Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 09.11.2022 nr 1-6/22-99/3
[email protected] /
Lossi plats 1a Meie 28.02.2023 nr 5.2-2/3720-2
15165, Tallinn
Vastus ettepanekule võtta 2023. a tööplaani haigus-
ja hooldushüvitiste vanemahüvitise järgselt
regulatsioonide muutmiseks lahenduste
väljatöötamine
Lugupeetud Helmen Kütt ja Õnne Pillak
Pöördusite tervise- ja tööministri poole 9.11.2022 ettepanekuga võtta ministeeriumi tööplaani
vanemahüvitise järgselt hooldushüvitisega seotud probleemide kompleksne lahendamine.
Ettepanekule soovisite saada tagasisidet 2023. aasta veebruaris. Samal teemal olete
edastanud ka 18.01.2023 tervise- ja tööministrile küsimused ja ettepaneku:
1. Kas on alustatud ja millal valmib analüüs, mille alusel töötatakse välja haigus- ja
hooldushüvitise maksmise põhimõtete muudatused lapsevanematele, kes on
vanemahüvitiselt tööle tagasi läinud?
2. Teen teile ettepaneku käesoleva aasta sügiseks töötada välja lahendused, et sügisel
koostatava riigi eelarvestrateegiasse teha vajalikud ettepanekud haigus- ja hooldushüvitise
maksmise muutmiseks, et peale vanemahüvitist tööle läinud lapsevanematele hakataks
maksma seda lapsevanema tegeliku sissetulekut arvestades.
Vastuseks selgitame, et Sotsiaalministeeriumi tervise süsteemide arendamise osakond on
2023. aasta tööplaani võtnud analüüsi tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse lahenduste
väljatöötamiseks ja elanikkonnale laiendatud ravikindlustussüsteemile üleminekuks. Haigus-
ja hooldushüvitised (töövõimetushüvitised) on ravikindlustussüsteemi osa, mille edasised
arendused sõltuvad nimetatud analüüsi tulemustest. Tööplaani kohaselt esitab
Sotsiaalministeerium analüüsil põhinevad lahenduste ettepanekud Vabariigi Valitsusele
otsustamiseks 2023. aasta novembris.
Täpsustame, et ravikindlustushüvitiste süsteemi muutmist planeerides peame mh analüüsima,
kuidas tagada võrdne kohtlemine ning tervise- ja vaesusriski ennetamine haigus- ja
hooldushüvitiste määramisel teistele ravikindlustatule, kellel töövõimetuslehele jäämisele
eelneval aastal sissetulekud puuduvad või jäävad alla miinimumpalga või alla sotsiaalmaksu
seaduses kehtestatud alammäära. Leibkondade tervishoiukulude omaosaluskoormuse
andmete kohaselt on haavatavas olukorras ka teised üksi elavad inimesed – nt noored,
puudega inimesed jne. Oluline on silmas pidada ka tervise- ja vaesusriski maandamist mitte
vaid vanemapuhkuselt naasjatel, vaid ka teistel alla 12-aastase lapse hoolduslehel olevatele
lapsevanematel ja töötajatel, kellel haigus- või hoolduslehele eelneval aastal töised
sissetulekud puudusid ja kellele samuti arvutatakse töövõimetushüvitisi alampalgalt või
sotsiaalmaksu seaduses kehtestatud alammääralt. Samas ei pruugi tervise või vaesusriski
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tekkida vanemahüvitise saajatel, kes elavad kahekesi ja lapsevanemal on võimalik valdida,
kes last hooldab.
Samuti võib kehtivas ravikindlustussüsteemis tervise ja vaesusriski inimestele põhjustada
ravikindlustuse katkendlikkus ja sellega kaasnevad kindlustuse ooteajad, mille tõttu tekivad
piirangud tervishoiuteenuste sh töövõimetushüvitiste kättesaadavusele.
Seetõttu ei saa kiiremas tempos, vaid ühe sihtrühma huve silmas pidades, haigus- ja
hooldushüvitiste arvutuste põhimõtteid muuta ning vajalik on põhjalikum analüüs, mis
võimaldab tõenduspõhistel andmetel põhinevat terviklahendust.
Muudatuste elluviimise esimeseks oluliseks etapiks on 2023. aastal tervishoiu rahastamise
jätkusuutlikkuse lahenduste väljatöötamine, mis hõlmab elanikonnale laiendatud
ravikindlustuspõhimõtete kasutuselevõttu, vastava tegevuskava koostamist ning Vabariigi
Valitsuselt otsuse saamist.
Ravikindlustushüvitiste korralduse muutmiseks seadusloome väljatöötamine sõltub
põhimõttelistest poliitilistest valikutest. Nende tegemise järgselt on Sotsiaalministeerium
koostöös Tervisekassaga 2024. aasta I poolaastal valmis teemaga edasi minema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Lii Pärg 6269 278
[email protected]