Sissetulev kiri

Viljar Peep Asekantsler Teie 28.07.2023 nr 15-2/4626 Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 29.08.2023 nr 1-5/2023-026-2 Tallinn, 10122 [email protected] Austatud Viljar Peep Edastasite 28.07.2023 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) kutsekogu liikmete pöördumise justiitsministrile, milles taotletakse Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja suhtes teenistusliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse algatamist. Palusite Konkurentsiameti peadirektori arvamust Koja pöördumisele hiljemalt 28.08.2023. Arvamuse küsimise alusena olete märkinud Konkurentsiameti põhimäärus (edaspidi põhimäärus) § 12 punkti 3, mille kohaselt kuulub maksejõuetuse teenistus Konkurentsiameti struktuuri. Samuti, et põhimääruse § 17 punktidest 1 ja 2 lähtuvalt korraldab ja tagab Konkurentsiameti peadirektor ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise. Käesoleva arvamuse andmisel lähtun kehtivast õigusest, samas möönan, et teised isikud nagu ka kohtud võivad seadust tõlgendada minust erinevalt. Pankrotiseaduse (PankrS) 1921 lõigete 1 ja 2 nagu ka Konkurentsiameti põhimääruse § 141 lõige 2 järgi teostab maksejõuetus teenistus (MJT) (haldus)järelevalvet nii võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle kui ka pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase läbiviimise ja menetluskulude otstarbekuse suhtes. MJT on küll Konkurentsiameti struktuuriüksus, kuid PankrS § 1922 lõike 1 kohaselt on see Konkurentsiameti juurde moodustatud sõltumatu struktuuriüksus. MJT juhataja nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister (so justiitsminister), samuti on MJT juhataja PankrS 1923 lõike 3 kohaselt oma ülesannete täitmisel sõltumatu. See muidugi ei tähenda seda, et MJT juhataja ei pea täitma ametnikele avaliku teenistuse seaduse (ATS) vmt õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Ka MJT juht peab lähtuma muuhulgas ATS 5. peatükis sätestatud kohustustest. Siiski puudub minu arvates Konkurentsiameti peadirektoril pädevus viia MJT juhataja suhtes läbi nii teenistuslikku järelevalvet kui ka distsiplinaarmenetlust. Tõsi on, et Konkurentsiameti põhimääruse § 17 punkt 6 annab Konkurentsiameti peadirektorile pädevuse teostada teenistuslikku järelevalvet ameti teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras. Samas näeb Vabariigi Valitsuse seaduse § 96 lõige 1 ette, et ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teostavad teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori järelevalvepädevus ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle sätestatakse eraldi seadustega. Minu parima arusaamise kohaselt ei ole Konkurentsiameti peadirektorile viidatud järelevalvepädevust antud. Mis puudutab distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka seda õigust Konkurentsiameti peadirektoril seadusest tulenevalt ei ole. ATS Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 § 72 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirjaga või korraldusega. Nagu eelpool viidatud nimetab MJT juhataja ametisse justiitsminister. Seega puudub Konkurentsiameti peadirektoril võimalus sekkuda MJT poolt läbiviidavate menetluste sisuküsimustesse, nõuda teavet, kontrollida faktiväiteid või neid kahtluse alla seada. Samuti ei näe seadus ette pädevust MJT juhataja suhtes haldusjärelevalve teostamiseks. Lähtudes eeltoodust saan esitada arvamuse vaid mulle teadaolevate avalike artiklite põhjal ning anda hinnangu, kas MJT juhataja oli oma arvamustes sõltumatu ja erapooletu ning kas need seonduvad talle Konkurentsiameti põhimäärusest tulenevate kohustuse täimisega. Leian, et maksejõuetuse teenistuse juhataja tegevus on olnud seotud MJT ülesannete täitmisega ning tema sõltumatuses, erapooletuses ja tema poolt avaldatu siiruses ei ole mul põhjust kahelda. Seda vaatamata tema poolt mõneti harjumuspäratult otsekohestele väljaütlemistele avalikus meediaruumis. Väidetavate faktivigade kontroll eeldaks kontrolltoiminguid, mida minul ei ole pädevust teostada. Samas, kuna pankrotimenetlused on avaliku huviga menetlused, siis nende suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus nii menetluses osalejate suhtes kui ka nende menetluste suhtes järelevalve teostajatele. See tähendab ühelt poolt MJT kohustust olla faktitäpne, teisalt peavad ka pankrotihaldurid aktsepteerima, et nende tegevus on kõrgendatud tähelepanu all ning põhjendatud juhul tuleb neil taluda ka avalikku kriitkat. Lähtudes eeltoodust ei ole mul alust MJT juhataja üle järelevalve algatamiseks. Samas juhin tähelepanu, et kõik MJT toimingud on vaidlustatavad vaide või kohtusse esitatava kaebuses teel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Pärn-Lee Peadirektor 2 (2)  Helen Rives Teie 21.11.2023 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Meie 24.11.2023 nr 15-2/4626 [email protected] Vastus teabenõudele Vastuseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) 21.11.2023. a teabenõudele selgitame järgmist. Justiitsministeerium edastas 28.07.2023 Koja 27.06.2023 pöördumise Konkurentsiametile ning palus Konkurentsiametil esitada peadirektori arvamus Koja pöördumise kohta hiljemalt 28.08.2023. Konkurentsiameti peadirektor saatis 29.08.2023 Justiitsministeeriumile oma arvamuse (lisatud kirjale), milles asus seisukohale, et kuigi maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti põhimääruse § 12 punkti 3 kohaselt Konkurentsiameti struktuuriüksus, on see siiski pankrotiseaduse § 192 2 lõike 1 kohaselt sõltumatu ning Konkurentsiameti peadirektoril ei ole pädevust järelevalve teostamiseks. Samuti leidis Konkurentsiameti peadirektor, et avaliku teenistuse seaduse § 72 lõike 1 kohane distsiplinaarmenetluse algatamise pädevus tal puudub ehk peadirektoril ei ole võimalust sekkuda maksejõuetuse teenistuse juhi poolt läbiviidavate menetluste sisuküsimustesse, nõuda teavet, kontrollida faktiväiteid või neid kahtluse alla seada. Ka ei näe seadus ette Konkurentsiameti peadirektorile pädevust maksejõuetuse teenistuse juhataja suhtes haldusjärelevalve teostamiseks. Vaatamata eeltoodule esitas Konkurentsiameti peadirektor siiski oma arvamuse ning andis hinnangu, kas peab maksejõuetuse teenistuse juhataja arvamusi sõltumatuks ja erapooletuks ning kas need seonduvad Konkurentsiameti põhimäärusest tulenevate kohustuste täitmisega. Konkurentsiameti peadirektori hinnangul ei ole põhjust kahelda maksejõuetuse teenistuse juhataja sõltumatuses ja erapooletuses ning märkis, et kuna pankrotimenetlused on avaliku huviga menetlused, kehtib nende suhtes kõrgendatud hoolsuskohustus nii menetluses osalejate kui ka menetluse suhtes järelevalve teostajate suhtes. Seetõttu peavad ka pankrotihaldurid aktsepteerima, et nende tegevus on kõrgendatud tähelepanu all ja võib saada avalikku kriitikat. Justiitsministeeriumi nõustub Konkurentsiameti peadirektori seisukohtadega ega pea vajalikuks täiendava järelevalve läbiviimist ega distsiplinaarmenetluse algatamist. Märgime ka, et Justiitsministeerium ei ole Koja ja maksejõuetuse teenistuse vahelisi vaidlusi või eriarvamusi lahendav organ. Justiitsministeeriumi ainupädevuses on otsustada, mis toimingute uurimine on asjakohane ning vastab järelevalve eesmärgile. Rõhutame, et maksejõuetuse teenistuse eesmärk on muu hulgas aidata kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele. Samuti peab Koda edendama pankrotihaldurite kutsetegevust ning ühtlustama nende praktikat. Soovime veelkord märkida, et ühiste eesmärkide saavutamiseks peame mõistlikuks osapoolte tihedamat kohtumist ja koostöös probleemide lahendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Mari-Liis Mikli Asekantsler Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Margit Veskimäe 54141502 [email protected]