Sotsiaalministeerium · 15. veebruar 2023
- Viit
- 5.2-2/750-1
- Registreeritud
- 15. veebruar 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-2/2023
- Vastutaja
- Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 17. märts 2023
Sisu (failidest)
Saatja: <"SM Info">
Saadetud: 15.02.2023 16:03
Adressaat: <"SM Info">
Teema: FW: Sugurakkude doneerimine
From: Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts <> Sent: Wednesday,
February 15, 2023 2:40 PMTo: Peep Peterson <>Cc: Maris Jesse
<>; Heidi Alasepp <>Subject: Sugurakkude doneerimine
Lugupeetud minister,
Käesoleval aastal on meedias tõstatatud munarakkude doonorluse temaatika,
oleme teadlikud, et Eesti Naistearstide Selts (ENS) on seoses
munarakudoonorlusega saatnud seisukohavõtu tervise- ja tööministrile.
Sugurakkude doonorlusega seonduv on olnud aktiivselt arutelul ka eelmise
aasta sügisel loodud Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsis (EVES)
ning avaldame siinkohal valmisolekut asjakohaseks koostööks EV
Sotsiaalministeeriumiga. EVES nõustub, et sugurakkude (seemne- ja
munarakud) doneerimisega seonduv regulatsioon Eestis vajab
kaasajastamist, sh doonorlust käsitlevate terviseandmete kogumise viis ja
kvaliteet.
Sugurakkude doonorlus puudutab kõiki Eesti viljatusravikeskusi ning
paljusid sealseid patsiente, see on väga mitmetahuline teema, milles
tuleb arvestada nii doonori, retsipiendi, tulevase lapse ja kõigi
osapoolte lähedaste huvidega. Pelgalt munarakudoonorite hüvitise ja
doneerimise piirmäära seadmine pole pikas perspektiivis piisav,
et kaitsta nii retsipiente, doonoreid kui tulevast last. Lisaks
sugurakkude doonorlusega seonduvale peame oluliseks, et korrastada ka
kogu viljatusravisse puutuva andmestiku kogumine riiklikul tasandil ning
leiame, et neid teemasid on otstarbekas käsitleda kompleksselt.
Oleme varasemalt teavitanud Sotsiaalministeeriumi EVES loomisest ja
valmisolekust olla aktiivseks kaasamõtlejaks riiklike seisukohtade
kujundamisel reproduktiivmeditsiini puutuvatel teemadel ning soovime teha
parima, et meie ühine seisukoht oleks edasistes aruteludes arvesse
võetud.
Soovime EVES liikmete kaasamist edasistesse aruteludesse, enne kui
algatada muudatused viljatusraviga seotud seadusandluses ja kehtivas
korras.
EVES ühendab nii avalikus kui ka erasektoris tegutsevate viljatusraviga
seotud erialade esindajaid embrüolooge, naistearste, meestearste, õdesid
ja ämmaemandaid - kõikidest Eestis tegutsevatest viljatusravi
osakondadest ja kliinikutest. Oleme oma eesmärgiks seadnud, et viljatuse
murega naistele ja meestele oleksid Eestis parimad võimalikud tingimused,
seda nii õiguslikus, ravi kättesaadavuse kui viljatusega seotud
spetsialistide erialadeülese koostöö tähenduses. Soovime olla heas
partnerluses nii riigiasutuste kui kõigi teiste viljatusravisse puutuvate
organisatsioonidega.
Seltsi eesmärgiks on ühiselt edendada ja esindada reproduktiivmeditsiini
valdkonda Eestis.
Heade soovidega ja koostöösse uskudes,
EVES juhatus
Ailen Aluri
Kai Haldre
Karin Rosenstein
Kristjan Pomm
Tuuli Dmitrijeva
Peep Peterson 15 . veebruar 2023 Tervise- ja tööminister EV Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Teema: Sugurakkude doneerimine Lugupeetud minister, Käesoleval aastal on meedias tõstatatud munarakkude doonorluse temaatika, oleme teadlikud, et Eesti Naistearstide Selts (ENS) on seoses munarakudoonorlusega saatnud seisukohavõtu tervise- ja tööministrile. Sugurakkude doonorlusega seonduv on olnud aktiivselt arutelul ka eelmise aasta sügisel loodud Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsis (EVES) ning avaldame siinkohal valmisolekut asjakohaseks koostööks EV Sotsiaalministeeriumiga. EVES nõustub, et sugurakkude (seemne- ja munarakud) doneerimisega seonduv regulatsio on Eestis vajab kaasajastamist , sh doonorlust käsitlevate terviseandmete kogumise viis ja kvaliteet. S ugurakkude doonorlus puudutab kõiki Eesti viljatusravikeskusi ning paljusid sealseid patsiente, see on väga mitmetahuline teema, milles tuleb arvestada nii doonori, retsipiendi, tulevase lapse ja kõigi osapoolte lähedaste huvidega. P elgalt munarakudoonorite hüvitise ja doneerimise piirmäära seadmine pole pikas perspektiivis piisav , et kaits ta nii retsipiente, doonoreid kui tulevast last. Lisaks sugurakkude doonorlusega seonduvale peame oluliseks, et korrastada ka kogu viljatusravisse puutuva andmestiku kogumine riiklikul tasandil ning leiame, et neid teemasid on otstarbekas käsitleda komplek s selt. Oleme varasemalt teavitanud Sotsiaalministeeriumi EVES loomisest ja valmisolekust olla aktiivseks kaasamõtlejaks riiklike seisukohtade kujundamisel reproduktiivmeditsiini puutuvatel teemadel ning soovime teha parima, et meie ühine seisukoht oleks edasistes aruteludes arvesse võetud. Soovime EVES liikmete kaasamist edasistesse aruteludesse, enne kui algatada muudatused viljatusraviga seotud seadusandluses ja kehtivas korras. EVES ühendab nii avalikus kui ka erasektoris tegutsevate viljatusraviga seotud erialade esindajaid – embrüolooge, naistearste, meestearste, õdesid ja ämmaemandaid - kõikidest Eestis tegutsevatest viljatusravi osakondadest ja kliinikutest. Oleme oma eesmärgiks seadnud, et viljatuse murega naistele ja meestele oleksid Eestis parimad võimalikud tingimused, seda nii õiguslikus, ravi kättesaadavuse kui viljatusega seotud spetsialistide erialadeülese koostöö tähenduses. Soovime olla heas partnerluses nii riigiasutuste kui kõigi teiste viljatusravisse puutuvate organisatsioonidega. Seltsi eesmärgiks on ühiselt edendada ja esindada reproduktiivmeditsiini valdkonda Eestis. Heade soovidega ja koostöösse uskudes, EVES juhatus Ailen Aluri Kai Haldre Karin Rosenstein Kristjan Pomm Tuuli Dmitrijeva