Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata joogivee direktiivist

Riigikantselei Teie 30.01.2023 nr 2-5/23-00200, [email protected] SOM/23-0110/-1T/ Rahukohtu 3 Meie 14.02.2023 nr 1.4-1.1/525-2 Tallinn, 15161, Harju maakond Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata joogivee direktiivist Esitame selgitused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta (edaspidi direktiiv) ülevõtmisega hilinemise kohta. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 12.01.2023. Riigikogu võttis direktiivi ülevõtmiseks vajalikud veeseaduse muudatused vastu 23.01.2023, vajalik on veel sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ ja keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ määruste muudatuste vastuvõtmine ning keskkonnaministri määruse „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuded“ vastuvõtmine. Kõik on hetkel Sotsiaalministeeriumis ja Keskkonnaministeeriumis organisatsioonisisesel menetlusrajal EISi kooskõlastusringile saatmiseks. Tegemist on väga mahuka direktiiviga, mis tekitab esmakordselt sünergia ja kokkupuutekohad joogivee regulatsiooni ning teiste keskkonna- ja veevaldkonda reguleerivate direktiividega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas jpt). Uus direktiiv toob seega sisse mitmed valdkonnaülesed teemad, mis väljuvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala piiridest ja eeldavad laiemat konsulteerimist teiste ministeeriumide ning nende valitsemisalasse jäävate osapooltega. Seega oli uue direktiivi ülevõtmise protsessis vajalik vaadata üle Eesti õigusruum laiemalt ja leida uusi lahendusi valdkondade üleselt. Näiteks tuleb direktiivi kohaselt koostada joogivee valgalade riskihindamised ja riskijuhtimised, mis käsitlevad nii joogiveehaarete valgala kui ka toiteala õiguslikke ja rakenduslikke küsimusi, mille lahenduste ning rahaliste vahendite leidmiseks oli vaja teha koostööd Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Eesti Geoloogiateenistuse, Terviseameti ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga. Täiesti uue ja poliitiliselt tundliku teemana reguleeritakse joogivee direktiivis joogivee kättesaadavuse parandamist kõigile elanikele, mille osas oli samuti vaja teha koostööd ja leida kokkulepped laia ringi ministeeriumide, ametite ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, sest veeseaduse eelnõuga pandi uusi kohustusi KOVidele. Uute teemadena toodi direktiivi sisse ka veelekete hindamine, tarbimiskoha veevärgi riskihindamine, hügieeninõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele. Teemade erilaadsuse ja mastaapsuse tõttu oli vaja teha suuri pingutusi lahenduste leidmisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Sotsiaalministeerium alustas direktiivi rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi juba enne direktiivi vastuvõtmist (direktiiv võeti vastu 16.12.2020). Koostöös Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Terviseameti ja teiste asjaomaste partneritega viisime läbi direktiivi ülevõtmise analüüsi, mis valmis 2021. aasta lõpus. Sellele järgnevalt alustati koheselt veeseaduse eelnõu ja hiljem rakendusaktide koostamisega. Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule korraldati ka kaks eraldi kaasamisüritust 2022. a suvel, et tutvustada eelnõu lahendusi ja kuulata ära ning arvestada partnerite tagasisidega. Direktiivi ülevõtmiseks vajaliku veeseaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine oli Sotsiaalministeeriumi tööplaanis kavandatud 31.10.2022 tähtajaga. Seaduseelnõu esitati valitsusele plaanitust varem (21.09.2022). Sellest veelgi varasema tähtaja seadmine ei oleks olnud saavutatav, arvestades seda, et seaduse eelnõu koostamine eeldas ulatuslikku erinevate osapoolte kaasamist, mis oli väga töö- ja ajamahukas. Arvestades, et eelnõu esitati Riigikogule menetlemiseks 10.10.2022 ja võeti Riigikogu menetlusse 11.10.2022, olnuks Riigikogul võimalik menetleda eelnõu, direktiivi ülevõtmise tähtaega silmas pidades, tähtaegselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Ramon Nahkur 6269 190 [email protected]