Arvamus

Teie 09.12.2016 nr 4-3-64-16 Meie 24.01.2017 nr 10-3/8622 Riigikohus [email protected] Arvamuse esitamine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-16-16 Austatud Riigikohtu esimees Riigikohus pöördus justiitsministri poole arvamuse saamiseks, kas Kuressaare Linnavalitsuse 9.02.2016 määrus nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ on kooskõlas põhiseadusega. I Taotluse lubatavus Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 6 lõike 1 punktist 1 võib õiguskantsler esitada Riigikohtule taotluse tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks. Õiguskantsler esitas Riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavalitsuse 9.02.2016 määrus nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 vastuolu tõttu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikega 1 (edaspidi PGS) ja seetõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõikes 1 ja § 154 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Seega on taotlus lubatav. II Vaidlusalune säte Kuressaare Linnavalitsuse 9.02.2016 määruse nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lõige 2: „(2) Elukohajärgseks kooliks hariduslike erivajadustega õpilastele on Saaremaa Ühisgümnaasium, kuhu suunatakse õpilasi nõustamiskomisjoni soovitusel.“ III Vaidlustatud sätte asjassepuutuvus PSJKS § 9 lg 1 kohaselt on normikontrolli eelduseks vastava normi asjassepuutuvus. Vaidlustatud säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega, ehk kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Juhul, kui kohus peaks tunnistama määruse nr 2 § 3 lõike 2 kehtetuks, tuleks ka hariduslike erivajadustega õpilaste puhul linnavalitsusel arvestada elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Seega ei näeks määrus sõnaselgelt ette, millisesse kooli haridusliku erivajadusega õpilased suunata ning hindamine toimub PGS § 10 lõikes 1 toodud alustel. IV Asjakohane põhiõigus ja selle kaitseala riive PS § 3 lg 1: Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 154 lg 1: Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõige 1 koosneb neljast elemendist: 1) universaalpädevus („kõiki”); 2) kohaliku elu küsimused („kohaliku elu küsimusi”); 3) iseseisvus ehk oma vastutus („otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad […] iseseisvalt”); 4) seadusereservatsioon („seaduste alusel”) põhimõtteid. Seadusereservatsiooni („seaduste alusel”) puhul on tegu õigusriigi ja demokraatia printsiipide konkretiseeringuga, mis õiguse institutsiooni garantii raames puudutab KOV enesekorraldusõigust ja universaalpädevust. Sõnaühendit „tegutsevad seaduste alusel” tuleb mõista kui seaduslikkuse 1 nõuet. Selline järeldus tuleneb PS §-de 154 lg 1 ja 3 lg 1 võrdlevast analüüsist. PGS § 10 lõike 1 kohaselt vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Seega on seadusandja näinud ette valla- või linnavalitsusele kohustuse kehtestada elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra. Täpsustavalt tuleneb PGS § 10 lõike 1 kolmandast lausest, et valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Seega on volitusnormi täpsustatud ning välja on toodud kriteeriumid, mida valla- või linnavalitsus peab arvestama ning ka seda, millises järjekorras. Kuressaare Linnavalitsuse 1.02.2016 määruse nr 2 § 3 lõikes 2 on täiendavalt, s.t lisaks seaduses toodule, lisatud hindamiskriteeriumiteks hariduslik erivajadus ja nõustamiskomisjoni otsus (erivajadustega õpilaste puhul). Seega on küsitav, kas selliseid täiendavaid tingimusi on linnavalitsus õigustatud määrusega kehtestama. PS § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peab madalama õigusjõuga norm ehk antud juhul linnavalitsuse määruse regulatsioon olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga ehk PGS § 10 lõikes 1 sätestatuga. PGS § 47 lõikest 1 tuleneb, et haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Seega ei ole seadusandja eesmärk olnud erivajadustega õpilasele ette näha erisusi PGS § 10 lõikes 1 nimetatust. PGS § 49 lõike 3 lausest 1 tuleneb: kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav veebis http://www.pohiseadus.ee/ptk-14/pg-154/ Seega võib sättest järeldada, et igakordselt tuleks nõustamiskomisjonil anda soovitus haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamiseks, mitte ei peaks linnavalitsus määruse tasandil ette nägema ühe kindla kooli haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks. V Kokkuvõtteks Tulenevalt eelnevast olen seisukohal, et Kuressaare Linnavalitsuse 9.02.2016 määrus nr 2 „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikega 1 ja seetõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikes 1 ja § 154 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Monika Tappo 620 8184 [email protected]