidiarity analysis and case studies on population definitions. For the impact assessment, the study provided the quantitative cost analysis and methodological support for scoring and ranking the policy options. The contractor also supported various stakeholder consultation activities including the open public consultation, the targeted consultation of NSI s and several topical workshops with specific stakeholder groups. • Impact assessment The impact assessment for this initiative , discussed by the Regulatory Scrutiny Board in a formal meeting on 16 March 2022 , received a positive opinion with reservations . A revised version of the impact assessment report addressing the deficiencies identified in the opinion was endorsed by the interservice steering group at its meeting on 16 June 2022. The general objective defined in the impact assessment is to better respond to users’ needs and to modernise and enhance the relevance, harmonisation and coherence of European population statistics. This can be broken down into four specific objectives to address the weaknesses outlined above, namely to: (1) ensure complete, coherent and comparable European population statistics; (2) ensure timely and frequent statistics to meet users’ needs; (3) provide statistics that are sufficiently comprehensive in terms of relevant topics and sufficiently detailed in terms of characteristics and breakdowns; (4) promote legal and data collection frameworks that are sufficiently flexible to adapt datasets to changing policy needs and seize the opportunities presented by new data sources. Policy options have been developed by grouping granular policy measures addressing the specific objectives according to four characteristics: harmonisation of statistics where the main focus is defining the population base; integration of statistical processes; statistical outputs; framework flexibility. Option A is the baseline scenario, with separate statistical processes and legislation, limited harmonisation of the population definition, and no new statistical outputs. The main features of options B.1 and B.2 are an upgrade, with increasing ambition, of the statistical outputs and the framework’s flexibility, but limited harmonisation of the population base. Options C.1 and C.2 are the same as B.1 and B.2, but with a more ambitious attempt to harmonise the population base. Options B.2 and C.2 involve a more expansive upgrade of the statistical output and framework flexibility than options B.1 and C.1. Finally, options D.1 and D.2 would involve full harmonisation and a major upgrade of outputs, as well as sufficient flexibility for the future development of statistics to meet new needs. Option D.2 also includes the introduction of a statistical population register in all Member States. The costs of all options have been quantified as much as possible, using these criteria: (i) the level of harmonisation of the population base; (ii) the upgrade of statistical outputs; and (iii) the integration of statistical processes through national statistical population registers. Finally, the benefits were itemised, but most could not be quantified due to their often indirect or dispersed nature , and were therefore assessed qualitatively. In the absence of quantified benefits, it was not possible to do a direct ranking of options. The efficiency assessment, however, showed qualitatively that none of the options is obviously more cost-effective than any other. Rather, they offer increasing benefits (directly for statistics users and indirectly for the whole society) at increasing costs (mostly for statistics producers, i.e. national statistical production systems). The great difference between statistics producers and users reflects this , as producers focused on costs while users were more concerned with the benefits. However, the assessment has clearly shown that ambitious action to meet data needs for EU policy priorities has its price , in the form of additional resources needed for statistics producers that are substantial compared to current baseline costs (up to roughly 10% for option D.2). In particular , only the most ambitious options , D.1 and D.2 , contain far-reaching measures to address the needs of key EU policy areas such as urban/rural integration, the European Green Deal, and fundamental rights and non-discrimination. What’s more, only option D.2 includes statistical population registers to make statistical production more efficient, thereby helping to achieve the ambitious output goals. The preferred option overall wa s therefore D.2. The most ambitious in terms of statistical output and framework flexibility , it achieves the best result thanks to a similarly ambitious simplification and integration of statistical production systems and sustainable long-term efficiency gains. However, uncertainties remain about subsidiarity and proportionality, in addition to the significant adaptation costs of introducing interoperable statistical population registers in all Member States. For this reason , an alternative (conservative) approach preferring option C.2 would also be reasonable if option D.2 ’s proportionality and efficiency concerns are given more weight – this would also be more acceptable to statistics producers as key implementation stakeholders. The m ost notable deviations of t his legislative proposal from the impact assessment’s preferred options are the re duced ambition on equality data and on setting up statistical population registers in Member States . On the latter, the impact assessment does mention specific doubts about the proportionality and subsidiarity of requiring such statistical registers in all Member States. T he proposal therefore takes a line following rather option C.2, i.e. focu sing more on the output oriented aspects of statistical infrastructures without specifying procedural constraints . NSI experts consulted have also shown a strong preference for such an output oriented approach. T he proposal would still strengthen the legal basis and encourage the development of innovative solutions to enable data sharing between Member States to address cross-border quality issues related to the freedom of movement of EU citizens. In particular, privacy - enhancing technologies are supported explicitly to implement data sharing fully in line with the EU’s personal data protection legislation (see ‘Fundamental rights’ below). • Regulatory fitness and simplification The preferred options D.2 or C.2 are likely to generate some scope for possible REFIT-relevant cost savings resulting from the simplification, streamlining and integration of statistical processes. S implifications are expected especially in data sharing between source data owners and NSIs, in regulatory adaptations to changing data needs for NSIs and Eurostat, and in data transmission procedures from NSIs to Eurostat. Users will benefit from simplified and centralised access to statistics on the Eurostat website. In line with preferred option C.2, statistical population registers are not required under this proposal, but the legal and technical prerequisites for data sharing between Member States are strengthened. D ata sharing using modern technologies may offer more effective and efficient solutions for statistical quality assurance in the long term. • Fundamental rights The impact assessment has identified two main sources of potential indirect impacts on fundamental rights. On the one hand, various stakeholder groups raised concerns in the stakeholder consultation about possibly greater personal data protection risks related to improved and modernised statistical infrastructures link ing all kinds of relevant sources efficiently and enabl ing data sharing between Member States. On the other hand, increased availability and better quality of statistics on social phenomena (including better data on socio-economic characteristics of vulnerable groups or on ground s for discrimination) would improve fundamental rights policies . Th is proposal takes these findings into account by proposing proportionate and targeted improvements of relevant statistical outputs, while sticking to the principles , and bearing in mind the legal implication s, of EU legislation on personal data protection in Regulations (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725 . 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposal does not include funding regular data collections, but it makes provision for E U co-funding of relevant modernisation efforts including pilot and feasibility studies in Member States. T he Commission (Eurostat) also commits itself to develop ing a secure infras tructure for data sharing . Finally, human and operational (IT) resources in the Commission (Eurostat) will need to be increased to handle the increased regulatory , monitoring and production workload the significantly enhanced data collections will result in . The overall financial impact of the proposal is of unlimited duration. The estimated budgetary implications over the first 10 years after the regulation enters into force are set out in the legislative financial statement. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The proposed regulation is expected to be adopted by the European Pa rliament and the Council in 2023 , with the Commission’s implementing measures to be adopted shortly after that. The regulation will be directly applicable in all EU Member States without any need for an implementation plan. Member States are expected to start providing data to the Commission under the new regulation in 202 6 . In line with the impact assessment, the implementation of the adopted regulation will be monitored and evaluated regularly. The impact assessment also contains monitoring arrangements including proposals for indicators to be used. • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The proposed regulation establishes a new framework for European statistics on population and housing . Integrating current statistics on demography, migration and censuses, i t specifies that Member Sta tes must provide statistics on 3 domains (demography, housing, families and households) , 11 related topics and 2 3 detailed topics . These are to be supported by articles on subject matter, definitions, statistical population and units, periodicity and reference times, data sources and methods including specific enablers for the reuse of administrative data sources , statistical confidentiality, quality specifications, data sharing, pilot and feasibility studies, and potential financial contributions. As a key aspect of the definitions, this proposal aims to resolve a structural problem in current legislation identified in the evaluation : the lack of harmonisation of the population base definition. The new proposal is based on a common definition of the population based on the statistical concept of usual residence, without default exemptions. Moreover, scientific statistical estimation methods (such as ‘signs of life’ or ‘rate of stay’) are explicitly encouraged to make it possible to implement the definition starting from administrative data sources. Achieving a harmonised population definition that is properly implemented across all Member States would significantly improve the comparability and coherence of European population statistics, in line with the impact assessment’s preferred options. T he details of data requirements would be specified in implementing acts , but the proposed regulation makes it possible to amend the list of detailed topics and their periodicity and re ference times using delegated acts . T he proposal also provides the possibility of responding to upcoming data requirements with ad hoc data collections . Last ly , the proposed regulation requires pilot and feasibility studies to be launched as appropriate and offers potential co-financing to further modernise statistical production systems and test new topics. These implementing and delegated powers conferred on the Commission , as well as the possibility to launch pilot/feasibility studies , are proposed to maintain a certain flexibility of the new framework to address emerging user needs and opportunities from new data sources over a longer time in to the future. Moreover, a n article specifically on data sharing describes how confidential data can be shared under Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council for the specific purposes of population statistics. On the one hand, previous experience has shown that cross-border cooperation between NSIs based on individual records is needed to effectively address coverage issues related to the freedom of movement of EU citizens. On the other hand, Regulation (EU) 2016/679 strict ly limits data sharing in this context, based on six principles including purpose limitation, data minimisation , and integrity and confidentiality. To enable effective data sharing for quality purposes in line with Regulation (EU) 2016/679 , this proposal requires the testing and use of privacy - enhancing technologies that implement data minimisation by design. T he Commission (Eurostat) must also set up a secure infrastructure to facilitate such data sharing while ensuring the technical integrity and confidentiality of data processing. Finally, the part of the proposal amending Regulation (EC) No 862/2007 serves three distinct purposes: (1) to reduce its statistical scope by deleting Article 3, whose statistical topics are moved into the new ESOP framework; (2) to add more legal enablers for statistical authorities on timely access and reuse of administrative data sources for the purposes of that Regulation, in line with extended enablers added to the ESOP proposal itself; (3) to ensure that the lists of countries and territories used for the purposes of that Regulation are harmonised with the lists used in the new ESOP framework. To ensure consistency, Regulation (EC) No 862/2007 needs to be amended through the ESOP proposal because statistical topics are moved from that Regulation to the new ESOP framework. There are important statistical and methodological reasons for this approach: ‘Migration’ as currently covered under Article 3(1)(a-c) of Regulation (EC) No 862/2007 refers to the fundamental demographic concept of people moving to live in a different country, i.e. a part of the flows that change the demographic balance of a country. The ESOP proposal aims to introduce – for the first time – a single, coherent legal basis for all elements of the demographic balance. This should cover all flows including vital events (births, deaths) but also migration flows and stocks – in the sense of changing residence from one country to another. ‘Acquisition and loss of citizenship’ currently covered under Article 3(1)(d) of Regulation (EC) No 862/2007 is a statistical topic that is in nature closely related to the demographic balance in that it complements vital events with the changes (in-flows and out-flows) of the citizen population that resides in the country. All other amendments proposed to Regulation (EC) No 862/2007 (change of title, deletion of subject matter paragraphs in Article 1 and of definitions in Article 2) are consequential to the resulting reduced scope of that Regulation. 2023/0008 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on European statistics on population and housing, amending Regulation (EC) No 862/2007 and repealing Regulations (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013 (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European U nion, and in particular Article 338(1) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Having regard to the opinion of the Committee of the Regions , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) European statistics on population and housing are required for the design, implementation and evaluation of Union policies, in particular those addressing the demographic change, the green and digital transformations, the promotion of energy efficiency, economic, social and territorial cohesion, and achieving the Sustainable Development Goals of the United Nations (UN) 2030 Agenda. (2) Statistics on population are an important denominator for a wide range of policy indicators and used as reference across European statistics, particularly for providing sampling frames for conducting representative surveys of persons and households, under Regulation (EU) 2019/1700 of the European Parliament and of the Council . (3) The Economic and Financial Affairs Council regularly gives a mandate to the Economic Policy Committee to assess the long-term sustainability and quality of public finances based on population projections produced by Eurostat. The population projections are also used for policy analysis in the context of the European semester. The Commission (Eurostat) should have at disposal all the necessary statistics to produce and publish population projections according to the information needs of the Union. (4) In accordance with Article 175(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union ( TFEU ) , every three years the Commission should report on the progress made towards achieving economic, social and territorial cohesion to the European Parliament, the Council, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. Regional and local data including for different territorial types such as border regions, cities and their functional urban areas, metropolitan regions, rural regions, mountain and island regions are necessary for the preparation of those reports and for the regular monitoring of demographic developments and of possible future demographic challenges in the Union territories. (5) According to Article 16(4) of the Treaty on European Union (TEU), a qualified majority of the members of the Council is defined, inter alia, based on the population of the Member States. For this purpose, pursuant to Article 4(1) of Regulation (EU) No 1260/2013 of the European Parliament and of the Council Member States are currently obliged to provide the Commission (Eurostat) with data on the total population at national level . (6) In 2017, the European Statistical System Committee (ESSC) endorsed the Budapest Memorandum, which stated the need for annual statistics on the size and on certain social, economic and demographic characteristics of the population and improved statistics on migration. For the observance of the principles of equality and non-discrimination of its citizens in all activities and the individual citizens’ rights as enshrined in the Charter of Fundamental Rights of the European Union and Articles 10 and 19 TFEU, the Union needs reliable and comparable statistics. Regulation (EU) 2019/1700 provides a framework for data collections from samples that allow to collect data on equality and non-discrimination in so far as this is feasible on samples and to analyse some aspects of equality and discrimination by producing socio-economic indicators and information on experience of discrimination. In addition, the Fundamental Rights Agency (FRA) and the European Institute for Gender Equality (EIGE) carry out specific studies and dedicated surveys that can further extend the availability of equality statistics at EU level. Future cooperation and coordination between Member States, Eurostat and these agencies should be enhanced to meet growing user demands for reliable and comprehensive data on equality and diversity in the Union. (7) To achieve the targets of the European Green Deal, the development and evaluation of effective policies require enhanced statistics relating to the energy use and efficiency of housing, detailed geographical data on the distribution of the population as well as deeper studies of the relationship between population and housing. With the COVID-19 pandemic the need for reliable, high frequency and timely statistics on deaths in the Union was manifested. While data needs were met with a voluntary data collection from Member States to the Commission (Eurostat), the Union needs an adequate mechanism for mandatory collection of such data within the European Statistical System (ESS) with the necessary frequency, timeliness and detail. (8) United Nations Economic and Social Council, on the proposal of the United Nations Statistical Commission, every ten years adopts resolutions regarding the World population and housing census and invites UN Member States to conduct population and housing censuses in line with international and regional recommendations and by upholding the integrity, reliability, accuracy and value of the population and housing census results. European statistics on population and housing should take into account these recommendations. (9) Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council established a legal framework for the development, production and dissemination of European statistics, based on common statistical principles. That Regulation sets out the quality criteria and refers to the need to minimise the response burden on survey respondents and to contribute to the more general objective of reducing the administrative burden. A new legal framework for European statistics on population and housing should implement the quality criteria set out in that Regulation and facilitate burden reduction by embracing effective and efficient reuse of available data sources including administrative data. (10) The evaluation of existing statistics on the population and housing censuses in the Union, statistics on international migration flows, migrant stocks and acquisitions of citizenship and demography statistics has shown that the current legal framework comprising Regulations (EC) No 862/2007 , (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013 of the European Parliament and the Council has led to significant overall improvements of statistics compared to the 2005 situation without the current legal framework in force. That framework, however, has potential for a lack of coherence and comparabil ity, which should be addressed. (11) The evolving demographic situation and recent migration trends have created demands for timelier, more frequent, and more detailed European statistics on population, vital events and housing including details of topics or groups that have become politically and societally relevant during the past decade. In addition, the existing legal framework is not flexible enough to adapt to evolving policy needs and to enable the use of new sources at national and Union level. Furthermore, the structure of the existing legal framework in the form of three separate regulations, adopted at different times, has led to intrinsic inconsistencies of the statistics. Finally, as Regulation (EU) No 1260/2013 will cease to apply on 31 August 2028, a new legal basis is required for the demographic statistics collected under that Regulation. It is therefore necessary to replace the current legal framework by a new, more coherent and flexible one that should amend relevant parts of Regulation (EC) No 862/2007 and repeal Regulations (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013. (12) Article 3 of Regulation (EC) No 862/2007 covers statistics on the country of citizenship and place of birth of the resident population (migrant stocks), on changes of residence between countries (international migration flows) and on acquisitions of citizenship of the resident population, whereas the other statistics under that Regulation concern administrative and judicial procedures relating to immigration legislation and international protection. Statistics under Article 3 are therefore closely linked and should be consistent with the statistics on the resident population and its demographic changes provided under Regulations (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013. To ensure intrinsic consistency, these statistics should therefore be integrated into a single legal basis while deleting Article 3 from Regulation (EC) No 862/2007. (13) The rapidly changing nature of some population and housing characteristics, in particular in relation to demographic and migration phenomena, and the corresponding need for a prompt targeting and adaptation of policies means that there is a need for statistics to be available on a timely basis soon after the reference period. The periodicity and timeliness of statistics should be therefore tangibly advanced. (14) Regulation (EC) No 1059/2003 of the European Parliament and of the Council establishes a grid-based methodology for the definition of territorial typologies based on the population distribution by on e kilometre square grid cells. Commission Implementing Regulation (EU) 2018/1799 as a temporary direct statistical action accompanying the 2021 population and housing censuses provides for key census outputs on a pan-European on e kilometre square grid. A legal framework should ensure the continued dissemination of georeferenced population statistics based on grids and its extension to housing statistics. (15) Territorial units and statistical grids should be defined in accordance with Regulation (EC) No 1059/2003. (16) For geocoding of location, the Statistical Units theme in accordance with Annex III to Directive 2007/2/EC of the European Parliament and of the Council should be used. (17) The current legal framework for European statistics on population and housing needs to be updated to ensure that the presently separate statistical processes are adequately integrated in a common framework which allows the ESS to respond effectively to new information needs of the Union and encourage statistical innovations. Statistical output must enhance to remain relevant in the face of demographic, migratory, social and economic changes in society. (18) The enhanced regular (annual and infra-annual) statistics on population and housing based on administrative sources should be complemented with information from coordinated population and housing censuses in the Union conducted every ten years in accordance with the UN Principles and Recommendations. Equally important, population and housing censuses provide a unique opportunity for official statistics to be visible, both in t erms of operations and results. (19) The Union censuses should become more cost-effective through making full use of the rich set of administrative data available across the Member States or a combination of different sources including sources related to the Internet of Things (IoT) and provision of digital services. They should be also used to re-establish the demographic baseline and include surveys of the coverage of administrative data sources. (20) Member States and the Commission (Eurostat) should have sustainable access to the widest possible range of data sources to produce European statistics on population and housing of high quality and in a cost-effective manner. In this regard, it is crucial that national statistical authorities get timely access and are able to use promptly the administrative data owned by public administrations at national, regional and local level, in accordance with Article 17a of Regulation (EC) No 223/2009. For example, statistics on energy efficiency of buildings can be based on administrative data relating to the issuance of energy certificates of buildings under Directive 2010/31/EU of the European Parliament and of the Council . The national statistical institutes also need to be involved in decisions concerning the design and redevelopment of relevant administrative data sources to ensure that they can be further reused for comp ilation of official statistics. (21) In recent years, comprehensive Union level databases and interoperability systems related to residence, vital events, citizenship and migratory and cross-border movements of population such as those established under Regulations (EU) 910/2014 , (EU) 2018/1724 , (EU) 2019/817 and (EU) 2019/818 of the European Parliament and of the Council have been developed. They provide valuable information that can be re-used for the compilation and quality assurance of European statis tics on population and housing. (22) In that respect, it is essential to enable the Commission (Eurostat) to re-use these data for statistical purposes only while strictly applying rules of data protection and data privacy, as laid down in Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council . This should apply in particular to the statistical data stored in the central repository for reporting and statistics (CRRS) in accordance with the purpose of the CRRS set out in Article 39(1) of Regulation (EU) 2019/817 as well as in Article 39(1) of Regulation (EU) 2019/818 and in accordance with the Regulations establishing the systems whose statistical data is stored in the CRRS. In particular, considering that the CRRS is to provide cross-system statistical data and analytical reporting for policy, operational and data quality purposes, the Commission (Eurostat) should cooperate with the European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice (eu-LISA), to the extent possible, with a view of providing the required European statistics . (23) Privately held data can improve the coverage, timeliness and crisis response capacities of European statistics on population and housing or to enable statistical innovation. Such data have the potential to complement existing demography and migration statistics, bring statistical innovation and even serve for production of early estimates. The national statistical institutes and other competent national authorities and the Commission (Eurostat) should have access to and use such data. (24) To ensure the comparability of European statistics on population and housing at Union level , i t is essential that common population definitions are used and implemented in a harmonised way. To implement the single harmonised population base consistently, robustly and cost-effectively while ensuring timely results, statistical methods and modelling techniques such as ‘signs of life’ and ‘rate of stay’ need to be applied. (25) Member States should provide their data and metadata in electronic form in an appropriate technical format to be provided by the Commission. International standards, such as the Statistical Data and Metadata Exchange (SDMX) initiative, and statistical or technical standards elaborated within the Union , such as metadata and validation standards or European Interoperable Framework principles , should be used to the extent relevant for European statistics on population and housing. The ESSC has endorsed ESS standards for metadata and quality reports, in accordance with Article 12 of Regulation (EC) No 223/2009. Those standards are to contribute to the harmonisation of quality assurance and reporting under this Regulation and should be therefore introduced. (26) European statistics on population and housing should meet the quality criteria on relevance, accuracy, timeliness and punctuality, accessibility and clarity, comparability and coherence specified in Regulation (EC) No 223/2009. Their quality should be enhanced as far as the needs of the Union evolve. Appropriate results from the quality assessment carried out by the Commission (Eurostat) should be publicly available to statistics users. Access to these statistics should be free and easy through Commission (Eurostat) databases on its website and in its publications. (27) Regulation (EC) No 223/2009 includes rules on the provision of data from the Member States to the Commission (Eurostat) and on the use thereof, including on the transmission and protection of confidential data. Measures taken in accordance with this Regulation should ensure that confidential data are provided and used exclusively for statistical purposes in accordance with Articles 21 and 22 of that Regulation. (28) The Commission (Eurostat) is to respect the statistical confidentiality of the data provided by Member States pursuant to Regulation (EC) No 223/2009. With regard to the population statistics collected under this Regulation, a harmonised approach to ensuring high quality of European aggregates and avoiding the disclosure of confidential data in statistical outputs should be developed, avoiding as far as possible the suppression of data. (29) Data sources available at national level are not always able to capture accurately phenomena related to the free movement of persons in the Union, the access of persons to cross-border services on demographic vital events and the exercise of persons rights to buy and own housing property used as primary, holiday and secondary accommodation across the Union. There are also asymmetries in the bilateral migration flows and difficulties to measure population groups, for instance among the migrant, homeless or stateless population. Therefore, data sharing for the purposes of compiling statistics on population and migration and ensuring their quality should be reinforced and considered as yet another data source. Such reinforced data sharing may cover a wide range of relevant data, from data that clearly do not allow for the identification of statistical units, either directly or indirectly, to data potentially subject to statistical confidentiality requirements. Member States should, in their own interest and in the interest of the other Member States, participate in data sharing activities, including in pilot projects assessing innovative secure solutions. The Commission (Eurostat) should also establish a secure infrastructure to facilitate such data sharing while ensuring all necessary safeguards. (30) When data sharing entails processing of personal data according to Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council or Regulation (EU) 2018/1725, the principles of purpose limitation, data minimisation, storage limitation and integrity and confidentiality should be fully applied. In particular, data sharing mechanisms based on privacy enhancing technologies that are specifically designed to implement these principles should be preferred over direct data transmission. (31) The sharing of confidential data should take place only on the basis of a request justifying the necessity to share these data in accordance with Chapter V of Regulation (EC) No 223/2009. (32) In the longer term, the collaborative efforts in the European Statistical System to mitigate cross-border statistical quality issues, such as double counting of Union residents enjoying freedom of movement, should profit as much as possible from single digital identifiers established at Union level by Regulation (EU) No 910/2014 (33) This Regulation is without prejudice to Regulations (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725 and Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council. Within their respective scope of application, the latter Regulations are to apply to the processing of personal data under this Regulation. (34) European statistics on population and housing should evolve to take into account emerging data needs stemming from changing policy priorities, as well as changes in the demographic, migratory, social or economic situation in the Union. The Commission (Eurostat) should undertake pilot studies assessing the feasibility of the adaptations concerned as appropriate and should take into account aspects such as costs and administrative burdens on Member States and the availabili ty of appropriate data sources. (35) In order to take account of demographic, economic and social trends as well as technological developments, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission in order to amend the list, description , periodicities and reference times of detailed topics covered by European statistics on population and housing; to update the periodicities and reference times in the Annex to this Regulation and to specify the information to be provided by Member States on an ad hoc basis. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making . In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (36) In accordance with the Financial Regulation, Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council and Council Regulations (EC, Euratom) No 2988/95 , (Euratom, EC) No 2185/96 and (EU) 2017/1939 , the financial interests of the Union are to be protected by means of proportionate measures, including measures relating to the prevention, detection, correction and investigation of irregularities, including fraud, to the recovery of funds lost, wrongly paid or incorrectly used, and, where appropriate, to the imposition of administrative penalties. In particular, in accordance with Regulations (Euratom, EC) No 2185/96 and (EU, Euratom) No 883/2013, the European Anti-Fraud Office (OLAF) has the power to carry out administrative investigations, including on-the-spot checks and inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. The European Public Prosecutor’s Office (EPPO) is empowered, in accordance with Regulation (EU) 2017/1939, to investigate and prosecute criminal offences affecting the financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council . In accordance with the Financial Regulation, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate in the protection of the financial interests of the Union, grant the necessary rights and access to the Commission, OLAF, the Court of Auditors and, in respect of those Member States participating in enhanced cooperation pursuant to Regulation (EU) 2017/1939, the EPPO, and ensure that any third parties involved in the implementation of Union funds grant equivalent rights. (37) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation with regard to the specification of data and metadata requirements, technical formats and procedures for data and metadata provision, content and structure of quality reports, implementing powers should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and the Council . (38) Where the implementation of this Regulation, or of delegated and implementing acts adopted pursuant thereto, would require major adaptations to the national statistical system of a Member State for data provision with periodicity of less than 10 years, the Commission should be able, in duly justified cases and for a limited period of time, to grant derogations to the Member States concerned. (39) Since the objective of this Regulation, namely the systematic production of European statistics on population and housing, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, for reasons of consistency and comparability, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures to achieve that objective, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU . In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective. (40) The European Data Protection Supervisor was consu lted in accordance with Article 42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion on [xxx]. (41) The European Statistical System Committee has been consulted, HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Article 1 Subject matter This Regulation establishes a common legal framework for the development, production and dissemination of European statistics on population and housing. Article 2 Definitions For the purpose of this Regulation, the following definitions shall apply: (1) ‘citizenship’ means the particular legal bond between a natural person and his or her State, acquired by birth or naturalisation, whether by declaration, choice, marriage, adoption or other means according to national legislation; (2) ‘usual residence’ means the place where a person normally spends the daily period of rest, regardless of temporary absences for purposes of recreation, holidays, visits to friends and relatives, business, medical treatment or religious pilgrimage. Only the following persons shall be considered to be usual residents of a specific geographical area: (a) those who have lived in their place of usual residence most of the time in the 12 months prior to and including the reference date; or (b) those who arrived at their place of usual residence during the 12 months prior to and including the reference date and for whom there is an intention or expectation of staying there most of the time for at least 12 months after arrival; (3) ‘signs of life’ means any information indicative of the actual presence and usual residence of a person on the territory of interest. They can be obtained from any appropriate source or combination of them, including digital traces that relate to the person; (4) ‘rate of stay’ means the proportion of the number of persons arrived in the place of interest during a selected period of time who have remained in the same place for at least 12 months over the total number of persons arrived in the same place during the same period of time; (5) ‘international migration’ means the event by which a person establishes his or her usual residence in the territory of a Member State or third country, having previously been usually resident in another Member State or a third country; (6) ‘immigrant’ means a person who underwent international migration during the reference period to establish his or her new usual residence inside the reporting country; (7) ‘emigrant’ means a person who underwent international migration during the reference period to establish his or her new usual residence outside the reporting country, having previously been usually resident within the reporting country; (8) ‘internal migration’ means the event by which a person changes his or her place of usual residence within the territory of the reporting country; (9) ‘living quarter’ means a temporary or permanent structure, shelter or lodging place at which one or more persons reside, irrespective of whether it is designed or intended for human habitation; (10) ‘conventional dwelling’ means a premise at a fixed location that is designed for permanent human habitation but that is not intended for institutional or collective housing; (11) ‘building intended for habitation’ means a permanent structure comprised of one or more conventional dwellings or which is intended for institutional or collective housing. (12) ‘household’ means a group of two or more persons who share living quarters or other specific resources; or an individual person who does not form part of any other household; (13) ‘family’ means a group of two or more persons who live in the same household and who are related through parenthood or through marital, registered or consensual union partnership; (14) ‘administrative records’ mean data generated by a non‐statistical source, usually a register hold by a public body, the main aim of which is not the provision of statistics; (15) ‘domain’ means one or several data sets that covers particular topics; (16) ‘topic’ means the content of the information to be collected about the statistical units, with each topic covering several detailed topics; (17) ‘detailed topic’ means the detailed content of the information to be collected about the statistical units related to a topic, each detailed topic covering one or several variables; (18) ‘data set’ means statistics in the form of one or several variables organised in a structured form; (19) ‘population and housing census’ means the detailed decennial data sets and metadata to be provided under this Regulation; (20) ‘statistical unit’ means one member of a universe of entities, namely persons, objects or events about which data are collected and statistics are ultimately compiled; (21) ‘variable’ means a characteristic of a statistical unit that can assume more than one set of values; (22) ‘breakdown’ means a predefined discrete, exhaustive and mutually exclusive set of values which can be assigned to a variables characterising statistical units; (23) ‘national level’ means the territory of a Member State; (24) ‘regional level’ means the NUTS3 level as set out in Regulation (EC) No 1059/2003; (25) ‘local level’ means the local administrative unit (LAU) level as set out in Regulation (EC) No 1059/2003; (26) ‘grid level ’ means statistical grid as set out in Regulation (EC) No 1059/2003; (27) ‘frames’ means any list, material or device that delimits and identifies the elements of the target population. Depending on the use, a frame may allow access to, and/ or provide additional characteristics of the elements; (28) ‘reference date’ means the moment in time to which statistics refer; (29) ‘reference period’ means the time interval to which statistics on events refer; (30) ‘reference time’ means either reference date or reference period, depending whether the statistics are on events or on other statistical units; (31) ‘metadata’ means information that is needed to use and interpret statistics and that describes data sets in a structured way; (32) ‘pre-checked data sets’ means data sets verified by the Member States, based on agreed common validation rules; (33) ‘quality report’ means a report conveying information about the quality of a statistical product or process. Article 3 Population base 1. For the purpose of this Regulation, the population base consists of all persons having their usual residence within the Union in a specified territorial unit of a Member State at national, regional, local or grid level , at the reference date. 2. The population base shall include all usually resident persons, regardless of citizenship or whether the person is or was formerly stateless, and regardless of whether the person’s residence or stay is authorised or permitted by the relevant authorities. 3. The population base shall exclude persons having their usual residence outside the territory of the Member State regardless of place of birth or citizenship, and regardless of any family, social, economic or property links that the person may have with the Member State. 4. Persons with no usual residence shall be attributed, as place of usual residence, the place at which they are at the reference date. 5. Member States shall apply the definition of usual residence set out in this Regulation to all data sets provided to the Commission (Eurostat) under this Regulation and for national, regional, local and grid level. 6. W hen applying the definition of usual residence, Member States shall use: (a) one or a combination of the data sources listed in Article 9(1); (b) estimation methods such as ‘signs of life’ to correct for actual presence at the presumed place of usual residence during most of the time in the 12 months ending with the reference date, and ‘rate of stay’ to estimate the number of persons who intend or are expected to stay during most of the time in the 12 months after arrival. Article 4 Statistical units Statistics under this Regulation shall be compiled for the following statistical units: (a) persons; (b) vital events; (c) families; (d) households; (e) buildings intended for habitation, living quarters and conventional dwellings. Article 5 Statistics requirements 1. European statistics on population and housing shall cover the following domains: (a) demography; (b) housing; (c) families and households. 2. Statistics in the domains listed in paragraph 1 shall be organised into data sets following the topics and detailed topics as set out in the Annex. 3. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 17 to amend the list of the detailed topics in the Annex. The delegated acts shall be adopted at least 12 months before the beginning of the relevant reference time. 4. When exercising the power to adopt delegated acts pursuant to paragraph 3 of this Article, the Commission shall ensure that those acts do not impose significant and disproportionate burden on the Member States and survey respondents. Any new detailed topic shall be assessed with respect to its feasibility by means of pilot studies carried out by the Commission (Eurostat) and the Member States in accordance with Article 14. 5. The Commission shall adopt implementing acts to specify the technical properties of the data sets and metadata to be provided to the Commission (Eurostat). Those implementing acts shall specify the following technical elements, where appropriate: (a) titles of variables, their technical specifications and breakdowns; (b) detailed specifications of the statistical units and metadata; (c) statistical classifications to be used; (d) provision deadlines; (e) technical formats of data sets and metadata provision; (f) the content, structure, periodicity, modalities and provision deadlines of the quality reports as well as further specifications when needed and justified. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2) at least 12 months before the beginning of the relevant reference time, except for the population and housing census for which the implementing acts shall be adopted at least 24 months before the beginning of the year in which the reference date falls. Article 6 Periodicity and reference times 1. Member States shall produce European statistics on population and housing quarterly , every six months, annually and multi-annually, and in a decennial population and housing census. 2. The years ending with “1” shall be the reference years for the decennial population and housing census. 3. The years ending with “1”, “5” and “8” shall be the reference years for multi-annual statistics. 4. The periodicity and reference time (reference period or reference date) for each detailed topic shall be as set out in the Annex. 5. The first reference date for which annual statistics on the topic ‘population stocks’ are to be provided shall be 31 December 202 5 . The first reference time for which any other statistics under this Regulation are to be provided shall be in 202 6 . 6. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 17 to amend the Annex by updating the periodicities and reference times. Article 7 Ad hoc statistics requirements 1. Member States shall provide the Commission (Eurostat) with ad hoc data sets and metadata. 2. The Commission is empowered to adopt delegated acts to supplement this Regulation in accordance with Article 17 by specifying the data sets and metadata to be provided by Member States on an ad hoc basis, where the collection of additional statistics is deemed necessary for the purpose of addressing additional statistical needs under this Regulation. 3. Those delegated acts shall specify: (a) the detailed topics to be provided in the ad hoc data sets and the reasons for such additional statistical needs; (b) the reference times. 4. The Commission is empowered to adopt delegated acts referred to in paragraph 2 starting with reference year 2027 and with a minimum of two years between each ad hoc collection. 5. The Commission shall adopt implementing acts to specify the technical properties of the ad hoc data sets and metadata referred to in paragraph 2. Those implementing acts shall specify the following technical elements, where appropriate: (a) titles of variables, their technical specifications and breakdowns; (b) detailed specifications of the statistical units and metadata; (c) statistical classifications to be used; (d) provision deadlines. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2) no later than 12 months before the beginning of the reference time. Article 8 Data sets and metadata to be provided to the Commission 1. Member States shall provide pre-checked data sets and metadata using a technical format specified by the Commission (Eurostat). The single entry point services shall be used to provide the data sets and metadata to the Commission (Eurostat). 2. When Member States publish statistics required by this Regulation at national level ahead of the provision deadlines established in accordance with Articles 5(5) and 7(5), they shall provide them to the Commission (Eurostat) as follows: (a) statistics of quarterly and six-monthly periodicity at the latest by up to one working day after the national publication; (b) statistics of annual periodicity at the latest by up to three working days after the national publication; (c) statistics of multi-annual and decennial periodicity at latest by up to seven working days after the national publication. 3. Member States shall provide to the Commission (Eurostat): (a) revised data sets and metadata if a revision is conducted after the data sets required under this Regulation were initially provided; (b) revised data sets and metadata for relevant time series if a revision is conducted on data sets that had been provided to the Commission (Eurostat) before the application of this Regulation. The revised data sets and metadata shall be provided within the deadlines specified in paragraph 2 of this Article and be complemented by quality reporting in accordance with Article 12. Article 9 Data sources and methods 1. Member States and the Commission (Eurostat) shall use one or a combination of the following data sources, provided that they allow for producing statistics that meet the quality requirements laid down in Article 12: (a) administrative data sources; (b) statistical surveys or other statistical data collections; (c) other sources including privately held data; (d) reuse of data derived from data sharing between national statistical authorities and the Commission (Eurostat) within the European Statistical System. 2. Member States shall assess and monitor the quality of their data sources, including of administrative records and other appropriate sources used. 3. Member States shall continuously develop innovative sources and methods and use them to improve statistics compiled under this Regulation provided that they allow for producing statistics that meet the quality requirements laid down in Article 12. 4. The statistics compiled under this Regulation shall be based on statistically sound and well-documented methods taking into account international recommendations and best practice such as ‘signs of life’, ‘rate of stay’ and other scientifically-based statistical estimation methods used for compiling usually resident population in the Member States. 5. When requested for reasons of assessment of statistical quality, Member States shall provide the Commission (Eurostat) with the assessment results of the data sources, the documentation of methods and necessary clarifications. Article 10 Timely access and reuse of administrative data 1. National authorities in charge of administrative data sources relevant for the purposes of this Regulation shall allow reuse of these data in time and frequency sufficient to produce and submit statistics within the deadlines and compliant with the specific quality requirements according to this Regulation. The timely access to administrative records, as well as its operational modalities, shall be included in cooperation agreements to be established between those national authorities and the national statistical authorities. 2. For the purpose of this Regulation, the Commission (Eurostat) shall be allowed, upon request, to access and reuse in a timely manner relevant data and metadata from databases and interoperability systems maintained by Union bodies and agencies, including under Regulations (EU) No 910/2014, (EU) 2018/1724 and statistical data stored in the central repository for reporting and statistics (CRRS), in accordance with Regulations (EU) 2019/817 and (EU) 2019/818 and the Regulations establishing the systems whose statistical data are stored in CRRS. For that purpose , the Commission (Eurostat) shall further cooperate with the relevant Union bodies and agencies with a view to specifying the customised statistical data and metadata required, where possible under Union law, for European statistics on population and housing, the operational modalities for their provision and the necessary accompanying physical and logical safeguards. Article 11 Lists of countries and territories 1. Where data sets include information by countries or territories, Member States shall use specific breakdowns for the purposes of this Regulation and of Regulation (EC) No 862/2007. 2. The Commission shall adopt implementing acts specifying or updating the lists of countries and territorial units that shall apply to breakdowns of statistics compiled under this Regulation. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2) of this Regulation. These lists shall be specified in accordance with criteria set out in Regulation (EC) No 1059/2003 . 3. I mplementing acts amending more than one third of the breakdown categories of countries or territories shall apply at the earliest 12 months after their entry into force . Article 12 Quality requirements and quality reporting 1. Member States shall take the necessary measures to ensure the quality of the data sets and metadata provided. 2. Member States shall take appropriate and effective measures to: (a) implement the rules related to the population base as laid down in Article 3 of this Regulation, uniformly and independently of the data sources used; (b) capture or estimate hard-to-reach population groups; (c) control the exhaustiveness and accuracy of the population covered in accordance with Article 3 of this Regulation; (d) establish frames that are fit for the purposes of this Regulation and of Article 12 of Regulation (EU) 2019/1700; (e) avoid possible risks of undercounting or double counting related to the free movement of persons in the Union, the access of persons to cross-border services linked to vital events and the person rights to buy cross-border, own and use housing property across the Union; (f) reduce asymmetries of migration flows; (g) provide all data to the Commission (Eurostat) that are needed to ensure the completeness of published European statistics. 3. Member States shall transmit to the Commission (Eurostat), for the first time by 31 March 2027 and every year thereafter ending with ‘0’, ‘3’ or ‘7’, a quality report describing the quality of the statistics provided and the statistical processes for the data sets provided during the period, including in particular on the data sources and methods used, the application of the concepts and definitions and related possible effects on quality of the selected data sources, data revisions and their reasons and impacts, the statistical disclosure control methods, and detailing how the quality criteria referred to in paragraph 2 are met and if the measures referred to in paragraph 3 were effective. 4. The Commission shall adopt implementing acts setting out the practical arrangements for the quality reports and their contents. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2). 5. Member States shall inform the Commission (Eurostat) as soon as possible of any relevant information or changes with regard to the implementation of this Regulation that would influence the quality of the statistics provided. 6. At the request of the Commission (Eurostat), Member States shall provide necessary additional clarifications to evaluate the quality of the statistics. Article 13 Data sharing 1. Data shall be shared between the competent national authorities of different Member States, and between these competent national authorities and the Commission (Eurostat), exclusively for the purpose of developing and producing European statistics governed by this Regulation and of improving their quality . 2. In the interest of secure data sharing within the ESS, all necessary safeguards with regard to the physical and logical protection of data shall be taken. The Commission (Eurostat) shall set up a secure infrastructure to facilitate data sharing referred to in paragraph 1. Competent national authorities for statistics under this Regulation may use this secure data sharing infrastructure for the purpose specified in paragraph 1. 3. When the data concerned are confidential data within the meaning of Article 3, point 7, of Regulation (EC) No 223/2009 or personal data according to Regulations (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725, the sharing of such data shall be allowed and may take place on a voluntary basis provided it is : (a) based on a request justifying the necessity to share the data in each individual case, in particular with regard to the quality issues to be specifically addressed; (b) based preferably on privacy enhancing technologies that are specifically designed to implement the principles of Regulations (EU) 2016/679 and (EU) 2018/1725, with particular regard to purpose limitation, data minimisation, storage limitation, integrity and confidentiality; (c) without prejudice to Chapter V of Regulation (EC) No 223/2009. 4. The Commission (Eurostat) and the Member States shall test and assess by means of pilot studies the fitness of relevant privacy enhancing technologies for data sharing. 5. Where the pilot studies under paragraph 4 of this Article identify effective and secure data sharing solutions for the purposes referred to in paragraph 1, the Commission may adopt implementing acts laying down technical specifications for the data sharing and measures for the confidentiality and security of information. These implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2). Article 14 Pilot and feasibility studies 1. The Commission (Eurostat) shall, where necessary and appropriate for the purposes of this Regulation, launch pilot and feasibility studies that aim at: (a) assessing the availability of data sources and their quality, including of publicly and privately held data in Member States and at Union level; (b) developing and assessing the feasibility of implementing new topics, detailed topics, statistical units, variables and their breakdowns; (c) developing new methodologies and statistical techniques to reinforce quality; (d) reducing asymmetries of migration flows; (e) testing and assessing the fitness of relevant privacy enhancing technologies for secure data sharing within the ESS in accordance with Article 13(4); 2. Member States may participate in those studies but shall, together with the Commission (Eurostat), ensure the representativeness of those studies at Union level. 3. The results of those studies shall be evaluated by the Commission (Eurostat) in cooperation with Member States. The Commission (Eurostat) shall prepare in cooperation with the Member States reports on the findings of those studies. Article 15 Financing 1. Financial contribution may be provided from the general budget of the Union to the national statistical institutes and other national authorities referred to in Article 5(2) of Regulation (EC) No 223/2009, for: (a) the development and implementation of new or enhanced data sources, methodologies, data sharing, statistical units, topics, detailed topics, variables and their breakdowns; (b) the participation of the Member States in representative pilot and feasibility studies referred to in Article 14 of this Regulation. 2. The Union financial contribution shall not exceed 90% of the eligible costs. Article 16 Protection of the financial interests of the Union Where a third country participates in the actions financed under this Regulation by means of a decision adopted pursuant to an international agreement or on the basis of any other legal instrument, the third country shall grant the necessary rights and access required for the authorising officer responsible, the European Anti-Fraud Office (OLAF), the Court of Auditors and the EPPO to comprehensively exercise their respective competences. In the case of OLAF, such rights shall include the right to carry out investigations, including on-the-spot checks and inspections, as provided for in Regulation (EU, Euratom) No 883/2013. Article 17 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 5(3), 6(6) and 7(2) shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [Publications Office: please insert exact date of entry into force of the Regulation]. 3. The delegation of power referred to in Articles 5(3), 6(6) and 7(2) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect on the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Articles 5(3), 6(6) and 7(2) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or the Council. Article 18 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by the European Statistical System Committee established by Article 7 of Regulation (EC) No 223/2009. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 19 Derogations 1. Where the application of this Regulation, or the delegated or implementing acts adopted pursuant thereto, requires major adaptations to be made to a Member State’s national statistical system, the Commission may grant, by means of implementing acts, derogations to Member State, for a maximum duration of two years. 2. When granting the derogations, the Commission shall take into account the comparability of Member States’ statistics and the timely calculation of the required representative and reliable European aggregates. When granting the derogations, the Commission shall also ensure that the requirements related to statistics, metadata and quality covered by this Regulation and previously covered by Regulation (EU) No 1260/2013 or by Article 3 of Regulation (EC) No 862/2007 are continued without interruption. 3. The Member State shall submit a duly justified request for derogation to the Commission within two months of the date of the entry into force of the act concerned. 4. The Commission shall adopt the implementing acts referred to in paragraph 1 of this Article in accordance with the examination procedure referred to in Article 18(2). Article 20 Amendments to Regulation (EC) No 862/2007 Regulation (EC) No 862/2007 is amended as follows: (1) the title is replaced by the following: ‘Regulation (EC) No 862/2007 of 11 July 2007 on European statistics on asylum and administrative and judicial procedures related to immigration legislation and repealing Council Regulation (EEC) No 311/76 on the compilation of statistics on foreign workers’; (2) In Article 1, points (a) and (b) are deleted; (3) in Article 2(1 ), po ints (a), (b), (c), (f) and (g) are deleted; (4) Article 3 is deleted; (5) the following Article 9c is inserted: “Article 9c Timely access and reuse of administrative data 1 . National authorities in charge of administrative data sources relevant for the purposes of this Regulation shall allow reuse of these data in time and frequency sufficient to produce and submit statistics within the deadlines and compliant with the specific quality requirements according to this Regulation. The timely access to administrative records, as well as its operational modalities, shall be included in cooperation agreements to be established between those national authorities and the national statistical authorities. 2 . For the purpose of this Regulation, the Commission (Eurostat) shall be allowed, upon request, to access and reuse in a timely manner relevant data and metadata from databases and interoperability systems maintained by Union bodies and agencies, including under Regulations (EU) No 910/2014, (EU) 2018/1724 and statistical data stored in the central repository for reporting and statistics (CRRS), in accordance with Regulations (EU) 2019/817 and (EU) 2019/818 and the Regulations establishing the systems whose statistical data are stored in CRRS. For that purpose , the Commission (Eurostat) shall further cooperate with the relevant Union bodies and agencies with a view to specifying the customised statistical data and metadata required, where possible under Union law, for European statistics on population and housing, the operational modalities for their provision and the necessary accompanying physical and logical safeguards.” (6) the following Article 10a is inserted: “Article 10a Lists of countries and territories The lists of countries and territories referred to in Article 11 of [ Publications Office: please insert correct reference to this Regulation ] shall be applied for the compilation of statistics under this Regulation to ensure comparability of country and territories specific details across European statistics. Member States shall apply these lists for the first time to compile statistics due under this Regulation starting with data transmissions for the reference year 202 6 . ” Article 21 Repeal Regulations (EC) No 763/2008 and (EU) No 1260/2013 are repealed with effect from 1 January 202 6 without prejudice to the obligations set out in those legal acts with regard to reference periods that fall, in whole or in part, before that date. References to the repealed Regulations shall be construed as references to this Regulation. Article 22 Entry into force and application This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . It shall apply from 1 January 2026. This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative 1.2. Policy area(s) concerned 1.3. The proposal/initiative relates to: 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) 1.4.2. Specific objective(s) 1.4.3. Expected result(s) and impact 1.4.4. Indicators of performance 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative 1.7. Management mode(s) planned 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework 3.2.5. Third-party contributions 3.3. Estimated impact on revenue LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Regulation of the European Parliament and of the Council on European statistics on population and housing, a mending Regulation (EC) No 862/2007 and repealing Regulations (EC) No 763 /2008 and (EU) No 1260/2013 1.2. Policy area(s) concerned 3403 – Production of statistical information 1.3. The proposal/initiative relates to: a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective(s) The general objective of this proposal is to better respond to users’ needs, and to modernise and enhance the relevance, harmonisation and coherence of European population statistics. 1.4.2. Specific objective(s) The general probjective is broken down into four specific objectives : 1) e nsure complete, coherent and comparable European statistics on population and housing ; 2) e nsure timely and frequent statistics to meet users’ needs; 3) p rovide statistics that are sufficiently comprehensive in terms of relevant topics and sufficiently detailed in terms of characteristics and breakdowns; 4) p romote legal and data collection frameworks that are sufficiently flexible to adapt datasets to evolving policy needs and opportunities emerging from new sources. 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The expected results are as follows: - i mproved harmonisation and comparability of European statistics on population and housing thanks the use of a single population base and the developments in statistical infratructures; - i ntegrated statistical processes and avoidance of duplications and redundances; - e nhanced statistical outputs in terms of statistical variables, breakdown and - territorial detail in line with the current and emerging policy and societal needs; - timelier and more frequent statistics; - f lexibility of the legal framework towards new data needs. The proposal meets the simplification objectives of the REFIT programme, in particular because it streamlines three regulations into one single regulatory framework. The enabling of business-to-government data sharing for the purposes of European population statistics does not generate ‘net ins’ for businesses that would be relevant under the ‘one-in, one-out’ principle. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. The performance of the new legal framework for European statistics on population and housing will be monitored and evaluated against the specific objectives. During the implementation phase of the new legal framework, the Commission (Eurostat) will continue organising regular expert group meetings with partner NSIs in the ESS to discuss and clarify any issues that may arise, continuing a long-standing history of good and close cooperation between Eurostat and its ESS partners on technical and statistical matters. This includes diligent joint preparation of key implementing acts regulating the detailed new statistical data and metadata requirement, which will be of central interest to both statistics users and producers. The implementation stage is planned to conclude with a first evaluation focussing on the implementation, functioning and initial impacts of the new legal framework. To obtain sufficient information on the performance, this evaluation is planned within three to five years after the entry into force of the new legal framework. After transition to the application phase, the Commission (Eurostat) plans to evaluate the functioning and impact of the legislation every five to seven years. The list of possible key performance indicator s is provided in Table 11 of the Impact assessment report ( SWD (202 3 ) 11 ). The Commission (Eurostat) produces common European statistical guidelines and sets requirements on quality reporting relating to the development, production and dissemination of statistics. The quality reports that Member States are required to produce have to include specific checks, relevant to that data collection. This will ensure the quality of the statistical data and metadata. 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The proposed regulation is to create a new framework for producing statistics on population, demography including migration, families, households and housing in an integrated manner. Current respective data collections with Member States will be harmonised, streamlined , accelerated and extended to better address policy needs. The planned first reference times for data collections under the new framework are in 202 6 . To set up and implement this new framework as planned, the new regulation should be adopted by the European Parlia ment and the Council in 2023 , allowing for the implementing acts on the first data collections to be adopted by the end of 2023 too, i.e. at least 12 months before the start of the first reference times. Data and metadata collections of annual and infra-annu al statistics will start in 202 6 , while the first reference time for a census-like decennial data collection under the new framework will be in 2031. Finally, the proposal will oblige the Commission (Eurostat) and Member States to carry out pilot studies as necessary and proportionate to further modernise the statistics under the regulation (assessing new including privately held data sources and statistical topics, developing new methodologies and techniques including privacy enhancing technologies for secure data sharing) . 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. The problems identified in the evaluation have a genuine EU-wide scope clearly linked to gaps in the current EU legislation. Without further EU legislative action, these problems will persist or worsen. The current EU legislation will likely continue to become less effective and efficient in achieving its objectives as many Member States continue to modernise nationally by setting up statistical population registers and harnessing new data sources. Relevance will also likely decrease further, as the EU-level statistics are expected to diverge further from users’ needs in terms of content, desired frequency or timeliness. Without EU legislative action, national approaches will diverge further, leading to less comparable statistics, which in turn risks compromising policymaking at EU level. The added value of complete and comparable population and demographic statistics at EU level lies primarily in their significant contribution to various institutional needs and policy areas of the EU that are highly relevant for many political priorities of the Commission (i.e. An economy that works for people, Promoting our European way of life, A new push for European democracy). Population and demographic statistics are also needed to feed into various EU institutional tasks and procedures laid down by the Treaties, such as national population weights to determine the 65% EU population quota for qualified majority voting of the Council (Article 16 TEU), EU long-term economic and budgetary projections within the European Semester (Article 121(6) TFEU detailed in Regulation (EU) No 1175/2011 ), and monitoring of the annual EU demographi c situation (Article 159 TFEU). These data inform EU policies that fall under shared competences (e.g. social policy; economic, social and territorial cohesion; and the area of freedom, security and justice) and supporting competences (e.g. health, youth, civil protection and administrative cooperation). Population statistics are the backbone of other European statistics (sample surveys, national accounts) and used to calculate per capita indicators. Finally, population and demographic statistics are also designed to meet the needs of multiple users, for decision-making at all levels in the EU, as well as research and informing the general public. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past M andatory data collections with defined common rules are key to ensure completeness and timeliness of population statistics at EU level; regulating voluntary data collections with already high completeness may lead to significant effectiveness and efficiency gains as considerable EU added value can be generated at limited incremental costs. Voluntary data collections are appropriate instruments to pilot the production of new topics or characteristics, and to foster the incremental capability of national statistical systems to provide such new data. However, they tend to become inefficient over time as recurrent production costs eventually fail to generate substantial EU value added in terms of completeness across Member States. Loose legal definitions of statistical topics lead to loss of control over conceptual harmonisation, and thus ultimately over coherence and comparability, over time. The population base example has shown how a defaulting clause originally introduced as an exception with limited scope has turned into a new factual standard. A too rigid legal framework prevents to maintain relevance over time. This intervention has been losing relevance rather quickly until today, starting already during its implementation period, due to lacking flexibility mechanisms to adapt data collections to evolving needs or to profit from opportunities driven by new data sources becoming available. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments In terms of the current Multiannual Financial Framework, the proposal is compatible with the Single Market Programme established by Regulation (EU) 2021/690 . In terms of EU statistical legislation, t he proposal is compatible with Regulation ( EC) No 223/2009 on European statistics. Moreover, t he proposal is designed to integrate with Regulation (EU) 2019/1700 establishing a common framework for European statistics relating to persons and households, based on data at individual level collected from samples, thus completing the modernisation of European social statistics. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The financing needs of the Proposal will be covered by the respective Financing Decisions / Annual Work Programmes of the Single Market Programme and the successor programme incorporating European statistics. 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and from YYYY to YYYY for payment appropriations. unlimited duration Implementation with a start-up period from 2022 to 2024 , followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they are provided with adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. The proposal would oblige Member States to provide quality reports on all data and metadata collected under the regulation every three years starting from March 2027. Moreover, the Commission (Eurostat) in cooperation with Member States must prepare reports on the findings of any pilot studies conducted under the regulation. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed As the management mode chosen for the proposal is direct management by the Commission, the main inherent risks are those related to the management of procurements and grants. Eurostat’s control strategy is focussing on grant agreements and procurement transactions. It is based on a risk-assessment and follows the principles of economy, efficiency and effectiveness. It shall (i) support to identify and to manage risks; (ii) set the frame for all types of control activities on financial transactions within Eurostat; (iii) support to bring and keep the detected error rate of ex post controls on grant agreements to an acceptable level; (iv) increase efficiency and effectiveness of controls; and (v) reduce the administrative burden for beneficiaries and Eurostat. Regarding procurement, preventive controls (ex ante controls) include evaluation of concentration risk for procurement transactions and ex post quality reviews. Regarding grants, preventive controls (ex ante controls) cover detective controls (ex post controls), periodic assessments of lump sums, unit costs or flat rates and ad hoc controls. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them The Commission (Eurostat) has developed a control strategy. The measures and tools contained in this strategy are fully applicable to the provision of statistics under the proposed regulation. The types of changes introduced by the strategy can reduce the likelihood of and contribute to preventing fraud. They include: reducing complexity, applying cost-effective monitoring procedures and conducting risk-based ex ante and ex post checks. The strategy also includes awareness-raising measures and training on fraud prevention . 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The Commission (Eurostat) has a control strategy in place which aims, in general, to limit the risk of non-compliance to under the materiality criterion of 2 %, in line with the objectives on internal control and risk management set in its statistical programme ( Single Market Programme in the current MFF) . 100% of financial transactions (and thus 100% of the budget) will be subject to obligatory ex ante controls in accordance with the Financial Regulation. Moreover, checks based on in-depth analysis of the underlying documentation will be carried out on the basis of an annual risk analyses. They may cover 4-6 % of the total budget managed by Eurostat. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. On 30 October 2013, Eurostat adopted its first anti-fraud strategy for 2014-2017 in accordance with the Commission´s anti-fraud strategy of 24 June 2011 (CAFS). The current anti-fraud strategy covers the period 2021-2024. This strategy specifies three operational objectives: i) strengthening existing anti-fraud measures; ii) better integrating anti-fraud procedures into Eurostat’s risk assessment and risk management and into audits, planning, reporting and monitoring; and iii) strengthening Eurostat’s anti-fraud capacities and awareness as part of the Commission anti-fraud culture. The anti-fraud strategy is accompanied by an anti-fraud action plan. During the period of its application, the implementation of the anti-fraud strategy is being monitored twice a year with reporting provided to the management. All the potential recipients of grants are public bodies (national statistical institutes and other national authorities, as defined in Regulation (EC) No 223/2009). In addition, the grants are awarded without calls for proposals. Measures for monitoring the management of the grants are in place. They take into account the specific grant procedures, and involve ex ante and ex post analysis of the grant management. The use of unit costs and lump sums, in accordance with Article 124(1) of the Financial Regulation, substantially reduces the risk of errors relating to the management of grants and thus simplifies their administration. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation BGUE-BXXXX-03-020500-C1-ESTAT Diff. YES NO YES NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation None YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO 3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the us e of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below: EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework 1 Single Market, Research and Innovation DG: ESTAT Year 2025 Year 2026 Year 2027 Subseq. years TOTAL Operational appropriations Budget line 03 02 05 Commitments (1a) 3.889 3.191 1.183 0.000 8.263 Payments (2a) 1.296 2.360 2.754 1.853 8.263 Budget line Commitments (1b) Payments (2b) Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line (3) TOTAL appropriations for DG ESTAT Commitments =1a+1b +3 3.889 3.191 1.183 0.000 8.263 Payments =2a+2b +3 1.296 2.360 2.754 1.853 8.263 TOTAL operational appropriations Commitments (4) 3.889 3.191 1.183 0.000 8.263 Payments (5) 1.296 2.360 2.754 1.853 8.263 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (6) TOTAL appropriations under HEADING <1> of the multiannual financial framework Commitments =4+ 6 3.889 3.191 1.183 0.000 8.263 Payments =5+ 6 1.296 2.360 2.754 1.853 8.263 If more than one operational heading is affected by the proposal / initiative, repeat the section above: TOTAL operational appropriations (all operational headings) Commitments (4) Payments (5) TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (all operational headings) (6) TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 6 of the multiannual financial framework (Reference amount) Commitments =4+ 6 3.889 3.191 1.183 0.000 8.263 Payments =5+ 6 1.296 2.360 2.754 1.853 8.263 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex V to the internal rules), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes. EUR million (to three decimal places) Year 2025 Year 2026 Year 2027 Subsequent years TOTAL DG: ESTAT Human resources 3.656 3.656 3.656 0.000 10.968 Other administrative expenditure 0.100 0.100 0.100 0.000 0.300 TOTAL DG ESTAT 3.756 3.756 3.756 0.000 11.268 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 3.756 3.756 3.756 0.000 11.268 EUR million (to three decimal places) Year 2025 Year 2026 Year 2027 Subsequent years TOTAL TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 7 of the multiannual financial framework Commitments 7.645 6.947 4.939 0.000 19.531 Payments 5.052 6.116 6.510 1.853 19.531 3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places) Indicate objectives and outputs Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL OUTPUTS Type Average cost No Cost No Cost No Cost Total No Total cost SPECIFIC OBJECTIVE No 1 Ensure complete, coherent and comparable European statistics on population and housing - Statistics 0.542 0.713 0.713 0.201 1.627 - Data sharing infrastructure 0.235 0.700 0.002 0.002 0.704 Subtotal for specific objective No 1 1.413 0.715 0.203 2.331 SPECIFIC OBJECTIVE No 2 Ensure timely and frequent statistics to meet users’ needs - Statistics 0.542 0.713 0.713 0.201 1.627 Subtotal for specific objective No 2 0.713 0.713 0.201 1.627 SPECIFIC OBJECTIVE No 3: Provide statistics that are sufficiently comprehensive in terms of relevant topics and sufficiently detailed in terms of characteristics and breakdowns - Statistics 0.638 0.809 0.809 0.297 1.915 Subtotal for specific objective No 3 0.809 0.809 0.297 1.915 SPECIFIC OBJECTIVE No 4: Promote legal and data collection frameworks that are sufficiently flexible to adapt datasets to evolving policy needs and opportunities emerging from new sources - Pilot studies 0.288 0.288 0.288 0.288 0.864 - New data sources, methodology 0.509 0.665 0.665 0.196 1.526 Subtotal for specific objective No 4 0.953 0.953 0.483 2.389 TOTALS 3.889 3.191 1.183 8.263 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature, as explained below: EUR million (to three decimal places) Year 2025 Year 2026 Year 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources 3.656 3.656 3.656 10.968 Other administrative expenditure 0.100 0.100 0.100 0.300 Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework 3.756 3.756 3.756 11.268 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework TOTAL 3.756 3.756 3.756 11.268 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 3.2.3.1. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units Year 2025 Year 2026 Year 2027 Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) 20 20 20 20 01 02 03 (Delegations) 01 01 01 01 (Indirect research) 01 01 01 11 (Direct research) Other budget lines (specify) External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) 20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) 6 6 6 20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations) XX 01 xx yy zz - at Headquarters - in Delegations 01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research) 01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research) Other budget lines (specify) TOTAL 26 26 26 03 is the policy area or budget title concerned. The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff Methodological work for the sound implementation of the concepts, definitions and statistical methods Data production work for receiving, processing, validating and publishing the data and metadata Data analysis, publications and users support Regulatory statistical cooperation International cooperation on statistical matters External staff IT and other technical work supporting the data production and analysis 3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative: can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). Explain what reprogramming is required, specifying the budget lines concerned and the corresponding amounts. Please provide an excel table in the case of major reprogramming. The financial needs will be covered by appropriations of the Single Market Programme as foreseen in the financial programming of the MFF 2021-2027. requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned, the corresponding amounts, and the instruments proposed to be used. requires a revision of the MFF. Explain what is required, specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.5. Third-party contributions The proposal/initiative: does not provide for co-financing by third parties provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Total Specify the co-financing body TOTAL appropriations co-financed 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). LISA Valdkonnad, teemad ja alamteemad ning perioodilisus ja vaatlusaeg alamteemade kaupa Valdkond Teema Alamteema Perioodilisus Vaatlusaeg (kuupäev või ajavahemik) Rahvastik Rahvastiku koosseis Isiku põhitunnused 6M 30.6.AA ja 31.12.AA A 31.12.AA MA 31.12.AA D 31.12.AA Isiku sotsiaalmajanduslikud tunnused A 31.12.AA MA 31.12.AA D 31.12.AA Sündimus Sünnid Q kuu A aasta Seaduslikud abordid A aasta Suremus Surmad Q kuu, nädal A aasta Imikusurmad A aasta Surnultsünnid A aasta Kooselud Abielud ja registreeritud kooselud A aasta Abielu või registreeritud kooselu sõlmivate isikute tunnused A aasta Abielulahutused ja registreeritud kooselu lõpetamised A aasta Ränne Sisserändajad Q kuu A aasta Väljarändajad A aasta Siseränne A aasta ELi liikmesriikide ja liidu kodakondsuse saamine ja kaotamine Kodakondsuse saanud isikud A aasta Kodakondsuse kaotanud või sellest loobunud isikud A aasta Eluase Eluruumid Eluruumide tunnused D 31.12.AA Tavaeluruumid Hoone põhitunnused MA 31.12.AA D 31.12.AA Hoonete energiaga seotud tunnused MA (A alates 2031) 31.12.AA D 31.12.AA Asustatud tavaeluruumid Asustatud tavaeluruumide tunnused D 31.12.AA Asustatud tavaeluruumide kasutamine D 31.12.AA Perekonnad ja leibkonnad Perekonnad Perekonna tunnused D 31.12.AA Leibkonnad Leibkonna tunnused A 31.12.AA MA 31.12.AA Isiku leibkonna olukord A 31.12.AA D 31.12.AA Selgitus Perioodilisus Kord kvartalis Q Iga 6 kuu tagant 6M Kord aastas A Kord mitme aasta jooksul (1, 5 või 8-ga lõppevad aastad) MA Kord kümne aasta jooksul (1-ga lõppevad aastad) D ANNEX Domains, topics and detailed topics with periodicity and reference time per detailed topic Domain Topic Detailed topic Periodicity Reference time (date or period) Demo graphy Population stocks The person's basic characteristics 6M 30.06.YY and 31.12.YY A 31.12.YY MA 31.12.YY D 31.12.YY The person's socio-economic characteristics A 31.12.YY MA 31.12.YY D 31.12.YY Fertility Births Q Month A Year Legally induced abortions A Year Mortality Deaths Q Month , Week A Year Infant deaths A Year Late foetal deaths A Year Partnerships Marriages and registered partnerships A Year Characteristics of persons entering a marriage or registered partnership A Year Divorces and terminated registered partnerships A Year Migration Immigrants Q Month A Year Emigrants A Year Internal migration A Year Acquisition and loss of citizenship of EU MS and the Union Persons who acquired citizenship A Year Persons who lost / gave up citizenship A Year Housing Living quarters Living quarters characteristics D 31.12.YY Conventional dwellings Basic b uilding characteristics MA 31.12.YY D 31.12.YY Energy related building characteristics MA (A from 2031 onwards) 31.12.YY D 31.12.YY Occupied conventional dwellings Characteristics of occupied conventional dwellings D 31.12.YY Usage of occupied conventional dwellings D 31.12.YY Families and households Families Family characteristics D 31.12.YY Households Household characteristics A 31.12.YY MA 31.12.YY The person's household situation A 31.12.YY D 31.12.YY Legend Periodicity Quarterly Q Every 6 months 6M Annual A Multi-annual (years ending with ‘1’, ‘5’, ‘8’) MA Decennial (years ending with ‘1’) D SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Selleks et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 2 ja 3 kohaselt välja töötada ja ELi huvides rakendada poliitikat ja meetmeid valdkondades, mis kuuluvad ELi pädevusse, on vaja ajakohast, usaldusväärset, üksikasjalikku ja võrreldavat Euroopa statistikat. Komisjon jälgib demograafilist olukorda ELis ja koostab selle kohta ELi toimimise lepingu artikli 159 kohaselt aruandeid. ELi institutsioonid vajavad täpseid ja võrreldavaid rahvastikunäitajaid halduslikul ja menetluslikul otstarbel, nt kvalifitseeritud häälteenamust nõudval hääletusel nõukogus. Selline statistika loob uusi teadmisi ja on oluline sisend avaliku sektori teadusuuringutes ning ka vahend ühiskonna teavitamiseks. Rahvastikuhinnanguid kasutatakse ka statistiliste näitajate saamiseks elaniku kohta. Rahvastikustatistikast saab andmeid rahvastikuprognooside koostamiseks konkreetselt ELi pikaajaliste majandus- ja eelarveprognooside jaoks ning üldisemalt ELi majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika jaoks. Rahvastikustatistika on üldsusele kergesti mõistetav, sest kirjeldab fakte ja sündmusi, mis puudutavad igaüht. Käesoleva algatuse kontekstis tähendab Euroopa rahvastikustatistika ELi tasandi ametlikku statistikat rahvastiku, rahvastikusündmuste ja rände kohta ning mitmesuguseid sellel statistikal põhinevaid näitajaid. Eurostat on avaldanud nende valdkondade statistikat alates 1960. aastast, kui tollastes liikmesriikides tehti esimene aktiivse elanikkonna suuruse ja struktuuri uuring. Seejärel on rahvastikustatistika koostamisel kasutatud peamiselt otseseid rahvaloenduste käigus saadud rahvastikuandmeid, mida on vaheperioodide osas interpoleeritud rahvastikuregistri haldussüsteemidest võetud andmetega rahvastikumuutuste kohta (sünnid, surmad ja ränne). Käimasolev üleminek traditsiooniliselt rahvaloenduselt kombineeritud või isegi täielikult registripõhisele loendusele vähendab statistika tootmise koormust üldsuse jaoks, kuna statistika koostamisel tuginetakse peamiselt halduslike le andmeallikatele. Kuni 2007. aastani edastasid liikmesriigid kõik rahvastikuandmed vabatahtlikult. Selle tulemuseks oli ebajärjekindlus ning andmete puudulikkus ja ajakohatus, nagu näitas olukorra hiljutine hindamine . ELi toimimise lepingu artikli 338 kohaselt peab seadusandja võtma meetmeid ametliku statistika koostamiseks, kui see on vajalik ELi poliitika jaoks. Praegu on rahvastikustatistika aluseks aastatel 2007–2013 vastu võetud õigusraamistik. Esiteks kehtestati määrusega (EÜ) nr 862/2007 rändestatistika nõuded vastavalt ühenduse rändestatistika kogumise ja analüüsi tegevuskavale . Määruse artikli 3 kohane statistika hõlmab sisserännet liikmesriikide territooriumile ja väljarännet liikmesriikide territooriumilt, sealhulgas kahe liikmesriigi ning liikmesriigi ja kolmanda riigi territooriumi vahelisi rändevooge, andmeid nende isikute kodakondsuse ja sünniriigi kohta, kelle alaline elukoht on liikmesriikide territooriumil, ning andmeid kodakondsuse saamise kohta . Teiseks kehtestati määrusega (EÜ) nr 763/2008 ühised eeskirjad, mille kohaselt esitatakse iga kümne aasta tagant põhjalikud ELi rahva ja eluruumide loenduse andmed. Sellega tagati üksikasjalike andmete koostamine inimeste, perekondade ja leibkondade eelnevalt kindlaks määratud demograafiliste, sotsiaalsete ja majanduslike tunnuste ning ka riiklike, piirkondlike ja kohalike eluasemete tunnuste kohta. Lisaks kehtestati määrusega (EL) nr 1260/2013 Euroopa rahvastikuandmete ühised eeskirjad, sealhulgas andmenõuded rahvastiku koosseisu ja rahvastikusündmuste, nagu sündide ja surmade kohta. Määrusega (EL) nr 1260/2013 kohustatakse liikmesriike esitama komisjonile (Eurostatile) ühtlustatud riigi tasandi andmeid kogurahvaarvu kohta, mida kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamuse kindlaksmääramiseks nõukogus. Komisjoni tehtud hindamine näitas, et kehtiv õigusraamistik, mis koosneb kolmest eespool nimetatud õigusaktist, on Euroopa rahvastikustatistikat üldiselt märkimisväärselt parandanud. ELi lisaväärtust on märkimisväärselt suurendatud ning kõik ELi poliitilised ja institutsioonilised vajadused rahvastikustatistika järele on kaetud. Hindamine näitas siiski ka seda, et rahvastikuandmete ja -statistika asjakohasus, sidusus, järjepidevus ja võrreldavus liikmesriikide vahel on vähenenud ning veelgi vähenemas, ning sellel on negatiivne mõju sellisel statistikal põhinevatele otsustele. Seepärast on vaja uut õiguslikku alust, et luua pikaajaline raamistik Euroopa rahvastikustatistika arendamiseks ja edasiseks ühtlustamiseks. Raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et paremini kohaneda muutuvate poliitikavajadustega ja kasutada ära uutest andmeallikatest tulenevaid võimalusi. Ka on võimalik halduskorda lihtsustada ja seni selles valdkonnas valitsenud killustatuse asemel protsesse integreerida. Seepärast lisatakse käesolev algatus komisjoni 2022. aasta tööprogrammi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatusena. Nagu hindamise käigus tõdeti, on ELi rahvastikustatistika andmed – sealhulgas rahvastiku- ja rändesündmused ning teave perekondade, leibkondade ja eluasemekorralduse kohta – tõenduspõhise poliitika kujundamiseks hädavajalikud. Kvaliteetne statistika kõigi liikmesriikide kohta on oluline paljude ELi poliitikavaldkondade ja algatuste jaoks. Lisaks eespool nimetatud pikaajalistele kasutusotstarvetele on komisjoni kuuest 2019.–2024. aasta prioriteedist nelja puhul kindlaks määratud selge vajadus konkreetse ELi rahvastikustatistika järele, mis pakuks tõenduspõhiseid andmeid järgmistele poliitikavaldkondadele: Euroopa rohelepe , euroopaliku eluviisi edendamine , uus hoog Euroopa demokraatiale ja inimeste hüvanguks toimiv majandus . Ka Euroopa tuleviku konverentsi lõplikes ettepanekutes kinnitati vajadust jätkata ELi tasandi jõupingutusi selliste andmete kogumiseks. Hindamise käigus, kus võeti arvesse sidusrühmade seisukohti, tehti kindlaks ka mitmed suured lüngad praeguses statistikaraamistikus: eelkõige olid nendeks ebapiisav geograafiline ja statistiline täpsus ja statistiliste väljundite vähene ajakohasus ja sagedus. Hindamise tulemusi kinnitasid sidusrühmadega peetud konsultatsioonid, kus osalesid ELi ja muude tasandite institutsioonilised ja muud professionaalsed kasutajad. Algatuse mõju hindamisel analüüsiti poliitikavariantide võimet neid lünki täita. Käesolev seadusandlik ettepanek tugineb hindamise ja mõjuhinnangu üksikasjalikele järeldustele, selleks et kindlaks tehtud puudused tõhusalt ja proportsionaalselt kõrvaldada. 2014. aastal hakkas komisjon (Eurostat) sotsiaalstatistikat ajakohastama, et rahuldada uusi statistikavajadusi. Selles töös toetasid teda liikmesriikide riiklikud statistikaametid. Selle tulemusena võeti määrusega (EL) 2019/1700 vastu valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne õigusraamistik. See raamistik on moodustab Euroopa tasandil kindla aluse andmete kogumiseks valimitena. Käesolev Euroopa rahvastikustatistika algatus on ajakohastamisprotsessi teine põhikomponent. Euroopa statistikasüsteemi algatusele avaldati varases etapis kõrgetasemelist toetust 2017. aasta Budapesti memorandumis, milles toetati meetmeid, millega paindlikult reageerida muutuvatele vajadustele, täiendavalt ühtlustada mõisteid ja määratlusi ning laiendada iga-aastast andmekogumist, sealhulgas rännet ja geograafilisi üksikasju käsitlevate andmete kogumist. Hindamise ja mõjuhinnangu tulemustele tuginedes sisaldab käesolev seadusandlik ettepanek kaugeleulatuvaid elemente, millega tugevdatakse kõigi üksikisikutel ja leibkondadel põhinevate ELi sotsiaalstatistika andmekogumite vahelisi seoseid ja sotsiaalstatistika üldist järjepidevust. Ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on töötada välja rahvastiku ühtlustatud määratlus, mille aluseks on kõigi väljundite puhul kindlad statistilised mõisted, ning hõlbustada juurdepääsu kättesaadavatele andmeallikatele, mis parandab sotsiaalstatistika koostamisprotsesse ja üldist kvaliteeti. Ettepanekus on ka sätted, millega viiakse rahvastiku ja rahvusvahelise rände statistika paremini vastavusse varjupaiga ning seadusliku ja ebaseadusliku rändega seotud haldus- ja kohtumenetluste statistikaga vastavalt määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklitele 4, 5, 6 ja 7. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 338 lõige 1, milles on sätestatud Euroopa statistika õiguslik alus. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika tegemise meetmed, kui EL vajab sellist statistikat oma ülesannete täitmiseks. Artiklis 338 on sätestatud Euroopa statistika tegemise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele ega tohi kaasa tuua ülemäärast koormust ettevõtjatele, ametiasutustele ega üldsusele. • Subsidiaarsus (ainupädevuss e mittekuuluva valdkonna puhul) Euroopa statistikasüsteem tagab statistilise teabe taristu. Süsteem on kujundatud nii, et see rahuldab demokraatlikes ühiskondades paljude kasutajate vaja dused. Üks põhilisi kvaliteedikriteeriume, millele Euroopa statistika peab vastama, on andmete järjekindlus ja võrreldavus. Võrreldavus on rahvastiku- ja eluasemestatistika puhul väga oluline, kuna nendel andmetel on tähtis roll tõenduspõhise majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika toetamisel. Liikmesriigid ei suuda saavutada vajalikku sidusust ja võrreldavust ilma selge Euroopa raamistiku ehk ELi õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistikamõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded . Kavandatud meetme eesmärki ei ole võimalik rahuldavalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Tõhusam on tegutseda ELi tasandil, kasutades selleks liidu õigusakti, millega tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades statistilise teabe võrreldavus. Tegeliku andmete kogumisega võivad tegeleda liikmesriigid. • Proportsionaalsus Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel. Kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamisega tagab ettepanek kogutud ja koostatud Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samuti tagab ettepanek, et Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika on jätkuvalt asjakohane ja kohandatud vastavalt kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide statistikasüsteemide eripära. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse kavandatud määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamisek s, ega minda sellest kaugemale. • Õigusakti valik Kavandatud õigusakt: määrus. Ettepaneku eesmärke ja sisu arvestades on määrus kõige sobivam õigusakt. ELi tähtsad poliitikavaldkonnad, nagu majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, sõltuvad võrreldavast, ühtlustatud ja kvaliteetsest Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikast. Selle statistika saab kõige paremini tagada määrustega, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja mida seega ei ole vaja kõigep ealt üle võtta riigi õigusesse. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Komisjon hindas selle algatuse raames kehtivat Euroopa rahvastikustatistika õigusraamistikku, mis koosneb määrustest (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 ja määruse (EÜ) nr 862/2007 artiklist 3 ning nende rakendusmeetmetest. Positiivse poole pealt näitas hindamine, et praeguse õigusraamistiku alusel on Euroopa rahvastikustatistika üldiselt märkimisväärselt paremaks muutunud. Näiteks on oluliselt suurenenud ELi lisaväärtus ning rahvastikustatistika osas on kaetud kõik ELi poliitilised ja institutsioonilised vajadused, mis olid teada enne eelmist sekkumist (umbes aastal 2005). Kehtival õigusraamistikul on siiski neli puudust. Üks kehtiva õigusraamistiku nõrkusi on see, et see ei suuda täiel määral tagada piisavalt sidusat, võrreldavat ja täielikku statistikat . Kuigi raamistik sisaldab peamiste statistiliste mõistete ühiseid määratlusi, on nende rakendamine liikmesriigiti erinev. Eelkõige on liikmesriikides lubatud kasutada kolme kontseptuaalselt erinevat rahvastikubaasi määratlust (alaline elukoht, registreeritud elukoht, seaduslik elukoht) ning mõnikord kasutatakse eri andmekogumite puhul erinevaid määratlusi. See on vähendanud eri liikmesriikide rahvastikustatistika andmete võrreldavust ja sidusust ning vähendanud seega andmekogumite ELi lisaväärtust. Teatavaid andmelünki täidavad praegu liikmesriikide vabatahtlikult esitatud andmed. Selle tulemuseks on ebatäielik statistika ELi tasandil, mis ei pruugi vastata kohustusliku statistika nõuetele. See vähendab vabatahtliku statistika kulutasuvust ELi lisaväärtuse mõttes ning seepärast on vaja, et see oleks tulevikus kohustuslik. Vabatahtlik andmekogumine võib olla kasulik algetapis, kui uut statistikat välja töötatakse, kuid nende andmete täielikuks rakendamiseks ametliku Euroopa statistikana on vaja selget õiguslikku alust. Teine kehtiva õigusraamistiku nõrkus on see, et see ei taga rahvastikuandmete piisavat kättesaadavust andmete avaldamise ajakohasuse ja sageduse mõttes . Kehtivad õigusaktid hõlmavad ainult iga-aastast rahvastiku- ja rändestatistikat. Kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb enamik iga-aastaseid andmekogumeid esitada alles 12 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu ning kümne aasta tagant toimuva loenduse andmed alles 27 kuu jooksul pärast loendusaasta lõppu. Esitamissagedused ja -tähtajad ei vasta kasutajate ootustele ega ole kooskõlas enamiku liikmesriikide statistikaväljaannete või muude rahvusvaheliste statistikaväljaannete sagedusega. Kehtiva õigusraamistiku alusel ei saa õigusaktides ettenähtud tähtaegu ja sagedusi parandada, näiteks selleks, et katta muud mitmeaastast rahvastiku- ja eluasemestatistikat või aastast lühema ajavahemiku rahvastikustatistikat (mis koostatakse sagedamini kui kord teatava aasta jooksul), nagu hiljuti COVID-19ga seotud liigsuremuse kohta koostatud statistika. Veel üks nõrk koht on see, et raamistikus ei võeta arvesse nende teemade või rahvastikurühmade tunnuseid ja üksikasju, mille poliitiline ja sotsiaalne tähtsus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud . Seda seetõttu, et kehtivates õigusaktides keskendutakse nende poliitiliste prioriteetide andmevajadustele, mis olid asjakohased õigusaktide väljatöötamise ajal. Aja jooksul on prioriteedid muutunud ja seetõttu ei hõlma kättesaadav rahvastikustatistika enam piisavalt poliitika jaoks asjakohaseid näitajaid, teemasid või rahvastikurühmi. Eelkõige puudutavad sidusrühmadega peetud konsultatsiooni käigus tuvastatud puudused poliitiliselt oluliste teemade ja rühmade tunnuseid. Näiteks võib siin tuua eluasemeandmed Euroopa roheleppe jaoks, andmed rändajate ja ELi-sisese liikuvuse kohta, linna- ja maapiirkondade elanikkonna ning haavatavate vähemusrühmade andmed. Samuti on probleemiks statistiliste andmete ebapiisav geograafiline detailsus, muu hulgas on lünki funktsionaalsetes tüpoloogiates ning geoviidetega andmetes linna- ja maapiirkondade lõimumise ning piiriülese analüüsi kohta. Lisaks ei ole raamistik piisavalt paindlik, et kohaneda muutuvate poliitiliste vajadustega või võimaldada liikmesriikidel või ELil kasutada uusi allikaid. Kehtivad õigusaktid ei võimalda raamistikku uute statistikavajadustega kohandada. Liikmesriikide ja ELi tasandi uued andmeallikad (eelkõige haldusandmed, sealhulgas koostalitlevad süsteemid ja erasektori valduses olevad andmed) pakuvad võimalusi tasuvust ja ajakohasust parandada, kuid kehtivad õigusaktid ei toeta nende kasutuselevõttu. Hindamise käigus tuvastati ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud puudusi nõuete täitmise, täitmise tagamise ja järelevalve osas. Need puudused on tingitud sellest, et kehtiv õigusraamistik koosneb kolmest õigusaktist, mis töötati välja eraldi. Praegune olukord, kus liikmesriigid koostavad mitmeid vabatahtlikke, kuid ebatäielikke andmekogusid (mis on liikmesriikide lõikes hea, kuid mitte täieliku katvusega), vähendab oluliselt tõhusust ELi tasandil. • Konsulteerimine sidusrühmadega Konsultatsioonistrateegias jagati peamised sidusrühmad konsultatsioonitoimingutes kolme põhirühma (algandmete esitajad – näiteks haldusandmete ja muude asjakohaste andmeallikate valdajad; statistikategijad – peamiselt riiklikud statistikaametid – ja statistika kasutajad). Konsultatsioonide käigus toimusid avalikud ja sihtkonsultatsioonid, sihtotstarbelised seminarid, eksperdirühmade konsultatsioonid, intervjuud peamiste sidusrühmadega ja dokumentide analüüs. Sidusrühmadega konsulteerimisel jõuti edukalt kavandatud sidusrühmadeni, välja jäid haldusandmete esitajad ja meediaorganisatsioonid. Võttes arvesse teema tehnilist laadi, peeti vastajate üldist kaasatust piisavaks, et toetada paralleelselt toimunud Euroopa rahvastikustatistika hindamist ja mõjuhinnangu koostamist. Konsultatsioonil toetati komisjoni algatust ja tõdeti, et pärast viimaseid rahvastiku ja rahvusvahelisse rände statistika ning rahva ja eluruumide loendusega seotud poliitikameetmeid on olukord märkimisväärselt paranenud. Samas tuvastati statistikas ka puudusi ja tehti kindlaks uued statistikavajadused, mida praegune õigusraamistik ei suuda täita. Kõik sidusrühmad kinnitasid vajadust statistikat täiustada, kuid ei olnud alati ühel meelel selliste täiustuste taseme osas. Statistikategijad olid selles suhtes mõnevõrra konservatiivsemad kui statistika kasutajad. Prioriteetsed teemad, millega kõik sidusrühmad nõustusid, olid parem rändestatistika, suurem geograafiline detailsus, ajakohasuse parandamine ja tihedam esitamissagedus. Kõik sidusrühmad tunnistasid, et väga tähtis on rahvastikubaasi ühtlustamine, kuigi mõned statistikategijad olid muudatuse vastu. Peamised teemad, mille osas statistikategijate ja -kasutajate seisukohad lahknesid, olid võrdõiguslikkust käsitlevad andmed ja senise vabatahtliku andmekogumise kohustuslikuks muutmine. Vähemal määral erinesid statistikategijate ja -kasutajate arvamused eluasemete, seaduslike abortide ja imikute suremuse statistika kohta. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon on korrapäraselt palunud oma asjaomastelt eksperdirühmadelt nõu ja teavet hindamise ja mõjuhinnangu edenemise kohta. Edusammudega hoitakse kursis ka Euroopa statistikasüsteemi komiteed . Kolm eksperdirühma on (komisjoni eksperdirühmade register ): rahva ja eluruumide loenduste töörühm ( E01544 ) ja selle alarühm – tulevaste loenduste rakkerühm; rahvastikustatistika töörühm ( E03076 ); Euroopa sotsiaalstatistika direktorid ( E01552 ). Komisjon viis paralleelselt läbi vastastikuse hindamise ja koostas mõjuhinna n gu, mida toetas Belgias tegutseva töövõtja ICF SA tehtud uuring. Toetavas uuringus koostati hindamise otstarbel majanduslik ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise analüüs ning juhtumiuuringud rahvastikku käsitlevate määratluste kohta. Mõjuhinnangu jaoks esitati uuringus kvantitatiivne kuluanalüüs ja pakuti metoodilist tuge poliitikavariantide hindamiseks ja järjestamiseks. Töövõtja uuring toetas ka mitmeid sidusrühmadega peetud konsultatsioone, sealhulgas avalikku konsultatsiooni, sihtkonsultatsiooni riiklike statistikaametitega ja mitmeid konkreetsete sidusrühmadega peetud temaatilisi seminare. • Mõju hindamine Õiguskontrollikomitee arutas käesoleva algatuse mõjuhinnangut 16. märtsil 2022 toimunud ametlikul koosolekul ja esitas selle kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse . Mõjuhinnangu muudetud versiooni, milles käsitletakse arvamuses nimetatud puudusi, kiitis talitustevaheline juhtrühm heaks oma koosolekul 16. juunil 2022. Mõjuhinnangus kindlaks määratud üldeesmärk on vastata paremini kasutajate vajadustele ning ajakohastada ja parandada Euroopa rahvastikustatistika asjakohasust, ühtlustatust ja sidusust. Üldeesmärgi võib jagada neljaks erieesmärgiks, mis käsitlevad eespool kirjeldatud puudujääke; need neli eesmärki on: (1) tagada täielik, sidus ja võrreldav Euroopa rahvastikustatistika; (2) tagada ajakohane ja sage statistika, mis vastab kasutajate vajadustele; (3) esitada statistikat, mis on teemade osas piisavalt põhjalik ning tunnuste ja jaotuste osas piisavalt üksikasjalik; (4) edendada õigus- ja andmekogumisraamistikku, mis on piisavalt paindlik, et kohandada andmekogumeid muutuvate poliitikavajadustega, ning kasutada ära uute andmeallikate pakutavaid võimalusi. Poliitikavariantide aluseks on erieesmärke käsitlevad üksikasjalikud poliitikameetmed, mis on jagatud rühmadesse nelja tunnuse järgi: statistika ühtlustamine, kus tähelepanu keskmes on rahvastikubaasi määratlemine, statistiliste protsesside lõimimine, statistilised väljundid ja raamistiku paindlikkus. Variant A on lähtestsenaarium, kus statistilised protsessid ja õigusaktid on eraldi, rahvastiku määratluse ühtlustamine on piiratud ja puuduvad uued statistilised väljundid. Variantide B.1 ja B.2 põhijooneks on statistiliste väljundite ja raamistiku paindlikkuse täiustamine, kuid rahvastikubaasi ühtlustamine jääb piiratuks. Variandid C.1 ja C.2 on samad, mis B.1 ja B.2, kuid rahvastikubaasi ühtlustamise püüded on ambitsioonikamad. Variandid B.2 ja C.2 näevad ette statistilise väljundi ja raamistiku paindlikkuse ulatuslikuma parandamise kui variantide B.1 ja C.1 puhul. Variandid D.1 ja D.2 näevad ette väljundite täieliku ühtlustamise ja olulise täiustamise ning piisava paindlikkuse tagamise statistika edasiseks arendamiseks, et vastata uutele vajadustele. Variandi D.2 alla kuulub ka statistilise rahvastikuregistri kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides. Kõigi variantide kulud on võimalikult suures ulatuses kvantifitseeritud järgmiste kriteeriumide alusel: i) rahvastikubaasi ühtlustamise tase; ii) statistiliste väljundite täiustamine; ning iii) statistiliste protsesside lõimimine riiklike statistiliste rahvastikuregistrite abil. Enamikul juhtudel ei olnud saadavat kasu selle sageli kaudse olemuse või hajutatuse tõttu võimalik kvantifitseerida ning seetõttu hinnati seda kvalitatiivselt. Kuna saadavat kasu ei olnud võimalik kvantifitseerida, ei olnud võimalik ka variante otseselt järjestada. Tõhususe hindamine näitas siiski kvalitatiivselt, et ükski variant ei ole ilmselgelt kulutõhusam kui teine. Pigem pakuvad nad küll suuremat kasu (otseselt statistika kasutajate ja kaudselt kogu ühiskonna jaoks), aga seejuures ka suuremaid kulusid (peamiselt statistika tegijate, st riiklike statistikasüsteemide jaoks). Statistika tegijate ja kasutajate vaheline suur erinevus seisneb selles, et tootjad keskendusid kuludele, samas kui kasutajad olid rohkem huvitatud kasust. Hindamine näitas siiski selgelt, et ELi poliitiliste prioriteetidega seotud andmevajaduste rahuldamiseks võetavatel ambitsioonikatel meetmetel on oma hind – võrreldes praeguste baaskuludega vajavad statistikategijad märkimisväärselt rohkem lisavahendeid (kuni 10 % variandi D.2 puhul). Ainult kõige ambitsioonikamad variandid D.1 ja D.2 sisaldavad kaugeleulatuvaid meetmeid selliste ELi peamiste poliitikavaldkondade vajaduste rahuldamiseks nagu linna- ja maapiirkondade lõimumine, Euroopa rohelepe ning põhiõigused ja diskrimineerimiskeeld. Lisaks hõlmab ainult variant D.2 statistilisi rahvastikuregistreid, mille eesmärk on tõhustada statistika tegemist ja edendada seega väljundite osas püstitatud ambitsioonikaid eesmärke. Seepärast eelistati üldiselt varianti D.2. See variant on kõige ambitsioonikam statistilise väljundi ja raamistiku paindlikkuse osas ning saavutab parima tulemuse, kuna sisaldab sama ambitsioonikat statistika tegemise süsteemide lihtsustamise ja lõimimise ning kestliku pikaajalisele tõhususe kasvu eesmärki. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise osas esineb siiski jätkuvalt ebaselgust ning koostalitlusvõimeliste statistiliste rahvastikuregistrite kasutuselevõtuga kõigis liikmesriikides kaasnevad märkimisväärsed kohanemiskulud. Seepärast oleks mõistlik ka alternatiivne (konservatiivne) lähenemisviis, kus eelistatakse varianti C.2, kui variandi D.2 proportsionaalsuse ja tõhususega seotud probleeme peetakse liiga kaalukaks – see oleks vastuvõetavam ka statistika tegijatele, kes on peamised rakendamisega seotud sidusrühmad. Käesoleva seadusandliku ettepaneku suurim erinevus võrreldes mõjuhinnangu eelistatud variantidega on väiksem ambitsioonikus võrdõiguslikkust käsitlevate andmete osas ja liikmesriikides statistiliste rahvastikuregistrite loomise alal. Viimase teemaga seoses mainitakse mõjuhinnangus konkreetseid kahtlusi selle kohta, kas selliste statistiliste registrite nõudmine kõigis liikmesriikides on kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. Seega järgitakse ettepanekus pigem varianti C.2 ehk keskendutakse rohkem statistikataristu väljundipõhistele aspektidele, täpsustamata menetluslikke piiranguid. Need riiklike statistikaametite eksperdid, kellega konsulteeriti, pooldasid samuti väljundipõhist lähenemisviisi. Selline ettepanek tugevdaks jätkuvalt õiguslikku alust ja soodustaks uuenduslike lahenduste väljatöötamist, mis võimaldaksid liikmesriikide vahel andmeid jagada, et lahendada ELi kodanike liikumisvabadusega seotud piiriüleseid kvaliteediprobleeme. Eelkõige toetatakse selgesõnaliselt eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid, et andmejagamine toimuks täielikus kooskõlas ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega (vt allpool punkt „Põhiõigused“). • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Eelistatud variantidega D.2 või C.2 kaasneb tõenäoliselt võimalus hoida kokku õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga seotud kulusid, mis tuleneb statistikaprotsesside lihtsustamisest, ühtlustamisest ja lõimimisest. Lihtsustamist oodatakse eriti lähteandmete omanike ja riiklike statistikaametite vahelises andmejagamises, õigusnormide kohandamises vastavalt riiklike statistikaametite ja Eurostati muutuvatele andmevajadustele ning andmete edastamises riiklikelt statistikaametitelt Eurostatile. Kasutajate jaoks on kasulik lihtsustatud keskne juurdepääs Eurostati veebisaidil olevale statistikale. Eelistatud variandi C.2 kohaselt ei nõuta käesolevas ettepanekus statistiliste rahvastikuregistrite loomist, kuid tugevdatakse liikmesriikidevahelise andmejagamise õiguslikke ja tehnilisi eeldusi. Kaasaegse tehnoloogia kasutamine andmete jagamisel võib pikas perspektiivis pakkuda tulemuslikumaid ja tõhusamaid lahendusi statistika kvaliteedi tagamiseks. • Põhiõigused Mõjuhinnangus tehti kindlaks kaks peamist allikat, millel võib olla kaudne mõju põhiõigustele. Ühelt poolt väljendasid mitmed sidusrühmad konsultatsioonidel muret selle üle, et täiustatud ja ajakohastatud statistikataristutega, mis ühendavad tõhusalt kõikvõimalikke asjakohaseid allikaid ja võimaldavad jagada andmeid liikmesriikide vahel, võivad kaasneda suuremad ohud isikuandmete kaitsele. Teisalt parandaks sotsiaalseid nähtusi käsitleva statistika (sealhulgas paremad andmed haavatavate rühmade sotsiaalmajanduslike tunnuste või diskrimineerimise põhjuste kohta) suurem kättesaadavus ja parem kvaliteet põhiõigustealast poliitikat. Käesolevas ettepanekus võetakse neid järeldusi arvesse ja nähakse ette asjakohaste statistiliste väljundite proportsionaalsed ja sihipärased parandused, järgides samal ajal määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud ELi põhimõtteid isikuandmete kaitse kohta ning pidades silmas nende õiguslikku mõju. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei hõlma korrapärase andmekogumise rahastamist, vaid sellega nähakse ette ELi kaasrahastus asjakohastele moderniseerimispüüdlustele, sealhulgas liikmesriikide proovi- ja teostatavusuuringutele. Komisjon (Eurostat) võtab ka kohustuse arendada välja turvaline andmejagamistaristu. Lisaks on vaja suurendada komisjoni (Eurostati) inimressursse ja IT-alaseid operatiivvahendeid, et tulla toime suurema regulatiivse, järelevalvealase ja statistika tegemise koormusega, mis märkimisväärselt suurenenud andmekogumisega kaasneb. Ettepaneku üldine finantsmõju on piiramatu kestusega. Finantsselgituses on esitatud hinnanguline mõju eelarvele esimese kümne aasta jooksul pärast määruse jõustumist. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kavandatud määruse vastu eeldatavasti 2023. aastal ning komisjon võtab veidi pärast seda vastu rakendusmeetmed. Määrus on vahetult kohaldatav kõikides ELi liikmesriikides, ilma et oleks vaja rakenduskava. Liikmesriigid hakkavad esitama komisjonile uue määruse alusel andmeid eeldatavasti 2026. aastal. Kooskõlas mõjuhinnanguga jälgitakse ja hinnatakse korrapäraselt vastuvõetud määruse rakendamist. Mõjuhinnang sisaldab ka järelevalvekorda, sealhulgas ettepanekuid kasutatavate näitajate kohta. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Kavandatud määrusega nähakse ette uus Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika raamistik. Ettepanekuga ühendatakse praegune statistika rahvastiku, rände ja loenduste kohta ning nähakse ette, et liikmesriigid peavad esitama statistikat 3 valdkonna (rahvastik, eluase, pered ja leibkonnad), 11 teema ja 23 alamteema kohta. Lisaks sellele nähakse ette artiklid, milles käsitletakse reguleerimiseset, mõisteid, statistilist üldkogumit ja statistilisi üksusi, perioodilisust ja vaatlusaegu, andmeallikaid ja meetodeid, sealhulgas konkreetseid eeldusi halduslike andmeallikate taaskasutamiseks, statistilist konfidentsiaalsust, kvaliteedinõudeid, andmete jagamist, proovi- ja teostatavusuuringuid ning võimalikku rahalist toetust. Mõistete osas püütakse käesoleva ettepanekuga lahendada praegustes õigusaktides hindamise käigus tuvastatud struktuurset probleemi, nimelt rahvastikubaasi ühtlustatud mõiste puudumist. Uus ettepanek tugineb ühisele rahvastiku määratlusele, mille aluseks on statistiline alalise elukoha mõiste ilma vaikimisi eranditeta. Lisaks antakse seal sõnaselge soovitus kasutada teaduslikke statistilisi hindamismeetodeid (nt „elumärgid“ või „paigalejäämismäär“), et võimaldada selle määratluse rakendamist alates halduslikest andmeallikatest. Rahvastiku ühtlustatud määratlus, mida rakendatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides, parandaks märkimisväärselt Euroopa rahvastikustatistika võrreldavust ja sidusust ning oleks kooskõlas mõjuhinnangus eelistatud variantidega. Andmenõuete üksikasjad täpsustataks rakendusaktides, kuid kavandatud määruse alusel saab alamteemade loetelu ning nende perioodilisust ja vaatlusaegu muuta delegeeritud õigusaktidega. Ettepanekuga nähakse ette ka võimalus koguda vastuseks tulevastele andmenõuetele lisaandmeid. Lisaks saab kavandatava määruse alusel vajaduse korral käivitada proovi- ja teostatavusuuringuid ning pakkuda võimalikku kaasrahastamist, et täiendavalt ajakohastada statistika tegemise süsteeme ja testida uusi teemasid. Komisjonile ettepanekuga antavate rakendamis- ja delegeeritud volituste ning proovi- ja teostatavusuuringute algatamise võimaluse eesmärk on säilitada uues raamistikus teatav paindlikkus, mis võimaldab vastata kasutajate uutele vajadustele ja kasutada uutest andmeallikatest tulenevaid võimalusi tulevikus pikema aja jooksul. Konkreetselt andmete jagamisele pühendatud artiklis kirjeldatakse, kuidas konfidentsiaalseid andmeid saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel jagada konkreetsetel rahvastikustatistika eesmärkidel. Ühest küljest on varasemad kogemused näidanud, et ELi kodanike vaba liikumisega seotud katvusprobleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja riiklike statistikaametite vahelist piiriülest koostööd, mis põhineks individuaalsetel andmetel. Teisest küljest piiratakse määrusega (EL) 2016/679 selles kontekstis rangelt andmete jagamist, tuginedes kuuele põhimõttele, sealhulgas andmejagamise eesmärgikohasuse põhimõte, võimalikult väheste andmete kogumine ning terviklus ja konfidentsiaalsus. Selleks et võimaldada tõhusat andmete jagamist kvaliteedi huvides kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, nõutakse käesolevas ettepanekus selliste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate katsetamist ja kasutamist, mis on välja töötatud andmekogumise vähendamiseks. Komisjon (Eurostat) peab lisaks looma turvalise taristu, mis hõlbustab sellist andmete jagamist, ning tagama sealjuures andmetöötluse tehnilise terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse. Ettepaneku sellel osal, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, on kolm eri eesmärki: (1) vähendada selle määruse statistilist ulatust, jättes välja artikli 3, mille statistilised teemad viiakse üle uude Euroopa rahvastikustatistika raamistikku; (2) anda statistikaasutustele rohkem õiguslikke võimalusi õigeaegseks juurdepääsuks halduslikele andmeallikatele ning nende taaskasutamiseks kõnealuse määruse kohaldamisel kooskõlas laiendatud võimalustega, mis on lisatud Euroopa rahvastikustatistika ettepanekule; (3) tagada, et kõnealuse määruse kohaldamisel kasutatavad riikide ja territooriumide loendid ühtlustatakse uues Euroopa rahvastikustatistika raamistikus kasutatavate loenditega. Järjepidevuse tagamiseks tuleb määrust (EÜ) nr 862/2007 muuta Euroopa rahvastikustatistika määruse ettepanekuga, sest statistilised teemad viiakse kõnealusest määrusest üle uude Euroopa rahvastikustatistika raamistikku. Sellel lähenemisviisil on olulised statistilised ja metoodilised põhjused. Mõiste „ränne“ tähistab praegu määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 3 lõike 1 punktide a–c tähenduses rahvastiku põhimõistet, milleks on inimeste teise riiki elama asumine, st nad on osa voogudest, mis muudavad riigi demograafilist tasakaalu. Euroopa rahvastikustatistika ettepaneku eesmärk on võtta esimest korda kõigi demograafilise tasakaalu elementide jaoks kasutusele ühtne ja sidus õiguslik alus. See peaks hõlmama kõiki vooge, sealhulgas rahvastikusündmusi (sünnid, surmad), aga ka rändevooge ja rändajate koosseisu elukohavahetuse käigus ühest riigist teise kolimise tähenduses. „Kodakondsuse omandamine ja kaotamine“, mis praegu kuulub määruse (EÜ) nr 862/2007 artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldamisalasse, on statistiline teema, mis on oma olemuselt tihedalt seotud demograafilise tasakaaluga, kuna see täiendab rahvastikusündmusi muutustega riigis elavate kodanike arvus (sisse- ja väljavool). Kõik muud määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmise ettepanekud (pealkirja muutmine, reguleerimiseset käsitlevate lõigete väljajätmine artiklist 1 ja mõistete väljajätmine artiklist 2) tulenevad kõnealuse määruse kohaldamisala vähendamisest. 2023/0008 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust , võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust , toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat on vaja liidu poliitika väljatöötamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks; eelkõige puudutab see poliitikat, mis on seotud demograafiliste muutuste, rohe- ja digipöörde, energiatõhususe edendamise, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning ÜRO tegevuskavas aastani 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisega. (2) Rahvastikustatistika on oluline nimetaja paljude poliitikanäitajate puhul ning seda kasutatakse võrdlusalusena paljudes Euroopa statistikavaldkondades, eelkõige valimialuste moodustamisel üksikisikute ja leibkondade representatiivsete uuringute tegemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 . (3) Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu annab majanduspoliitika komiteele korrapäraselt volituse hinnata riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja kvaliteeti Eurostati koostatud rahvastikuprognooside alusel. Rahvastikuprognoose kasutatakse ka poliitika analüüsimiseks Euroopa poolaasta kontekstis. Komisjoni (Eurostat) käsutuses peaks olema kogu vajalik statistika, et koostada ja avaldada rahvastikuprognoose vastavalt liidu teabevajadustele. (4) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 teise lõigu kohaselt peaks komisjon iga kolme aasta järel esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele ettekande majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel tehtud edusammude kohta. Nende ettekannete koostamiseks ning demograafiliste arengute ja liidu territooriumide võimalike tulevaste demograafiliste probleemide korrapäraseks jälgimiseks on vaja piirkondlikke ja kohalikke andmeid, sealhulgas andmeid eri liiki territooriumide kohta, nagu piirialad, linnad ja nende funktsionaalsed linnapiirkonnad, suurlinnapiirkonnad, maapiirkonnad, mägipiirkonnad ja saared. (5) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 16 lõikele 4 määratakse kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus kindlaks muu hulgas liikmesriikide elanike arvu alusel. Seepärast peavad liikmesriigid praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 artikli 4 lõike 1 kohaselt esitama komisjonile (Eurostatile) andmed kogurahvaarvu kohta riiklikul tasandil. (6) 2017. aastal kiitis Euroopa statistikasüsteemi komitee heaks Budapesti memorandumi, milles märgiti vajadust saada igal aastal statistikat rahvastiku suuruse ja teatavate sotsiaalsete, majanduslike ja demograafiliste rahvastikunäitajate kohta ning paremat rändestatistikat. Selleks et järgida kodanike võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet kõigis oma tegevustes ning kaitsta üksikkodanike õigusi, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning ELi toimimise lepingu artiklites 10 ja 19, on liidul vaja usaldusväärset ja võrreldavat statistikat. Määruses (EL) 2019/1700 on sätestatud raamistik andmete kogumiseks valimitena, mis annab võimaluse koguda andmeid võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise kohta, kui valim seda võimaldab, ning koostada sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja koguda teavet diskrimineerimise kogemuste kohta ja sel viisil analüüsida mõningaid võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise aspekte. Lisaks korraldavad Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) eri- ja sihtuuringuid, mis võivad veelgi suurendada võrdõiguslikkuse statistika kättesaadavust ELi tasandil. Edaspidi tuleks liikmesriikide, Eurostati ja nende asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist tõhustada, et täita kasutajate kasvavat nõudlust usaldusväärsete ja põhjalike andmete järele, mis käsitlevad võrdõiguslikkust ja mitmekesisust liidus. (7) Selleks et saavutada Euroopa roheleppe eesmärke, on tõhusate poliitikameetmete väljatöötamiseks ja hindamiseks vaja täiustatud statistikat eluruumide energiakasutuse ja -tõhususe kohta, üksikasjalikke geograafilisi andmeid elanikkonna jaotumise kohta ning põhjalikumaid uuringuid elanikkonna ja eluruumide vaheliste seoste kohta. COVID-19 pandeemia tingis vajaduse usaldusväärse, sagedasti avaldatava ja ajakohase statistika järele surmajuhtumite kohta liidus. Kuigi andmevajadused täideti, sest liikmesriigid kogusid andmeid ja edastasid need komisjonile (Eurostatile) vabatahtlikult, vajab liit selliste andmete kohustuslikuks kogumiseks Euroopa statistikasüsteemis asjakohast mehhanismi, mis tagaks andmete nõutud sageduse, ajakohasuse ja üksikasjalikkuse. (8) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võtab ÜRO statistikakomisjoni ettepanekul iga kümne aasta tagant vastu resolutsioonid maailma rahva ja eluruumide loenduse kohta ning kutsub ÜRO liikmesriike üles korraldama kooskõlas rahvusvaheliste ja piirkondlike soovitustega rahva ja eluruumide loendusi ning tagama nende loenduste tulemuste terviklikkuse, usaldusväärsuse, täpsuse ja väärtuse. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikas tuleks neid soovitusi arvesse võtta. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 kehtestati raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ühiste statistikaalaste põhimõtete alusel. Selles määruses on sätestatud kvaliteedikriteeriumid ning osutatud vajadusele minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aidata saavutada üldisem eesmärk vähendada halduskoormust. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika uue õigusraamistikuga tuleks rakendada kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedikriteeriume ja vähendada koormust, soodustades olemasolevate andmeallikate, sealhulgas haldusandmete tõhusat ja tulemuslikku taaskasutamist. (10) Liidu rahva ja eluruumide loenduste statistika, rahvusvahelisi rändevooge käsitleva statistika, rändajate koosseisu ja kodakondsuse saamise statistika ning rahvastikustatistika hindamine on näidanud, et praegune õigusraamistik, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EÜ) nr 862/2007 , (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013, on statistikat üldiselt märkimisväärselt parandanud võrreldes olukorraga 2005. aastal, kui praegune õigusraamistik ei olnud veel jõustunud. Kehtivas raamistikus võib siiski esineda ühtsuse ja võrreldavusega seotud probleeme, mis tuleks lahendada. (11) Muutuv demograafiline olukord ja hiljutised rändesuundumused on tekitanud vajaduse ajakohasema, sagedamini avaldatava ja detailsema rahvastikku, rahvastikusündmusi ja eluruume käsitleva Euroopa statistika järele, mis sisaldab üksikasju teemade või rühmade kohta, mis on viimase kümne aasta jooksul muutunud poliitiliselt ja ühiskondlikult oluliseks. Kehtiv õigusraamistik ei ole ka piisavalt paindlik, et kohaneda muutuvate poliitiliste vajadustega ning võimaldada uute allikate kasutamist riiklikul ja liidu tasandil. Lisaks on kehtiva õigusraamistiku struktuur, mille aluseks on kolm eri ajal vastu võetud määrust, põhjustanud statistikas olemuslikke vastuolusid. Määruse (EL) nr 1260/2013 kohaldamine lõpeb 31. augustil 2028 ja seetõttu on selle määruse alusel kogutava rahvastikustatistika jaoks vaja uut õiguslikku alust. Seepärast on vaja kehtiv õigusraamistik asendada uue, sidusama ja paindlikuma raamistikuga, millega tuleks muuta määruse (EÜ) nr 862/2007 asjakohaseid osi ning tunnistada kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013. (12) Määruse (EÜ) nr 862/2007 artikkel 3 hõlmab statistikat elanike kodakondsuse ja sünniriigi kohta (rändajate koosseis), elukohariigi muutuse kohta (rahvusvahelised rändevood) ning elanike kodakondsuse omandamise kohta; muu selle määruse kohane statistika käsitleb sisserändealaste õigusaktide ja rahvusvahelise kaitsega seotud haldus- ja kohtumenetlusi. Artikli 3 kohane statistika on seega tihedalt seotud määruste (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 alusel koostatud statistikaga elanikkonna ja selle demograafilise muutuse kohta ning peaks olema sellega kooskõlas. Selleks, et tagada sisemise järjepidevus, peaks kõnealusel statistikal olema sama õiguslik alus ning määrusest (EÜ) nr 862/2007 tuleks artikkel 3 välja jätta. (13) Mõnede eelkõige demograafilise ja rändeolukorraga seotud rahvastiku- ja eluasemetunnuste kiire muutumine ning sellest tulenev vajadus poliitikat kiiresti suunata ja kohandada tähendab, et statistika peaks olema ajakohasena kättesaadav peatselt pärast vaatlusperioodi lõppu. Statistika esitamise sagedust ja statistika ajakohasust tuleks seetõttu märgatavalt parandada. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 kehtestati ruutvõrkudel põhinev metoodika territooriumide tüpoloogia määratlemiseks, mille aluseks on rahvastiku jaotus ühe ruutkilomeetri suurusel võrguruudul. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1799, mis oli 2021. aasta rahva ja eluruumide loendustega kaasnev ajutine otsene statistikaalane meede, sätestati loenduse peamised väljundid 1 km 2 ruutvõrgu kohta üleeuroopalisel tasandil. Õigusraamistik peaks tagama ruutvõrkudel põhineva geoviidetega rahvastikustatistika jätkuva levitamise ja sama põhimõte peaks laienema ka eluasemestatistikale. (15) Territoriaalüksused ja statistilised ruutvõrgud tuleks määrata kindlaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1059/2003. (16) Asukoha geokodeerimiseks tuleks kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ III lisa kohast statistiliste üksuste valdkonna ruutvõrku. (17) Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika kehtivat õigusraamistikku on vaja ajakohastada, et tagada praegu eraldiseisvate statistiliste protsesside asjakohane lõimimine ühisesse raamistikku, mis võimaldab Euroopa statistikasüsteemil tõhusalt reageerida liidu uutele teabevajadustele ja edendada statistikaalast innovatsiooni. Statistilised väljundid peavad paranema, et need oleksid ühiskonna demograafiliste, rände-, sotsiaalsete ja majanduslike muutuste kontekstis jätkuvalt asjakohased. (18) Haldusallikatel põhinevat korrapärast (iga-aastast ja aastast lühema perioodi) rahvastiku- ja eluasemestatistikat tuleks täiendada teabega, mis kogutakse liidus iga kümne aasta tagant ÜRO põhimõtete ja soovituste kohaselt korraldatavate koordineeritud rahva ja eluruumide loenduste abil. Väga oluline on ka see, et rahva ja eluruumide loendused pakuvad ainulaadset võimalust suurendada ametliku statistika nähtavust nii meetmete kui ka tulemuste osas. (19) Liidu loenduste kulutõhusamaks muutmiseks tuleks täielikult ära kasutada liikmesriikides kättesaadavaid rikkalikke haldusandmeid või kombineerida erinevaid allikaid, sealhulgas asjade interneti ja digiteenuste osutamisega seotud allikaid. Neid tuleks kasutada ka selleks, et uuesti kindlaks määrata demograafiline lähtetase, ja need peaksid hõlmama uuringuid halduslike andmeallikate katvuse kohta. (20) Et liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) saaksid teha kvaliteetset Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat kulutõhusal viisil, peaks neil olema pidev juurdepääs võimalikult paljudele andmeallikatele. Seepärast on äärmiselt oluline, et riiklikel statistikaasutustel oleks vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a õigeaegne juurdepääs riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste valduses olevatele haldusandmetele ja nad saaksid neid andmeid kiiresti kasutada. Näiteks võib hoonete energiatõhusust käsitlev statistika tugineda haldusandmetele, mis on seotud energiamärgiste väljastamisega hoonetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL alusel. Riiklikud statistikaametid tuleks kaasata ka otsuste tegemisse asjakohaste halduslike andmeteallikate kavandamise ja ümberkujundamise kohta, et neid allikaid saaks edaspidi taaskasutada ametliku statistika koostamiseks. (21) Viimastel aastatel on välja töötatud põhjalikud liidu tasandi andmebaasid ja koostalitlevad süsteemid, mis on seotud elukoha, rahvastikusündmuste, kodakondsuse ning rände ja piiriülese liikumisega – näiteks on need sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 910/2014 , (EL) 2018/1724 , (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 . Need annavad väärtuslikku teavet, mida saab kasutada ka Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika koostamiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks. (22) Seepärast on oluline, et komisjon (Eurostat) saaks neid andmeid uuesti kasutada üksnes statistika tarbeks, järgides rangelt isikuandmete kaitse ja puutumatuse eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 . Eelkõige tuleks seda kohaldada statistiliste andmete suhtes, mida säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas kooskõlas määruse (EL) 2019/817 artikli 39 lõikes 1 ja määruse (EL) 2019/818 artikli 39 lõikes 1 sätestatud aruandluse ja statistika keskhoidla eesmärgiga ning vastavalt määrustele, millega luuakse süsteemid, mille statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas. Võttes eelkõige arvesse, et aruandluse ja statistika keskhoidla ülesanne on esitada poliitika, tegevuse ja andmekvaliteedi tarbeks süsteemiüleseid statistilisi andmeid ja analüütilisi aruandeid, peaks komisjon (Eurostat) tegema võimalikult suures ulatuses koostööd Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISAga), et esitada nõutav Euroopa statistika. (23) Erasektori valduses olevad andmed võivad parandada Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika katvust, ajakohasust ja kriisidele reageerimise suutlikkust ning edendada statistilist innovatsiooni. Sellised andmed võivad täiendada olemasolevat rahvastiku- ja rändestatistikat ning soodustada statistikalaseid uuendusi ja neid saab kasutada isegi esialgsete hinnangute koostamiseks. Riiklikel statistikaametitel ja muudel pädevatel riiklikel asutustel ning komisjonil (Eurostatil) peaks olema juurdepääs sellistele andmetele ja võimalus neid kasutada. (24) Selleks et tagada Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika võrreldavus liidu tasandil, on oluline kasutada ühiseid rahvastikumääratlusi ja rakendada neid ühtlustatult. Et kasutada järjepidevalt, kindlalt ja kulutõhusalt ühte ühtlustatud rahvastikubaasi ja tagada seejuures ajakohased tulemused, tuleb kohaldada statistilisi meetodeid ja modelleerimismeetodeid, nagu „elumärgid“ ja „paigalejäämismäär“. (25) Liikmesriigid peaksid andmed ja metaandmed edastama elektrooniliselt, asjakohases tehnilises vormingus, mille määrab kindlaks komisjon. Rahvusvahelisi standardeid, nagu statistiliste andmete ja metaandmete vahetuse algatus (SDMX), ja liidus välja töötatud statistilisi või tehnilisi standardeid, nagu metaandmete ja valideerimisstandardid või Euroopa koostalitusvõime raamistiku põhimõtted, tuleks kasutada määral, mis on Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika puhul asjakohane. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi metaandmete ja kvaliteediaruannete standardeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. Nende standardite eesmärk on aidata kaasa kvaliteedi tagamise ja aruandluse ühtlustamisele kõnealuse määruse alusel ning seetõttu tuleks need kasutusele võtta. (26) Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika peaks vastama määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud asjakohasuse, täpsuse, ajakohasuse ja õigeaegsuse, kättesaadavuse ja selguse ning võrreldavuse ja sidususe kvaliteedikriteeriumidele. Statistika kvaliteeti tuleks täiustada vastavalt liidu vajaduste muutumisele. Komisjoni (Eurostati) tehtud kvaliteedihindamise tulemused peaksid olema statistika kasutajate jaoks avalikult kättesaadavad. Kõnealune statistika peaks olema tasuta ja lihtsasti juurdepääsetav komisjoni (Eurostati) veebisaidil olevate andmebaaside ja komisjoni (Eurostati) väljaannete kaudu. (27) Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab norme andmete edastamise kohta liikmesriikidest komisjonile (Eurostatile) ja nende andmete kasutamise kohta, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kaitsmise kohta. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed peaksid tagama konfidentsiaalsete andmete edastamise ja kasutamise üksnes statistika tarbeks kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 21 ja 22. (28) Komisjon (Eurostat) peab austama liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt edastatud andmete statistilist konfidentsiaalsust. Käesoleva määruse alusel kogutava rahvastikustatistika jaoks tuleks välja töötada ühtlustatud lähenemisviis, et tagada Euroopa koondandmete kvaliteet ja hoida ära konfidentsiaalsete andmete avaldamine statistilistes väljundites, vältides samas nii palju kui võimalik andmete summutamist. (29) Riiklikul tasandil kättesaadavate andmeallikate põhjal ei ole alati võimalik täpselt määrata nähtusi, mis on seotud isikute vaba liikumisega liidus, inimeste juurdepääsuga piiriülestele teenustele rahvastikusündmuste kontekstis ning inimeste õigusega osta ja omada liidu mis tahes piirkonnas eluaset, mida kasutatakse peamise, teisese või puhkuseelukohana. Lisaks esineb asümmeetriat kahepoolsetes rändevoogudes ja raskusi on ka rahvastikurühmade mõõtmisel näiteks rändajate, kodutute või kodakondsuseta isikute puhul. Seepärast tuleks tõhustada andmete jagamist rahvastiku- ja rändestatistika koostamiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks ning seda statistikat tuleks käsitada täiendava andmeallikana. Selline tõhusam andmejagamine võib hõlmata paljusid asjakohaseid andmeid – nii selliseid, mis ilmselgelt ei võimalda statistilisi üksusi otseselt ega kaudselt kindlaks teha, kui ka andmeid, mille suhtes võidakse kohaldada statistilise konfidentsiaalsuse nõudeid. Liikmesriigid peaksid nii oma kui ka teiste liikmesriikide huvides osalema andmejagamises, sealhulgas katseprojektides, kus hinnatakse uuenduslikke turvalisi lahendusi. Komisjon (Eurostat) peaks välja arendama turvalise taristu, mis hõlbustab sellist andmete jagamist, ning tagama sealjuures kõik vajalikud kaitsemeetmed. (30) Kui andmete jagamine eeldab isikuandmete töötlemist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 või määrusele (EL) 2018/1725, tuleks täielikult kohaldada eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, säilitusaja piiramise ning tervikluse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Otsesele andmeedastusele tuleks eelkõige eelistada eraelu puutumatust soodustaval tehnoloogial põhinevaid andmejagamismehhanisme, mis on nende põhimõtete rakendamiseks välja töötatud. (31) Konfidentsiaalsete andmete jagamine peaks toimuma üksnes taotluse alusel, milles põhjendatakse sellisete andmete jagamise vajadust vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 V peatükile. (32) Pikemas perspektiivis peaks ühiste jõupingutuste puhul, mida Euroopa statistikasüsteemi raames tehakse selleks, et leevendada piiriülese statistika kvaliteediga seotud probleeme, nagu liikumisvabadust kasutavate liidu elanike topeltarvestus, olema võimalikult palju kasu määrusega (EL) nr 910/2014 liidu tasandil kehtestatud ühtsetest digitaalsetest identifikaatoritest. (33) Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ega direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist. Viimati nimetatud määrusi kohaldatakse nende vastavas kohaldamisalas käesoleva määruse kohase isikuandmete töötlemise suhtes. (34) Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat tuleks arendada, et võtta arvesse muutuvatest poliitilistest prioriteetidest tulenevaid uusi andmevajadusi ning muutusi liidu demograafilises, rände-, sotsiaalses ja majanduslikus olukorras. Komisjon (Eurostat) peaks tegema pilootuuringuid, et hinnata vajalikuks peetavate kohanduste teostatavust, ning võtma arvesse selliseid aspekte nagu liikmesriikide kulud ja halduskoormus ning asjakohaste andmeallikate kättesaadavus. (35) Selleks et võtta arvesse demograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid suundumusi ning tehnoloogia arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika alamteemade loetelu, kirjeldust, perioodilisust ja vaatlusaegu, ajakohastada käesoleva määruse lisas esitatud perioodilisust ja vaatlusaegu ning täpsustada liikmesriikide poolt vastavalt vajadusele esitatavat teavet. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (36) Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 , (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL) 2017/1939 kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad rikkumiste, sealhulgas kelmuste või pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 . Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul ka Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. (37) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused andmete ja metaandmetega seotud nõuete, andmete ja metaandmete edastamise tehniliste vormingute ja menetluste ning kvaliteediaruannete sisu ja struktuuri täpsustamiseks, Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 . (38) Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud või rakendusaktide rakendamiseks tuleks liikmesriigi statistikasüsteemis teha suuri kohandusi andmeedastusteks, mis toimuvad sagedamini kui iga 10 aasta tagant, peaks komisjonil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha asjaomasele liikmesriigile piiratud ajaks erandeid. (39) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärki – teha süstemaatiliselt Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat – piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjekindluse ja võrreldavuse põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit selle eesmärgi saavutamiseks võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (40) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse [xxx]. (41) Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „kodakondsus“ – eriline õiguslik side füüsilise isiku ja tema riigi vahel, mis on omandatud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes, adopteerimise läbi või mõnel muul viisil vastavalt riiklikele õigusnormidele; (2) „alaline elukoht“ – koht, kus isik tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafili ses piirkonnas elavaid isikuid: a) isikud, kes on elanud oma alalises elukohas enamiku ajast vaatluskuupäevale (kaasa arvatud) eelnenud 12 kuu jooksul, või b) isikud, kes saabusid oma alalisse elukohta 12 kuu jooksul enne vaatluskuupäeva (kaasa arvatud) kavatsusega või ootusega viibida seal enamiku ajast vähemalt 12 kuu jooksul pärast saabumist; (3) „elumärgid“ – mis tahes teave, mis näitab isiku tegelikku viibimist ja alalist elukohta asjaomasel territooriumil. Sellised märgid võivad olla pärit mis tahes asjakohasest allikast või nende kombinatsioonist, sealhulgas isikuga seotud digitaalsetest jälgedest; (4) „paigalejäämismäär“ – valitud ajavahemiku jooksul asjaomasele territooriumile saabunud ja sinna vähemalt 12 kuuks jäänud isikute osakaal selliste isikute koguarvust, kes saabusid samasse kohta sama ajavahemiku jooksul; (5) „rahvusvaheline ränne“ – sündmus, mille käigus isik asub alaliselt elama liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile, olles eelnevalt alaliselt elanud teises liikmesriigis või muus kolmandas riigis; (6) „sisserändaja“ – isik, kes on vaatlusperioodil osalenud rahvusvahelises rändes eesmärgiga asuda alaliselt elama aruandvasse riiki; (7) „väljarändaja“ – isik, kes on vaatlusperioodil osalenud rahvusvahelises rändes eesmärgiga asuda alaliselt elama väljapoole aruandvat riiki, olles eelnevalt alaliselt elanud aruandvas riigis; (8) „siseränne“ – sündmus, mille käigus isik muudab oma alalist elukohta aruandva riigi territooriumil; (9) „elamispind“ – ajutine või alaline rajatis, varjupaik või majutuskoht, kus elab üks või mitu inimest, olenemata sellest, kas see on kavandatud või ette nähtud inimeste elukohaks; (10) „tavaeluruum“ – kindlaksmääratud asukohas asuv eluruum, mis on ette nähtud inimeste alaliseks elukohaks, kuid mitte institutsionaalseks või kollektiivseks eluasemeks; (11) „eluhoone“ – alaline ehitis, mis koosneb ühest või mitmest tavaeluruumist või on ette nähtud institutsionaalseks või kollektiivseks eluasemeks; (12) „leibkond“ – kaks või enam isikut, kellel on ühised eluruumid või muud ühised ressursid, või üksikisik, kes ei kuulu ühegi teise leibkonna koosseisu; (13) „perekond“ – kaks või enam isikut, kes elavad samas leibkonnas ja kes on seotud lapsevanemaks olemise või abielu, registreeritud kooselu või vabaabielu kaudu; (14) „haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas, harilikult avaliku sektori asutuse hallatav register, mille peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat; (15) „valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad konkreetseid teemasid; (16) „teema“ – statistiliste üksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab mitut alamteemat; (17) „alamteema“ – konkreetse teemaga seotud statistiliste üksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat; (18) „andmekogum“ – ühe või mitme muutuja vormis statistika, mis on esitatud struktureeritud kujul; (19) „rahva ja eluruumide loendus“ – käesoleva määruse alusel iga kümne aasta tagant esitatavad üksikasjalikud andmekogumid ja metaandmed; (20) „statistiline üksus“ – üks osa üksuste (isikud, objektid või sündmused, mille kohta andmeid kogutakse ja seejärel statistikat koostatakse) kogumis; (21) „muutuja“ – statistilise üksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtuste kogum; (22) „jaotus“ – eelnevalt kindlaks määratud diskreetne, ammendav ja üksteist välistav väärtuste kogum, mida saab seostada statistilisi üksusi iseloomustavate muutujatega; (23) „riiklik tasand“ – liikmesriigi territoorium; (24) „piirkondlik tasand“ – määruses (EÜ) nr 1059/2003 sätestatud NUTS 3. tasand; (25) „kohalik tasand“ – määruses (EÜ) nr 1059/2003 sätestatud kohalik haldusüksus; (26) „ruutvõrgu tasand“ – viitab määruses (EÜ) nr 1059/2003 sätestatud statistilisele ruutvõrgule; (27) „loend“ – mis tahes loend, materjal või vahend, mis piiritleb ja määratleb sihtrühma elemente. Kasutusotstarbest sõltuvalt võib loend anda juurdepääsu elementide lisaomadustele ja/või pakkuda täiendavaid lisaomadusi; (28) „vaatluskuupäev“ – iga ajahetk, millele statistika viitab; (29) „vaatlusperiood“ – ajavahemik, millele sündmusi käsitlev statistika viitab; (30) „vaatlusaeg“ – kas vaatluskuupäev või vaatlusperiood, olenevalt sellest, kas statistika käsitleb sündmusi või muid statistilisi üksusi; (31) „metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmekogumei d struktureeritud viisil; (32) „eelkontrollitud andmekogumid“ – andmekogumid, mida liikmesriigid on kontrollinud kokkulepitud ühiste valideerimiseeskirjade alusel; (33) „kvaliteediaruanne“ – aruanne, milles esitatakse teave statistilise toote või protsessi kvaliteedi kohta. Artikkel 3 Rahvastikubaas 1. Käesoleva määruse kohaldamisel koosneb rahvastikubaas kõigist isikutest, kelle alaline elukoht vaatluskuupäeval on liidus ühe liikmesriigi konkreetses territoriaalüksuses riiklikul, piirkondlikul, kohalikul või ruutvõrgu tasandil. 2. Rahvastikubaas hõlmab kõiki alalisi elanikke, olenemata kodakondsusest või sellest, kas isik on või oli varem kodakondsuseta, ning olenemata sellest, kas asjaomased asutused on isiku kõnealuses üksuses elamist või viibimist lubanud. 3. Rahvastikubaas ei hõlma isikuid, kelle alaline elukoht on väljaspool liikmesriigi territooriumi, olenemata sünnikohast või kodakondsusest ning mis tahes perekondlikest, sotsiaalsetest, majanduslikest või varalistest suhetest, mis võivad isikut liikmesriigiga siduda. 4. Alalise elukohata isikute puhul käsitatakse alalise elukohana kohta, kus nad viibivad vaatluskuupäeval. 5. Liikmesriigid kohaldavad käesolevas määruses sätestatud alalise elukoha määratlust kõigi käesoleva määruse alusel komisjonile (Eurostat) esitatavate andmekogumite suhtes riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja ruutvõrgu tasandil. 6. Alalise elukoha mõiste kohald amisel kasutavad liikmesriigid: a) ühte artikli 9 lõikes 1 loetletud andmeallikatest või nende andmeallikate kombinatsiooni; b) hindamismeetodeid, nagu „elumärgid“, mille abil korrigeeritakse tegelikku viibimist eeldatavas alalises elukohas suurema osa vaatluskuupäevale (kaasa arvatud) eelnenud 12 kuu jooksul, ning „paigalejäämismäär“, mille abil hinnatakse nende isikute arvu, kes kavatsevad viibida või eeldatavasti viibivad seal suurema osa ajast 12 kuu jooksul pärast saabumist. Artikkel 4 Statistilised üksused Käesoleva määruse kohane statistika koostatakse järgmiste statistiliste üksuste kohta: (a) üksikisikud; (b) rahvastikusündmused; (c) perekonnad; (d) leibkonnad; (e) elupaigaks mõeldud hooned, elamispinnad ja tavaeluruumid. Artikkel 5 Statistikanõuded 1. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika hõlmab järgmisi valdkondi: a) demograafia; b) eluruumid; c) perekonnad ja leibkonnad. 2. Lõikes 1 loetletud valdkondade statistika jaotatakse andmekogumiteks vastavalt lisas esitatud teemadele ja alamteemadele. 3. Komisjonil on kooskõlas artikliga 17 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas sätestatud alamteemade loetelu. Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt 12 kuud en ne asjaomase vaatlusaja algust. 4. Kui komisjon kasutab käesoleva artikli lõike 3 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et need õigusaktid ei tekita liikmesriikidele ja vastajatele märkimisväärset ja ebaproportsionaalset koormust. Iga uue alamteema puhul hinnatakse selle teostatavust prooviuuringute abil, mille komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid teevad vastavalt artiklile 14. 5. Komisjon võtab vastu rakendusakte, et täpsustada komisjonile (Eurostatile) esitatavate andmekogumite ja metaandmete tehnilisi omadusi. Neis rakendusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised tehnilised elemendid: (a) muutujate nimetused, nende tehnilised kirjeldused ja jaotused; (b) statistiliste üksuste ja metaandmete üksikasjalikud kirjeldused; (c) kasutatavad statistilised liigitused; (d) andmete esitamise tähtajad; (e) andmekogumite ja metaandmete esitamise tehnilised vormingud; (f) kvaliteediaruannete sisu, struktuur, perioodilisus, üksikasjad ja esitamise tähtajad ning muud spetsifikatsioonid, kui need on vajalikud ja põhjendatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vähemalt 12 kuud enne asjaomase vaatlusaja algust, välja arvatud rahva ja eluruumide loendus, mille kohta võetakse rakendusaktid vastu vähemalt 24 kuud enne selle aasta algust, kuhu vaatluskuupäev jääb. Artikkel 6 Perioodilisus ja vaatlusajad 1. Liikmesriigid teevad Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat kord kvartalis, iga kuue kuu tagant, igal aastal ja mitme aasta tagant ning iga kümne aasta tagant toimuva rahva ja eluruumide loenduse raames. 2. Iga kümne aasta tagant toimuva rahva ja eluruumide loenduse vaatlusaastad on aastad, mis lõpevad numbriga 1. 3. Mitmeaastase statistika vaatlusaastad lõpevad numbriga 1, 5 ja 8. 4. Alamteemade perioodilisus ja vaatlusaeg (vaatlusperiood või vaat luskuupäev) sätestatakse lisas. 5. Teema „rahvastiku koosseis“ iga-aastase statistika esimene vaatluskuupäev on 31. detsember 2025. Mis tahes muu käesoleva määruse kohase statistika esitamise puhul on esimene vaatlusaeg 2026. aastal. 6. Komisjonil on kooskõlas artikliga 17 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada lisas sätestatud perioodilisust ja vaatlusaegu. Artikkel 7 Lisastatistika nõuded 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) täiendavaid andmekogumeid ja metaandmeid. 2. Komisjonil on kooskõlas artikliga 17 õigus võtta vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks liikmesriikide poolt lisaandmetena esitatavad andmekogumid ja metaandmed, mille kogumist peetakse vajalikuks käesoleva määruse kohaste täiendavate statist iliste vajaduste rahuldamiseks. 3. Nendes delegeeritud õigusaktides (a) määratakse kindlaks alamteemad, mille kohta tuleb täiendavaid andmekogumeid esitada, ning põhjendatakse lisandunud statistikavajadusi; (b) määratakse kindlaks vaatlusajad. 4. Komisjonil on õigus võtta vastu lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte alates vaatlusaastast 2027 ja nii, et kahe täiendava andmekogumise va hele jääb vähemalt kaks aastat. 5. Komisjon võtab vastu rakendusakte, et täpsustada lõikes 2 osutatud täiendavate andmekogumite ja metaandmete tehnilisi omadusi. Neis rakendusaktides määratakse vajaduse korral kindlaks järgmised tehnilised elemendid: (a) muutujate nimetused, nende tehnilised kirjeldused ja jaotused; (b) statistiliste üksuste ja metaandmete üksikasjalikud kirjeldused; (c) kasutatavad statistilised liigitused; (d) andmete esitamise tähtajad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 12 kuud enne vaatlusaja algust. Artikkel 8 Komisjonile esitatavad andmekogumid ja metaandmed 1. Liikmesriigid esitavad eelkontrollitud andmekogumid ja metaandmed komisjoni (Eurostati) poolt kindlaks määratud tehnilises vormingus. Andmekogumid ja metaandmed esitatakse komisjonile (Eurostati le) ühtse kontaktpunkti kaudu. 2. Kui liikmesriigid avaldavad käesoleva määrusega nõutavat statistikat riiklikul tasandil enne artikli 5 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 5 sätestatud andmeesitustähtaegu, esitavad nad selle komisjonile (Eurostatile) järgmiselt: (a) kord kvartalis ja kord poolaastas esitatava statistika hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast liikmesriigis avaldamist; (b) kord aastas esitatava statistika hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast liikmesriigis avaldamist; (c) mitmeaastase ja kord kümne aasta jooksul esitatava statistika hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast liikmesriigis avaldamist. 3. Liikmesriigid edas tavad komisjonile (Eurostatile) (a) korrigeeritud andmekogumid ja metaandmed, kui läbivaatamine toimub pärast käesoleva määruse alusel nõutavate andmekogumite esmakordset esitamist; (b) korrigeeritud andmekogumid ja metaandmed asjaomaste aegridade kohta, kui läbivaatamine puudutab andmekogumeid, mis esitati komisjonile (Eurostatile) enne käesoleva määruse kohaldamist. Korrigeeritud andmekogumid ja metaandmed esitatakse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul ning neile lisatakse artikli 12 kohased kvaliteediaruanded. Artikkel 9 Andmeallikad ja meetodid 1. Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) kasutavad ühte või mitut järgmistest andmeallikatest, tingimusel et need võimaldavad teha statistikat, mis vastab artiklis 12 sätestatud kvaliteedinõuetele: (a) haldusandmete allikad; (b) statistilised uuringud või muud statistiliste andmete kogumise meetodid; (c) muud allikad, sealh ulgas eraomandis olevad andmed; (d) selliste andmete taaskasutamine, mida riiklikud statistikaasutused ja komisjon (Eurostat) on Euroopa stati stikasüsteemi raames vahetanud. 2. Liikmesriigid hindavad ja jälgivad oma andmeallikate, sealhulgas haldusandmete ja muude asjakohaste kasutatud allikate kvaliteeti. 3. Liikmesriigid töötavad pidevalt välja uuenduslikke allikaid ja meetodeid ning kasutavad neid käesoleva määruse alusel koostatud statistika täiustamiseks, tingimusel et need võimaldavad koostada statistikat, mis vastab artiklis 12 sätestatud kvaliteedinõuetele. 4. Käesoleva määruse alusel koostatud statistika põhineb statistiliselt usaldusväärsetel ja põhjalikult dokumenteeritud meetoditel, mis võtavad arvesse rahvusvahelisi soovitusi ja parimaid tavasid, nagu „elumärgid“, „paigalejäämismäär“ ja muud teaduslikult põhjendatud statistilised hindamismeetodid, mida kasutatakse liikmesriikide alalisi elanikke käsitleva statistika koostamiseks. 5. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) andmeallikate hindamise tulemused, meetodeid käsitlevad dokumendid ja vajalikud selgitused, kui neilt seda statistika kvaliteedi hindamiseks seda nõutakse. Artikkel 10 Õigeaegne juurdepääs haldusandmetele ja nende andmete taaskasutamine 1. Käesoleva määruse seisukohast oluliste haldusandmete allikate eest vastutavad riiklikud asutused võimaldavad nende andmete taaskasutamist piisava ajakohasuse ja sagedusega, et teha ja esitada ettenähtud tähtajaks statistikat, mis vastab käesoleva määruse kohastele konkreetsetele kvaliteedinõuetele. Õigeaegne juurdepääs haldusandmetele ja nende andmete kasutamise kord lisatakse kõnealuste riiklike asutuste ja riiklike statistikaasutuste vahel sõlmitavatesse koostöölepingutesse. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel antakse komisjonile (Eurostatile) taotluse korral õigeaegne juurdepääs ja luba taaskasutada asjakohaseid andmeid ja metaandmeid, mis on pärit andmebaasidest ja koostalitlussüsteemidest, mida liidu organid ja asutused haldavad muu hulgas määruste (EL) nr 910/2014 ja (EL) 2018/1724 alusel, ning luba taaskasutada statistilisi andmeid, mida säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas kooskõlas määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 ning määrustega, millega luuakse süsteemid, mille statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas. Seepärast jätkab komisjon (Eurostat) koostööd asjaomaste liidu organite ja asutustega, et määrata võimaluse korral liidu õigusnormides kindlaks kohandatud statistilised andmed ja metaandmed Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika jaoks, nende andmete esitamise kord ning kaasnevad füüsilised ja loogilised kaitsemeetmed. Artikkel 11 Riikide ja territooriumide loendid 1. Kui andmekogumid sisaldavad teavet riikide või territooriumide kohta, kasutavad liikmesriigid käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 862/2007 kohaldamisel konkreetseid jaotusi. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse või ajakohastatakse riikide ja territoriaalüksuste loendeid, mida kasutatakse käesoleva määruse alusel koostatud statistika jaotuste suhtes. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Neid loendeid täpsustatakse vastavalt määruses (EÜ) nr 1059/2003 sätestatud kriteeriumidele. 3. Rakendusakte, millega muudetakse rohkem kui ühte kolmandikku riikide või territooriumide jaotuskategooriatest, kohaldatakse kõige varem 12 kuud pärast nende jõustumist. Artikkel 12 Kvaliteedinõuded ja kvaliteeti käsitlev aruandlus 1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada esitatud andmekogumite ja metaandmete kvaliteet. 2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid ja mõjusaid meetmeid, et: (a) rakendada käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud rahvastikubaasiga seotud norme ühetaoliselt ja sõltumata kasutatavatest andmeallikatest; (b) määrata kindlaks raskesti ligipääsetavad elanikkonnarühmad ja neid hinnata; (c) kontrollida käesoleva määruse artikli 3 kohase rahvastikubaasi ammendavust ja täpsust; (d) määrata kindlaks loendid, mis on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2019/1700 artikli 12 kohaldamisel sobivad; (e) vältida võimalikke ala- või topeltarvestamise riske, mis tulenevad isikute vabast liikumisest liidus, isikute juurdepääsust rahvastikusündmustega seotud piiriülestele teenustele, isikute õigusest teha piiriüleseid oste ning omada ja kasutada kinnisvara kõikjal liidus; (f) vähendada rändevoogude asümmeetriat; (g) esitada komisjonile (Eurostatile) kõik andmed, mida on vaja avaldatud Euroopa statistika täielikkuse tagamiseks. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimest korda 31. märtsiks 2027 ja seejärel igal aastal, mis lõpeb numbriga 0, 3 ja 7, kvaliteediaruande, milles kirjeldatakse esitatud statistika kvaliteeti ja perioodi jooksul esitatud andmekogumitega seotud statistilisi protsesse, sealhulgas eelkõige kasutatud andmeallikaid ja meetodeid, mõistete ja määratluste kohaldamist ning nendest tuleneda võivat mõju valitud andmeallikate kvaliteedile, andmete läbivaatamist, selle põhjuseid ja mõju, statistilise aimatavuse kontrolli meetodeid, ning esitatakse üksikasjalik teave selle kohta, kuidas on täidetud lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriumid ja kas lõikes 3 osutatud meetmed olid tulemuslikud. 4. Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteediaruannete ja nende sisu praktiline kord. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohasest teabest või muudatustest, mis võivad mõjutada esitatud statistika kvaliteeti. 6. Komisjoni (Eurostati) nõudmisel esitavad liikmesriigid lisaselgitused, mis on vajalikud statistika kvaliteedi hindamiseks. Artikkel 13 Andmete jagamine 1. Andmeid jagatakse eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning nende pädevate asutuste ja komisjoni (Eurostat) vahel üksnes käesoleva määrusega reguleeritava Euroopa statistika väljatöötamiseks ja tegemiseks ning selle kvaliteedi parandamiseks. 2. Võetakse kõik vajalikud füüsilised ja loogilised kaitsemeetmed, et tagada andmete turvaline jagamine Euroopa statistikasüsteemis. Komisjon (Eurostat) loob turvalise taristu lõikes 1 osutatud andmejagamise hõlbustamiseks. Pädevad riiklikud asutused, mis vastutavad käesoleva määruse kohase statistika eest, võivad seda turvalist andmejagamistaristut kasutada lõikes 1 sätestatud eesmärgil. 3. Kui asjaomased andmed on konfidentsiaalsed määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 3 punkti 7 tähenduses või isikuandmed vastavalt määrustele (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725, on selliste andmete jagamine lubatud ja võib toimuda vabatahtlikkult, kui: (a) iga üksikjuhtumi puhul esitatakse selleks taotlus, milles põhjendatakse vajadust andmeid jagada, ja eelkõige käsitletakse kvaliteediküsimusi, millele tuleks eraldi tähelepanu pöörata; (b) see toetub eelistatavalt eraelu puutumatust soodustavatele tehnoloogiatele, mis on spetsiaalselt välja töötatud määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 põhimõtete rakendamiseks, võttes eelkõige arvesse eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, säilitusaja piiramise, tervikluse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid; (c) see ei piira määruse (EÜ) nr 223/2009 V peatüki kohaldamist. 4. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid kontrollivad prooviuuringute abil asjakohaste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogia te sobivust andmete jagamiseks. 5. Kui käesoleva artikli lõike 4 kohaste prooviuuringutega tehakse kindlaks tõhusad ja turvalised lahendused andmete jagamiseks lõikes 1 osutatud eesmärkidel, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse andmete jagamise tehnilised kirjeldused ning meetmed teabe konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 14 Proovi- ja teostatavusuuringud 1. Kui see on käesoleva määruse kohaldamiseks vajalik ja asjakohane, algatab komisjon (Eurostat) proovi- ja teostatavusuuringud, mille eesmärk on: (a) hinnata andmeallikate, sealhulgas avaliku ja erasektori valduses olevate andmete kättesaadavust ja kvaliteeti liikmesriikides ja liidu tasandil; (b) arendada ja hinnata uute teemade, alamteemade, statistiliste üksuste, muutujate ja nende jaotuste rakendamise teostatavust; (c) töötada välja uued menetlused ja statistilised meetodid kvaliteedi parandamiseks; (d) vähendada rändevoogude asümmeetriat; (e) kontrollida ja hinnata asjakohaste eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate sobivust andmete turvaliseks jagamiseks Euroopa statistikasüsteemis kooskõlas artikli 13 lõikega 4. 2. Liikmesriigid võivad nendes uuringutes osaleda, kui peavad koos komisjoniga (Eurostatiga) tagama nende uuringute representatiivsuse liidu tasandil. 3. Komisjon (Eurostat) hindab nende uuringute tulemusi koostöös liikmesriikidega. Komisjon (Eurostat) koostab koostöös liikmesriikidega aruanded nende uuringute tulemuste kohta. Artikkel 15 Rahastamine 1. Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele siseriiklikele asutustele võib anda liidu üldeelarvest rahalist toetust järgmistel eesmärkidel: (a) uute või täiustatud andmeallikate, meetodite, andmejagamise, statistiliste üksuste, teemade, alamteemade, muutujate ja nende jaotuste väljatöötamine ja rakendamine; (b) liikmesriikide osalemine käesoleva määruse artiklis 14 osutatud representatiivsetes proovi- ja teostatavusuuringutes. 2. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. Artikkel 16 Liidu finantshuvide kaitse Kui kolmas riik osaleb käesoleva määruse alusel rahastatud meetmetes rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma vastavate volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul kuulub nende õiguste hulka õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013. Artikkel 17 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: palun lisada mää ruse jõustumise täpne kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 6 lõikes 6 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Eur oopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõike 3, artikli 6 lõike 6 või artikli 7 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 18 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 19 Erandid 1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi riiklikku statistikasüsteemi oluliselt kohandada, võib komisjon teha rakendusaktidega liikmesriigile erandei d maksimaalselt kaheks aastaks. 2. Erandite tegemisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide statistika võrreldavust ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete õigeaegset arvutamist. Erandite tegemisel tagab komisjon ka, et käesoleva määrusega ja varem määrusega (EL) nr 1260/2013 või määruse (EÜ) nr 862/2007 artikliga 3 hõlmatud statistika, metaandmete ja kvaliteediga seotud nõudeid täidetakse katkestusteta. 3. Liikmesriik esitab erandi saamiseks komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kahe kuu jooksul alates asjaomase õigusakti jõustumise kuupäevast. 4. Komisjon võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 20 Määruse (EÜ) nr 862/2007 muutmine Määrust (EÜ) nr 862/2007 muudetakse järgmiselt: (1) pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb Euroopa varjupaigastatistikat ning sisserändealaste õigusaktidega seotud haldus- ja kohtumenetluste statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta“; (2) artiklist 1 jäetakse välja punktid a ja b; (3) artikli 2 lõikest 2 jäetakse välja punktid a, b, c, f ja g; (4) artikkel 3 jäetakse välja; (5) lisatakse artikkel 9c: „Artikkel 9c Õigeaegne juurdepääs haldusandmetele ja nende andmete taaskasutamine 1. Käesoleva määruse seisukohast oluliste haldusandmete allikate eest vastutavad riiklikud asutused võimaldavad nende andmete taaskasutamist piisava ajakohasuse ja sagedusega, et teha ja esitada ettenähtud tähtajaks statistikat, mis vastab käesoleva määruse kohastele konkreetsetele kvaliteedinõuetele. Õigeaegne juurdepääs haldusandmetele ja nende andmete kasutamise kord lisatakse kõnealuste riiklike asutuste ja riiklike statistikaasutuste vahel sõlmitavatesse koostöölepingutesse. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel antakse komisjonile (Eurostatile) taotluse korral õigeaegne juurdepääs ja luba taaskasutada asjakohaseid andmeid ja metaandmeid, mis on pärit andmebaasidest ja koostalitlussüsteemidest, mida liidu organid ja asutused haldavad muu hulgas määruste (EL) nr 910/2014 ja (EL) 2018/1724 alusel, ning luba taaskasutada statistilisi andmeid, mida säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas kooskõlas määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 ning määrustega, millega luuakse süsteemid, mille statistilisi andmeid säilitatakse aruandluse ja statistika keskhoidlas. Seepärast jätkab komisjon (Eurostat) koostööd asjaomaste liidu organite ja asutustega, et määrata võimaluse korral liidu õigusnormides kindlaks kohandatud statistilised andmed ja metaandmed Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika jaoks, nende andmete esitamise kord ning kaasnevad füüsilised ja loogilised kaitsemeetmed.“; (6) lisatakse artikkel 10a: „Artikkel 10a Riikide ja territooriumide loendid [Väljaannete talitus: palun lisada õige viide käesolevale määrusele] artiklis 11 osutatud riiki de ja territooriumide loendeid kohaldatakse käesoleva määruse kohase statistika koostamisel, et tagada riigi- ja territooriumipõhiste üksikasjalike andmete võrreldavus kõigis Euroopa statistikates. Liikmesriigid kohaldavad neid loendeid käesoleva määruse kohase statistika koostamiseks esimest korda siis, kui nad edastavad andmeid vaatlusaasta 2026 kohta.“ Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine Määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EÜ) nr 1260/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2026, ilma et see piiraks nendes õigusaktides sätestatud kohustusi seoses vaatlusperioodidega, mis langevad tervikuna või osaliselt nimetatud kuupäevale eelnevasse ajavahemikku. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 22 Jõustumine ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid 1.4.2. Erieesmärgid 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju 1.4.4. Tulemusnäitajad 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad 3403 – Statistilise teabe tootmine 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on vastata paremini kasutajate vajadustele ning ajakohastada ja parandada Euroopa rahvastikustatistika asjakohasust, ühtlustamist ja sidusust. 1.4.2. Erieesmärgid Üldeesmärk jaguneb neljaks erieesmärgiks: 1) tagada täielik, sidus ja võrreldav Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika; 2) tagada ajakohane ja sage statistika, mis vastab kasutajate vajadustele; 3) esitada statistikat, mis on teemade osas piisavalt laiahaardeline ning tunnuste ja jaotuste osas piisavalt üksikasjalik; 4) edendada õigus- ja andmekogumisraamistikku, mis on piisavalt paindlik, et kohandada andmekogumeid muutuvate poliitikavajadustega ning uute andmeallikate pakutavate võimalustega. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Oodatavad tulemused on järgmised: – Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika parem ühtlustamine ja võrreldavus ühtse rahvastikubaasi kasutamise ja statistikataristute väljaarendamise kaudu; – lõimitud statistikaprotsessid ning dubleerimise ja liiasuse vältimine; – paremad statistilised väljundid statistiliste muutujate, jaotuse ja territoriaalsete üksikasjade osas vastavalt praegustele ja tekkivatele poliitilistele ja ühiskondlikele vajadustele; – ajakohasem ja sagedasem statistika; – õigusraamistiku paindlikkus uute andmevajaduste suhtes. Ettepanek vastab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi lihtsustamiseesmärkidele, eelkõige seetõttu, et sellega koondatakse kolm määrust ühte õiguslikku raamistikku. Ettevõtetelt riigile andmete jagamise võimaldamine Euroopa rahvastikustatistika tarbeks ei loo ettevõtetele koormuse netokasvu, mis oleks põhimõtte „üks sisse, üks välja“ järgi asjakohane. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika uue õigusraamistiku toimimist jälgitakse ja hinnatakse konkreetsetest eesmärkidest lähtudes. Uue õigusraamistiku rakendamise etapis korraldab komisjon (Eurostat) jätkuvalt Euroopa statistikasüsteemis riiklike statistikaametitega korrapäraseid eksperdirühmade nõupidamisi, et arutada ja selgitada võimalikke küsimusi, ning nõnda jätkub pikaajaline hea ja tihe koostöö Eurostati ja tema Euroopa statistikasüsteemi partnerite vahel tehnilistes ja statistilistes küsimustes. Siia hulka kuulub selliste oluliste rakendusaktide hoolikas ühine ettevalmistamine, millega reguleeritakse üksikasjalikke uusi statistilisi andmeid ja metaandmeid käsitlevaid nõudeid, mis on keskse tähtsusega nii statistika kasutajate kui ka tegijate jaoks. Rakendamisetapp peaks lõppema esimese hindamisega, milles keskendutakse uue õigusraamistiku rakendamisele, toimimisele ja esialgsele mõjule. Piisava teabe saamiseks tulemuslikkuse kohta peab kõnealune hindamine toimuma kolme kuni viie aasta jooksul pärast uue õigusraamistiku jõustumist. Pärast kohaldamisetappi üleminekut kavatseb komisjon (Eurostat) hinnata õigusraamistiku toimimist ja mõju iga viie kuni seitsme aasta järel. Võimalike põhiliste tulemusnäitajate loetelu on esitatud mõju hindamise aruande (SWD(2023) 11) tabelis 11. Komisjon (Eurostat) koostab ühised üleeuroopalised statistikasuunised ja kehtestab nõuded statistika arendamise, tegemise ja levitamisega seotud kvaliteediaruandluse kohta. Liikmesriikide koostatavad kvaliteediaruanded peavad sisaldama konkreetselt selle andmekogumisega seotud kontrolle. Sellega tagatakse statistiliste andmete ja metaandmete kvaliteet. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Kavandatava määruse eesmärk on luua uus raamistik rahvastikku, demograafiat, sealhulgas rännet, perekondi ja leibkondi ning eluaset käsitleva statistika tegemiseks integreeritud viisil. Praegust andmekogumist liikmesriikidega ühtlustatakse, täiustatakse, kiirendatakse ja laiendatakse, et see vastaks paremini poliitilistele vajadustele. Kavandatavad esimesed vaatlusajad andmete kogumiseks uue raamistiku alusel on 2026. aastal. Uue raamistiku loomiseks ja kavakohaseks rakendamiseks peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu uue määruse vastu võtma 2023. aastal, mis võimaldab esimest andmekogumist käsitlevad rakendusaktid vastu võtta samuti 2023. aasta lõpuks ehk vähemalt 12 kuud enne esimeste vaatlusaegade algust. Andmete ja metaandmete kogumine aasta ja aastast lühema perioodi statistika jaoks algab 2026. aastal, esimene vaatlusaeg iga kümne aasta tagant kogutavate loendusandmete jaoks on uue raamistiku alusel 2031. aastal. Ettepaneku kohaselt peavad komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid tegema prooviuuringuid, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et määruse kohaldamisalasse kuuluvat statistikat veelgi ajakohastada (hindama uusi, sealhulgas eraomandis olevaid andmeallikaid ja statistikateemasid, töötama välja uusi meetodeid ja tehnikaid, sealhulgas eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid turvaliseks andmete jagamiseks). 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. Hindamise käigus tuvastatud probleemid hõlmavad kogu ELi ning on selgelt seotud lünkadega kehtivates ELi õigusaktides. Kui EL täiendavaid seadusandlikke meetmeid ei võta, siis need probleemid püsivad või süvenevad. Praegused ELi õigusaktid muutuvad oma eesmärkide saavutamisel tõenäoliselt vähem tulemuslikuks ja tõhusaks, samal ajal kui paljud liikmesriigid jätkavad ajakohastamist riiklikul tasandil, luues statistilisi rahvastikuregistreid ja võttes kasutusele uusi andmeallikaid. Asjakohasus väheneb tõenäoliselt veelgi, kuna ELi tasandi statistika kaugeneb eeldatavasti veelgi kasutajate vajadustest sisu, soovitud sageduse ja ajakohasuse poolest. Kui EL seadusandlikke meetmeid ei võta, lahknevad liikmesriikide lähenemisviisid veelgi ning selle tulemuseks on vähem võrreldav statistika, mis omakorda võib ohustada poliitika kujundamist ELi tasandil. Täieliku ja võrreldava rahvastikustatistika ELi tasandi lisaväärtus seisneb peamiselt selle olulises panuses ELi erinevatesse institutsioonilistesse vajadustesse ja poliitikavaldkondadesse, mis on väga olulised komisjoni mitmete poliitiliste prioriteetide jaoks (nt inimeste hüvanguks toimiv majandus, euroopaliku eluviisi edendamine, uus hoog Euroopa demokraatiale). Rahvastikustatistikat kasutatakse ka mitmesuguste aluslepingutes sätestatud ELi institutsiooniliste ülesannete ja menetluste puhul, nagu riikide rahvastiku kaal, mille abil määratakse kindlaks kvoot, mida kasutatakse nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust nõudval hääletusel (ELi lepingu artikkel 16) – 65 % ELi rahvaarvust, ELi pikaajalised majandus- ja eelarveprognoosid Euroopa poolaasta raames (ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6, mida on üksikasjalikult kirjeldatud määruses (EL) nr 1175/2011 ) ning ELi demograafilise olukorra iga-aastane jälgimine (ELi toimimise lepingu artikkel 159). Need andmed on aluseks ELi poliitikavaldkondadele, mis kuuluvad jagatud pädevusse (nt sotsiaalpoliitika, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala) ja toetavate pädevuste alla (nt tervishoid, noored, elanikkonnakaitse ja halduskoostöö). Rahvastikustatistika on muu Euroopa statistika (valimiuuringud, rahvamajanduse arvepidamine) tugisammas ja seda kasutatakse elaniku kohta käivate näitajate arvutamiseks. Lisaks on rahvastikustatistika kujundatud nii, et see vastaks paljude kasutajate vajadustele, aitaks teha otsuseid ELi kõigil tasanditel ning toetaks teadusuuringuid ja üldsuse teavitamist. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Kindlaksmääratud ühiste eeskirjade alusel toimuv kohustuslik andmekogumine tagab rahvastikustatistika täielikkuse ja ajakohasuse ELi tasandil; juba niigi täielike vabatahtlike andmekogumiste reguleerimine võib märkimisväärselt suurendada tulemuslikkust ja tõhusust, kuna olulist ELi lisaväärtust on võimalik luua piiratud lisakuludega. Vabatahtlik andmekogumine on asjakohane vahend, mille abil katsetada uute teemade või tunnuste koostamist ning toetada riiklike statistikasüsteemide võimet hakata sammhaaval selliseid uusi andmeid esitama. Vabatahtlik andmekogumine kipub siiski aja jooksul ebatõhusaks muutuma, kuna korduvate tootmiskulude tõttu väheneb ELi lisaväärtus, mis on seotud statistika katvusega liikmesriikide lõikes. Statistikateemade vaba õigusliku määratlemise tulemusena kaob kontroll mõistete ühtlustamise üle ning lõppkokkuvõttes aja jooksul ka sidususe ja võrreldavuse üle. Rahvastikubaasi näide on näidanud, kuidas kohustuste täitmata jätmise säte, mis algselt võeti kasutusele piiratud ulatusega erandina, on faktiliselt muutunud uueks standardiks. Liiga jäik õigusraamistik ei võimalda aja jooksul asjakohasust säilitada. See sekkumine on kuni tänaseni üsna kiiresti asjakohasust kaotanud – ja seda juba alates rakendamisperioodist, kuna selles puudusid paindlikkusmehhanismid, mis võimaldanuks kohandada andmete kogumist muutuvate vajadustega või kasutada ära võimalusi, mis kaasnesid uute andmeallikate kättesaadavaks muutumisega. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku osas on ettepanek kooskõlas määrusega (EL) 2021/690 kehtestatud ühtse turu programmiga. ELi statistikaalaste õigusaktide osas on ettepanek kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta. Lisaks on kavas integreerida ettepanek määrusega (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik, ja viia seega lõpule Euroopa sotsiaalstatistika ajakohastamine. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Ettepanekuga seotud rahastamisvajadused kaetakse ühtse turu programmi vastavate rahastamisotsuste / iga-aastaste tööprogrammide kaudu ja jätkuprogrammist, mis hõlmab Euroopa statistikat. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA. Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2024, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; rakendusametite kaudu Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Ettepanek kohustaks liikmesriike esitama alates 2027. aasta märtsist iga kolme aasta tagant kvaliteediaruandeid kõigi määruse alusel kogutud andmete ja metaandmete kohta. Lisaks peab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikidega koostama aruanded määruse alusel läbi viidud prooviuuringute tulemuste kohta. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Kuna ettepaneku jaoks valitud eelarve täitmise viisiks on otsene eelarve täitmine komisjoni poolt, on peamised selles peituvad riskid seotud riigihangete ja toetuste haldamisega. Eurostati kontrollistrateegia keskendub toetuslepingutele ja hanketehingutele. See põhineb riskihindamisel ja järgib säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtet. Kontrollistrateegia i) toetab riskide kindlakstegemist ja juhtimist; ii) loob raamistiku kõikideks finantstehingutega seotud kontrollitoiminguteks Eurostatis; iii) toetab toetuslepingute järelkontrollide käigus tuvastatud veamäära vastuvõetavale tasemele viimist ja seal hoidmist; iv) suurendab kontrollide tõhusust ja tulemuslikkust; ning v) vähendab toetusesaajate ja Eurostati halduskoormust. Hangete puhul hõlmavad ennetavad kontrollid (eelkontrollid) hanketehingute kontsentratsiooniriski hindamist ja kvaliteedi järelkontrolle. Toetuste puhul hõlmavad ennetavad kontrollid (eelkontrollid) vigade avastamiseks tehtavaid kontrolle (järelkontrollid), ühekordsete maksete, ühikuhindade või kindlamääraliste maksete korrapärast hindamist ja sihtotstarbelisi kontrolle. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Komisjon (Eurostat) on välja töötanud kontrollistrateegia. Selles strateegias sisalduvad meetmed ja vahendid kehtivad täies ulatuses statistika esitamise suhtes vastavalt kavandatud määrusele. Strateegiaga sisse toodud muudatused võivad vähendada pettuste tõenäosust ja aidata kaasa pettuste ennetamisele. Need on: keerukuse vähendamine, kulutõhusate järelevalvemenetluste rakendamine ning riskipõhiste eel- ja järelkontrollide tegemine. Strateegia hõlmab ka teadlikkuse tõstmise meetmeid ja pettuste ennetamise teemalist koolitust. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Komisjonil (Eurostatil) on olemas kontrollistrateegia, mille üldine eesmärk vastavalt sisekontrolli ja riskijuhtimise eesmärkidele, mis on sätestatud komisjoni statistikaprogrammis (ühtse turu programm praeguses mitmeaastases finantsraamistikus), on viia mittevastavuse risk allapoole 2 % olulisuse kriteeriumi. Kohustuslikke eelkontrolle kohaldatakse finantsmääruse alusel 100 % finantstehingute (ja sellest tulenevalt ka 100 % eelarve) suhtes. Lisaks tehakse iga-aastaste riskianalüüside alusel kontrolle, mis põhinevad alusdokumentide süvaanalüüsil. Need võivad hõlmata 4–6 % kogu Eurostati hallatavast eelarvest. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. 30. oktoobril 2013 võttis Eurostat kooskõlas komisjoni 24. juuni 2011. aasta pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS) vastu esimese pettusevastase võitluse strateegia aastateks 2014–2017. Praegune pettustevastase võitluse strateegia hõlmab ajavahemikku 2021–2024. Strateegias on kindlaks määratud kolm tegevuseesmärki: i) tugevdada olemasolevaid pettustevastaseid meetmeid, ii) lõimida pettustevastased menetlused paremini Eurostati riskihindamisse ja riskijuhtimisse, aga ka audititesse, planeerimisse, aruandlusse ja järelevalvesse ning iii) tugevdada Eurostati pettustevastase tegevuse suutlikkust ning tõsta teadlikkust osana komisjoni pettustevastase võitluse kultuurist. Pettustevastase võitluse strateegiaga kaasneb pettusevastase võitluse tegevuskava. Pettustevastase võitluse strateegia kohaldamise ajal jälgitakse selle strateegia rakendamist kaks korda aastas ning esitatakse juhtkonnale aruandeid. Kõik potentsiaalsed toetusesaajad on avalik-õiguslikud asutused (riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused määruse (EÜ) nr 223/2009 tähenduses). Lisaks antakse toetusi ka ilma projektikonkurssideta. Olemas on meetmed toetuste haldamise järelevalveks. Nendes võetakse arvesse konkreetseid toetuste andmise menetlusi ning need sisaldavad toetuste haldamise eel- ja järelanalüüsi. Ühikukulude ja ühekordsete maksete kasutamine finantsmääruse artikli 124 lõike 1 alusel vähendab oluliselt toetuste haldamisega seotud vigade riski ja seega lihtsustab nende haldamist. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses BGUE-BXXXX-03-020500-C1-ESTAT Liigendatud JAH EI JAH EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses Puudub JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1 Ühtne turg, teadusuuringud ja innovatsioon DG: ESTAT Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Järgnevad aastad KOKKU Tegevusassigneeringud Eelarverida nr 03 02 05 Kulukohustused (1a) 3,889 3,191 1,183 0,000 8,263 Maksed (2a) 1,296 2,360 2,754 1,853 8,263 Eelarverida Kulukohustused (1b) Maksed (2b) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) DG ESTATi assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 1a + 1b + 3 3,889 3,191 1,183 0,000 8,263 Maksed = 2a + 2b +3 1,296 2,360 2,754 1,853 8,263 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 3,889 3,191 1,183 0,000 8,263 Maksed (5) 1,296 2,360 2,754 1,853 8,263 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (6) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <1> assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 3,889 3,191 1,183 0,000 8,263 Maksed = 5 + 6 1,296 2,360 2,754 1,853 8,263 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Kulukohustused (4) Maksed (5) Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) Kulukohustused = 4 + 6 3,889 3,191 1,183 0,000 8,263 Maksed = 5 + 6 1,296 2,360 2,754 1,853 8,263 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Järgnevad aastad KOKKU DG: ESTAT Personalikulud 3,656 3,656 3,656 0,000 10,968 Muud halduskulud 0,100 0,100 0,100 0,000 0,300 DG ESTAT KOKKU 3,756 3,756 3,756 0,000 11,268 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 3,756 3,756 3,756 0,000 11,268 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Järgnevad aastad KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 7,645 6,947 4,939 0,000 19,531 Maksed 5,052 6,116 6,510 1,853 19,531 3.2.2. Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Märkige eesmärgid ja väljundid Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik Keskmine kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Väljundite arv kokku Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1 Tagada täielik, sidus ja võrreldav Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistika - Statistika 0,542 0,713 0,713 0,201 1,627 - Andmejagamistaristu 0,235 0,700 0,002 0,002 0,704 Erieesmärk nr 1 kokku 1,413 0,715 0,203 2,331 ERIEESMÄRK nr 2 Tagada ajakohane ja sage statistika, mis vastab kasutajate vajadustele - Statistika 0,542 0,713 0,713 0,201 1,627 Erieesmärk nr 2 kokku 0,713 0,713 0,201 1,627 ERIEESMÄRK nr 3: Esitada statistikat, mis on teemade osas piisavalt põhjalik ning tunnuste ja jaotuste osas piisavalt üksikasjalik - Statistika 0,638 0,809 0,809 0,297 1,915 Erieesmärk nr 3 kokku 0,809 0,809 0,297 1,915 ERIEESMÄRK nr 4: Edendada õigus- ja andmekogumisraamistikku, mis on piisavalt paindlik, et kohandada andmekogumeid muutuvate poliitikavajadustega, ning kasutada ära uute andmeallikate pakutavaid võimalusi. - Prooviuuringud 0,288 0,288 0,288 0,288 0,864 - Uued andmeallikad, metoodika 0,509 0,665 0,665 0,196 1,526 Erieesmärk nr 4 kokku 0,953 0,953 0,483 2,389 KOKKU 3,889 3,191 1,183 8,263 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 3,656 3,656 3,656 10,968 Muud halduskulud 0,100 0,100 0,100 0,300 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku 3,756 3,756 3,756 11,268 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 3,756 3,756 3,756 11,268 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 20 20 20 20 01 02 03 (delegatsioonides) 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) Muud eelarveread (märkige) Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) 6 6 6 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) XX 01 xx yy zz - peakorteris - delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) KOKKU 26 26 26 03 tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist. Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Metoodiline töö mõistete, määratluste ja statistiliste meetodite usaldusväärseks rakendamiseks Andmete koostamine andmete ja metaandmete vastuvõtmiseks, töötlemiseks, valideerimiseks ja avaldamiseks Andmete analüüs, väljaanded ja kasutajatugi Regulatiivne statistikaalane koostöö Rahvusvaheline koostöö statistikaküsimustes Koosseisuvälised töötajad IT-alane ja muu tehniline töö, mis toetab andmete koostamist ja analüüsi 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel. Rahalised vajadused kaetakse ühtse turu programmi assigneeringutest, nagu on ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 finantsplaneeringus. tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Kokku Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 18.10/23-0020 - COM(2023) 31 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 14.02.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 23.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23afef73-d0c8-45f0-b023-5f05e465f352 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23afef73-d0c8-45f0-b023-5f05e465f352?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00301 Resolutsiooni teema: Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat käsitlev määrus Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013, COM(2023) 31. EISi toimiku nr: 23-0020 Tähtaeg: 06.03.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 23.02.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.03.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (08.03.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 06.03.2023. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 14.02.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201