Riigikogu õiguskomisjon Teie 05.01.2026 nr 1-1/15-773/1
[email protected]
Meie 30.01.2026 nr 6-6/26-4
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise
seaduse eelnõu (773 SE) kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
LISA 1
Riigikohtu arvamus1
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise seaduse
eelnõu (773 SE) kohta
Riigikohus teeb eelnõu kohta järgmised tähelepanekud.
Eelnõu § 2 p 1 (KrMS § 204 lg 1 p 11)
Eelnõu näeb ette üsna laia aluse nn vanglarendi korras Eestisse toodud kinnipeetava suhtes
kriminaalmenetluse lõpetamiseks prokuratuuri äranägemisel. Sättes on küll klausel, mis
välistab Eesti kodaniku ja EV julgeoleku vastu toime pandud kuriteod, aga soovitame mõelda,
kas riigi julgeoleku vastased süüteod ei ole mh KarS-i ülesehitust silmas pidades liialt kitsas
määratlus. Näiteks kas lubatud või välistatud on menetluse lõpetamine KrMS § 204 alusel
kuritegudes nagu massilised korratused kinnipidamiskohas (KarS § 327), altkäemaksu andmine
(KarS § 298), kinnipeetava põgenemine (KarS § 328).
Eelnõu § 2 p 5 (KrMS § 50885 lg 2 lause 3)
Tartu Maakohtu valmisoleku kohta sissetulevaid taotlusi eelnõus ettenähtud aja (10 või 20 p)
jooksul läbi vaadata saab hinnangu anda üksnes Tartu Maakohus ise. Palume kindlasti nende
seisukoht ära kuulata.
Eelnõu § 2 p 5 (KrMS § 50885 lg 3 lause 1)
Eeskätt maakohtu, aga vaidemenetluses ka kõrgemate kohtute vaatepunktist on üsna
laialivalguv karistuse täitmise lubatavaks tunnistamise üks kolmest kaitseklauslist: täideviidav
karistus ei ole ebamõistlikult karm. Terminoloogiliselt ei räägi KrMS kusagil mujal karistuse
karmusest, vaid karistuse raskusest (nt KrMS § 127 lg 1, § 484 lg 2). Näiteks rahvusvahelises
koostöös on võrdluskategooriaks KarS-is sama või sarnase teo eest ettenähtud ülemmäär. Kuna
nn vanglarendi korral on olukord pisut erinev (täidetavat välisriigi kohtuotsust ei tunnustata),
siis võib võrdlusalus olla erinev, kuid kohtute vaates oleks soovitav läbi mõelda ja seletuskirjas
ka kirja panna mingid pidepunktid, millest praktikas juhinduda. Praegu on näitena toodud vaid
olukord, kus asjassepuutuv tegu on Eestis kvalifitseeritav väärteona, kuid välisriigis kuriteona.
Sellisel juhul võib pikemaajalisem vabadusevõtmine väärteo eest olla Eesti õigusega
võrrelduna ebaproportsionaalne. Kirjeldatud olukorra saaks välistada nt sarnase teo asemel
sarnase kuriteo määratluse kasutamisega.
Eelnõu § 2 p 5 (KrMS § 50886 lg 2 lause 1)
Redaktsiooniliselt on kummaline formuleering menetlusosaline kinnipeetav.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.