Vastus pöördumisele

Ketri Kupper Saatja: Ketri Kupper Saatmisaeg: teisipäev, 21. veebruar 2023 17:21 Adressaat: '[email protected]' Teema: Sotsiaalministeeriumi vastus Manused: ulalpidamiskohustuse_analuus.pd.pdf Lp Egon Vohu Pöördusite sotsiaalministeeriumi poole sotsiaalabi vajaja vara ja ülalpidajatega seoses. Teie kiri suunati vastamiseks hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonnale. Sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt reguleerib sotsiaalseadustik. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 kohaselt vastutab esmajärjekorras oma toimetuleku eest inimene ise, seejärel tema perekond ja alles kolmandas järjekorras avalik võim (kohalik omavalitsus või riik). Selle põhimõtte kohaselt tekib avalikul võimul kohustus tagada puudust kannatavale inimesele abi reeglina siis, kui inimene ise ja tema perekond seda teha ei suuda. Põhiseaduse § 27 lg 5 järgi on perekonnal kohustus hoolitseda oma abivajava pereliikme eest. See põhimõte väljendub perekonnaseaduses (PKS). PKS §-d 96–98 määratlevad ära isikute ringi, kes on kohustatud ülalpidamist andma, samuti selle kes on ja millises järjekorras on õigustatud ülalpidamist saama. Oma sisult tähendab ülalpidamise andmine eeskätt raha perioodilist maksmist (elatis) abivajavale pereliikmele (§ 100). Mõjuva põhjuse korral või abivajaja ja pereliikme kokkuleppel võib ülalpidamist anda ka muul viisil (nt hooldusena). Kuid ülalpidamiskohustus võib tekkida ka siis, kui abivajav inimene on kinkinud oma kinnisvara teisele isikule ja kinkelepingu üheks punktiks on kingi saaja kohustus kingi andjat ülal pidada. Kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks pöördumisel selgitab omavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 kohaselt kõigepealt välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb kindlaks, millist abi inimene vajab. Kui selgub, et inimene vajab mõnda sotsiaalteenust, hinnatakse inimese võimalust teenuse eest tasuda. Võetava tasu suuruse määramisel saab omavalitsus inimesele kuuluvat vara ja tema ülalpidamiskohustuslaste maksevõimekust arvesse võtta ja selle põhjal otsustada võetava tasu suuruse (sotsiaalhoolekande seadus § 16). Võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast (SHS § 16 lg 2). Viimase väljaselgitamiseks peab KOV hindama teenust vajava inimese ja PKS-i järgi tema ülalpidamiseks kohustatud isiku(te) võimalusi teenuse eest tasuda. Võetav tasu ei tohi olla takistuseks teenuse saamisel (§ 16 lg 3). Olukorras, kus inimese sissetulekust teenuse tasumiseks ei piisa, kuid inimesel on realiseeritavat vara, tuleb inimest esmalt nõustada, kuidas parimal moel seda vara enese ülalpidamiseks kasutada. Kinnisvara realiseerimist või omavalitsusele üle andmist nõuda ei saa. Näiteks ei saa soovitada või nõuda inimeselt oma kodu müümist, kui sinna jääb elama teine pereliige või on tõenäoline, et inimene saab peale ajutist teenusel viibimist tagasi koju elama minna. Kui taotletakse tuge hooldekodu kohatasuks, kuid omatakse realiseeritavat vara, võib omavalitsus leida, et kohatasu kompenseerimine pole põhjendatud. Mõistagi tuleb igat juhtumit objektiivselt kaaluda. Abivajaja ja talle ülalpidamist andma kohustatud isikute vaheline suhe on perekonnaõiguslik ja seetõttu eraõiguslik, kuid haldusmenetluse §-st 6 tuleneva uurimispõhimõtte rakendamine võimaldab omavalitsusel hinnata, kas ja kes täpsemalt ülalpidamist osutama (isiku eest tasu maksma) peaks ja kui suur see tasu olla saaks. Sotsiaalteenuse rahastamise otsustamisel ülalpidajate maksevõime hindamisel peab omavalitsus arvesse võtma, et ülalpidajalt nõutava tasu suurus ei kahjustaks ülalpidaja tavapärast elulaadi (PKS § 102 lg 1), samuti tuleb arvestada ka ülalpidaja muid kohustusi (igakuised kulud, kohustused abikaasa, alaealiste laste eest jne). Siiski ei saa omavalitsus ülalpidajatele tasu maksmise kohustust panna, vaid võimalik on ülalpidajatega tasu maksmine kokku leppida. Seaduse järgi saab ülalpidamist nõuda vaid abivajav inimene ise. 1 2017. aastal koostas Lextal Advokaadibüroo omavalitsustele ülalpidamiskohustuse analüüsi ja juhendi. Kuna juhend ei ole enam veebis kättesaadav, siis saadame selle kirjalikult. Kindlasti juhime tähelepanu, et alates 2022. aastast on teise astme ülalpidajad ülalpidamisest vabastatud. See tähendab, et näiteks lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemate hooldekodukulusid tasuma. Heade soovidega Ketri Kupper Pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond Sotsiaalministeerium Tel 626 9193 From: <> Sent: Friday, January 27, 2023 1:18 PM To: Hanna Vseviov <>; Maarjo Mändmaa <>Cc: Subject: Sotsiaalabivajale hooldusteenuse osutamisega seonduvad kulud TereKirjutan teile seoses küsimusi ja arutelusi tekitanud olukorraga.Lühidalt, kas kohalikul omavalitsusel on õigus sotsiaalabivajajalt või tema hooldamise kohustusega isikutelt nõuda kinnisvara realiseerimist või kohalikule omavalitsusele üle andmist, et katta sotsiaalabivajaja hooldamisega seotud kulusid?Või kas sotsiaalabivajajal, tema pärijatel või tema hooldamise kohustusega isikutel on kohustus leida vajalikud vahendid sotsiaalabivajaja hooldamisega seotud kulude katmiseks?Millised on ühel või teisel juhul juriidilised alused? Lugupidamisega Egon Vohu Kihnu vallavanem +372 446 9910+372 5564 9365 2