Villu Kõve Teie 20.01.2026 nr 5-25-80/2
Riigikohus
Meie .02.2026 nr 2-8/26-5/4
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve
asjas nr 5-25-80
Austatud Riigikohtu esimees
Olete pöördunud Riigikogu poole kirjaga, milles palute avaldada arvamust põhiseaduslikkuse
järelevalve asjas nr 5-25-80, milles Tallinna Halduskohus esitas taotluse tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks veeseaduse vastava õigusliku regulatsiooni puudumise, mis
reguleeriks veeseaduse § 192 lg 2 kohaldamisel maaomanikule, kelle maa niiskusrežiimi
mõjutab paisutamine avalikes huvides ning maaomaniku nõusolekuta, tekitatud kahju hüvitise
ja niiskusrežiimi talumisega seotud tasu maksmist.
Teie kiri suunati vastamiseks keskkonnakomisjonile, kes arutas seda küsimust oma 17.02 ja
23.02 2026 istungitel. Komisjoni 17.02.2026 ja 23.02.2026 istungi protokollidega on võimalik
tutvuda Riigikogu võrgulehel.
VeeS § 192 lg 2 eesmärk on tagada ülekaalukaks avalikuks huviks oleva elutähtsa teenus
osutamine: joogiveega varustamine, ilma et seda takistaks mõjutatava kinnisasja omaniku
võimalik veekogu paisutamiseks nõusoleku andmisest keeldumine. Komisjon tõdeb, et antud
juhul ei ole küsimus selles, kas isikule, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab,
tekitatud kahju hüvitada, sest tegemist on paisutamisega ülekaalukas avalikes huvides ja
sellisel juhul tuleb tagada mõjutatava kinnisasja omaniku põhiseadusest tulenev õigus
õiglasele hüvitisele. Küsimus on antud juhul selles, kas veeseaduse § 192 lg 2 kohaldamisel
mõjutatava kinnisasja omanikule tekitatud kahju hüvitamine ja niiskusrežiimi talumisega
seotud tasu maksmine on kehtivas õiguses reguleeritud.
Komisjon on seisukohal, et hüvitamist käsitlev regulatsioon ei pea kindlasti olema eraldi
seaduses sätestatud, kuna õiguskorras on olemas raamistik, mis võimaldab kooskõlas
põhiseadusega õigusanaloogiat kasutades kehtivaid õigusnorme tõlgendada ja selliseid
olukordi lahendada. Antud juhul tuleks kohaldada asjaõigusseaduse kahjulike mõjutuste
talumise (AÕS § 1581) ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse sundvalduse
(KAHOS § 40) mehhanisme koostoimes AÕS § 143 lõikes 2 väljendatud põhimõttega, mille
kohaselt olulist ja vältimatut mõjutust ei tule taluda tasuta. Praktiline lahendus sellistes
olukordades seisneks sundvalduse seadmises vastavalt KAHOSle, mille käigus määrab
kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule perioodilise talumistasu ja vajadusel ka ühekordse
hüvitise. Paisutamisest tulenev kinnisasja üleujutamine või niiskusrežiimi muutmine on
sisuliselt võrreldav avaliku teenuse tehnorajatise talumisega ja asjaolu, et tehnorajatis asub
2
teisel kinnisasjal (oluline on vältimatu mõju, mis takistab maa sihipärast kasutamist) või on
juba olemas, ei muuda talumiskohustuse olemust ega vabasta avalikku huvi teeniva
tehnorajatise omanikku talumistasu ja vajadusel hüvitise maksmise kohustusest.
Eelnevast tulenevalt puudub komisjoni hinnangul antud juhul vastuolu põhiseadusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
esimees
Elle Kaur
631 6581
[email protected]