Justiitsministeerium Teie 03.02.2023 nr 8-1/934, JUM/23-
[email protected] 0138/-1K/
Meie 17.02.2023 nr 1.2-3/610-2
Kooskõlastuskiri menetlusest osavõtjatele tasu
maksmise korra muutmise eelnõule
Lugupeetud justiitsminister
Olete Sotsiaalministeeriumile esitanud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele
tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Toetame püüdlusi
korrastada kohtupsühhiaatria ekspertiisi valdkonda. Esitame määruse eelnõule siiski mõned
märkused.
Palume täiendada määruse eelnõu sättega, mis kohustab Justiitsministeeriumi teatud
regulaarsusega tasumäärasid üle vaatama. Leiame, et fikseeritud summadena õigusaktis
kehtestades võivad tasumäärad kiiresti taas ajale jalgu jääda. Ühtlasi palume täiendada
eelnõu selliselt, et tasumäärade üle vaatamisel võtaks Justiitsministeerium arvesse
tarbijahinnaindeksi muutusi ja tervishoiutöötajate alampalgakokkulepet. Arvestades, et
ekspertiisi tegevate spetsialistide töötasu reguleerib sektori kollektiivlepe, leiame, et
kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasude määramisel ei ole mõistlik juhinduda üksnes Vabariigi
Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Eelnõuga muudetavas määruses kasutatakse töö eest makstava tasu mõiste tähistamiseks
läbisegi termineid „palk“ ja „töötasu“, sealjuures viidatakse Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud tunnipalga alammäärale. Kuivõrd Vabariigi Valitsus kehtestab töötasu (sh
tunnitasu) alammäära ning terminit „tunnipalga alammäär“ ei kasutata, palume termini kasutus
määruse eelnõuga ühtlustada selliselt, et muudetavas määruses kasutataks läbivalt terminit
„töötasu“.
Määruse eelnõu seletuskirjas märgite, et EKEI-l on õnnestunud sõlmida koostöökokkuleppeid
kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemiseks suuremate haiglatega üle Eesti. Palume
seletuskirjas selgitada, kuidas haiglatega koostöökokkulepete sõlmimisel tagatakse eksperdi
õiguste, kohustuste ja vastutuse täitmine menetlusseadustike mõttes. Juhime tähelepanu, et
kohtupsühhiaatria ekspertiis ega ka kohtupsühholoogia ekspertiis ei ole tervishoiuteenus või
muu vaimse tervise teenus, mille eesmärk on inimese tervise parandamine.
Määruse eelnõu seletuskirjas toote välja, et Eestis on umbes 220 psühhiaatrit, kellest umbes
50 teeb ekspertiise. Selgitame, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine nõuab spetsiifilisi
eriteadmisi ning see eeldab vastavat täiendõpet, mida riik praegu ühtselt ei paku ega rahasta.
Juhime tähelepanu, et psühhiaatrite järelkasv on aastatega vähenenud, mistõttu on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
lähiaastatel oodata ka kohtupsühhiaatria ekspertiisi teenust osutavate psühhiaatrite arvu
vähenemist. Avaldame kartust, et kui kohtupsühhiaatria ekspertiisi alast täiendõpet ühtselt ei
reguleerita ega rahastata, võib see mõjutada ekspertiisi teenuse kvaliteeti, mis tõstatab
küsimusi ekspertiisisubjekti põhiõiguste kaitse tagamise kohta. Palume seletuskirjas selgitada,
kuidas on plaanis vastav väljaõpe korraldada ja rahastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Ingrid Ots-Vaik 6269 252
[email protected]
Virge Kuningas-Turu 6269 114
[email protected]