Kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu

Rahandusministeerium Riigikantselei 16.02.2023 nr 1-4/23/701 Sotsiaalministeerium Kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ eelnõu. Eelnõu koosneb kolmest punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve ja määratakse projekti elluviija. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kiimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliima-eesmärkide elluviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Riskihindamise kontroll-leht Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon Arvamuse avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi arengukava juhtkomisjonile Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 11.01.2023 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonda täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium  Keskkonnaministri ….2023 käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ Lisa 1 Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliima- eesmärkide elluviimiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima- eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. 2.3. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, näitajatesse „Võrdsed võimalused“, „Ligipääsetavus“ ja „Keskkond ja kliima“ ja mõõdikutesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on kliima-eesmärkide elluviimine: a) Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide läbiviimine kohaliku omavalitsuse tasandil ja juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide maandamiseks koos sellesisuliste koolitustega KOVidele ja üldsusele; b) Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia tegevuskava uuendamine ning elluviimine. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. 3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 4. Tulemused 4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on keskkonnaministeeriumi kliimakommunikatsiooni strateegia loodud ja selle järgi tegevusi rakendatud. Toetuse kasutamise tulemusena on kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks edendatud vastupanuvõimet, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: 2024 Näitaja nimetus ja Alg- 2029 Aasta vahe Selgitav teave mõõtühik tase sihttase sihttase Osakaal inimestest, kes Andmete allikaks on on kliimamuutuste 2023, 2025, 2027 ja Tulemus- Ei mõjudest teadlikud ja 59 2019 85 2029.a läbiviidava näitaja kohaldu tegutsevad Eurobaromeetri (%) uuringu tulemused. Rakendus -kava Unikaalsete KOVide Kohalike omavalitsuste näitajad arv, kus on toimunud arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus Väljund- infopäevad ja/või kus on Ei 0 7 50 on rakendatud näitaja rakendatud kliima kohaldu kliimamuutustega kohanemise ja kohanemise ja - leevendamise meetmeid leevendamise (KOV-ide arv) meetmeid. 4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeeriumi eelarve - ja strateegiaosokond. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosokonna ning avalike suhete osakonna, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 2 6.8. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale. 6.9. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 6.10. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 5 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 946 664,69 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 872 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.6 kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimise kulud; 9.2.7 kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja –tegevuskava elluviimise ja uuendamisega seotud otsesed kulud. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 3 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. 11.6. Pidama arvestust projektis osalevatele ettevõtetele antava vähese tähtsusega abi kohta, teavitama neid projekti raames neile antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest ning esitama sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega, kui toetus on vähese tähtsusega abi punkti 16.1. mõistes. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 4 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul. 13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1 Punktis 3.1. a) nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2 Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda 16.3 Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33. 16.4 Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. 5 16.5 Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.6 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.7 Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 6  Keskkonnaministri ….2023 käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ Lisa 2 Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaas-finantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 5 819 605,52 5 819 605,52 5 819 605,52 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa Rahastaja (EUR) Riiklik kaasfinantseering 872 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 946 664,69 Toetus kokku 5 819 605,52 KOKKU 5 819 605,52  Tulemusnäitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus: 01.01.202331.12.2029 Programmi tegevus: KOV Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- kliimameetmed ja muud kohanemise kogusumma toetus finantseering meetmed (EUR) (EUR) (EUR) a) Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimine kohaliku omavalitsuse tasandil ja juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide Osakaal inimestest, kes on maandamiseks koos sellesisuliste kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja 5 493 580,52 4 669 543,44 824 037,08 koolitustega KOVidele; tegutsevad (% – 85) b) Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsiooni- strateegia ja –tegevuskava elluviimine ja uuendamine. Otsene personalikulu 283 500,00 240 975,00 42 525,00 Ühtne määr 42 525,00 36 146,25 6 378,75 Kokku: 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83  Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi kliima-eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e-post [email protected], tel 626 2986) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond (edaspidi KLO) projekti elluviijaks. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi kliima-eesmärkide elluviimiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumises „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise SFOSi number 21.2.3.13. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ning katastroofiriski ennetamine. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste saavutamise eest vastutab Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljund- ja 1 tulemusnäitajasse, mille sisu ja raporteerimise tingimused on detailselt ära kirjeldatud perioodi 2021- 2027 näitajate metoodikas. Tegevusega soovitakse suurendada kliimamuutustealast teadlikkust, kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutus- ja planeerimisspetsialistide, planeerijate ning arhitektide seas. Lisaks suurendatakse kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimekust. Projekti põhjendatus Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Laiemale üldsusele ehk Eesti elanikkonnale suunatud kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja –tegevuskava vajavad uuendamist ja kliimakommunikatsiooni tegevused elluviimist. Eesti elanike kliimateadlikkus on märgatavalt madalam kui EL keskmine (allikas: eurobaromeetri kliima-teemaline sotsiaaluuring). Ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitav Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring tõi ühe põhijäreldusena välja, et Eesti elanikud tunnetavad globaalseid probleeme nagu kliimamuutused sageli kaugete ning Eesti jaoks ebaolulistena. See näitab, et juba ka Eesti keskkonnas aset leidvaid muutusi (suviste kuumalaine sagenemine, invasiivsete võõrliikide levimine, taristu tormirikked, tõrked tarneahelates jms) ei osata veel seostada globaalsel tasandil toimuvate muutustega. Seetõttu on äärmiselt oluline suunata Eesti elanike kliimateadlikkuse tõstmisele suuremat tähelepanu. Kavandatud tegevusteks on kohalike omavalitsustele (edaspidi KOV) ja üldsusele suunatud koolituste, teavituskampaaniate, infopäevade ja seminaride läbiviimine ning seeläbi teadlikkuse tõstmine kliimamuutustest ja vastavate kliimameetmete elluviimine. Kliimaalasest teadlikkusest sõltub otseselt ka kogu kliimapoliitika rakendamise edukus. Eraldi tähelepanu on pööratud kohalikule tasandile ja ruumilisele planeerimisele, kuidas detailplaneeringu faasis arvestada kliimamuutustega ja kliimariske maandada nt hoonestamistingimused üleujutusohuga aladel, rannikualade erosiooniga arvestamine, soojussaare efekti maandamine jms. Selleks on plaanis läbi viia pilootprojektid konkreetsete detailplaneeringute näidetel ja nende alusel koostada juhendmaterjalid kliimamuutustega arvestamiseks ja riskide maandamiseks kohalikul tasandil. Olulised komponendid on ka teadlikkuse suurendamine ohu korral käitumiseks, elanikkonnakaitse olemusest teavitamine ning ekstreemsete ilmastikunähtuste tagajärgedega toimetulemise süsteemide, taristute ja ökosüsteemipõhisete tegutsemisviiside välja töötamine ja tutvustamine elanikkonnale. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Konkreetsed pilootprojektid ja aastate lõikes tehtavad tegevused kinnitatakse käesoleva projekti juhtrühmas. Samuti kehtestatakse seal valikukriteeriumid, mille alusel nähtub, kuidas eespool kirjeldatud põhimõtteid reaalselt rakendatakse. Projekti kuluefektiivsus Projektis toetuse kasutamise kuluefektiivselt tagab elluviija, arvestades tehtavate kulude otsest projekti eesmärkide täitmise panustamise vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib projekti juhtrühmaga enne projekti detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks volitatakse keskkonnaministeeriumi kliimaosakond, kes kaasab avalike suhete osakonna. Projekti elluviija on võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma kuna ta on üks 2 kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Selle tagab riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirja punktis 2.3 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käskkirjas toodud tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Võrdsed võimalused saavad arvestatud avaliku ruumi planeerimise abil ning toetatavad tegevused panustavad mõõdikusse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise kliima teemade rakendamisele. Ligipääsetavus nii paljudele erivajadustega gruppidele tagatakse toetuse kasutamisel tegevuste rakendamisel, kus on see võimalik, toetuste panustamist selleesse teemasse mõõdetakse „Ligipääsetavuse näitaja“ abil. Regionaalarengu toetamiseks ei ole toetusmeede eraldi suunatud. Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga: „Keskkonnatrendide indeks“. Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Tegevus toetab ka Eesti 2035 aluspõhimõtet, mille kohaselt on Eesti aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada Projekt panustab „Eesti 2035“ mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Keskkonnatrendide indeksi näitajateks on näiteks pinnaveekogumite seisund (%) ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus (%). Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise eesmärgiks on tõsta elukeskkonna kvaliteeti (nt eelistada rohe-ja sinitaristut halli taristu asemel, rakendada looduspõhiseid lahendusi, maandada hoogsadudest tingitud üleujutuste riski ja vähendada kuuma ilmaga kaasnevat soojussaarte efekti). Eesti elanike keskkonnateadlikkus on suurenenud, aga see pole piisavalt suunanud inimeste käitumist ja tegutsemist kliimasõbralike valikute eelistamise suunas. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede väärtustamine; igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundiparandamine ja selleks vajalikud investeeringud. Avalikkuse teavitamisel projektis tehtavatest töödest tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele ja elanikele, kellel puudub juurdepääs internetile. Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või säilitades piirkondades kaitstavaid elupaikasid ning veekogumeid. Investeeringute elluviimisel arvestatakse kohalike kliima-ja energiakavadega, piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa muuhulgas biomajanduse arengule ja töökohtade tekkele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. 3 Toetatavad tegevused ei suurenda eraldi regionaalset erinevust elukeskkonnaga rahuoleku vaatest. KOVide valimis arvestame Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustega, mis käsitleb küll NUTS3 regioone ja asulatüüpe, kuid annab lõppkokkuvõttes vaid hinnangu, kuidas Eestis piirkondlikult keskkonna - ja kliimateadlikkus varieerub. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja aidatakse kaasa keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele ja kommunikatsioonistrateegiates ja planeeringute puhul arvestatakse vastava sihtgrupiga. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. 1. Kliimamuutustega arvestamise pilootprojektide (detailplaneeringute näitel) läbiviimine kohaliku omavalitsuse tasandil ja juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide maandamiseks koos sellesisuliste koolitustega KOVidele. Tegu on KeM poolt hangitava tööga ruumilise planeerimisega tegelevatele ettevõtjatele (näiteks keskkonnamõju hindamisega tegelevad konsultatsiooniettevõtted, planeerijate ühing, energiaagentuurid või muud), kes siis koostöös KOVidega need detailplaneeringute näited, juhendi ja koolitused korraldavad. 2. Kliimavaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia tegevuskava uuendamine ning elluviimine. Tegu on samuti sisse tellitavate töödega (kommunikatsioonistrateegia dokument ning erinevad kommunikatsioonitegevused kommunikatsiooniagentuuridelt/loovagentuuridelt/meediamajadelt ning kliimanäituse ideekonkursi riigihange-suunatud samuti loovagentuuridele) Pilootprojektid on konkreetsed detailplaneeringud, mis siis näidislahendusena kliimariskidega arvestamise kohta saavad juurde ka juhendi ja koolitusmooduli (mis on suunatud KOVidele nt ruumilise planeerimisega tegelevad eksperdid). Detailsem tegevusplaan on järgmine: * Kliimakommunikatsiooni strateegia ja tegevuskava elluviimine suurendamaks Eesti inimeste ja organisatsioonide teadlikkust kliimamuutuste mõjude leevendamise ja kohanemise vajaduse ja võimaluste kohta. Selleks on plaanis läbi viia erinevaid tegevusi: kampaaniad, seminarid; ka KOVide teadlikkuse suurendamine (kohalikule tasandile suunatud juhendmaterjal koos koolitustega; katseprojektid - konsultant valib nt kaks käimasolevat detailplaneeringut, mille baasilt tuleb sisend juhendmaterjali). * Kliimakommunikatsiooni strateegia (2022-2023) elluviimine 2023.aastal sh kliimateemalise näituse ettevalmistamine näituse kuraatori abiga, näituse kujundusideede konkursi läbiviimine ja näituse loovidee hankimine Eesti muuseumitesse. * kliimakommunikatsioonistrateegia sõnumite ja tegevuskava uuendamine (2023. a II pooles) ning tegevuskava elluviimine * KOVide pilootprojektide ja ruumilise planeerimise juhendmaterjali-suuniste väljatöötamine (2024. a jooksul) * Kliimakommunikatsioonistrateegia 2024+ tegevuskava elluviimine (perioodil2024-2026) * Järgmise perioodi kliimakommunikatsiooni strateegia 2027+ koostamine (2026.a II pool) * Kliimakommunikatsioonistrateegia 2027+ tegevuskava elluviimine (perioodil2027-2029) Detailne tegevusplaan võib muutuda. Juhtrühmas kinnitatakse detailne tegevusplaan, mille alusel asutakse projektis tegevusi ellu viima. Projektijuhi ametikoha loomine (2023.a -2029.a kuni 1,0 ametikohta), 7 korda 40 500 personal. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Meede ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Keskkonnaministeerium teostas analüüsi ise ning võttis aluseks ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks kliima-eesmärkide elluviimine. Näitajate kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Toimub teadlikkuse tõstmine kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest. Kliimamuutustest teadlikkuse suurendamine läbi teavituskampaaniate, koolituste, infopäevade ja haridusprogrammide nii kohanemise kui ka leevendamise osas nii elanike seas üldiselt kui ka KOVide maakasutuse, planeerimise spetsialistide, planeerijate ja arhitektide seas. Suureneb inimeste osakaal, kes on kliimamuutuste mõjudest 5 teadlikud ja tegutsevad. Andmete allikateks on 2023., 2025., 2027. ja 2029.a läbiviidud Eurobaromeetri uuringu tulemused. Andmete topeltlugemine välistatakse erieesmärgi tasandil. KOV-ide teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse KOVide maakasutuse ja planeerimisspetsialistidele koolitusi ja töötubasid, üldsusele suunatud kliima kommunikatsioonistrateegia uuendamine ning meetmete elluviimine (nt üldsusele suunatud kliimakampaaniate korraldamine) ning toetatakse KOVide kliima- ja energiameetmeid. KOVide kaasatuse puhul loetakse iga KOV ühekordselt, andmed tulevad vahe- ja lõpparuannetest. Andmed tulevad projekti juhtrühmast, andmed esitab Keskkonnaministeerium. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeeriumi eelarve - ja strateegiaosokond, ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviijaks volitatakse Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised tegevused ja objektid ning millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 5 819 605,52 eurost on planeeritud kommunikatsioonikava uuendamiseks, teavitamiseks ja koolituseks hinnanguliselt 1 500 000 eurot. KOVidele suunatud pilootprojektide elluviimiseks vajalik summa selgub juhtrühmas. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeerium. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja varaliste kahjude ennetamisele. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma 6 tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Olenevalt projekti raames tehtud tegevuse eesmärgist, mis tuuakse detailsemalt välja projekti lõpparuandes, tuleb kestvuse nõude puhul hinnata iga tehtud tegevuse ja soetatud objekti kasutamise eesmärki ja vajadust. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse riigiabi kohaldumine. Riigiabi andmine tegevuste elluviijale Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on, et toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Tegemist on Keskkonnaministeeriumi avalik-õiguslike ülesannetega, mis langevad Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 6 kohaselt ministeeriumi valitsemisalasse, kuuluvad sama määruse § 10 kohaselt ministeeriumi pädevusse ning on kooskõlas nimetatud määruse § 7 kohaselt ministeeriumi tegevuse eesmärgiga. Seega võib asuda seisukohale, et tegemist ei ole riigiabi andmisega tegevuste elluviijale. Riigiabi andmine teistele lõppkasusaajatele Lisaks tuleb analüüsida, kas antaval abil on täiendavaid lõppkasusaajaid ning kui jah, siis kas sellisel juhul vastab abi andmine riigiabi määratlusele. 7 Toetatavad tegevused on defineeritud TAT eelnõu alapunktis 3.1. (vt ülal). TAT seletuskirja eelnõu alapeatükis „Projekti põhjendatus“ (lk 2) öeldakse täiendavalt, et: „Kavandatud tegevusteks on KOVidele ja üldsusele suunatud koolituste, teavituskampaaniate, infopäevade ja seminaride läbiviimine ning seeläbi teadlikkuse tõstmine kliimamuutustest ja vastavate kliimameetmete elluviimine.“ Kuigi TAT eelnõu punkti 3.1. a) praegusest sõnastusest nähtub, et pilootprojektide alusel korraldatavad koolitused korraldatakse „KOV-dele“, võib eelnimetatud seletuskirja tsitaati mõista ka nii, et koolitused on lisaks suunatud ka üldsusele. Keskkonnaministeerium on selles osas täiendava konsultatsiooni käigus KIK-le selgitanud, et tegemist võib olla planeerimise ning KMH/KSH alaste koolitustega, kus lisaks KOV-ide spetsialistidele saavad osaleda ka vastava valdkonna spetsialistid erasektorist. Seega võivad koolituste lõppkasusaajad olla muuhulgas ettevõtjad. Vastavad koolitused võivad minu hinnangul kaasa tuua ettevõtjate või nende tööandja pädevuse tõusu oma tegevusvaldkonnas. Kuna koolitused on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ja eestikeelsed, ei saa ka välistada, et koolitusel osalemine annab ettevõtjatele turul eelise. Ka osalemise piiriülest mõju turule ei saa sellisel juhul välistada, kuna vastavas sektoris tegutseb palju ettevõtteid ka teistes Euroopa Liidu riikides ning nende tegevuse ulatus ei pruugi olla piiratud vaid koduriigiga. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osasid TAT eelnõu punkti 3.1. a) alusel läbi viidavaid koolitusi saab lugeda riigiabiks EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1. Täpsemalt tuleb riigiabiks lugeda koolitused, milles käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning millel osalevad muuhulgas ettevõtjad. Riigiabi saajateks oleks koolitusel osalevad ettevõtjad. Võttes arvesse abi võimalikku rahalist mahtu, riigiabi võimalikke toetusmäärasid ja menetlusökonoomia põhimõtet, on selge, et riigiabi andmine EL üldise grupierandi määruse või Euroopa Komisjonilt taotletud riigiabi loa alusel oleks punkti 3(a) tegevuste puhul ebaotstarbekas. Seega jääb üle võimalus lugeda koolituste kaudu antav abi vähese tähtsusega abiks lõppkasusaajatele. Mis puutub TAT eelnõu punkti 3.1.b) tegevusi, siis sättes hõlmatud kommunikatsioonitegevused on oma olemuselt avalikud ning sisult üldise iseloomuga. KIK-i hinnangul ei ole tuvastatav, et need saaksid anda mingile ettevõtjale või ettevõtjate grupile eelise majandustegevuses. Seetõttu ei tule neid lugeda riigiabiks EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 mõistes. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad tegevused eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 8 Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis veekogumite 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 tervendamine KOVi kliimameetmed ja muud 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 kohanemise meetmed Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Eraldi toimub ka sekkumise „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ juures toetuse andmine käskkirja ja määruse kaudu. KOVide Kogukulu (euro) EL toetus (euro) omafinatseering (euro) KOVidele määruse kaudu 3 827 453,30 3 253 335,31 574 117,99 antav toetus: Riiklik Kogukulu (euro) EL toetus (euro) kaasfinantseering (euro) Käesoleva käskkirja kaudu 5 819 605,52 4 946 664,69 872 940,83 antav toetus: Kokku: 9 647 058,82 8 200 000,00 1 447 058,82 Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju 9 Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad tõsta kliima-alast teadlikkust ning parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimustega seotud ohu olukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaministeeriumi arengukava juhtkomisjonile. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0195 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bdbb86df-df2e-475f-b158-1d93c48c48c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bdbb86df-df2e-475f-b158-1d93c48c48c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main