OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 14. november 2023

Viit: 7-10/2023-006
Registreeritud: 14. november 2023
Dokumendi liik: Otsus

Funktsioon: 7 Energiavaldkond
Sari: 7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik: 7-10/2023
Vastutaja: Väino Siilbek (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energia- ja taristuosakond)

Failid

7-102023-006 14.11.2023 Otsus.asice1220 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 14.11.2023 nr 7-10/2023-006 Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamise õiguslikud alused Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõike 6 punkti 6 ja ELTS § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtjale võrguteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 2. Menetlusosalised Elering AS; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt 28.11.2022 esitas Elering AS Konkurentsiametile esmase taotluse elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamiseks, tuues taotluses muu hulgas välja järgmist: „Võrgulepingu tüüptingimuste uuendamise vajadus on tingitud energiasüsteemi struktuuri kiirest muutumisest, mille tulemusena kannab ülekandevõrk senise energia transportija asemel suuremat varustuskindluse tagaja rolli. Eeltoodu tingib aga vajaduse ajakohastada võrgutasu struktuuri ning täiendada energiapõhist ülekandetasu võimsus- ja tarbimiskoha komponentidega. Turuosalistele õigete hinnasignaalide andmiseks, ebamõistlike investeeringute ära hoidmiseks ja vähimate kuludega varustuskindluse tagamiseks soovib Elering AS alates 1. jaanuarist 2024. a kehtestada uutel võrgulepingu tüüptingimustel põhineva ülekandeteenuse hinnakirja. Võrreldes Konkurentsiameti poolt 08.07.2014 otsusega nr 7.1-11/14-007 kooskõlastatud ja hetkel kehtivate „Elering AS võrgulepingu tüüptingimustega“, on käesoleva kirjaga kooskõlastamiseks saadetud võrgulepingu tüüptingimuste peatükkides 5, 6, 11 ja 12 sisse viidud muudatused peamiselt tingitud uue struktuuriga hinnakirja kehtestamisest ning rakendamisest. Lisaks on kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimusi ajakohastatud seoses muudatustega võrguteenuse osutamisele kohalduvate normdokumentides.“ 2 (11) Seega, kuivõrd Elering AS-i 28.11.2022 taotluse puhul sooviti muuta nii hinnakirja struktuuri kui ka sellega lahutamatult seotud tüüptingimusi, oli tegu liitmenetlusega, mistõttu peatus Konkurentsiameti poolt algatatud hinnamenetluse tõttu ka sellega lahutamatult seotud Elering AS-i elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise menetlus. Käesoleva otsuse kirjeldus menetluse käigust käsitleb Elering AS-i elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamisega seonduvat. 07.12.2022 edastas Elering AS tema poolt 28.11.2022 edastatud kirja nr 1.1-11/2022/915 täiendusena palve vahetada välja kirja lisad 1 ja 2 (Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused (puhas versioon) ja Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused (muudatused nähtaval)), mis on käesoleva e-kirja manuses. Võrreldes 28.11.2022 kirja lisana edastatud dokumentidega on tüüptingimuste punktis 5.7.1 toodud valemi tähise TKV selgitusele lisatud lauseosa „või tarbimiskohtade maksimaalsete lubatud tarbimisvõimsuste summa“. 10.02.2023 alustas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni läbiviimist Elering AS-i poolt 28.11.2022 kooskõlastamiseks esitatud elektri võrgulepingu tüüptingimuste osas. Turuosaliste tagasisidet ja kommentaare oodati hiljemalt 13.03.2023. Nimetatud tähtajaks esitasid oma arvamuse ja küsimused neli turuosalist ning erinevaid turuosalisi esindanud kolm liitu/ühendust (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Elektritööstuse Liit). 17.03.2023 saatis Konkurentsiamet Elering AS-ile kirja, milles soovis vastuseid turuosaliste, neid esindava liidu ja Konkurentsiameti küsimustele ning seisukohta võrgutasude rakenduspõhimõtete muutmiseks tehtud ettepanekute osas. 04.04.2023 edastas Elering AS eelviidatud kirjale vastuse. 04.05.2023 kohtusid Konkurentsiameti ja Elering AS-i esindajad, et täiendavalt läbi vaadata avaliku konsultatsiooni raames esitatud küsimused ja tehtud ettepanekud ning küsimustele antud vastused ja ettepanekute osas võetud seisukohad. 05.05.2023 saatis Konkurentsiamet Elering AS-ile 04.05.2023 koosolekul välja toodu osas oma seisukohad ja tähelepanekud kirjalikult. 01.06.2023 edastas Elering AS Konkurentsiameti 05.05.2023 seisukohtadele ja tähelepanekutele vastused. Perioodil 06.06.2023 kuni 25.07.2023 täpsustasid Konkurentsiamet ja Elering AS võrgutasude arvutuspõhimõtteid ning vaatasid üle võrgutasude kooskõlastamiseks selgitused ning sellega seonduvalt elektri võrgulepingu tüüptingimuste punktid. Samuti kohtuti 19.06.2023 Elering AS-i ja Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ esindajatega, et anda mõlemale osapoolele võimalus eelnevalt mainitud võrgutasude ja tüüptingimuste osas seisukohtade esitamiseks. 20.06.2023 teavitati Elering AS-i võrgutasude kooskõlastamistaotluse menetlemise tähtaja pikendamisest 180 päevani. Sellega seonduvalt pikendati ka võrgutasude kooskõlastamise menetlusega lahutamatult seotud Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise menetlust. Ajavahemikus 01.08.2023 kuni 16.08.2023 küsis Konkurentsiamet veelkord kõigilt turuosalistelt avaliku konsultatsiooni raames kooskõlastamiseks esitatud Elering AS-i võrgutasude ja tüüptingimuste osas seisukohtasid, tähelepanekuid ja kommentaare. 16.08.2023 saatsid oma arvamuse ja tähelepanekud neli turuosalist, kuid võrreldes 10.02.2023 algatatud avaliku konsultatsiooni käigus antud tagasisidega uusi olulisi seisukohti, tähelepanekuid ja kommentaare ei esitatud. 3 (11) 06.09.2023 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i korrigeeritud taotlus nr 1.1 11/2022/915-4 (edaspidi Taotlus) elektri võrgulepingu tüüptingimuste ja sellega seotud võrgutasude kooskõlastamiseks, mille kujundamisel oli ettevõtja arvesse võtnud 28.11.2022 esitatud taotluse menetlemise käigus tuvastatud ning muutmist vajanud asjaolusid. Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad Elering AS-i Taotluse põhjendatuse kohta. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lõike 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lõige 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet olles läbi töötanud Elering AS-i poolt 06.09.2023 kooskõlastamiseks esitatud elektri võrgulepingu tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused), peab vajalikuks välja tuua järgmised olulisemad muudatused ja nende kohta antud selgitused ning ameti seisukohad. Seoses tüüptingimuste punktiga 2.1.4 elektrikatkestus – seisund, mil tarbimiskohas esinevad samaaegselt mõlemad alljärgnevad tingimused: 2.1.4.1 pinge on alla 15% lepingulisest1 pingest kestvusega üle automaatika toimimise aja; toodi avalikul konsultatsioonil välja, et Standardi EVS-EN 50160 „Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused“ punkt 3.21 määratleb toitekatkestusena (supply interruption) - seisundi, milles pinge liitumispunktis on alla 5% etalonpingest. Kuna avaliku konsultatsiooni käigus esitati ettepanek, et punkti 2.1.4.1 sisustamisel lähtutaks standardis osundatud põhimõttest ja nimetud põhimõtte rakendamisel (st 1% asemel 5%) ning siinkohal puudub vastuolu ELTS-s ja selle alamaktides sätestatuga, siis Konkurentsiamet nõustub Elering AS poolt tüüptingimuste punktis 2.1.4.1 tehtud muudatusega ning leiab, et see 1 Selleks, et oleks üheselt arusaadav, millised on muutused võrreldes eelmiste tüüptingimustega, on tüüptingimuste sõnastuses kustutatud osa tähistatud läbikriipsutatuna ja lisatud teksti osa allajoonituna. 4 (11) on põhjendatud ning tüüptingimuste punkti 2.1.4.1 võib Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Seonduvalt tüüptingimuste punktis 2.1.4.2 sõna „normaalskeem“ kasutamisega esitati avalikul konsultatsioonil ettepanek, et nimetatud punkti paremaks mõistmiseks oleks vajalik sisustada normaalskeemi mõiste ning täpsustada käsitlust juhuks, kui tegemist ei ole normaalskeemiga. Seetõttu on Elering AS lisanud tüüptingimustesse punkti 2.1.20, mis sätestab, et normaalskeem – elektrivõrgu konfiguratsioon, mille puhul on tagatud normaaltalitlustingimused ja kõikide elektrivõrguga ühendatud klientide võrgulepingu kohased tarbimis- ja/või tootmistingimused. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt tüüptingimustesse punkti 2.1.20 lisamisega, sest selles puudub vastuolu ELTS-i ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ning täiendus teeb mõiste „normaalskeem“ selgemaks. Seetõttu loeb Konkurentsiamet tüüptingimuste punkti 2.1.20 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses, põhjendatuks. Seoses tüüptingimuste punkti 2.1.35 ümbersõnastamisega kujul „võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks kliendi liitumispunktini või alates kliendi liitumispunktist põhivõrgu suunas.“ selgitas Elering AS sõnastuse muutmise vajadust, kuna mõiste muudetud kujul sissetoomine laiendab selgitust ning see on vajalik, sest Elering AS kliendid ei ole vaid tarbijad ja tootjad, vaid Elering AS-i klientide hulgas on lisaks veel ka jaotusvõrguettevõtjad, segapaigaldiste omanikud jne. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt tüüptingimustes punkti 2.1.35 muutmisega ning selles osas antud selgitustega. See on põhjendatud, kuna muudab mõiste „võrk“ selgemaks ning selles puudub vastuolu ELTS-i ja selle alusel kehtestatud alamaktidega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 2.1.35 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Konkurentsiamet osundas menetluse käigus, et tüüptingimustes tuleb kajastada mitte üksnes RfG2 ja DCC3 määruseid, vaid ka nende määruste alusel Konkurentsiamet poolt tehtud otsustes kajastatud siseriiklikult määratud sätteid, lisades selgituseks lingi https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/otsus_rfg_siseriiklikult_maaratavate_satete _osas.pdf Elering AS kustutas tüüptingimustest senised pinge reguleerimise sätted ja lisas ümbersõnastatud kujul tüüptingimustesse punkti 3.2.1, mille kohaselt Võrguettevõtja tagab nimipingetel 110 kV ja 330 kV pinge reguleerimise vastavalt määrustes (EL) 2016/631 (edaspidi: RfG) ja (EL) 2016/1388 (edaspidi: DCC) toodud pingevahemikele. Samuti võttis Elering AS endale kohustuse 35 kV pinge reguleerimise osas järgida standardis EVS-EN 50160 toodud pingevahemike, lisades tüüptingimustesse punkti 3.2.2, mille kohaselt Võrguettevõtja tagab nimipingetel kuni 35 kV pinge reguleerimise vastavalt standardis EVS- EN 50160 toodud pingevahemikele. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt tüüptingimustes punktide 3.2.1 ja 3.2.2 muutmisega, sest need kooskõlas Komisjoni määrustes RfG ja DCC sätestatud põhimõtetega ning nimetatud tüüptingimuste punkte võib Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. 2 RfG - Komisjoni määrus (EL) 2016/631, 14. aprill 2016, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta, vt ka https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=OJ%3AJOL_2016_112_R_0001 3 DCC - Komisjoni määrus (EL) 2016/1388, 17. august 2016, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta, vt ka https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R1388 5 (11) Seoses tüüptingimuste punktiga 4.3 sõnastuses Maksimaalne tarbimisvõimsus fikseeritakse läbi elektrienergia mõõtmise mitte lühema kui ühe minutilise ajaperioodi jooksul. Maksimaalse tarbimisvõimsuse hulka ei arvestata võimsust, mis oli vajalik võrguettevõtja seadmete reservühenduse võimsuse; sooviti avalikul konsultatsioonil selgust, millest on selline muudatus tingitud. Hetkel on ajaperioodiks 1 tund ning kõne all on olnud 15 minutit, kuid küsimus oli selles, kas ka klient hakkab nägema andmeid samasuguse ajaperioodiga. Elering AS selgitas, et kauplemisperiood on jätkuvalt 1 h (tulevikus 15 min) ning selles osas muudatust ei ole. Punkt 4.3 sätestab võrguühenduse kokkulepitud läbilaskevõime ületamise fikseerimise metoodika. Tulevikus edastatakse klientidele aktiiv- ja reaktiivenergia andmed jätkuvalt kauplemisperioodi põhise resolutsiooniga. Ühe minuti täpsusega registreeritud näivvõimsuse info edastatakse kliendile kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõime ületamise korral või kliendi päringu alusel. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 4.3 sõnastusega ning selles osas antud selgitustega, kuna see loob selgust maksimaalne tarbimisvõimsuse fikseerimise tõlgendamisel ning selles puudub vastuolu ELTS ja selle alusel kehtestatud alamaktidega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 4.3 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on lisanud tüüptingimustesse punkti 4.9, mille kohaselt klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult mõõtesüsteemi või selle plommide ning taatlusmärgiste kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi rikkest või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (edaspidi EsT VE) § 30 lõige 4 sätestab, et mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur. ELTS § 68 lõike 1 punkt 1 sätestab, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil. Sama lõike punktid 3 ja 4 sätestavad, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik kas siis, kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse, aga ka juhul kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 4.9 sõnastusega, kuna see on kooskõlas ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 4.9 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Seoses lisandunud tüüptingimuste punktiga 5.2 Võrgutasu arvestamine algab võrgulepingu alusel liitumislepingu järgse liitumispunkti valmimistähtajale järgnevast päevast. Juhul, kui liitumispunkt on tegelikkuses valminud varem ja liituja võtab selle kasutusele, algab võrgutasu arvestamine liitumispunkti kasutusele võtmise päevast. Juhul, kui liitumispunkti ei valmi liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks, algab võrgutasu arvestamine tegeliku valmimise päevale järgnevast päevast; toodi avalikul konsultatsioonil välja, et vastavalt ELTS-ile on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik muuhulgas siis, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtjaga sõlmitud asjakohase lepinguta. Sellest tulenevalt ei saa ainuüksi liitumispunkti valmimise tähtaeg olla aluseks võrguteenuste osutamise eest tasu (võrgutasu) maksmise alguse osas. Võrguteenuse kasutamiseks peab olema sõlmitud võrguleping ning võrgutasu maksmine toimub võrgulepingu alusel. Elering AS selgitas, et liitujal on õigus jätta liitumisühenduse valmimisel liitumispunkt kasutusele võtmata, kuid liitumisprotsessi käigus rajatud ning Elering AS-ile kuuluma jäävaid 6 (11) elektriseadmeid on vaja hooldada ning hilisemalt renoveerida alates nende valmimisest. Juhul, kui kliendil ei teki kohustust liitumisprotsessi käigus valminud võrguühenduse osas tarbimisvõimsuse ja tarbimiskoha tasu tariifikomponentide eest tasuda, tuleb Eleringil tekkinud kulud sotsialiseerida võrguteenuse tariifis. Kuna tüüptingimused saavad kehtida vaid võrgulepingu osana, on selgelt välja toodud, et võrgutasu arvestamiseks peab olema võrguleping sõlmitud. Tüüptingimuste punkt 5.2. näeb selgelt ette, et võrgutasu arvestamine algab võrgulepingu alusel liitumislepingu järgse liitumispunkti valmimistähtajale järgnevast päevast. Seega näeb nimetatud säte selgelt ette, et võrguleping peab olema sõlmitud, kui võrguteenuseid soovitakse kasutama hakata. Avaliku konsultatsiooni käigus esitatud üldine põhimõte, mille kohaselt võrguteenuse kasutamine ilma võrguettevõtjaga sõlmitud asjakohase lepinguta on ebaseaduslik, on põhjendatud. ELTS § 83 lõige 1 näeb ette, et käesoleva (VIII.) peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping ) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping), elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping). Samas sätestab ELTS § 83 lõige 2, et käesoleva peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Elering AS on tüüptingimuste punktiga 5.2 ette näinud võimaluse, kus liitujale võimaldatakse võrguteenust ka juhul, kui võrguleping ei ole veel jõustunud, kuid liitumislepingu järgne liitumispunkt on valminud enne lepingus ettenähtud tähtaega. Nimetatud punkt on pooltele siduv üksnes siis, kui liituja on asunud tarbima võrguteenust, kuid võrguleping ei ole veel jõustunud ning liituja järgib punktis 5.2 sätestatut (mh tasub võrguteenuste eest). Juhul, kui liituja asub tarbima võrguteenust, kuid ei soostu tasuma võrguteenuste eest, käsitletakse seda elektrienergia ja/või võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisena ELTS § 68 tähenduses. Tüüptingimuste punkti 5.2 viimane lause näeb ette, et juhul, kui liitumispunkti ei valmi liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks, algab võrgutasu arvestamine tegeliku valmimise päevale järgnevast päevast. Eeltoodu on kooskõlas seaduses toodud põhimõtetega. Kui Elering AS ei ole täitnud liitumislepingut, siis ei ole liitujal võimalik täita ka võrgulepingut, sest kui liitumispunkt ei ole veel valminud, ei ole liitujal võimalik võrguteenust tarbida. Seetõttu ei ole põhjendatud ka võrgutasu nõudmine kuni liitumispunkti valmimiseni. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 5.2 sõnastusega, kuna puudub vastuolu ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetega, mistõttu tüüptingimuste punkti 5.2 võib Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on tüüptingimuste punktides 5.4 kuni 5.8 (koos vastavate alampunktidega) muutnud võrgutasude hinnapakettide ülesehitust ja nende rakendamise põhimõtteid. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punktides 5.4 kuni 5.8 (koos alampunktidega) sõnastusega, sest see on põhjendatud ning ka kooskõlas Konkurentsiameti 28.09.2023 otsusega nr7-3/2023-136 millega amet kooskõlastas Elering AS-i elektrienergia ülekande võrguteenuse tasud. Kooskõlastatud võrgutasud on lahutamatult seotud Elering AS-i poolt 06.09.2023 Taotlusega kooskõlastamisele esitatud tüüptingimustega. Konkurentsiamet on seisukohal, et tüüptingimuste punkti 5.4.2 (koos selle alampunktidega) võib Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS tüüptingimustesse on lisatud punkt 5.4.3 järgmises sõnastuses: Kliendi poolt kuni 10. detsembrini 2023 valitud hinnapakett rakendatakse kliendile minimaalselt poolaasta pikkuseks perioodiks, mis algab 01. jaanuaril 2024. 7 (11) Tüüptingimuste kehtestamise järgseks esmaseks perioodiks rakendab võrguettevõtja klientidele, kes ei teavita võrguettevõtjat soovitavast hinnapaketist, hinnapaketti I. Ühes alajaamas on kliendil lubatud kasutada vaid ühte hinnapaketti. Kliendi poolt pärast 10. detsembrit 2023 valitud hinnapakett rakendatakse kliendile minimaalselt poolaasta pikkuseks perioodiks, mis algab kas 1. juulil (mille kehtima hakkamiseks tuleb võrguettevõtjat teavitada hiljemalt eelmise kalendriaasta 31. detsembriks) või 1. jaanuaril (mille kehtima hakkamiseks tuleb võrguettevõtjat teavitada hiljemalt eelmise kalendriaasta 30. juuniks). Juhul kui klient ei teata võrguettevõtjale toodud tähtaegadeks oma järgmise perioodi hinnapaketi soovist, rakendub kliendile järgmisel poolaastal kehtiv hinnapakett. 18.10.2023 esitas Elering AS Konkurentsiametile taotluse „Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise“ otsusesse lisada põhimõte, mille kohaselt antakse turuosalistele võimalus valida Konkurentsiameti 28.09.2023 otsusega nr 7-3/2023-136 kooskõlastatud hinnapakkette selliselt, et neid rakendataks vastavasisulist soovi avaldanud turuosalistele juba alates 01.01.2024. Kuivõrd uute tüüptingimustega kehtestatakse uued võrgutariifi paketid ja selleks, et tagada Elering AS-i klientide uuele võrgutasule sujuv ajaline üleminek ja et kõik kliendid saaksid võimalikult vara kasu Elering AS-i hinnakirjas kehtestatud hindadest, taotles Elering AS, et Konkurentsiamet avaldaks tüüptingimusi kooskõlastavas otsuses ELTS § 74 lõike 2 kohase võrguettevõtja (Elering AS) poolt määratud võrgutasu kehtestamise tähtpäevaks (s.o 01.01.2024) informatsiooni, mille kohaselt turuosaliste vastavasisulised taotlused hinnapaketi valiku osas oleksid Elering AS-ile esitatud hiljemalt 10.12.2023. Elering AS-ile on klientide poolne etteteatamisaeg vajalik selleks, et võrguettevõtja jõuaks sõlmida hiljemalt 01.01.2024 kuupäevaks soovi avaldanud klientidega võrgulepingu muudatused ja viia uuendatud andmed sisse oma infosüsteemidesse. Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud tahteavaldus ei ole vastuolus ELTS-s ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetega. ELTS § 74 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. ELTS § 74 lõige 2 näeb ette, et võrguettevõtja avaldab vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute tüüptingimuste kehtima hakkamist. Samuti ei riiva Elering AS poolt nimetatud võimaluse pakkumine nende turuosaliste huve, kes ise hinnapaketti enne käesolevas otsuses nimetatud tähtaega valida ei soovi. Samas annab see neile turuosalistele, kes soovivad ise hinnapaketti valida, võimaluse minna üle uuetele tasudele. Samuti on põhjendatud Elering AS-i soov, et turuosalised esitaksid vastavasisulised taotlused hinnapaketi valiku osas hiljemalt 10.12.2023. Elering AS võrguteenuse klientideks on 28 ettevõtjat ja selleks, et kõigi soovi avaldanud klientide taotlused saaksid läbi vaadatud tähtaegselt ning vajadusel anda taotlejatele tagasisidet, on nimetatud tähtaeg põhjendatud. Arvesse on võetud, et Elering AS poolt taotluse menetlemise ajavahemikku jäävad ka riigipühad (25. ja 26. detsember). Elering AS-i taotlus ei ole vastuolus ELTS ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ega VÕS sätestatud põhimõtetega, mistõttu Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt taotletud tähtaegadega. Konkurentsiamet on seisukohal, et punkt 5.4.3 sõnastus on põhjendatud ja ei ole vastuolus ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktidega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 5.4.3 sõnastuses kooskõlastada. 8 (11) Elering AS on täiendanud tüüptingimuste punkti 6.1 sõnastades selle järgmiselt: Klient tasub võrgutasu ning muud lepingust tulenevad tasud võrguteenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks vastavalt esitatud arvele. Punktis 5.7 ja 5.8 arvestatud aastase tasu tasub klient arve alusel igakuiselt 12 võrdses osas. Kliendi lepingus toodud tarbimisvõimsuse suurendamisel või tarbimiskohtade lisandumisel arvestatakse punktides 5.7 ja 5.8 toodud tasud ümber kalendriaasta kestel ning neid kohaldatakse alates lepingu jõustumisest. Edastamistasu arveldatakse igakuiselt vastavalt liitumispunktis võrguettevõtja võrgust kliendi võrku üle kantud elektrienergia kogustele. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 6.1 sõnastusega, sest see on põhjendatud, kuna loob arvelduse osas parema selguse ning see punkt ei ole vastuolus ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ning VÕS-is sätestatud põhimõtetega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 6.1 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on muutnud tüüptingimuste punkti 6.5 sõnastades selle järgmiselt: Kui korrigeeriva arve tulemusena või mingil muul põhjusel tekib kliendil ettemaks, mis on suurem kui 50 eurot, kannab võrguettevõtja selle kliendile kahe (2viie (5) tööpäeva jooksul tagasi, välja arvatud punktis 6.6 toodud juhtudel või kui klient teatab võrguettevõtjale enne enammakstud summa tagastamise tähtaega oma soovist jätta enammakstud summa ettemaksuks. Kui võrguettevõtja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvaid summasid kliendile tagasi ettenähtud tähtajaks, on kliendil õigus nõuda võrguettevõtjalt viivist 0,05% maksetähtpäevaks maksmata summalt päevas4. Elering AS selgitas, et tema hinnangul on kuni viis tööpäeva mõistlik periood tasude tagastuseks. Tasud tagastatakse esimesel võimalusel, viiepäevane periood on pigem varu juhuks, kui näiteks pangateenused on häiritud ja ülekandeid teha ei saa või muude võimalike tehniliste rikete puhul. Arvestades, et Elering AS-i kliendid on suurkliendid ning jaotusvõrgud, siis väiksemate summade tagastamine ei ole mõttekas. Samuti, arvestades asjaoluga, et tegemist on jätkuvate klientidega ning igakuine arvelduste summa klientidega on sellest kordades suurem. Juhul, kui kliendisuhe peaks lõppema, tagastatakse ettemaks sõltumata summast. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 6.5 sõnastusega ja selle osas antud selgitustega. Tüüptingimuste punkti 6.5 muudatus on põhjendatud ning see ei ole vastuolus ELTS ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ega VÕS sätestatud põhimõtetega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 6.5 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on lisanud tüüptingimustesse punkti 9.8 sõnastades selle järgmiselt: Võrguettevõtja on kohustatud kliendile vähemalt 2 (kaks) kuud kirjalikult ette teavitama võrguettevõtja releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted, toimed ja funktsioonid või nende muudatused, samuti vastavad mõõtetrafode ülekande muudatused. Avalikul konsultatsioonil tehti ettepanek, et tüüptingimuste punktis 9.8. oleks analoogselt punktiga 9.7. tingimus, et võrguettevõtja on kohustatud kliendiga vähemalt 2 (kaks) kuud kirjalikult ette kooskõlastama (mitte lihtsalt teavitama) ka oma releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted. Käesoleval juhul on tegemist põhivõrguettevõtjaga ning tüüptingimuste punkt 9.8 näeb ette alused, mida Elering AS oma võrgus rakendab. Põhivõrguettevõtja ei saa lubada olukorda, kus 4 4 Selleks, et oleks üheselt arusaadav, millised on muutused võrreldes eelmiste tüüptingimustega, on tüüptingimuste sõnastuses kustutatud osa tähistatud läbikriipsutatuna ja lisatud teksti osa allajoonituna. 9 (11) tema võrgu toimimist otseselt mõjutavad parameetrid (mh Elering AS-i releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted, toimed ja funktsioonid või nende muudatused) oleksid sõltuvuses sellest, kas 33 Eestis registreeritud jaotusvõrguettevõtjat, aga ka teised kliendid (käesolevate tüüptingimuse mõistes) oleksid sellega nõus või mitte. Tegu on põhivõrguettevõtja ülesandega tagada võrgu toimimine viisil, et igal ajahetkel oleks tagatud süsteemi stabiilsus, bilanss ja varustuskindlus. Süsteemihaldur kavandab ja juhib tootmist süsteemis ning elektrienergia ülekannet põhivõrgus ja tarbimist, arvestades süsteemi tehnilisi võimalusi (ELTS § 39 lg 1 p3). Süsteemihaldur annab teavet võrguettevõtjale, kelle võrk on ühendatud tema võrguga, et tagada süsteemi ohutu ja tõhus toimimine, kooskõlastatud areng ning ühendatud süsteemi koostalitlusvõime (ELTS § 39 lg 1 p 151). Süsteemihaldur on oma tegevuses sõltumatu. Süsteemihaldur järgib turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet eesmärgiga saavutada olemasolevate tehniliste ja varustuskindluse nõuete ning muude õigusaktidest tulenevate nõuete raames kogu süsteemi jaoks parim majanduslik tulemus. (ELTS § 39 lg 4) Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (edaspidi EsT VE) § 6 lg 1 sätestab, et elektrisüsteemis tegutsev elektriettevõtja5 rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel. Seega, kui varustuskindluse tagamiseks on Elering AS-il vaja muuta omavõrgus releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätteid, tuleb elektriettevõtjatel võtta need teadmiseks ja vajadusel teha vastavaid muudatusi oma võrgus. See on põhjuseks, miks tüüptingimuse punkt 9.7 näeb ette lepingupoolte vahelist kooskõlastamist, kuid punkt 9.8 mitte. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 9.8 sõnastusega, sest see on põhjendatud ja ei ole vastuolus ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktidega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 9.8 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on lisanud tüüptingimustesse punkti 12.3 sõnastades selle järgmiselt: Klient on kohustatud maksma võrguettevõtjale igakordse lepingus sätestatud tarbimiskoha või tarbimiskohtade summaarse lubatud maksimaalse tarbimisvõimsuse ületamise ja punktis 11.2.19 nimetatud tingimuste rikkumise eest leppetrahvi suuruses, mis vastab ületatud võimsuse osas punktis 5.7 kohase viie (5) kordsele tarbimisvõimsuse järgsele kalendriaasta võimsustasule. Leppetrahvi arvestamise aluseks on ühes alajaamas asuva tarbimiskoha või tarbimiskohtade summaarset maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust ületav võimsuse osa, kui ületamine on suurem kui 0,1 MVA-d. Ühe päeva jooksul toimunud tarbimisvõimsuse ületamisi käsitletakse ühe tarbimisvõimuse ületamisena. Leppetrahv tasutakse ühe maksena vastavalt võrguettevõtja arve alusel. Avalikul konsultatsioonil avaldati seisukoht, et leppetrahvi viiekordne määr on ebamõistlik. Elering AS selgitas, et tema hinnangul peab leppetrahvi määr olema selline, et kliendil ei osutuks majanduslikult soodsamaks valida ettekavatsetult tegelikust vajadusest väiksem lepinguline tarbimisvõimsus. Elektritarbimise tippvõimsus võib klimaatiliste vms eripärade tõttu olla mitmete aastate jooksul madalam kui siis ühel konkreetsel hetkel. Klient peaks valima 5 ELTS § 6 lg 1 kohaselt on elektriettevõtja füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia: 1) tootmisega; 2) ülekandmisega; 3) jaotamisega; 4) agregeerimisega; 5) tarbimise juhtimisega; 6) salvestamisega; 7) müümisega või 8) ostmisega. 10 (11) endale vajaliku võimsuse just selle harva esineva tegeliku tipuvõimsuse järgi. Kui kliendid valiksid omale vajaliku võimsuse näiteks tavalise sooja talve järgi, siis eksisteeriks sellel viiendal või kümnendal aastal, kui on keskmisest külmem talv, suur tõenäosus, et tegelik vajaminev võimsus kogu Eesti kohta on suurem, kui klientide finantseeritud võrgu läbilaskevõime lubab. See võib kaasa tuua heal juhul ainult tarbimise lokaalse piiramise, kuid halval juhul ka suuremad piirkondlikud varustuskindluse häired. Eleringi hinnangul on pakutud leppetrahvi määr mõistlik, et antud olukorda vältida. Konkurentsiameti hinnangul peab leppetrahvi määr olema selline, et kliendil ei tekiks motivatsiooni kuritarvitada võrguettevõtja võrku, ületades võrgulepingus kokkulepitud läbilaskevõimet. Erinevalt jaotusvõrguettevõtjatest, kelle võrkudes lülitab liinikaitseseade tarbija või tootja automaatselt võrgust välja, ei ole Elering AS-l kui põhivõrguettevõtjal sellist tehnilist lahendust võimalik kasutada. Põhivõrguga toimub liitumine kõrgepingel (110 kV või 330 kV), mistõttu Elering AS-i kliendid on tootjad ja tarbijad, kes vajavad suuremahulist läbilaskevõimet, reeglina megavattides. Suuremahulise tootmis- või tarbimisüksuse väljalülitamine põhjustab elektrisüsteemi ebabilanssi ja viib süsteemi tasakaalust välja. Selleks tuleb süsteem uuesti tasakaalu viia ja seda tehakse reservvõimsuste käivitamise teel, mis omakorda toob kulu tarbijatele. Reservvõimsuste kasutamine ei ole loodud eesmärgiga, et likvideeritaks tagajärgi, mida mõni turuosaline tekitab omakasu saamise eesmärgil, rikkudes võrgulepingus kokkulepitud tingimusi (sh võrguühenduse läbilaskevõimet). Teine tehniline aspekt, miks võrgulepingus kokkulepitud läbilaskevõime ületamine on lubamatu, on ülekandeliini temperatuur. Kõrgepingeliinide temperatuur sõltub liini koormatusest ja teatud temperatuuri ületamisel hakkab liin vajuma ning liini läbivajumise tagajärjel tekib oht inimestele, sh tehnikale (näiteks kombainid, rasketehnika põldudel, suured transpordivahendid), kuna liin vajub maapinnale ohtlikult lähedale. Kui temperatuuri tõus (sh koosmõjus ilmastikutingimustega, nt palaval suvepäeval) ületab teatud kriitilise lubatud piiri, tekivad liinis (alumiiniumis) pöördumatud protsessid ja liin muutub kasutuskõlbmatuks. Kolmas tehniline aspekt on võrgu pingestabiilsus. Juhul kui Elering AS-i kliendiks on tarbija, kes ületab võrgulepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet, siis tekib sellise lubamatu tarbimise tagajärjel pingelang. Kui kliendiks on aga tootja, kes ületab võrgulepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet, siis tekib sellise lubamatu tarbimise tagajärjel pingetõus. Nii pingelang kui- tõus mõjutab võrgu pinge stabiilsust (aga ka teisi pinge näitajad) negatiivselt. Seetõttu tuleb võrguettevõtjal tekitada olukord, kus kliendil ei osutuks majanduslikult soodsamaks valida ettekavatsetult tegelikust vajadusest väiksem lepinguline tarbimisvõimsus. Konkurentsiameti tänase parima teadmise kohaselt on viidatud leppetrahvi määr tüüptingimuste punktis 12.3 põhjendatud, kuid samas juhime tähelepanu, et kõik selle pinnalt tekkivad vaidlused on lahendatavad tsiviilkohtus ning lisaks kohaldub turgu valitsevat seisundit omavale ettevõtjale muuhulgas kohustus oma seisundit mitte kuritarvitada. Konkurentsiamet kooskõlastab nimetatud tingimuse eeltoodud märkustega. EsT VE § 2 lõike 2 punkt 8 sätestab, et tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja sama lõike punkt 9, et tootmistingimused – pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht. Seega on võrguühenduse läbilaskevõime nii elektrienergia tootmisel kui tarbimisel tarbimistingimus EsT VE mõistes. EsT VE § 27 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine 11 (11) võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid. EsT VE § 25 lõige 3 näeb ette, et liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud. Seega, kuna võrgulepingus tuleb kokku leppida tarbimis- või tootmistingimused, sh võrguühenduse läbilaskevõime, siis ei ole lepingupoolel õigust ühepoolselt ületada võrgulepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet. Tarbimis- või tootmistingimuste (sh läbilaskevõime) muutmine saab toimuda õigusaktis sätestatud viisil. Tüüptingimuste punkti 12.3 lisamine on põhjendatud ning see ei ole vastuolus ELTS ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ega VÕS sätestatud põhimõtetega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 12.3 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Elering AS on lisanud tüüptingimustesse punkti 14.2, sõnastades selle järgmiselt: Tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmiseks, millega soovitakse vähendada lepingus lubatud maksimaalset tootmis- ja/või tarbimisvõimsust või tarbimiskohtade arvu ja/või muuta hinnapaketti, esitab klient taotluse. Vähendatud võimsus võetakse võrgutasu arvestamisel aluseks poolte vahel lepingumuudatuse sõlmimisest seitsme (7) kalendripäeva pärast. Konkurentsiamet nõustub Elering AS-i poolt esitatud tüüptingimuste punkti 14.2 sõnastusega, kuna see ei ole vastuolus ELTS-is ja selle alusel kehtestatud alamaktidega ega VÕS-is sätestatud põhimõtetega, mistõttu võib tüüptingimuste punkti 14.2 Elering AS-i poolt esitatud sõnastuses kooskõlastada. Ameti hinnangul vastavad tüüptingimused ELTS-s sätestatud nõuetele ning Elering AS-i ja teenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37 lg-s 3 ja § 42 lg-s 1 sätestatuga või ebamõistlikult teist poolt kahjustavad VÕS § 42 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et võrgulepingu tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused on Elering AS-i ja ostja õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1-3 otsustan: 1. kooskõlastada Elering AS-i poolt 06.09.2023 Konkurentsiametile esitatud võrgulepingu tüüptingimused vastavalt käesoleva otsuse lisale 1; Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee Peadirektor Lisa 1_ Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused Kooskõlastatud Konkurentsiameti …. otsusega nr …. ELERING AS ELEKTRI VÕRGULEPINGU TÜÜPTINGIMUSED SISUKORD 1. Üldsätted ............................................................................................................................. 2 2. Mõisted ............................................................................................................................... 2 3. Võrguühenduse tagamine ja võrguteenuste kvaliteet.......................................................... 4 4. Ülekantud elektrienergia mõõtmine ja maksimaalse tarbimisvõimsuse fikseerimine ........ 5 5. Võrgutasu ............................................................................................................................ 6 6. Võrgutasu maksmine .......................................................................................................... 8 7. Nõuded elektripaigaldistele ................................................................................................ 9 8. Tootmisseadmetele kohalduvad erinõuded ....................................................................... 10 9. Releekaitse ja automaatika ................................................................................................ 11 10. Lülitustoimingud ja elektrikatkestused ......................................................................... 11 11. Poolte muud kohustused................................................................................................ 13 12. Vastutus kohustuse rikkumise eest ................................................................................ 16 13. Kahju hüvitamine .......................................................................................................... 17 14. Lepingu muutmine, ülesütlemine ja lõppemine ............................................................ 17 15. Tahteavaldused .............................................................................................................. 18 16. Erimeelsuste lahendamine ............................................................................................. 18 Võrgulepingu tüüptingimuste lisa nr. 1 .................................................................................... 19 1 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad “Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: võrguettevõtja) õigused ja kohustused võrguühenduse kasutajale (edaspidi: klient) võrguettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud võrgulepingu või liitumislepingu (edaspidi: leping) alusel võrguteenuste osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused lepingu täitmisel. 1.2 Seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv tüüptingimus on tühine. 1.3 Tüüptingimused kehtivad sõlmitavate võrgulepingute ja tüüptingimuste kehtima hakkamise ajal jõus olevate võrgulepingute kohta sõltumata sellest, kas tüüptingimused on võrgulepingule lisatud või mitte. Võrguettevõtja tagab tüüptingimuste kättesaadavuse oma veebilehel. Võrgulepingule kohalduvad alati kehtivad tüüptingimused. 2. Mõisted 2.1 Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1 avariiolukord – ehk talitlushäiring on sise- või välispõhjusest tingitud sündmuse põhjustatud elektrisüsteemi normaalolukorra või selle elektripaigaldiste normaaltalitluse häirituse olukord; 2.1.2 avariitõrjeautomaatika seadmed: 2.1.2.1 asünkroonkäigu automaadid (AKA); 2.1.2.2 eraldus- e. jaotusautomaadid (JAAF); 2.1.2.3 koormuse vähendamise automaadid (KVA); 2.1.2.4 pinge järgi koormuse vähendamise automaadid (PKVA); 2.1.2.5 pinge järgi koormuse taaslülituse automaadid (PTLA); 2.1.2.6 sagedusautomaadid (SA); 2.1.2.7 sageduse järgi taaslülitusautomaadid (STLA). 2.1.3 elektrienergia - aktiivenergia ja reaktiivenergia; 2.1.4 elektrikatkestus – seisund, mil tarbimiskohas esinevad samaaegselt mõlemad alljärgnevad tingimused: 2.1.4.1 pinge on alla 5% lepingulisest pingest kestvusega üle automaatika toimimise aja; 2.1.4.2 tekib tarbimiskohaga normaalskeemi alusel ühendatud tarbijate ja/või tootjate tarbimise või tootmise vähenemine, v.a. kui selle põhjustas kliendi tegevus (tegevusetus) või rike kliendi elektripaigaldises (sh releekaitse või automaatika väärtöö); 2.1.5 elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; 2.1.6 elektripaigaldise juhtimine – korralduse andmine lülitustoimingu teostajale elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, sh sisse- või väljalülitamiseks; 2.1.7 elektrisüsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega; 2.1.8 elektrisüsteemi talitluse juhtimine – elektrisüsteemi või selle osa varustuskindlust tagav tegevus, mis seisneb võrguettevõtja korraldustes tema juhtimisel olevate seadmete, nende üksikelementide ning releekaitse ja automaatika seadmete sisse- ja väljalülitamiseks, remonti või töösse viimiseks, muudatuste tegemiseks releekaitse ja automaatikaseadmetes, samuti kliendi tootmisseadmete aktiiv- või reaktiivvõimsuse või pinge reguleerimiseks; 2 2.1.9 elektrivarustuse piiramine – võrguteenuse osutamise piiramine või katkestamine ühes või mitmes liitumispunktis selleks, et tagada elektrisüsteemi võimsuste bilanss ja elektrisüsteemi kui terviku funktsioneerimine; 2.1.10 hinnakiri – võrguettevõtja poolt kehtestatud loetelu(d) võrgutasudest, mida klient peab võrguettevõtjale tasuma osutatavate teenuste ja tehtavate kulutuste eest. Hinnakiri on õigusaktides ettenähtud juhtudel ja ulatuses kooskõlastatud või kinnitatud õigusaktides sätestatud pädeva järelevalveasutuse poolt ning õigusaktides ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras avalikustatud; 2.1.11 hinnapakett – hinnakirjas esitatud võrgutasu tariifikomponentide kogum; 2.1.12 käit – igasugune tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks; 2.1.13 leping – kliendi ja võrguettevõtja vahel sõlmitud kas tähtajaline või tähtajatu võrguteenuste osutamist reguleeriv leping koos kõigi selle muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega; 2.1.14 liitumisleping – võrguettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping kliendile võrguühenduse loomiseks ja/või võrguühenduse kasutamise ja/või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmiseks; 2.1.15 liitumispunkt - kliendi elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguettevõtja võrguga, mis määrab kliendi ja võrguettevõtja vahelise vastutuse ja elektripaigaldiste omandi- või valduse piiri; 2.1.16 lülitustoimingud – elektripaigaldisega seotud toimingud elektrilise seisundi muutmiseks, sealhulgas nii talitlusseisundi muutmiseks kui ka elektripaigaldiste käiduga seotud tööde teostamiseks, sealhulgas: 2.1.16.1 elektripaigaldise juhtijale loa andmine elektripaigaldise sisse- või väljalülitamiseks; 2.1.16.2 elektripaigaldise juhtija poolt lülitamise teostajale korralduse andmine elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, sh sisse- või väljalülitamiseks (elektripaigaldise juhtimine); 2.1.16.3 elektripaigaldise talitlusseisundi muutmine, nt sisse- või väljalülitamine. 2.1.17 maksetähtpäev - päev, millal tasu peab olema laekunud võrguettevõtja arvelduskontole; 2.1.18 mõõtepunkt - koht, kus mõõdetakse seda kohta läbivat elektrienergiat; 2.1.19 mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia koguste määramiseks; 2.1.20 normaalskeem – elektrivõrgu konfiguratsioon, mille puhul on tagatud normaaltalitlustingimused ja kõikide elektrivõrguga ühendatud klientide võrgulepingu kohased tarbimis- ja/või tootmistingimused; 2.1.21 piiriülese mõjuga kaitse – releekaitse seade, mille tööpiirkond ületab kliendi ja võrguettevõtja vahelise elektripaigaldise omandi või valduse piiri; 2.1.22 rike – elektrisüsteemi seisund, mis võib põhjustada häireid elektrisüsteemis või sellega ühendatud elektripaigaldistes; 2.1.23 taatlemine – protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; 2.1.24 taatlusmärgis – taatluskleebis, taatlusplomm või taatlustempli jäljend; 2.1.25 tarbimiskoht – koht, kus klient võib ühe või mitme liitumispunkti kaudu kasutada võrguühendust, kusjuures mitme liitumispunkti olemasolul on tegu sama tarbimiskohaga vaid juhul, kui võrguühenduse katkestuse korral ühes tarbimiskoha liitumispunktis on võrguettevõtjal võimalik tagada võrguühendus sama tarbimiskoha teise liitumispunkti kaudu ning liitumispunktid asuvad sama alajaama piires; 3 2.1.26 tarbimistingimused – lepingus tarbimiskoha osas sätestatud nimipinge, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel (maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus) ja elektrikatkestuste maksimaalsed likvideerimise ajad; 2.1.27 tootmistingimused – lepingus tarbimiskoha osas sätestatud nimipinge, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel (maksimaalne lubatud tootmisvõimsus) ja elektrikatkestuste maksimaalsed likvideerimise ajad; 2.1.28 tasu - kliendi poolt lepingu ja/või õigusaktide alusel võrguettevõtjale makstav või maksmisele kuuluv mistahes rahasumma, sealhulgas lepingu alusel makstav tasu võrguteenuste eest, viivised, leppetrahvid ja võrguettevõtjale tekitatud kahju hüvitamiseks makstavad summad; 2.1.29 tehnilised eeskirjad - õigusaktides, kliendi ja võrguettevõtja vahel sõlmitud lepingutes ning tüüptingimustes viidatud tehnilised nõuded, tüüptingimuste lisas 1 toodud standardid ning eeskirjad, mille täitmine on vajalik elektrisüsteemi toimimise ning elektripaigaldiste ohutuse tagamiseks. 2.1.30 toimimistõrge – elektriseadme seisundi (sees või väljas asend) säilimine selle muutmise katse korral; 2.1.31 võrguteenus – võrguettevõtja poolt lepingu alusel kliendile osutatav teenus, sealhulgas: 2.1.31.1 elektrienergia edastamise võimaldamine põhivõrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; 2.1.31.2. elektrienergia edastamine põhivõrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; 2.1.31.3 mõõteandmete kogumine ja töötlemine; 2.1.31.4 kõigi punktides 2.1.31.1 - 2.1.31.3 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine. 2.1.32 võrguühendus - elektriline ühendus võrgu ja kliendi elektripaigaldise vahel; 2.1.33 võrguühenduse kasutamine – võrguühenduse kasutamine kliendi poolt lepingus sätestatud mahus, korras, parameetritega ja tingimustel; 2.1.34 võrguühenduse kasutamise tingimused – tarbimis- või tootmistingimused või muud tehnilised tingimused; 2.1.35 võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks kliendi liitumispunktini või alates kliendi liitumispunktist põhivõrgu suunas. 3. Võrguühenduse tagamine ja võrguteenuste kvaliteet 3.1 Võrguettevõtja on kohustatud osutama kliendile lepinguga kokkulepitud tarbimiskohtades lepinguga kokkulepitud tingimustele vastavat võrguteenust. 3.2 Pinge reguleerimine: 3.2.1 Võrguettevõtja tagab nimipingetel 110 kV ja 330 kV pinge reguleerimise vastavalt määrustes (EL) 2016/631 (edaspidi: RfG) ja (EL) 2016/1388 (edaspidi: DCC) toodud pingevahemikele; 3.2.2 Võrguettevõtja tagab nimipingetel kuni 35 kV pinge reguleerimise vastavalt standardis EVS-EN 50160 toodud pingevahemikele; 3.2.3 Võrguettevõtja kohustub kliendilt saadud automaatse pingeregulaatori sätted rakendama mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätted peavad jääma punktides Error! Reference source not found. ja Error! Reference source not found. toodud pingevahemikesse. Trafodel, kus automaatsed pingeregulaatorid puuduvad, on võrguettevõtja kohustatud viima astmelülitid kliendi poolt nõutud pingeastmetele mõistliku aja jooksul. 4 3.3 Võrguettevõtja tagab, et võrgu sageduse muutumise vahemik vastab RfG-s ja DCC-s toodud sageduse vahemikele ja nende määruste alusel Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud siseriiklikele sätetele. 3.4 Klient tagab, et tema elektripaigaldised toimivad punktis 3.2 esitatud pinge ja punktis 3.3 esitatud sageduse hälvete piirides nii, et need täidavad tehnilistes eeskirjades sätestatud nõudeid. 3.5 Võrguettevõtja poolt osutatavad võrguteenused peavad muuhulgas vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi: kvaliteedinõuded) toodud nõuetele. 4. Ülekantud elektrienergia mõõtmine ja maksimaalse tarbimisvõimsuse fikseerimine 4.1 Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise nõuetekohaste mõõteseadmete abil kooskõlas õigusaktidega, tüüptingimustega ning lepinguga. 4.2 Ülekantud elektrienergia kogused määratakse kindlaks lepinguga kokkulepitud mõõtepunktides asuva võrguettevõtja mõõtesüsteemiga, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.3 Maksimaalne tarbimisvõimsus fikseeritakse läbi elektrienergia mõõtmise mitte lühema kui ühe minutilise ajaperioodi jooksul. Maksimaalse tarbimisvõimsuse hulka ei arvestata võimsust, mis oli vajalik võrguettevõtja seadmete reservühenduse võimsuse tagamiseks. 4.4 Võrguettevõtja peab teostama oma kulul liitumispunkti või mujale paigaldatud mõõtesüsteemi metroloogilist ja tehnilist teenindamist. 4.5 Kaugmõõtmist (mõõtmiste ja andmete edastamist) korraldab võrguettevõtja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.6 Kliendi sellekohase soovi korral võimaldab võrguettevõtja kliendile viimase kulul kliendi mõõteandmete reaalajas jälgimise, välja arvatud, kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik. 4.7 Kui mõõtepunkt ei asu liitumispunktis, siis vastavalt kas liidetakse mõõdetud kogusele või lahutatakse sellest arvutuslikud elektrienergia kaod mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelises võrgus või selle osades. Juhul, kui võrguettevõtja poolt on võrgu ehitustööde käigus rajatud mõõtepunkt liitumispunkti, võetakse liitumispunkti rajatud mõõtepunkt võrguettevõtja poolt kasutusse ning pooled on kohustatud allkirjastama vastava lepingu muudatuse. 4.8 Mõõtesüsteem on võrguettevõtja poolt plommitud. Plommide eemaldamine ilma võrguettevõtja loata või nende rikkumine on keelatud. 4.9 Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult mõõtesüsteemi või selle plommide ning taatlusmärgiste kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi rikkest või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. 4.10 Kliendi kirjalikul nõudmisel peab võrguettevõtja korraldama mõõtesüsteemide kontrolli. Kui taatlemisel selgub, et mõõtesüsteem on nõuetele mittevastav, kannab kontrollimise kulud võrguettevõtja. Muudel juhtudel kannab kontrollimisega seotud kulud klient võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel. Kui mõõtesüsteem ei kuulu võrguettevõtjale, on võrguettevõtjal mõõtesüsteemi kontrollimiseks vastavalt käesolevas punktis sätestatud kliendi õigused. 4.11 Mõõtesüsteemi rikke või mõõtesüsteemi või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku, puudumise või hävimise korral, mida pole põhjustanud kliendi või kolmanda isiku tegevus või tegevusetus, samuti muul juhul, kui mõõtesüsteemi alusel määratud elektrienergia kogus ei vasta kliendi või kolmanda isiku tegevusest või tegevusetusest sõltumatul põhjusel tegelikult ülekantud elektrienergia kogusele, lähtuvad pooled ülekantud elektrienergia koguste määramisel arvutuslikust printsiibist. Arvesse võetakse eelnenud analoogsete päevade mõõtmistulemusi, kaugmõõtmiste tulemusi, kliendi kontrollarvestite 5 mõõtmistulemusi, erakorralisi tarbimise või tootmise muutusi jms. Käesolevas punktis toodud alustel elektrienergia koguse määramise kohta koostab võrguettevõtja koos kliendi esindajaga akti, mille alusel ta esitab kliendile lepingule vastava arve. 4.12 Mõõtesüsteemi rikke, selle näidu mõjutamise või moonutamise või mõõtesüsteemi või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku või hävimise korral, mis oli põhjustatud kliendi või kolmanda isiku tegevusest või tegevusetusest (ebaseaduslik kasutamine), määratakse ülekantud elektrienergia kogus vastavuses õigusaktidega. 5. Võrgutasu 5.1 Klient on kohustatud tasuma võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise eest viimase poolt kooskõlas õigusaktidega sätestatud tasu (edaspidi: võrgutasu) ning võrguettevõtja poolt kehtestatud võrgutasude hinnakiri moodustab lepingu lahutamatu osa. 5.2 Võrgutasu arvestamine algab võrgulepingu alusel liitumislepingu järgse liitumispunkti valmimistähtajale järgnevast päevast. Juhul, kui liitumispunkt on tegelikkuses valminud varem ja liituja võtab selle kasutusele, algab võrgutasu arvestamine liitumispunkti kasutusele võtmise päevast. Juhul, kui liitumispunkti ei valmi liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks, algab võrgutasu arvestamine tegeliku valmimise päevale järgnevast päevast. 5.3 Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel õigus võrgutasu hinnakirja ühepoolselt muuta ning muudetud hinnakiri saab lepingu osaks selle kehtima hakkamisest. 5.4 Kliendile kohalduva võrgutasu suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liitumispunkti pingetasemest ja kliendi poolt valitud hinnapaketist: 5.4.1 Võrguettevõtja liigitab liitumispunktid kolme pingetaseme vahel sõltuvalt liitumispunkti nimipingest: 330 kV, 110 kV ja 110 kV trafo alampinge pool pingel 6-35 kV; 5.4.2 Võrguettevõtja võimaldab kliendil valida järgmiste hinnapakettide vahel: 5.4.2.1 Edastamistasu sisaldav hinnapakett I, mille puhul kohaldatakse sõltuvalt liitumispunkti(de) pingetasemest alljärgnevaid tariifikomponente: 5.4.2.1.1 330 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.4.2.1.1.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A1 alusel ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.1.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.1.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V1 alusel; 5.4.2.1.1.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T1 alusel. 5.4.2.1.2 110 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.4.2.1.2.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A2 alusel ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.2.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.2.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V2 alusel; 5.4.2.1.2.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T2 alusel. 5.4.2.1.3 110 kV trafo alampinge poole pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 6 5.4.2.1.3.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A3 ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.3.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja reaktiivenergia võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.1.3.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V3 alusel 5.4.2.1.3.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T3 alusel. 5.4.2.2 Edastamistasuta hinnapakett II, mille puhul kohaldatakse sõltuvalt liitumispunkti(de) pingetasemest alljärgnevaid tariifikomponente: 5.4.2.2.1 330 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.4.2.2.1.1 reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.2.1.2 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V4 alusel; 5.4.2.2.1.3 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T4 alusel. 5.4.2.2.2 110 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.4.2.2.2.1 reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.2.2.2 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V5 alusel; 5.4.2.2.2.3 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T5 alusel. 5.4.2.2.3 110 kV trafo alampinge poole pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.4.2.2.3.1 reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja reaktiivenergia võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.4.2.2.3.2 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V6 alusel 5.4.2.2.3.3 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T6 alusel. 5.4.3 Kliendi poolt kuni 10.12.2023 valitud hinnapakett rakendatakse kliendile minimaalselt poolaasta pikkuseks perioodiks, mis algab 01.01.2024. Tüüptingimuste kehtestamise järgseks esmaseks perioodiks rakendab võrguettevõtja klientidele, kes ei teavita võrguettevõtjat soovitavast hinnapaketist, hinnapaketti I. Ühes alajaamas on kliendil lubatud kasutada vaid ühte hinnapaketti. Kliendi poolt pärast 10.12.2023 valitud hinnapakett rakendatakse kliendile minimaalselt poolaasta pikkuseks perioodiks, mis algab kas 1 juulil (mille kehtima hakkamiseks tuleb võrguettevõtjat teavitada hiljemalt eelmise kalendriaasta 31. detsembriks) või 1. jaanuaril (mille kehtima hakkamiseks tuleb võrguettevõtjat teavitada hiljemalt eelmise kalendriaasta 30. juuniks). Juhul kui klient ei teata võrguettevõtjale toodud tähtaegadeks oma järgmise perioodi hinnapaketi soovist, rakendub kliendile järgmisel poolaastal kehtiv hinnapakett. 5.5 Nendel kauplemisperioodidel, mille kohta võrguettevõtja on andnud korralduse muuta reaktiivenergia bilanssi liitumispunktis etteantava pingetaseme või reaktiivenergia hulga kaudu, ei rakendata punktis 5.4 toodud reaktiivenergiatasu tariifi R ja punktis 11.2.19 toodud tingimuste rikkumise eest punkti 12.3 kohaseid leppetrahve, juhul kui kahepoolse kokkuleppega ei ole kokku lepitud teisiti. 5.6 Kauplemisperioodil osutatud aktiiv- ja reaktiivenergia võrguteenuse mahud arvestatakse iga liitumispunkti mõõtepunkti võrku antud ja võrgust võetud suundade lõikes eraldi. 5.7 Tarbimiskoha või mitme tarbimiskoha ülese summaarse maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse eest maksab klient võimsustasu vastavalt hinnapaketile, lepingus märgitud tarbimisvõimsusele ja pingeastmele, MVA põhiselt kalendriaasta kohta. 7 5.7.1 tarbimiskoha või tarbimiskohtade puhul, kus ühes tarbimiskohas või summaarses tarbimiskohas on liitumispunktid erinevatel pingeastmetel, maksab klient võimsustasu vastavalt valemile: LPVpingeaste Võimsustasu tarbimiskohas = ∑ ( ∙ TKV ∙ Vpingeaste ) LPVsum kus, LPVpingeaste on ühe pingeastme liitumispunktide maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus; LPVsum on tarbimiskoha kõigi liitumispunktide või tarbimiskohtade maksimaalsete lubatud tarbimisvõimsuste summa; TKV on tarbimiskoha maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus või tarbimiskohtade maksimaalsete lubatud tarbimisvõimsuste summa; Vpingeaste on vastava pingeastme võimsustasu tariif 5.7.2 tarbimiskoha puhul, kus lepingus sätestatud maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse väärtused kalendriaasta kestel muutuvad, maksab klient võimsustasu proportsionaalselt kokkulepitud tarbimisvõimsuse kehtivusajale. Kalendriaasta pikkuseks loetakse antud juhul 365 kalendripäeva. 5.7.3 kui võrgulepingus on sätestatud mitme tarbimiskoha ülene maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus, siis klient maksab võimsustasu võrgulepingus kokkulepitud tarbimiskohtade ülese võimsuse eest. 5.8 Tarbimiskoha tasu maksab klient igas alajaamas vastavalt hinnapaketile, lepingus märgitud pingeastmele, tarbimiskoha põhiselt kalendriaasta kohta. 5.8.1 tarbimiskoha puhul, kus ühes tarbimiskohas on liitumispunktid erinevatel pingeastmetel, maksab klient tarbimiskoha tasu liitumispunkti pingeastme järgi, mille tarbimiskoha tariif on kõige kõrgem; 5.8.2 Võrgulepingus ühe alajaama kohta kokku lepitud summaarse tarbimiskohade võimsuse puhul, tuleb kliendil tarbimiskoha tasu maksta iga tarbimiskoha eest. 6. Võrgutasu maksmine 6.1 Klient tasub võrgutasu ning muud lepingust tulenevad tasud võrguteenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks vastavalt esitatud arvele. Punktis 5.7 ja 5.8 arvestatud aastase tasu tasub klient arve alusel igakuiselt 12 võrdses osas. Kliendi lepingus toodud tarbimisvõimsuse suurendamisel või tarbimiskohtade lisandumisel arvestatakse punktides 5.7 ja 5.8 toodud tasud ümber kalendriaasta kestel ning neid kohaldatakse alates lepingu jõustumisest. Edastamistasu arveldatakse igakuiselt vastavalt liitumispunktis võrguettevõtja võrgust kliendi võrku üle kantud elektrienergia kogustele. 6.2 Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtja arvelduskontole. 6.3 Kui klient ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt viivist 0,05% maksetähtpäevaks maksmata tasult päevas kuni kogu tasu täieliku laekumiseni võrguettevõtjale. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasu laekumise päeval. Arvete osalisel tasumisel kustutakse võlgnevusest kõigepealt viivis ning seejärel põhisumma, kusjuures varem sissenõutavaks muutunud summad kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud summasid. 6.4 Kui klient ei nõustu võrguettevõtja poolt esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, kohustub ta sellest võrguettevõtjale viivitamatult pärast arve kättesaamist kirjalikult teatama, märkides ära kõik mittenõustumise põhjused. Osalise mitteaktsepteerimise korral on klient kohustatud tasuma aktsepteeritud osa eest vastavalt lepingule. Võrguettevõtja on kohustatud hiljemalt viie (5) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates kontrollima kliendi avaldust ja teatama kliendile kontrolli tulemustest. Kontrollimise toimingu tõttu võib võrguettevõtja 8 määrata hilisema maksetähtpäeva. Juhul, kui selgub, et arve oli õige, maksab klient võrguettevõtjale arvel näidatud tasu koos viivisega. 6.5 Kui korrigeeriva arve tulemusena või mingil muul põhjusel tekib kliendil ettemaks, mis on suurem kui 50 eurot, kannab võrguettevõtja selle kliendile viie (5) tööpäeva jooksul tagasi, välja arvatud punktis 6.6 toodud juhtudel või kui klient teatab võrguettevõtjale enne enammakstud summa tagastamise tähtaega oma soovist jätta enammakstud summa ettemaksuks. Kui võrguettevõtja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvaid summasid kliendile tagasi ettenähtud tähtajaks, on kliendil õigus nõuda võrguettevõtjalt viivist 0,05% maksetähtpäevaks maksmata summalt päevas. 6.6 Klient on võrguettevõtja nõudmisel kohustatud maksma ettemaksu järgmistel juhtudel: 6.6.1 klient on jooksval kalendriaastal rohkem kui kolm korda hilinenud tasu maksmisega üle kümne (10) päeva; 6.6.2 kliendi juures avastatakse mõõtesüsteemi rike, selle moonutamine, mõõtesüsteemi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel; 6.6.3 kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti- või likvideerimismenetlust või muudest asjaoludest on ilmne, et kliendil võib lähiajal osutuda võimatuks täita kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi; 6.6.4 kliendi liitumispunktis on katkestatud elektrivarustus kliendi poolse lepingu rikkumise tõttu; 6.6.5 muudel lepingus sätestatud juhtudel. 6.7 Võrguettevõtjal on õigus nõuda ettemaksu tasumist võrguteenuse osutamise kuule eelneva kuu 25. kuupäevaks. 6.8 Ettemaksu suurus ei tohi ületada kahe kuu maksete summat, mis määratakse kuue kuu, mil klient võrguteenust kasutas, keskmise võrguteenuse tasu alusel. Kui kliendi poolt tasutud ettemakse on suurem tegelikult järgmisel kuul tasumisele kuuluvast maksest, arvestatakse rohkem makstud summa järgmise kuu ettemaksu katteks. Kui tegelik võrguteenuse tasu on suurem kui ettemaks, tasub klient puudu oleva summa võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel. 6.9 Pooltel on õigus teineteise vastu olevaid nõudeid tasaarvestada üksnes poolte eraldi kirjalikul kokkuleppel. 7. Nõuded elektripaigaldistele 7.1 Pooled peavad tagama, et nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised vastavad lepingule ning tehnilistele eeskirjadele ja ei tekitaks olulisi häireid elektrisüsteemi varustuskindlusele ega halvendaks elektrienergia ülekannet. Samuti on pooled kohustatud kasutama elektripaigaldisi nii, et teistele võrguga liitunud isikutele ei tekiks tehnilistele eeskirjadele (sh õigusaktidele) mittevastavaid kõrvalmõjusid või häireid. 7.2 Kumbki pool tagab tema omandis või valduses oleval territooriumil või ehitises või elektripaigaldises paikneva lepinguga seotud liitumispunkti, mõõtesüsteemide ja nende plommide ning taatlusmärgiste säilimise, puutumatuse, korrashoiu ja vastavuse, kaitse- ja ohutusnõuete täitmise vastavalt tehnilistele eeskirjadele. 7.3 Klient peab esitama võrguettevõtjale kirjalikult viimase poolt nõutud tehnilistes eeskirjades ettenähtud võrguettevõtja ja/või süsteemihalduri kohustuste täitmiseks vajalikku teavet liinide, trafode, generaatorite ja kompenseerimisseadmete parameetrite ja nende kasutamise kohta. 9 8. Tootmisseadmetele kohalduvad erinõuded 8.1 Klient tohib oma võrguga liita tootmisseadmeid kooskõlas õigusaktide, Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste (edaspidi: liitumistingimused) ja tehniliste eeskirjade nõuetega. 8.2 Juhul, kui kliendi võrku soovitakse liita elektripaigaldisi, mille tagajärjel lepingus sätestatud kliendi elektripaigaldis ja/või võrguühenduste kasutamise tingimused muutuvad liitumistingimuste mõttes, on klient kohustatud esitama võrguettevõtjale taotluse liitumismenetluse algatamiseks. 8.3 Liitumismenetlusele ning kliendi võrguga liitujate kooskõlastamisele kohaldatakse õigusaktides ning liitumistingimustes sätestatud nõudeid. 8.4 Liitumismenetlust ei algatata juhul kui toimub tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine maksimaalse lubatud tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamiseks või mitme tarbimiskoha käsitlemiseks ühena tarbimiskohtade summaarset tarbimisvõimsust suurendamata. 8.4.1 Maksimaalse lubatud tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine või soovi avaldamine tarbimiskohtade ühena käsitlemiseks tarbimiskohtade summaarset tarbimisvõimsust suurendamata toimub kliendi poolt võrguettevõtjale esitatud vastavasisulise avalduse alusel. 8.5 Klient, kelle omandis või valduses on elektrijaam, peab tagama: 8.5.1 elektrijaamas järgneva kalendriaasta plaaniliste hoolduste ja seisakute kohta võrguettevõtjale kirjalikult andmete esitamise; 8.5.2 elektrijaama või selle osa avariiliste väljalülitumiste korral planeeritava katkestuse pikkuse jm kohta informatsiooni esitamise võrguettevõtjale; 8.5.3 elektrijaama võrgueeskirja nõuetele vastavuse korrapärase kontrolli ning esitama kirjalikult võrguettevõtjale andmed vastavate kontrollitoimingute plaani ning läbiviimise kohta; 8.5.4 elektrijaama põhitoite ja reservühenduse lahus töötamise; 8.6 Klient, kelle elektrivõrguga on ühendatud elektrijaamu või generaatoreid, peab igal aastal edastama võrguettevõtjale oma elektrivõrguga ühendatud tootmisseadmete andmed vastavalt võrguettevõtja interneti veebilehel olevatele tingimustele ja andmevormile. 8.7 Klient peab teatama võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette võimalikest muutustest kliendi või kliendi võrguga liitunud üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaamas selleks, et selgitada muutuste mõju põhivõrgule ja teha vajaduse korral muutused või täiendused põhivõrgus, ning leppima võrguettevõtjaga enne muudatuse tegemist kirjalikult kokku vastavas tegevuses ning muutustest tekkivate kulutuste jaotamises. Võimalikeks muutusteks on: 8.7.1 uus 110 kV liin või 110 kV ülempingega trafo; 8.7.2 kliendi või kolmanda isiku võrku liidetud tootmisseadme või sellega seotud elektripaigaldise asendamine või lepingus sätestatud parameetrite muutmine; 8.7.3 kliendi või kolmanda isiku võrku liidetud olemasoleva tootmisseadme juhtimissüsteemi asendamine või selle või lepingus sätestatud parameetrite muutmine; 8.7.4 otseliini lisamine võrguettevõtjaga ühendatud tarbija, tootja või segapaigaldise elektripaigaldisega. 8.8 Käesolevas peatükis sätestatu ei kohaldu tootmisseadmetele, mis ei tööta sünkroonselt elektrisüsteemiga, sh nn. varugeneraatoritele. 10 9. Releekaitse ja automaatika 9.1 Pooled on kohustatud hoidma nende omandis või valduses olevad elektripaigaldiste releekaitse ja automaatikaseadmed ning sündmuste salvestid töökorras. 9.2 Võrguettevõtja on kohustatud andma vajadusel tehnilist informatsiooni põhivõrguga liidetava ja põhivõrgus olemasolevate kaitseseadmete ühilduvusest ja andma ette kaitseseadmete sätete väärtused. 9.3 Kliendi võrgu releekaitse ja automaatika peab vastama ja toimima võrguettevõtja poolt etteantud tingimustele ja tehnilistele eeskirjadele. 9.4 Kliendi võrku ühendatud elektrijaamad peavad olema varustatud eraldusautomaatikaga vastavalt tehnilistele eeskirjadele. 9.5 Pooled on kohustatud tagama nende omandis või valduses olevate elektripaigaldiste häiringute ja rikete kaitse. 9.6 Pooled peavad arvestama, et võrguettevõtja liinikaitse ei pruugi olla reserveerivaks kaitseks liiniga ühenduses olevale trafole. 9.7 Klient on kohustatud vähemalt 2 (kaks) kuud ette kirjalikult kooskõlastama võrguettevõtjaga oma releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted, toimed ja funktsioonid või nende muudatused, samuti vastavad mõõtetrafode ülekande muudatused, eelkõige järgnevalt: 9.7.1 Kliendi keskpinge lattidele ühendatud kaitsete sätted; 9.7.2 Kliendi trafo ülempinge kaitsed; 9.7.3 Kliendi liini kaitsed; 9.7.4 Generaatori pinge- ja sageduse kaitsete sätted. 9.8 Võrguettevõtja on kohustatud kliendile vähemalt 2 (kaks) kuud kirjalikult ette teavitama võrguettevõtja releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted, toimed ja funktsioonid või nende muudatused, samuti vastavad mõõtetrafode ülekande muudatused. 10. Lülitustoimingud ja elektrikatkestused 10.1 Võrguettevõtja tagab, et elektrikatkestused likvideeritakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” sätestatud tähtaegadele, välja arvatud punktides 10.6, 10.12.1- 10.12.5 toodud juhul. 10.2 Elektripaigaldiste, sealhulgas tema üksikelementide, releekaitse ning automaatika, lülitustoimingute teostamine toimub lepinguga kokkulepitud korras, sealhulgas lepinguga kokkulepitud isikute loal ja poolt. 10.3 Teise poole juhtimisel olevat elektripaigaldist võib iseseisvalt sisse või välja lülitada üksnes lepingus, sealhulgas tüüptingimustes ettenähtud juhtudel, samuti otsese ohu tekkimisel elule, tervisele või varale. 10.4 Avariitõrjeautomaatika seadme poolt väljalülitatud võimsuslüliteid võib erijuhiste puudumisel sisse lülitada vaid võrguettevõtja loal. 10.5 Trafo tähtühenduste neutraalide maandamine: 10.5.1 Võrguettevõtjal on õigus igal ajahetkel muuta võrguettevõtjale kuuluva trafo neutraali maandamise režiimi; 10.5.2 Kliendile kuuluvate 110 - 330 kV trafode ülempingemähiste tähtühenduste maandamine või mittemaandamine toimub võrguettevõtja korraldusel. Maandamata tähtühendus peab trafo omaniku poolt olema varustatud liigpinge kaitsega; 11 10.5.3 Klient on kohustatud muutma kliendile kuuluva trafo neutraali maandamise režiimi alates võrguettevõtja poolt vastava korralduse saamisest kuni 24 tunni jooksul. 10.6 Võrguettevõtjal on õigus süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks erakorralises olukorras punktis 10.12 toodud juhtumitel lülitada kliendi tarbimine tehniliselt vajalikus mahus välja. 10.7 Pool peab jooksva kuu 15. kuupäevaks edastama teisele poolele kooskõlastamiseks kirjalikult järgmiseks kuuks planeeritud liitumispunkti pingetustamise aja ja kestuse, kui ühel poolel on vaja ajutiselt eraldada elektripaigaldis võrgust hoolduse, remondi, kontrollimise või mõnel muul eelnevalt planeeritaval mõistlikul põhjusel. 10.8 Teine pool peab hiljemalt kümme (10) päeva jooksul punktis 10.7 nimetatud teatise saamisest kooskõlastama talle esitatud elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse või kooskõlastamata jätmise korral esitama sama tähtaja jooksul elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja/või kestuse kohta põhjendatud vastuväited, mida teatise saatnud pool võimaluse korral arvestab, nihutades elektripaigaldiste elektrikatkestuse aega kuni kolmkümmend (30) päeva planeeritust varasemaks või hilisemaks ja/või võimaluse korral lühendades elektrikatkestuse kestust. 10.9 Kui pool ei esita oma kooskõlastust punktis 10.8 toodud korras või kui tema vastuväiteid ei ole võimalik lahendada elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse muutmisega punktis 10.8 sätestatud korras, elektrikatkestust ei toimu. 10.10 Kui pool teistkordselt sama kalendriaasta jooksul ei kooskõlasta samade elektripaigaldiste elektrikatkestuste aega ja kestust või tema poolt esitatud vastuväiteid ei saa lahendada elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse muutmisega punktis 10.8 toodud korras, on teatise saatnud poolel õigus teostada nimetatud elektripaigaldiste elektrikatkestust enda poolt valitud ajal. 10.11 Elektripaigaldiste elektrikatkestust planeerides peavad pooled ühildama elektripaigaldiste elektrikatkestuste ajad, kui see on võimalik ja ei põhjusta pooltele ülemääraseid kulutusi. 10.12 Võrguettevõtjal on õigus teha elektrikatkestus või lubada selle tekkimist: 10.12.1 avariiolukorras ja rikke korral ilma eelnevalt ette teatamata juhul, kui see on vältimatu inimeste elu või tervise kaitse tagamiseks, elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks, avariiolukorra või rikke likvideerimiseks või avariiolukorra või rikke või suurema avariiolukorra või rikke ärahoidmiseks või kahju või suurema kahju ärahoidmiseks; 10.12.2 kui klient kasutab elektripaigaldisi, millised alandavad elektrienergia või võrguteenuse kvaliteeti või varustuskindlust põhivõrgus võrreldes kehtivate nõuetega; 10.12.3 kui võrguettevõtja on saanud sellekohase taotluse kliendilt; 10.12.4 kui on avastatud ebaseaduslik võrguteenuse kasutamine või elektrienergia tarbimine; 10.12.5 kui on takistatud võrguettevõtja ligipääs kliendi omandis või valduses oleval maatükil või ehitises asuva(te) mõõtesüsteemi(de) kontrollimiseks, asendamiseks või oma elektripaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks. 10.13 Kui elektrikatkestus tehti punktides 10.6, 10.12.1 - 10.12.5 sätestatud juhtudel või on tingitud ühest või mitmest nimetatud punktides loetletud asjaolust, sündmusest, tegevusest või tegevusetusest, siis ei pea võrguettevõtja elektrikatkestust kliendiga kooskõlastama ega sellest kliendile eelnevalt teatama. Võrguettevõtja on sellisel juhul kohustatud teavitama klienti elektrikatkestusest esimesel võimalusel. 10.14 Võrguettevõtja kohustub taastama kliendi süül või kliendi omandis või valduses oleval territooriumil või ehitises või elektripaigaldises kolmandast isikust tuleneval põhjusel toimunud elektrikatkestuse korral võrguühenduse pärast katkestuse aluseks olnud asjaolu kõrvaldamist kliendi või kolmanda isiku poolt. Sellisel juhul on klient kohustatud hüvitama võrguettevõtja poolt seoses elektrikatkestusega ja võrguühenduse taastamisega kantud kulutused võrguettevõtja esimesel nõudmisel. 12 10.15 Pooled on kohustatud teatama teineteisele viivitamatult telefoni või elektronposti teel sellistest võrgu riketest, mis mõjutavad teise poole tegevust, sealhulgas, mis võivad põhjustada planeerimata elektrikatkestuse, ja kordama teadet teise poole nõudmisel kirjalikult. 11. Poolte muud kohustused 11.1 Võrguettevõtja on kohustatud: 11.1.1 taastama avariiolukordades elektrisüsteemi normaalolukorra esimesel võimalusel; 11.1.2 kõrvaldama mõõtesüsteemi rikked esimesel võimalusel; 11.1.3 teavitama klienti kõigist mõõtesüsteemis tehtavatest plaanilistest töödest, sealhulgas arvestite vahetustest, vähemalt 5 (viis) päeva ette. Tehtud tööde või toimingute kohta koostatakse akt, millest üks eksemplar saadetakse kliendile. Kliendi sellekohase soovi korral on kliendil õigus osaleda akti koostamise juures; 11.1.4 teavitama klienti viimase nõudel sellise avarii- ja häiritud olukorra tekkimise põhjustest, mis mõjutab kliendi elektripaigaldisi; 11.1.5 teatama koheselt kliendile avarii- või häiritud olukorra tekkimisest põhivõrgus, kui see vähendab oluliselt kliendi varustuskindlust; 11.1.6 mistahes kooskõlastamise nõude korral teisele poolele kooskõlastuse andmisega ebamõistlikult või põhjuseta mitte viivitama või kooskõlastuse andmisest ebamõistlikult või põhjuseta mitte keelduma; 11.1.7 selgitama kliendile viimase soovi korral lepingu (sealhulgas tehniliste eeskirjade) sisu ning neist tulenevaid poolte kohustusi ja õigusi; 11.1.8 teatama kliendile viivitamatult kirjalikult: 11.1.8.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud võrguettevõtja lõpetada, seahulgas sundlõpetada; 11.1.8.2 kui võrguettevõtja vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab 20% võrguettevõtja omakapitalist; 11.1.8.3 kui võrguettevõtja suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus; 11.1.8.4 kui toimub võrguettevõtja ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; 11.1.8.5 kõigist asjaoludest, mis halvendavad või võivad halvendada võrguettevõtja võimet täita lepingus sätestatud kohustusi nõuetekohaselt. 11.1.9 kontrollima igal perioodil, kus tuvastati kliendi poolt lepingus sätestatud lubatud maksimaalse tarbimisvõimsuse ületamine, kas tarbimisvõimsuse ületamine oli tingitud võrguettevõtja poolt oma seadmete reservtoite võimsuse tagamisest. 11.1.10 hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist, saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle kliendi kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada kliendi huve või mille saladuses hoidmise vastu kliendil eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.1.11 täitma kõiki muid lepingust, õigusaktidest, tehnilistest eeskirjadest ja kliendi vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi. 11.2 Klient on kohustatud: 11.2.1 esitama võrguettevõtjale viimase nõudmisel teavet, mida on vaja põhivõrgu töörežiimide planeerimiseks; 11.2.2 täitma võrguettevõtja poolt ette antud releekaitse ja automaatika tingimusi; 11.2.3 täitma võrguettevõtja poolt ette antud korraldusi 110 - 330 kV trafode neutraali maanduse režiimide osas; 13 11.2.4 tagama, et elektrienergia tarbimine toimub ainult liitumispunkti kaudu nii, et kogu tarbitav elektrienergia mõõdetakse lepingu lisas toodud mõõtesüsteemiga; 11.2.5 planeerima oma töörežiime nii, et need ei põhjustaks kõrvalekaldeid normaalolukorrast võrguettevõtjal ega kolmandatel isikutel; 11.2.6 täitma kõrvalekaldumatult kõiki võrguettevõtja elektrisüsteemi talitluse juhtimise alaseid korraldusi, kui need ei ohusta inimelusid ja seadmete säilivust; 11.2.7 hoidma töös lepinguga kokkulepitud avariitõrjeautomaatika seadmeid; 11.2.8 kooskõlastama võrguettevõtjaga eelnevalt kõigi lepingu lisas „Elektripaigaldiste lülitustoimingud“ toodud nimekirjas olevate ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste remondigraafikud; 11.2.9 teavitama võrguettevõtjat viivitamatult kirjalikult põhivõrguga liidetud kliendi elektripaigaldiste omaniku või valdaja muutumisest, näidates ära uue omaniku või valdaja isiku, registrikoodi ja kontaktandmed, ning võrguteenuste tarbimise lõpetamisest ja maksma võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel kõik tasud ning tagama, et põhivõrguga liidetud elektripaigaldiste uus omanik või valdaja ning klient sõlmiksid võrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe, millega põhivõrguga liidetud elektripaigaldiste uus omanik või valdaja võtab üle kõik lepingust tulenevad kliendi õigused ja kohustused; 11.2.10 kindlustama võrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke võrguettevõtja omandisse jäävaid elektripaigaldisi (sh mõõtesüsteeme, sideseadmeid jne); 11.2.11 tagama võrguettevõtjale kuuluvate kliendi territooriumil asuvatele eelmises punktis viidatud elektripaigaldistele nende hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu; 11.2.12 tagama võrguettevõtjale võimaluse päevasel ajal takistamatult kontrollida kliendi elektripaigaldisi, mis võivad mõjutada põhivõrgu talitlust, kui võrguettevõtja on sellest soovist kliendile ette teatanud. Kliendil on õigus päevasel ajal kontrollida kliendi elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist võrguettevõtjale mõistliku aja ette. 11.2.13 mitte võtma tasu punktides 11.2.10-11.2.12 sätestatud kohustuste täitmise eest; 11.2.14 seadma võrguettevõtja sellekohase soovi korral võrguettevõtja kasuks sõlmitud lepingus ja tüüptingimuste punktides 11.2.10-11.2.11 nimetatud tegevuste tagamiseks servituute. 11.2.15 mistahes kooskõlastamise nõude korral teisele poolele kooskõlastuse andmisega ebamõistlikult või põhjuseta mitte viivitama või kooskõlastuse andmisest ebamõistlikult või põhjuseta mitte keelduma; 11.2.16 teatama võrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult: 11.2.16.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada, seahulgas sundlõpetada; 11.2.16.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab 20% kliendi omakapitalist; 11.2.16.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus; 11.2.16.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; 11.2.16.5 kõigist asjaoludest, mis halvendavad või võivad halvendada kliendi võimet täita lepingus sätestatud kohustusi nõuetekohaselt. 11.2.17 hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist, saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle võrguettevõtja kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada võrguettevõtja huve või mille saladuses hoidmise vastu võrguettevõtjal eeldatavalt on või võib olla huvi; 14 11.2.18 tagama lepingu kehtivuse ajal poolte vahel sõlmitud liitmislepingus toodud nõuete, eeskirjade ning muud asjaomaste kohustuste täitmise juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti; 11.2.19 mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida mitte lühema kui ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tarbimisena v. a juhul kui antud ületamine on võrguettevõtja poolt eelnevalt kooskõlastatud. Samuti ei käsitleta lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse ületamisena olukorda, kus tuvastatud tarbimisvõimsuse ületamine oli tingitud võrguettevõtja poolt oma seadmete reservtoite võimsuse tagamisest ja mida võrguettevõtja kontrollib punkti 11.1.9 kohaselt; 11.2.20 mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tootmisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida mitte lühema kui ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tootmisena, v. a juhul kui antud ületamine on võrguettevõtja poolt eelnevalt kooskõlastatud; 11.2.21 lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tarbimisvõimsuse ületamisel tasuma punktis 12.3 nimetatud leppetrahvi või läbima liitumisprotsessi tarbimiskoha tarbimisvõimsuse suurendamiseks vähemalt maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsust ületanud võimsuse ulatuses. Klient on kohustatud esitama liitumistaotluse 30 päeva jooksul maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse ületamise ilmnemisest, sõlmima liitumispakkumise järgse liitumislepingu selles toodud kehtivusaja jooksul, täitma liitumislepingus toodud tingimused liitumisepingus toodud tähtaegadel ja sõlmima võrgulepingu suurendatud maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse fikseerimiseks hiljemalt 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt lepingupakkumise esitamisest. Toodud juhul edastab võrguettevõtja kliendile liitumislepingu pakkumise, mille kohaselt saab klient kuni liitumislepingu lõpliku täitmiseni kasutada tarbimiskoha suurendatud maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust perioodidel, kui see ei põhjusta elektrivõrgu elementide ülekoormumist ning mille kasutamiseks edastab võrguettevõtja kliendile pärast liitumistasu I osamakse tasumist suurendatud maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse fikseerimiseks võrgulepingu, mis tuleb kliendi poolt allkirjastada hiljemalt 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt lepingupakkumise esitamisest. 11.2.22 täitma kõiki muid lepingust, õigusaktidest, tehnilistest eeskirjadest ja võrguettevõtja vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi. 11.3 Pooled on kohustatud: 11.3.1 tagama lepingu täitmisega seotud ja teise poole poolt aktsepteeritud isikutele ööpäevaringse vaba ning tasuta juurdepääsu lepingu täitmisega seotud mõõte- ja sidesüsteemidele. 11.3.2. tagama enda omandis või valduses olevate elektripaigaldiste käidu ja ümberehituse vähemalt ulatuses, mis tagab nende vastavuse lepingule ja õigusaktidele ning tingimustele, mis võimaldab pooltel täita lepingut vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Käidutoimingutes juhinduvad pooled Elering ASi poolt kinnitatud kehtivast „Elering AS elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendist“; 11.3.3 tagama enda omandis või valduses olevate elektripaigaldiste ümberehituse või renoveerimise korral tehnilistes eeskirjades toodud nõuete täitmise elektripaigaldiste osas, millel on mõju teise poole elektripaigaldistele, kui ei ole kokku lepitud teisti. 15 12. Vastutus kohustuse rikkumise eest 12.1 Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguteenuste osutamine või seda piirata lepingu rikkumise puhul, milleks loetakse eelkõige: 12.1.1 klient ei ole tasunud võrguettevõtjale tasusid, mille kohta võrguettevõtja poolt kliendile saadetud vastava teatise postitamisest on möödunud viisteist (15) päeva ning klient ei ole selle aja jooksul puudust kõrvaldanud; 12.1.2 klient kasutab elektripaigaldisi, mis ei vasta tehniliste eeskirjade nõuetele ning mis ohustavad elektrisüsteemi või selle osa varustuskindlust või põhjustavad võrgus elektrienergia kvaliteedi olulise halvenemise (ebanormaalne pinge, sagedus või võimsus). 12.1.3 kliendi tarbimine tarbimiskohas ületab lepingus sätestatud maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust. 12.1.4 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi. 12.2 Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest. 12.3 Klient on kohustatud maksma võrguettevõtjale igakordse lepingus sätestatud tarbimiskoha või tarbimiskohtade summaarse lubatud maksimaalse tarbimisvõimsuse ületamise ja punktis 11.2.19 nimetatud tingimuste rikkumise eest leppetrahvi suuruses, mis vastab ületatud võimsuse osas punktis 5.7 kohase viie (5) kordsele tarbimisvõimsuse järgsele kalendriaasta võimsustasule. Leppetrahvi arvestamise aluseks on ühes alajaamas asuva tarbimiskoha või tarbimiskohtade summaarset maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust ületav võimsuse osa, kui ületamine on suurem kui 0,1 MVA-d. Ühe päeva jooksul toimunud tarbimisvõimsuse ületamisi käsitletakse ühe tarbimisvõimuse ületamisena. Leppetrahv tasutakse ühe maksena vastavalt võrguettevõtja arve alusel. 12.4 Pooled vastutavad isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma kohustuste täitmiseks. 12.5 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 12.6 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, sealhulgas: 12.5.1 loodusõnnetused; 12.5.2 elektripaigaldiste ehitamise ajal kehtinud projekteerimisnorme ületav äike, tuul ja jäide; 12.5.3 tulekahju; 12.5.4 streik; 12.5.5 terrorism; 12.5.6 eriolukorra väljakuulutamine; 12.5.7 elektrienergia tarbimise piiramine vastavalt punktile 10.6. 12.7 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 12.8 Võrguettevõtja ei vastuta oma lepingust (sh tehnilistest eeskirjadest) tulenevate kohustuste täitmise eest, kui selle põhjustab kliendi tegevus, mis on vastuolus lepinguga või tehniliste eeskirjadega. 12.9 Võrguettevõtja ei taga lepinguga kokku lepitud võrguteenuse kvaliteedi parameetreid juhtudel, mis on põhjustatud kliendist, sh kliendi tegevustest, tootmisseadme nõuetele mittevastavusest (sh tootmisseadme nõuetekohasuse katsetuste teostamise ajal). 12.10 Võrgutasu vähendamisel kvaliteedinõuete rikkumise korral lähtub võrguettevõtja majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“. 16 12.11 Võrguettevõtja ei vastuta kliendile tekkiva kahju eest, mille tingivad võrgus esinevad transientliigpinged, pingelohud ja pingemuhud. 12.12 Võrguettevõtja ei vastuta kliendile tekkiva kahju, mille põhjustab võrguettevõtja kui süsteemihalduri õiguspärane tegevus elektrisüsteemi normaalolukorra tagamiseks vastavalt õigusaktidele. 13. Kahju hüvitamine 13.1 Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. Otseseks kahjuks on muuhulgas kohustuste rikkumise tõttu võrgu või selle osa sh. mõõtesüsteemide kahjustuste kõrvaldamisega ja/või ümberehitamisega seotud kulud. 13.2 Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 13.3 Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 14. Lepingu muutmine, ülesütlemine ja lõppemine 14.1 Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud korda. 14.2 Tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmiseks, millega soovitakse vähendada lepingus lubatud maksimaalset tootmis- ja/või tarbimisvõimsust või tarbimiskohtade arvu ja/või muuta hinnapaketti, esitab klient taotluse. Vähendatud võimsus võetakse võrgutasu arvestamisel aluseks poolte vahel lepingumuudatuse sõlmimisest seitsme (7) kalendripäeva pärast. 14.3 Hinnakirja muutmisest teatab võrguettevõtja kliendile kirjalikult vähemalt üheksakümmend (90) päeva enne muudatuste jõustumist, avaldades muudetud hinnakirja vähemalt ühes (1) üleriigilises ajalehes, oma veebilehel ja edastades selle kliendile posti või elektronposti teel. Võrguettevõtja kohustub kliendi nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 14.4 Tüüptingimuste muutmisest teatab võrguettevõtja kliendile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudatuste jõustumist, avaldades teate vähemalt ühes (1) üleriigilises ajalehes ja edastades selle kliendile posti või elektronposti teel. Muudetud tüüptingimused avaldab võrguettevõtja oma veebilehel ja edastab kliendile posti või elektronposti teel. Võrguettevõtja kohustub kliendi nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 14.5 Mistahes ajahetkel kehtivad võrguettevõtja tüüptingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule. 14.6 Kliendil on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 14.7 Võrguettevõtjal on õigus leping üles öelda ja tarbimiskoht võrgust lahti ühendada, kui: 14.7.1 võrguühendus on võrguettevõtja poolt katkestatud lepingu rikkumise, sealhulgas tasude mittekohase maksmise, tõttu ja see katkestus on kestnud järjest vähemalt 180 päeva ning klient ei ole selle aja jooksul lepingu katkestamise aluseks olevat asjaolu kõrvaldanud. 17 14.7.2 klient on oluliselt rikkunud lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi (sealhulgas ei ole tähtaegselt tasunud leppetrahvi või esitanud punktis 11.2.21 nimetatud taotlust) selliselt, et selle tulemusena ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist, ja seda rikkumist ei heastata võrguettevõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 14.8 Võrguettevõtja on kohustatud teatama kliendile lepingu ülesütlemisest kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 14.9 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule. 15. Tahteavaldused 15.1 Kui lepinguga või tüüptingimustega ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud teisele poolele üle allkirja vastu või edastatud elektronposti või muu eelnevalt kahepoolselt kirjalikult aktsepteeritud elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel. 15.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 15.2.1 see on edastatud elektronposti teel lepingus märgitud või teisele poolele punktis 15.1 viisil teatatud elektronpostiaadressil või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt; 15.2.2 telefonikõne on salvestatud. 15.3 Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 15.4 Lepingule allakirjutamisega annab klient võrguettevõtjale nõusoleku võrguettevõtja telefoninumbrile saabunud kliendi kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude kliendi poole tehtud toimingute tõendamiseks. 16. Erimeelsuste lahendamine 16.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. 16.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus lepingus sätestatud kohtus, sellise sätte puudumisel kostja asukohajärgses kohtus. Õigusaktides sätestatud juhtudel ja alustel on pooltel õigus pöörduda erimeelsuste lahendamiseks Konkurentsiameti poole. 18 Võrgulepingu tüüptingimuste lisa nr. 1 1. EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused; 2. EN 50110 Operation of electrical installations; 3. IEC 61000 sarja standardid; 4. EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1: Üldnõuded; 5. EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine; 6. Ettevõttestandard EE 10421629 ST 8:2004 “Vahelduvvoolu elektrienergia mõõtmine. Tehnilised nõuded tehingutes kasutatavatele mõõtekompleksidele kõrgepingel”; 7. EVS-EN 61869-1 Mõõtetrafod Osa 1: Üldnõuded 8. EVS-EN 61869-2 Mõõtetrafod Osa 2: Lisanõuded voolutrafodele; 9. EVS-EN 61869-3 Mõõtetrafod Osa 3: Lisanõuded induktiivpingetrafodele; 10. EVS-EN 60044-3 Mõõtetrafod – Osa 3: Ühitatud trafod; 11. EVS-EN 50482 Mõõtetrafod: Kolmefaasilised induktiivpingetrafod pingega Um kuni 52 kV; 12. EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged; 13. IEC 60870-5-104 Telecontrol equipment and systems, part 5-104; 14. IEC 60050-415 International electrotehnical Voculaburary part 415: Wind turbine generator systems; 15. IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principes and rules; 16. IEC 60664-1: Insulation coordination for equipment within low-voltage systems - Part 1: Principles, requirements and tests. Ülaltoodud standardites reguleerimata küsimustes lähtutakse esmajoones Eesti Vabariigi EVS standarditest, viimaste puudumisel CENELEC-i standarditest, viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste puudumisel ANSI standarditest. 19

Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →

Otsus

Konkurentsiamet · 14. november 2023

Viit: 7-10/2023-006
Registreeritud: 14. november 2023
Dokumendi liik: Otsus

Funktsioon: 7 Energiavaldkond
Sari: 7-10 Energiavaldkonna üldteenuse, liitumistasude-, võrguteenuste tüüptingimuste ja –koormusgraafikute otsused
Toimik: 7-10/2023
Vastutaja: Väino Siilbek (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energia- ja taristuosakond)