MINISTRI MÄÄRUS
13.02.2023 nr 4
Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule
omavalitsusele 2023. aastal
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse kohalikule omavalitsusele vaimse tervise teenuse toetuse andmise
tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) vaimse tervise teenus – kohaliku omavalitsuse elanikele pakutav psühholoogiline ja
psühhosotsiaalne abi;
2) psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud
professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja
heaolu;
3) psühholoog – psühholoogias magistrikraadi või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav
isik, kes osutab inimestele psühholoogilist abi;
4) psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida
pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud;
5) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus;
6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud.
§ 3. Toetuse eesmärk
Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist,
et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.
§ 4. Toetatav tegevus ja toetusperiood
Toetust antakse perioodil 01.01.2023–31.12.2023 (edaspidi toetusperiood) vaimse tervise
teenuse (edaspidi teenus) osutamisega kaasnevate kulude katteks.
§ 5. Taotlusvooru avamine ja sulgemine
(1) Toetuse taotlusvoor on 2023. aastal avatud 20. veebruarist kuni toetuse eelarve
lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. novembrini.
(2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel
tööpäeval arvates määruse Riigi Teatajas avaldamisest. Toetuse andja avaldab taotlusvooru
info kodulehel.
(3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb toetuse andja taotlusvooru ning
avaldab vastava teabe asutuse veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates
sulgemisotsuse tegemisest.
§ 6. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni.
(2) Taotleja võib ühes kalendrikuus esitada ühe taotluse.
(3) Taotleja esitab toetuse saamiseks toetuse andjale taotluse e-toetuse keskkonna kaudu.
(4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
§ 7. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja saab olla kohalik omavalitsus või selle ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus.
(2) Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, peab taotleja olema sõlminud teenust
osutava juriidilise isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjaga või füüsilise isikuga lepingu või muus
vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe toetusperioodil kohaliku omavalitsuse elanikele
teenuse osutamiseks.
(3) Taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad
olema ajatatud.
(4) Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ega
Sotsiaalministeeriumi ees.
§ 8. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ajal, mil taotlusvoor on avatud;
2) taotlus on esitatud e-toetuse keskkonna vorminõudeid jälgides ning sellele on lisatud nõutud
dokumendid;
3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik;
5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele.
(3) Taotleja esitab koos taotlusega:
1) teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab isiku kutsealast ja hariduslikku
ettevalmistust ning töökogemust;
2) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(4) Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, esitab taotleja koos taotlusega
teenust osutava juriidilise isiku esindaja, füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilise isiku
allkirjastatud lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe, mis näitab
nimetatud isiku valmisolekut osutada toetusperioodil kohaliku omavalitsuse elanikele teenust.
§ 9. Toetuse suurus
(1) Toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse taotlusest ja käesolevas paragrahvis sätestatud
tingimustest.
(2) Toetuse arvutamise alus on 2246,5 eurot kalendrikuus kohalikus omavalitsuses elava 7000
elaniku kohta.
(3) Kohaliku omavalitsuse elanike arvu määratlemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest
seisuga 01.01.2023.
(4) Kohalikule omavalitsusele kalendrikuu eest määratava toetuse suuruse ülempiir on lõikes 2
nimetatud summa viiekordne määr.
(5) Toetuse andja võib vastavalt taotlusele ja §-s 11 nimetatud hindamiskomisjoni ettepanekule
määrata toetuse, mille suurus erineb:
1) lõikes 2 nimetatud alustel arvutatava toetuse summast;
2) lõikes 4 nimetatud määrast.
(6) Kui ühest kohalikust omavalitsusest esitatakse ühe kalendrikuu jooksul mitu taotlust,
määratakse toetus esmalt ajaliselt varem saabunud taotlusele ning hiljem saabunud taotluse
toetuse summa arvutamisel arvestab toetuse andja kohalikule omavalitsusele või selle
ametiasutusele juba määratud toetuse suurust.
(7) Kui pärast toetuse määramist esitatakse kohalikust omavalitsusest uus taotlus, lähtub
toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas paragrahvis sätestatust, taotluses
esitatud andmetest ja kohalikule omavalitsusele või selle ametiasutusele juba määratud
toetuse suurusest.
§ 10. Taotluse menetlus
(1) Taotluse menetlus koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse
hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos
toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja
jätta taotluse läbi vaatamata.
(3) Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja sellest
informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.
(4) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele
järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval.
§ 11. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestatakse valdkonna eest
vastutava ministri käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustatakse vähemalt
kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).
(2) Toetuse andja edastab komisjonile hindamiseks vajalikud materjalid ja teeb nõuetele
vastavaks tunnistatud taotlused komisjonile kättesaadavaks hiljemalt 15. kuupäeval.
(3) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi:
1) teenuse või teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile;
2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus osutada
teenust;
3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus osutada teenust.
(4) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite järgi antud punktide summa, mis moodustub
määruse lisa kohaselt antud hindepunktide alusel. Taotluse maksimaalne koondhinne on
21 punkti.
(5) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info ei ole täielik või on ebaselge,
andes selleks kolmepäevase tähtaja.
(6) Kui toetust taotletakse mitme teenuse või teenuseosutaja tegevuse rahastamiseks,
hinnatakse lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud kriteeriumite järgi iga teenuseosutajat ja teenust
eraldi ning taotluse kriteeriumi hinne arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade
aritmeetilise keskmisena.
(7) Komisjon kujundab hinnangu ja edastab toetuse andjale ettepaneku taotluste
rahastamiseks hiljemalt 25. kuupäevaks.
§ 12. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, §-s 9
sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise alustest ning § 11 lõikes 7 nimetatud komisjoni
ettepanekust.
(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.
(3) Toetust ei määrata:
1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele;
2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata;
3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 11 punkti;
4) kui taotlust on § 11 lõike 3 punktis 1 nimetatud kriteeriumi järgi hinnatud null punktiga;
5) nende teenuste eest, mille osutajat on hinnatud § 11 lõike 3 punktis 2 või 3 nimetatud
kriteeriumi järgi null punktiga;
6) juhul, kui teenust või psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses
või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena;
7) teenuste eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest;
8) kui kohalikule omavalitsusele on juba määratud toetus ulatuses, mis vastab § 9 lõikes 2 või
lõikes 4 nimetatud alustel arvutatud toetuse summale ning §-s 11 nimetatud komisjon ei pea
nimetatud summat ületava toetuse määramist põhjendatuks.
(4) Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki,
rahuldab toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel
kuni eelarve ammendumiseni. Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse
paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 11 lõike 3 punktis 1 nimetatud
kriteeriumi puhul kõrgema hinde. Kui kõik nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse
ajaliselt varem esitatud taotlust.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse
kasutamisega seotud kohustused.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse
keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
(7) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole
kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
§ 13. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.
(2) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad
oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse
osutajaid ja osutatavate teenuste mahte üksnes toetuse andja kirjalikul nõusolekul.
(3) Toetuse saaja teavitab teenuse osutamise alustamisel kohaliku omavalitsuse elanikke
teenustest ja nende osutamise korraldusest.
(4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise
seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks
olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid
muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik
kirjalikult taasesitada.
(5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse
taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude, sealhulgas teavitustegevuste paikapidavust.
(6) Toetuse saaja esitab 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest e-toetuse
keskkonna kaudu ja sealsetest vorminõuetest lähtudes toetuse kasutamise aruande.
(7) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad,
maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne
tööpäeva jooksul arvates lõikes 6 nimetatud aruande esitamisest.
§ 14. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks või toetus nõutakse tagasi järgmistel
juhtudel:
1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja või teenuse osutaja on teenuse osutamisel rikkunud isikuandmete kaitse
nõudeid;
3) teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes;
4) teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule;
5) toetuse saaja loobub toetusest;
6) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat
toetust.
§ 15. Otsuse või toimingu vaidlustamine
Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse
seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler *
Vali minister
13.02.2023 määrus nr 4
„Vaimse tervise teenuse toetus
kohalikule omavalitsusele 2023.
aastal“
Lisa
Hindamise alused
1. Teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile
Vastavuse hindamisel loetakse teenuste kooslus määruse eesmärgile vastavaks, kui toetuse
toel osutatav abi aitab parandada kohaliku omavalitsuse elanike psühhosotsiaalset heaolu ja
vaimset tervist. Teenuste koosluse määruse eesmärgile vastavuse hindamisel kasutatakse
järgmist hindamisskaalat:
7 punkti – teenuste koosluse rakendamine parandab oluliselt kohaliku omavalitsuse
elanike ligipääsu psühholoogilisele abile või psühhosotsiaalset heaolu parandavatele
sekkumistele;
4 punkti – teenus või teenuste kooslus on üldjoontes eesmärgipärane, teenus(t)e
rakendamine kavandatud kujul on mõõduka mõjuga kohaliku omavalitsuse elanike
vaimsele tervisele;
1 punkt – teenuse või teenuste koosluse rakendamine avaldab kohaliku omavalitsuse
elanike vaimsele tervisele vähest mõju (nt on tegu kitsale sihtrühmale pakutava teenuse
või teenuste kooslusega või teenust pakutakse piiratud asukohas);
0 punkti – teenus ei avalda positiivset mõju kohaliku omavalitsuse elanike vaimsele
tervisele või soovitakse rakendada pseudoteaduslikku sekkumist.
2. Teenust vahetult osutava isiku hariduslik ja kutsealane ettevalmistus
Haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel loetakse isiku ettevalmistus piisavaks, kui
see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Teenust vahetult
osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel kasutatakse järgmist
hindamisskaalat:
7 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud täieliku ettevalmistuse (sh tasemeharidus,
täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral,
nt tõendab inimese ettevalmistust kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal;
5 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud miinimumettevalmistuse (tasemeharidus,
täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral,
kuid esineb väheseid puudujääke, nt sooritab inimene veel kutsealast praktikat või on kutse
omandamine lõppjärgus ning tõenäoliselt omandab isik vajaliku pädevuse toetusperioodi
vältel;
3 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud sellise baasettevalmistuse
(täiendkoolitus, praktika jmt), mis loob eeldused teenuseosutamiseks, kuid isik vajab
teenuse kvaliteetseks osutamiseks regulaarset juhendamist;
0 punkti – teenust vahetult osutaval isikul puudub vajalik ettevalmistus
teenuseosutamiseks, nt puudub psühholoogilise abi osutajal psühholoogiline kõrgharidus
või puudub psühhosotsiaalse abi pakkujal (v.a kogemusnõustaja) kõrgharidus.
3. Teenust vahetult osutava inimese töökogemuse piisavus
Töökogemuse hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused, et pakkuda
tulemuslikult psühholoogilist või psühhosotsiaalset abi mitmekülgsele sihtrühmale ning tunda
ära kutsealased piirid abi osutamisel ja suunata abistatav vajaduse korral edasi ravisüsteemi
või täiendavaid sotsiaalteenuseid saam. Teenust vahetult osutava isiku teenusepakkumise
kogemuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:
7 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 7-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
5 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 5-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
3 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 3-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
1 punkt – teenust vahetult osutaval isikul on vähemalt 1-aastane kogemus vastava või
sarnase teenuse osutamisel;
0 punkti – teenust osutaval isikul puudub kogemus vastava või sarnase teenuse
osutamisel.
Sotsiaalkaitseministri määruse „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele
2023. aastal“ seletuskiri
1. Taustinfo
1.1. Sissejuhatus
Määrusega toetatakse kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) vaimse tervise teenuste
osutamist. Toetusmeede on jätk 2021. ja 2022. aastal rakendatud samasisulisele toetusmeetmele1
ja see rakendub paralleelselt KOV-idele ja esmatasandi tervisekeskustele suunatud psühholoogi
palga- ja juhendamistoetusega. 2022. aastal kasutasid toetusmeedet ligi pooled kohaliku
omavalitsustest. 2022. aasta detsembri alguse seisuga on meetmest toetusi antud 879 882 euro
ulatuses. 2023. aasta meetme kavandatav arvestuslik maht on 749 760 eurot.
Võrreldes 2022. aasta toetusmeetme määrusega on 2023. aasta määruses tehtud arvukalt
muudatusi, mh hakkab toetusi Sotsiaalministeeriumi asemel andma Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi RTK). Selle tõttu kehtestatakse määrus uue terviktekstina.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti KOVide esindajatega, sh nendega, kes
kasutasid sama toetusmeedet 2022. aastal, ning RTK-ga.
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna
poliitikadisainer Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9106) ja Riigi Tugiteenuste
Keskuse tööturu ja hoolekande talituse juhataja Ülle Luide (
[email protected]; tel 663 2015).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret
Eelmets (
[email protected]; tel 626 9128) ja Lily Mals (
[email protected]; tel 626 9199).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse KOVidele vaimse
tervise teenuse toetuse andmise tingimused ja kord. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis
aastateks 2021–2023 on üks tegevuspõhimõte (punkt 1.8) pöörata pandeemia tingimustes erilist
tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele
ning kvaliteetse hariduse andmisele. Programmi punkti 2.4 kohaselt parandab valitsus vaimse
tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Selle eesmärgi saavutamise üheks
ülesandeks oli vaimse tervise rohelise raamatu (VTRR) koostamine. Valminud VTRR-i ühe
ettepaneku kohaselt (ptk 4, ettepanek 11) tuleks tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna
tasandil ja tervishoius erinevate sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimestele
elukohalähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi.
1
vt Sotsiaalkaitseministri 10. septembri 2021. a määrus nr 36 „Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule
omavalitsusele" ja sotsiaalkaitseministri 1. märtsi 2022. a määrus nr 23 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule
omavalitsusele aastal 2022".
1
COVID-19 pandeemia tingimustes on elanikkonna vaimne tervis oluliselt halvenenud. Eesti
rahvastiku vaimse tervise uuringu andmed2 viitavad vaimse tervise probleemide ulatuslikule
levikule Eesti rahvastikus. Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk kuni ligi
neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk kuni igal viiendal täiskasvanul. Venemaa agressioon
Ukrainas ja kaasnenud energiakriis ning kõrge inflatsioon hoiavad üleval inimeste stressitaset ja
seega ka survet inimeste vaimsele tervisele. Eelnevast johtuvalt on Eesti elanike vaimse tervise
toetamiseks põhjendatud jätkata kohalikul tasandil kodulähedase abi pakkumisega ka
2023. aastal.
Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Võrreldes 2022. a
regulatsiooniga on muudetud toetuse andja ja saaja definitsioone. 2023. aastal menetleb taotluseid
ja maksab toetusi Sotsiaalministeeriumi asemel RTK. Muudatus võimaldab vabastada
Sotsiaalministeeriumi tööaega ministeeriumi põhitegevusele ehk poliitikakujundamise juhtimisele
ning anda toetuse menetlus tugiteenusena vastavale rakendusasutusele. Toetuse saaja
definitsioonist on tehnilise muudatusena kõrvaldatud viide KOV-ile – taotlejaga seotud nõudeid
reguleeritakse paragrahvis 7.
Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul
tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset
heaolu ja vaimset tervist.
Paragrahv 4 sätestab, et toetust „antakse perioodil 01.01.2023–31.12.2023 (edaspidi
toetusperiood) vaimse tervise teenuse osutamisega kaasnevate kulude katteks“. Säte piiritleb
seega ühelt poolt toetusperioodi – toetust antakse nende kulude katteks, mis tekivad 2023.
kalendriaastal. Toetuse andmise periood on seotud 2023. aasta riigieelarvega – seetõttu on toetus
seotud üksnes vastaval kalendriaastal toimuvate tegevustega.
Teisalt piiritletakse toetatavate tegevuste iseloom: toetust antakse vaimse tervise teenuse
osutamisega kaasnevate kulude katteks. Vastavalt paragrahvis 2 toodud definitsioonile on vaimse
tervise teenus kahe teenuse – psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi – koondnimetus.
Psühholoogiline abi on definitsioonide kaudu rangelt piiritletud, sellena kvalifitseerub üksnes
psühholoogias magistrikraadi omava spetsialisti rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud
professionaalne tegevus, mille eesmärk on leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist
ja heaolu. Seevastu psühhosotsiaalne abi on määruses defineeritud oluliselt avaramalt ehk
inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavate tegevustena, mida pakuvad oma pädevuse piires
selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud.
2022. aasta määruses olid psühhosotsiaalse abi liigid toodud määruse lisas loeteluna, kuid samas
võis toetuse andja hindamiskomisjoni ettepanekul toetada ka sellist psühhosotsiaalse abina
käsitatavat tegevust, mida loetelus ei olnud märgitud. Olukorras, kus loetelu on avatud ja toetuse
andjal on oluline kaalutlusõigus, ei ole loetelu toomine määruses põhjendatud. Varasemalt
kuulusid loetellu järgmised abi liigid: loovteraapia, hingehoidlik nõustamine, pereteraapia,
dialektiline käitumisteraapia, kogemusnõustamine ja pere lahendusring. Samad sekkumised
liigituvad üheselt psühhosotsiaalse abi mõiste alla ka uuel toetusperioodil, kuid nagu öeldud – see
loetelu ei ole lõplik ja KOV-id võivad toetust saada muudegi psühhosotsiaalseks abiks liigituvate
tegevuste osutamiseks.
Paragrahv 5 sätestab toetusvooru avamise ja sulgemise alused. Toetuse taotlusvoor on
2023. aastal avatud 20. veebruarist kuni toetuse eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte
kauem kui 30. novembrini. Taotlusvooru alguskuupäev on seotud käesoleva määruse kavandatud
jõustumise ajaga. Nagu ülal selgitatud, on samas õigus saada toetust tagantjärele kulude eest,
mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2023. Toetusvooru sulgemine hiljemalt novembri lõpus
võimaldab teha 2023. aasta meetme taotluste hindamised ja arveldused sama kalendriaasta
raames. Pikk periood annab taotlejatele arvestatava ajaraami, et kaaluda taotlusvoorus osalemist.
2
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne.
Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool
2
Sotsiaalministeerium teavitab RTK-d taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates
määruse Riigi Teatajas avaldamisest. RTK avaldab taotlusvooru info enda kodulehel. Toetuseks
eraldatud eelarve ammendumise korral suletakse taotlusvoor ning vastav teave avaldatakse RTK
kodulehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest.
Paragrahv 6 sätestab toetuse taotlemise üldised alused. Toetuse taotlemine toimub alates
taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. Seotult toetuse andja vahetumisega esitab taotleja
toetuse saamiseks taotluse RTK e-toetuse keskkonna kaudu. RTK toetuste keskkond on kasutusel
kõikide RTK hallatavate toetusmeetmete puhul. Taotlejal on õigus esitada ühes kalendrikuus üks
taotlus, piirang on vajalik RTK töövoo sujuvaks korraldamiseks.
Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlejale. Taotlejana kvalifitseerub vaid KOV või selle ametiasutus,
mis ei ole linnaosavalitsus. Meede on suunatud üksnes KOVidele selleks, et soodustada
paikkonna tasandil terviklikku teenusekorraldust. Linnaosavalitsused on taotlejate seast välja
arvatud sel samal põhjusel ehk paikkonna tasandil terviklikku teenusekorralduse soodustamiseks
ja välistamaks, et teenustele ligipääs sõltuks linnaosa piiridest.
Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, peab taotleja olema sõlminud teenuse
osutajaga lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe teenuse osutamiseks
teenuseperioodil kohaliku omavalitsuse elanikele. Nõue on vajalik, et taotluste esitamine ja
toetuste küsimine toimuks üksnes neil juhtudel, kus on tagatud teenust vahetult osutava
teenusepakkuja olemasolu ja vaba maht teenuste osutamiseks. Vastasel juhul on oht, et küsitav
toetus ei leia kasutamist, kui paikkonnas puudub vaba mahuga teenuseosutaja.
Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema
ajatatud. Samuti ei tohi taotlejal olla taotluse esitamisel täitmata kohustusi Sotsiaalministeeriumi
ega RTK ees. Kui kohustuste olemasolu RTK ees on RTK-le kui toetuse andjale üheselt teada, siis
info selle kohta, kas kohustused on täidetud ka Sotsiaalministeeriumi ees, tagatakse mitmel viisil.
Esiteks informeerib Sotsiaalministeerium kalendriaasta alguses RTK-d 2022. aasta taotlusvoorust
üles jäänud kohustustest. Teiseks on taotlejal kohustus enne taotluse esitamist veenduda, et
tähtajaks täitmata kohustused mõlema asutuse ees puuduvad, kuna taotluse esitamise ajal
kohustub taotleja esindaja nimetatut allkirjaga kinnitama. Kolmandaks kavatsevad asutused kogu
taotlusperioodi vältel jagada vastastikku toetusvooruga seotud infot, sealhulgas nii taotlejate kui
ka ülesjäänud või tekkivate kohustuste kohta.
Paragrahv 8 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud
nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlus peab olema esitatud määruses sätestatud ajaks, e-toetuse
keskkonna vorminõudeid jälgides ning sellele peavad olema lisatud nõutud dokumendid. Taotluse
peab digitaalselt allkirjastama esindusõigust omav isik. Toetust tuleb taotleda üksnes määruses
sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele.
Selleks, et toetust saaks üksnes need teenuseosutajad, kelle töötajatel on piisav ettevalmistus ja
töökogemus, peab taotleja esitama koos taotlusega vaimse tervise teenust vahetult osutava isiku
CV, mis kajastab inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust. Seda ka
juhul, kui taotleja ostab teenust sisse. CV-l sisalduv teave on aluseks taotluste hindamisel ning see
aitab tagada teenuste kvaliteeti ning välistada puuduliku ettevalmistusega inimeste pakutavate
teenuste rahastamise toetusvoorust. Vaimset tervist toetavaid teenuseid vajavad inimesed võivad
olla haavatavas olukorras. Selleks, et maandada teenuse osutamise ajal abivajaja vaimse tervise
edasise kahjustamise riski, on põhjendatud rakendada rangeid kvalifikatsiooninõudeid ja
kontrollida nende täitmist ka väljaspool ravisüsteemi. Kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse
alusel, peab ta taotluse esitamisel esitama ka volikirja.
Juhul kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus ehk KOV ostab teenust sisse, peab
taotleja esitama ühes taotluse ja CV-dega ka teenust osutava juriidilise isiku esindaja, füüsilisest
isikust ettevõtja või füüsilise isiku allkirjastatud lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava
kokkuleppe, millelt nähtub valmisolek osutada asjakohast teenust toetusperioodil kohaliku
omavalitsuse elanikele. Tegemist võib olla nt eellepinguga teenuse osutamiseks. Dokumendi
esitamise nõue on seatud selleks, et taotlejad küsiks toetust üksnes sellise teenuseosutaja
3
tegevuse rahastamiseks, kellega on koostöö läbi räägitud ja kel on reaalne valmisolek teenust
toetusperioodil osutada.
Paragrahv 9 sätestab toetuse suuruse arvutamise alused – toetuse suuruse arvutamisel
lähtutakse taotlusest ja paragrahvis sätestatud tingimustest. Toetuse suurus on seotud KOV-i
elaniku arvuga. Toetuse arvutamise alus on 2246,5 eurot kalendrikuus iga KOV-is elava 7000
elaniku kohta. Nimetatud elanike arvust väiksema elanike arvuga KOV-il on seega arvutusalustest
lähtuvalt õigus väiksemale toetusele ning suurema elanike arvuga KOV-il suuremale toetusele.
Määruse kohaselt on näiteks 28 000 elanikuga KOVil õigus toetusele kogusummas (28 000 / 7000)
x 2246,5 ehk 8986 eurot kalendrikuus. Seevastu 3500 elanikuga KOVil on õigus toetusele summas
(3500 / 7000) x 2246,5 ehk 1123,25 eurot kalendrikuus.
Toetus on seotud KOV elanike arvuga meetme piiratud eelarvest tulenevalt ning lähtudes
eeldusest, et elanike arvu kasvades kasvab ka nõudlus vaimse tervise teenuse järele. Toetuse
piirmäära aluseks on võetud Eesti keskmine brutokuupalk 2022. aasta III kvartalis koos
tööjõumaksude ja -maksetega. KOV elanike arvu määratlemisel lähtutakse rahvastikuregistri
andmetest seisuga 01.01.2023.
KOV-ile kalendrikuu eest määratava toetuse suurusele on siiski sätestatud ülempiir – see on
summa 2246,5 eurot viiekordne määr (s.o 11 232,5 eurot kalendrikuu eest). Piirmäär aitab vältida
olukorda, kus suure elanike arvuga KOV kasutaks ära kogu meetme eelarve. Toetuse andmise
kord ei piira KOV-i õigust hankida või osutada vaimset tervist toetatavaid teenuseid toetatavast
maksimaalsest mahust oluliselt rohkem või ka vähem. Kui tegelikud teenusekulud ületavad
määruses sätestatud piirmäära, makstakse toetust seatud piirmäära ulatuses. Kui kavandatud
kulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, saab toetusega katta kogu kavandatud teenusekulu.
Regulatsioonis on jäetud toetuse andjale õigus kaalutleda ja määrata põhjendatud juhtudel (s.o
paragrahvis 11 nimetatud hindamiskomisjoni argumenteeritud ettepaneku korral) ja
vastavasisulise taotluse olemasolul taotlejale toetus, mis on suurem kui toetuse summa, mis on
arvutatud paragrahvis sisalduvate arvutusaluste baasil. Nii võib toetuse andja määrata 6500
elanikuga KOVi puhul oluliste argumentide ja raha piisavuse korral samaväärse toetuse kui oleks
õigus 7000 elanikuga KOVil. Näiteks võib selline samm olla vajalik, et tagada konkurentsivõimeline
palgafond, mis võimaldab nt KOVi allasutusel palgata täiskoormusega psühholoog. Sarnaselt on
toetuse andjal oluliste argumentide korral ja tingimusel, et suuremas ulatuses toetuse andmine ei
kahjusta ühegi teise KOVi huve, võimalik rakendada viiekordsest määrast suuremat määra.
Taoline olukord on võimalik juhul, kui enamik kavandatud taotlustest on teadaolevalt esitatud, kuid
eelarves on jätkuvalt vaba raha ning mõni suurem KOV soovib taotluse mahtu suurendada.
Sotsiaalministeerium rakendas näiteks 2022. aasta IV kvartalis nende taotlejate jaoks soodsamaid
määrasid, kes olid neile ette nähtud toetusemahu ära kasutanud, kuid soovisid täiendavalt pakkuda
Ukraina sõjapõgenikele psühholoogilist tuge ja toetavaid teenuseid põgenike emakeeles.
Paragrahv sätestab ka toetuse suuruse määramise põhimõtted puhkudeks, kui ühest KOV-ist
esitatakse mitu taotlust. Kui samal kalendrikuul esitavad taotluse nii KOV kui ka selle ametiasutus,
määratakse toetus esmalt ajaliselt varem saabunud taotlusele ning hiljem saabunud taotluse
toetuse summa arvutamisel lähtub toetuse andja paragrahvis 9 sätestatust, taotluses esitatud
andmetest ja kohalikule omavalitsusele juba määratud toetuse suurusest. Ka juhul, kui samast
KOV-ist esitatakse järgmistel kalendrikuudel uus taotlus, võetakse lisaks taotlusele ja paragrahvis
sätestatud tingimustele toetuse suuruse määramisel aluseks juba varasemalt samast KOV-ist
esitatud taotluste eest määratud toetusi.
Paragrahv 10 reguleerib taotluste menetluse protsessi. Menetlus koosneb taotluse ja taotleja
nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.
Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele
järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Seega saavad kõik taotlejad juba järgmise kuu lõpus
tagasiside, kas nende taotlus rahuldatakse või mitte. Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud
taotlust menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates
taotluse esitamisest.
4
Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks. Selline tähtaeg on piisavalt pikk, et enamik taotlejaid suudab puudused
likvideerida. Teisalt on see piisavalt lühike, et mitte põhjustada taotluste menetluse protsessi olulisi
viivitusi. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi
vaatamata. Samas juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt tingimustele ja selle alusel on
võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse ja suunatakse hindamisele.
Näiteks on taotluse hindamine ja toetuse määramine asjakohane, kui nelja teenust vahetult
osutava isiku CV-st on esitatud vaid kolm. Ühe CV puudumise pärast ei ole kohane kogu taotlust
tagasi lükata ning komisjon saab taotlust hinnata kolme teenust vahetult osutava isiku tegevuse
ulatuses ja teha vastavalt ettepaneku määrata nende tegevuse toetamiseks toetus.
Paragrahv 11 reguleerib taotluste hindamist, selle aluseks olevaid valikukriteeriumeid ning valiku
korda. Paragrahv annab volitusnormi kehtestada valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga
taotluste hindamise kord ja moodustada vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi
komisjon). Kui varasemalt moodustati komisjon Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna
töötajatest, on kavas uuel toetusperioodil koostada komisjon nii RTK kui ka Sotsiaalministeeriumi
töötajatest.
Komisjon hindab taotlusi kolme hindamiskriteeriumi alusel:1) teenuste koosluse vastavus määruse
eesmärgile, 2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus ning
3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus osutada teenust. Hindamise aluseks
olevad täpsemad hindamiskriteeriumid esitatakse määruse lisas. Igale taotlusele antakse
hindepunktid. Kui taotluses sisaldub mitu teenust või teenuseosutajat, hinnatakse eespool
nimetatud hindamiskriteeriumite 2 ja 3 alusel iga teenuseosutajat ja teenust. Taotluse vastava
kriteeriumi hinne arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade aritmeetilise
keskmisena. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info on ebatäielik või
ebaselge.
Taotluste hindamise protsessiga seotud ajalised kriteeriumid määravad taotluste menetluse ajalise
raami. RTK teeb kalendrikuu esimese 15 päeva jooksul eelmisel kalendrikuul laekunud taotluste
nõuetele vastavuse kontrolli, edastab komisjonile hindamiseks vajalikud materjalid, sh teeb
esitatud taotlused komisjonile e-toetuste süsteemis kättesaadavaks. Komisjon kujundab esitatud
materjalide ja taotluste baasil kümne päeva jooksul seisukoha taotluste rahuldamiseks ning
edastab hiljemalt sama kuu 25. kuupäeval RTK-le ettepaneku toetuste määramiseks. Kui tähtaeg
satub puhkepäevale, on tähtaeg nimetatud kuupäevale järgnev esimene tööpäev. Vastavalt
eelmisele paragrahvile otsustatakse taotluse rahuldamine hiljemalt selle esitamisele järgneva
kalendrikuu viimasel tööpäeval.
Paragrahv 12 reguleerib toetuse määramist ja maksmist. RTK lähtub toetuse määramisel
taotluses sisalduvatest andmetest, §-s 9 sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise alustest ning
hindamiskomisjoni ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt. Näiteks on
osaline rahuldamine võimalik, kui mõni mitmest teenuseosutajatest on hinnatud mõnes aspektis
nulliga ja nende tegevuse eest pole võimalik toetust määrata. Samuti rahuldatakse taotlus osaliselt
kui taotleja küsib suuremat toetust, kui §-s 9 sätestatud tingimused võimaldaks määrata.
Paragrahvis sätestatakse juhud, mil toetust ei määrata. Toetust ei maksta kui taotleja ei vasta
määruses sätestatud nõuetele või kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust
määrata. Toetust ei määrata juhul, kui taotluse koondhinne jääb alla 11 punkti. Samuti ei määrata
toetust juhul, kui taotlust on mõne § 11 lõikes 3 nimetatud kriteeriumi järgi hinnatud null punktiga,
ega nende teenuste eest, mille osutajat on hinnatud mõne hindamiskriteeriumi järgi null punktiga.
Nagu eespool selgitatud, on vaimse tervise teenuste rahastamisel oluline eelistada võimalikult
põhjaliku ettevalmistusega teenuseosutajaid ja välistada toetuse jõudmine isikuteni, kelle
ettevalmistus ei vasta ootuspärasele miinimumtasemele. Toetust ei määrata ka juhul, kui teenust
või psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses
lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena ega teenuste eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest
muul viisil. Näiteks nimetatud tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana rahastama
riigieelarvest saadavast selleks ettenähtud tulust. Ka ei maksta KOV-ile täiendavat toetust juhul,
5
kui KOV on juba saanud maksimaalses määras toetust ja hindamiskomisjon ei pea seatud piire
ületava toetuse määramist põhjendatuks.
Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab
toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve
ammendumiseni. Paremusjärjestuses asetub kõrgema koondhindega taotlus kõrgemale kohale.
Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale
taotlus, mille teenuste koosluse vastavust määruse eesmärgile on hinnatud kõrgemalt. Kui kõik
nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse kasutamisega
seotud kohustused. Otsuse vastuvõtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul edastab RTK otsuse
e-toetuse keskkonna kaudu taotlejale. Toetus makstakse taotluses märgitud pangakontole kümne
tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama
toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning teavitama RTK-d, kui asjaolud, mille
alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse
määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ja osutatavate teenuste mahte üksnes RTK kirjalikul
nõusolekul. Näiteks juhul, kui vahetatakse teenuseosutajat, tuleb tagada, et ka uus teenuseosutaja
vastaks täielikult tingimustele, mille alusel toetus taotlejale määrati. Teenuse mahtude ja
proportsioonide alusel hindab hindamiskomisjon teenusekoosluse eesmärgipärasust ja kooskõla
määruse eesmärgiga – mahtude muutudes võib muutuda oluliselt ka vastavus meetme
eesmärgile. Näiteks ei saa olla aktsepteeritav laiale populatsioonile suunatud psühholoogilise
nõustamisteenuse kooskõlastamata asendamine väga kitsale sihtrühmale suunatud teenusega.
KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenustest ja nende osutamise
korraldusest. Seejuures on KOV vaba valima ise kanalid, mille kaudu infot sihtrühmadele
edastatakse. Paragrahv sätestab toetuse andja või tema volitatud isiku õiguse kontrollida toetuse
taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. Seetõttu peab toetuse saaja toetuse
kasutamise kohta pidama arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele,
pidades seejuures eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta.
Taotlejad ei pea aruande esitamisega samaaegselt esitama kuludokumente, kuid on kohustatud
seda tegema RTK nõudmise korral. RTK-l on õigus kaalutleda, kas kuludokumentide esitamist
nõutakse üksnes juhul, kui on kahtlusi aruandes esitatud andmete tõepärasuses, tehakse seda
pisteliselt või muudest kriteeriumitest lähtudes (nõudes näiteks kuludokumente kõikidelt teatava
suurusega toetuse saajatelt). Kuludokumentide universaalne väljanõudmine kõikidelt toetust
saanud KOV-idelt või nende ametiasutustelt ei pruugi olla halduskoormuse seisukohalt mõistlik ja
peaks toimuma riskide hindamise põhiselt.
Paragrahv sätestab toetuse saajale kohustuse esitada 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi
lõppemisest e-toetuse keskkonna kaudu toetuse kasutamise aruanne. Toetuse saaja peab
aruandes andma ülevaate teenuse kasutamisest, sh teenuse kasutajate ja kohtumiste arvust ning
teenuse osutamisega kaasnenud kulust. Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja
makstud toetusest väiksemad, peab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse
andjale tagasi maksma.
Paragrahv 14 sätestab juhud, mille korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks või
toetus nõutakse tagasi. See on asjakohane, kui toetuse saaja või teenuse osutaja on rikkunud
teenuse osutamisel isikuandmete kaitse nõudeid, teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või
kutse-eetika nõudeid rikkudes või teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses märgitule.
Toetuse saaja võib ka vabatahtlikult toetusest loobuda. Toetus nõutakse tagasi ka juhul, kui
toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat toetust või
ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud.
Paragrahv 15 reguleerib otsuse või toimingu vaidlustamist. Vaidlustamise korral võib taotleja
esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega
riigiabi andmisega, vaid KOVi haldusülesande toetamisega riigieelarvest, tegemist ei ole
ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega. Määrusega parandatakse psühholoogilise abi ja
psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVides. Meede võimaldab katta edukatest taotlejatest
KOVide kulud toetusega ja suurendada KOVide valmidust pakkuda vaimse tervise teenuseid.
Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVide
vabatahtlik ülesanne, mida on ilma toetusmeetmeta pakkunud vaid mõned KOVid.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)
Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada KOVe (79) ja Eesti elanikke, kaudsemalt
mõjutatakse vaimse tervise teenuseid pakkuvaid organisatsioone (tõenäoliselt 60-80) ja nende
personali (suurusjärk 100–140). 2022. aastal kasutas vaimse tervise teenuse toetust ligi pool
kõikidest KOV-idest.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Määruse rakendamise keskne eesmärk on leevendada järjestikuste kriiside negatiivset mõju Eesti
elanike vaimsele tervisele. Selleks parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi
kättesaadavust KOVides. Arvestades toetuse kuluga 2246,5 eurot iga 7000 elaniku kohta
kalendrikuus, võimaldab toetusmeede eelarvega 750 00 tagada teenusepakkumise võimekuse
arvestuslikult populatsioonile suurusega 194 747 elanikku (s.o (750 000 eurot / (2246,5 eurot x 12
kalendrikuud)) x 7000).
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetmest saavad otsest kasu vaid
ca poolte KOVide elanikud, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur.
Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või täiendav
uks, et siseneda vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Tõenäoliselt ei kaasne määruse
rakendamisega ebasoovitava mõju riski.
Mõju majandusele ja regionaalarengule
Määruse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 750 00 eurot ning võib aidata
luua toetusperioodiks kümneid täiendavat töökohti. Toetusmeede on disainitud toetuse ülempiiriga
– sel moel loob meede enam väärtust madala keskmise töötasuga piirkondades ja võib avaldada
positiivset mõju töökohtade loomisele peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvates KOVides.
Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Meetme otsene eesmärk on parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse
abi kättesaadavust. Meede suurendab tõenäoliselt KOVide valmidust jätkata vaimset tervist
toetavate teenuste pakkumisega. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust
ei ole hinnatud, on KOVide vabatahtlik ülesanne, mida enne 2022. aastat pakkusid iseseisvalt vaid
mõned KOVid. Kogukondlike vaimse tervise teenuste arendamine võimaldab pakkuda abi
elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma
õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire.
Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate KOVide osakaal
jääb tõenäoliselt alla poole (30–35 KOVi), on mõju tõenäoliselt suur neis KOVides, kus meede
rakendub. Meetme edukas rakendamine võimaldab toetusmeedet järgnevatel aastatel skaleerida
ja täpsemalt sihtida ning toetada järgnevatel aastatel vaimse tervise teenuseid, mis loovad enim
väärtust.
7
Valdkonnad, mida meede ei mõjuta
Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja
looduskeskkonnale.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetust rahastatakse 2023. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile tervist toetavate
valikute programmi vaimse tervise edendamise tegevuseks eraldatud vahenditest. Toetusmeetme
rahastamiseks on 2023. a eelarves kavandatud 749 760 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt
alates 1. jaanuarist 2023. a tehtud kulude eest.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks RTK-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Psühholoogide
Liidule. Siseministeeriumil ja Rahandusministeeriumil ei olnud määrusele kommentaare. RTK
esitas Sotsiaalministeeriumile ettepanekud ja kommentaarid otsesuhtluses – need ja vastused
neile on esitatud määruse seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis. Kommentaari asjakohasusel
täpsustati määrust või seletuskirja, mõnedel juhtudel anti lisaselgitusi kooskõlastustabelis.
8
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Kooskõlastustabel
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Riigi Määruse eelnõu §5 lg 1: Kaaluda vooru avamise 1) Arvestatud. Taotlusvooru avamise kuupäev on
Tugiteenuste kuupäeva nihutada, kuna määruse jõustumine ei tõstetud 20. veebruarile.
keskus (RTK) pruugi selleks ajaks olla jõustunud ja RÜ
ettevalmistusaeg jääb pea olematuks.
2) Arvestatud. Mööname, et kavandatud sõnastuses
§ 7 lg 3 „Taotleja peab olema täitnud taotluse seatud nõue võib tähendada nii RTK-le kui ka EMTA-
esitamise ajal maksudeklaratsioonide esitamise le olulist halduskoormust. Arvestades tõsiasja, et
kohustuse“: Kui ka taotleja kinnitab selle nõude toetuse taotlejad saavad üksnes olla kohalikud
täitmist, siis RÜl on selle kohustuse täitmist ülikeeruline omavalitsused, ei pruugi kavandatud nõue olla
kontrollida. Kui RÜ teeb sellekohase päringu EMTAle, proportsioonis sätte eesmärgiga. Säte on määruse
siis EMTAl ei ole sellekohast teavet, kas asutus oleks tekstist välja jäetud.
pidanud deklaratsiooni esitama või mitte.
§ 8 lg 4 nimetatud kohustused erinevad § 8 lg 3 osas: 3) Selgitatud. Lõige 4 sätestab täiendava kohustuse
ehk kas lõike 4 osas puudub kohustus esitada ka juhuks, kui teenust osutab juriidiline üksus, kes ei ole
teenust osutavate isikute CV? taotleja ega selle allasutus. Lõige 4 ei vabasta taotlejat
lõikes 3 sätestatud kohustusest. Seletuskirjas on sätte
sõnastust täpsustatud
§11 lg 2 „Toetuse andja edastab“: kuna taotlused on 4) Arvestatud. Säte on ümber sõnastatud ja
SFOS keskkonna kaudu kättesaadavad, siis toetuse täpsustatud, et RTK edastab komisjonile hindamiseks
andjal ei ole vaja edastada taotluseid vajalikud materjalid ja taotlused tehakse komisjonile
hindamiskomisjonile. Palun sõnastada ringi. kättesaadavaks. Materjalide ettevalmistamine esitatud
taotluste ja CV-de baasil on vajalik komisjoni tööaja
efektiivseks rakendamiseks.
1
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
§ 11 lg 2 „sh osaliselt vastavaks tunnistatud taotluse“: 5) Arvestatud. Taotluse osaliselt vastavaks
kuna § 10 ei sätesta osaliselt vastavaks tunnistamist, tunnistamise võimalikkus tuleneb haldusmenetluse
puudub RÜl õigus mittevastavaid taotluseid vastavaks seadusest, selle aspekti täpsem reguleerimine
tunnistada. toetusmääruses ei ole tõepoolest asjakohane.
6) Arvestatud. Et hindamiskomisjonile jääks samuti
§11 lg 2 „Taotluste esitamine hiljemalt 10. piisav tööaeg, on vastavalt edasi lükatud ka tähtaega,
kuupäevaks“: Soovitame kaaluda kuupäeva nihutamist mil komisjon peab tagastama enda hinnangu RTK-le.
5 päeva võrra edasi. Siin soovitavalt „hiljemalt 15.
kuupäevaks“, Kui märkimisväärne arv taotlused
saabuvad eelneva kuu viimastel päevade RÜle, ei
pruugi läbivaatamiseks ning parandusteks 10st
päevast piisata. 7) Selgitatud. Sisuline vastuolu puudub, lõige 2 seob
taotluse rahuldamise ja toetuse määramise (vt ka
Eelnõu § 12 pealkirjas toetuse määramisest ja taotluse vastust järgmisele kommentaarile).
rahuldamise otsuse tegemisest. Sama §-i tekstis
räägitakse aga ka taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest. Palun viia §-i pealkiri ja sisu omavahel 8) Selgitatud. Toetuse määramine toimub taotluse
kooskõlla. alusel, seega on toetust võimalik määrata üksnes
taotluse osalise või täieliku rahuldamise kaudu.
§ 12 lõike 2 kohaselt rahuldatakse toetuse määramisel Vastavalt § 10 lõikele 1 koosneb taotluse menetlus a)
taotlus täielikult või osaliselt. Palun täpsustada, mida taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest,
toetuse määramine sisuliselt ja taotluste menetlemise b) taotluse hindamisest c) ning taotluse rahuldamise
protsessis tähendab. Kas see on mingi eraldiseisev või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos
samm või määratakse toetus taotluse rahuldamise toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral.
otsusega?
9) Selgitatud. Vt vastust eelmisele kommentaarile.
Toetuse määramine on taotluse rahuldamisotsuse
materiaalne sisu. TRO on formaalne otsuse nimetus.
2
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
Kui toetust saab määrata, saab ka taotlust rahuldada
§ 12 lg 3 sätestab olukorrad, mil toetust ei määrata. – täielikult või osaliselt.
Samas eelnõu § 12 lg 6 räägib taotluse rahuldamise
otsus tegemisest. Eelnevast lähtuvalt palun
täpsustada, mis vahe on toetuse määramata jätmisel ja 10) Selgitatud. Eelnõu koostajad ei pea universaalset
taotluse rahuldamata jätmisel ning millistel alustel kuludokumentide esitamise kohustuse sätestamist
viimane teha tuleb? kohaseks. Sama paragrahvi lõige 5 annab RTK-le
kaalutlusõiguse toetuse saajalt kuludokumente
§ 13 lg 6 lõige ei sätesta, et peale aruande esitamist on vajadusel välja nõuda, näiteks juhul, kui RTK-l on
nõue ka kuludokumentide esitamiseks, samas lg 7 kõhklusi, kas aruandes esitatud andmed on
tuuakse välja, kui tegelikud kulud, mille eest toetust korrektsed. Juhime tähelepanu, et meedet saavad
taotleti on väiksemad, tuleb see tagasi maksta. kasutada vaid kohalikud omavalitsused ja nende
ametiasutused, mistõttu on valeandmete esitamise
risk pigem tagasihoidlik. Selles kontekstis ei ole kõigi
kuludokumentide kohene väljanõudmine KOV-idelt ja
nende ametiasutustelt mõistlik praktika. Kui RTK leiab,
et kõik toetuse saajad peavad esitama kõik
kuludokumendid, on võimalik tal need välja nõuda.
11) Arvestatud. Täname apsule tähelepanu juhtimast.
12) Selgitatud. Pädevuse (st kutsealase
ettevalmistuse ja töökogemuse) asjakohasust hindab
§ 13 lg 7 palun üle vaadata viide lõikele 5, (õige on lg komisjon vastavalt hindamisalustele, miinimumnõuded
6). varieeruvad sõltuvalt konkreetsest teenusest,
vastavad juhised on toodud määruse lisas. Nt
Seletuskiri:
kogemusnõustamise ja loovteraapia osutamine eeldab
§ 2 selgituse juurde palun lisada ka lõige 4 , keda erinevaid pädevusi, mida ei ole võimalik seletuskirjas
mõeldakse nende pädevate isikute all silmas, kes ammendavalt avada. Psühhosotsiaalse heaolu
3
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
psühhosotsiaalset abi osutavad. Samuti soovitav täpsem defineerimine seletuskirjas nimetatud
avada, mida mõeldakse psühhosotsiaalse heaolu all. paragrahvi all ei ole eelnõu koostajate hinnangul
samuti asjakohane, kuna see ei paku praktilist
väärtust. Enamasti mõistetakse psühhosotsiaalse
heaolu all inimese subjektiivset hinnangut oma
heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit,
toimetulekut ja üldist rahulolu eluga. Selle määruse
kontekstis annavad komisjoniliikmed eksperthinnangu,
kas ja millises ulatuse on teenusel või sekkumisel või
nende kooslusel potentsiaal mõjutada inimese
psühhosotsiaalset heaolu soovitud suunas.
13) Arvestatud. Näide sisaldub juba seletuskirjas, kuid
seletuskirja sõnastust on täiendatud, et avatava sätte
ja näite seos paremini avalduks.
§ 9 neljas lõik: „.....määrata 6500 elanikuga KOVi
14) Selgitatud. Selline õigus tuleneb HMS-st.
puhul oluliste argumentide ...“ Palun tuua juurde
mõni näida.
15) Osaliselt arvestatud, selgitatud. Mööname, et
§10 teise lõigu viimane lause selgitab, et ka osaliselt
eelhindamine on eksitav väljend. Lisaks taotluste
täidetud nõuetega taotluse võib vastavaks tunnistada.
kättesaadavaks tegemisele on RTK kohustus
Antud õigust ei ole aga määruse eelnõu § 10 juures
valmistada ette materjalid, mille baasil saab komisjon
sätestatud.
efektiivselt tegutseda. RTK, s.o riigile tugiteenuseid
§ 11 kolmas lõik: RTK poolne taotluste eelhindamine. pakkuv asutus, on muuhulgas ellu kutsutud
RTK ei tee eelhindamist vaid kontrollib taotlejale ja kahandamaks riigi valitsusasutuste tugiteenustega
taotlusele sätestatud nõuete täitmist ja tunnistab seotud koormust. Kõnealune tegevus liigitub üheselt
4
Sotsiaalkaitseministri määruse
,,Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal“
määruse seletuskiri
LISA
Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele
esitaja
taotleja ning taotluse nõuetele vastavaks. Palun tugiteenuseks, mille täitmiseks puudub
parandada. Sotsiaalministeeriumil poliitikat kujundava asutusena
ametikoht, kuid RTK-l on võimalik nimetatud
tugitegevuse pakkumisega rolli täita. Millised on
täpsed materjalid, mille RTK hindamiskomisjonile
edastab, saab sätestada vastutava ministri
kehtestatavas hindamise korras.
16) Arvestatud. Näide sisaldub juba seletuskirjas, kuid
seletuskirja sõnastust on täiendatud, et avatava sätte
ja näite seos paremini avalduks.
§ 13 esimene lõik: ...+ muutuvad oluliselt+. Palun 17) Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Paragrahvi
lisada näide, millised võivad olla olulised muutused. 13 lõige 5 annab RTK-le kaalutlusõiguse toetuse
saajalt kuludokumente vajadusel välja nõuda, näiteks
juhul, kui RTK-l on kõhklusi, kas aruandes esitatud
andmed on korrektsed. Kuna meedet kasutavad vaid
kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused, on
§ 13 viimane lõik: Palun lisada selgitustesse, kas valeandmete esitamise risk pigem tagasihoidlik. Selles
teenuse osutamisega kaasnenud kulutuste kontekstis ei ole kõigi kuludokumentide kohene
tõendamiseks tuleb aruandele lisada ka väljanõudmine KOV-idelt ja nende ametiasutustelt
kuludokumendid, samuti raamatupidamiseväljavõtte mõistlik praktika.
projekti kulude osas.
5