MINISTRI MÄÄRUS
13.02.2023 nr 5
Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus
kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi
tervisekeskusele 2023. aastal
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse kohalikule omavalitsusele ning esmatasandi tervisekeskusele
psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse andmise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) esmatasandi tervisekeskus – ühtsel taristul tegevusloa alusel üldarstiabi osutav juriidiline
isik või füüsilisest isikust ettevõtja või nimetatud isikute kooslus, kes käsitavad end
esmatasandi tervisekeskusena;
2) juhendaja – psühholoogina tegutsev isik, kes juhendab psühholoogi psühholoogilise abi
osutamisel ja pakub talle professionaalset tuge;
3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav
isik, kes osutab inimestele psühholoogilist abi;
4) psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud
professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja
heaolu;
5) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus;
6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud.
§ 3. Toetuse eesmärk
Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi pakkumist, et
seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
§ 4. Toetatav tegevus ja toetusperiood
Toetust antakse perioodil 01.01.2023–31.12.2023 (edaspidi toetusperiood) vahetu
psühholoogilise abi osutamisega kaasnevate tööjõukulude katteks.
§ 5. Taotlusvooru avamine ja sulgemine
(1) Toetuse taotlusvoor on 2023. aastal avatud 20. veebruarist kuni toetuse eelarve
lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. novembrini.
2
(2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel
tööpäeval arvates määruse Riigi Teatajas avaldamisest. Toetuse andja avaldab taotlusvooru
info kodulehel.
(3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb toetuse andja taotlusvooru ning
avaldab vastava teabe asutuse veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates
sulgemisotsuse tegemisest.
§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni.
(2) Taotleja võib ühes kalendrikuus esitada ühe taotluse.
(3) Taotleja esitab toetuse saamiseks toetuse andjale taotluse e-toetuse keskkonna kaudu.
(4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 7. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja saab olla:
1) kohalik omavalitsus;
2) kohaliku omavalitsuse ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus;
3) esmatasandi tervisekeskus.
(2) Taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad
olema ajatatud. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.
(3) Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ega
Sotsiaalministeeriumi ees.
§ 8. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ajal, mil taotlusvoor on avatud;
2) taotlus on esitatud e-toetuse keskkonna vorminõudeid jälgides ning sellele on lisatud nõutud
dokumendid;
3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik;
5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele.
(3) Taotleja esitab koos taotlusega:
1) palgatoetuse taotlemisel psühholoogilist abi vahetult osutava isiku CV, mis kajastab isiku
kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning asjakohasusel töökogemust;
2) juhendamistoetuse taotlemisel juhendaja CV, mis kajastab isiku kutsealast ja hariduslikku
ettevalmistust ning töökogemust;
3) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
§ 9. Toetuse liigid ja toetuse suurus
(1) Toetust antakse:
1) palgatoetusena;
3
2) juhendamistoetusena.
(2) Palgatoetust antakse tegelike tööjõukulude katteks mitte rohkem kui brutotöötasu 1679
eurot alusel arvutatud tööjõukulu kalendrikuus psühholoogi kohta ning vastavalt kohaliku
omavalitsuse elanike või esmatasandi tervisekeskuse teenindatavate isikute arvule, võttes
aluseks koefitsiendi 1,0 iga 7000 elaniku või esmatasandi tervisekeskuse nimistutesse kuuluva
isiku kohta.
(3) Lõikes 2 nimetatud koefitsiendi arvutamisel on kohaliku omavalitsuse elanike arvu alus
rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2023 ja tervisekeskuse teenindatavatesse
nimistutesse kuuluvate isikute arvu alus on Terviseameti avaldatud nimistuid kirjeldavad
andmed taotluse esitamisele järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval.
(4) Lõikes 2 nimetatud koefitsiendi maksimumväärtus on 5,0.
(5) Juhendamistoetust antakse vastavalt psühholoogilist abi osutavat isikut juhendava isiku
tegelikele tööjõukuludele, kuid mitte rohkem kui brutotöötasult 335,8 eurot arvutatud tööjõukulu
iga juhendatava kohta kalendrikuus.
(6) Kui ühest kohalikust omavalitsusest või esmatasandi tervisekeskusest esitatakse ühe
kalendrikuu jooksul mitu taotlust, määratakse toetus esmalt ajaliselt varem saabunud
taotlusele ning hiljem saabunud taotluse toetuse summa arvutamisel arvestab toetuse andja
kohalikule omavalitsusele või selle ametiasutusele või esmatasandi tervisekeskusele juba
määratud toetuse suurust.
(7) Kui kohalikust omavalitsusest või esmatasandi tervisekeskusest esitatakse pärast taotluse
esitamist uus taotlus, lähtub toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas
paragrahvis sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja kohalikule omavalitsusele või selle
ametiasutusele või esmatasandi tervisekeskusele juba määratud toetuse suurusest.
§ 10. Taotluse menetlus
(1) Taotluse menetlus koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest ning
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega
taotluse rahuldamise korral.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja
jätta taotluse läbi vaatamata.
(3) Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja sellest
informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.
(4) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele
järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval.
§ 11. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja §-s 9
sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise alustest.
(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.
(3) Toetust ei määrata:
1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata;
4
3) kui psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses
lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena;
4) psühholoogilise abi eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest;
5) kui kohalikule omavalitsusele või esmatasandi tervisekeskusele on juba määratud toetus
ulatuses, mis vastab § 9 kohaselt arvutatud toetuse summale.
(4) Kalendrikuul, mil rahuldamisele kuuluvate taotluste kogusumma ületab eelarve jääki,
rahuldab toetuse andja esmalt ajaliselt varem esitatud taotluse.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse
kasutamisega seotud kohustused.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna
kaudu kahe tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
(7) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole
kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 12. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.
(2) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad
oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta psühholoogilist abi vahetult osutavat
psühholoogi ja juhendajat üksnes toetuse andja kirjalikul nõusolekul.
(3) Toetuse saaja teavitab psühholoogilise abi osutamise alustamisel kohaliku omavalitsuse
elanikke või nimistusse kuuluvaid isikuid psühholoogilise abi osutamise võimalusest ja
korraldusest.
(4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise
seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks
olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid
muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
(5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse
taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude, sealhulgas teavitustegevuste paikapidavust.
(6) Toetuse saaja esitab 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest e-toetuse
keskkonna kaudu ja sealsetest vorminõuetest lähtudes toetuse kasutamise aruande.
(7) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad,
maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne
tööpäeva jooksul arvates lõikes 6 nimetatud aruande esitamisest.
§ 13. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks või toetus nõutakse tagasi järgmistel
juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja või psühholoog on psühholoogilise abi osutamise käigus rikkunud
isikuandmete kaitse nõudeid;
3) psühholoogilist abi on osutatud ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes;
4) psühholoogilise abi osutamise korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule;
5) toetuse saaja loobub toetusest;
5
6) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat
toetust.
(2) Juhendamistoetust ei maksta või see nõutakse tagasi järgmistel juhtudel:
1) juhendaja kutsealane töökogemus on lühem ja hariduslik ettevalmistus on halvem
juhendatava kutsealasest töökogemusest ja hariduslikust ettevalmistusest;
2) psühholoogi juhendamist rahastatakse riigieelarvest muul viisil.
§ 14. Otsuse või toimingu vaidlustamine
Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse
seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler *
Sotsiaalkaitseministri määruse „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule
omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“ seletuskiri
1. Taustinfo
1.1. Sissejuhatus
Määrusega toetatakse kohalikes omavalitsustes ja esmatasandi tervisekeskustes mittekliinilise
psühholoogilise abi osutamist. Toetusmeede on jätk 2021. ja 2022. aastal rakendatud
samasisulisele toetusmeetmele1 ja rakendub paralleelselt vaimse tervise teenuse toetuse
meetmega2. 2022. aastal kasutas psühholoogi palga- ja juhendamistoetust 8 kohalikku
omavalitsust ja 3 esmatasandi tervisekeskust kogusummas 219 560,73 eurot. 2023. aasta meetme
eelarve kavandatav maht on 263 840 eurot.
Võrreldes 2022. aasta toetusmeetme määrusega on 2023. aasta toetusvooru määruses tehtud
arvukalt muudatusi, mh hakkab toetusi Sotsiaalministeeriumi asemel andma Riigi Tugiteenuste
Keskus, mistõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
esindajatega, sh nendega, kes kasutasid sama toetusmeedet 2022. aastal, ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega (edaspidi RTK).
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna
poliitikadisainer Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9106) ja Riigi Tugiteenuste
Keskuse tööturu ja hoolekande talituse juhataja Ülle Luide (
[email protected]; tel 663 2015).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (
[email protected]; tel 626 9128).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse KOVidele ning
esmatasandi tervisekeskustele (edaspidi ETK) psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse andmise
tingimused ja kord. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2021–2023 on üks
tegevuspõhimõte (punkt 1.8) pöörata pandeemia tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste
kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse
andmisele. Programmi punkti 2.4 kohaselt parandab valitsus vaimse tervise teenuste korraldust,
kättesaadavust ja kvaliteeti. Selle eesmärgi saavutamise üheks ülesandeks oli vaimse tervise
rohelise raamatu (VTRR) koostamine. Valminud VTRR-i ühe ettepaneku kohaselt (ptk 4, ettepanek
11) tuleks tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil ja tervishoius erinevate
sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimestele elukohalähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi.
1
vt Sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2021. a määrus nr 37 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule
omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele" ja sotsiaalkaitseministri 22. veebruari 2022. a määrus nr 23
„Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele aastal 2022".
2
vt Sotsiaalkaitseministri määruse "Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal" eelnõu
1
COVID-19 pandeemia tingimustes on elanikkonna vaimne tervis oluliselt halvenenud. Eesti
rahvastiku vaimse tervise uuringu andmed3 viitavad vaimse tervise probleemide ulatuslikule
levikule Eesti rahvastikus. Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk kuni ligi
neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk kuni igal viiendal täiskasvanul. Venemaa agressioon
Ukrainas, kaasnenud energiakriis ja kõrge inflatsioon hoiavad üleval inimeste stressitaset ja
koormust inimeste vaimsele tervisele. Eelnevast johtuvalt on Eesti elanike vaimse tervise
toetamiseks põhjendatud jätkata kohalikul tasandil kodulähedase psühholoogilise abi
pakkumisega ka 2023. aastal.
Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Võrreldes 2022. aasta
regulatsiooniga on muudetud esmatasandi tervisekeskuse, juhendaja, toetuse andja ja toetuse
saaja definitsioone. Esmatasandi tervisekeskuse definitsiooni on muudetud. Esiteks on kaotatud
ETK teenindatavate isikute minimaalne arv. Arbitraarne piir võib takistada nende ETK-de
võimekust taotlust esitada, kelle nimistutes jääb isikute arv alla seatava määra. Praktika on
varasematel aastatel näidanud, et olukorras, kus toetuse suurus on seotud nimistutes olevate
isikute arvuga, ei ole väikesed ETK-d toetusest huvitatud, kuna tööturult on raske palgata madala
koormusega psühholoogi. Samas olukorras, kus väikesel ETK-l avaneb võimalus palgata
osakoormusega psühholoog, ei ole otstarbekas sellist võimalust välistada. Seega pakub muudatus
ETK-dele enam paindlikkust. Teise muudatusena võib edaspidi mõista esmatasandi
tervisekeskusena lisaks ühtsel taristul tegevusloa alusel üldarstiabi osutavale juriidilisele isikule või
füüsilisest isikust ettevõtjale ka nimetatud isikute kooslust, kes käsitavad end ise esmatasandi
tervisekeskusena. Näiteks võivad samas tervisekeskuse nimetust kandvas hoones tegutseda mitu
erinevat üldarstiabi pakkuvat ettevõtet. Muudetud definitsioon võimaldab neil esitada taotluse
ühiselt. Toetuse suuruse määramisel lähtutakse sellisel juhul kõigi taotlusega seotud nimistute
suurusest. Sellegi muudatuse eesmärk on pakkuda võimalikele taotlejatele enam paindlikkust ja
soodustada eelkõige samal taristul või füüsiliselt lähestikku tegutsevate üldarstiabi osutajate
koostööd vaimse tervise teenuste pakkumisel.
Juhendaja definitsiooni on RTK ettepanekust lähtudes täpsustatud, selle uue sõnastuse kohaselt
on juhendaja psühholoogina tegutsev isik, kes juhendab psühholoogi psühholoogilise abi
osutamisel ja pakub talle professionaalset tuge.
2023. aastal menetleb taotluseid ja maksab toetusi Sotsiaalministeeriumi asemel RTK. Toetuse
andja muutmine võimaldab vabastada Sotsiaalministeeriumi tööaega ministeeriumi
põhitegevusele ehk poliitikakujundamise juhtimisele ning anda toetuse menetlus tugiteenusena
vastavale rakendusasutusele. Toetuse saaja definitsioonist on tehnilise muudatusena kõrvaldatud
viide KOV-ile ja ETK-le – taotlejaga seotud nõudeid reguleeritakse paragrahvis 7.
Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga parandada psühholoogilise
abi pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
Meetme rakendamise vajadust on avatud paragrahvi 1 selgituses.
Paragrahv 4 sätestab toetusperioodi, milleks on ajavahemik 01.01.2023–31.12.2023 (edaspidi
toetusperiood), toetatava tegevuse, milleks on vahetu psühholoogilise abi osutamine, ning
hüvitatavad kulud, milleks on toetatava tegevusega kaasnevate tööjõukulud. Toetuse andmise
periood on seotud 2023. aasta riigieelarvega, mistõttu on toetus seotud üksnes vastaval
kalendriaastal toimuvate tegevustega.
Vastavalt paragrahvis 2 toodud definitsioonile on psühholoogiline abi rangelt piiritletud, sellena
kvalifitseerub üksnes psühholoogias magistrikraadi omava spetsialisti rakendatav inimesele või
inimrühmale suunatud professionaalne tegevus, mille eesmärk on leevendada düstressi ning
parandada vaimset tervist ja heaolu. Vaimset tervist toetavaid teenuseid vajavad inimesed võivad
olla haavatavas olukorras. Selleks, et maandada teenuse osutamise ajal abivajaja vaimse tervise
edasise kahjustamise riski, on põhjendatud rakendada ka väljaspool ravisüsteemi rangeid
kvalifikatsiooninõudeid.
3
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne.
Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool
2
Kululiigi piiritlemine tööjõukuludega tuleneb meetme iseloomust. Kui paralleelselt rakenduv vaimse
tervise teenuse toetus võimaldab KOV-idel osta teenust turul tegutsevailt pakkujailt, võimaldab see
meede võtta psühholoogi omavalitsuse või selle allasutusse ning ETK-sse tööle. Meede on
disainitud KOV-ide ja ETK-de väljendatud ootustele vastates. 2020. aastal toimunud omavalitsuste
küsitluses4 väljendasid mitmed omavalitused valmidust psühholoog ise tööle võtta, kui nad saaks
riigilt tuge töötasu maksmiseks. Samuti on rõhutanud vajadust tagada paikkonnas mittekliinilise
psühholoogilise abi kättesaadavus mitmed tervisekeskuste juhid.
Paragrahv 5 sätestab toetusvooru avamise ja sulgemise alused. Taotlusvooru alguskuupäev
20.02 on seotud määruse kavandatud jõustumise ajaga. Taotlejail on õigus saada toetust
tagantjärele kulude eest, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2023. Toetusvooru sulgemine hiljemalt
novembri lõppedes võimaldab teha 2023. aasta meetmega seotud arveldused ja taotluste
hindamised sama kalendriaasta jooksul. Pikk periood annab taotlejatele arvestatava ajaraami, et
kaaluda taotlusvoorus osalemist.
Sotsiaalministeerium teavitab RTK-d taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates
määruse Riigi Teatajas avaldamisest. RTK avaldab taotlusvooru info enda kodulehel. Toetuseks
eraldatud eelarve ammendumise korral suletakse taotlusvoor ning vastav teave avaldatakse RTK
kodulehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest.
Paragrahv 6 sätestab toetuse taotlemise üldise korra. Toetuse taotlemine toimub alates
taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. Seotult toetuse andja vahetumisega esitab taotleja
2023. aastal toetuse saamiseks taotluse RTK e-toetuse keskkonna https://etoetus.rtk.ee/ kaudu.
RTK toetuste keskkond on kasutusel kõikide RTK hallatavate toetusmeetmete puhul.
Taotlejal on õigus esitada ühes kalendrikuus üks taotlus, piirang on vajalik RTK töövoo sujuvaks
korraldamiseks.
Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlejale. Taotlejana kvalifitseeruvad KOV või selle ametiasutus,
mis ei ole linnaosavalitsus, ning ETK. Meetmed on suunatud nimetatuile kui kõige sobivamale
tasandile, et pakkuda paikkonnas riiklikult toetatud psühholoogilist abi. Linnaosavalitsused on
taotlejate seast välja arvatud omavalitsuse tasandil terviklikku psühholoogilise abi korralduse
soodustamiseks ja välistamaks võimaluse, et psühholoogilise abi kättesaadavus sõltuks linnaosa
piiridest.
Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema
ajatatud. Samuti ei tohi taotlejal olla taotluse esitamisel täitmata kohustusi Sotsiaalministeeriumi
ega RTK ees. Kui kohustuste olemasolu RTK ees on RTK-le kui toetuse andjale üheselt teada, siis
info selle kohta, kas kohustused on täidetud ka Sotsiaalministeeriumi ees, tagatakse mitmel viisil.
Esiteks informeerib Sotsiaalministeerium kalendriaasta alguses RTK-d 2022. aasta taotlusvoorust
üles jäänud kohustustest. Teiseks on taotlejal kohustus enne taotluse esitamist veenduda, et
tähtajaks täitmata kohustused mõlema asutuse ees puuduvad ja seda ka taotluse esitamise ajal
kinnitada. Kolmandaks kavatsevad asutused kogu taotlusperioodi vältel jagada vastastikku
toetusvooruga seotud infot, sealhulgas nii taotlejate kui ka ülesjäänud või tekkivate kohustuste
kohta.
Paragrahv 8 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud
nõuete ja tingimuste kohaselt, määruses sätestatud ajaks, e-toetuse keskkonna vorminõudeid
jälgides ning sellele peavad olema lisatud nõutud dokumendid. Taotluse peab digitaalselt
allkirjastama esindusõigust omav isik. Toetust tuleb taotleda üksnes määruses sätestatud
eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. Kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab ta
taotluse esitamisel esitama ka volikirja.
Selleks, et toetust saaks üksnes taotleja, kelle juures töötaval psühholoogil on piisav ettevalmistus
ja töökogemus, peab taotleja esitama koos taotlusega psühholoogilist abi vahetult osutava
4
vt https://www.sm.ee/media/2222/download
3
psühholoogi CV, mis kajastab inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning asjakohasusel
töökogemust. Töökogemus on psühholoogi CV-s vajalik kajastada juhul kui see on olemas ja
taotletakse või on kavas taotleda juhendamistoetust. Juhendamistoetuse korral tuleb esitada ka
juhendaja CV. CV-des nähtuv info võimaldab veenduda, kas psühholoogilise abi osutaja
kvalifikatsioon vastab seatud nõuetele ning hinnata kas juhendava psühholoogi ettevalmistus
ületab juhendatava psühholoogi ettevalmistust. Eestis psühholoogilise kõrghariduse omandanud
inimeste kvalifikatsiooni vastavust CV-s märgitule saab RTK kontrollida Eesti hariduse
infosüsteemi kaudu.
Taotlejate halduskoormuse vähendamiseks on erinevalt 2022. aasta regulatsioonist loobutud
2023. aasta määruses nõudest, et taotleja esitaks psühholoogiga sõlmitud lepingu või muus vormis
kokkuleppe psühholoogilise abi osutamiseks toetusperioodil. Kokkuleppe olemasolu eeldatakse
psühholoogi CV esitamise kaudu. Ühes taotlusega sellise psühholoogi CV esitamine, kellega
kokkulepet sõlmitud ei ole, oleks sügavalt ebaeetiline ja KOV-ide ning ETK-de puhul äärmiselt
ebatõenäoline samm. Toetuse andja nõudmisel peab toetuse saaja olema valmis tõendama
tööjõukulude aluseks oleva töölepingu olemasolu.
Paragrahv 9 sätestab toetuse liigid ja toetuse suuruse arvutamise alused. Toetust antakse
palgatoetusena ja juhendamistoetusena. Toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse taotlusest ja
selles paragrahvis sätestatud tingimustest.
Palgatoetust antakse tegelike tööjõukulude katteks mitte rohkem kui brutotöötasu 1679 eurot
alusel arvutatud tööjõukulu kalendrikuus psühholoogi kohta ning vastavalt KOV elanike või ETK
teenindatavate isikute arvule, võttes aluseks koefitsiendi 1,0 iga 7000 elaniku või ETK nimistutesse
kuuluva isiku kohta. Nimetatud brutotöötasu on võrdne Eesti keskmise brutokuupalgaga
2022. aasta III kvartalis. Toetuse arvutamise aluseks võetav koefitsiendi väärtus on 1,0 iga 7000
elaniku või esmatasandi tervisekeskuse nimistutesse kuuluva isiku kohta. Koefitsiendi
maksimumväärtus on 5,0. Koefitsiendi sidumine elanike arvuga ja ülempiiri kehtestamine on
seotud piiratud eelarvega ja kavatsusega pakkuda võimalikult paljudele KOVidele rahalist abi oma
elanikele psühholoogilise abi pakkumisel. Kasutatav toetuse määramise valem tagab seega teatud
piirini toetuse suuruse proportsionaalsuse elanike arvuga ning maandab samas riski, et suured
KOVid kasutaks üksinda ära kogu toetusmeetme eelarve.
Määruse kohaselt on seega näiteks 28 000 elanikuga KOVil õigus toetusele kogusummas (28 000/
7000) x 1679 + tööjõumaksud ja maksed ehk 6716 eurot kalendrikuus töötasu katteks, millele
lisandub 2270 eurot tööjõumaksude ja -maksete katteks. Seevastu 3500 elanikuga KOVil on õigus
toetusele summas (3500 / 7000) x 1679 ehk 839,5 eurot kalendrikuus töötasu katteks, millele
lisandub 283,76 eurot tööjõumaksude ja -maksete katteks. Kui psühholoogi juhendatakse,
lisandub juhendamistasu.
Ülal nimetatud koefitsiendi arvutamisel lähtutakse KOVi puhul KOVi elanike arvust rahvastiku-
registris seisuga 01.01.2023. Tervisekeskuse teenindatavates nimistutes olevate isikute arvu alus
on veebilehel https://mveeb.sm.ee/Nimistud/ Terviseameti avaldatud nimistuid kirjeldavad andmed
taotluse esitamisele järgneva kalendrikuu esimesel tööpäeval.
Erinevalt eelmise perioodi toetusmäärusest on määrusest jäetud välja toetuse andjale
kaalutlusõiguse andvad sätted, mille alusel sai toetuse andja kaalukate argumentide korral
määrata taotlejale arvutuslikust toetusest soodsama toetuse. 2022. aasta praktikas on
kaalutlustest lähtuvad soodsamad otsused olnud selle meetme puhul harvad ning summad, mille
võrra toetust suurendati, on olnud pigem väikesed. Uuel toetuse andjal puudub üksus, mis oskaks
erandeid nõudvail juhtudel sisuliselt kaalutleda. Eelneva valguses ei ole välise kaalutleva üksuse
loomine ja kaasamine menetlusprotsessi pigem põhjendatud.
Juhendamistoetust antakse üksnes tingimusel, et juhendatavaks on psühholoogi palgatoetust
saav isik. Toetust makstakse vastavalt juhendaja tegelikele palgakuludele, kuid mitte rohkem kui
brutotöötasult 335,8 eurot arvutatud tööjõukulu iga juhendatava kohta kalendrikuus. Nimetatud
brutotöötasu moodustab viiendiku Eesti keskmisest brutokuupalgast 2022. aasta III kvartalis.
4
Toetuse andmise kord ei piira KOVi õigust maksta psühholoogile ja tema juhendajale töötasu
vastavalt kohaliku tööturu olukorrale ja poolte kokkuleppele, töötasu võib olla seatud toetusepiirist
nii väiksem kui ka suurem. Kui tööjõukulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus
kogu tööjõukulu. Kui tööjõukulud ületavad nimetatud piirmäära, makstakse toetust üksnes seatud
piirmäärade ulatuses.
Paragrahv sätestab ka toetuse suuruse määramise põhimõtted puhkudeks, kui ühest KOV-ist või
ETK-st esitatakse mitu taotlust. Kui samal kalendrikuul esitavad taotluse nii KOV kui ka selle
ametiasutus või ühe ETK alla kuuluvad erinevad juriidilised isikud, määratakse toetus esmalt
ajaliselt varem saabunud taotlusele ning hiljem saabunud taotluse toetuse summa arvutamisel
lähtub toetuse andja paragrahvis 9 sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja kohalikule
omavalitsusele juba määratud toetuse suurusest. Ka juhul, kui samast KOV-ist või ETK-st
esitatakse järgmistel kalendrikuudel uus taotlus, võetakse lisaks taotlusele ja paragrahvis
sätestatud tingimustele toetuse suuruse määramisel aluseks juba varasemalt samast KOV-ist ja
ETK-st esitatud taotluste eest määratud toetusi.
Paragrahv 10 reguleerib taotluste menetluse protsessi. Menetlus koosneb taotluse ja taotleja
nõuetele vastavuse kontrollimisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. Kalendrikuu jooksul laekunud
taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel
tööpäeval. Seega saavad kõik taotlejad juba taotluse esitamisele järgneva kuu lõpus tagasiside,
kas nende taotlus rahuldatakse või mitte. Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust
menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse
esitamisest.
Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks. Selline tähtaeg on piisavalt pikk, et enamik taotlejaid suudab puudused
likvideerida. Teisalt on see piisavalt lühike, et mitte põhjustada taotluste menetluse protsessi olulisi
viivitusi. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi
vaatamata. Juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt nõuetele ja selle alusel on võimalik määrata
osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse ja suunatakse hindamisele.
Paragrahv 11 reguleerib toetuse määramist ja maksmist. RTK lähtub toetuse määramisel
taotluses sisalduvatest andmetest ning paragrahvis 9 sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise
alustest. Viimastest tulenevalt võidakse taotlus rahuldada kas täielikult või osaliselt. Kalendrikuul,
mil rahuldamisele kuuluvate taotluste kogusumma ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja
esmalt ajaliselt varem esitatud taotluse.
Paragrahvis sätestatakse juhud, mil toetust ei määrata. Toetust ei maksta, kui taotleja ei vasta
määruses sätestatud nõuetele või kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust
määrata. Toetust ei määrata ka juhul, kui psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis,
kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena ega teenuste eest,
mida juba rahastatakse riigieelarvest muul viisil. Õppeasutuste juures tavapäraselt tegutsevate
koolipsühholoogide ja teiste õppeasutuste tugispetsialistide tööjõukulu kompenseerimine
toetusemeetmest ei aita parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi pakkumist ning sellisel
juhul toetuse maksmine ei oleks kooskõlas määruse eesmärgiga. Ka ei maksta KOV-ile või ETK-
le täiendavat toetust juhul, kui KOV või ETK on juba saanud maksimaalses määras toetust.
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse kasutamisega
seotud kohustused vastavalt §-le 12. Otsuse vastuvõtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul
edastab RTK otsuse e-keskkonna kaudu taotlejale. Toetus makstakse taotluses märgitud
pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
Paragrahvis 12 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama
toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning teavitama RTK-d, kui asjaolud, mille
alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta psühholoogilist
abi vahetult osutavat psühholoogi ja psühholoogi juhendajat üksnes RTK kirjalikul nõusolekul.
5
Nõue tagab, et ka uus psühholoogilist abi osutav psühholoog ja tema juhendaja vastaks täielikult
tingimustele, mille alusel toetus taotlejale määrati.
KOV ja ETK peavad psühholoogilise abi osutamise alustamisel teavitama vastavalt oma elanikke
või nimistusse kuuluvaid isikuid psühholoogilise abi osutamise korraldusest. Asutused on vabad
valima kanalid, mille kaudu infot sihtrühmadele edastatakse.
Paragrahv sätestab toetuse andja või tema volitatud isiku õiguse kontrollida toetuse taotlemise ja
kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. Seetõttu peab toetuse saaja toetuse kasutamise
kohta pidama arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades
seejuures eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta.
Paragrahv sätestab toetuse saajale kohustuse esitada 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi
lõppemisest e-toetuse keskkonna kaudu toetuse kasutamise aruanne. Toetuse saaja peab
aruandes andma ülevaate psühholoogilise abi kasutamisest, sh abi kasutanute ja kohtumiste
arvust ning kaasnenud tööjõukulust. Kui tegelikud kulud, mille katmiseks toetust taotleti, on välja
makstud toetusest väiksemad, peab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse
andjale tagasi maksma.
Paragrahv 13 sätestab juhud, mille korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks või
toetus nõutakse tagasi. See on asjakohane, kui toetuse saaja või teenuse osutaja on rikkunud
teenuse osutamisel isikuandmete kaitse nõudeid, teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või
kutse-eetika nõudeid rikkudes või teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses märgitule.
Toetuse saaja võib ka vabatahtlikult toetusest loobuda. Toetus nõutakse tagasi ka juhul, kui
toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat toetust või
ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Palgatoetust ei maksta näiteks juhul,
kui isik läbib Sotsiaalministeeriumi hangitavat kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja
kutseaastat – talle on selle õppevormi raames juba tagatud püsiv töötasu Eesti keskmise töötasu
ulatuses.
Juhendamistoetust ei maksta või see nõutakse tagasi juhul, kui juhendaja kutsealane töökogemus
on lühem ja hariduslik ettevalmistus on halvem juhendatava kutsealasest töökogemusest ja
hariduslikust ettevalmistusest – psühholoogi juhendaja pädevus peab juhendatava arengu ja
psühholoogilise abi kvaliteedi tagamiseks ületama mõlemas aspektis juhendatavat. Sarnaselt
palgatoetusega seotud klausliga ei maksta ka juhendamistoetust juhul, kui psühholoogi
juhendamist rahastatakse riigieelarvest juba muul viisil. Näiteks ei ole juhendamistoetuse
maksmine põhjendatud, kui juhendaja saab sama juhendatava juhendamise eest juba töötasu
kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja kutseaasta raames, mida rahastatakse riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Paragrahv 14 reguleerib otsuse või toimingu vaidlustamist. Vaidlustamise korral võib taotleja
esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega
riigiabi andmisega, vaid KOVile ja ETK-le delegeeritud haldusülesande toetamisega riigieelarvest,
tegemist ei ole ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega. Määrusega parandatakse
psühholoogilise abi kättesaadavust paikkonnas. Meede võimaldab katta edukatest taotlejatest
KOVide ja ETK-de kulud toetusega ja suurendada KOVide ja ETK-de valmidust pakkuda
psühholoogilist abi. Meede võimaldab psühholoogilist abi osutavate KOV-ide ja mittekliinilist
psühholoogilist abi osutavate ETK-de hulka kordades suurendada.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)
6
Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada KOVe, ETKsid ja Eesti elanikke. 2022. aastal
kasutas psühholoogi palgatoetust 7 KOV-i ja 3 ETK-d. Tõenäoliselt on 2023. aastal toetuse
kasutajate suurusjärk sarnane, kuid mõne KOV-i ja ETK võrra suurem. Sel juhul tagatakse meetme
toel kodulähedase psühholoogilise abi võimalus ligi 120 000 – 150 000 elanikule ning ETK-de
kaudu täiendavalt 20 000 – 30 000 inimesele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse rakendamise keskne eesmärk on toetada Eesti elanike vaimset tervist ning pakkuda
abivajajatele psühholoogilist abi veel enne kui inimene vajaks vaimse tervise häirumise tõttu
kliinilist sekkumist.
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetmest saavad otsest kasu vaid
mõneteistkümne KOVi elanikud, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur.
Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või täiendav
uks, et siseneda vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Määruse rakendamisega ei kaasne
ebasoovitava mõju riski.
Mõju majandusele ja regionaalarengule
Määruse rakendamine lisab 2023. aastal vaimse tervise teenuste valdkonda 263 840 eurot ning
tagab toetusperioodil enam kui kümne töökoha rahastuse. Toetusmeede on disainitud toetuse
ülempiiriga – sel moel loob meede enam väärtust madala ja keskmise töötasuga piirkondades ja
võib avaldada positiivset mõju töökohtade loomisele peamistest tõmbekeskustest kaugemal
asuvates KOVides. Määruse rakendamisega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Meetme otsene eesmärk on parandada psühholoogilise abi kättesaadavust KOVides. Psühholoogi
palgatoetus võimaldab pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist
sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Enne
meetme ellu kutsumist pakkusid iseseisvalt (nt lahus rehabilitatsioonisüsteemist) mitte-
kohustuslikku psühholoogilist abi vaid mõned KOVid, nende hulk on meetme toel suurenenud.
Suure tõenäosusega jätkavad KOVid toetusmeetme toel psühholoogilise abi pakkumisega ka 2023
ning selliste KOV-ide arv kasvab veelgi.
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate KOVide osakaal
on väike (10–12 KOVi), on mõju tõenäoliselt suur neis KOVides, kus meede rakendub. Meetme
edukas rakendamine võimaldab toetusmeedet järgnevatel aastatel skaleerida ja täpsemalt sihtida.
Valdkonnad, mida meede ei mõjuta
Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja
looduskeskkonnale.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetust rahastatakse 2023. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile tervist toetavate
valikute programmi vaimse tervise edendamise tegevuseks eraldatud vahenditest. Toetusmeetme
rahastamiseks on kavandatud 263 840 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt
alates 1. jaanuarist 2023. a tehtud kulude eest.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
7
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
RTK-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Psühholoogide Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.
Tähtaegselt laekus tagasiside RTK-lt, kelle esitatud kommentaarid ja märkused ning vastused
neile on toodud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
8
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Riigi 1. Eelnõu § 2 p 2 on terminis juhendaja, kes pakub 1) Arvestatud. Määruses on täpsustatud juhendaja
Tugiteenuste juhendatavale psühholoogile tuge. Termini seletusest ei ole definitsiooni ning vastavalt on muudetud seletuskirja.
keskus (RTK) selge kas juhendatavale psühholoogile toe pakkumine Määruse seisukohalt on oluline just kutsealase
kvalifitseerub samuti vahetu psühholoogilise abi osutamise juhendamise aspekt, kuid juhendaja võib täita lisaks näiteks
alla. Seletuskiri ei ava termini selgitust. Kui see on nii või ei ka superviisori rolli.
ole, palun seletuskirjas selgemini lahti kirjutada.
2. Eelnõu § 2 p 3 Siin ei ole psühholoogile sätestatud erialast
2) Selgitatud. Väide on ebakorrektne, § 2 lg 3 ütleb üheselt,
nõuet (psühholoogia magistrikraad) ega ka tööalast
et psühholoog saab selle määruse tähenduses olla üksnes
kogemust. Seetõttu küsimus, kas psühholoog võib olla ka
„psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset
isik, kellel on töökogemus olemas, kuid puudub hariduslik
kvalifikatsiooni omav isik“. Samaväärne kvalifikatsioon on
kvalifikatsioon või on hariduslik kvalifikatsioon olemas, aga ei
näiteks nn vana, 4-aastase kestusega bakalaureusekraad.
ole psühholoogina enne töötanud?
Erialast töökogemust selle toetusmeetme puhul ei nõuta –
võimalik on lahendus, kus meetme raames asub tegutsema
värskelt ülikooli lõpetanud töökogemuseta psühholoog,
keda hakkab juhendama kogenum kolleeg – viimase
tegutsemise toetamiseks pakutaksegi juhendamistoetust.
3. Eelnõu § 4 toetatav tegevus hõlmab praeguses 3) Selgitatud. Vastavalt §-le 3 antakse toetust eesmärgiga
sõnastuses vaid psühholoogilise abi osutamise „parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi
tööjõukulusid, kuid määrusega toetatakse ka psühholoogi pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühho-
juhendamist (arvestades § 2 sätestatud mõisteid). Palun § 4 sotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.“ § 4 kohaselt antakse
täiendada arvestades et üheks toetatavaks tegevuseks on toetust „vahetu psühholoogilise abi osutamisega
psühholoogi juhendamine. Ning täiendada ka selles osas kaasnevate tööjõukulude katteks.“ Juhendamistoetust
seletuskirja, kuivõrd ka seal olev selgitus ei hõlma praegu antakse üksnes juhul, kui eksisteerib ka palgatoetust saav
endas psühholoogi juhendamist. psühholoog, kelle kutsealast tegevust ehk psühholoogilise
abi andmist juhendaja toetab. Seega saab juhendamine
aset leida üksnes psühholoogilise abi osutamise
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
tingimustes, juhendaja aitab tõsta osutatava abi kvaliteeti.
Eelnevast johtuvalt ei saa juhendamist vaadata asjana
iseeneses, mida peaks §-s 4 välja tooma.
4. Eelnõu § 7 lg 2 majandusaasta aruanne.... Palun kaaluda, 4) Arvestatud. Nõue on jäetud välja. Esiteks on praktikas
kas sellise nõude esitamine on asjakohane. Kuni aruande enamik taotlejaid kohalikud omavalitsused või nende
esitamise kohustuseni sellel aastal, on kontrollis 2021 aasta allasutused, kellel ei ole majandusaasta aruannete
majandusaasta aruanded, mis on 2022. a esitatud. Palun esitamise kohustust. Ülejäänud taotlejad (2022.a
selgitada. 4 taotlejat) on esmatasandi tervisekeskused, kelle puhul on
nimetatud nõuete mittetäitmine pigem ebatõenäoline.
Nõudest loobumine aitab kahandada RTK halduskoormust,
nõudest loobumisega kaasnevad riskid on madala mõju ja
madala realiseerumise tõenäosusega.
5. Eelnõu § 8 lg 3 p 1 ja 2 " ... ja hariduslikku ettevalmistust 5) Selgitatud. Nagu ülal avatud, ei sea see määrus nõudeid
ning töökogemust." Eelnõu puudub säte kui pikk periood psühholoogi töötamise kestusele, mistõttu pole kohane
peab inimesel töökogemusena olema. Kas see võib olla käsitleda mitte-eksisteerivaid nõudeid ka seletuskirjas.
näiteks1 kuu, 6 kuud 2 aastat? Sellekohane selgitus puudub Ainus töötamisega seotud nõue on, et juhendaja
ka seletuskirjast. Palun täpsustada sätet või täiendada töökogemus peab ületama juhendatava töökogemust,
seletuskirja. vastasel juhul juhendamistoetust ei maksta (vt § 13 lg 2).
Tagamaks isikuandmete esitamise nõude
proportsionaalsus määruse eesmärgiga, on viidatud sätte
teksti muudetud ja täpsustatud, et psühholoogi CV peab
töökogemust kajastama asjakohasusel, s.o juhul, kui
töökogemus on olemas ja taotletakse juhendamistoetust..
Vastav täpsustus on tehtud ka seletuskirja.
6. Eelnõu § 8 lg 3 p 2 Ei ole sätestatud, milline peab olema 6) Selgitatud, osaliselt arvestatud. Muudetud § 13 lõikest 2
juhendaja hariduslik ettevalmistus. Samuti ei ole seda tuleneb, et juhendaja kutsealane töökogemus ei tohi olla
terminites määratletud, kirjas on vaid, et peab töötama lühem ja hariduslik ettevalmistus halvem juhendatava
psühholoogina. Sisuliselt peaks tal olema doktorikraad, et kutsealasest töökogemusest ja hariduslikust ettevalmistu-
juhendava psühholoogi ettevalmistus ületaks juhendatava sest. Seega ei ole juhendaja töökogemus absoluut-
ettevalmistust (seletuskiri), kuidas see on mõeldud, palun väärtusena tõe poolest sätestatud, kuid juhendaja
täiendada. kutsealane pädevus peab olema vähemalt samaväärne
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
juhendatava kutsealase pädevusega. Haridusliku
ettevalmistuse puhul on tasemehariduse kõrval oluline
komponent läbitud kutsealased täiendkoolitused (nt
meetodite, sekkumiste, teraapiate koolitused). Juhendaja,
kelle ettevalmistus jääb juhendatavale alla, ei puugi
elanikele psühholoogilise abi andmisel pakkuda seda
lisandväärtust, mida juhendamistoetuse ellu kutsumisel on
kavandatud pakkuda.
7. Eelnõu § 9 lg 1 p 2 Ei selgu, kui pikk periood võib olla 7) Selgitatud. Juhendamistoetuse maksmise raam tuleneb
juhendamine, kas samuti kogu tegevuse perioodi pikkus või §-dest 3 ja 4. Seega ei saa ka juhendamistoetus väljuda
mitte? Palun täpsustada. kalendriaasta piiridest. Samuti ei saa selle suurus
kalendrikuus ületada §-s 9 seatud piire.
8) Selgitatud. Tegelik tööjõukulu on seotud tegelike
8. Eelnõu § 9 lg 5 On ebaselge, et kui tegemist peab olema väljamaksetega, sellest annab ülevaate toetusperioodi
tegelike tööjõukuludega, kas siis on vaja tööajatabelit pidada. lõpus esitatav aruanne. Juhul kui toetuse saaja ei maksa
Palun täpsustada. toetust juhendajale tööjõukuludena välja, tuleb toetus
toetuse andjale tagastada. Tööajatabel ei pruugi olla
tööjõukuludega 1:1 seotud ning see pole selle sätte
seisukohalt asjakohane.
9. Eelnõu § 10 lg 2 Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata 9) Selgitatud. Vastavalt HMS-ile on toetuse andjal õigus
jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. kaalutleda ja jätkata menetlust ka taotlusega, millel on küll
Kuna antud voorus ei ole hilisemat hindamist, palun see lõige puuduseid, kuid mille alusel saab osaliselt toetust maksta.
sõnastada täpsemalt. Kui jääb lausesse sisse „võib“, tuleb Näiteks kui palga- ja juhendamistoetuse taotlemisel on
lisada punktid, milliste aluste põhjal toetuse andja saab seda juhendaja CV jäänud esitamata, on võimalik määrata
teha. palgatoetus, kuid mitte juhendamistoetust. Seletuskirja on
rikastatud täiendava näitega. Samas ei ole kõiki selliseid
võimalikke juhtumeid otstarbekas ega võimalik määrusesse
ega seletuskirja lisada.
10. Eelnõu § 12 lg 7 viide lõikele 5 ei ole õige, peab olema 10) Arvestatud. Täname apsule tähelepanu juhtimast.
viide lõikele 6. Palun parandada.
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
11. Meetme määruse § 12 lg 2 võib toetuse saaja muuta 11) Arvestatud. Määrust on vastavalt täpsustatud
psühholoogilist abi vahetult osutavat psühholoogi üksnes
toetuse andja kirjalikul nõusolekul. Kuid kui toetuse saaja
soovib muuta psühholoogi juhendajat, kas seda võib ta teha
ilma toetuse andja kirjaliku nõusolekuta? Arvestades et
juhendajale on sätestatud tingimused meetme määruse § 8
lg 3 punktis 2 ja § 2 punktis 2, siis peaks ka tema muutmisel
olema vajalik kontrollida, kas vastab meetme määrusele ehk
toetuse andja nõusolek.
Seletuskiri
1. lk 1 § 2 esimene lõik. Palun täiendada, kas olenemata 12) Selgitatud. Määrus ei sea piiranguid ETK nimistute
sellest, et tegevusluba omab juriidiline isik või FIE ei ole siin arvule ega teenindatavate isikute arvule. Haigekassa
oluline, mitu nimistuga arsti peab osutama üldarstiabi. koduleht ei reguleeri palga- ja juhendamistoetuse
Haigekassa kodulehel on nõue „… ning selles osutab maksmist, mistõttu ei ole selle avalik-õigusliku asutuse
üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti (kokku 4500 kodulehel sisalduvast teise eesmärgiga tekstist lähtudes
isikut).“ käsitleda seletuskirjas aspekte, mida see määrus ei
reguleeri.
2. lk 1 § 2 Palun lisada selgitus termini „juhendaja“ tegevuse 13) Osaliselt arvestatud. Määruses on juhendaja
kohta. Praeguse sisustuse osas on erinevad arusaamad, definitsiooni täpsustatud ja sellest tulenevalt on muudetud
mida juhendaja teeb. Kas ta juhendab psühholoogi tema ka seletuskirja.
poolt osutatava psühholoogilise teenuse osutamisel
inimesele või psühholoogile endale nn psühholoogi
(juhendamise) toe pakkumist tema enda probleemide osas,
mis on kaasnenud
nõustamisel.
3. lk 3 § 8 esimene lõik Eelnõu ei nõua kontrolli, et juhendaja 14) Selgitatud. § 8 reguleerib taotlusele seatud nõudeid,
kvalifikatsioon peab olema mingite kriteeriumite osas teine mitte juhendajale seatud nõudeid. Juhendaja
kui psühholoogi oma, kes osutab otsest teenust. Palun ettevalmistusega seotud nõuded sisalduvad §-s 13 lõikes 2,
täiendada. mistõttu on neid avatud seletuskirja vastavas osas.
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
4. Paragrahv 5 - teine ja kolmas lause korrigeerida (teises 15) Arvestatud. Täname apsule tähelepanu juhtimast.
lauses sõna "on" üleliigne või siis peab olema sõna seondub
asemel "seotud" ja kolmandas lauses on puudu sõna "on"
taotleja järgi).