Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 23.02.2017 nr 7-4/17-5 Riigivara valitsemise korra kinnitamine Juhindudes Riigikohtu esimehe 17.11.2010 käskkirjast nr 3-6-1-11-10 ja Riigikohtu kodukorra punktidest 41.3 ja 42 ning võttes aluseks riigivaraseaduse § 2 lõike 7, § 4 lõike 5, § 8 lõike 6, § 12 lõike 6, § 19 lõike 4, § 37 lõike 6, § 55 lõike 2 ja § 57 lõike 1 käsin: 1. Kinnitada Riigivara valitsemise kord (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks Riigikohtu direktori 30.11.2010 käskkirjaga nr 9-3-17 kinnitatud Riigikohtu põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste, teavikute ja meenete võõrandamise kord; Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara valdamise ja kasutamise nõuded Riigikohtu teenistujatele; Riigikohtu valitsemisel oleva vallasvara, mille harilik väärtus on alla 10 000 euro, võõrandada ja kasutada andmise kord; Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord. 3. Punktis 1 nimetatud Riigivara valitsemise kord jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud direktor Lisa: Riigivara valitsemise kord  Riigivara valitsemise kord Käesolev kord kinnitatakse Riigikohtu kodukorra ning riigivaraseaduse § 2 lõike 7, § 4 lõike 5, § 8 lõike 6, § 12 lõike 6, § 19 lõike 4, § 37 lõike 6, § 55 lõike 2 ja § 57 lõike 1 alusel, arvestades riigivaraseaduse §-s 8 sätestatud põhimõtteid. 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord reguleerib Riigikohtu valitsemisalas oleva riigivara kasutamiseks andmist, kasutamist, üleandmist, vallasvara hariliku väärtusega alla 30 000 euro võõrandamist, riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamise menetluse läbiviimist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist. 1.2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. Riigikohtu teenistuja – isik, kes on teenistuses Riigikohtu kohtunikuna, kes on ametis Riigikohtu ametnikuna või kes töötab Riigikohtus töölepingu alusel; 1.2.2. Riigitöötaja iseteenindusportaal – riiklik andmekogu, milles hallatakse varade andmeid; 1.2.3. Vara kasutaja – Riigikohtu teenistuja, kellele kasutamiseks vara on antud; 1.2.4. Vara eest vastutav isik – Riigikohtu direktor või tema määratud teenistuja, kes vastutab konkreetse varaga tehtud toimingute korrektsuse eest ja tagab vara sihipärase kasutamise; 1.2.5. Inventuurikomisjon – Riigikohtu direktori käskkirjaga moodustatud komisjon varude ja materiaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri läbiviimiseks, varade müügiks, kasutada andmiseks, tasuta üleandmiseks, kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks. 1.3. Riigikohtu valitsemisalas oleva riigivara valitsemise eesmärk on riigivõimu teostamine või tulu saamine, kui konkreetse vara jaoks ei ole riigivara valitseja määranud muud eesmärki. 1.4. Vallasvara harilik väärtus selgitatakse välja kas eksperdihinnangu või turupõhise hinnavaatluse teel. Kinnisvara harilik väärtus tuvastatakse riigivara seaduses sätestatud korras. 1.5. Varade toiminguid tehakse ja arvestust peetakse Riigitöötaja iseteenindusportaali kaudu, kui seadusest või käesolevast korrast ei tulene teisiti.  1.6. Vara eest vastutav isik tagab Riigitöötaja iseteenindusportaalis varadega seotud andmete päevakohasuse. 2. Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara valdamise ja kasutamise nõuded Riigikohtu teenistujatele 2.1. Nõuded kehtestatakse riigivaraseaduse § 8 lõige 6 alusel. 2.2. Nõuetes määratakse kindlaks Riigikohtu teenistujatele riigivara kasutamiseks andmise tingimused ja sellega kaasnevad toimingud. 2.3. Vara antakse teenistuja kasutamiseks teenistusülesannete täitmiseks. Teenistuja kohustub tema kasutamiseks antud vara kasutama eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. 2.4. Riigikohtu hooned ja kinnistud on Tartu linnas aadressidel Lossi 17 ja Lossi 19 asuv Riigikohtu valitsemisel ja kasutusel olev riigivara, mille kasutamise korra määravad Riigikohtu töökorralduse eeskiri, turvaeeskiri, hädaolukorras tegutsemise kord ja arhiivi ohuplaan. 2.5. Kasutamiseks antud vara eest vastutab kasutaja, arvestades avaliku teenistuse seaduses, riigivaraseaduses, töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. 2.6. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite Riigikohtu teenistujatele kasutamiseks andmist ja kasutamist reguleerib "Riigikohtu arvutivõrgu kasutamise kord" ja mobiiltelefonide Riigikohtu teenistujatele kasutamiseks andmist reguleerib "Mobiilsideseadmete soetamise kord". 2.7. Ametisõidukite kasutamine: 2.7.1. Ametisõidukite kasutamist korraldab majandusosakond. 2.7.2. Üldjuhul sõidab ametisõidukitega transpordispetsialist, kelle tööülesanded on sätestatud töökirjelduses. 2.7.3. Kui Riigikohtu teenistuja soovib kasutada Riigikohtu ametisõidukit ilma transpordispetsialistita, kooskõlastab ta selle majandusosakonnaga. Vajadusel vormistab Riigikohtu direktor sõiduki kasutamise volikirja (vajalik välisriikides). 2.7.4. Sõidupäeviku pidamise kohustus on transpordispetsialistil. Sõidupäevikusse märgitakse sõidu ülesanne, spidomeetri näidud ja läbitud kilomeetrid. 2.8. Riigikohtu raamatukogus olevate trükiste ja teavikute kasutada andmist korraldab korrektor-bibliograaf, kelle tööülesanded on sätestatud töökirjelduses. Raamatupidamises bilansivälist arvestust raamatute kohta ei peeta.  2.9. Muu vara tööalasesse kasutusse andmist korraldavad majandusosakond ja infotehnoloogia osakond. 2.10. Juhul kui riigi varale on tekitatud kahju, on kasutaja kohustatud sellest informeerima vara eest vastutavat isikut viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahju tekkimise päevale järgneval tööpäeval. 2.11. Teenistusest lahkumisel ja teenistussuhte peatumisel kohustub vara kasutaja tagastama tema kasutuses oleva vara hiljemalt teenistussuhte viimasel tööpäeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3. Riigikohtu põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste ja teavikute, meenete võõrandamise nõuded 3.1. Nõuded kehtestatakse riigivaraseaduse § 2 lõike 7 alusel. 3.2. Nõuete eesmärk on reguleerida Riigikohtu põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükiste ja teavikute, samuti meenete võõrandamist. 3.3. Võõrandatavate Riigikohtu põhitegevust tutvustavate või informatiivse iseloomuga trükiste ja teavikute, samuti üle 50 eurose väärtusega meenete kohta peetakse arvestust kommunikatsiooniosakonnas eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult ning Riigikohtu vajadusi arvestades. Raamatupidamises bilansivälist arvestust ei peeta. 3.4. Riigikohtu põhitegevust tutvustavate või informatiivse loomuga trükised ja teavikud, samuti meened võõrandab otsustuskorras kommunikatsiooniosakonna juhataja. 3.5. Kommunikatsiooniosakonna juhatajal on õigus võõrandamisel konsulteerida Riigikohtu direktoriga. 4. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine 4.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha riigivaraseaduse §-s 55 sätestatud juhtudel kui: 4.1.1. vara on riigivara valitsejale mittevajalik või riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks anda või võõrandada; 4.1.2. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.  4.2. Taotluse vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kohta teeb vara eest vastutav isik. 4.3. Taotluse kooskõlastab inventuurikomisjon. 4.4. Inventuurikomisjoni poolt kooskõlastatud taotluse kinnitab direktor. 4.5. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon peab sisaldama: 4.5.1. taotlust vara kõlbmatuks tunnistamiseks, mis sisaldab vara iseloomustavaid andmeid ja vara mahakandmise põhjendust; 4.5.2. vara mahakandmise ja hävitamise põhjendatud otsust; 4.5.3. vajadusel vara hävitamise või hävitamiseks andmise akti. 4.6. Varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul peab vara mahakandmise otsus sisaldama märget õiguste ja kohustuste ülekandmise kohta. 4.7. Kõlbmatuks tunnistatud riigivara hävitatakse vajaduse korral võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. Hävitamisel tuleb arvestada asjakohaste ametite ja organisatsioonide juhiseid. 5. Vallasvara üleandmine teisele riigivara valitsejale 5.1. Teisele riigivara valitsejale üle antavale vallasvarale, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, kehtestatakse nõuded riigivaraseaduse § 12 lg 6 alusel. 5.2. Riigivara võib üle anda teistele riigivara valitsejatele omavahelisel kokkuleppel. 5.3. Taotluse vara üleandmise kohta teeb vara eest vastutav isik. 5.4. Taotluse kinnitab Riigikohtu direktor. 5.5. Vara üleandmise dokumentatsioon peab sisaldama: 5.5.1. taotlust vara üleandmiseks, mis sisaldab üle antava vara iseloomustavaid andmeid, vara üleandmise põhjendust ja vara vastuvõtja andmeid; 5.5.2. vara üleandmise kokkulepet; 5.5.3. vara üleandmise akti. Akti märgitakse andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu, soetamismaksumuse ja raamatupidamisliku jääkväärtuse kohta. 6. Vara kasutamiseks andmine kolmandale isikule 6.1. Riigivara võib kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt. 6.2. Vara kasutamiseks andmise dokumentatsioon peab sisaldama:  6.2.1. vara hariliku väärtuse väljaselgitamist tõendavaid dokumente (v.a juhul kui vara antakse kasutamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse); 6.2.2. vara kasutamiseks andmise otsust; 6.2.3. avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise otsust (juhul kui viidi läbi avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine); 6.2.4. kasutamiseks andmise lepingut või kokkulepet; 6.2.5. vara üleandmise akti. 6.3. Vara kasutamiseks andmise leping (kokkulepe) sõlmitakse kirjalikus vormis vastavalt kehtivale õigusele rendi või üüri tasumise tingimuste fikseerimisega. Vara kasutamiseks andmine jõustub lepingus ettenähtud tähtajal. 6.4. Vara kasutamiseks andmisest laekunud summad kantakse riigieelarvesse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Summade riigieelarvesse kandmise korraldab asutus, kelle valduses kasutusele antav vara on. 7. Vara võõrandamine 7.1. Võõrandamine on igasuguse vara tasuta või tasu eest omandi üleminek füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, eraõiguslikule juriidilisele isikule ning avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. 7.2. Kui võõrandatakse ja antakse kasutamiseks vallasvara hariliku väärtusega alla 30 000 eurot, ei pea järgima riigivaraseaduse § 58 lõikes 1 ega § 60 lõikes 2 sätestatut. 7.3. Taotluse vara võõrandamiseks teeb vara eest vastutav isik. Taotluse kooskõlastab inventuurikomisjon. 7.4. Inventuurikomisjoni poolt kooskõlastatud taotluse kinnitab direktor. 7.5. Vara võõrandamise dokumentatsioon peab sisaldama: 7.5.1. taotlust, mis sisaldab vara iseloomustavaid andmeid ja vara võõrandamise põhjendust; 7.5.2. selgitusi vara hariliku väärtuse määramise kohta (v.a. juhul kui vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse); 7.5.3. avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise otsust (juhul kui korraldati avalik enampakkumine või valikpakkumine); 7.5.4. vara võõrandamise otsust; 7.5.5. vara võõrandamise lepingut. Võõrandamise lepingut ei pea sõlmima kirjalikult juhul, kui võõrandatava vallasasja müügihind jääb alla 10 000 euro;  7.5.6. vara üleandmise akti. 7.6. Otsustuskorras võõrandamine peab olema objektiivselt põhjendatud. 8. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise pakkumismenetlus 8.1. Kord kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lg 1 alusel. 8.2. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise korral määratakse pakkumise tingimused, milleks on: 8.2.1. enampakkumismenetluse läbiviimine suuliselt, elektrooniliselt või kirjalikult; 8.2.2. pakkumiste esitamise tähtpäev, koht ja kord; 8.2.3. kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga tutvumise aeg, koht ja kord; 8.2.4. avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel osalemise tingimused ja kord; 8.2.5. osavõtutasu rakendamise korral selle tasumise aeg, koht ja kord; 8.2.6. tagatisraha tasumise või muu määratud tagatise esitamise kord; 8.2.7. muud pakkumismenetluse läbiviimise tingimused. 8.3. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise teates tuleb märkida: 8.3.1. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise korraldaja; 8.3.2. vara nimetus, asukoht, kinnisasja puhul selle suurus, sihtotstarve ja võimalusel teave vara kasutuspiirangute kohta; 8.3.3. pakkumise viis (avalik suuline, kirjalik või elektrooniline enampakkumine või valikpakkumine); 8.3.4. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord ning pakkumiste avamise aeg, elektroonilise enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord ning enampakkumise korraldamise aadress üldkasutatavas andmesidevõrgus; 8.3.5. enampakkumise puhul kasutustasu või müügi alghind, kui see on määratud; 8.3.6. valikpakkumise puhul kasutustasu või müügihind ja parima pakkumise väljaselgitamise alused; 8.3.7. valikpakkumise puhul kasutamiseks andmise või võõrandamise lisatingimused; 8.3.8. pakkumistest osavõtmise ja pakkumise esitamise tingimused;  8.3.9. tagatise ja osavõtutasu (kui see on määratud) suurus ja tasumise tähtpäev, kord ning vajalikud andmed; 8.3.10. lepingu sõlmimise tähtaeg ja tingimused; 8.3.11. aeg ja koht, kus saab vara, pakkumistingimuste ja lepingu projektiga tutvuda. 8.4. Enampakkumise otsustaja võib määrata osavõtutasu ja tagatise suuruse. Osavõtu tasu suurus võib olla kuni üks protsent enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus võib olla kuni 10 protsenti enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis lähtutakse osavõtutasu ja tagatisraha määramisel müüdava või kasutamiseks antava vara harilikust väärtusest. 8.5. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise otsuse teeb direktor riigivaraseaduse §-s 68 sätestatud alustel ja korras 20 tööpäeva jooksul tulemuste teatavaks tegemisest arvates. 9. Suulise enampakkumise kord 9.1. Enampakkumise teates avaldatud ajal ja kohas esitavad enampakkumisel osaleda soovijad dokumendid, mis tõendavad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantiide olemasolu, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud ja nõustuvad enampakkumise korra ja tingimustega. Pakkuja esindamise korral tuleb esitada esindusõigust tõendav volikiri. Kui enampakkumise teates on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 9.2. Suulise enampakkumise korraldaja kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel teeb enampakkumise ruumis koosviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. 9.3. Korraldaja kontrollib osavõtutasu ja tagatiste kohta esitatud dokumentide vastavust enampakkumise teates avaldatud tingimustele ja registreerib enampakkumisel osalejatena isikud, kes täitsid kõik teates esitatud ja punktis 9.1 sätestatud nõuded. Isikut, kes ei esita teates või punktis 9.1 märgitud nõuetele vastavaid dokumente, enampakkumisel osalema ei lubata. 9.4. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta punktis 9.3 nimetatud põhjusel, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks.  9.5. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma punktis 9.1 ettenähtud allkirja, ei tasu osavõtutasu või tagatisraha või ei esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Registreerunud osalejatele antakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed kantakse enampakkumise protokolli. 9.6. Korraldaja tutvustab kasutamiseks antavat või võõrandatavat vara, enampakkumise protseduurireegleid, teatab osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid ning enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu. 9.7. Pärast punktides 9.1–9.6 nimetatud toiminguid ja korraldaja vastavat märguannet alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist alghinnast või selle puudumisel korraldaja määratud hinnast. Osavõtja annab märku registreerimisnumbri tõstmisega ja teatab pakkumise suuruse. Enampakkumise korraldaja teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Pakkumised tehakse täiseurodes korraldaja määratud sammu kaupa. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis lisatakse enampakkumise protokollile. 9.8. Osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise korraldaja korraldustele. Enampakkumise korraldajal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad on teist korda rikkunud enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud korraldaja korraldust. 9.9. Pakkumine lõpeb pärast kõrgeima pakutud summa kolmandat korda teatamist. Suulise enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja, kes annab enne lahkumist enampakkumiste protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumine kinnitatakse, maksab ta vara eest tema pakutud hinna. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügi- või kasutuslepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii. 10. Elektroonilise enampakkumise kord 10.1. Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel. 10.2. Enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning tasub osavõtutasu ja tagatisraha või esitab vajaduse korral pangagarantii. Osavõtutasu ja tagatisraha peavad laekuma enampakkumise teates  märgitud arvelduskontole hiljemalt 1 tund enne enampakkumise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtpäeva. 10.3. Enampakkumisel osalejate arv, kasutajanimed ja osalejate poolt tehtud pakkumised on üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas nähtavad kõigile enampakkumisel osalejatele alates hetkest, mil osavõtutasu ja tagatisraha või pangagarantii laekuvad enampakkumise korraldajale. Registreeritud osalejate nimed ning nende elukohad või asukohad ja iga osaleja tehtud kõrgeim pakkumine kantakse vastavasse nimistusse, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 10.4. Kui enampakkumisele ei registreeru ühtegi osalejat, loeb korraldaja pakkumise nurjunuks. 10.5. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt ning pakkumised tehakse täiseurodes enampakkumise tingimustes märgitud pakkumise sammude kaupa. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste nimistus, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. Enampakkumisel osaleja võib teha piiramatu arvu pakkumisi. 10.6. Kõik enampakkumisel osalejad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise protseduurireeglitele. Enampakkumise korraldajal on õigus keelustada pakkumiste esitamine osaleja poolt, kui isik on teist korda rikkunud enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud korraldaja korraldust. 10.7. Enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval. Juhul, kui enampakkumine on dünaamilise (pikeneva) lõpuga, kuulutatakse enampakkumine lõppenuks enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval, kui enampakkumise protseduurireeglites dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist. Kui dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul enne tähtpäeva saabumist laekub uus pakkumine, loetakse selle pakkumise laekumise hetk dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi uueks alguseks ja enampakkumine pikeneb. Dünaamilise lõpuga enampakkumine pikeneb seni, kuni dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul laekub uus pakkumine. Kui dünaamiliseks lõpuks määratud perioodi jooksul ei ole laekunud ühtegi uut pakkumist, kuulutatakse enampakkumine lõppenuks. 10.8. Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise esitanud isik. 11. Avaliku kirjaliku enampakkumise kord 11.1. Avalikul kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada ettenähtud ajaks vastavalt enampakkumise teates avaldatud tingimustele kinnises ümbrikus. 11.2. Kirjalik pakkumine peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 11.2.1. pakkuja nimi ning elu- või asukoht; 11.2.2. avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 11.2.3. tõend tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 11.2.4. sõnadega ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma; 11.2.5. pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 11.3. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja neid ei tohi avada enne pakkumiste avamise tähtpäeva. Pakkumise esitajale väljastatakse tema soovi korral tõend pakkumise esitamise kohta. 11.4. Korraldaja avab enampakkumisele esitatud ümbrikud pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist enampakkumise teatises märgitud ajal. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kontrollitakse pakkumiste vastavust teates avaldatud tingimustele ning kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad. 11.5. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Juhul, kui enampakkumises esitatud sõnade ja numbritega kirjutatud pakkumissummad on erinevad, loetakse õigeks sõnadega kirjutatud pakkumissumma. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. 12. Valikpakkumise kord 12.1. Valikpakkumist kasutatakse, kui vara kasutamiseks andmisel või müügil on lisaks hinnale oluline lisatingimuste täitmine. 12.2. Valikpakkumisel osalemiseks tuleb esitada pakkumine valikpakkumise teates märgitud tingimuste järgi.  12.3. Valikpakkumisel osaleda soovija esitab pakkumise vallasasja kasutamise tasu või ostuhinna ja nõutud lisatingimuste täitmise kohta ning tehtud pakkumise täitmise tagatised. 12.4. Esitatud pakkumised avab korraldaja pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist valikpakkumise teates märgitud ajal. Isikut, kelle pakkumine ei vasta esitatud tingimustele, on korraldajal õigus valikpakkumisele mitte lubada. 12.5. Nõuetele vastava pakkumise teinud isikud osalevad valikpakkumisel. Lisatingimuste ja hinna üle võib pidada pakkujatega läbirääkimisi. Lisatingimus peab olema objektiivselt hinnatav. Läbirääkimiste lõppemisel esitab iga pakkuja korraldaja määratud tähtpäevaks oma lõpliku kirjaliku pakkumise vara kasutamise tasu või ostuhinna ja lisatingimuste kohta. 12.6. Võrdväärsete pakkumiste korral annab korraldaja valikpakkumise võitja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 päeva jooksul täiendada. 12.7. Läbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele riigivara valikpakkumisel osalejatele ei avaldata, välja arvatud juhul, kui korraldaja peab vajalikuks anda osalejale teavet kasutamiseks antava või müüdava vara nende osade suhtes tehtud pakkumiste kohta, mille suhtes teabe saaja ei ole pakkumist teinud. 12.8. Leping sõlmitakse isikuga, kelle valikpakkumise on otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka lisatingimuste täitmist. 13. Toimingud tagatistega 13.1. Riigivaraseaduse § 70 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja tingimustel tagatisraha tagastamiseks tuleb vastav otsus edastada Riigikohtu finantsjuhile hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. 13.2. Kui tagatisraha tasuti teates näidatud pangakontole sularahas või ülekandega välisriigi pangast, siis tagastatakse tagatisraha enampakkumisel osaleja avalduses märgitud pangakontole.