Rasedate haigushüvitise regulatsioonist

Signe Riisalo Sotsiaalministeerium .02.2023 nr 1-6/23-27/1 Rasedate haigushüvitise regulatsioonist Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Õiguskantsler palus 2021. aasta juunis Riigikogult selgitusi selle kohta, miks ei ole võimalik tööandjal maksta Eesti Haigekassalt rasedusaegset haigushüvitist saavale naisele vabatahtlikku haigushüvitist samadel tingimustel nagu teistele töötajatele. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda küsimust 2021. aasta 14. septembri ja 11. oktoobri istungil. Tuginedes sotsiaalkomisjoni istungitel kuuldule selgitas sotsiaalkomisjon oma vastuskirjas õiguskantslerile muuhulgas, et Sotsiaalministeerium on 2022. aasta jooksul valmis analüüsima haiguspäevade hüvitamise regulatsiooni. Analüüsis tuleks vaadata, millised grupid on haigushüvitise süsteemist kõige rohkem mõjutatud ning millisel viisil ja ulatuses. Analüüsile tuginedes lubas Sotsiaalministeerium välja töötada ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Probleem on jätkuvalt lahendamata, mida kinnitab ka see, et Kaubandus-Tööstuskoda on pöördunud nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi poole ettepanekuga muuta ravikindlustuse seadust ja sotsiaalmaksuseadust. Ettepaneku esitajal on soov, et tööandjatel oleks võimalik maksta ajutise töövõimetuse korral ka rasedatele töötajatele 30 protsendi ulatuses nende keskmisest töötasust täiendavat hüvitist ilma, et rasedal töötajal kaoks seeläbi õigus saada Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist. Samuti soovib Kaubanduskoda, et selline täiendav hüvitis rasedale töötajale ei oleks maksustatud sotsiaalmaksuga, sest sotsiaalmaksu ei tule maksta ka mitterasedatele töötajatele makstava täiendava hüvitise pealt. Palun Teil selgitada, mis seisus on Riigikogu sotsiaalkomisjonile lubatud analüüsi tegemine, kas on olemas ka konkreetsed ettepanekud seaduste muutmiseks ning millal planeerite sellega Riigikokku tulla. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt esimees 631 6495 [email protected]