Arvamuse andmine

Lisa 1 Arvamus haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse kohta Eelnõu punkt 1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 6 (ja vajadusel kogu seaduses kasutatud) sõnastuse võiks viia vastavusse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ja EL-i määrusega nr 910/2014 (e-allkiri, e-tempel, vrd § 27 lg 1 muudatus). Eelnõu punkt 2. Ei ole arusaadav, millele tugineb eelnõu seletuskirjas märgitu: "Kuivõrd eelnõuga muudetakse kehtivat õigust selliselt, et kätteto(i)metamise esmaseks valikuks on elektrooniline viis, ent teatud juhtudel säilib ka võimalus toimetada dokumente kätte posti teel /.../". Seaduseelnõu tekstist ei nähtu, et kehtivat õigust muudetakse selliselt, et kättetoimetamise esmaseks valikuks on elektrooniline viis. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on haldusorganile saadetud taotlusele esitatud nõuete hulgast vaja kaotada haldusakti või muu dokumendi taotlejale kättetoimetamise soovitav viis. Kui näiteks isik märgib taotluses nii postiaadressi kui ka e-posti aadressi ning märgib kättetoimetamise soovitavaks viisiks neist ühe, siis kas haldusorganil tuleks isiku soovist lähtuda või võib ta seda soovi ignoreerida? Kui sellises olukorras anda valikuõigus haldusorganile, siis halvendaks see isiku olukorda ning ei kaitseks vastupidiselt eelnõu eesmärgile isiku õigusi. Isiku õiguste kaitse seisukohalt on parem, kui isik saab taotluses haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise viisi ise määrata ning haldusorganil on kohustus seda soovi arvestada. HMS § 14 lg 4 sõnastuse võiks viia vastavusse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ja EL-i määrusega 910/2014 (e-allkiri, e-tempel). Eelnõu punkt 3. HMS § 25 lg 1 esimese lause sõnastus on mitmeti mõistetav. Pakutud sõnastusest jääb mulje, et seaduses või määruses ette nähtud kättetoimetamise kord ei hõlma kättetoimetamist postiga, haldusorgani poolt või elektrooniliselt ning et haldusorganil on valikuõigus, kas seaduses või määruses ette nähtud korda järgida. Parem oleks koondada seaduses ja määruses ette nähtud kättetoimetamine eraldi lõikesse. Eelnõu punkt 4. Täpsemalt on reguleerimata olukord, kui menetlusosalisel on mitu erinevate volitustega esindajat. Äriühingute puhul võivad eesti.ee-s olla töötajatele antud erinevad volitused (kes sisestab haiguslehti, kes avab notariaalseid lepinguid). Kättetoimetamisel võib tekkida segadus, kui akt satub ebapädeva isiku kätte. Eelnõu punkt 5. Kaaluda võiks, kas on põhjendatud HMS § 26 lg 3 ja 4 puhul sõnastuslik erinevus dokumendi kättetoimetatuks lugemisel. Ühel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on ettenähtud aadressile kohale toimetatud, teisel juhul piisab ettenähtud aadressile saatmisest. Eelnõu punkt 5. HMS §-s 27 võiks ühtlustada terminoloogia elektroonilise edastamise/saatmise osas. HMS § 27 lg 1 Selgusetuks jääb, mida tähendab „selleks ettenähtud“. Kas infosüsteemi põhimäärus peab ette nägema, et infosüsteemi eesmärk on mh kättetoimetamine? HMS § 27 lg 1 viimane lause on ebavajalik. Dokumendi e-allkirjastamise või e-templi nõue ei ole seotud dokumendi elektroonilise kättetoimetamisega, vaid konkreetse dokumendi vorminõuetega, mis peaksid olema ja on sätestatud mujal (nt HMS § 55 lg-d 3 ja 4). Nt ei näe HMS § 17 kutse puhul ette allkirja (või e-templi) nõuet.  Lisa 1 HMS § 27 lg 2 Seletuskirjas (lk 8, viide alamärkusele 27) esitatud seisukoht, mille kohaselt on tänapäevases praktikas mõistlik e-postkasti igapäevast jälgimist eeldada, võib kehtida küll suuremate äriühingute puhul, kuid mitte eraisikute ja väiksemate äriühingute puhul. HKMS § 27 lg-s 2 jääb arusaamatuks, kuidas suhestuvad kättetoimetamise hetke kindlaksmääramisel preambulis toodud "adressaadil on olnud võimalik selle sisuga tutvuda" ja sätte p-des 1, 2 ja 3 nimetatu. Nt kas äriühingu registris märgitud e-aadressile saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks hetkel, kui: 1) äriühingul on olnud võimalik selle sisuga tutvuda; 2) infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 3) äriühing kinnitab selle kättesaamist; 4) dokument või teade selle kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu e-aadressile. Dokumendi kättetoimetatuks lugemine kui õiguslik fiktsioon peaks olema seaduses täpselt ja üheselt reguleeritud. Sätte preambulis kasutatud väljend "adressaadil on olnud võimalik selle sisuga tutvuda" ei ole seotud sätte p-des 1 ja 2 nimetatud tegevustega, kuna dokumendiga tutvumise võimalikkus ei sõltu kuidagi sellest, kas dokument reaalselt avati või kinnitati selle kättesaamist. Sätte p 3 aga seab äriühingule hoopis uue ja teistsuguse kättetoimetamise hetke regulatsiooni kui preambul. Põhjendamatu on § 27 lg 2 p-s 3 äriühingu jaoks dokumendi elektroonilisel kättetoimetamisel sisuliselt koormavama regulatsiooni kehtestamine kui teatavakstegemisel (HMS § 27 lg 8 näeb ette, et dokument loetakse adressaadile teatavaks tehtuks kolmandal päeval dokumendi kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates). Sarnaselt teatavakstegemisele võiks dokumendi äriühingule kätte toimetatuks lugeda nt kolmandal tööpäeval dokumendi registris olevale aadressile edastamisest või kättesaadavaks tegemisest (kui seda varem ei avata või kättesaamist ei kinnitata). See arvestaks ja kaitseks paremini väikeste äriühingute õigusi, kellel ei pruugi olla võimalust iga päev e-posti jälgida, ning ei peletaks neid elektroonilist suhtlust üldse vältima. HMS § 27 lg 2 p 3 võiks rakenduda (eelnevaid märkusi arvestaval kujul) ka HMS § 27 lg 4 p-s 5 nimetatud isikute puhul. HMS § 27 lg 4 p 2 Säte võib tekitada vaidluskohti. Kaaluma peaks, kas sedavõrd laial alusel isiku nõusoleku eeldamine dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks on põhjendatud ning kas see on kooskõlas isiku õiguste kaitse eesmärgiga. HMS § 27 lg 4 p 3 Seletuskiri ei selgita, mida tähendab enda tuvastamine asjakohases infosüsteemis ning kes ja kuidas selle praktikas sisustab, nt kas see peaks sisalduma infosüsteemi põhimääruses, kas seda võib teha mistahes haldusorgani antud halduseeskirjas vms. Tegu on sisuliselt isiku nõusoleku andmise määratlemisega, s.o enda tuvastamine kui nõusoleku andmine, et edaspidi ollakse nõus elektroonilise kättetoimetamisega (vrd nõuded nõusolekule isikuandmete töötlemiseks IKS § 12). Isiku nõusolek (eriti kui see on üldine nõusolek kõigiks tulevasteks haldusmenetlusteks) on oluline küsimus, mistõttu selle üle peaks otsustama pädev organ ja see peab olema praktikas õigusselge nii isiku enda kui ka haldusorgani jaoks. Kui see tähendab näiteks eesti.ee puhul e-posti ümbersuunamist, mida reguleerivad nn kasutustingimused (sh kui see on toimunud enne kasutustingimuste muutmist ja HMS muudatuste jõustumist), siis tuleks HMS muudatuste  Lisa 1 vastuvõtmisel kindlasti teha riigi poolt teavituskampaania, et isikud oleksid teadlikud ja kontrolliks üle, kas ja kuidas on lood nende enda e-posti ümbersuunamisega. Seletuskirjas tuleks selgitada ka eesti.ee aluseks oleva Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse § 3 lg 2 punktiga 1 seonduvat (Riigi Infosüsteemi Ametil on õigus „piirata teabevärava lõppkasutaja juurdepääsu teabeväravale või selle osale, kui juurdepääsu lubamine rikuks isiku õigusi või kahjustaks riigi infosüsteemide turvalisust“), s.o kas ja kuidas dokumenti kätte toimetada tahtev haldusorgan saab teada RIA vastavast tegevusest või jääb selle asjaolu tõendamine dokumendi adressaadi ülesandeks. HMS § 27 lg 4 p-d 4 ja 5 Kui nendes sätetes nimetatud isikutele tahetakse kehtestada kohustuslik e-posti vastuvõtmine registris märgitud aadressil (vrd HMS § 27 lg 2 p 3), tuleks seda teha konkreetse sättega, mitte eeldusena, et nad on elektroonilise kättetoimetamisega nõus. HMS § 27 lg 5 Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks peaks lõikes 4 sätestatud nõusoleku tagasivõtmiseks või eelduse ümberpööramiseks eksisteerima mõjuv põhjus. Samuti ei selgitata, milline see mõjuv põhjus olla võib, kes, millises menetluses ja millise otsustusega sellise mõjuva põhjuse olemasolu hindab. Kui isikul on õigus valida, kas ta soovib dokumentide elektroonilist kättetoimetamist või mitte, siis ei tohiks temalt sellist vaba valikuõigust ära võtta ainult selle tõttu, et ta on mingis varasemas menetluses suhelnud haldusorganiga elektroonilisel teel või andnud haldusorganile e-posti aadressi. Põhjendamise nõue ei haaku ka sama paragrahvi lõikes 6 tooduga, mille kohaselt isik võib igal ajal nõusoleku kõikide dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks tagasi võtta. Sellise (ilma põhjendusteta) nõusoleku tagasivõtmise õigus oleks sisutühi, kui sellele vaatamata saaks isikule dokumente jätkuvalt elektrooniliselt kätte toimetada, tuginedes HMS § 27 lg-s 4 sätestatud nõusoleku eeldustele. HMS § 27 lg 6 Üldise nõusoleku puhul (v.a infosüsteemi sisselogimise järel antav nõusolek, mis niikuinii eeldab isiku tuvastamist vms) tuleks vähemasti seletuskirjas selgitada, kas nõusolekule laieneb allkirja kohustus, sh kas elektroonilises vormis antav nõusolek eeldab e-allkirja. HMS § 27 lg 7 Tuleks täpsustada, kas see säte kehtib ka HMS § 27 lg 4 p-des 4 ja 5 toodud eelduste puhul, kui nendes sätetes nimetatud isik nt teatab, et ei kasuta või ei saa kasutada registrisse kantud elektronposti aadressi. Samuti võiks täpsustada, mis saab siis, kui haldusorgan saab sellest, et adressaat ei saa(nud) dokumenti elektrooniliselt kätte saada või avada, teada pärast dokumendi elektroonilist saatmist või kättesaadavaks tegemist. HMS § 27 lg 8 Kaaluda võib, kas dokumendi teatavaks tegemise puhul on vajalik hiljem arvestada sellega, millal adressaat dokumendi tegelikult kätte sai. Dokumendi teatavaks tegemisel puudub kohustus see adressaadile kätte toimetada. Seletuskirja HMS lg 8 selgituse p 2 kolmandas lauses on ilmselt ekslikult viidatud lõikele 7.  Lisa 1 Eelnõu punkt nr 10. HMS §-s 55 (ja vajadusel seaduses tervikuna) võiks läbivalt ühtlustada järgmiste mõistete kasutamine: 1) kirjalikus vormis haldusakt; 2) kirjalik haldusakt; 3) elektrooniline haldusakt; 4) elektroonilises vormis haldusakt.  Justiitsministeerium Teie 22.12.2016 nr 10-4/8964-1 [email protected] Meie 31.01.2017 nr 6-6/16-53 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust haldusmenetluse seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rätsep Õigusteabe osakonna peaspetsialist Lisa: Arvamus haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee