Tegevusaruanne

ASUTUSE SISESEKS KASUTAMISEKS SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI JÄRELEVALVE TALITUSE 2022. AASTA TEGEVUSARUANNE Õiguse ja järelevalve osakond, järelevalve talitus Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevuse registris .......................... 4 2.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuetega seotud menetlustoimingud ............................... 5 2.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud menetlustoimingud ............................... 5 2.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel ......................................................... 5 3. Asendushooldusteenuse järelevalve .............................................................................. 7 3.1 Järelevalve fookused ................................................................................................... 7 3.2 Järelevalve metoodika ................................................................................................. 7 3.3 Järelevalves tuvastatud rikkumised .............................................................................. 8 3.4 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused ...............10 4. Järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle .............................................................................11 4.1 Metoodika ja fookused ................................................................................................11 4.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................12 4.3 Ettepanekud ja soovitused KOVidele ..........................................................................14 4.4 Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö korralduse järelevalve Tartu Linnavalitsuses ....14 4.5 Asendushooldusteenuse osutamiseks riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse järelkontroll .............................................................................15 5. Lapsehoiuteenuse järelevalve .......................................................................................16 5.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................16 5.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................16 5.3 Järelkontroll ................................................................................................................16 6. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve ............................................18 6.1 Järelevalve fookused ..................................................................................................18 6.2 Järelevalve metoodika ................................................................................................18 6.3 Järelevalve tulemused ................................................................................................18 6.4 Järelkontrollid ..............................................................................................................19 7. Kogemusnõustajate õppekava vastavus .......................................................................21 8. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järelevalve .............................................................22 8.1 Järelevalve metoodika ................................................................................................22 8.2 Järelevalve tulemused ................................................................................................22 8.3 Järelkontroll ................................................................................................................24 9. Erihoolekandeteenuse järelevalve .................................................................................25 9.1 Järelevalve tulemused ................................................................................................25 9.2 Soovitused ..................................................................................................................26 10. Kirjalike pöördumiste lahendamine ............................................................................28 10.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused ........................................................................28 1 10.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused ........................................28 10.3 Metoodika .................................................................................................................29 2  1. Sissejuhatus Aastal 2022 tegeles Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus lisaks järelevalve tegemisele ka erinevate kriisiteemadega. Seoses sõja puhkemisega Ukrainas ning sõjapõgenike saabumisega tegeleti majutuskohtade korraldamise, põgenike informeerimise ning majutusteenuse eest osutatud arvete kontrollimisega. Vastavalt juurdetulnud tööülesannetele kohandati ka tööplaani ning pea pool järelevalve talitusest viidi üle tööle kriisimeeskonda. Võrreldes 2021. aastaga viidi järelevalveid läbi vähem. Järelevalveid tehti asendushoolduse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse üle. Kohalikes omavalitsustes (KOV) tehti kompleksjärelevalveid KOV korraldatavate sotsiaalteenuste ja lastekaitsetöö korralduse üle. Lisaks tehti järelevalveid erihoolekandeteenuse ja lapsehoiuteenuse osutamise üle, kogemusnõustajate koolituse vastavust sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ ning dokumendipõhist järelevalvet teenuseosutajate tegevuslubade osas. Lapsehoiuteenuse üle tehti järelevalveid nendes asutustes, kelle osas laekus SKAle märgukirju. Kuna ka 2022. aastal oli COVID-19 levik laialdane, siis jätkasime juba eelneval aastal väljatöötatud metoodika kasutamisega: lisaks isikukaitsevahendite kasutamisele püüdsime lühendada paikvaatlustel asutuses viibimise aega, mitmeid intervjuusid korraldasime veebi vahendusel. Kuigi kaugteel intervjueerimine ei saa täielikult asendada paikvaatlust, on see siiski üks võimalik alternatiiv olukorras, kus asutuse kohapealne külastamine pole mõistlik. Tähtis töölõik on ka tegevuslubade väljastamine ja majandustegevuse registri paranduskannete ülevaatamine. Tegevuslubasid väljastame käesoleval ajal viiele teenusele: asendushooldus, lapsehoid, erihoolekanne (ööpäevaringne ja toetavad teenused), sotsiaalne rehabilitatsioon ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus. Kuna tegevuslubade välja andmise üheks aluseks on ka isikupõhised nõuded, on talitus aktiivselt kaasatud kavandatavete ja/või tehtavate seadusemuudatuste ettevalmistuste arutelul. Kõigest eelpoolt kirjeldatust saate täpsemalt lugeda meie 2022. aasta järelevalve aruandest. Nagu ka eelnevatel aastatel, leiate teemad aruandest valdkondade kaupa. Toome välja valdkondades tuvastatud rikkumised, teenuseosutajatele andud soovitused ning tehtud ettekirjutused. 3  2. Tegevuslubade väljastamine ja muutmine majandustegevuse registris Joonis 1. Tegevuslubade arv seisuga 31.12.2022. Toimingud, mida SKA teeb on järgmised: esitatud taotluste kontrollimine, taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks, registriandmete parandamine, uue tegevusloa väljastamine, üldõigusjärglasele tegevusloa üleandmine ja majandustegevusest loobumise kinnitamine. Joonis 2. MTRis tehtud toimingud teenuste lõikes. 4 Majandustegevuse registri kaudu teavitatakse ka teenuseosutajaid. Teenus Teavituskirjad sisu Aeg SEH ja SÜH Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon kuulutab välja konkursi parimate jaanuar 2022 sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks 2022. aastal. SEH ja SÜH Alates 01.03.2022 on sõlmitud MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Märts 2022 Nõustamiskeskusega (edaspidi HENK) uus leping, mille alusel saab HENK Teile ja Teie töötajatele vajadusel pakkuda juhtumipõhist nõustamis- ja juhendamisteenust, mis sisaldab riski –ja probleemse, sh raskesti mõistetava käitumise juhtimiseks vajalike teadmiste jagamist ja juhendamist. Nõustamis- ja juhendamisteenuse aitas võimalust kasutanud teenuseosutajatel keeruliste olukordadega edaspidi oluliselt paremini toime tulla. Leping nõustamisteenuse osutamiseks kehtib meil partneriga kuni 2022. aasta lõpuni, mis tähendab, et Teil on võimalus aasta lõpuni nõustamisi saada. SEH Asutused, kes omavad MTRis tähtajalist tegevusluba tingituna Mai 2022 tegevusjuhendajate kvalifikatsiooninõuete mittevastavuse tõttu ja tegevusloa kehtivus on kuni 01.07.2022, siis sellest järgneval päeval ehk 02.07.2022 ei oma need asutused õigust tegevusloal märgitud teenuskohtades samas mahus isikutele teenust osutada. SEH ja SÜH II tõhustusdoosi infokiri hoolekande asutustele Juuli 2022 SEH ja SÜH II tõhustusdoosi infokiri hoolekande asutustele August 2022 SÜH Üldhoolekandeasutuste teabepäevTartus, 22.11 või Tallinnas, 25.11 Detsember (REACT-EU projekt Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrolli 2022 alase toimepidevuse suurendamine). 2.1 Tegevusjuhendajate haridusnõuetega seotud menetlustoimingud Tegevusjuhendaja haridusnõude mittevastavuse tõttu oli SKA väljastanud tähtajalisi tegevuslubasid tähtajaga 01.07.2022 enamasti ASile Hoolekandeteenused. Kõik tähtajalised tegevusload menetleti ja kontrolliti ning otsusega muudeti tähtajatuks. Tegevusjuhendaja haridusnõudeid muudeti ja alates 01.05.2022 sotsiaalkaitseministri määruse nr 38 alusel võib tegevusjuhendajana töötada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja läbinud 40- tunnise tegevusjuhendaja baaskoolituse. Kui 2021. aastal ilmnes, et 13 tegevusjuhendajal oli põhiharidus, siis 2022. aastal need puudused kõrvaldati. Kõigil tegevusjuhendajatel, kes on kantud tegevusloale, on vähemalt kesk- või keskeriharidus. 2.2 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud menetlustoimingud Rehabilitatsiooniteenuse osutamise loakohustus on reguleeritud SHS §-ides 147-150. SHS § 153 punktis 2 on sätestatud, et sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara, kuid sama kohustust ei ole rehabilitatsiooniteenusele sätestatud. Samas osutatakse rehabilitatsiooniteenust ka lastele. 2.3 Üldised tähelepanekud tegevusloa menetlemisel Lastekaitseseadust muudeti ja 01.10.2022 jõustus § 20 (Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud). Sama paragrahvi lõiked 1 ja 11, mille kohaselt on teenuseosutajal kohustus kontrollida lapsega töötava isiku tausta, et teda ei ole karistatud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175–179 või 187 sätestatud kuriteo eest ja seda nii Eestis kui ka välismaal. 5 See on tekitanud lisakohustuse teenuseosutajale ja samuti tegevuslubade menetlejale- SKAle. Isikute kohta, kes ei ole välismaal pikemalt elanud või viibinud, saab kontrolli teostada karistusregistri kaudu, aga välismaalt samade andmete päring on tekitanud just teenuseosutajatele täiendavaid töökohustusi ja kontrollimise võimalikke lahendusi ei ole ka seaduse seletuskirjas selgitatud. Välisriigist karistatuse kohta informatsiooni saamine on suuremahuline, sest lastele vahetult teenust osutavaid isikud ainult lapsehoiuteenuse osutamisel on üle 1100 inimese. SKA algatusel käivad parima lahenduse otsingud/läbirääkimised. Sageli unustatakse ettevõtja hoolsuskohustus- majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamine peab toimuma majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Haridusandmete sisestamine- valed andmed, poolikult täidetud, välismaal omandatud hariduse puhul on vaja ENIC/NARIC hinnang lisada, märkimata jääb tervisetõend. Tegevuskohtade osas puuduvad tihti Pääste- ja Terviseameti hinnangud ruumidele. Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita kannet tervishoiutöötajate registrist, sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogi haridus tekitab teenuseosutajal segadust, sageli lisatakse sotsiaalpedagoog meeskonda spetsialistina. Erihoolekandeteenuse osas on lisatud üks inimene mitme erineva teenuse osutamise tegevusloale (eraldi tegevusload- igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise teenus päeva-/nädalahoid), kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning sügava- ja liitpuudega isikutele). SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus- nimetatud teenuste osutamisel teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. SHS toob välja ka miinimumtundide arvu, mille üle teenuseosutaja on kohustatud arvestust pidama. On olnud ka olukordi, kus rehabilitatsiooniteenuse meeskonnaliikmed korduvad mitme erineva teenuseosutaja meeskonnas. 6  3. Asendushooldusteenuse järelevalve Järelevalve käigus kontrollis SKA asendushoolduse teenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaitseseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 2022. aastal viidi läbi järelevalve kuues ja järelkontroll kaheksas asenduskodus/perekodus. Ettekirjutus tehti ühele asendushooldusteenuse osutajale, kus viidi järelevalve läbi 2021. aastal. Järelevalvete planeerimisel ja läbiviimisel tehti tihedat koostööd SKA lastekaitseosakonna asendushoolduse talitusega. 3.1 Järelevalve fookused Ka 2022. aastal oli SKA asendushoolduseteenuse järelevalves erilise tähelepanu all seisukoht, et kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on traumakogemusega lapsed. Asendushooldusteenuse järelevalves olid fookuses taas järgmised kvaliteedipõhimõtted: Isikukesksuse kvaliteedipõhimõte - lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine; ning turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine; - teadlik vanemluse võtmine; - perepõhine territoorium, perevanem, kuuluvus, olme, elurütm, osalemine; - iga lapse individuaalsed eesmärgid, suunamine ja tuleviku planeerimine (mõtestatud ettevalmistus iseseisvaks eluks läbi lapseea), lapse turvatunne ja teadlikkus; - traumakogemusega lapse baasvajadus on usalduslik suhe täiskasvanuga, sellele rajaneb lapse turvatunne, koostöötahe, arengupotentsiaal; - tingimuste loomine usaldusisiku olemasoluks ja toetus usaldussuhte hoidmisel. Tervikliku lähenemise kvaliteedipõhimõte - traumakogemusega lapsele vajaduspõhiste tugiteenuste võimaldamine; - esmane hindaja, toetaja asutuses, kes viib õigete ekspertidega kokku; - vajaduspõhiste tugiteenuste rahastamine asutuse eelarvest (kulumudeli osa) või lepingupõhiselt; - perevanema koostöö terapeudiga, igapäevased kodused harjutused, juhiste järgimine; - tugispetsialistide värbamine asutuse koosseisu; - eestkosteasutuse proaktiivne roll lapse heaolu tagamisel asendushooldusteenusel, initsiatiiv kontaktihoidmisel nii lapse kui perevanemaga, traumateadlik kõrvalvaade (mõistmine, kohalolu, abi, teenused), erinevate spetsialistide kaasamine. Töötajate pädevuse kvaliteedipõhimõte - oskustele/väärtustele vastavate töötajate värbamine; - asutuse väärtused ja eetikanormid; - perevanema traumateadlikkus, koolitus, metoodikad; - perevanema ressursid/toetus tööks traumeeritud lastega; - nõustamine, supervisioon, kovisioon, tugiteenused, motiveerimine, arenguvestlused. 3.2 Järelevalve metoodika SKA püüab järelevalvet teostades tekitada teenuseosutajatele võimalikult vähe halduskoormust. Järelevalve korras on SKAl dokumentide ja teabe nõudmise õigus, kuid andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja asutuste omanike kohta, mida on võimalik saada riiklikest andmekogudest (näiteks SKAIS, STAR, MTR, TÖR, Äriregister), asutustelt ei nõuta. Ka 2022. aastal olid järelevalve paikvaatlustele kaasatud SKA laste heaolu osakonna töötajad, kes panustasid laste küsitlemisel. 7 Lisaks asenduskodu juhile, omanikele, töötajatele ja lastele, küsitleti asutuse koostööpartnereid (rehabilitatsiooniasutused, haridusasutused jne) ja eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi tagasisidet isikukesksuse, tervikliku lähenemise ja töötajate pädevuse kohta teenuse osutamisel. 2022. aastal viidi kõik järelevalved asendushooldusteenuse osutajate juures läbi ette teatamata, et saada võimalikult tõene pilt teenuse osutamise kvaliteedist. Järelevalvete käigus pöörati tähelepanu teenuseosutajate koostööle lapse rahvastikuregistri järgse ehk eestkostjaks oleva KOViga. Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane roll lapse huvide eest seismisel. Asendus/perekodus järelevalvet tehes kontrolliti, kas KOVi lastekaitsetöötaja külastab last vähemalt kaks korda aastas, kas lapse juhtumiplaani tegevuskava täitmisele ja hindamisele on kaasatud laps ning asendushoolduse teenuse osutaja. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitati välja, kas lapsel on eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja kontaktid ning usalduslik suhe lastekaitsetöötajaga. 3.3 Järelevalves tuvastatud rikkumised 2022. aastal teostati kuus järelevalvet ja kaheksa järelkontrolli järgmistes teenuse osutamise asutustes: MTÜ Ühing Lootus Tulevikku, Laste Hoolekande Asutus Lootus, Anija Vallavalitsus, AS Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodu, MTÜ Toomapere, MTÜ Õnnepuu, MTÜ Vahtramägi, MTÜ Avatud Värav Kiikla Lastekodu, Koeru Perekodu, Haiba Lastekodu, MTÜ Veskivärav, MTÜ Mynthouse. Viies asutuses viidi läbi riiklik järelevalve, ühes haldusjärelevalve. Kokku tuvastati 2022. aasta järelevalvete käigus asendushooldusteenuste osutamisel 12 asutuses 18 rikkumist. Enim rikkumisi (6) tuvastati MTÜ-s Ühing Lootus Tulevikku, kolm rikkumist MTÜ-s Toomapere, kaks rikkumist Haiba Lastekodus, Anija Vallavalitsuses ja AS Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodus ja üks rikkumine MTÜ-s Õnnepuu. 8 Joonis 3. Riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumised asutuste kaupa. Neljal teenuseosutajal oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud aja jooksul edastamata; asendushooldusteenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud MTRs (MSÜS § 30 lg 2), mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul) ning samas olid MTRis andmed inimeste kohta, kes enam asutuses ei tööta. Neljal asutusel oli täitmata SHS § 7, mille kohaselt tehakse laste hoolekandeasutuse sisehindamist vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Sisehindamise käigus hinnatakse lasteasutuse töökorraldust ja töökeskkonda ning tegevuste tulemuslikkust lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Kahes asutuses oli puudusi SHS § 4512 lg 1 täitmisel, mis kohustab teenuseosutajat tagama asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. Kahes asutuses oli täitmata SHS § 4513 p 12 nõue, mille alusel peab perevanem, asenduskodu kasvataja ning perevanema või asenduskodu kasvataja abiline olema läbinud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud täienduskoolituse või peavad kohustuma selle läbima ühe aasta jooksul tööleasumisest arvates vaatamata perevanema/töötaja erialasele ettevalmistusele. Üks asutus rikkus LasteKS § 20, mis sätestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud, kuna ei olnud SKAle tõendanud, et töötaja osas on LasteKS § 20 sätestatud nõuetele vastavust kontrollinud. Sama asutus eksis ka LasteKS § 24 lg 1 vastu, mis keelab lapse hooletusse jätmist, lapse vaimset, emotsionaalset, kehalist ja seksuaalset väärkohtlemist, sealhulgas lapse alavääristamist, hirmutamist ja kehaline karistamist, samuti lapse karistamist mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. 9 Kaks teenuseosutajat ei olnud loonud LasteKS § 36 lg 2 toodud tingimusi, mis aitavad tagada LasteKS § 36 lg 1 sätestatud lasteasutuses viibiva lapse õiguse kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. 3.4 Järelevalves tehtud tähelepanekud ja teenuseosutajatele antud soovitused SKA andis 2022. aastal läbiviidud järelevalvetes asutustele asendushooldusteenuse kvaliteedi parendamiseks järgmised soovitused: • Lähtuda asendushooldusteenuse pakkumisel asendushooldusteenuse kvaliteedijuhisest; • Viia perevanematega kord aastas läbi arenguvestlused, et muuhulgas välja selgitada töötajate personaalse täiendkoolituse ja -tööalase toetuse ning arengu vajadused; • Viia läbi lasteasutuse süsteemne sisehindamine, kus muuhulgas oleks kaardistatud laste turvalisuse tagamise riskid ja meetmed riskide maandamiseks; • Pöörduda lastega vajadusel Rajaleidja poole õppenõustamiseks; • Tõhustada koostööd laste elukohajärgsete omavalitsustega; • Kasutada ja lähtuda laste ettevalmistamisel iseseisvaks eluks teaduspõhistest juhendmaterjalidest (näiteks "Infojuhis asendushooldusteenusel iseseisvuvatele ja ellu astuvatele noortele" ja "Asendushooldusel täisealisteks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine"); • Kaaluda asenduskodu ümberkorraldamist perevanemate süsteemile, et tagada asendushooldusteenus, mis vastab lapse vajadustele, tagab lapse õigused ja heaolu ning on nii peresarnane kui ka lapsekeskne; • Kaaluda asutuse juhtimise ümberkorraldamist nii, et puuduks institutsionaalse elu ja distantseerunud inimsuhete kahjustav mõju lapse arengule; • Kaasata lapsi oma toa sisustamise ja kujundamise juurde; • Korraldada koolitus perekodus elavate laste tervisest tulenevate erivajaduste spetsiifikast lähtuvalt, et perevanemad saaksid paremini aru laste haigustest, nende mõjust lapse enesetundele ja arengule ning saaksid infot lapse toetamise võimalustest; • Tagada, et kõik perevanemad oleksid läbinud traumateadliku perevanema koolituse; • Ühtlustada perevanemate erinevaid nõudmisi ühes ja samas peres; • Suunata ja motiveerida lapsi, kelle vaba aeg on sisustamata, huvitegevusele, seda eriti suveperioodil; • Otsida lahendusi perekodu terava sisekliima leevendamiseks, loomaks eeldusi peresarnastele ja usalduslike suhetele perevanema ja laste vahel; • Muuta sõnastust vägivalla juhtumite ennetamise ja lahendamise korras, kus on märgitud perekodu „kasvandiku“ ülesanded. SKA juhtis tähelepanu, et asendushooldusteenust saavate laste ja noorte sildistamine „kasvandikeks“ on taunitav ja iganenud. Teenusel olevad lapsed peavad kasvama võimalikult peresarnastes tingimustes ning neid tuleb kohelda tavaliste lastena; • Töötada koos laste ja perevanematega läbi vägivalla juhtumite ennetamise ja lahendamise kord ning lapse õigused; • Viia läbi professionaalselt juhendatud arutelusid ja koolitusi vägivalla teemadel nii lastele kui perevanematele. 10  4. Järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle 2022. aastal viidi läbi viies kohalikus omavalitsuses kompleksjärelevalve, mille eesmärgiks oli kontrollida KOV üksuses sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraldust ja KOVi ülesannete täitmist lastekaitsetöö korraldamisel. Järelevalves kontrolliti KOV üksuse poolt SHSis sätestatud 13 sotsiaalteenuse osutamist, sh KOV hallatavate sotsiaalhoolekandeasutuste (päevakeskused, üldhooldusteenuse osutajad) tööd ja lastekaitse ülesannete täitmist. Kompleksjärelevalve viidi läbi Anija, Kastre, Mulgi ja Nõo Vallavalitsustes ning Maardu Linnavalitsuses. Varasemad ohuprognoosid olid aluseks eelpool nimetatud KOVides järelevalve menetluste läbiviimiseks. Joonis 4. Kohalikes omavalitsuses tuvastatud rikkumised ja antud soovitused 2022. aasta kompleksjärelevalvetes 4.1 Metoodika ja fookused KOV kompleksjärelevalve ettevalmistamiseks toimus põhjalik eeltöö KOV üksuse üldandmete ja sotsiaalteenuste osutamisega tutvumiseks (kohaliku omavalitsuse veebileht, S-veeb, STAR) ning järelevalve üldiseks planeerimiseks. Töötati välja erinevad küsimustikud lähtudes sotsiaaltöötaja ametikohast (sotsiaalvaldkonna juht, lastekaitsevaldkonna juht; sotsiaaltööspetsialistid ja lastekaitsespetsialistid). Järelevalve eelanalüüsiks esitasid KOVid dokumendid sotsiaalvaldkonna töötajate (ametnikud, sotsiaalteenuste osutajad, lastega töötavad spetsialistid) nõuete täitmise kohta (haridus, karistusregistri väljavõte jms). Lisaks tutvuti KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise määrustega ja KOVide arengukavadega. Järelevalvemenetluses kasutatud meetoditeks olid dokumentide vaatlus ja analüüs, paikvaatlused, intervjuud, e-kirjavahetus, sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) täitmise analüüs. Sotsiaalvaldkonna töötajatelt ja valdkonna juhtidelt saadud kirjalikke ja suulisi vastuseid kasutati järelevalve akti koostamisel. Samuti küsitleti KOVide koostööpartnereid, et saada ülevaadet võrgustiku- ja ennetustööst. Lastekaitsetöö järelevalves fokuseeriti järelevalve lastekaitse töö protsessidele (kuidas on korraldatud, missuguseid metoodikaid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), 11 võrgustikutööle ja koostööpartnerite kaasatusele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja peamised koostööpartnerid) ning ennetustööle (kuidas on KOVis korraldatud ennetustöö). Analüüsiti lastekaitse juhtumeid (STAR keskkonnas ja paberkandjal toimikud) ja tutvuti lastekaitsetööd korraldavate muude dokumentidega (ametijuhendid, sisekorra eeskirjad jms, kasutusel olevad blanketid). Lisaks võeti fookusesse lastekaitsetöötajate haridus ja kutsenõue. Järelevalve aktis on kajastatud eraldi peatükkidena lastekaitseseaduses kehtestatud nõuete täitmine ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate nõuete täitmine. Kõikides KOVides ja KOV hallatavates asutustes (päevakeskus, üldhooldekodu) toimusid kompleksjärelevalve raames paikvaatlused, millele eelnes järelevalve avakoosolek, kus osalesid kas vallavanem või abivallavanem ja sotsiaalosakonna töötajad. KOV kompleksjärelevalve fookused: 1. SHS § 3, 4, 9-13 järgimine; 2. lastekaitsetöö ülesannete täitmine lastekaitseseaduse (LasteKS) alusel. 3. KOV üksuse korraldatava abi korraldamine (SHS 2.peatükk): • sotsiaalhoolekandelise abi andmine ja hindamiskohustuse täitmine • koduteenus • tugiisikuteenus • väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus • täisealise isiku hooldus • isikliku abistaja teenus • varjupaigateenus • turvakoduteenus • eluruumi tagamine • sotsiaaltransporditeenus • võlanõustamisteenus • lapsehoiuteenus • asendushooldusteenus • järelhooldusteenus 4.2 Järelevalve tulemused Sotsiaalhoolekande valdkonna järelevalve tulemused Järelevalves osalenud KOVidel oli sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuete täitmisel üksikuid (3-4) rikkumisi. Ühel juhul (Kastre Vallavalitsus) ei olnud kehtestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda varjupaiga-, turvakodu- ja võlanõustamisteenuse osutamise kohta. Maardu Linnavalitsus on asendanud võlanõustamisteenuse tasuta õigusabi pakkumisega, mille tõttu ei ole täidetud SHS § 44 lõige 1. KOVidel on esmane vastutus tagada SHSs sätestatud ülesannete täitmiseks nõuetele vastavate sotsiaaltöötajate ning LasteKSs sätestatud ülesannete täitmiseks lastekaitsetöötajate olemasolu. Kastre Vallavalitsuses ja Mulgi Vallavalitsuses on tööl sotsiaaltöötaja, kes pole omandanud kõrgharidust (SHS § 4 punkt 3) ning lastekaitsetöötaja nõuetele ei vastanud Mulgi ja Nõo Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistid. Nimetatud rikkumiste kohta tehti KOVidele ettekirjutus, mille koostamine jäi 2023. aasta jaanuarikuusse. Järelevalves tuvastati rikkumine ka juhtumikorralduse põhimõtte mitterakendamisel (SHS § 9 lõige 1). Kui isiku toimetuleku parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, on vajalik koordineerida koostööd abi andmisel. 12 Sotsiaalteenuste osutamist täisealistele abivajajatele üldjuhul STARi ei sisestata. Kasutatakse enamasti KOVide dokumendihaldusprogrammi ning dokumentide säilitamist paberkandjal ja/või digitaalses toimikus. KOVide arengukavades on kajastatud sotsiaalhoolekande vajadused ja eesmärgid. Ühel KOVil ei olnud lastekaitsevaldkonda arengukavas kajastatud. Järelevalves osalenud KOVide sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad hindavad isiku abivajadust terviklikult, kasutades selleks hindamisinstrumenti ning vajadusel teostatakse kodukülastus ja tehakse koostööd isiku võrgustikuga. KOVide hinnangul on sotsiaalteenused abivajajatele kättesaadavad. Sotsiaalteenuse taotlemiseks on kehtestatud avalduse vorm, kuid sotsiaalteenuseid on võimalik abivajajatel taotleda ka vabas vormis avaldusega. Peamisi sotsiaalteenuseid (koduteenus, tugiisikuteenus, eluruumi tagamise teenus) osutatakse KOV allasutuste kaudu, milleks on loodud sotsiaalmajad ja/või päevakeskused. Järelevalves ilmnes, et sotsiaalhoolekandelise abi andmise korrad (SHS § 14 lõige 1) sisaldavad piiranguid puudeliikide ja/või raskusastmetest lähtuvalt ning teenuseid ei osutata, kui abivajajal on olemas seadusjärgsed ülalpidajad. Lisaks eeldati teenuse saamisel, et abivajajal on olemas abistaja (nt hoolduse seadmine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus). Järelevalve raames selgub, et kõige kättesaadavam sotsiaalteenus on koduteenus, mida osutavad kõik järelevalves osalenud KOVid. Tugiisikuteenust võimaldatakse enam lastele, sh puuetega lastele. Enamike KOV sotsiaaltöötajate hinnangul täisealised isikud ei ole 2022. aastal tugiisikut vajanud, välja arvatud üksikud juhtumid Kastre ja Maardu Vallavalitsuses. Ka isikliku abistaja teenuse osutamine on pigem erandlik sotsiaalteenus. KOV sotsiaaltöötajate hinnangul pole isikliku abistaja teenust 2022. aastal vajatud. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tagamiseks ostetakse teenust väljaspoolt valda asuvatelt teenuseosutajatelt, kuid kahel KOVil on teenuse vajadus kaetud oma haldusterritooriumil asuva teenusepakkujaga või KOV allasutusega. Kompleksjärelevalve raames koostati eraldi järelevalve aktid Mulgi Hoolekandekeskuses (Mulgi Vallavalitsus) ja SA Hooldekodu Härmalõng (Kastre Vallavalitsus). Nimetatud asutustes olid rikkumised järgmised: hooldusplaanide koostamisel ei lähtutud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest (isikukesksus ja kaasamine); ebapiisavalt oli tööl personali, et tagada klientide abivajadus vastavalt hooldusplaanile ning tööl ei olnud nõuetele vastavad hooldustöötajad; ettevõtted ei täitnud hoolsuskohustust majandustegevusega seotud asjaolude muutustest teavitamisel (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõige 2). Lastekaitsetöös tuvastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused Viies järelevalves tuvastati kokku 51 lastekaitse tööalast rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende rikkumiste puhul oli LasteKS §-de 21, 28 ja 29 lõigete ning SHS § 10 rikkumised. Peamiselt olid välja selgitamata laste huvid (§ 21), ei hinnatud lapse abivajadust (§ 28), ei rakendatud lapsele abi osutamisel võrgustikutööd järgides juhtumikorralduse põhimõtteid (§ 29), ei otsustatud abivajavast lapsest teada saamisest 10 päeva jooksul juhtumi korralduse (mitte)algatamist (§ 29) ega dokumenteeritud lapse arvamust (§ 29). Lastekaitsetöötaja ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele (§ 19) Nõo ja Mulgi Vallavalitsuses, kuna puudus sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Probleeme esines ka juhtumiplaani täitmisel (SHS § 10 lõiked 2 ja 3). Kahes KOVis (Anija Vallavalitsus ja Nõo Vallavalitsus) ei täidetud nõuetekohaselt SHSi § 459, mis reguleerib KOV üksuse kohustusi asendushooldusteenuse osutamisel. Nõo ja Kastre Vallavalitsuse lastekaitsetöötajad ei ole kandnud STARi abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendeid, toiminguid ja menetlustoimingute andmeid (SHS § 144 lõige 1 punkt 8). Kuna kohalikud omavalitsused hakkasid järelevalve menetluse käigus rikkumisi kõrvaldama ja esitasid SKAle rikkumiste kõrvaldamiseks tehtavad sammud, ei pidanud SKA vajalikuks neile lastekaitsetöö osas ettekirjutuse tegemist. Kuid ettekirjutused tehti Nõo ja Mulgi 13 vallavalitsustele, kuna lastekaitsespetsialistid ei vastanud haridusnõuetele. Järelkontrollid kõigis KOVides toimuvad 2023. aastal. Varasemad järelkontrollid on näidanud, et sotsiaalvaldkonnas on suur kaadrivoolavus, mistõttu rikkumiste likvideerimine ja SKA soovituste rakendamine on aeganõudev. Nõo Vallavalitsuses tuvastati järelevalve käigus 17, Anija Vallavalitsuses 12, Mulgi Vallavalitsuses kümme rikkumist, Maardu Linnavalitsuses neli rikkumist ja Kastre Vallavalitsuses viis rikkumist. 4.3 Ettepanekud ja soovitused KOVidele KOV kompleksjärelevalves on enamik ettepanekuid ja soovitusi tehtud lastekaitsetöö arendamise valdkonnas. Kokku anti viiele kohalikule omavalitsusele 22 soovitust. Peamised soovitused KOVidele: • viia vastavusse sotsiaalvaldkonna töötajate ametijuhendid tema tegelike tööülesannetega; • tagada süsteemne ja järjepidev juhtumikorraldus lastekaitsetöös; • taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonna nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid; • lähtuda kohustuslike sotsiaalteenuste määruste kehtestamisel SHS-is sätestatust. Soovitav on tutvuda õiguskantsleri samasisuliste seisukohtadega (https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad); • pöörata suuremat jõudlust ennetustöö ja varajase märkamisega seotud tegevustele; • alustada STAR programmi rakendamist täisealistele isikutele sotsiaalteenuste osutamisel. 4.4 Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöö korralduse järelevalve Tartu Linnavalitsuses 2021. aastal toimus Tartu Linnavalitsuses riiklik ja haldusjärelevalve lastekaitsetöö korralduse üle. Arvestades Tartu Linnavalitsuse lastekaitsetöös tuvastatud puuduste ulatust, tegi SKA 01.02.2022 Tartu Linnavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse. 2022. aastal viis SKA läbi ettekirjutuse järelkontrolli Tartu LV lastekaitsetöös tuvastatud rikkumiste kõrvaldamise kohta järgmiselt: 1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. 2. LasteKS § 17 lõige 2, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks, eesmärgiga tagada LasteKS § 17 lõikes 1 loetletud ülesannete täitmine. 3. LasteKS § 19 lõige 2, mille kohaselt peab lastekaitsetöötaja hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele, koosmõjus LasteKS § 41 lõikega 1, mille kohaselt peab enne LasteKS jõustumist tööle asunud lastekaitsetöötaja LasteKS § 19 lõikes 2 sätestatud nõuded täitma hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. 4. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada 14  saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. 5. LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. 6. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3. 7. LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti, koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. 8. SHS § 10 lõige 3, mille kohaselt eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud kohaliku omavalitsuse üksus täiendab lapse juhtumiplaani pärast lapse asendushooldusele suunamist koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas. Järelhooldusele suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus vaatab isiku juhtumiplaani üle vähemalt üks kord aastas. Ettekirjutus LasteKS § 19 lõige 2 oli Tartu Linnavalitsusel määratud tähtajaks täitmata, mistõttu rakendas SKA VVS § 751 lõike 4 alusel 14.07.2022 sunniraha 400 eurot. LasteKS § 19 lg 2 nõude täitis Tartu LV 28.12.2022. Ülejäänud rikkumised olid järelkontrolli tähtaegadeks kõrvaldatud. 4.5 Asendushooldusteenuse osutamiseks riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse järelkontroll 2021. aastal teostas SKA asendushooldusteenuse osutamiseks riigi poolt eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust 14-s kohalikus omavalitsuses. 2022. aastal viidi viies omavalitsuses (Loksa LV, Rapla VV, Saaremaa VV, Tartu LV ja Võru VV) läbi 2021. aastal tuvastatud rikkumiste järelkontrollid. Järelkontrollid SHS § 144 lg 1 p 5 (asendushooldusteenuse rahastamise andmete STARi kandmine) täitmise kohta tehti Rapla, Saaremaa ja Võru VV-s ning Loksa LV-s. Järelkontrollid SHS § 156 lg 35 (asendushoolduseks eraldatud rahade sihtotstarbeline kasutamine) täitmise kohta viidi läbi Rapla ja Võru VV-s ning Tartu LV-s. SKA tuvastas 2022. aastal, et kõigis viies järelkontrollitud omavalitsuses olid puudused asendushoolduse rahaliste kulutuste STARi kandmisel ja rahade sihtotstarbelisel kasutamisel kõrvaldatud. 15  5. Lapsehoiuteenuse järelevalve Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on seisuga 31.12.2022 kehtivaid lapsehoiuteenuse tegevuslubasid kokku 395. Aasta jooksul väljastati 21 uut lapsehoiuteenuse tegevusluba. Erinevatel põhjustel loobusid majandustegevusest 2022. aastal kuus teenuseosutajat. 5.1 Järelevalve metoodika 2022. aastal toimus kuus järelevalvet viie teenuseosutaja üle. Ühe teenuseosutaja osas teostati kaks järelevalvet sh üks järelevalve dokumendipõhiselt tegevusloa osas. Tegevusloa osas tehti dokumendipõhine järelevalve kokku kahe lapsehoiuteenuse osutaja üle. Kontrollitud tegevuskohad asusid Tallinnas ja Harjumaal. Viiel korral käidi etteteatamata paikvaatlustel. Järelevalvete algatamine oli seotud isikute pöördumistega või teiste ametkondade märgukirjadega. Tulenevalt pöördumiste/kaebuste spetsiifikast olid järelevalve fookused lasteasutustes erinevad. Järelevalve käigus tuvastati kokku 29 rikkumist, tehti kolm ettekirjutust ja anti teenuseosutajatele 15 soovitust. Järelevalve raames kolm teenuseosutajat kõrvaldas järelevalve aktides kaheksa kajastatud puudust. 5.2 Järelevalve tulemused MTÜs MONTESSORI KOOLITUSÜHING tuvastati kahe järelevalvega 12 rikkumist. Enim rikkumisi oli seotud LasteKS § 36, mille puhul ei olnud teenuseosutaja loonud tingimusi, mis aitavad tagada lastekaitseseaduses sätestatud lasteasutuses viibival lapsel õigust kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Samuti oli kuuel kontrollitaval teenuseosutajal täitmata ettevõtja hoolduskohustus, mis tuleneb majandustegevusseadustiku üldosa seaduse §-st 29-30. Teised rikkumised olid seotud sisehindamise korra puudumisega, lapsehoiuteenuse nõuete rikkumisega teenusel viibivate laste maksimaalse arvu osas ning nõuete osas lapsehoidjana töötavale isikule. Teenuse kvaliteedi parandamiseks anti teenuseosutajatele järgmisi soovitusi: • Korraldada töö lastehoius nii, et teenusel olevad lapsed ei jää järelevalveta. Laste järelevalve peab olema tagatud ka juhtudel, kui üks laps eraldub teistest lastest või kui üks lapsehoidjatest on hõivatud mõne teise ülesandega; • Kontrollida vähemalt üks kord aastas ning alati uue töötaja tööle asumisel töötaja karistatust ja vastavust LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele; • Paigutada lastehoiu ruumis nähtavale kohale õiguskantsleri, SKA, lasteabitelefoni ja kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja kontaktid; • Koostada töötajatele juhendmaterjal, kuidas ja millistele kontaktidele teatada abivajavast lapsest (nt kohaliku omavalitsuse kontaktid, lasteabitelefon 116 111) ning hädaolukorras tegutsemise juhis koos hädaabinumbriga 112; • Lähtuda lapsehoiuteenuse sisehindamise läbiviimisel SHS § 3 lõikes 2 välja toodud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine; • Viia asutuse sisehindamise raames läbi teenusega rahulolu küsitlus lapsevanematele; • Pidada arvestust laste teenusel viibimise kohta kuupäeva ja kellaaja täpsusega; • Määratleda lepinguga kindlad kohakasutamise päevad. 5.3 Järelkontroll 2022. aastal viidi läbi üks plaaniline järelkontroll lapsehoiuteenuse osutaja üle (Montessori Koolitusühing MTÜ). Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ettekirjutuses välja toodud rikkumised 16 teenuseosutaja poolt on likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Järelkontrolli tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning järelevalvemenetlus lõpetati. 17  6. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve Järelevalve raames kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) osutamise vastavust SHSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning üldhooldusteenuse osutaja majandustegevuse nõuetele vastavust. 6.1 Järelevalve fookused Üldhooldusteenust osutavate asutuste järelevalvete eesmärgid olid 2022. aastaks samad, mis eelneval neljal aastal. Jätkuvalt oli planeeritud peale seaduses välja toodud nõuete kontrollimise pöörata tähelepanu kvaliteedinõuete täitmisele. Fookused olid seatud isikukesksele lähenemisele, kliendi ja tema lähedaste kaasamisele ning turvalisuse tagamisele teenuse osutamisel. 6.2 Järelevalve metoodika Paikvaatluste käigus vesteldi hooldekodu juhtkonna, töötajate ja klientidega, lisaks tutvuti dokumentatsiooniga (sh klientide hooldusplaanid) ning ruumidega. Menetluse käigus küsitleti ka asutuste omanikke, koostööpartnereid ja klientide eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saadi kõrvalpilk ning tagasiside isikupõhisuse, turvalisuse ja kaasatuse kohta teenuse osutamisel. Vestluste läbiviimiseks kasutati elektroonilisi kanaleid (Telesild, Skype). 6.3 Järelevalve tulemused Järelevalved viidi läbi üheksas hoolekandeasutuses, sealhulgas ühe asutuse kahes tegevuskohas, kokku kümnes tegevuskohas. Nendest seitse olid riiklikud ja kaks haldusjärelevalved. Järelevalved viidi läbi järgmistes tegevuskohtades: Lõuna-Eesti Hooldekeskus Kanepi Kodu, Südamekodud AS Pirita tegevuskoht (paikvaatluse ajal nimetus Pirita Südamekodu OÜ), Põlva Valla Hooldekodu, SA Hooldekodu Härmalõng, Paunküla Hooldekeskus MTÜ, Imastu Hooldekodu OÜ, Koduhooldusteenused OÜ, Mulgi Hoolekandekeskuse Polli ja Mõisaküla tegevuskohtades. Koostati üheksa järelevalve akti, kaks ettekirjutust. Sunniraha kohaldati ühele hoolekandeasutusele. Kokku tuvastati 2022. aasta järelevalvete käigus üldhooldusteenuse osutamisel 40 rikkumist. Enim rikkumisi (üheksa) oli Südamekodud AS Pirita tegevuskohas, kaheksa rikkumist tuvastati SAs Hooldekodu Härmalõng, viis oli Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodus ja Paunküla Hooldekeskus MTÜs, neli rikkumist oli Mulgi Hoolekandekeskuse tegevuskohtades ning Koduhooldusteenused OÜs, kaks Põlva Valla Hooldekodus ja Imastu Hooldekodu Oüs ning üks rikkumine Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodus. Südamekodud AS Pirita tegevuskohale (Pirita Südamekodu OÜ) koostati ettekirjutus kohustustega täita SHS § 21 lõigetes 2 kuni 4 hooldusplaanidele kehtestatud nõuded. Koduhooldusteenused OÜd kohustati ettekirjutusega teatama muutunud andmed majandustegevuse registris, täitma SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 hooldusplaanidele kehtestatud nõuded ning tagama, et hooldusteenust osutab ööpäevaringselt vahetult hooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. 18 Joonis 5. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rikkumised seaduse sätete lõikes Joonis 6. 2022. aastal tuvastatud rikkumiste ja soovituste arv asutuste kaupa 6.4 Järelkontrollid 2022. aastal viidi läbi üheksa plaanilist järelkontrolli. Üheksast järelkontrollist nelja korral kontrolliti, kas ja kuidas on 2021. ja 2022. aastal koostatud järelevalve aktides välja toodud rikkumised teenuseosutaja poolt likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Järelkontrollide tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ja järelevalvemenetlus lõpetati kolmes asutuses (SA Tõstamaa Hooldekodu, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Hellenurme 19 Kodus ning Kanepi Kodus). Ühele asutusele koostati ettekirjutus (Südamekodud AS Pirita tegevuskoht). Viie asutuse puhul toimus järelkontroll 2021. aastal koostatud ettekirjutuse täitmise osas. Neli asutust (Tapa Valla Hooldekodu Sääse tegevuskoht, Halinga Turvakodu MTÜ Vahenurme tegevuskoht, Mulgi Häärber OÜ, Lootuse Rand OÜ) olid ettekirjutuses nimetatud kohustused tähtaegselt täitnud, järelevalvemenetlus lõpetati. OP Eakatekodu OÜ ei olnud ettekirjutuses nimetatud kohustusi täitnud ja tema suhtes rakendati sunniraha ning anti uus tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks. Järgnenud järelkontrolli käigus tuvastati ettekirjutuse nõuetekohane täitmine ja järelevalvemenetlus lõpetati. 20  7. Kogemusnõustajate õppekava vastavus Järelevalves kontrolliti 2022. aastal kogemusnõustajate koolituse vastavust sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ (määrus) kehtestatud mahtudele, sisule ning õppe lõpetamise tingimustele ühes kogemusnõustajaid koolitavas asutuses- Mittetulundusühing Tugi- ja koolituskeskus Usaldus. Järelevalveks saadi sisend MTÜlt Kogemusnõustajate Koda. Järelevalves kasutati info kogumiseks e-kirjavahetust, vestlust koolitusasutuse juhatuse liikmega, koolitajatega ning õppijatega ja dokumentide analüüse. Tuvastati, et asutuses toimub kogemusnõustajate koolitus kooskõlas määrusega. Teenuse kvaliteedi parandamiseks anti koolitajatele kaks soovitust: 1) kajastada tunnistustel tegelikkusele vastav tundide arv (nt praktika teenuseosutaja juhendamisel oli 31,5 tundi, tunnistusel on 30 tundi); 2) selgitada õppijatele, milles seisnevad praktikad teenuseosutaja ja koolitaja juhendamisel. Järelkontrolle algatati kolmes asutuses, milles 2021. aasta II poolaastal olid järelevalvete käigus tuvastatud rikkumised. Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktis välja toodud rikkumised koolitajate poolt likvideeritud ning hinnati koolituse vastavust määruses sätestatule. Järelkontrolli tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning järelevalvemenetlused lõpetati. 21  8. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järelevalve 2022. aastal toimus sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse (SRT) järelevalve 2021. aastal valminud ohuprognoosi alusel. Järelevalve viidi läbi viies asutuses: Aarika OÜ, Life Faktor MTÜ, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus ja SA Sillamäe Haigla. AS Lõuna Eesti Haigla järelevalves jõuti koguda tõendid ja toimus paikvaatlus, kuid akt jäi koostamata. Järelevalve läbiviimise eest vastutav ametnik asus täitma uusi/erakorralisi Ukraina sõja pagulastega seotud kohustusi. Lisaks sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) ja sotsiaalkaitseministri määrustes (edaspidi SoMm nr 66 ja SoMm nr 69) sätestatud SRT nõuetele keskenduti järelevalves ka SHS § 3 lg 2 sätestatud kvaliteedinõuete täitmisele. Fookusesse võeti turvalisus (isiku õiguste kaitse), kaasamine ja isikukesksus. Ühe asutuse (SA Lõuna Eesti Haigla) järelevalve tulemused ei ole käesolevas aruandes kajastatud, kuna aruande tegemise ajal järelevalve menetlus veel kestis. 8.1 Järelevalve metoodika Selleks, et mitte kasvatada järelevalvatavate asutuste halduskoormust koguti mitmeid andmeid järelevalve raames erinevatest andmekogudest (SKAIS-AE, MTR, TÖR) ja tutvuti asutuse koduleheküljel oleva informatsiooniga. Paikvaatlustel planeeriti vestelda nii asutuse/SRT meeskonna juhiga kui ka meeskonna liikmetega. Lisaks asutuse töötajatele intervjueeriti teenusesaajaid ja/või nende seaduslikke esindajaid ning küsitleti koostööpartnereid. 8.2 Järelevalve tulemused Neljas asutuses (ühes asutuses ei tuvastatud ühtegi rikkumist) tuvastati kokku 25 rikkumist, mis on välja toodud joonisel 7 rikkumiste ja asutuste lõikes. Joonis 7. Järelevalves tuvastatud rikkumised 22 Rikkumised jagunesid asutuste vahel järgmiselt: 1. Rehabilitatsiooniplaani tegevuskava otsesed eesmärgid ja/või tegevused ei vastanud määruse nõuetele (SoMm nr 69 § 3 lg 7 p 1) kolmes asutuses: Aarika OÜ, Life Factor MTÜ, SA Sillamäe Haigla. 2. Rehabilitatsiooniplaanide C-osa ja tegevuskavade eesmärgid ei olnud isikukesksed ja/või mõõdetavad (SoMm nr 69 § 3 lg 8 p 1) kolmes asutuses: Aarika OÜ, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, SA Sillamäe Haigla. 3. Asutuses ei olnud koostatud sisehindamise juhendit ega sisehindamist kolme aasta jooksul läbi viidud (SHS § 7 koosmõjus LasteKS § 37), kolmes asutuses: Aarika OÜ, Life Factor, SA Sillamäe Haigla. 4. Rehabilitatsiooniplaani D-osal olevad plaani koostajate andmed ei vastanud määruses sätestatud nõuetele kolmes asutuses (SoMm nr 69 § 3 lg 11 p 9): Aarika OÜ, SA Sillamäe Haigla, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. 5. Rehabilitatsiooniplaani üldeesmärk ei vastanud määruses sätestatud nõuetele kahes asutuses(SoMm nr 69 § 3 lg 5 p 9): Aarika OÜ, SA Sillamäe Haigla. 6. Majandustegevuse isikuline nõue ei olnud täidetud (MSÜS § 6 lg 6 ) kahes asutuses: Aarika OÜ, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. 7. Kaks asutust ei teavitanud loakohustusega tegevusalal tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest (MSÜS § 30 lg 2): Aarika OÜ, Life Factor MTÜ. 8. Ühel korral rikuti: • SHS § 3 lg 2- ei lähtutud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest sotsiaalteenuse osutamisel (tulemustele orienteeritus, terviklik lähenemine, organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine) (SA Sillamäe Haigla); • SoMm nr 69 § 3 lg 4 p 10- rehabilitatsiooniplaani A-osal olevad andmed ei vastanud määruses sätestatud nõuetele (Aarika OÜ); • SoMm nr 69 § 3 lg 5 p 1- hindamisega seotud puudused (Aarika OÜ); • SoMm nr 69 § 3 lg 5 p 7- puudus kirjeldus, millises keskkonnas abivahendit vajatakse ( Life Factor MTÜ); • SoMm nr 69 § 3 lg 7 p 2- sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osa puudus kuni 16- aastase lapse tegevusvõimest tuleneva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kirjeldus (Life Factor MTÜ); • SoMm nr 69 § 5 lg 4 p 10- andmestikus puudus teenust vahetult osutanud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti nimi ja eriala (Life Factor MTÜ); • SoMm nr 66 lisa 1- spetsialistide tegevuse sisu mittevastavus määruse lisas sätestatud nõuetele ( Aarika OÜ). Enam eksiti rehabilitatsioonteenuse eesmärkide sõnastamisel: eesmärgid ei olnud mõõdetavad, isikukesksed ja/või saavutatavad suunamisotsustes märgitud aja jooksul või on teenuste eesmärgid seatud spetsialistile, mitte teenuse saajale. Kirjeldamata oli last kasvatava isiku toimetulek oma rolliga tingituna vanemlikest oskustest, järelevalve tagamise võimalustest, tugivõrgustikust, last kasvatava isiku erivajadusest jm; rolliga toimetulekut mõjutavad riskitegurid (terviseolukord, puue, sõltuvusprobleemid vm); teadlikkus lapse erivajadusest ja motiveeritus info hankimiseks. Kolmes lastele sotsiaalteenuseid pakkuvas hoolekandeasutuses ei olnud tagatud lapse arengut toetavad tingimused ja asutuse järjepidev areng, asutusel puudus sisehindamise kord. Sisehindamise kui pideva protsessi käigus hinnatakse pakutava hoolduse vastavust lapse eale ja arengule ning asutuse töökorralduse ja juhtimise vastavust teenuse osutamiseks. Teenuseosutajaid kinnitasid valdavalt oma vastustes akti kavanditele, et nad võtavad kasutusele meetmed rikkumiste kõrvaldamiseks või kõrvaldasid need juba järelevalve menetluse käigus. Järelkontroll planeeriti SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ja Aarika OÜ-s 2023. aastasse. Life Factor MTÜ-s parandati rikkumised järelevalve menetluse käigus. 23 8.3 Järelkontroll Järelkontroll Aarika OÜ-s SHS § 7 sisehindamise läbiviimise nõuete täitmise kohta on planeeritud peale 01.07.2023, MSÜS § 30 lõige 2, SoMm nr 69 § 3 lõige 4 punkt 1, SoMm nr 69 § 3 lõige 5 punkt 9, SoMm nr 69 § 3 lõige 7 punkt 1, SoMm nr 69 § 3 lõige 8 punkt 1, SoMm nr 69 § 3 lõige 10, SoMm nr 66 lisa 1 on planeeritud peale 01.09.2023. SA-s Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus olid puudused järelkontrolli algatamise ajaks (20.09.2022) MSÜS § 6 lõikes 6 ja SoMm nr 69 § 3 lõige 8 punktis 1 kõrvaldamata. MSÜS § 6 lõikes 6 sätestatud nõuded täideti järelkontrolli läbiviimise ajal (03.10.2022). SoMm 21.12.2015 määruse nr 69 § 3 lõige 8 punktis 1 sätestatud nõuded on SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse esitatud rehabilitatsiooniplaanide C-osades (tegevuskavades) jätkuvalt täitmata- püsititatud eesmärgid ei vasta nõuetele, ei ole põhjendatud, isikukesksed ning mõõdetavad. 2022. aasta rehabilitatsiooniteenuse järelevalvetes tehti kahele asutusele ettekirjutus (SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, SA Sillamäe Haigla). Asutustes tuvastati järgmised rikkumised: • SoMm nr 69 § 3 lg 8 p 1, kuna rehabilitatsiooniplaanide C-osa ja tegevuskavade eesmärgid ei olnud isikukesksed ja/või mõõdetavad. Rikkumiste kõrvaldamiseks (hakata täitma SoMm nr 69 tulenevaid nõudeid) on antud tähtaeg 01.04.2023. • 16.05.2022 ettekirjutuses määratud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 69 nõuete täitmise tähtajal (01.11.2022) oli Sihtasutuse SILLAMÄE HAIGLA riikliku rahastamise leping nr 11.1-2/1255-1 lõppenud, kliendid oli suunatud teiste SRT osutajate juurde ja ettekirjutuse tähtaegse täitmise kontroll ei olnud võimalik 24  9. Erihoolekandeteenuse järelevalve 2022. aastal on läbi viidud kokku 15 riiklikku järelevalvet erihoolekandeteenuste osutamise üle, sh üks järelevalve oli alustatud 2021. aastal ja lõpetatud 2022. aasta kevadel (AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Hellenurme Kodu). Kontrolliti nii erihoolekandeteenuste osutamiseks sätestatud nõuete täitmist kui sotsiaalteenuste üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete täitmist tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõikest 2. 2022. aastal keskenduti kolme kvaliteedipõhimõtte kontrollimisele – isikukesksus, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamine. 2022. aastal oli algatatud 14 järelevalvet järgmiste teenuseosutajate juures: SA Päikesekodu Teenused, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, MTÜ Valga Abikeskus, SA Narva- Jõesuu Hooldekodu, AS Valga Haigla, SA Viljandi Haigla, MTÜ Iseseisev Elu, AS Benita Kodu, Järva Vallavalitsus (Imavere Päevakeskus), AS Hoolekandeteenused (Merimetsa üksus, Mustamäe üksus, Kodijärve Kodu, Uuemõisa Kodu ja Vääna-Viti Kodu). 9.1 Järelevalve tulemused SHS-s ja selle alusel antud õigusaktides ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) sätestatud nõuete rikkumisi oli tuvastatud kokku 50 korral: • sh kaheksa rikkumist- Benita Kodu AS-s; • seitse rikkumist- SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu; • viis rikkumist- Erivajadustega Inimeste Toetusühingus Tugiliisu; • neli rikkumist- SA-s Viljandi Haigla ja SA-s Päikesekodu Teenused; • kolm rikkumist- MTÜ-s Valga Abikeskus, AS-s Valga Haigla ja Imavere Päevakeskuses; • kaks rikkumist- MTÜ-s Iseseisev Elu ja AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus; • üks rikkumine- AS Hoolekandeteenused Mustamäe üksuses ja Uuemõisa Kodus. Kõige rohkem rikkumisi (9 teenuseosutajal) on seotud MSÜS § 30 lõikest 2 tuleneva nõude mittetäitmisega. Teenuseosutajal on kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mis on seotud muuhulgas tegevusjuhendajate töölt lahkumisega ning uute tegevusjuhendajate tööle asumisega. Tegevuslubade kontrollimisel selgus, et mitte kõik teenuseosutajad ei esita majandustegevuse registrisse tegevusloa muutmise taotlust, et SKA saaks kontrollida uute tegevusjuhendajate vastavust nõuetele. SHS § 85 lõikest 1 tulenevalt on teenuseosutajal kohustus koostada isikule tegevusplaan 30 päeva jooksul arvates teenusele saabumisest. Viis teenuseosutajat on seda tähtaega rikkunud. Samuti on viis teenuseosutajat rikkunud SHS § 86 lõiget 1, st vahetu teenuse osutajad ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele (sellest tulenevalt ei ole neid tegevusjuhendajatena ka tegevusloal). SHS § 85 lg 2 p 2 kohaselt peab teenuseosutaja koostama hinnangu tegevusplaani tegevuste elluviimise kohta ja nende mõjust eesmärgi saavutamisele vähemalt üks kord kvartalis. Neljal teenuseosutajal olid need hinnangud tegemata. SHS § 83 lg 1 p 3 kohaselt on teenuseosutajal kohustus koguda ja säilitada teenust saavate isikute dokumente vastavalt õigusaktis nimetatud loetelule. Kolmel teenuseosutajal ei ole teenust saava isiku toimikus ID-kaardi koopiat. SHS § 104 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud ööpäevaringse teenuse osutamisel miinimumnõue tegevusjuhendajate arvule. Kolm teenuseosutajat on osutanud teenust tegevusjuhendajatega, keda on öövälisel ajal vähem kui seaduses nimetatud. 25 Lisaks on rikkumised seotud toetavate erihoolekandeteenuste osutamisega, kus teenuseosutaja ei pea kinni nõudest, et üks täistööajaga tegevusjuhendaja võib osutada teenust maksimaalselt 10 isikule. Ka kogukonnas elamise teenuse osutamisel on rikkumiseks tegevusjuhendajate arvu mittevastavus seaduses sätestatud miinimumnõudele (1:10), lisaks asjaolu, et kogukonnas elamise teenust ei osutata iga päev (SHS § 99 lg 1), vaid ainult tööpäevadel. Rikkumisi ei olnud AS Hoolekandeteenused kahes tegevuskohas- Kodijärve Kodus ja Mustamäe üksuses. Ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega tehakse juhul, kui järelevalves tuvastatakse rikkumised, mis on olulisimad teenusesaaja õiguste vaatenurgast ning on alust arvata, et vaid järelkontrolli tegemise tulemusena teenusesaaja ei pruugi neid kõrvaldada. Aruande koostamise ajaks oli ettevalmistamisel ettekirjutuse kavand Erivajadustega Inimeste Toetusühingule Tugiliisu. 9.2 Soovitused Soovitusi erihoolekandeteenuste osutamiseks anti kokku 60 korral. Enim soovitusi said MTÜ Valga Abikeskus, AS Valga Haigla, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, Imavere Päevakskus, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu. Soovitusi antakse juhul, kui õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud, kuid järelevalve ametnik peab vajalikuks lisada täiendavaid soovitusi kas nõuete täitmiseks või kvaliteetsema teenuse osutamiseks. Põhiliste soovituste sisu: 1. Tegevusplaani eesmärgi sõnastamisel pöörata tähelepanu sellele, et see oleks mõõdetav ning selle saavutamine/mittesaavutamine hinnatav. Ei sobi ühe- kahesõnalised eesmärgid ning eesmärkide sõnastamine tegevusena. 2. Tegevusplaanide aastahinnangus keskenduda enam eesmärgi saavutamisele või mittesaavutamisele. Ei sobi vaid isiku oskuste kirjeldamine. 3. Toetatud elamise teenuse osutamisel on mõistlik pidada teenuse osutamise tundide arvestust nädala kaupa. SHS-st tulenevalt peab seda teenust osutama iga nädal vähemalt kaks tundi. 4. SHS-st tulenevalt peab teenuseosutaja tagama, et vahetult ei osuta teenust isikud, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise või vara. Mõistlik on võtta karistusregistrist vastavad teatised mitte ainult tegevusjuhendaja tööle tulles, vaid üks kord aastas kõigi tegevusjuhendajate kohta. 5. Kaebuste ja ettepanekute lahendamise kord on soovitav panna nähtavale kohale, nt seinale. Selle olemasolu üksnes arvutis ei anna infot selle sisu kohta ei teenusesaajale ega teda külastavale lähedasele. 6. Kaebuste ja ettepanekute postkasti tühjendamine on mõistlik tihemini kui üks kord kuus, st vähemalt üks kord nädalas, et tagada vajadusel probleemide lahendamise operatiivsus. 7. Isikuandmeid sisaldavad dokumendid peavad olema kaitstud, st hoida neid seifis, raudkapis vm lukustatavas kapis. 8. SHS-s on sätestatud ööpäevaringse teenuse osutamisel õendusabi kättesaadavuse miinimumnõuded. Kuigi lepingu kohaselt vastavad õendusabi kättesaadavuse tunnid miinimumnõuetele, siis õde on kohapeal sageli vaid 1/3 ajast. Mõistlik on suurendada õe kohalolu tundide arvu, et tagada teenusesaajatele õendusabi kiire ja kvaliteetne kättesaadavus kohapeal. 9. Ööpäevaringse teenuse osutamisel korraldada rohkem päevategevusi ning kohtumäärusega teenuse osutamisel leida rohkem võimalusi töötamiseks territooriumil. 10. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel peremajades leida võimalusi, et ka öisel ajal oleks igas peremajas kohal üks tegevusjuhendaja, öövälisel ajal soovitavalt kaks 26 tegevusjuhendajat. See on oluline juhul, kui öösel vajab teenussaaja kiiret abi või öövälisel ajal on üks tegevusjuhendaja hõivatud pikalt ühe kliendiga. 27  10. Kirjalike pöördumiste lahendamine 2022. aastal lahendas SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus 354 kirjalikku pöördumist, neist 98 puudutasid lastele ja 256 täiskasvanutele osutatavaid sotsiaalteenuseid. 10.1 Lastele osutatavad sotsiaalteenused • 51 pöördumise puhul oldi rahulolematud lastekaitsetöötaja töö osas (pöördumised sisaldasid valdavalt lastekaitsetöö juhtumikorralduse sisu ja kvaliteedi küsimusi. SKA poole pöördunud lapsevanemate hinnangul ei suhtu lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse lapsevanematesse võrdselt, annavad KOVi esindajana kohtule arvamusi, mis ei tugine tõestele faktidele ning käituvad oma töös ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli taotlesid pöördujad SKAlt juhtumipõhise järelevalve algatamist; • neljal korral kaheldi lastekaitsetöötaja kvalifikatsioonis ning paluti seda kontrollida; • 15 korral oli küsimused-kaebused lapsehoiuteenuse kvaliteedi kohta; • Neljal korral lapsehoiuteenuse tegevusloaga seotud küsimused; • Kuuel korral pöörduti seoses asendushooldus- või järelhooldusteenuse osutamisega (pöördumistele vastati iga kord koostöös SKA laste heaolu osakonna spetsialistidega); • esitati üks teabenõue läbiviidud järelevalvete ja ettekirjutuste kohta toetudes SHS § 4513 lg 1 p 3; • esitati üks taotlus LasteKS § 20 lõikele 4 lastega töötamise keelu ümbervaatamiseks. Juriidilistest isikutest juhtisid tähelepanu lastekaitsetöötajate tegevusele kaheksa advokaadibürood, asenduskodu, kohalikud omavalitsused, õiguskantsleri büroo, Sotsiaalministeerium. Ühel korral küsiti hinnangut Ringkonnaprokuratuurist, kas KOV ametnikud on taganud juhtumis abivajava lapse õigused ning heaolu. Pöördumiste peale algatati järelevalve kahel korral ning sisend järelevalve algatamiseks võeti järelevalve plaani samuti kahel korral. Märgukiri saadeti kahele KOVile, kelle leiti töös hulgaliselt puudujääke ning kus töötav lastekaitsespetsialist ei vastanud nõuetele. Rohkem kui üks kord pöördusid järelevalve talituse poole kaebustega kuus isikut. 10.2 Täiskasvanutele osutatavad sotsiaalteenused ja toetused • 111 pöördumist, mis olid seotud kohaliku omavalitsuse töö probleemide ja küsimustega (nt ei ole rahul sotsiaaltöötajaga; kuhu pöörduda, kui KOVist ei saa abi; teenust ei osutata korrektselt; küsimused tasumise kohta üldhooldusteenuse eest; kuidas saada sotsiaaleluruumi; naabritega probleem, kuid KOV ei aita; kuidas taotleda toetust jne); • 71 pöördumist olid seotud üldhooldusteenuse osutamisega (paluti teha järelevalvet teenuseosutaja üle, küsiti teenusele paigutamise tingimuste kohta, teavitati puudustest teenuse osutamisel, ebapädevast hooldusest, personali puudusest, kohatasu arvestamisest, ebakvaliteetsest hooldustööst jne); • 38 tegevuslubadega seotud pöördumist (väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuste tegevuslubade taotlemine, tegevuslubadega seotud koolituste temaatika, tegevuslubade kehtetuks tunnistamine ja andmete kustutamine tegevusloalt); 28  • 14 erihoolekandeteenuste küsimusi puudutavat pöördumist (kaebused tegevusjuhendajate peale, liikumisvabaduse piiramise osas, infovahetuse probleemidest jne); • 20 erinevate sotsiaalteenustega seotud pöördumist; • 13 toimetulekutoetusega seotud pöördumist; • 13 muud pöördumist (nt ei ole rahul arsti suhtumisega, ei ole rahul kohtulahendiga, sotsiaaleluruumis on prussakad, parkimiskaardi kuritarvitamine jne); • üks PPA nõudekiri väärteomenetluses andmete saamiseks. Juriidilistest isikutest juhtisid tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste osutamisel KOVides või teenuseosutajate poolt kolm advokaadibürood, Sotsiaalministeerium, õiguskantsleri kantselei, Terviseamet (üldhooldekodudest hospitaliseeritud kliendid arstide hinnangul jäetud hooldamata ja väga dehüdreerunud), Päästeamet (üldhooldusteenust osutatakse hoones, mis ei vasta tuleohutusnõuetele), soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (neile laekunud pöördumine käsitleb puudest tulenevat töövõimetustoetust), Tööinspektsioon (palub abi kodanikule vastamisel, et kahes asutuses nõustaja ja tugiisik ei kanna maske) ja erinevad MTÜ-d. Oli ka anonüümseid pöördumisi. Üks isik esitas 41 pöördumist, millele vastati 24 vastuskirjaga. Teine isik esitas 30 pöördumist, millele vastati 19 vastuskirjaga. 10.3 Metoodika SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega, kasutades järgmisi võimalusi: • selgitustaotluse/infopäringu küsimine kohalikult omavalitsuselt või asutuselt, kelle suhtes pöördumine on tehtud; • vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga; • juhtumi menetlemise analüüs sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri STAR andmetele tuginedes; • vestlus pöördujaga. Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja seisukohtadele: • pöördumiste lahendamisele kaasatakse vajadusel SKA sisuosakondi ning õiguse ja järelevalve osakonna õigustalitust; • SKA ei saa hinnata, kas KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja on olnud juhtumipõhiselt objektiivne või mitte, ehk kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud. SKA pädevuses on riikliku – ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete täitmise üle. Töötaja oskuste ja pädevuse osas tuleb pöörduda vaidega KOVi poole, kes kontrollib oma teenistujate tegevuse seaduslikkust; • SKAl ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel õigus kohtumenetluse käigus esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel või menetlussätete rikkumise kohta. Kõik juhtumiga seotud vastuväited saab pöörduja kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule; • järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA kui korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse algatamist või meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks vigadeta kaalutlusõigust; • SKAle esitatud pöördumised on üheks sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste järelevalvete planeerimisel. 29  /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: */ /*Kehtiv kuni: */ /*Alus: Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet*/ /*Teie */ /*nr */ Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie nr 10122, Tallinn [email protected] Tegevusaruande edastamine Tulenevalt sotsiaalhoolekandeseaduse § 157 lg 3 edastame Teile Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse 2022. aasta tegevusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Pärnmäe nõunik Lisa: SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse 2022. aasta tegevusaruanne. Svetlana Kubpart 5170984, [email protected] Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975