Valge Raamatu tegevuste sisendid

Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 28.02.2023 09:03 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: Valge Raamatu tegevuste sisendid Manused: 5-820231173-1 27.02.2023 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, February 27, 2023 5:34 PM To: Tallinna Tehnikaülikool <[email protected]>; Jaak Viilipus <[email protected]>; Priit Sauk <[email protected]>; Marek Rauk <[email protected]>; [email protected]; Vahur Ausmees <[email protected]>; Tarmo Kõuts <[email protected]>; Viktor Palmet <[email protected]>; Mati Sarevet <[email protected]>; Jüri Taal <[email protected]>; Andres Valgerist <[email protected]>; Roomet Leiger <[email protected]>; Paavo Nõgene <[email protected]>; Janno Laende <[email protected]>; Annely Akkermann <[email protected]>; Kristen Michal <[email protected]>; Triin Reisner <[email protected]>; Ulla Saar <[email protected]>; Jüri Lember <[email protected]>; Siim Tiidemann <[email protected]>; Urmas Einlo <[email protected]>; Roman Vinartshuk <[email protected]>; Valdo Kalm <[email protected]>; Andres Laasma <[email protected]>; Kaida Kauler <[email protected]>; Tarmo Ots <[email protected]>; Kristjan Tabri <[email protected]>; Argo Sildvee <[email protected]>; Lauri Lugna <[email protected]>; Hannes Lilp <[email protected]>; Jaano Martin Ots <[email protected]>; Kai Kallas <[email protected]>; Andrus Treier <[email protected]> Subject: Valge Raamatu tegevuste sisendid Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Valge Raamatu tegevuste sisendid Registreerimise kuupäev: 27.02.2023 Registreerimise number: 5-8/2023/1173-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee Tegevus Määratleda ja piiritleda selgelt merendussektor. Merendussektori statistika kättesaadavuse sh vastava regionaalstatistika kättesaadavuse parendamine Meremajanduse ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning innovatsiooni toetav (merendussektori ettevõtete peamised majandusnäitajad, sektoris hõivatute arv ja osatähtsus, sadamakülastused, sadamate kaudu liikuvate kaubavoogude ja reisijate hulk jmt). Töö tulemusel valmib nö tööriist, mida saab mõjunäitajate leidmisel/hinnangu andmisel edaspidi kasutada ja operatiivselt tulevikuotsuseid vastu võtta, samuti on vajalik sisustada Statistikaameti koduleheküljel olev merenduse juhtimislaud. Ankrualadel toimuvatele tegevustele keskkonnanõuete kehtestamine vastavalt tegevuste keskkonnamõjudele. Laevanduspaketi 2.0 tervikmeetmete paketi väljatöötamine ja ellurakendamine. Laevade infosüsteemi liidestamine e-laevaregistriga. Ühtse kontaktpunkti kontseptsiooni väljatöötamine laevade konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti kui lipuriigi järjepidev turundamine. Laevandusettevõtjatele ja meretööstuse ettevõtjatele erinevate ekspordi- ja krediiditagatiste süsteem, mis arvestab sektori eripärade ja vajadustega. Reisilaevanduse tööjõumaksude tagastusmeetmega jätkamise analüüsimine ning vajadusel rakendamine (vajalik poliitiline otsus). Kalalaevandussektori konkurentsivõimet toetavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine. Analüüsida meremeeste sotsiaalseid tagatisi ja tulemusena töötada välja lahendus, mis arvestab MLC nõuetega. Soodustada meremeeste töötamist Eesti lipu all mh praktikakohtade tekkimise soodustamine Eesti lipu all. Maksukeskkond peab soodustama meremehe elukutse valikut võimalikult laiale Eesti residentidest meremeeste ringile. Luua meremeeste maksustamise kohta detailsemad juhised. Lisada merenduse õppekavadesse või luua eraldi kursused järgnevatel teemadel: ettevõtlus, meremeeste tööõigus, sotisaaltagatised, rahvusvaheline maksustamine, töötervishoid ja -ohutus. Veeteetasude analüüs logistikaahela konkurentsivõime tõstmiseks.  Analüüsida jäämurdevõimekuse mahu vajadust ja koostada jäämurdmise pikaajaline kava koos kinnitatud suundade ja investeerimisvajadustega. Logistikaahela digiteerimine ning andmete liikumine erinevate transpordiliikide vahel (standardiseerimine). Eesmärk esitada andmed üks kord. Rohuküla, Heltermaa, Ringsu ja Kihnu sadama kaitserajatiste ehitamine. Müüa Eestit kui sihtkohta – piiriülene koostöö ja ühtne sihtkoha turundus. Leida võimalusi hobiturismi arendamiseks merel (väikealused, huvialused…). Eeluuringud, uute võimalike ühenduste loomiseks, samuti viia läbi teostatavus- ja tasuvusuuringud ning võimalusel kavandada investeeringutoetused ja dotatsioonid. Võimalikud toetusmeetmed sektorile kliimapaketist tulenevate nõuete toetamiseks. IHR 2005 eesmärkide saavutamine – aluseks on õigeaegselt kaasajastatud õiguskeskkond ning optimeeritud infovahetus ja koostöö rahvusvaheliste kaubaja reisijatevedudega tegelevate ettevõtjate, rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamate ning seal kontrolli teostavate ametkondadega. Eesti meretööstus 2035 teekonnakaardi koostamine. Perioodilised ümarlaua kohtumised valdkondlike probleemide lahendamiseks ja info jagamiseks. Leida võimalused ettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks. Avameretööstuse arengut ja meretööstuse innovatsiooni toetava sadamate võrgustiku väljaarendamise toetamine. Tootearendus- ja eksporditurundusalase kodumaise ja rahvusvahelise koostöö soodustamine ja tegevuste toetamine. Analüüsida laevade maismaatranspordi korralduse tõrgete põhjuseid ja võimalusel muuta transpordikorraldus tarbijale mugavamaks. Veetee hoiukavast tulenevate tegevuste täitmise rahastamise korraldamine (laevateede ja kanalite seire ning hooldus, hüdrograafiline mõõdistamine, navigatsioonimärgistuse tagamine, navigatsiooniteabe koostamine ja majandus on keskkonnasäästlik, jätkusuutlik, turvaline ja ohutu avaldamine, jäämurde teenuse tagamine sadamatesse). Sisevete pargase ehitus. Multifunktsionaalse poilaeva ehitus. AIS võrgustiku loomine sisevetele. Eesti värava süvendamine – kanalis on tagatud projekteeritud sügavused ning kanalit hooldatakse regulaarselt. Praaga kanal - kanalis on tagatud projekteeritud sügavused ning kanalit hooldatakse regulaarselt. Rukki kanali laiendamine - kanali laiendamist moreeni leviku piirkonnas, et võimaldada laevaliikluse hajutamine kanali telgjoone suhtes. See vähendaks laeva sõukruvidest tekkivat turbulentsi, mis kulutab kanali servi ja seega vähendaks kitsa kuhjevalli tekkimise kiirust kanali keskel. Kuivarahu kanali süvendamine, mis oleks varu kanaliks või alternatiiviks Rukki kanali kasutamisele.  Meremajandus on keskkonnasääs Madala süvisega mõõdistuslaeva ehitamine. IHO S-100 andmestike koostamise võimekuse tagamine. Mere ilmainfo (lained, hoovused, veetase) koondamine parema teenuse pakkumiseks laevandusele, arvestades IHO S-100 andmemudelit (avameri + sadamad rahvusvahelistes sadamates ja riiklikult olulistes sadamates). Laiendada nutipoide võrku. Töötada välja nutirakendus – virtuaalpoi. Püsimärkide renoveerimine. Uute planeeritavate laevateede tähistamine. Tegevused riikliku merepääste ning vabatahtlike merepäästeseltside arendamiseks, mh piirkonnaspetsiifiliste päästevahendite soetamiseks. Võtta kasutusele uued tehnoloogiad otsingu- ja päästetöödeks, merereostusseireks ja mereseireks – droonid, iselaevad, tarkade poide võrk, navigatsioonimärgistuse kasutamine mereseireks Merepääste võimekuse paiknemine (riigi poolt katmata alad, asukohad). Riskialade määratlemine, siduda prioritiseeritud sadamate võrgustikuga, sh vabatahtlike tegevusega. Sideühenduste väljatöötamine lähtudes tuleviku tehnoloogilistest arendusvajadustest (nutipoid, iselaevad, väikelaevanduse vajadus). Võimalusel rannikuvetes laeva liikumiskiiruste reguleerimise õiguse andmine KOVile või muule pädevale asutusele või üleüldine piirangu kehtestamine. Võõrliikide seire sadamates ja varajase hoiatuse süsteemi töölerakendamine. Merendusalaste konventsioonide tõlkimine eesti keelde ja menetlemine vastavalt põhiseadusele. Piisava hulga järelevalveinspektorite pideva järelkasvu planeerimine ja koolitamine. Veesõidukite registrite ja info ühtlustamine ja konsolideerimine. Võõrliikide seire sadamates ja varajase hoiatuse süsteemi töölerakendamine. Merereostustõrje kontseptsiooni 2023-2035 koostamine. Kaardistada kestlikkuse aspektist lähtuvalt meremajanduse valdkondade tegevuste hetkeseis, ülesanded ja vajalikud arendustegevused. Seirepoide võrgu laiendamine sh seirepoide kasutamise funktsionaalsuse testimine ja vajadusel nende rakendamise kohustuse kehtestamine kõrge riskiga merealadel (naftasadamad, punkerdamise ankuralad, reostuse koondumispaigad laevateedel, tuulepargid jne.). Teadlikkuse tõstmine merekasutajate hulgas. Merejulgeolekualane keskne juhtimine ja ohuhinnangute koostamine. Oluline on kõikide merel tegutsevate ametkondade koostöö oma valdkonna infovajaduste ja tegevust mõjutavate ohtude hindamisel. teenused toetavad ning tagavad Terviklik mereõiguse revisjon kõigis valdkondades ja kaasaegne õigussüsteem. Riigilaevastiku loomine halduskulude ökonoomsema kasutamise ja koordineerituma juhtimise eesmärgil. epideva arengu Avaliku sektori poliitikad, tegevused ja teenused toetavad ning taga meremajanduse järjepideva arengu Analüüsi koostamine välislepingutega võetud kohustuste täitmiseks vajaminevate ressursside kohta. Valdkondliku juhtimise tõhustamine (meremajanduse teemakomisjon, perioodilised meremajanduse ümarlauad jne). Merenduse korraldamise ülesannete fikseerimine ministeeriumide ja ametite vahel (konventsioonide täitmise ja järelevalve jaotus) ja vajadusel seadusemuudatuste tegemine. IMO koordinatsiooni töörühma senise funktsiooni laiendamine. Analüüsida merendusvaldkonna killustatuse probleemi ja vajadusel välja töötada ettepanekud merenduse riigireformi elluviimiseks poliitilise toetuse korral. Erinevate toetusmeetmete kohta käiva info koondamine ühtses keskses kohas, eesmärgiga, et need oleksid sihtrühmale hõlpsalt leitavad. Merehariduse ning valdkonna teadus ja arendustegevuse tervikvaate Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning loomiseks ametite ja ministeeriumide ülene ühtne koordineerimine (perioodilised kohtumised vms). Eesmärkide rakendamiseks merehariduskontseptsiooni koostamine hiljemalt 2023. aastaks. Perioodiline merendussektori tööjõuvajaduse uuring (näiteks iga kolme aasta tagant) mh sisaldab maakondlikku mõõdet, mis aitaks prognoosida vastavat tööjõuvajadust piirkonniti. tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav Merendussektorit toetav õigusruum ja poliitika ning pikaajaline vaade. Analüüsida meremeeste täiendõppe maksustamise võimalust 0% käibemaksuga või käibemaksuvabastuse kehtestamist. Probleemide põhjalik kaardistamine – tulevikutrendid ja dubleerimise vähendamine. Tegevus viiakse ellu paralleelselt merehariduskontseptsiooni koostamisega. Olemasolevate õppekavade kohandamine, lähtudes sektori vajadustest ja õpetamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine. Meremajandusvaldkonna laiaulatuslik üleriigiline turundamine. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse asutustevahelise koostöö suurendamine. Kutse- ja kõrgkoolide koostöö parendamine, sh õppekavade arendamisel. Laevapere haridusnõuete analüüs. Olemasoleva praktikabaasi tõhusam kasutus (laevad, sadamad, ettevõtted, ametid, meremuuseum). Taastuvenergia ja sinimajandusega seotud õppekavade ning kursuste väljatöötamine. Väikesadamate võrgustiku edasise tervikliku arendamise tegevusplaani loomine. Sadamate ja nendes pakutavate teenuste toetamise meetmete ülevaatamine, erinevate programmide ühildamine ning vastava info koondamine. Järjepidev toetusskeem ja kättesaadavus võimalikult paljudele odustades mereturismi ja sadamatele. ndit kantakse edasi Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut, merekultuuripärandit kantakse edasi Merepärandi taaselustamine ja säilitamine läbi erinevate tegevuste, kaaluda spetsiifilisi sihttoetusi investeeringuteks (ajalooliste laevade ehitus, taastamine ja kasutamine kultuurisaadikutena, elava merepärandi hooldus ja tingimuste loomine objektide pikaajaliseks säilitamiseks, teadmiste säilitamine ja levitamine – uurimistööd, infomaterjalid, ürituste, rahvusvaheliste konverentside ja õppepäevade korraldamine). Mereliikluse ja teeninduskeskkonna ohutuse tõstmine elavas merekultuuripärandis (ajalooliste laevade liiklemine ja nende teenindus vastab ohutus- ja keskkonnanõuetele, ohutusnõuetest tulenev varustatus ei riku elava merekultuuripärandi ajaloolist ilmet). Merealase teatmekirjanduse süsteemne koostamine ja väljaandmine. Teadlikkuse tõstmine - konverentsid, näitused, merekultuuripärandi kogumisega seotud ekspeditsioonid jne. Põhjalik ja laiaulatuslik lähteuuring merekultuuripärandist ja traditsioonidest – järeldused regulatsioonide meetmete ja erisuste osas. Merendusega seotud ehitiste, rajatiste, „maamärkide“ kaardistamine ja süsteemne taastamine (võimalusel spetsiifilised toetusmeetmed) ning terviklike turismiteekondade loomine. Meremuuseumide kaasamine üldhariduse õppetöösse (muuseumitund, haridusprogrammid). Püsiasustusega väikesaarte kaubaveo jm vajaduste katmiseks vajaliku (uue laeva ehitamine või mõne olemasoleva sobiva ümberehitamine) laeva soetamine riigilaevastiku koosseisu. Välislepingutega võetud kohustuste täitmine. Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmine. Eesti kui mereriigi kuvandi tugevdamine. IMO Eesti mereteaduse arendamine. koostöö suurendamine teiste riikidega. Eesti merendusvaldkonna Euroopa Liidu ja IMO suunaliste poliitikate parem omavaheline integreerimine.  Vastutav amet MKM jt. ministeeriumid, SA KEM MKM, RAM, SOM jt. MKM, JUM MKM, JUM, KEM jt ministeeriumid MKM, VÄM, EIS MKM MKM, RAM jt ministeeriumid MEM SOM, jt ministeeriumid RAM, MKM jt ministeeriumid RAM, MKM RAM, MKM Kutsehariduse tasemel HTM, kõrghariduse korral avalik-õiguslikud ülikoolid MKM  MKM MKM jt. MKM, SL MKM, EIS MKM MKM, EIS KEM jt SOM, TA, MKM Meretööstuses tegelevad ettevõtjad, ministeeriumid jt huvipooled Meretööstuses tegelevad ettevõtjad, ministeeriumid jt huvipooled MKM MKM, EIS MKM, EIS MKM MKM MKM MKM MKM MKM MKM MKM  MKM MKM MKM, KEM MKM, MSI MKM, MSI, KAM MKM MKM SIM jt SIM, KEM, MKM jt SIM, MKM jt SIM, MKM KEM MKM, KEM KEM, TRAM MKM, KEM, SOM MKM, KEM MKM, MEM KEM, TRAM KAM, SIM, KEM KEM, MKM, KIK jt MKM, KEM, KAM Ministeeriumid KAM, SIM jt MKM; KEM MKM  MKM, KEM MKM jt ministeeriumid Ministeeriumid MKM jt ministeeriumid MKM, KEM, SIM jt MKM, HTM, MEM, MM, õppeasutused EMERA, õppeasutused, MM MKM, SOM, HTM, MEM MKM, RAM, KEM RAM, MKM MKM, HTM Õppeasutused, HTM, MKM, MEM, MM MKM, MM Erinevad asutused õppeasutused HTM, MKM MKM, HTM, õppeasutused MKM, MM Õppeasutused koostöös tööandjatega, HTM, MKM, MEM, õppeasutused, MM Väikesadamate Arenduskeskus, MKM, RAM, MEM MKM, RAM, SOM, MEM  MKM, KUM, MM MKM, KUM MKM, KUM, MM MKM, MM MKM, KUM, MM MKM, KUM, MM MKM, HTM, KUM, MM MKM RAM jt IMO IMO IMO IMO IMO IMO  Vajab/ei vaja rahalist ressurssi Sisend jah jah jah jah jah jah jah jah jah, koostada uuring jah jah jah ei jah Saamata jäänud tulu  jah jah jah jah Seotud EASi turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetusega jah jah ei ei jah jah jah jah ei jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah ei jah jah jah jah jah ei ei jah jah jah jah jah jah jah ei jah jah ei ei jah ei jah ei ei jah ei ei jah jah jah jah jah jah ei jah jah jah jah ei jah  Meie 27.02.2023 nr 5-8/2023/1173-1 Valge Raamatu tegevuste sisendid Austatud Koostööpartner Palume märkida tabelisse Valge Raamatu tegevused ja täitjad, sisend, oma valdkonna juurde, tulpa nimega Sisend ning seejärel saata dokument tagasi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Läänerand meremajanduse asekantsler Katrin Kirsikka Janelle Koskela 715 5829 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158