Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.2.04.18-0074 “ESMATASANDI TERVISHOIUGA VÕRGUSTUNUD NÜÜDISAJASTATUD ÜLDHAIGLA EHITAMINE MAAKONDLIKU TERVISEKESKUSE LOOMISEKS” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Sihtasutus Viljandi Haigla rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-358/2022 17.02.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihangete läbiviimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek nr 4.1 – Riigihanke nr 231509 läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega - hankija seatud lepingu täitmise tingimus on piirava iseloomuga, nimelt täitmistagatise garantiikirja nõudmine üksnes krediidiasutuselt ei olnud põhjendatud ning hanke alusdokumentide osade vahel on vastuolud. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 330 970,56 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 37 439,75 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Meede 2014-2020.2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks Projekti number 2014-2020.2.04.18-0074 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud nüüdisajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks Toetuse saaja ja partner(id): Sihtasutus Viljandi Haigla Taotluse rahuldamise otsuse Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.12.2018 otsus nr 11.6-5 / 0107 (edaspidi TRO); (otsuse muutmise) number ja Muudatus 1: Riigi Tugiteenuste Keskuse 05.04.2021 otsus nr11.2-5/0438; kuupäev Muudatus 2: Riigi Tugiteenuste Keskuse 28.10.2021 otsus nr11.2-5/1327 (edaspidi TRO muudatus). Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2018 – 31.12.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Ingrid Kuld, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht); Eva-Maria Vincjunaite, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi meeskonnaliige). Auditi läbiviimise aeg 19.02.2022 – 17.02.2023 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr PO3647, makse kuupäev 11.02.2022, abikõlblik summa olevad väljamaksed 755 707,43 eurot. (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 75% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 25% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 330 970,56 eurot (tähelepanek nr 4.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO3647 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 28 079,81 28 079,81 0,00 9 359,94 37 439,75 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 220 148,11 220 148,11 0,00 73 382,70 293 530,81 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 4,95% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. TRO punktide 7.2-7.4 järgi on toetuse saaja kohustus tagada:  toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimine vastavalt taotluses esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale;  toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse väljundinäitaja koos sihttasemega;  toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega. TRO muudatuse p 1.6 järgi on toetuse saaja kohustus tagada toetuse abil ehitatavale hoonele kasutusloa saamine hiljemalt 31. detsembriks 2023. Auditeeritava projekti eesmärk on rajada Viljandi kesklinna uus ja patsiendikeskne esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud kaasaegne üldhaigla, mis tagab patsiendikeskse koostöö esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ning sotsiaalteenuste vahel. Projekti tulemusena peab olema loodud 31. detsembriks 2023. a Viljandi linna aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6 maakondlik tervisekeskus, kus osutatakse esmatasandi, üldhaigla eriarstiabi ja sotsiaalteenuseid. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamiseks viidi 2021. a läbi riigihange nr 231509 ning sõlmiti 21.05.2021 leping, mis lõpetati 29.07.2022 seoses töövõtjapoolse lepingus sätestatud kohustuste rikkumisega. Lepingujärgsed tööd objektil jäid pooleli. Auditi toimingute ajal 10.01.2023 sõlmiti eespool nimetatud objekti ehitamiseks uus ehitustööde töövõtuleping kogukestusega 35 kuud, millest 29 tervikkuud on ehitustööde periood ja 6 tervikkuud on ette nähtud garantiiperioodi tehnosüsteemide hoolduseks. Seega suure tõenäosusega projekti lõpuks (31.12.2023) projekt oma eesmärke ja tulemusi ei saavuta. Audiitoritele teadaolevalt on Vabariigi Valitsus otsustanud tõsta auditeeritava projekti 2014- 2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast välja ja taotleda rahastust taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) tervishoiu ja sotsiaalkaitse komponendi raames. Auditi lõpparuande koostamise ajaks ei ole Euroopa Komisjon projekti üleviimisele ametlikku kinnitust andnud. Seega audiitorite hinnangul eksisteerib risk, kui projekti üleviimist taaste- ja vastupidavusrahastusse (RRF) ei toimu on kõik auditeeritava projekti raames abikõlblikuks arvatud kulud mitteabikõlblikud, kuna projekt oma eesmärke ja tulemusi ei saavutanud. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 6 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole hankeid läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Puudusi tuvastati lepingu täitmise tingimustes, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Oluline tähelepanek nr 4.1 – Riigihanke nr 231509 läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega - hankija seatud lepingu täitmise tingimus on piirava iseloomuga, nimelt täitmistagatise garantiikirja nõudmine üksnes krediidiasutuselt ei olnud põhjendatud ning hanke alusdokumentide osade vahel on vastuolud. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 330 970,56 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 37 439,75 eurot. 1. Täitmistagatise garantiikirja nõudmine üksnes krediidiasutuselt ei ole põhjendatud RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega6. RH nr 231509 hankealusdokumentide lisa 2 hankelepingu projekt (edaspidi HL projekt) järgi sisaldab ehitustööde töövõtuleping üldtingimusi ja eritingimusi. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. Üldtingimustena on käsitatavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)” (edaspidi üldtingimused), mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. Üldtingimuste p 6.1.1 järgi juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab töövõtja tellijale enne lepingu sõlmimist täitmisaja tagatise 10 protsendi ulatuses lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta) ühel järgmisel viisil (seejuures on töövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamist tellija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise): 6.1.1.1. esitab krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem kui täitmisaeg. Kui lepingus on sätestatud garantiikirja vorm, kohustub töövõtja esitama garantiikirja ette antud vormi kohaselt. Juhul kui tööde üleandmine ja täitmisakti allkirjastamine viibib mistahes põhjustel, on töövõtja kohustatud garantiikirja pikendama sama aja võrra, mille ulatuses on tööde üleandmine viibinud; 6.1.1.2. deponeerib tagatissumma lepingus sätestatud või töövõtjale eraldi teatatud tellija või kolmanda isiku arvelduskontole. Hankija7 täpsustas hanke alusdokumentides HL projektis nn eritingimustega täitmisaja tagatise viisi. HL projekti ptk 2 Üldtingimuste täiendused, muudatused või mittekohaldamine jrk nr-ga 9 muudeti üldtingimuste punkti 6.1.1. ja 6.1.1.1. järgmiselt: 6.1.1. Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab töövõtja tellijale mõistliku aja (7 tööpäeva) jooksul pärast lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist täitmisaja tagatise eritingimuste punktis 1.17 toodud suuruses8 ühel järgmisel 6 M.A. Simovart, M.Parind „Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne“, 2019. 7 Riigi Kinnisvara AS ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde riigihanke korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara AS. 7 viisil (seejuures on töövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamist tellija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise): 6.1.1.1. esitab krediidiasutuse garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem kui täitmisaeg. Kui lepingus on sätestatud garantiikirja vorm, kohustub töövõtja esitama garantiikirja ette antud vormi kohaselt. Juhul kui tööde üleandmine ja täitmisakti allkirjastamine viibib mistahes põhjustel, on töövõtja kohustatud garantiikirja pikendama sama aja võrra, mille ulatuses on tööde üleandmine viibinud. Täitmisaja tagatise mitteesitamisel loetakse, et töövõtja ei ole sõlmitud lepingut temast endast tulenevatel asjaoludel täitma asunud, ning sellisel juhul on tellijal tekkinud alus kohaldada RHS §-i 119. Hankija hinnangul oli üksnes krediidiasutuselt garantiikirja nõudmise põhjuseks ennekõike asjaolu, et krediidiasutusele on õigusaktidega sätestatud kõrgemad nõuded. Eelkõige on krediidiasutusele seatud eraldi kõrgendatud kapitali ja likviidsusnõuded, mis näiteks finantseerimisasutuste puhul sisuliselt puuduvad. Seetõttu on suuremate riskidega seotud hankelepingute puhul põhjendatud ja proportsionaalne nõuda täitmisaegset tagatist just krediidiasutuselt. Eelpool toodud seisukohtade puhul on lähtutud FinanceEstonia ja Rahandusministeeriumi vahel peetud kirjavahetuse9 sisust. Hankija hinnangul kindlustusandjate ja finantseerimisasutuste puhul ei teostata finantsjärelevalvet ja nendel puudub finantsteenuste osutaja tegevusluba ning seetõttu pole ka riigihankes need variandid valituks osutunud ja ka hankelepinguga lubatud. Audiitorid pööravad siinkohal hankija tähelepanu asjaolule, et nii riigihankes 231509 kui ka mõnes teises auditeeritava projekti hankes (rahvusvahelist piirmäära ületav teenuse hange) olid nii pakkumuse kui ka töövõtja/käsundisaaja garantiiaegse tagatisena nõutud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirjad. Seetõttu ei ole audiitoritele selge, miks just ehitustööde hankelepingu täitmisaja tagatiseks on nõutud garantiikirja üksnes krediidiasutuselt. Lisaks toovad audiitorid välja, et finantsjärelevalvet teostatakse ka kindlustusandjate ja finantseerimisasutuste tegevuse üle. Audiitorid märgivad, et proportsionaalne ja põhjendatud ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt. Nimelt tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 järgi finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Seega asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka teistel finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel. Audiitorite seisukohta toetab ka üldtingimuste punkt 6.1.1.1, mille kohaselt on ehituslepingute sõlmimisel soovituslik ning asjakohane küsida tagatisena garantiikirja krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandjatelt. Seega tuleb asuda seisukohale, et hankija seatud hankelepingu täitmise tingimus oli pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning hankija ei kohelnud kõiki ettevõtjaid võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa sellist hankelepingu tingimust pidada hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseks, asjakohaseks ega põhjendatuks. Kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult piirav tingimus, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 p 2 rikkumiseks. Nimelt esineb võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest just kõnealuse piirava lepingutingimuse tõttu. Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva ühendmääruse (edaspidi ÜM)10 § 223 lg 1 p 4, mis sätestab muuhulgas järgmist: kui hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. ÜM § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele 9 FinanceEstonia kiri - 11.12.2018 ja Rahandusministeeriumi vastus – 09.01.2019 nr 12.2-1/9363-2 10 Vabariigi Valitsuse määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. 8 vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra11. Hankes esitati 5 pakkumust, millest kõik tunnistati nõuetele vastavaks. Seega loevad audiitorid asjakohaseks kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse §-st 223. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 6 619 411,15 eurost 5% ehk 330 970,15 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 37 439,75 eurot). 2. Riigihanke alusdokumentide osade vahel on vastuolud. HL projekti p 3 alapunkt 1 järgi oli täitmisaja tagatise esitamise tähtaeg „7 tööpäeva lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest“ ja p 1 alapunkti 29 järgi nõustumus antakse töövõtjale pärast RHS § 12012 kohast ooteaega lepingu sõlmimise soovist teate saatmisega. HL projekti juures oleva täitmisaegse tagatise vormi punkt 1 järgi „…hanke tingimuste kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale enne nimetatud tööde teostamiseks hankelepingu sõlmimist esimesel nõudmisel garantii…“. Audiitorite hinnangul HL projekti p 3 alapunkt 1 ja HL juures olev täitmisaja tagatise vormi p 1 ei ole omavahel kooskõlas, seega ei ole lõpuni selge, mis ajaks tuli töövõtjal täitmisaja tagatis esitada. Vastuolulised tingimused sh ebaselged või mitmeti mõistetavad hankelepingu tingimused võivad rikkuda riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuet. Hankija on ka ise kinnitanud, et täitmistagatise vormi on jäänud sisse vastuolu hankelepingu tingimustega. Auditi toimingute käigus selgus, et ehitustööde töövõtulepingu nr AET-6/2021-370 allkirjastati hankija poolt 20.05.2021 (st möödunud oli RHS-s nõutud ooteaeg). Hankija ütluste järgi edastasid nad töövõtjale allkirjastatud lepingu 20.05.2021 ning seega loeti tellija nõustumuse kuupäevaks 20.05.2021. Hanketingimustele vastav allkirjastatud garantiikiri esitati hankijale 23.08.2021. Kuigi garantiikiri esitati hilinemisega on audiitoritele esitatud tõendusmaterjalist näha, et hankija nõudis töövõtjalt garantiikirja esitamist HL projekti p 3 alapunkt 1 järgi (7 tööpäeva lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest). Kuigi hankelepingu tingimused sh hankelepingu juures olev täitmistagatise vorm ei olnud sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt ning garantiikiri esitati hilinemisega, leiavad audiitorid, et antud puuduste puhul on tegemist rikkumisega, millel puudub finantsmõju. Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 248 227,92 eurot ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 82 742,64 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Edaspidiseks soovitame hanke alusdokumendid sh hankelepingu tingimused sõnastada selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ning kõrvaldada tähelepanekus väljatoodud vastuolu hankelepingust. 11 Euroopa Komisjon poolt välja andnud hangete finantskorrektsiooni juhendi ptk 2.1 p-i 11 järgi on korrektsioonimäär 10% kui lepingu täitmiseks kasutatakse tingimusi, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele. Juhtumite puhul, mis piirasid küll ettevõtjate juurdepääsu hankele, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, st mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid tingimustele on asjakohane kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra. 12 RHS § 120 lg 2 hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. 9 Toetuse saaja kommentaar: Tähelepanek nr 4.1 (p 1 täitmistagatise garantiikiri). Hankija leiab, et ta ei ole seadnud hankes seadusega vastuolus või pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga tingimusi ning ta ei ole kohelnud pakkujaid ebavõrdselt ja/või diskrimineerivalt. Hankija juhib tähelepanu, et hange oli läbi viidud avatud hankemenetlusena, kus juurdepääs oli avatud piiramatule pakkujate ringile ja mis mh võimaldas pakkujatel esitada menetluse käigus küsimusi/tähelepanekuid/ettepanekuid hanke alusdokumentide kohta. Antud tähelepaneku kontekstis igasugune pakkujate poolne tagasiside hankijale puudus. Hankija jääb väljendatud seisukohtade juurde märkide mh, et Riigikohus on selgitanud, et hankemenetluse nõuete seas eristuvad nõuded hankelepingu esemele ja hankes osalevatele ettevõtjatele. Milliste tunnustega hankelepingu ese soetada, otsustab hankija „vabal äranägemisel“ (RKHKo 3-3-1-65-11, p 26). Samasugune loogika kehtib ka hankelepingu tingimuste kohta, sest tehnilise kirjelduse sätted on vaid osa hankelepingu tingimustest: hankelepingu tingimuste kujundamine on hankija kaalutlusõigus, mille sisu osas RHS ettekirjutusi ei tee (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 8 komm 24). Tingimusel on praegusel juhul objektiivne põhjendus ja see põhjendus ei ole turuosalisi diskrimineeriv (vt allpool). Tuleb arvestada, et hankija eesmärk tingimuse seadmisel ei ole olnud kedagi turuosalistest spetsiifiliselt eelistada, samuti suudab tingimuse täita iga pakkuja, kellel on krediidiasutuste hinnangul piisavalt finantsvõimekust hankelepingu tingimustes sätestatud täitmisaja tagatise saamiseks. ETÜ üldtingimuste punkt 6.1.1.1. sätestab täitmisaja tagatise tingimuse, mille kohaselt esitab töövõtja krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja. Hankija on eritingimustega piiranud garantii väljastajate ringi üksnes krediidiasutustega. Küsimus on seega finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate mitteaktsepteerimises täitmisaegse garantiikirja väljastajana. Finantseerimisasutuste ning nendelt nõutavate tegevuslubade ja järelevalve kohta on info kättesaadav näiteks aadressil https://fiu.ee/tegevusluba-ja-jarelevalve/finantseerimisasutus. Põhjus, miks hankija on hankelepingus piiranud garantii väljastajate ringi üksnes krediidiasutustega on see, et erinevalt krediidiasutustest on finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel võimalik tegutseda kitsas valdkonnas, mis ei nõua krediidiasutuse tegevusloaga võrreldavat luba. Seega kuigi finantseerimisasutuseks võib nimetada ka kindlustusandjat ja nende tegevuseks on tegevusluba vaja, siis kindlustusandja puhul ei muuda tegevusloa olemasolu kindlustusandja seisu võrreldes krediidiasutusega. Ka järelevalvet tehakse nimetatud asutuste puhul üksnes nendes valdkondades, kus on neile väljastatud tegevusluba. Samuti pole kindlustusandjate kapitalinõuded nii suured (väiksemad osa- ja aktsiakapitalinõuded) ning kindlustusandjatel pole nii tugevaid nõudeid kliendiusaldatavuse ning asutuse enda usaldatavuse tagamiseks. Samuti on ka järelevalve krediidiasutustel mitmetahulisem ja põhjalikum. Olukorras, kus on tegu suure maksumuse ja suurte riskidega objektiga, siis krediidiasutuse garantiikirja realiseerimise protsess (sh menetlemine) on kiirem kui kindlustusandjate puhul, sest Eestis asuvad peamiselt kindlustusandjate filiaalid ning kuna filiaalide õigused on piiratud, siis tekib neil seetõttu vajadus kindlustada väljastatavat garantiid omakorda edasi teiste kindlustusandjate juures. Hankija jaoks on krediidiasutuse poolt väljastatava garantiikirja puhul ka oluline eelis, sest krediidiasutustel on ettevõtte rahalise seisu (sh likviidsuse) kohta parem ülevaade ja nad saavad garantiivõtja reaalset rahalist olukorda paremini hinnata. Kindlustusandjatel puudub sellise ülevaate saamise võimalus ning majandusaastaaruanne ei anna täielikku ülevaadet ettevõtte seisu kohta, mis on kättesaadav nii hankijale kui ka kindlustusandjale Teisalt hoiu-laenuühistutel kui finantseerimisasutustel on seadusega nõuded määratud, aga praktikas sisulist kontrolli nende tegevuse üle ei teostata. Asjaolu, et finantseerimisasutuste järelevalve puudumisega ning finantskontrolliga on seotud täiendavad riskid, kinnitab ka näiteks hetkel toimuv hoiu-laenuühistute tegevuse õigusliku regulatsiooni muutmine https://www.err.ee/1608819388/riik-kavatseb-hoiu-laenuuhistud-tugevama- kontrolli-alla-votta. Krediidiasutustele seatud kõrgendatud kapitali- ja likviidsusnõuded on garantiikirjaga tagatud nõuete täitmisel olulised ning sellest ei ole võimalik teha ennatlikke järeldusi. Finantsinspektsioon jälgib oma tööülesannete käigus, 10 kuidas pangad likviidsust juhivad, et pankadel oleks piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. Finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate puhul sellist kontrolli ei ole või teostatakse seda väiksemas mahus. Täitmisaegse tagatise suuruseks on tavapäraselt 10% hankelepingu maksumusest, seega võib suuremate ehituslepingute puhul ulatuda tagatisega seotud nõuete suurus mitme miljoni euroni. Ehituslepingu tagatisena kasutatav first demand garantiikiri võib garantiiandjale tuua kaasa olukorra, kus ühe korraga tuleb kogu garantiina antud summa välja maksta ning see eeldab garantii andjalt piisavat kapitali ning likviidsust. Kindlustusandja puhul on tagatise menetlemise tulemi kiirus suuremate summade puhul hankija jaoks liiga hiline ja see ei rahulda hankija eesmärke. Näitena saab tuua ka CAR- ja tsiviilvastutuskindlustuse hankimise Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ehitustöid teostava töövõtja poolt, mille puhul ei soovinud kindlustusandja kohe kindlustuspoliise väljastada, vaid kindlustusandja kindlustas omakorda enda riskid teiste kindlustusandjate juures ja alles siis väljastas kindlustussertifikaadi. Siinkohal saab RKAS oma eelnevale kogemusele toetudes tuua näite, mille puhul kindlustusandja poolne garantiiaja tagatise menetlus osutus oodatust oluliselt pikemaks vaatamata asjaolule, et tegu oli first demand garantiikirjaga ning kindlustusandja hakkas tagatise väljastamist tavakindlustusjuhtumina menetlema (Lasnamäe 2 Tallinn büroohoone garantiiaegse tagatise realiseerimine). Krediidiasutuste poolne garantiikirjade menetlemine toimub väga kiirelt ning pärast pöördumist garantiikirja väljastanud krediidiasutuse poole ning kirjas vajalike andmete esitamist laekub hankija arvelduskontole vastavalt garantiikirjas ettenähtud summa. Lisaks eeltoodule juhib hankija jätkuvalt tähelepanu Rahandusministeeriumi 09.01.2019 kirjale nr 12.2-1/9363-2, kus Rahandusministeerium on väljendanud seisukohta, et suuremate riskidega seotud hankelepingute puhul on põhjendatud ja proportsionaalne nõuda täitmisaegset tagatist just krediidiasutuselt. Hankija ei piiranud võimalikke garantiikirjade väljastajate ringi riigihankes „Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine (RHR 231509)“ näiteks pakkumuse tagatise puhul ja garantiiaegse tagatise puhul, sest garantiisummade suurused olid pakkumuse tagatise puhul 100 000 eurot (vastavalt riigihanke 231509 hanketingimustele) ja garantiiaegse tagatise puhul suurusjärgus ligi 800 000 eurot (vastavalt ehitustööde töövõtulepingu üldtingimuste punktile 6.2.1 on see 2% ulatuses lepingu hinnast (arvestatuna summast ilma käibemaksuta)) ning samuti on pakkumuse tagatise ja garantiiaegse tagatise sisu ning ka võimalikud riskid on väiksemad. Pakkumuse tagatise ja garantiiperioodi tagatise puhul olid lubatud Riigi Kinnisvara ASi arvelduskontole deponeerimine kui ka krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirjad. Hankija märgib ühtlasi, et täitmisaja tagatise eesmärgiks pole üksnes töövõtja motiveerimine lepingust mitte taganema, vaid ehitustööde töövõtulepingu üldtingimuste punkti 6.1.2. kohaselt katab täitmisaja tagatis lepingus sätestatud tööd, samuti muudatus- ja lisatööd ning töövõtja kõrvalkohustused. Täitmisaja tagatise arvelt täidetakse tellija nõuded lepingust tulenevate töövõtja kohustuste rikkumise korral. Hankija juhib tähelepanu, et riigihankele „Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine (RHR 231509)“ laekus 5 pakkumust, kellest ainult 1 pakkuja kasutas kindlustusandja poolt väljastatud garantiikirja pakkumuse tagatise tarbeks ja muud tagatised olid esitatud pangarantiidena. Lisaks eelpool toodule juhib hankija tähelepanu, et Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikumi ehituse puhul on tegu tehniliselt keerukate projektlahendustega ja vastusrikaste konstruktsioonide ehitustöödega ning kuna tegu on haiglaga, siis on hoonele esitatud kõrgendatud nõuded kvaliteedile ja ohutusele ning objekti spetsiifikat ja asukohta kesklinnas arvesse võttes on tegu kõrge riskimääraga ehitusobjektiga. Kavandatud avaliku kasutusega ühiskondlikhoone ühenda esmatasandi tervisekeskuse ning maakonnahaigla, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud. Tegemist on tavapärasest keerukama hoonega, millest annab tõestust hulgaliselt erilahendusi, mis on tingitud hoone arhitektuursest lahendusest, kui ka arhitektuursetest ja plaanilahenduste piirangutest ning hoones on kasutusel palju erinevaid konstruktsioonitüüpe ja hoonesse on projekteeritud suures mahus tehnosüsteeme ja tehnilisi seadmeid (sh meditsiinitehnoloogilised seadmed). Lisaks on ehitustööde peatöövõtja kohustus ehitustööde planeerimisel ja teostamisel arvestada kõikide olemasolevate kitsenduste ja piirangutega, vältimaks olemasolevate ehitiste ja rajatiste kahjustamist (näiteks rasketehnika liikumine, ehitusmaterjalide ladustamine jne) ning vajadusel tuleb võtta kasutusele kõik meetmed planeeritud ehitustööde mõjude vähendamiseks. Samas seab keskuse lähedus täiendavad piirangud ka väljavalitud asukohale. Arvestada tuleb piiratud ruumi ning vanalinna muinsuskaitsealast tulenevate tingimustega. 11 Viljandi uuel maakonna haiglal ja tervisekeskusel on oluline roll Viljandi maakonna inimestele tervishoiuteenuste osutamisel ning seeläbi turvatunde loomisel. Uues hoones osutatakse maakonna inimestele tervishoiuteenuseid kogu elukaare ulatuses, alates sünnitusabist kuni hospiitsteenuseni, nii erakorralist kui eriarstiabi, haiglaravi kui taastusravi ning diagnostikat. Samuti tegutsevad samas hoones perearstide meeskonnad. Lisaks maakonna inimestele turvatunde loomisele on Tervikumil oluline roll kogu Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel. Viljandi maakonna näitel piloteeritakse uut maakondliku tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimimise mudelit, milles inimese tervise eesmärkide nimel teevad koostööd inimene ise ning tema lähedased, perearsti-, eriarsti ning sotsiaalsüsteem. Edukaks koostoimimiseks on oluline roll ka füüsilisel lähedusel – kogu vajaminev teenus asub Viljandi kesklinnas ning ühe katuse all, mis on lisaks teenuseosutajate vahel koostöö soodustamisele mugav abivajavale inimesele. Lisaks pidi toetuse saaja arvestama asjaoluga, et omafinantseeringu tasumiseks on vajalik kasutada pangalaenu. Laenutingimused nõuavad enamasti garantiiandjana just krediidiasutust ning kindlustusandja või finantseerimisasutuse garantiikirja ei aktsepteerita või seab see laenu saaja suuremasse riskigruppi (näiteks kõrgem intress). Kuna selliseid juhtumeid oli hankijale teadaolevalt olnud just toetusega seotud hangete puhul, siis oli ka see üks argument hankijal kaalumaks hankelepingu sõlmimisel saada võimalikult soodsatel tingimustel omafinantseeringu katteks laenu. Seega oli tegemist toetuse saaja jaoks riskide kaalumisel vajaliku ja põhjendatud nõudega, et garanteerida objekti valmimine. Tähelepanek nr 4.1 (p 2 riigihanke alusdokumentide osade vahel on vastuolud). Hankija kordab siinkoha juba eelnevalt auditi käigus antud selgitusi, mille kohaselt ehitustööde töövõtulepingu nr AET-6/2021-370 eritingimuste punktis 3 ei ole viidatud sellele, et täitmisaja tagatis tuli esitada enne hankelepingu allkirjastamist. Ehitustööde töövõtulepingu nr AET-6/2021-370 eritingimuste punktis 3 on kirjeldatud, et täitmisaegse tagatise esitamise tähtajaks on „7 tööpäeva lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest“. Nõustumus antakse küll reeglina enne lepingu allkirjastamist, kuid sellest, et hankelepingus on kirjas nõustumuse andmise järgselt, ei tulene kuidagi, et see on ka kindlasti enne hankelepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-st 2 tulenevalt võidakse leping sõlmituks lugeda ka nõustumuse kättesaamisega. Lisaks seadusest tuleneva mõiste „nõustumus“ sisustamise, avatakse kõnealune mõiste ka ehitustööde töövõtulepingu nr AET-6/2021-370 eritingimuste punkti 1 alapunktis 29 – „Alates tellija poolt lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisest ning vastavalt eritingimuste punktile 3. Lepingu täitmise vahetähtajad ja valmidusastme lühikirjeldused. Nõustumus antakse töövõtjale pärast RHS § 120 kohast ooteaega lepingu sõlmimise soovist teate saatmisega.“ Lisaks eeltoodule tuleb tähelepanu pöörata ka ehitustööde töövõtulepingu nr AET-6/2021-370 eritingimuste punkti 2 alapunktile 9 - „Üldtingimuste punkti 6.1.1. ja 6.1.1.1. muudetakse järgmiselt: 6.1.1. Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab töövõtja tellijale mõistliku aja (7 tööpäeva) jooksul pärast lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist täitmisaja tagatise eritingimuste punktis 1.17 toodud suuruses ühel järgmisel viisil (seejuures on töövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamist tellija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise); 6.1.1.1. esitab krediidiasutuse garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem kui täitmisaeg. Kui lepingus on sätestatud garantiikirja vorm, kohustub töövõtja esitama garantiikirja ette antud vormi kohaselt. Juhul kui tööde üleandmine ja täitmisakti allkirjastamine viibib mistahes põhjustel, on töövõtja kohustatud garantiikirja pikendama sama aja võrra, mille ulatuses on tööde üleandmine viibinud; Täitmisaja tagatise mitteesitamisel loetakse, et töövõtja ei ole sõlmitud lepingut temast endast tulenevatel asjaoludel täitma asunud, ning sellisel juhul on tellijal tekkinud alus kohaldada RHS §-i 119.“ Hankija möönab, et ehitustööde töövõtulepingu täitmisaegse tagatise vormil on viites hanke tingimustele („hanke tingimuste kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama Garantii saajale enne nimetatud tööde teostamiseks hankelepingu sõlmimist“) jäänud sisse mõningane vastuolu hanke tingimustega, kuid see on üksnes etteantud vorm mis ei ole riigihanke tingimuste suhtes ülimuslik. Hanke tingimused (Ehitustööde töövõtulepingu üldtingimuste punkt 6.1.1.2) nägid ette lisaks krediidiasutuse garantiikirjale ka tagatissumma deponeerimise, seda samuti (7 tööpäeva) jooksul pärast lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmist. Ei ole mingit põhjust lähtuda sellest, et garantiikirja vormis sätestatu kehtestas (vastuolus hanke tingimustega) pangagarantiile rangema nõude kui deponeerimisele. 12 Seega kui töövõtja poleks üldse reageerinud või edastanud tagatist, siis Riigihangete seaduse § 119 lg 1 alusel oleks tekkinud olukord, kus pakkuja ei asunud nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut pakkujast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma. Töövõtja edastas täitmisaja tagatise mustandi juba lepingu allkirjastamise päeval. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 248 227,92 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 82 742,64 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Rakendusüksuse/ korraldusasutuse13 (RÜ/KA) kommentaar: Me ei nõustu käesolevas auditis toodud tähelepanekuga, mis puudutab ainult krediidiasutuselt täitmistagatise garantiikirjanõuet alljärgnevatel põhjendustel: Alustuseks märgime, et ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) on töövõtulepingute sõlmimisel soovituslikud, st tellija võib need oma töövõtulepingu sõlmimisel aluseks võtta, aga see ei ole talle kohustuslik, samuti võib ta valikuliselt kohaldada või jätta kohaldamata mõningaid ETÜ 2013 toodud sätteid. ETÜ 2013 on kehtestatud ehitusvaldkonna üleüldiseid tavasid arvestades, mistõttu ei saa neid alati kõikidele ehitusobjektidele ühtmoodi rakendada, sest ehitusobjektid on erinevad ning konkreetsest hankeesemest tulenevalt on ka riskid hankijate jaoks erinevad. Hankes seatud tingimuste proportsionaalsust aga tuleks hinnata lähtuvalt hankeesemest ja hankija riskide maandamise vajadusest. Ka hankija ise on viidanud, et selle objektiga seoses esinevad suuremad riskid, mis tingivad ühtlasi garantii väljastajale rangemate nõuete seadmise. Eelnevat arvestades pole põhjendatud asuda seisukohale, et seatud tingimus on ilmselgelt ebaproportsionaalne, st olenemata taolise tingimuse seadmise põhjustest ja asjaoludest. Antud juhul on ehitusobjektiks haigla, mis on tervishoiu kättesaadavuse ja selle kvaliteedi tagamise seisukohalt väga olulise tähtsusega ehitusobjekt, mille tähtaegne kasutuselevõtt ja sihipärane kasutamine on ühiskonnas kriitilise tähendusega. Seetõttu on põhjendatud ka tellija huvi, et tagatise andja oleks kõrgendatud usaldusväärsuse nõuetega ja suutlik koheselt garantiisummat välja maksma. Teiseks tuleb tähele panna, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 kohaselt võib mistahes isik oma majandus- ja kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse täita võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, st väljastada soodustatud isiku suhtes garantiisid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt peetakse viidatud sättes silmas nii traditsioonilisi makse- ehk pangagarantiisid kui ka töövõtugarantiisid ning garantiilepingu sõlmimiseks ei ole nõutav, et garantiilepingut garandina sõlmida sooviva isiku majandus- või kutsetegevus seonduks nimelt garantii andmisega (mis tähendaks, et garantiilepingu saaks garandina sõlmida üksnes krediidiasutus või kindlustusselts või muu selline isik, kelle igapäevane majandustegevus seondub garantiide välja andmisega). Seega VÕS alusel on võimalik väljastada garantiisid mistahes juriidilisel isikul, sh nii töövõtjal endal kui ka sellistel juriidilistel isikutel, keda defineeritakse kehtiva õigusraami kohaselt kui krediidiasutused või finantseerimisasutused. Viimaste hulka loetakse ka kindlustusseltse. Audiitorid märgivad käesoleva auditi aruande lk-l 9, et „…proportsionaalne ja põhjendatud ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt. Nimelt tagatis- ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6 järgi finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või 13 Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) 13 kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Seega asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka teistel finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel.“. Viidatud seisukohast saab justkui järeldada, et garantiisid saavad audiitorite arvates väljastada üksnes krediidiasutuste seaduse tähenduses finantsteenuseid osutada võivad isikud – krediidiasutused, finantseerimisasutused ja kindlustusandjad. Selline seisukoht läheb selgelt vastuollu garantiide väljastamist reguleeriva horisontaalse õigusraamistikuga, milleks Eestis on peaasjalikult VÕS (vt eelmist lõiku). Tõenäoliselt on audiitorid pidanud silmas, et krediidiasutustega eelduslikult võrdväärseid garantiisid võiksid väljastada ka muud isikud, kelle majandus- ja kutsetegevus seostubki garantiide andmisega. Selliseid muid isikuid nimetatakse Eestis finantseerimisasutusteks ning nende tegevus on reguleeritud konkreetse finantseerimisasutuse liigi kohta käiva seadusega. Audiitorid ei ole tähelepanekus esitanud argumente, et finantseerimisasutusi tuleks kuidagi teisiti defineerida või lähtuda nende defineerimisel mõnest muust õigusaktist kui konkreetse finantseerimisasutuse liigi kohta käivast seadusest. Eelnevast tulenevalt ja asjaolust, et tähelepanekus on audiitorid viidanud Rahapesu Andmebüroo või Finantsinspektsiooni tegevusloa omamise vajadusele, järeldame, et audiitorid ei heida tähelepanekus ette seda, et garantiide andmist ei võimaldatud mistahes juriidilistelt isikutelt, vaid tingimuse teoreetiline piirav toime seisneb siiski üksnes ja ainult finantseerimisasutuste garantiide võimaldamata jätmises. Seega tuleb esmalt analüüsida, kes nendest isikutest, keda Eestis loetakse finantseerimisasutusteks, saavad üldse hankes soovitud garantiisid väljastada ning seejärel hinnata, kas nende isikute pakutavad garantiid maandavad võrdväärselt krediidiasutuste garantiidega hankija nimetatud riske. Käesoleva aruande eelnõus ei ole täpsustatud, milliseid finantseerimisasutusi tähelepanekus silmas peetakse. Juhime tähelepanu, et finantseerimisasutuse mõiste on toodud küll krediidiasutuste seaduses (edaspidi KAS), kuid see on defineeritud läbi KAS eesmärkide ja vajaduste. Arvestades KAS §-s 205 sätestatut, kohaldub KAS regulatsioon üksnes osaliselt vaid nendele finantseerimisasutustele, kes kuuluvad krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi või on krediidiasutuse valitseva mõju all. Sellisele finantseerimisasutusele kohalduvad samad nõuded, mis temaga seotud krediidiasutusele, mistõttu ettevõtja, olles sobilik sellisele finantseerimisasutusele, on sobilik ka krediidiasutusele ning vastupidi. Reaalselt tähendab selline eristamine üksnes turul pakutavate toodete eripärast tingitud jaotamist, nt krediidiasutustega seotud finantseerimisasutustesse on üldjuhul koondunud tegevused seoses liisingute, faktooringute jms toodete pakkumisega ning garantiide andmine on siiski krediidiasutuse tegevuseks. Seega KAS tähenduses finantseerimisasutuste nimetamata jätmisega ei ole hankija seadnud ettevõtjaid halvemasse positsiooni. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) tähenduses on finantseerimisasutuste loetelu toodud § 6 lõikes 2. Viidatud loetelust võiks teoreetiliselt tagatisi väljastada veel kindlustusandjad kindlustustegevuse seaduse tähenduses, hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses ja investeerimisühingud väärtpaberituru seaduse tähenduses. Krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja - vahendajate seaduse tähenduses kuulub samuti finantseerimisasutuste hulka, kuid nemad saavad pakkuda oma teenuseid üksnes tarbijale (vt krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seadus § 2 lg 1, mille kohaselt on teenused suunatud tarbijale, st võlaõigusseaduse § 1 lg 5 kohaselt füüsilisele isikule). See ei tähenda, et juriidiline isik, kes on ühtlasi krediidiandja või krediidivahendaja ei võiks anda VÕS alusel juriidilistele isikutele nö üldisi lepingulisi garantiisid, kuid taoline tehing väljub sellisel juhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduses käsitletud finantsteenusest ning taolise garantii vaatest ei saa lugeda sellist garantii väljastajat finantseerimisasutuseks. Väärib märkimist, et RahaPTS eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (§ 1 lg 1), ent mitte tagada finantseerimisasutuste likviidsus ja jätkusuutlik majandustegevus. Finantsstabiilsust ja turuosaliste jätkusuutlikku tegevust kontrollib Finantsinspektsioon (vt Finantsinspektsiooni seadus § 1 ja § 3 lg 1). Siiski ei teosta Finantsinspektsioon järelevalvet kõikide KAS või RahaPTS tähenduses finantsteenuseid pakkuvate finantseerimisasutuste üle, sh ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla hoiu- laenuühistud, mistõttu olenemata sellest, et neile on kehtestatud seadusega erinevad nõuded likviidsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, ei teostata nõuete täitmise üle tegelikult mingit kontrolli. Nendest finantsteenuste pakkujatest, kes saavad väljastada tagatisi, on Finantsinspektsiooni järelevalve all kindlustusandjad ja investeerimisühingud, kuid nendele kohalduvad nõuded ei ole siiski võrdväärsed krediidiasutustele kehtivate nõuetega. 14 Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda auditis toodud järeldusega, et kuna finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba, siis tulnuks seetõttu võimaldada kõigi nimetatud asutuste poolt väljastatavate garantiikirjade esitamist, sest garantiiandja tegevusloa olemasolust ainuüksi ei piisa, et veenduda garantiiandja usaldusväärsuses. Võrreldes kindlustusandjate ja muude finantseerimisasutustega kohalduvad krediidiasutustele finantsturul kõige rangemad nõuded, sh kõige kõrgemad aktsiakapitalinõuded ning nõuded usaldusväärsuse tagamiseks ja klientide huvide kaitseks (vt KAS 7. peatükk). Lisaks teostatakse krediidiasutuste üle ka rangemat finantsjärelevalvet (näiteks kuuluvad osad krediidiasutused otse Euroopa Keskpanga järelevalve alla). Põhjus, miks ei saa sama usaldusväärseks lugeda kindlustusandjaid ja muid finantseerimisasutusi, seisneb selles, et sõltuvalt asutusest ja tema tegevusest kohalduvad neile erinevad nõuded (sh osa- ja aktsiakapitalinõuded, usaldatavusnõuded, piirangud töötajatele ja juhtorganitele jms) ja erineb ka järelevalve fookus ja rangus. Näiteks kuigi kindlustusandjate suhtes teostatakse järelevalvet ning neil on üsnagi kõrged osa- ja aktsiakapitalinõuded, siis võrreldes krediidiasutusega ei ole neile kehtestatud seadusega reeglistikku asutuse usaldusväärsuse ja klientide huvide kaitseks, mistõttu võib eeldada, et olukorras, kus on vaja garantiitagatist kiiresti realiseerida, on krediidiasutus motiveeritum usaldusväärsuse säilitamiseks ja kliendihuvide kaitsmiseks garantiisummat koheselt välja maksma, samas kui kindlustusandjad on orienteeritud pigem juhtumi põhjalikumale menetlemisele ja oma finantshuvide kaitsele. Seda ilmestavad hästi PZU lepinguliste kohustuste täitmise garantiikindlustuse tingimused vt näiteks punktid 3.2, p 4 ja 12.2-12.3 ja 12.7 (Lepinguliste-kohustuste-täitmise- garantiikindlustuse-tingimused-nr-736-EST.pdf (pzu.ee)), kus garantiisumma väljamaksmine sõltub teatavate eelduste täitmisest ning kindlustusmaksete tasumise välistuste puudumisest. Kuna selliseid kindlustusandjaid on vähe (meile on teada ainult 3 kindlustusseltsi), kes üldse garantiikindlustust pakuvad ja nö hankijapoolsetel tingimustel garantiikindlustuse andmine ei ole nende igapäevaseks tegevuseks, siis võib erinevalt krediidiasutustest olla kindlustusandjate poolt garantiikirja väljastamise menetlus ka pikem, mis on samuti hankijale arvestavaks riskiks. Lisaks tuleb siin tähelepanu pöörata asjaolule, et krediidiasutus saab garantii realiseerimisel nõude töövõtja vastu. Olenevalt kokkuleppe sisust kujundatakse see nõue töövõtja tavapäraseks laenuks või hüvitatakse krediidiasutusele töövõtja antud tagatiste realiseerimise kaudu. Meile teadaolevalt kindlustusandjad ei pööra nõuet töövõtja vastu, mistõttu nende huvi on vältida nõude realiseerimist lepingutingimuste kaudu. Siinkohal tuleb taaskord viidata VÕS regulatsioonile, mille § 155 lg 3 märgib, et mistahes vastuväited peavad tulenema üksnes ja ainult antud garantiist endast. Eelpool loetletud finantseerimisasutustele kohalduvad väga erinevad nõuded, näiteks kehtivad üsnagi ulatuslikud nõuded investeerimisühingutele, kuid nende puhul ei ole garantiikirjade väljastamine tavapäraseks tegevuseks, sest nad tohivad seda teha ainult juhul, kui see on otseselt vajalik investeerimisteenuse või selle kõrvalteenuse osutamiseks. Lisaks on investeerimisühingutel võrreldes krediidiasutuste ja kindlustusandjatega väga väikesed osa- ja kapitalinõuded. Kuigi krediidiandjad osutavad oma teenuseid füüsilistele isikutele ja nad pole seetõttu antud kontekstis asjakohased, tuleb siiski märkida, et krediidiandjatel on veelgi väiksemad osa- ja kapitalinõuded, järelevalvet teostatakse pigem ainult osutatavate teenuste üle ning nõuete hulk tegevusele ja asutuse usaldatavusele on väike. Ka fondivalitsejad võivad osutada neid investeerimisteenuseid või kõrvalteenuseid, milleks neil on tegevusluba ja sellest olenevad ka neile kehtestatavad nõuded. Garantiikirja väljastamine on võimalik veel ka väärtpaberite emitendide poolt, kuid nende tegevuse üle teostatakse finantsjärelevalvet väga piiratud ulatuses (nõutud teave väärtpaberite avaliku pakkumise prospektis ja muu nõutud teabe avalikustamine), ja makseasutuste ja e-raha asutuste poolt, kuid ka nendele kehtiv regulatsioon ja finantsjärelevalve ulatus sõltub osutavatest teenustest ja teatud eelduste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt ei anna nõue, mille järgi võib pakkuja lisaks esitada ka kindlustusandja või muu finantseerimisasutuse garantiikirja, hankijale piisavat kindlust, et tagatise realiseerimisel selle välja maksmisega viivitusi või muid probleeme ei teki. Sellist kindlust ei anna ka tegevusloa omamine, kui sellega ei kaasne asjakohaseid järelevalvemehhanisme, mis tagatiste aspektist hõlmavad eelkõige tagatise väljastaja finantssuutlikkuse ja -stabiilsuse tagamiseks seatud nõudeid ja nende kontrolli. Sellistele tingimustele vastab üksnes krediidiasutus. Täiendavalt märgime, et asjakohane ei ole kõrvutada täitmisaja tagatisega pakkumuse tagatist ja garantiitööde tagatist, kuivõrd nendega kaasnev risk ei ole tellijale nii suur. Pakkumuse esitamise tagatise eesmärgiks on korvata kahju, mis on tekkinud seoses eduka pakkuja loobumisega hankelepingu sõlmimisest. Selle tagatise realiseerimine 15 ei ole ajakriitiline, kuna see ei takista samaaegselt hankijal hankelepingu sõlmimist järgmise pakkujaga. Niisamuti ei ole ajakriitiline garantiitööde tagatise realiseerimine, sest haigla on peale lepinguliste tööde üleandmist ning garantii algamist tellija kasutuses. Isegi kui möönda, et täitmistagatise nõue ainult krediidiasutuselt oli antud juhtumi puhul piirav (millega me nõus ei ole), siis hankelepingu tingimuste kohaselt (ETÜ 2013 p 6.1.1.2) oli pakkujatel võimalik lisaks krediidiasutuse garantiikirjale tagatissumma deponeerida. RRO 08.02.2023 antud seisukohast Keskkonnainvesteeringute Keskusele garantiiaja tagatise küsimuse kohta nähtub RRO soovitus lisada krediidiasutuse garantiikirja nõudele alternatiiv – rahasumma deponeerimine või kindlustusseltsi garantii. Seega ei ole RRO seisukohast tulenevalt selline tagatise nõue piirav, kus hankes osalemisest huvitatud isikutele on antud vähemalt 1 alternatiiv tingimuse täitmiseks. Käesoleval juhul on selline eeldus täidetud. Pöörame auditeeriva asutuse tähelepanu ka sellele, et kuigi Tallinna Ringkonnakohus on 18.06.2021 otsuses nr 3- 21-613 leidnud, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt avaliku bussiliiniveo korraldamise hankes oli krediidiasutuse garantiikirja esitamise nõue põhjendamatult piirav, siis ei saa käesolevas hankes sellest mingeid järeldusi teha, sest hanke objektid on väga erinevad ning sellest tulenevalt on erinevad ka hankelepingu täitmisest tulenevad riskid. On märkimisväärne, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusele eelnevalt on nii VAKO kui ka I astme kohus olnud kardinaalselt vastupidisel seisukohal, leides, et krediidiasutuse garantiikirja nõue ei piira põhjendamatult pakkujate õigusi ning tegemist ei ole ebaproportsionaalse tingimusega. Sealjuures on I astme kohus rõhutanud ka seda, et hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel on hankijal avar kaalutlusruum (nt Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas nr 3- 3-1-65-11, p 26), mistõttu on ka VAKO ja kohtute kontroll riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse üle piiratud. Muuhulgas on I astme kohus seisukohal, et hankija lähtub riigihanke välja kuulutamisel enda vajadustest ning kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-ga 3 ning õiguse üldpõhimõtetega ning leiab, et hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad küll olla ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-21-613 p 10). Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast nähtuvalt on kohus asunudki hindama üksnes hankija argumente tingimuse kehtestamisel, leides, et hankija välja toodud asjaolud tingimuse kehtestamist ei õigusta. Samas ei ole ringkonnakohus kuidagi märkinud, et garantiiväljastajate ringi piiramine ei saa üldse kõne alla tulla. Lisaks eeltoodule ei ole auditis põhjendatud seda, kuidas krediidiasutuse garantiikirja nõue välistab potentsiaalsel pakkujal hankes osalemise või muudab selle ebamõistlikult keeruliseks. Kui me mööname võimalust, et krediidiasutuse garantiikirja nõude tõttu mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, pakkumuse tegemisest loobus (nagu auditis on järeldatud), siis lükkab see järeldus automaatselt ümber auditis toodud teise järelduse, et tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega, sest sama eesmärk oli saavutatav vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega. Olukorras, kus kindlustusandja on nõus potentsiaalsele pakkujale garantiikirja andma, kuid krediidiasutus mitte, ei saa hankija vajadusi silmas pidades kindlustusandja garantiikirja kuidagi pidada sama efektiivseks vahendiks kui krediidiasutuse garantiikirja. Kui selline potentsiaalne pakkuja ei ole krediidiasutuse silmis piisavalt usaldusväärne, siis ei saa ta olla usaldusväärseks lepingupartneriks ka hankijale. Tingimus saab aga olla ebaproportsionaalne juhul, kui tingimus selliselt ei ole kohane ega vajalik. Tingimus on kohane, kui see soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega. Seega antud juhul ei saa olla tegemist ebaproportsionaalse tingimusega, kuivõrd finantseerimisasutuste garantii võimaldamisel poleks olnud tingimuse tulemus hankijale sama. Arvestades kogumis hankija teisi kehtestatud tingimusi (näiteks ettevõtja üldine aastakäive ja 2 sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemus), siis oli riigihankes võimalik osaleda vaid suurtel ehitusettevõtjatel), kelle puhul krediidiasutuselt garantiikirja saamine keeruline ei ole. Nõustume auditis toodud tähelepanekuga, mille järgi on riigihanke alusdokumentide osade vahel vastuolud ning et sellel puudub finantsmõju. 16 Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev : Enne järgmiste sammude otsustamist ootame ära otsuse projekti ümber tõstmise kohta taaste- ja vastupidavusrahastusse (RRF) Audiitorite täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud TS ja rakendusüksuse/korraldusasutuse (RÜ/KA) kommentaaridega. Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud hinnangute juurde. Tagatiste väljastamise näol on tegemist finantsteenusega, mille osutamise õigus on muuhulgas finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel. Audiitorite hinnangul on hanketingimus piirav, kui turul on mitmeid samaväärseid tooteid, kuid hankija on sätestanud põhjendamatult tingimuse, millele vastab vaid ühte liiki toode. Seega ei ole audiitorite hinnangul asjakohane ja proportsionaalne nõuda tagatist üksnes krediidiasutuselt. Audiitorid esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta:  Audiitorid on nõus RÜ/KA ütlusega, et ETÜ 2013 üldtingimused on soovituslikud, kuid on ehituse töövõtulepingute sõlmimisel käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana. See hea tava on kehtiv ning tingimused kuuluvad soovituslikult järgimisele. Tingimusi põhjendamatult kitsendada ei ole hea tava.  RTK ütluste järgi „… Seega VÕS alusel on võimalik väljastada garantiisid mistahes juriidilisel isikul, sh nii töövõtjal endal kui ka sellistel juriidilistel isikutel, keda defineeritakse kehtiva õigusraami kohaselt kui krediidiasutused või finantseerimisasutused. Viimaste hulka loetakse ka kindlustusseltse.“ Järelikult ETÜ vastav säte on juba sõnastatud selliselt, mis piirab tagatiste väljastajate ringi üksnes krediidi- või finantseerimisasutuste või kindlustusandjatega, st garantiikirja ei või väljastada sellest määratlusest väljapoole jäävad isikud. Seega ei tohiks ETÜ-s välja toodud kolme varianti veel omakorda põhjendamatult kitsendada, jätte alles vaid ühe – krediidiasutuse. Audiitorite hinnangul kui tingimust kitsendada üksnes krediidiasutuse peale, ei saa seda tingimust lugeda hankelepingu eseme suhtes proportsionaalseks, asjakohaseks ega põhjendatuks.  Audiitorid ei nõustu sellega, et riigihankes nõutavaid tagatisi võiksid VÕS kontekstis väljastada mistahes isikud. Siinkohal on mõeldud ikkagi garantii- ja tagatistehinguid, mis on finantsteenused. Need alluvad järelevalvekohustusele ja seostuvad tegevusloa olemasoluga. Ilmselgelt on silmas peetud krediidi- või finantseerimisasutusi või kindlustusandjaid.  Oleme nõus ka RÜ/KA väitega, et „hankes seatud tingimuste proportsionaalsust tuleks hinnata lähtuvalt hankeesemest ja hankija riskide maandamise vajadusest“. Samas ei ole audiitorite hinnangul proportsionaalne seada hankes piirang, mis ei lähtu näiteks garantii andja bilansimahust või omakapitali suurusest, vaid piirab garantii andjat üksnes ettevõtte ärimudeli baasil (krediidiasutus vs krediidiandja vs kindlustusfirma).  RTK väide „Nendest finantsteenuste pakkujatest, kes saavad väljastada tagatisi, on Finantsinspektsiooni järelevalve all kindlustusandjad ja investeerimisühingud…“ ei ole korrektne. Juhime tähelepanu, et Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad ka krediidiandjad, kes on samuti finantseerimisasutused. Sealjuures on mõnedki krediidiandjad oma bilansimahult ja omakapitalilt võrreldavad väiksemate krediidiasutuste suurusega.  RTK ütluste järgi „… on põhjendatud ka tellija huvi, et tagatise andja oleks kõrgendatud usaldusväärsuse nõuetega ja suutlik koheselt garantiisummat välja maksma“. Oleme nõus ja rõhutame, et just seetõttu võinukski tagatise andja olla kas krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja. Tagatiste andja juriidiline vorm, ärisuund ega pakutavate teenuste fookus ei saa muuta neid kolme tagatise andjat üksteisest sisuliselt paremaks või halvemaks. Kui väide on, et ükski finantseerimisasutus või kindlustusandja ei suuda garantiisummat krediidiasutusega samaväärselt kiiresti välja maksta, tuleks selles osas esitada konkreetsed argumendid , mitte lihtsalt arvamus.  RÜ/KA hinnangul „Arvestades KAS §-s 205 sätestatut, kohaldub KAS regulatsioon üksnes osaliselt vaid nendele finantseerimisasutustele, kes kuuluvad krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi või on krediidiasutuse valitseva mõju all.“ Audiitorid ei ole siinkohal RTK-ga lõpuni nõus. Võttes arvesse KAS § 5 17  lõiget 1 ja § 1102 lg 5 punkti 3 nähtub et, finantseerimisasutuse tegevus ei ole piiritletud üksnes §-is 205 sätestatud krediidiasutuse konsolideerimisgrupiga, vaid see määratlus on oluliselt laiem.  Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaaris öeldakse „… Finantsinspektsioon ei teosta järelevalvet kõikide KAS või RahaPTS tähenduses finantsteenuseid pakkuvate finantseerimisasutuste üle, sh ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla hoiu-laenuühistud, mistõttu olenemata sellest, et neile on kehtestatud seadusega erinevad nõuded likviidsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, ei teostata nõuete täitmise üle tegelikult mingit kontrolli“. AA hinnangul tagatise kontekstis on asjakohane rääkida finantseerimisasutusest KAS § 5 lg 1 mõistes, kuivõrd tagatistehingud on KAS § 6 lg 1 p 6 mõistes finantsteenused. Nende kahe sätte koosmõjus on ilmselge, et tagatistehinguid ei ole õigustatud tegema üksnes krediidiasutused. Vale ei ole finantseerimisasutusest rääkida ka RahaPTS § 6 lg 2 loetelu mõistes, kuivõrd sealgi on omakorda hulk variante välja toodud. Samas ei ole asjakohane arutleda teemal, mis seaduse mõistes, mis finantseerimisasutus millise tagatise väljastada saaks. AA jääb seisukohale, ETÜ soovituse kohaselt tuleks tagatise väljastamist lubada nii krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt, mitte üksnes krediidiasutuse poolt, kuna tagatise väljastajate ring on oluliselt laiem kui üksnes krediidiasutused.  RTK eeldus, et krediidiasutus on kindlustusandjast motiveeritum tagatist kiiresti realiseerima ning kindlustusandja on orienteeritud üksnes juhtumi menetlemisele ja oma huvide kaitsele on meelevaldne. Asjaolu, et kindlustusandja põhitegevus seostub kindlustustegevusega, pole kuidagi seotud tagatistehinguga. Kindlustusandja kõrvaltegevus võib seostuda ka tagatistehingutega, mille puhul tagatise andja garanteerib garantii saajale esimesel nõudmisel tagatise väljamaksmise. Sellises olukorras ja sellise „toote“ puhul ei järgne kindlustusmenetlust. Tegemist on erinevate finantsteenustega, mida pole õige segamini ajada, kuna tagatistehingu puhul kindlustustegevuse reeglid üks-ühele ei kehti.  Lisaks toome välja, et audiitoritele teadaolevalt on nii krediidiandjate kui ka kindlustusandjate puhul garantiid väljastatud lepingu alusel, mis sätestab garantii realiseerimisel nõuded ettevõtjate vastu.  Kommentaaris viidatakse RRO 08.02.2023 seisukohale garantiiaja tagatise küsimuse kohta. Nimetatud RRO seisukoht on antud alla rahvusvahelist piirmäära jääva hanke osas, kus garantiikirja summa pidi eeldatava maksumuse kohaselt jääma umbes 6000 euro piiresse. Auditeeritud hanke puhul oli tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, kus garantiikirja suurus oli üle 3,9 miljoni euro. Kuna RRO annab oma vastuse lähtuvalt päringus märgitud andmetest, siis seetõttu ei ole RRO seisukoht meie kaasuse puhul asjakohane. Lisaks märgivad audiitorid, et RRO oma vastuses ütleb, et päringus välja toodud tingimus „… tagatist aktsepteerida üksnes krediidiasutuse garantiikirjana …” võib mõjutada võimalike hankes osalejate ringi.  Audiitorid pööravad RÜ/KA tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 otsuses nr 3-21- 613 on välja toodud olulised seisukohad: 1) ka kindlustusandjaga sõlmitud garantiilepingus võib olla kokku lepitud, et garantii makstakse välja tingimusteta; 2) nii krediidiasutusele kui ka kindlustusandjale esitatavad likviidsusnõuded on piisavad, et tagada garantii väljamaksmine. Kokkuvõtvalt on audiitorite seisukoht, et hankija, nõudes tagatise väljastamist üksnes krediidiasutuselt, on seadnud pakkujatele riigihankele juurdepääsu piirava iseloomuga tingimuse, kuivõrd tagatis- ja garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka krediidiandjad ja finantseerimisasutused. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 18 Kinnitame lõpparuande 19 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Ingrid Kuld I auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 17.02.2023 19  Hr Priit Tampere SA Viljandi Haigla Meie 20.02.2023 nr 10-5/1280-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Tampere Edastame Teile projekti nr 2014-2020.2.04.18-0074 „Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud nüüdisajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks“ auditi lõpparuande nr ERF-358/2022. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (19 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Peep Peterson, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 611 3294 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272