dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Riigikohus · 3. veebruar 2017
Viit
8-1/17-120-1
Registreeritud
3. veebruar 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Asjaajamine
Sari
8-1 Kantselei kirjavahetus kodanike ja asutustega
Toimik
8-1/2017
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)
Juurdepääsupiirangu alus
AvTS § 35 lg 1 p 12

Failid

  • 📎10-38618 03.02.2017 Väljaminev kiri.bdoc233 KB

Sisu (failidest)

Teie 09.12.2016 nr 4-3-63-16 Kadri Nõmm Meie 03.02.2017 nr 10-3/8618 Riigikohus [email protected] Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-16 Tallinna Halduskohus jättis 05.12.2016 otsusega haldusasjas nr 3-16-605 kohaldamata ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks maksukorralduse seaduse § 117 lõike 1 osas, milles see kehtestab maksudeklaratsiooni alusel tekkinud maksuvõla tasumisega viivitamise korral tasumisele kuuluva intressi määraks rohkem kui 0,03 % päevas. Riigikohus palus esitada maksukorralduse seaduse nimetatud sätte põhiseaduspärasuse kohta arvamuse teiste seas ka justiitsministril. I Vaidlustatud säte Maksukorralduse seaduse § 117 lõige 1: käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. II Vaidlustatud sätte asjassepuutuvus PSJKS § 9 lg 1 kohaselt on normikontrolli eelduseks vastava normi asjassepuutuvus. Vaidlustatud säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega, ehk kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Juhul, kui Riigikohus peaks tunnistama maksukorralduse seaduse § 117 lõike 1 (osaliselt) kehtetuks, ei oleks isikutel kohustust tasuda intressi (sellises ulatuses). Järelikult on kõnesolev säte asjassepuutuv. III Asjakohased põhiõigused ja nende kaitsealade riived Põhiseaduse § 31: Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, mille vastas seisab riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid 1 takistusi ettevõtluseks. Riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2012. http://pohiseadus.ee/ptk-2/pg-31/ Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda 2 mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Põhiseaduse § 32 lõige 2: Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandil on oluline tähtsus turumajandusele põhinevas ühiskonnas ning omandi valdamise, 3 kasutamise ja käsutamiseõigus ning omandi võrdne kaitstus tagab vaba turu. Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. IV Justiitsministri seisukoht Maksukorralduse seaduse § 117 lõike 1 alusel on sama seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. Maksukorralduse seaduse § 115 lõige 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Kuna eelpool viidatud põhiõigused on lihtsa seadusreservatsiooniga õigused, siis piisab nende riiveks igast seaduses sätestatud proportsionaalsest piirangust. Küll aga peab sellisel piirangul olema legitiimne eesmärk. Ma nõustun Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et maksukorralduse seaduse § 117 sätestatud maksuintressi legitiimseteks eesmärkideks on: 1) kompenseerida raha hilisemat laekumist, 2) motiveerida maksumaksjat makse õigel ajal tasuma ja 3) kompenseerida maksumenetluse kulusid. Eeltoodud aspektid peaksid kohaldatava intressimäära rakendamisel viima selleni, et maksumaksja peab (edaspidi) maksu tasumist õigeaegselt ratsionaalseks tegevuseks, ühtlasi ei tohiks see tekitada ebaõiglust ebamõistlikult suure määra näol. Pean vajalikuks eraldi rõhutada, et maksuintressi kehtestamise eesmärgiks ei saa olla riigile täiendava tulu tekitamise allikaks, selliseks allikaks saab olla põhiseaduse §-s 113 nimetatud maksu kehtestamine. Olles määratlenud legitiimse eesmärgi, tuleb nüüd veenduda, et valitud meede – maksuintressi kehtestamine määras 0,06 protsenti päevas – teenib seatud eesmärki. Seda saab kontrollida kolmeastmeliselt: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Ma ei kahtle, et maksuintressi näol on tegemist sobiva meetmega. Kindlasti aitab see kaasa maksukohustuslase õigeaegsele tasumisele, kompenseerib raha hilisemat laekumist ja maksumenetluse kulusid. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Siinkohal on oluline vaadelda ka kehtestatud intressimäära. Põhjendamatult kõrge intressimäär võib eesmärki silmas pidades kaotada oma efektiivsuse. Nii võib liiga kõrge määr viia olukorrani, kus tasumata maksukohustuselt arvestatav intress on pea võrdne maksukohustuse endaga, või ületab intressi suurus maksumenetluse kulud. Seetõttu on vajalikkuse hindamisel olulise tähtsusega vaadelda just intressimäära suurust. 2 RKPJKo 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02, p 14. 3 RKPJK 30.04.2004 otsus asjas nr 3-4-1-3-04, p 24. Tallinna Halduskohus on oma otsuses esile toonud argumendid, mis panevad mind kahtlema hetkel maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud intressimäära vajalikkuses. Siiski pean tunnistama, et minu kui justiitsministri pädevuses ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut, milline peaks olema kohane intressimäär, vajalik kompetents selleks on rahandusministril. Küll aga saan väljendada oma kahtlust, et kehtiv intressimäär 0,06% päevas ei pruugi olla vajalik meede eespool toodud legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt leian, et maksukorralduse seaduse § 117 lõige 1 võib olla vastuolus põhiseaduse §-ga 31 ja § 32 lõikega 2 osas, mis kehtestab ebamõistlikult suure intressimäära (0,06% päevas). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Mirjam Rannula 620 8195 [email protected]
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel