Eesti Naistearstide Selts Teie 16.01.2023 /
[email protected] Meie 28.02.2023 nr 5.2-2/343-2
Vastus munarakudoonorluse teemal
Lugupeetud Piret Veerus
Pöördusite kirjaga munarakudoonorluse teemal. Minister on teie kirjaga tutvunud ja edastanud
vastamiseks tervisesüsteemi arendamise osakonnale.
Peate munarakudoonorlust vajalikuks meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel.
Viitate, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 3 keelab inimkeha kasutamise ärilisel
eesmärgil ning et munarakkude kogumisel ja nende kasutamisel on paratamatult ka äriline
aspekt, kuna retsipiendi kulutusi doonorrakkude hankimiseks avalikest vahenditest ei kaeta.
Teete ettepaneku täpsustada kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust, mis lubab
maksta sugurakkude doonoritele hüvitist, täpsustamata selle määra ning selline olukord loob
Teie hinnangul tingimused doonorite finantsiliseks mõjutamiseks, kus doonoril on motiiv
annetada oma rakke kliinikus, kus makstakse suuremat hüvitist.
Leiate, et seaduses tuleks reguleerida hüvitise maksmise süsteem, mis korvaks doonori töölt
puudutud aja ja transpordikulud kindlate põhimõtete alusel ning seaks mõistliku ülempiiri
hüvitisele, mida makstaks rakkude annetamisega seoses tekkivate ebamugavuste eest.
Leiate ühtlasi, et doonori huvide kaitsmiseks tuleb lisaks hüvitise piirmäära sätestamisele
kokku leppida ka lubatud annetuskordade arv.
Nõustume, et munarakudoonorluse näol on tegemist olulise teemaga eriti olukorras, kus
vajadus teenuse järele on kasvamas.
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (edaspidi KVEKS) muutmise eelnõu
koostamist Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta tööplaanis ei ole. Kuna kehtiv KVEKS räägib
hüvitisest, mitte tasust ja hüvitamise puhul tuleb juba selle mõistest tulenevalt lähtuda isikul
doonorlusega seoses tekkivatest kuludest, siis oleme senist regulatsiooni hinnanud piisavaks
ning EL harta ja Eesti põhiseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks.
Arvestades seaduste muutmise pikka ajaraami ja lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirjast (HÕNTE), millest riigiasutused lähtuvad õigusaktide muutmisel, tuleb alati kaaluda
põhjalikult, kas olukorda saaks lahendada ka ilma seaduseid muutmata.
Teeme ettepaneku arutada kirjas tõstatatud küsimusi riikliku siirdamisnõukogu kevadisel
koosolekul, otsustamaks, kas tuleks planeerida seadusemuudatus või on võimalik olukorda
lahendada ka kehtiva õigusruumi raames.
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (edaspidi RKEKS),
mille alusel riiklik siirdamisnõukogu on moodustatud ja tegutseb, ei kohaldu küll sugurakkude
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ja embrüote siirdamist kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses, kuid
tegemist on siirdamise valdkonna küsimustes sõltumatu nõuandva komisjoniga, mille
liikmeteks on rakkude, kudede ja elundite hankijad, käitlejad ja siirdajad ning Eesti Haigekassa,
Terviseameti, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, patsientide esindusorganisatsioonide ja
asjaomaste erialaorganisatsioonide esindajad.
Siirdamisnõukogu on oma koosolekul muude teemade kõrval käsitlenud ka sugurakkude ja
embrüote siirdamisega seotud aruandlust ning planeeritavaid tegevusi sh õigusloome ja
järelevalvega seoses. Valdkonda esindab nõukogus dr Aivar Ehrenberg.
Kuni seaduseid pole muudetud, tuleb lähtuda kehtivatest õigusruumist.
Usume, et ka kehtivas õigusruumis saab astuda samme EL põhiõiguste harta põhimõtete
järgmise tagamiseks sh nt lubatud annetuskordasid reguleerida valdkondlike ravi- või
käsitlusjuhenditega, millel puudub küll otsene õiguslik jõud, kuid mille täitmist valdkonna
osapooled hea kliinilise tavana järgivad sarnaselt kõikidele ravijuhenditele.
Ka hüvitise maksmise osas on võimalik sõlmida valdkonnas tegutsevate asutuste vahel hea
tava kokkulepe, mis peab silmas põhiõiguste harta põhimõtteid. Kuigi taolistel lepetel seaduse
jõudu ei ole, on need kindlasti valdkonda korrastavad, eriti kui leppe sisu oleks ka patsientidele
avalikult kättesaadav ja teada.
Taolistel mittejuriidilistel meetmetel on sageli vähemalt sama korrastav mõju kui seadusesse
sätete lisamisel.
Loodame jätkuvalt heale koostööle Eesti Naistearstide Seltsiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Esnar
osakonnajuhataja
Heli Paluste 6269 127
[email protected]