Kiri

2019 ja 2020 erihoolekandeteenuste profiilid Ülle Riisalo SOTSIAALKINDLUSTUSAMET Sisukord Taust ..................................................................................................................................... 2 2019 – 2020 üldandmed .................................................................................................... 2 Sooline jaotus .................................................................................................................... 4 Vanuseline jaotus .............................................................................................................. 6 Riskikäitumise esinemine üldvaates ................................................................................... 7 Profiilid .................................................................................................................................10 Profiilid teenuste lõikes .........................................................................................................11 Igapäevaelu toetamise teenus (IET) .................................................................................11 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) .........................13 Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) .............................15 Toetatud elamise teenus (TE) ...........................................................................................18 Töötamise toetamise teenus (TT) .....................................................................................19 Kogukonnas elamise teenus (KE) .....................................................................................21 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) .............................................................................24 Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) .....................25 Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ..............................27 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR)..................28 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ...........................................29 Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ...............................................31 1 Taust Erihoolekande teenuste profiilid on loodud Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) kasutatava abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kasutamise 2019 ja 2020 aasta tulemuste ning erihoolekande teenuste kirjelduste võrdlemise baasil. SKA hindab inimeste abi- ja toetusvajadust alates 01.04.2019 ning tuginedes sotsiaalhoolekande seadusele (SHS § 70 lg 2 p 11) kasutavad Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid hindamisvahendit ühe tööriistana protsessis, mille käigus tuvastatakse inimese õigustatust erihoolekandeteenusele. Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames koostati 2016-2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenussüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ lõppraport, milles on kirjeldatud uut isikukeskset ja paindlikku erihoolekande teenusmudelit. Projekti käigus loodud teenusmudeli üheks osaks oli sotsiaalhoolekande valdkonnas abi vajava inimese toetus- ja abivajaduse hindamine teenuste rahastaja ja korraldaja - SKA või kohaliku omavalitsuse – poolt ning sellest tulenevalt abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi väljatöötamine. Inimese abi- ja toetusvajaduse tuvastamiseks kasutatava hindamisvahendi välja töötamisel on tuginetud elukvaliteedi valdkondadele, millised on kirjeldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud spetsiifilises elukvaliteedi instrumendis WHOQOL (The World Health Organization Quality of Life Instruments (THE WHOQOL-100 and THE WHOQOL-BREF). Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes elukvaliteedi valdkonnas, mistõttu on vajalik enne sotsiaalhoolekande abimeetme rakendamist tuvastada, millistes elukvaliteedi valdkondades ja millisel määral on inimesel toetust vaja. Hindamisvahendi kasutamisel saadud tulemused võimaldavad teha otsuse inimese jaoks sobivama sotsiaalhoolekande abimeetmete kohta ning valida, milliste tegevustega ning milliseid spetsialiste kaasates on võimalik inimese elukvaliteeti säilitada ja/või parandada ning suunata inimene vastava abimeetme pakkuja poole. 2019 – 2020 üldandmed 2019 aastal hinnati Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultantide poolt 9 kuuga 1437 inimest, neist osadele leiti sobivaks mitu teenust (559 lisateenust), ja 2020 aastal hinnati 12 kuuga 2211 inimest, neist osadele leiti samuti sobivaks mitu teenust (1466 lisateenust). Kokku perioodi vältel 3648 inimesele 5673 teenust. Siin ja edaspidi tekstis kasutatavad erihoolekande teenuste nimetuste lühendid: 1. IET – igapäevaelu toetamise teenus 2. IETaut – igapäevaelu toetamise teenus autismispektri häirega inimesele 3. PNH – igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiu teenusena 4. TE – toetatud elamise teenus 5. TT – töötamise toetamise teenus 6. KE – kogukonnas elamise teenus 7. ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus 8. ÖEaut – ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele 9. ÖL – ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele 10. ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele 2  11. ÖK – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel Hindamise tulemusena ühele inimesele mitu sobivat erihoolekande teenust tähendab a)inimese vajadustele vastab nii üks kui teine erihoolekande teenus (nt ÖE või PNH, ÖEaut või IETaut, ÖL või IETaut vm - sobiva teenuse liigi ja –koha valik sõltub inimese, tema lähedaste ja/või eestkostja eelistustest ning sobiva teenuskoha olemasolust) b)inimese vajadustele vastavad samaaegselt mitu teenust (nt KE ja TT, TE ja IET, vm) Toome siinkohal välja ka SHS-i järgi lubatud erihoolekandeteenuste kattuvused: ÖK ÖL ÖR ÖA ÖE KE TE TT IET IETaut IET PNH ÖK x - - - - - - - - - - ÖL - x ei ei ei ei ei ei ei ei ei ÖR - ei x ei ei ei ei ei ei ei ei ÖA - ei ei x ei ei ei ei ei ei ei ÖE - ei ei ei x ei ei ei ei ei ei KE - ei ei ei ei x ei ja ei ei ei TE - ei ei ei ei ei x ja ja ja ja TT - ei ei ei ei ja ja x ja ja ja IET - ei ei ei ei ei ja ja x ei ei IETaut - ei ei ei ei ei ja ja ei x ei IET - ei ei ei ei ei ja ja ei ei x PNH Tabel 1 Samaaegselt osutatavad erihoolekande teenused KE SHS § 98 lg 3 talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust. TT § 92 lg 3 talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust. IET § 88 lg 2 isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. ÖE § 101 lg 6 täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust. Sotsiaalkindlustusametil on võrreldavad andmed 21-kuulise hindamisperioodi kohta ning kokku leiti aastal 2019 hinnatud inimestele sobivaks 1998 ja 2020 aastal 3677 erihoolekande teenust. Keskmiselt hinnati ühe kuu jooksul teenuste konsultantide poolt inimestele sobivaks 2019 aastal 221 ning 2020 aastal 306 erihoolekande teenust. 3  Sobivate teenuste arv 2019 ja 2020 võrdlusena 1200 1035 1000 800 725 611 561 600 479 385 347 363 400 283 289 144 95125 200 60 39 43 6 32 6 25 7 13 0 IET ÖE TE TT KE PNH ÖL ÖR ÖE aut IET aut ÖK 2019 (9k) 2020 (12k) Diagramm 1 Hindamise tulemusena inimestele sobivate teenuste arv teenuse liikide põhiselt. IETaut, ÖEaut, ÖK 2019 aastal liiga väike esindatus – ei ole relevantsed Mõlemal aastal on enim hinnatud inimestele sobivaks IET teenust. Sõltumata riigi suunast arendada ja soodustada toetavate erihoolekandeteenuste osutamist, on sagedamini sobivaks osutunud teenuste hulgas teisel kohal ööpäevaringne erihooldusteenus, mis mõlemal aastal moodustas kõigist hinnatud teenuste hulgast neljandiku. Järgnesid taas toetavad teenused TT, TE ja KE, kusjuures 2020 aastal on vähenenud KE teenusele hinnatute- ning veidi suurenenud TE teenusele hinnatute protsent. Sobivate teenuste esinemissagedus protsentides 2019 ja 2020 30 28 24 25 19 20 20 17 17 15 15 14 15 10 10 5 5 3 3 4 2 1 0 1 0 1 0 0 0 IET ÖE TT KE TE ÖL PNH ÖR ÖEaut IETaut ÖK 2019 2020 Diagramm 2 Hindamise tulemusena sobivate teenuste protsentuaalne jaotus 2019 ja 2020 aasta võrdluses Sooline jaotus Kõigi hinnatute hulgas oli mehi ja naisi enam-vähem võrdselt, mehi mõlemal aastal veidi rohkem. 4  Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 võrdluses naised 43 46 mehed 57 54 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2019 2020 Diagramm 3 Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 aasta võrdluses (%) Soolise jaotuse põhjal teenuse liigi järgi erinevatel aastatel ilmneb, et ÖE teenusele 2019 aastal hinnatute seas oli rohkem naisi, 2020 aastal rohkem mehi. Sama tendents ka ÖL ja PNH teenustel ning KE teenusel, kuigi nt KE teenusel oli mehi ja naisi hinnatavate seas enam- vähem võrdselt. Naisi on 2020 aastal hinnatud meestest rohkem toetavatele teenustele (TT, IET). Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2019 (%) 120 100 100 100 83 80 61 64 61 56 54 60 44 46 47 53 51 49 48 52 39 36 39 40 17 20 0 0 0 ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT M 2019 N 2019 Diagramm 4 Hinnatute sooline jaotus 2019 aastal teenuste liikide järgi (%). 2019 aastal ÖEaut ja IETaut teenuste tulemused ei ole relevantsed, kuna valim liiga väike 5  Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2020 (%) 76 80 69 61 63 60 60 60 53 54 56 60 47 46 50 50 39 40 40 40 44 37 40 31 24 20 0 ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT M 2020 N 2020 Diagramm 5 Hinnatute sooline jaotus 2020 aastal teenuste liikide kaupa (%). Seega tendents on meeste osakaalu suurenemisele ööpäevaringsetel teenustel ning naiste osakaalu suurenemisele toetavatel teenustel. Vanuseline jaotus Enim on mõlemal aastal hinnatute hulgas 18-29-aastaseid inimesi. Samas vanusegrupis on siiski 2020 aastal hinnatute arv protsentuaalselt kahanenud, hinnatute arvu suurenemist 2020 aastal on märgata enim vanuserühmas 60-69 eluaastat ning vanemas keskeas inimeste juures (40-59-aastased). Vanuseline jaotus 2019 ja 2020 võrdlusena 35 30 30 25 23 22 21 20 20 18 17 18 15 11 10 7 5 3 3 3 1 0 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+ 2019 2020 Diagramm 6 Vanuseline jaotus aastate võrdluses (%) Raskematele teenustele (ÖL, IETaut, PNH, ÖEaut) hinnatute hulgas domineerib vanusegrupp 18-29-aastased. Ka KE teenusele hinnatute hulgas domineerib noorte täiskasvanute vanusegrupp (18-29), kes moodustavad mõlemal aastal kolmandiku kõigist KE teenuselele hinnatutest. 6  Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2019 (%) 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+ Diagramm 7 Vanuseline jaotus 2019 aastal teenuste lõikes % Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2020 (%) 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+ Diagramm 8 Vanuseline jaotus 2020 aastal teenuste lõikes % Vaadeldes eraldi sagedamini hinnatud teenuste – IET ja ÖE - ja vanuse vahelist seost ilmnes, et IET teenusele hinnatute hulgas oli nii 2019 kui 2020 aastal enim 18-39-aastasi ning hindamissageduselt teisel teenusel, ÖE teenusel, on märgata tendentsi nii alla 30-aastaste arvu vähenemisele kui ka 60 ja vanemate arvu suurenemisele. Riskikäitumise esinemine üldvaates Riskikäitumist 2019 aastal esines 38-l %-l hinnatutest, kuid 2020 aastal 69-l %-l hinnatutest, seega ligi kahekordne tõus. Riskikäitumine on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi tulemuste baasil grupeeritud kaheksasse alagruppi: 1.enese hooletusse jätmine 2.ennast kahjustav käitumine 3.agressiivsus, vägivaldsus, vaenulikkus 7 4.risk lastele või teistele, kes on inimesest sõltuvad 5.ärakasutamine teiste poolt 6.sõltuvus alkoholist vm ainetest 7.raskesti mõistetava käitumise esinemine 8.lootusetus, jõuetus ja motivatsiooni puudumine Riskikäitumise esinemissagedus liikide järgi 2019 ja 2020 võrdlus 2019 2020 1. raskesti mõistetav käitumine agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus 2. enese hooletusse jätmine enese hooletusse jätmine 3. agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus ärakasutamine teiste poolt 4. ärakasutamine teiste poolt raskesti mõistetav käitumine 5. lootusetus, motivatsiooni puudumine ennast kahjustav käitumine 6. ennast kahjustav käitumine lootusetus, motivatsiooni puudumine 7. sõltuvus sõltuvus 8. risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad Tabel 3 Riskikäitumise esinemissagedus 2019 ja 2020 liikide järgi 2020 aastal on agressiivsuse esinemine tõusnud kolmandalt kohalt esimesele; ennast kahjustav käitumine (Deliberate Self-Harm Syndrome) kui üks agressiooni ilminguid, on samuti koha võrra ettepoole tõusnud. Põhjus nii välise- kui autoagressiivsuse tõusuks võib osaliselt seisneda pandeemiast tingitud isolatsioonis ja reeglites, mis erivajadusega inimese jaoks võivad olla raskesti mõistetavad ning –järgitavad. Lisaks ahistatuse tundest tingitud ärevus ja segadus, vähene lähedaste tugi (lähedased ise segaduses ega jaksanud/ei suutnud pakkuda sellisel tasemel abi ja toetust nagu varem) – kõik eeltoodu koos individuaalsetest piirangutest tingitud eripäradega loob soodsa pinnase agressiivse käitumise ilmingute süvenemiseks. Eelnevat analüüsi kinnitab ka tõsiasi, et raskesti mõistetav käitumine, milline oli 2019 aastal esikohal esinemissageduselt, on 2020 aastal taandunud neljandale kohale. Ehk siis raskesti mõistetav käitumine, millist teadliku ja oskusliku lähenemisega on võimalik mõista, suunata ja juhendada, on asendunud agressiivse käitumisega. Teisel kohal esinemissageduselt on jätkuvalt enese hooletusse jätmine - iseloomulik psüühikahaigusega inimestele tagasilanguse perioodil ja sellele eelnevalt (üks sagedastest ohumärkidest). Veel üks oluline muutus riskikäitumises ilmneb 2020 aastal võrreldes eelneva aastaga hindamiste tulemusena tuvastatud raskesti mõistetava käitumise esinemise vähenemises (esinemissageduselt kolmandalt kohalt neljandale) ning teiste inimeste poolt ärakasutamise sagenemises (neljandalt kohalt kolmandale). Ärakasutamise all on põhiosas tegemist materiaalsete teemadega (raha, sh toetuste väljapetmine ja kiirlaenude võtmine; elamispind; toit, alkohol ja sigaretid), ja vähem, kuid siiski arvestataval määral, esineb seksuaalset ärakasutamist ning tööalast ekspluateerimist (nn mustalt töötamine ja ilma palgata). Eelkirjeldatud riskikäitumiste tõusutrendid on näitajaks, et ühelt poolt agressiivsuse ennetamiseks ja sellega tegelemiseks ei ole lähedastel ja mõningatel juhtudel ka tegevusjuhendajatel piisavalt teadmisi ega pingeolukorras jaksu ja vastupidavust, teisest küljest lähedaste ja tuttavate poolt ärakasutamise suurenemine annab märku laiemast 8 eetilisest kriisist ühiskonnas ning sunnib suunama senisest suuremat tähelepanu nii erivajadusega inimeste pereliikmete ja lähedaste nõustamisele ja toetamisele kui ka haavatava inimese märkamisele ja kaitsmisele ühiskonnas laiemas vaates. Riskikäitumise esinemine teenuste lõikes 2019 ja 2020 protsentuaalse esinemissageduse alusel 2020 2019 enese enese raskesti hooletusse hooletusse mõistetav jätmine ärakasutamine agressiivsus lootusetus IET jätmine käitumine lootusetus sõltuvus raskesti ennast enese raskesti ennast enese mõistetav kahjustav hooletusse mõistetav kahjustav hooletusse käitumine agressiivsus käitumine jätmine IETaut käitumine agressiivsus käitumine jätmine raskesti enese raskesti enese ennast mõistetav hooletusse mõistetav hooletusse kahjustav käitumine agressiivsus jätmine ärakasutamine PNH käitumine agressiivsus jätmine käitumine enese enese raskesti hooletusse hooletusse mõistetav agressiivsus ärakasutamine jätmine lootusetus TE jätmine käitumine sõltuvus lootusetus enese enese raskesti hooletusse hooletusse mõistetav ärakasutamine agressiivsus lootusetus jätmine TT jätmine ärakasutamine käitumine lootusetus enese enese raskesti hooletusse hooletusse mõistetav ärakasutamine agressiivsus jätmine sõltuvus KE ärakasutamine jätmine agressiivsus käitumine raskesti enese ennast raskesti enese ennast mõistetav hooletusse kahjustav mõistetav hooletusse kahjustav agressiivsus käitumine jätmine käitumine ÖE käitumine jätmine agressiivsus käitumine raskesti ennast enese raskesti enese ennast mõistetav kahjustav hooletusse mõistetav hooletusse kahjustav käitumine agressiivsus käitumine jätmine ÖEaut käitumine agressiivsus jätmine käitumine raskesti enese ennast raskesti enese ennast mõistetav hooletusse kahjustav mõistetav hooletusse kahjustav käitumine agressiivsus jätmine käitumine ÖL käitumine jätmine käitumine agressiivsus raskesti ennast Raskesti enese mõistetav kahjustav mõistetav hooletusse agressiivsus käitumine käitumine sõltuvus ÖR agressiivsus käitumine jätmine sõltuvus ennast raskesti Raskesti enese kahjustav mõistetav mõistetav hooletusse agressiivsus käitumine käitumine sõltuvus ÖK agressiivsus käitumine jätmine sõltuvus Tabel 4 Riskikäitumise esinemine hindamistulemuste alusel 2019 ja 2020 teenuste lõikes Teenuste lõikes riskikäitumise esinemise kahe aasta võrdluse kokkuvõte ja trendid hindamistulemuste baasil: 1. IET teenusel teiste poolt inimese ärakasutamine tõusnud teisele kohale, järgneb uue liigina agressiivsus, vähenenud on sõltuvus 2. IETaut teenusel muudatusi ei ole 9  3. PNH teenusel ennast kahjustavat käitumist esineb vähem, lisandunud on ärakasutamist teiste inimeste poolt 4. TE teenusel raskesti mõistetav käitumine on asendunud esikohale tõusnud vägivaldse käitumisega (milline 2019 esinelikus ei olnudki), sarnaselt IET teenusega esineb vähem sõltuvusprobleeme 5. TT teenusel samuti raskesti mõistetav käitumine asendunud vägivallaga, esikohal ärakasutamine 6. ÖE teenusel jällegi rohkem vägivaldset käitumist (varem oli raskesti mõistetav käitumine esikohal) 7. ÖEaut teenusel ettepoole on tõusnud ennast kahjustav käitumine (oluline vallandav faktor mõistmatu keskkond ja/või juhendamine) 8. ÖL teenusel esinemissageduselt neljandalt kohalt teisele on tõusnud vägivaldne käitumine 9. ÖR teenusel esinelikusse lisandunud ennast kahjustav käitumine, vähem esineb enese hooletusse jätmist 10. ÖK teenusel – andmeid ei ole piisavalt, ei ole relevantne. Kokkuvõtteks: toetavatel erihoolekande teenustel esineb varasemast rohkem ärakasutamist ning raskesti mõistetav käitumine on asendunud vägivaldse käitumise ja agressiooniga – põhjuseks teenuste konsultantide hinnangul lähedaste pinged, teadmatus, oskamatus selgitada olukorda, enda maandamisvõimaluste vähesus; pandeemiaolukorra ebapiisav mõistmine, ebaselged keskkonna nõudmised kui ohutegurid vägivaldsuse avaldumiseks. Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel on lisandunud vägivaldset ja ennast kahjustavat käitumist – põhjuseks personali nappus ja –vahetumine pandeemia olukorras, väsimus, teadmatus, hirmud, ebapiisav juhendamine ja –selgitused. Profiilid 2019 ja 2020 hindamiste tulemused abi- ja toetusvajaduse astme ning teenuse liigi korrelatsioonis Hindamisvahendiga hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut ja toetusvajadust seitsmes eluvaldkonnas: 1. sotsiaalsed suhted -1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: suhete säilitamine, taastamine, loomine 2. vaimne tervis – 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: haigusteadlikkus, raviplaani järgimine; kognitiivne võimekus; psüühikahaiguse mõju käitumisele 3. füüsiline tervis - 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: füüsilise tervise eest hoolitsemine; liikumine eluruumides; liikumine väljas 4. hõive - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: hõivega seotud tegevused 5. vaba aeg ja huvitegevus - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: vaba aja tegevused, huvialad 10 6. elukeskkond - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: eluaseme säilitamine või saamine 7. igapäevatoimingud - 5 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: enese eest hoolitsemine; majapidamine; rahadega toimetulek; söögi valmistamine; söömine. Toetusvajaduse astmed aste toimetulek toetusvajadus 0 iseseisev ei vaja toetust 1 madal toimetulek kergelt häiritud, vajab meeldetuletamist ja nõustamist toetusvajadus 2 keskmine toimetulek mõõdukalt häiritud, vajab regulaarset juhendamist ja abi (1-4 korda toetusvajadus nädalas) 3 kõrge toimetulek raskelt häiritud, vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust toetusvajadus 4 äärmuslik võimetu toime tulema või tegevusi sooritama, vajab püsivat hooldust ja/või toetusvajadus järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese poolt Profiilid teenuste lõikes Igapäevaelu toetamise teenus (IET) SHS § 87. IET teenuse eesmärgiks on parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja inimesega koos elavate inimeste nõustamise kaudu. Teenus sisaldab: isiklike ja igapäevaelu oskuste kujundamist, arendavatesse tegevustesse kaasamist; suhete säilitamist ja loomist; vaba aja planeerimist ja sisustamist; avalike teenuste kasutamise õpetamist, õppimisvõimaluste leidmist ja toetuse pakkumist; tööoskuste kujundamist ja töö tegemise harjutamist; lähedaste ja koduste nõustamist (inimese eripäradega arvestamine, kuidas käituda erinevates olukordades); kogemusgruppides osalemise toetamist ja nõustamist. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IET teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 479 hinnangut teenusele 1035 hinnangut teenusele 1514 hinnangut teenusele 11 2019 ja 2020 aasta kokkuvõttes on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi tulemuste põhjal hinnatud keskmine abi- ja toetusvajaduse aste. Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal suurenenud inimeste vajadus toetuse järgi seoses olemasoleva eluaseme säilitamisega, rohkemal määral vajatakse abi arvete tasumisega ja elamispinnaga seotud suhtluse korraldamisega – erinevus tuli esile toetavatel teenustel. Halvenenud on inimeste liikumine väljaspool kodu vm tuttavat piirkonda, vajadus saatja järele või nõustamine ühistranspordi kasutamise küsimustes on suurenenud. Eelnev võib osalt olla tingitud pandeemia olukorras kehtestatud liikumispiirangutest, mistõttu inimestel puudus võimalus vabalt ringi liikuda ning seetõttu vajas liikumisharjumuste kujundamine piirangute lõppedes uuesti meelde tuletamist. Suuremat abivajadust hinnati ka füüsilise tervise eest hoolitsemise valdkonnas, st vajatakse varasemast rohkem abi nt arsti juurde aegade broneerimisel, haigustunnuste äratundmisel ning motiveerimist haigena kodus püsimisel. IET abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdluses Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 2020 2019 Diagramm 9 IET teenus IET teenuse kirjelduses ette nähtud tegevustes - nagu majapidamistoimingute tegemine, vaba aja sisustamine, suhete loomine ja hoidmine, töö- ja õpingusoovi ja -võimaluste leidmisega seonduv ning psüühikahaigusest tulenevalt käitumise kontrolli all hoidmise õppimine - on vajadus regulaarse abi, toetuse, juhendamis ja nõustamise järele minimaalselt 1-4 korda nädalas ehk hinnatud on mõlemal aastal keskmine abivajadus. Mis iseenesest on oluliselt 12 rohkem kui SHS § 90 lg 3 määratletud miinimum teenuseosutamise maht vähemalt 4 tundi ühes kuus, millest tulenevalt on vajadus analüüsida, kas oleks vajalik IET teenuse minimaalset mahtu seadusandlikul pinnal suurendada. Teisalt SHS § 90 lg 2 sätestab, et hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA, kuid tegemist on oma iseloomult soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga kohtumiste sageduse määramisega, st teenuseosutaja võib, kuid ei pruugi SKA poolt ette antud teenuse saajaga kohtumiste sagedust järgida. Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 11 sätestab, et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust, kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise (edaspidi ÄK käitumine) esinemine; ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis vähemalt 120 tundi kuus. Pidev ja intensiivne ÄK käitumise esinemine tuvastatakse abi- ja toetusvajaduse hindamise protsessis SKA poolt lisaks paikvaatlusele ja lähedaste/eestkostjate küsitlemisele ka eelmise teenuseosutaja ja/või päevakeskuse poolt antud iseloomustuse, psühhiaatri hinnangu jm olemasoleva dokumentatsiooni alusel. ÄK käitumine on nt karjumine, röökimine, teiste inimeste löömine, tõukamine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete lõhkumine, loopimine jmt. IETaut teenuse eesmärgiks on eelkõige pakkuda inimesele turvalist teenuskeskkonda, tagada inimese võimalikult parim toimetulek ja areng ning oskuste kinnitamine, rakendades kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid, ennetades ja vähendades seeläbi ÄK-käitumise esinemise sagedust. Lisaks vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende töötamist ning ühiskonnaelus osalemist - viimases on teenuseosutajal suur roll ka teenuse saaja lähedaste nõustamises ning juhendamises. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IETaut teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 6 hinnangut teenusele (ei ole 25 hinnangut teenusele 31 hinnangut teenusele relevantne) 2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad), mistõttu IETaut teenuse puhul peaksime arvestama vaid 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi viidi läbi 2020 aastal. Samas mõlema aasta tulemused on kattuvad – enim hinnanguid oli IETaut teenusel valdkonnapõhiselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega. 13  IETaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 10 IETaut teenus 2019 aastal määratleti 15-st valdkonnast 7- ning 2020 aastal 10 valdkonda äärmusliku abi- ja toetuse vajadusega. Lähtudes IETaut teenuse esmasest eesmärgist – turvaline keskkond – võib välja tuua olulisimad äärmusliku abi- ja toetusvajaduse valdkonnad: esmalt psüühikahaigusest tulenev mõju inimese käitumisele, haigusteadlikkus ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, suhetega seonduv ehk teiste inimestega läbisaamine ja kaasnevad raskused, väljaspool tuttavat keskkonda liikumine ning igapäevaste toimetustega hakkamasaamine – mis kõik vajavad maksimaalset jälgimist (turvalisuse kaalutlustel nii enese kui teiste inimeste vaates) ja käitumuslikku juhendamist. Igapäevatoimetuste tegemine ning oma tervise eest hoolitsemine haakuvad parima maksimaalse toimetuleku tagamise ja oskuste kinnistamisega ning inimesest lähtuvate arenguvõimaluste loomisega. Ennetamaks ÄK käitumist on tegevusjuhendajate arvu kuue teenuse saaja kohta kolm tegevusjuhendajat, mis annab võimaluse individuaalseks lähenemiseks ja inimese eripäradega arvestamiseks. Teenuse miinimum maht 120 tundi kuus on iseenesest samuti ÄK käitumist ennetava iseloomuga, kuna autismispektrihäirega raske või sügava puudega inimesel on suurim väljakutse kohanemine, sh taaskohanemine, tema jaoks uute olukordade ja keskkondadega. 14 Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) PNH teenus on loodud raske või sügava intellektihäirega inimeste jaoks, kellel on suur hooldusvajadus, kes vajavad pidevalt kõrvalabi igapäevaeluga seotud tegevustes ning kes pole ise võimelised sooritama enese hooldusega seotud tegevusi ja kes vajavad püsivat igapäevaste tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt. PNH teenus on näidustatud ka mõõduka intellektihäirega inimestele, kes vajavad suures mahus järelevalvet ning kõrvalabi igapäevaelu toimingute tegemistel, kuid neil ei ole suurt hooldusvajadust. PNH teenust osutatakse paindlikult inimesele ja tema lähedastele vajalikul ajal, sh öösel ja nädalavahetustel ning riiklikel pühadel, maksimaalselt 23 ööpäeval ühes kuus. Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele vajalikku kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, võimaldades tal jätkata elamist koduses keskkonnas ja lükata edasi ööpäevaringselt hoolekandeasutusse elama asumist. Samuti vähendatakse lähedaste hoolduskoormust ja toetatakse nende töötamist ning osalemist ühiskonnaelus. PNH juhise kohaselt on üheks teenuse komponendiks lisaks teenuse saajaga tegevuste läbiviimisele ja tema juhendamisele/aitamisele nii hooldustoimingutest kui tegevustes ka lähedaste ja pereliikmete nõustamine, kuna eesmärgiks on, et inimene saaks võimalikult kaua elada kodus oma lähedaste keskel. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus PNH teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 60 hinnangut teenusele 144 hinnangut teenusele 204 hinnangut teenusele PNH puhul tuli hindamistulemuste baasil välja 2019 kõrge ning 2020 äärmuslik abivajadus. Arvestame 2020 aasta tulemust kolmel põhjusel: a) kuna 2,5 korda rohkem hindamisi PNH teenusel oli 2020 aastal b) viies eluvaldkonnas, millised 2019 aastal said kokkuvõttes kõrge abivajaduse määra, esines tegelikult pea sama palju ka äärmuslikku abivajadust; nendeks eluvaldkondadeks olid majapidamistoimingute sooritamine, hõive, kognitiivne võimekus, haigusteadlikkus ja suhete loomise ja säilitamisega seonduv. c) 2020 aastal moodustas äärmuslik abivajadus kõigist hinnangu tulemustest 51 % ja kõrge abivajadus 37%. 2019 aastal moodustas äärmuslik abivajadus 37 % ja kõrge 40 % kõigist PNH tulemustest – ehk siis suhteliselt väike protsentuaalne erinevus kõrge ja äärmusliku abivajaduse taseme vahel 2019 aastal. 15  PNH abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus 3 3 Söömine 3 3 Söögi valmistamine 4 4 Suhete säilitamine taastamine loomine 3 3 Rahadega toimetulek 4 4 Psüühikahaiguse mõju käitumisele 4 3 Majapidamine 4 3 Liikumine väljas 4 3 Liikumine eluruumides 0 0 Kognitiivne võimekus 3 3 Hõivega seotud tegevused 4 3 Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine 4 3 Füüsilise tervise eest hoolitsemine 4 4 Enese eest hoolitsemine 3 3 Eluaseme säilitamine või saamine 4 4 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 11 PNH teenus 2020 94-l %-l hinnatud eluasemega seotud küsimust äärmusliku abivajadusega, 2019 vaid 63- l %-l. Võimalik olukorra halvenemise põhjus nii lähedaste kui ka konsultantide teadlikkuse tõus PNH teenuse sisust ja sihtrühma võimekusest, lisaks lähedaste väsimus ja ootused tuleviku suhtes (võimalikud tulevased ÖE või ÖL teenuse saajad). Suurenenud nende hulk, kel enese eest hoolitsemisel abivajadus kõrge, äärmuslik jäänud samaks - siit tuleviku tarbeks teenuseosutajatele tähelepanek: PNH-l valmidus suurenenud hoolduskoormuseks. Kolmandiku võrra suurenenud PNH teenusel nende arv, kes oma füüsilise tervise eest hoolitsemisega üldse hakkama ei saa – tulevikuks mõtlemise koht teenuste disainimisel, kas võimalusel PNH teenusele meditsiini teenus osaliselt juurde kombineerida (regulaarne füüsilise tervise kontroll, jälgimine, vaimse tervise õe konsultatsioonid personalile ja lähedastele inimesest lähtuvalt). Samuti kolmandiku võrra suurenenud äärmusliku abivajadusega hinnatute hulk, kel haigusteadlikkust absoluutselt ei ole ning kes ei suuda järgida raviplaani. Suurenenud võrreldes 2019 aastaga on ka nende hulk, kes ei suuda leida endale mingitki rakendust ega tegelda ei töötamise ega töösarnaste tegevustega - teenuseosutajatele väljakutse leida PNH teenuse saajatele neile sobivaid tegevusi (ühised nimetajad praktikast), et päevad teenusel oleks mõtestatult sisustatud ning pakuksid eduelamust. Veidi on suurenenud PNH teenusele hinnatute seas äärmusliku abivajadusega inimeste hulk, kes ei saa hakkama igapäevaste probleemide lahendamisega ning on oht eksida ajas, kohas, inimestes - järeldus: 16 tegevusjuhendajaid peab olema piisavalt PNH-l, et jõuaks kõigi teenuse saajate eripäradega arvestada (sh kohanemisraskused "Koju-teenusele-koju-teenusele"). Suurenenud nende hinnatute arv, kes tuttavas ruumis orienteerumisega saavad iseseisvalt hakkama – ruumid peavad olema ohutud, huvitavad, turvalised. Teisalt on suurenenud ka nende arv, kes väljaspool tuttavat keskkonda üldse iseseisvalt hakkama ei saa (30-lt %-lt 54- le %-le), mis teenuseosutaja vaates tähendab veelgi rangemaid ja inimese eripärasid arvestavaid nõuded õueala ja õueskäimiste kohta (turvalisus, eksimise oht). 10% võrra lisandunud neid, kes koduses majapidamises üldse kaasa ei löö ega toimeta, siin taas PNH-l tegevuste ja ka tegevusvahendite teema, et aeg ja elu teenusel ei jookseks tühja ning oleks mõtestatud. Enam kui poole võrra on hinnatute hulgas rohkem neid, kelle psüühikahäire mõjutab tugevasti nende käitumist, toimetulekut ja tegevustes osalemist - oluline tegevusjuhendajate teadlikkus psüühikahäire iseloomust, kaasnevast sümptomaatikast, inimese võimekusest parematel ja halvematel aegadel (tagasilanguste perioodil) tegevustest osa võtta ja juhendamist järgida. PNH teenuse saajad rahadega ei majanda, paremal juhul mõned tunnevad rahatähti. Ligi pooltel hinnatutest on suhete loomisel, säilitamisel ja hoidmisel kõrge ja äärmuslik abivajadus, mis toob enesega kaasa kohanemisraskusi teenusele tulles - oluline on tegevusjuhendajate pädevus/hea ettevalmistatus ning oskus mitme inimesega paralleelselt töötades arvestada inimese individuaalsusega ning õpetada teda arvestama teiste teenuse saajate ja töötajatega. PNH teenuse eesmärgist lähtuvalt on oluline, et teenuseosutaja suudaks luua võimalikult koduse, turvalise ja inimese jaoks huvipakkuva teenuskeskkonna ning tegevusjuhendajatel jaguks piisavalt teadmisi ja oskusi tulla toime nii teenuse saajate kohanemisraskustega kui ka leida igaühele sobivaid tegevusi ja neid tegevusi inimesega ka läbi viia (positiivseks näiteks siinkohal on 2021 eesti koolitusturule ilmunud koolituspakkumised „Täienduskoolitus tööks psüühikahäirega sh autismispektri häirega ja/või liitpuudega täiskasvanuga, kes on suunatud päeva- või nädalahoiuteenusele“). PNH tegevusteks on tavapäraselt majapidamistoimingutesse kaasamine – et samad toimetused, mida tehakse kodus, tehtaks ka teenusel viibides - mille tulemusena oskused säilivad ja kinnistuvad, ning suhetega seonduv. Siinkohal oluline arvestada teenuseosutajal kodu pool antavaid soovitusi ning pakkuda omalt poolt kodustele vajadusel professionaalset nõu inimese juhendamise ja/või harjumuste kujundamise kohta. 2020 aastal läbi viidud rahuloluküsimustik PNH teenuse saajate lähedaste hulgas andis teadmise, et viiendik neist ei olnud rahul teenusel tehtavate tegevustega, sh toodi eraldi välja vähest õuesviibimise aega ning tegevusjuhendajate hõivatust hooldus- ja majapidamistoimingutega, mistõttu napib aega inimesega individuaalsete tegevuste läbiviimiseks. SHS § 90 lg 5 sätestab: igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. PNH teenuse seletuskirjas on öeldud tegevusjuhendajate arvu kohta järgmist: teenuseosutaja otsustab, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine - intellektihäirega suures mahus hooldust ja kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev. Mistõttu on alust arvata, et PNH teenuseosutajatel ei ole piisaval arvul sihtrühma vajadustest lähtuvalt tegevusjuhendajaid. Samas profiilide alusel on teenuse saajatel äärmuslik abi- ja toetusvajadus enamuses eluvaldkondades, mis kattuvad ka teenuse kirjelduses olevate eluvaldkondadega. 17 Toetatud elamise teenus (TE) SHS § 94 lg 1 sätestav TE teenuse eesmärgi ja sisu kui isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamise koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Eeldus on, et inimesel puudub elamispind iseseisvalt elamiseks (omal käel eraldiseisvalt oma perekonnast) ja ta ei ole suuteline seda ise endale muretsema. Toetatud elamise teenusel võib ühel elamispinnal elada ka üks inimene, kuid võib olla ka jagatud elamispind, kus igal inimesel on oma tuba ning olmeruume kasutatakse ühiselt. Ühise elamispinna puhul aitab teenuseosutaja kodu elanikke elukorralduse reeglites kokku leppimises ja täitmisel. Tegevusi tuleb teenuseosutajal TE teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Inimese juhendamine TE teenusel igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel, hõlmab inimesele toimetuleku õpetamist tema oma kodus, sh kodu korrashoidu, enesehügieeni, riietumist ja toidu valmistamist. Teenus ei hõlma juhendamist sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel, juhendamist aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, tööoskuste kujundamist ja töö harjutamist ega teenusel viibivate isikute, kelle on sarnane haigus ja sellega seonduvad probleemid, toetavate gruppide tegutsemise toetamist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TE teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 283 hinnangut teenusele 611 hinnangut teenusele 894 hinnangut teenusele Kokkuvõttes eluvaldkondade üleselt on TT teenusel keskmine abivajaduse aste. Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal suurenenud vajadus elamispinna eest hoolitsemise ning elamispinna säilitamisega seoses oleva juhendamise järgi. Võttes siia kõrvale riskikäitumise analüüsist ilmnenud toetavatel teenustel suurenenud inimeste ärakasutamise – petetakse välja elamispind, kogunetakse vastu omaniku tahtmist tema elamispinnal, võetakse teise nimel kiirlaene, mistõttu arved jäävad maksmata jm – on suurenenud abivajadus elamispinnaga ja elukohaga seoses loogiline. Veel ilmneb hindamise tulemustest, et igapäevaselt oma füüsilise tervise eest hoolitsemisel ning väljaspool kodu liikumisel (ametiasutustes, ühistranspordi kasutamisel jm) esineb 2020 aastal rohkem suurenenud abivajadust kui 2019 aastal – mis on vastavuses TE teenuse kirjeldusega. Lisaks on suurenenud abi- ja toetusevajadus vaba aja tegevuste leidmise järgi, kuid antud valdkonnas toetuse pakkumine ei ole otseselt TE teenuse sisuks. Pigem, seostades tulemusi pandeemia olukorraga, tuli leida alternatiivtegevusi varem kodust väljaspool toimunud huvi- jm tegevustele. 18  TE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 2020 2019 Diagramm 12 TE teenus Töötamise toetamise teenus (TT) SHS § 91 lg 1 on kirjeldatud TT teenuse eesmärk: töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Rõhuasetus töö sobiva võimetekohase töö sisu ja –rütmiga töö otsimisel ning toetuse pakkumisel töötamise ajal ehk töökoha säilitamisel. Teenusel toetatakse inimest oluliselt rohkem kui tööturuteenustel, sisuliselt läbitakse kogu tööle saamise protsess inimesega koos, eesmärgiks on tagada inimese aktiivsus, iseseisvus, enesekindlus oma elu korraldamise ja juhtimise küsimustes läbi töötamise. Vastavalt SHS § 92 lg 3 võib TT teenust osutada nii eraldiseisva erihoolekande teenusena kui ka paralleelselt teiste toetavate teenustega (TE, IET), kuid mitte ööpäevaringsete teenustega. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TT teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 347 hinnangut teenusele 561 hinnangut teenusele 908 hinnangut teenusele 19  TT abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 2020 2019 Diagramm 13 TT teenus TT teenuse hindamistulemuste analüüsis tundub mitte sobivat abi- ja toetusvajaduse „keskmine“ määr hõivega, ehk siis töötamise ja õppimisega, seonduvas eluvaldkonnas. Täpsustuseks juurde, et 2019 aastal moodustas hõivega seonduva abivajaduse keskmine aste 51 % ja kõrge aste 40 % ning 2020 aastal keskmine 53 % ja kõrge 41 % hõivega seotud astmete hulgast. Seega veidi rohkem on hinnatud keskmist abivajadust ning vähem - kuid mitte olulisel määral – kõrgemat abivajadust. Äärmuslikku abivajadus hõivega seotud hinnangutes oli mõlemal aastal märgitud 1 %. Abivajaduse määr on suurenenud ka iseseisvalt väljaspool kodu liikumises, nt tööle minek ja töölt tulek – samuti võimalik seose olemasolu pandeemia olukorraga, mil liikumisvõimalused olid piiratud ning nii mõnigi abi vajav inimene oli unustanud kindla marsruudi, mida mööda ta varasemalt oli harjunud väljaspool kodu liikuma. Sarnaselt hõivega on pea võrdne esinemissagedus hinnatud rahadega majandamise oskuse valdkonnas, mis hõlmab nii rahatähtede tundmaõppimist, PIN koodi sisestamist, arvutusoskust, julgust iseseisvalt raha kasutada; arusaama kujundamist, et raha ei tule seina seest. Vastavad protsendid 2019 aastal olid 35 % keskmine- ja 30 % kõrge abivajadus ning 2020 aastal 38 % keskmine ja 33 % kõrge abivajadus. Profiilide baasil kõigi valdkondade üleselt on TT teenusel keskmine abivajadus. SHS § 93 lg 3 sätestab, et TT teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist. 2021 kevadest on SKA-s alustatud TT teenuse saajate staatuse ülevaatamist, st mis põhjusel pole need TT teenust saavad inimesed, kes pole aasta jooksul tööle läinud - kas siis avatud tööturule või teenuseosutaja poolt loodud töökohtadele - endale tööd leidnud (madal 20 tööjõudlus, konfliktsus, tööandjate poolt tõrjutus jm põhjused). Samas paljude psüühiliste erivajadustega inimeste puhul on tegemist nö laega, nad vajavad töötamise toetamise teenust pikaajaliselt ega liigu edasi iseseisvale tööle. Sellisel juhul on teenuse eesmärk hoida ära toimetuleku halvenemist ning sattumist kallitele institutsionaalse hoolduse teenustele (kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus). Kogukonnas elamise teenus (KE) SHS § 97 sätestab KE teenuse kui inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh majapidamistegevused, kui ka omavaheline läbisaamine. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus KE teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 289 hinnangut teenusele 363 hinnangut teenusele 652 hinnangut teenusele Mõlemal aastal on koondprotsendid keskmise ja kõrge abi- ja toetusvajaduse astmetel sarnaselt kõrged: 2019 keskmine abivajadus 34 % ja kõrge 26 % ning 2020 aastal keskmine ja kõrge abivajadus mõlemad 34 %. St teenusele vastav abivajaduse aste on nii keskmine kui kõrge. Tulevikus võib vaadelda eraldi ka nt diagnoosipõhiselt, kas on erinevusi psüühikahaigusega ja intellektihäirega inimeste puhul, mis võiks mõjutada abivajaduse määra KE teenusel. Kuna KE teenusel tuli teise teenusena (esimene erisus oli PNH teenuse puhul) kõigi erihoolekandeteenuste hulgast hindamistulemuste põhjal kahel aastal erinev toetusvajaduse aste (2019 keskmine ja 2020 kõrge), siis antud teenusele valdkondade baasil analüüs, et leida, kumb abi- ja toetusvajaduse aste KE teenusele paremini kohaldub. 21  KE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 14 KE teenus 1.Eluasemega seotud eluvaldkond – kokkuvõttes äärmuslik abi- ja toetusvajadus. Äärmuslik mõlemal aastal (42% kummalgi aastal osakaal teiste abivajaduse astmete hulgas). Isiklikest/oma vanemate juurest või suurtest erihoolekande kodudest tulnud inimestel ei saagi elamispinnaga kõik korras olla, sh valmidusega iseseisvalt elamispinna haldamisega – tulem vastav. 2.Enese eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. Mõlemal aastal domineerivad pea võrdselt nii keskmine kui madal abivajadus, st enam-vähem kenasti tullakse toime enda eest hoolitsemisega, seis sama mõlemal aastal (2019 oli kõrge ja keskmise abivajaduse astme esinemisprotsentide erinevus vaid 1%). Antud eluvaldkonna alla kuuluvad ka puhaste ja ilmastikule vastavate riiete valik, hügieeniharjumused; aistingute probleemid (nt ei tunne kuuma-külma). 3.Füüsilise tervise eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on lisandunud kõrget abivajadust (siinkohal näiteks oskus abi küsida, anda märku, kui tervisega on midagi halvasti). 4.Haigusteadlikkus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal veidi lisandunud neid, kes ravi vajalikkust üldse ei mõista (äärmuslik). Kõrget ja keskmist abivajadust mõlemal aastal võrdselt palju, ka 2019 – keskmise astme esinemise protsent oli vaid veidikene kõrgemast suurem. Haigusteadlikkuse alla kuulub ka ravimite iseseisev võtmine ja raviskeemi järgimine: suurtes kodudes ravimid antakse töötajate poolt ja selgitamist on vähem (praktikas nt 22 psüühikahaiguse inimeste hulgas on rohkem keeldujaid kui intellektihäirega inimeste hulgas). Lisaks vajalik KE teenusel individuaalne selgitamine ka liikumise ja tervislike eluviiside teemal. 5.Hõive – kõrge abi- ja toetusvajadus. Ka keskmise abivajaduse astme esinemise protsendid on kõrged (2019 38% ning 2020 28%), kuid mõlemal aastal domineerib kõrge abivajadus. Siinkohal oluline leida uude elukohta kolinud KE teenuse inimestele uues keskkonnas just neile sobivad tegevused, nii tööalaselt kui ka juurde õppimise vajadusest lähtuvalt. 6.Kognitiivne võimekus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on lisandunud neid, kel kõrge abivajadus maailma mõistmisel, kuid suurima protsendi andis mõlemal aastal keskmine abivajadus. Antud eluvaldkonna alla kuulub ka otsustamisjulgus igapäevastes küsimustes, tegevustes abi küsimine; oht eksida ajas, ruumis, inimestes (ärakasutamise oht). 7.Liikumine siseruumides – ei vaja üldse abi, võrdne seis mõlemal aastal. Tähelepanek, et kohanemine KE kodu ja ümbrusega võtab aega keskmiselt aasta. Kui inimesele on tema uut kodu/tingimusi aegsasti enne kolimist tutvustatud, kohaneb kergemini. 8.Liikumine väljas – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal langustrend toimetulekus madalalt abivajaduselt keskmisele, kuid protsentuaalselt olid juba 2019 aastal antud valdkonnas keskmise abivajaduse protsendid pea võrdsed. 2020 inimesed pandeemia tingimustes olid isolatsiooni tõttu vähem liikuvad. Erivajadusega inimesele kohanemine ongi keeruline, st viibibki meelsamini tuttavas keskkonnas ega liigu, ei julge liikuda või soovi liikuda palju ringi. 9.Majapidamistoimingute sooritamine – keskmine abivajadus. 2020 veidi lisandunud neid, kes majapidamistoimingutes palju abi vajavad. Abiks oleks nt enne suurtest kodudest KE teenusele kolimist luua võimalused ettevalmistavateks tegevusteks, suundumaks ÖE teenuselt KE teenusele (õppeköögid, liiklemine, käitumine avalikus kohas, suhtlemisjulgus jm) 10.Psüühikahaiguse mõju käitumisele – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on rohkem kõrget abivajadust (49% ning 2019 aastal 38%), kuid võrdselt kõrged näitajad nii keskmise kui kõrge abivajaduse astme puhul olid mõlemal aastal. Antud eluvaldkonnas on tihe seos haigusteadlikkuse puudumisega. Arvestades, et 2020 oli antud ligi 100 võrra rohkem hinnanguid, arvestame 2020 tulemust. 11.Rahadega majandamine – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on kõrget abivajadust raha kasutamise ja eelarve planeerimise valdkonnas lisandunud, äärmuslik abivajadus on vähenemas. tähendab nii raha väärtuse tundmist, PIN koodi sisest, ATM kasut; eelarve ja ostude plaan; arvutamine ja poemäng (julgus suhelda). Ettevalmistavad tegevused enne KE teenusele liikumist peaksid sisaldama nii raha väärtuse tundmaõppimist, PIN-koodi sisestamist, ATM kasutamist; eelarve ja ostude planeerimist; arvutamis- ja poemänge (julgus suhelda) jmt. 12.Suhete loomise ja hoidmisega seotud eluvaldkonnas – keskmine abi- ja toetusvajadus. Suhete loomise ja säilitamisega probleemid KE teenusel jätkuvalt üleval, veidi lisandunud kõrget abivajadust. KE teenuse vaates on sotsiaalsed suhted ja suhtlemine väljakutse, kuna kolides KE koju tekivad uued peresuhted, uus kohanemine jne. Suures plaanis on KE teenuse inimestel olemas valmidus olla vähemalt kaasatud toiduvalmistamisse, olemas. 13.Toiduvalmistamine – keskmine abi – ja toetusvajadus. Toiduvalmistamisel vajatakse 2020 aastal hindamistulemuste põhjal juhendamist sama palju kui eelmisel aastal, vähenenud on 23 päris iseseisvate toiduvalmistajate hulk. Toiduvalmistamisel vajavad juhendamist sama palju kui eelmisel aastal, vähenenud on päris iseseisvate toiduvalmistajate arv. Suures plaanis on KE teenuse inimestel olemas vähemalt valmidus olla kaasatud toiduvalmistamisse. 14.Söömine – ei vaja abi, mõlemal aastal sama tulem. Ka erimenüüde jälgimisega ning vajadusel toidu peenestamise või püreestamisega saavad KE teenuse inimesed enamjaolt iseseisvalt hakkama. 15.Vaba aeg ja huvitegevused – keskmine abi- ja toetusvajadus. Vajalik, et inimesel uues elukohas säiliksid tema hobid (sh oleksid olemas vajalikud vahendid) ning ei tekiks "muiduolek". KE teenusele suundudes sageli vajavad vaba aja sisustamise võimaluste leidmiseks suunamist ka need ca 10%, kel märge, et abi ei vaja. Kokkuvõtteks: 1 äärmuslik abivajadus, 3 kõrget, 9 keskmist, 0 madalat, 2 ei vaja üldse abi. Domineerib KE teenusel keskmine abi- ja toetusvajaduse aste, mis on küll piiripealselt ligidal kõrgele abi- ja toetusvajaduse astmele. Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) SHS § 100. ÖE teenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Kuigi ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevad inimesed vajavad ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet, siis ka nende puhul on tegevussuunaks arengu ja igapäevaelu toimetuleku toetamine, kuid isikutele osutatava toetuse määr ja intensiivsus on suurem võrreldes igapäevaelu toetamise teenusega. Erinevalt teistest erihoolekandeteenustest on ÖE teenuse tagamise sisuks ka turvalisuse tagamine teenusel viibivatele inimestele. Ööpäevaringset erihooldusteenust ei osutata samaaegselt ühegi teise erihoolekandeteenusega, kuna see sisaldab kõikide teiste erihoolekandeteenuste komponente. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖE teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 385 hinnangut teenusele 725 hinnangut teenusele 1110 hinnangut teenusele 24  ÖE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 15 ÖE teenus ÖE teenusel on mõlemal aastal võrdselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega määratletud nii rahadega majandamine kui ka eluaseme säilitamine või saamine. Kõik muud eluvaldkonnad on mõlema aasta lõikes hinnatud sarnase abi- ja toetusvajaduse astmega. Kõrge abivajaduse astmega on mõlemal aastal hinnatud veidi üle 40 % ja äärmuslikuga üle 20 % hinnatutest. Abi- ja toetusvajaduse aste ÖE teenusel on kõrge. On huvitav märkida, et toiduvalmistamises on 2019 aastal abivajadust äärmuslikuks 38 % ja 2020 aastal 35 %. St veidi üle kolmandiku ÖE teenusele hinnatutest ei saa üldse hakkama toiduvalmistamisega, mitte mingis ulatuses. Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 51 sätestab, et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada ÖEaut teenust, kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine, ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis. Nagu ka tavalisel ÖE teenusel, on ÖEaut teenusel teenuse eesmärgiks lisaks ööpäevaringsele hooldamisele ja järelevalvele ka inimese arendamine. 25 Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖEaut teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 6 hinnangut teenusele (ei ole 32 hinnangut teenusele 38 hinnangut teenusele relevantne) 2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad, kuid diagrammil siiski välja toodud), mistõttu ÖEaut teenuse puhul arvestame 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi viidi läbi 2020 aastal. ÖEaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 16 ÖEaut teenus ÖEaut teenusel on hindamise tulemusena 15-st eluvaldkonnast äärmusliku abi- ja toetusvajadusega valdkondadena määratletud 10. Mistõttu on ka nõutav tegevusjuhendajate arv oluliselt suurem kui ÖE teenusel (sarnaselt IETaut teenusega). Võrreldes 2019 aastaga on hindamistulemuste põhjal vähem toimetulematust enda eest hoolitsemisega, sh füüsilise tervise eest hoolitsemisega. Kuid lisandunud on neid, kelle jaoks liikumine väljaspool tuttavaid eluruume saab toimuda vaid maksimaalse toetuse olemasolul; 2020 aastal on lisandunud äärmuslikku abivajadust ka söömise valdkonna alla, st inimene ei suuda iseseisvalt süüa. 26 ÖEaut teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas kuni kuueliikmelises grupis. Tegevusjuhendajad kasutavad ÄK-käitumise esinemise sagedust ja intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse inimesele pidev järelevalve, et märgata muutusi tema käitumises ja keskkonnast tulenevaid ärritajaid. Tegevusjuhendaja toetab ja juhendab inimest tegevuste sooritamisel selgelt visualiseeritud info- ja tegutsemisjuhenditega, kasutatakse erinevaid alternatiivkommunikatsiooni meetodeid. Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ÖL teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. Sügavaks liitpuudeks ööpäevaringse erihooldusteenuse tähenduses on sügav vaimne alaareng ja muu puude olemasolu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, nt liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue vm. ÖL teenusel on raskes seisundis isikud, kellel lisaks toimetulekuprobleemidele on ka terviseprobleemid. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) Kokku 95 hinnangut teenusele 125 hinnangut teenusele 220 hinnangut teenusele ÖL abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söögi valmistamine Rahadega toimetulek Majapidamine Liikumine eluruumides Hõivega seotud tegevused Füüsilise tervise eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 17 ÖL teenus Nagu nähtub ülaltoodud diagrammilt, on ÖL teenuse hindamistes kõik eluvaldkonnad hinnatud äärmuslikku abi- ja toetust vajavateks, ning seda mõlema aasta lõikes 70 või enam % ulatuses kõigi toetusvajaduse astmete hulgast. Äärmuslikule järgneb kõrge abivajadus – veidi üle 20 % mõlemal aastal, seejärel 3% keskmist ning 1% madalat abivajadust ja 1% kõigi eluvaldkondade kokkuvõttes ei vaja ÖL teenusel üldse abi (nt inimene liigub iseseisvalt või 27 sööb iseseisvalt). Tegemist on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekande teenusega ehk teisiti öeldes on ÖL teenusel viibiv inimene võimetu toime tulema või tegevusi sooritama, ta vajab püsivat hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese poolt. Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR) ÖR teenus on loodud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimeste jaoks. Ebastabiilne remissioon ehk haigusnähtude ajutine kadumine, sh laborinäitude ajutine paranemine, tähendab ebastabiilse haiguse sümptomite ajutist taandumist, iseloomulik on paranemise ja haiguse ägenemise hood sage vaheldumine, st inimese seisund on tihti muutuv. ÖR teenusel on teenuse saajate juhendamine orienteeritud eelkõige ravist. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 39 hinnangut teenusele 43 hinnangut teenusele 82 hinnangut teenusele 2020 aastal võrreldes 2019 aastaga on ÖR teenusel halvenenud hinnatute toimetuolek oma vaba aja tegevuste ja huvialadega tegelemisega – mis on haiguse ebastabiilset iseloomu arvesse võttes mõistetav olukord, kuid paranenud on enese eest hoolitsemine. Haigusteadlikkus, milline antud teenuse puhul on olulise tähtsusega, on mõlemal aastal hinnatud äärmuslikku abi vajavaks üle 50 %l- ning kõrget abivajadust vajavaks üle 40%-l hinnatutest. Sarnane on olukord ka valdkonnas „Psüühikahäirest tulenev mõju käitumisele“, kus protsentuaalselt suurema tulemi annab keskmine abivajadus (2019 51% ja 2020 54%), kuid ohtlikult suur on ka äärmusliku abivajaduse esinemise sagedus antud eluvaldkonnas: 2019 46% ning 2020 44%. Kahe aasta hindamistulemuste kokkuvõttes on ÖR teenuse abi- ja toetusvajaduse aste kõrge. 28  ÖR abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 18 ÖR teenus Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ÖK teenuse eesmärgiks on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning saavutada isiku nõusolek kasutada muud abi (väljapool kinnist asutust). Peavad esinema kõik järgnevad asjaolud: psüühikahäirega täisealine, kes ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada ning seda juhtida; kes on ohtlik endale või teistele; muud teenused ei ole piisavad või on neid võimatu kasutada. Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖK teenusele 2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku 7 hinnangut teenusele (ei ole 13 hinnangut teenusele 20 hinnangut teenusele relevantne) ÖK teenusele paigutatakse inimene mitte abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemustele tuginedes, vaid kohtumääruse alusel, mistõttu pole hindamisvahendi kasutamise tulemuste baasil võimalik ÖK teenusele suunamise vaates andmeid ja profiile teiste erihoolekandeteenustega sarnastel alustel arvesse võtta. ÖK teenusel viibivate inimeste hindamiseks kasutatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit sellisel juhul, kui 29 teenuseosutaja saadab SKA-le lõpphinnangu koos märkega, et inimene võiks liikuda kergemale teenusele ning inimese edasise heaolu tagamiseks on vaja välja selgitada, milliste teenustega on võimalik teda toetada pärast kohtumäärusega teenuselt väljumist (nt ÖE; KE; TE ja TT vm), kuna siis on teada inimese tegevusvõime ja suutlikkus kergemal teenusel toime tulla. Kui teenuseosutaja, eestkostja/lähedane ning SKA on arvamusel, et tuleks ÖK teenust pikendada, siis abi- ja toetusvajaduse hindamist läbi ei viida. Seega ülevaate selle kohta, millise abi- ja toetusvajadusega inimesed ÖK teenusel viibivad, saame hindamisvahendit kasutades juba teenusel viibivate inimeste kohta – erinevalt teistest erihoolekande teenustest, mil hindamisvahendi tulemused on oluliseks aluseks inimese jaoks sobiva teenuse väljavalimisel ning teenuse osutamise otsuse väljastamisel. ÖK abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus Vaba aeg ja huvitegevus Söömine Söögi valmistamine Suhete säilitamine taastamine loomine Rahadega toimetulek Psüühikahaiguse mõju käitumisele Majapidamine Liikumine väljas Liikumine eluruumides Kognitiivne võimekus Hõivega seotud tegevused Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine Füüsilise tervise eest hoolitsemine Enese eest hoolitsemine Eluaseme säilitamine või saamine 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 2020 2019 Diagramm 19 ÖK teenus ÖK teenusel viibivate inimeste abi- ja toetusvajaduse valdkondade hulgast on hinnatud äärmuslikku abi ja toetust vajavateks psüühikahaigusest tulenev mõju käitumisele ja tegevustele, rahadega majandamine, eluaseme säilitamisega seonduv; 2020 aastal on kõrgest äärmuslikuks tõusnud ka haigusteadlikkus, sh raviplaani järgimine – mis seab senisest suuremad ootused ÖK teenuse personalile teenuse saajate juhendamise vaates. Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal veidi paranenud ÖK teenusel viibivate inimeste toiduvalmistamise- ning enese eest hoolitsemise oskused. ÖK teenusel on kõrge abivajaduse aste. 30 Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ehk millisele abi- ja toetusvajaduse astmele milline erihoolekande teenuse liik vastab erihoolekandeteenuse liik vastav abi- ja toetusvajaduse aste Toetavad erihoolekandeteenused IET keskmine IETaut äärmuslik IET PNH äärmuslik TE keskmine TT keskmine Majutusega erihoolekandeteenused KE Keskmine/kõrge ÖE kõrge ÖEaut äärmuslik ÖL äärmuslik ÖR kõrge ÖK kõrge 31 ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLEKANDETEENUS AUTISMISPEKTRIHÄIREGA INIMESELE (ÖEaut) 1.TEENUSE EESMÄRK JA SIHTRÜHM Alates 01.01.2019 rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt uue teenusena ööpäevaringset erihoolekandeteenust autismispektrihäirega täisealistele inimestele. Autismispektrihäire puhul on inimesel raskusi ümbritseva mõistmisel, tema mõtlemine koosneb detailidest, kuid ta ei suuda neist kokku panna terviklikku pilti toimuva kohta. See tekitab segadust, hirmu ja ebakindlust, mistõttu võib autismispektri häirega inimene kaotada kontrolli oma reaktsioonide ja käitumise üle, mis omakorda võib kulmineeruda äärmusliku kahjustava käitumisega. Äärmuslik kahjustav käitumine on sage ja intensiivne enese ja/või teiste inimeste elule ja tervisele ohtlik käitumine (nt karjumine, löömine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete lõhkumine, ja viskamine jmt), st kaasnev kahju või käitumine iseenesest on äärmuslik. ÖEaut teenus on suunatud autismispektrihäirega täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega ning kes vajab professionaalset ja intensiivset juhendamist enese eest hoolitsemisel, töö ja vaba aja tegevustest ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid. Teenuse eesmärk 1.Inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja toimetulekuoskuste arendamine ööpäevaringselt turvalises elukeskkonnas teenuseosutaja ruumides nii enese eest hoolitsemisel, töötegevustes kui ka vaba aja sisustamisel - teenuseosutaja poolt tagatud pideva järelevalvel ja juhendamisel - rakendades kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid, teenuse saaja eripäradest tulenevalt kokku lepitud tegevuste järgimist, ruumide erisusi ja personali arvu ning vähendades seeläbi äärmusliku kahjustava käitumise (ÄK-käitumise) esinemise sagedust ja intensiivsust. 2.Vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist, tagades autismispektrihäirega ÄK-käitumisega inimesele täisealiseks saamisel tema vajadustele vastava turvalises keskkonnas osutatava ööpäevaringse teenuse. Teenuse sihtrühm Teenusele on õigustatud täisealine 1.kellel on diagnoositud autismispektrihäire (RHK-10 diagnooside loendis F 84 „pervasiivsed arenguhäired“); 2.kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus ning pideva ja intensiivse ÄK-käitumise esinemine; 3.kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik; 4.kes vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega; 5.kes ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist; 6.kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenusega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid. 2.TEGEVUSED TEENUSE SAAMISEKS JA TEENUSE KASUTAMISEKS 1.Inimesel on autismispektrihäire diagnoos, mis kuulub diagnoosi gruppi F84 (RHK-10). 2.Inimesel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime (välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isikul). 1 3.Inimene või tema eestkostja esitab SKA-le erihoolekandeteenuse taotluse. Taotlusele märgitakse soovi korral ka eelistatud teenuseosutaja nimi, teenuse osutamise koht ja teenusele asumise soovitav kuupäev. Taotlust võib esitada ka siis, kui inimese elukohas või selle lähedal ei ole veel olemas teenuseosutajat, kuid teenusele õigustatuse kriteeriumid on täidetud. Kui inimene on ÖEaut teenusele õigustatud, teenuseosutaja juures on vaba teenuskoht ning on olemas rahastus teenuse osutamiseks, väljastab SKA inimesele suunamisotsuse. 4.Teenusele suunamine vormistatakse kuni 5 aastaks. 5.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse vajaduseks on ÖEaut teenus, ei ole vaja uut taotlust esitada: tuleb võtta ühendust SKA teenuste konsultandiga ja anda teada, et soovitakse kasutada ÖEaut teenust. Sellisel juhul SKA kontrollib ÖEaut teenusele õigustatust ning inimene pannakse ÖEaut teenuse järjekorda selle kuupäevaga, millal tuvastati tal ÄK-käitumise esinemine ja ÖEaut teenusele õigustatus. 6.Teenusele asudes sõlmib teenuseosutaja inimese või tema seadusliku esindajaga kirjaliku kokkuleppe teenuse osutamiseks. 7.Teenuseosutaja hindab 3 kuud enne teenuse saaja suunamisotsuse lõpu kuupäeva saabumist teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitab SKA-le kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta. 8.Inimene tasub omaosalusena teenuseosutajale toitlustuse ja majutusega seotud kulud (omaosalus). Juhul kui teenuseosutaja poolt on omaosaluse hind kõrgem kui riigi poolt kehtestatud omaosaluse maksimaalne maksumus, peab teenuseosutaja inimesele ja/või tema seaduslikule esindajale ning SKA-le põhjendama oma kõrgemat omaosaluse hinda: millised teenuse majutuse ja toitlustusega seotud tingimused on paremad kui tervisekaitsenõuetes kehtestatud tingimused. Oluline on teada, et inimesel on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Omaosaluse eest inimesele arvet esitades peab teenuseosutaja eraldi välja tooma, milline summa omaosalusest on seotud majutuse- ja milline toitlustamise kuludega. 10.Inimesele peab peale omaosaluse tasumist kätte jääma 15% tema sissetulekutest. Juhul, kui inimesel jääb kätte vähem kui 15% tema sissetulekutest, abistab omaosaluse eest tasumise hüvitamisel riik. Selles osas nõustab inimest või tema eestkostjat SKA teenuste konsultant. 3.SKA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL Teenuste konsultant 1.Teenusele saamise taotluse saabudes kontrollib teenuste konsultant ÖEaut teenusele õigustatuse ja vajalike dokumentide olemasolu. 2.Diagnoosi puudumisel teavitab teenuste konsultant inimest või tema seaduslikku esindajat, et tuleb pöörduda psühhiaatri vastuvõtule tervislikust seisundist tuleneva diagnoosi määramiseks. 3.Teenuste konsultant hindab inimese abi- ja toetusvajaduse, sh tuvastab ÄK-käitumise esinemise. Abi- ja toetusvajaduse hindamine hõlmab endas nii päringuid riiklikesse andmebaasidesse kui ka vestlusi lähedastega ja eelmiste teenuseosutajatega kui ka vajadusel ka konsulteerimist käitumisekspertidega. 4.Teenuse osutamise otsuse teeb teenuste konsultant 40 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamist. 4.Teenuste konsultant tunneb ja teab ÖEaut teenuse osutajaid, sh omab infot vabade teenuskohtade kohta, ning on kursis teenuseosutaja poolt pakutava teenuse keskkonna, teiste samas asutuses teenust saavate inimeste 2 eripäradega ja teenuse tegevustega. Vajadusel ja võimalusel lähtutakse teenuskoha valikul ÖEaut teenusele suunatud inimeste eripäradest. 5.Teenuste konsultant aitab valida sobivat teenuseosutajat. 6.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse vajaduseks on ÖEaut teenus, ja tal on täidetud ka ÖEaut teenusele õigustatuse kriteeriumid, siis ei küsita inimeselt uut taotlust, vaid konsultant märgib infosüsteemis järjekorra märkuste lahtrisse, et inimene vajab ÖEaut teenust. 7.Teenuste konsultant sisestab varasemalt esitatud taotluse uuesti infosüsteemi selle kuupäevaga, millal inimesel tuvastati ÄK-käitumise esinemine ja ÖEaut teenusele õigustatus. 8.Teenuste konsultant teeb suunamisotsuse üldjuhul maksimaalselt viieks (5) aastaks. 9.SKA teenuste konsultant tegeleb teenusele sooviva ja/või teenust saava inimesega, SKA koordinaator tegeleb teenuseosutajaga: nõustab, aitab, jälgib ja kontrollib teenuseosutamise protsessi. Leping teenuseosutajaga 1.Teenuse osutamise aluseks on kehtiv SKA poolt erihoolekande asutusele väljastatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba, millel on eraldi märge ÖEaut teenuse kohta, teenuse osutamise asukoha ja teenuskohtade arvu kohta. ÖEaut teenuse osutamine eeldab suurema arvu tegevusjuhendajate olemasolu võrreldes teiste ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste nõuetega. 2.Juba olemasoleva kehtiva lepingu korral sõlmib SKA erihoolekande asutusega lepingu lisa, milles täpsustatakse autismispektrihäirega inimestele ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisega seotud tegevused ja rahastamise tingimused. 3.Lepingu lisa taotlused esitab teenuseosutaja vabas vormis allkirjastatult SKA-le. Lepingu lisa kehtib sama kaua kui erihoolekande teenuse osutamise leping, v.a juhul kui teenuseosutaja soovib seda lühemaks ajaks. Teenuse rahastamine Teenuskoha eest tasutakse teenuseosutajale üks kord kalendrikuus. Teenust osutatakse kuni 6-liikmelises grupis kolme (3) tegevusjuhendajaga. Alates Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest 2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust kuni 6-liikmelises grupis kolme (3) tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga grupis ööajal. Juhul, kui inimesele hakatakse teenust osutama või lõpetatakse teenuse osutamine kuu keskel, tasutakse teenuse eest proportsionaalselt teenusel viibitud päevade arvuga. Teenuseosutajale tasutakse SKA poolt 95% teenuskoha ühe kuu maksumusest inimese kohta järgmistel juhtudel: 1.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – tasutakse aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul; 2.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul; 3.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse tuberkuloosiravi saamise lõpuni. 3 SKA poolt hüvitatakse otse teenuseosutajale inimese omaosalusest puudujääv summa, mis on suurem kui 2 eurot. Teenuse eest tasumise korraldus toimub vastavalt SKA ja teenuseosutaja vahel sõlmitud teenuseosutamise lepingule. Inimesele teenuse omaosaluse eest arve esitamisel tuleb eraldi näidata, milline summa omaosalusest on seotud majutuse ja milline toitlustamise kuludega. 4.TEENUSEOSUTAJA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL 1.Enne teenuse osutamisega alustamist peab teenuseosutajal olema kehtiv ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba. Tegevusloas on märgitud, mitu teenuskohta on teenuseosutajal ÖEaut teenusel ja millisel aadressil teenust osutatakse. Selleks tuleb läbi majandustegevuse registri (edaspidi MTR) esitada tegevusloa taotlus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks või muuta kehtivat ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba, märkides juurde, mitu ÖEaut teenuskohta on teenuseosutajal ja millisel aadressil toimub ÖEaut teenuse osutamine. Samuti tuleb täiendada tegevusjuhendajate andmeid, et oleks tagatud nõutud arv tegevusjuhendajaid ÖEaut teenuse osutamiseks. MTR-is tehtud muudatuse kohta tuleb info SKA-le läbi MTR-i. Kui teenuseosutajal ei ole kehtivat ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba, tuleb see MTR-is taotleda. 2.Kehtiva tegevusloaga teenuseosutaja esitab SKA-le vabas vormis taotluse ÖEaut teenuse osutamiseks lepingu lisa sõlmimiseks. 3.Peale tegevusloa muutmist ja/või lepingu lisa sõlmimist osutab teenuseosutaja inimesele teenust õigusaktides sätestatud regulatsioonide, SKA-ga sõlmitud lepingu tingimuste ja käesolevas juhises nimetatud nõuete kohaselt. Tegevused teenuse osutamisel 1.Teenuse osutamise protsessi ettevalmistavad, toetavad ning tööprotsessi ja tegevuste tulemuste dokumenteerimisega seotud tegevused (tulenevad Sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonidest ja Eesti Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhisest; viiakse läbi kõikide teenusele suunatud inimestega): 1.1.Sõlmitakse kliendilepingud inimese või tema eestkostjaga teenuse osutamise ajaks ja teenuseosutaja selgitab teenusel viibimisega seotud õigusi ning kohustusi, sh kodukorda (nt külastuste sagedus jm). 1.2.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist • hinnatakse inimese toimetulekut ja individuaalseid vajadusi vähemalt seitsmes valdkonnas: praktilised oskused, akadeemilised oskused, info mõistmine, eneseväljendus, sotsiaalsed oskused, emotsionaalne areng, mina areng; • uuritakse inimese tausta (lähedaste kaudu, eelmiselt teenuseosutajalt, SKA teenuste konsultandilt vm); • kirjeldatakse somaatilised haigused ja füüsiline võimekus (nt kui pikka maad suudab grupis kõndida jm); • kirjeldatakse inimese eripärad (käitumuslikud, aistingulised vm), alternatiivkommunikatsiooni- ja/või erimenüü vajadus jm; kas ja millist keskkonna kohandamist vajab; • selgitatakse välja järelevalve vajaduse intensiivsus; • selgitatakse välja inimese igapäevased harjumused, sh päevarutiin; • selgitatakse välja unerežiim ja abivajadus öisel ajal; • selgitatakse välja inimese hügieenitoimingute sooritamise võime; • selgitatakse välja igapäevaelu toimingute tegemise võime (nt kaasatav toiduvalmistamisse vm) ja juhendamise vajadus ning -intensiivsus (lihtsamad või raskemad tegevused, keskendumisvõime); • selgitatakse välja, mis inimesele meeldib ja mida ta hästi oskab ning toimivad motiveerimisvõimalused; • selgitatakse välja tegurid, millised võivad viia raskesti mõistetava käitumise, mh ka ÄK-käitumise, vallandumiseni (kas agressioon on suunatud enese, teiste inimeste või esemete vastu); • selgitatakse välja ohumärgid ja koostatakse ennetav ohumärkide plaan; • selgitatakse välja, millised juhendamisvõtted on varem toiminud, et ennetada ja/või minimiseerida raskesti mõistetava käitumise esinemist. 4 1.3.Hindamise tulemused vormistatakse kirjalikult arenguprofiilina. Arenguprofiili koostamisel kohtutakse andmete kogumiseks nii teenust taotleva inimese kui tema pereliikmetega, külastatakse võimalusel inimese kodu, kooli, varasemaid teenuseosutajaid - uuritakse neilt inimese vajaduste, sobivate juhendamisvõtete jm kohta. Töötatakse läbi kogu inimesega seonduv dokumentatsioon: raviarstide hinnangud, varasemad soovitused, olemasolevad hinnangud käitumisele ja arengulistele vajadustele (nt haridusasutuse poolt koostatud) jm. Oluliseks sisendiks on ka SKA poolt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena koostatud hindamisvahendi kokkuvõte. Arenguprofiili täiendatakse igal aastal jooksvalt ja seal kirjeldatut võrreldakse varasemate aastatega. Arenguprofiilis on näha võimalikud muutused inimeste oskustes, käitumises ja/või toimetulekus ning seeläbi on võimalik hinnata ka rakendatud sekkumiste mõju ja tõhusust. Arenguvaldkondade hindamine on spetsiifilisem kui lihtsalt vajaduste hindamine ja selleks kaasatakse võimalusel teenuseosutaja personali hulka mitte kuuluvaid käitumiseksperte. 1.4.Inimese tausta, arenguprofiili ja aistinguliste eripärade kirjelduse koostamisel osalevad kõik teenuseosutaja juures töötavad ja inimesega teenuseosutamisel kokku puutuvad tegevusjuhendajad ja teised personali liikmed. Eesmärgiks on tagada kogu personalile ühesugune teadmine konkreetse autismispektri häirega inimese eripärade kohta, temale sobivad juhendamisvõtted ja sõnakasutus; tagada kõigi personali liikmete teadlikkus ohumärkidest, mis võivad viidata ÄK-käitumise vallandumisele ning juhised ÄK-käitumise juhtimiseks ja maandamiseks ning ohuolukordade ennetamiseks. 1.5.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist viiakse koostöös lähedaste, varasemalt inimesega töötanud spetsialistide ja sihtgrupi eripärasid tundvate käitumisekspertidega läbi inimese riskide hindamine ja koostatakse ohumärkide plaan koos soovituslike juhendamisvõtete ning sekkumisviisidega; pannakse kirja kokkulepped teenuseosutaja personali jaoks antud inimese juhendamise ja temaga suhtlemise vaates. 1.6.Hiljemalt 30 päeva jooksul teenusele saabumisest koostatakse koostöös kõigi inimesega tegelevate personali liikmete ja inimese lähedastega, võimalusel kaasates ka teenust saavat inimest ennast, esmane tegevusplaan teenuseosutamise ajaks. 1.7.Inimese teenusel viibimise ajal täiendatakse jooksvalt varasemalt koostatud arenguprofiili, tegevusplaani ja ohumärkide plaani; analüüsitakse ÄK-käitumise esinemissagedust, intensiivsust ja kahju ulatust, ÄK-käitumist vallandavaid faktoreid, varem kasutatud ennetusmeetmeid, selgitatakse välja käitumise eesmärgid ja põhjused; vajadusel sõlmitakse uued kokkulepped personali jaoks. Esimese teenuseosutamise aasta jooksul ÖEaut teenusel täiendatakse tegevusplaani ja ohumärkide plaani vähemalt kord kuus. Ohumärkide plaani täiendatakse vajadusel ka iga kord peale ÄK- käitumise analüüsi. Selleks on vajalik inimese ja tema tegevuste igapäevane pidev ööpäevaringne jälgimine ning igapäevane olukordade dokumenteerimine: inimese toimetuleku ja ÄK- käitumise analüüsimine (eduelamused, tagasilangused jm)- ning võimalike (ohu)olukordade fikseerimine ehk päeviku täitmine. Dokumenteerimine annab infot teenusel kasutatavate juhendamisvõtete mõjust ja sekkumiste tõhususest ning aitab leida sobivamaid individuaalseid juhendamisvõtteid. 1.8.Vähemalt kord kvartalis koostatakse hinnangud tegevusplaanis seatud eesmärkideni jõudmise kohta ja ohumärkide plaani toimivuse osas. 1.9.Tegevusjuhendajate ja kogu personali vahel toimub regulaarne infovahetus. Teenuseosutaja tagab erinevate regulaarsete koosolekute vm kokkulepitud infokanalite kaudu personali pideva informeerimise teenuse saajatega seotud juhtumitest vm olukordadest ning uuendatud kokkulepetest. Jagatakse tähelepanekuid ja otsustatakse, milliseid märke iga teenust saava inimese juures silmas pidada, millised juhendamise võtted kõige paremini toimivad, kuidas parendada omavahelist koostööd. Igapäevaselt täidetakse teenuse kasutaja kohta päevikut, kuhu pannakse iga inimese kohta kirja päeva/ööpäeva jooksul täheldatud oluline info. 1.10.Registreeritakse ja analüüsitakse eraldi kõik ÄK-käitumise juhtumid. Dokumenteerimine võimaldab juhtunu järgselt viia läbi ÄK-käitumise olukorras inimese ja personali käitumise analüüsi ning annab võimaluse edaspidi ennetada ja vältida sarnaste juhtumite tekkimist. Analüüside (mis põhjusel ja mis toimus, millal toimus, mis juhtunule eelnes, kui sageli jne) tulemuste põhjal täiendatakse inimese ohumärkide plaani, vajadusel 5 kohandatakse teenuseosutamise keskkonda, -tegevuste ettevalmistamist ja -inimese juhendamist ning - meeskonnatööd. Vajadusel kaasatakse juhtumi lahendamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks käitumiseksperdid. Personali jaoks vormistatakse uued kokkulepped kirjalikult. 1.11.Peetakse arvestust inimesele osutatud teenuse mahu ja läbi viidud tegevuste kohta ning hinnatakse ja analüüsitakse läbi viidud tegevuste tulemuslikkust ja mõju, vajadusel leitakse inimesele tema jaoks sobivam(ad) tegevus(ed). 1.12.Koostatakse igakuiselt teenuseosutamise aruanne ning sellele tuginev teenuseosutamise arve, mis esitatakse SKA-le. 1.13.Teenuse osutamise ajal koostatud dokumendid kogutakse ja säilitatakse toimikus (AK märkega). 1.14.Koostatakse teenuse osutamise tulemuste kokkuvõtte ja teenuse osutamise lõpetamise või jätkamise vajaduse hinnang. 1.15.Viiakse läbi teenuse osutamise rahulolu uuringuid/küsitlusi teenuse saajate lähedaste ja eestkostjate jm seotud huvigruppide seas. 1.16.Antakse lähedastele ja/või eestkostjale infot teistest kogukonnas olemas olevatest teenustest ja toetustest. 2.Teenuse sisulised tegevused Kõiki teenuse sisulisi tegevusi viiakse läbi kindla struktureeritud päevaplaani alusel. Kindlate rutiinsete reeglite/tegevuste/töövõtete abil õpetatakse ja harjutatakse igapäevaseid toimetuleku-, enese eest hoolitsemise- ja tööoskusi ning harjumusi, et tagada nende kinnistumine. Teenuse tegevused (viiakse läbi vastavalt inimese hinnatud vajadustele ja võimekusele): 2.1.Kõikides tegevustes tagatakse inimesele pidev juhendamine ja järelevalve, et märgata väiksemaidki muutusi tema käitumises (silmavaade, asend, liigutused, häälitsused jne) ja keskkonnas (helid, valgus, lõhnad, pakutav tegevus jne) ning ennetada seeläbi ÄK-käitumist. 2.2.Inimese juhendamise valdkonnad: suhete loomine, säilitamine ja arendamine; enese eest hoolitsemine; töö või töösarnaste tegevuste tegemine; majapidamistööde tegemine ja elukeskkonna eest hoolitsemine; vaba aja sisustamine vastavalt inimese eelistustele ja võimekusele; võimalusel erinevates olukordades käitumise harjutamine (arsti juures, pargis, poes, kohvikus, tänaval jne) ning tervise eest hoolitsemine. 2.3.Kommunikatsioon inimese juhendamisel. Vajalikud on info ja tegevusjuhendite edastamine selgelt ja inimesele üheselt mõistetavalt. Seetõttu kasutatakse alternatiivkommunikatsiooni meetodeid juhendamiseks ja inimese eneseväljenduse toetamiseks – nt esemed, piktogrammid, PCS pildid (Picture Communikation Symbols), fotod, lihtsustatud viiped, suhtlustahvlid, kommunikaatorid jm. 2.4.Inimese oskuste kujundamine. 2.4.1.Läbi igapäevaelu tegevustesse kaasamise kujundatakse ja arendatakse inimese isiklike ja igapäevaelu oskusi. Enese eest hoolitsemise tegevuste toetamiseks tegeletakse riietumise, wc toimingute sooritamise, söömise, lihtsama toidu valmistamise, laua katmise, isikliku hügieeni eest hoolitsemise, pesemise tegevuste ning elukeskkonnas/kogukonnas liikumise juhendamise ja harjutamisega. 2.4.2.Võimaldatakse töö tegemise harjutamist, kujundades võimete kohaselt inimese tööoskusi. Töötegevuste harjutamine peab toimuma soovitavalt eraldi majas või vähemalt maja teises tiivas, et oleks võimalik minna eluosast välja nö "tööle" - riietuda ja minna kodust välja ja liikuda teise keskkonda. Töötegevused peavad toimuma igal tööpäeval ja on muutumatu osa päevastruktuurist. 2.5.Inimesele võimaluste pakkumine. 6 2.5.1.Vaba aja ja puhkehetkede sisustamiseks, arvestades inimese jõudluse ja soovidega. Oluline on, et tööpäevadel tagatakse inimesele töö- ja vabaaja tegevuste vahelduvus. Puhkepäevade tegevused ja päevastruktuur peavad erinema tööpäevade päevastruktuurist. 2.5.2.Tervise edendamiseks tagatakse inimesele mitmekülgne toitumine, viibimine igapäevaselt värskes õhus jm tervise edendamisega seotud tegevused. 2.6.Inimese ja tema lähedaste nõustamine inimese käitumise ja temaga suhtlemise eripäradest. 2.7.Teenust saavate, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikute lähedaste toetavate gruppide tegutsemise juhendamine ja nõustamine. 2.8.ÄK-käitumise olukordade lahendamine. ÄK-käitumise juhtum võib sisaldada: töötaja haaramist ja/või löömise takistamist; teise inimese löömise takistamist; esemete viskamist teise inimese suunas (vigastamise oht); inventari lõhkumist; tõukamise/lükkamise takistamist; enesevigastamise takistamist (pea löömine vastu uksepiita, põrandat; õues vastu asfalti); hammustamise takistamist; põgenemise takistamist. Personal peab tagama teenuse saaja, enda ja teiste teenuse saajate turvalisuse. Selleks peab oskama hinnata olukorda ja sellest lähtuvalt valima õige juhendamisvõtte. ÄK-käitumise juhtumite lahendamisel võib vajadusel kasutada turvalise valutu füüsilise ohjeldamise võtteid. Juhtumite lahendamine võib sisaldada järgmisi füüsilisi valutuid ohjeldusmeetmeid: peatatakse tegevus käest hoides; VERGE võte püsti; viiakse diivanile vm istuma käest hoides, vajadusel kahe töötaja vahel; istub diivanil, ühe töötaja, vajadusel kahe töötaja vahel käest hoides; istub diivanil, kahe töötaja vahel kätest hoitud ja jalad fikseeritud; VERGE võte põrandal istudes (1 teenuse saaja-1 töötaja); lamab kõhuli põrandal, surve kogu kehal (1 teenuse saaja- 1 töötaja; 1 teenuse saaja-2 töötajat; 1:3); muu klienditöös aktsepteeritud inimesele ohutu võtte kasutamine. 2.9.Transpordi tagamine tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenustele jõudmiseks. 2.10.Toitlustuse tagamine. Teenuse osutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind sisaldab inimese toitlustamisega seotud kulusid ning võib sõltuda toitlustamise korraldamise viisist. Erimenüü tagamine vastavalt inimese vajadusele koostöös lähedaste ja/või eestkostjaga, vajadusel püreestatud või tükeldatud toit. 2.11.Majutuse tagamine. Igal inimesel peab olema eraldi oma magamistuba. Teenuseosutaja poolt kehtestatud majutuse hind sisaldab inimese majutamisega seotud kulusid ning võib sisaldada majutusega seotud komponente, mille eest inimeselt tasu võtmine on lubatud sotsiaalkaitseministri määrusega. 2.12.Juhul kui teenuseosutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind (kokku toitlustuse ja majutuse hind) on kõrgem kui riigieelarves lubatud omaosaluse piirmäär, tõendab teenuseosutaja SKA-le kirjalikult, millised tema majutuse ja toitlustuse tingimused on paremad kui tervisekaitsenõuetes kehtestatud toitlustuse ja majutuse tingimused. Kõrgemat omaosalust saab küsida vaid kokkuleppel eestkostjaga ja eestkostja nõusolekul. Inimesel või tema eestkostjal on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Omaosaluse eest arvet koostades, tuuakse eraldi välja, milline summa omaosalusest on seotud majutuse ja milline toitlustamise kuludega. 2.13.Hooldustoimingute tagamine. Kõik vajalikud inimese enese eest hoolitsemise ja tervisega seotud toimingud on tagatud. 2.14.Turvalisuse ja ohutuse tagamine inimesele endale, teistele teenusel viibijatele ja personalile. Saavutatakse piisava pädeva personali ja teenuse saajate suhtarvuga, mis võimaldab piisavat juhendamist ja pidevat järelevalvet. Sellega tagatakse ööpäevaringne kontroll ja ülevaade inimese tegevuste ja viibimiskoha üle ning teenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja väljumise üle. 7 2.15.Õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Tagatud on inimese tervisliku seisundi ja selle muutuste jälgimine ning arsti poolt ettenähtud raviskeemi täpne ja õigeaegne järgimine ning inimesele vajalikele tervishoiuteenustele jõudmine. 2.16.Muud tegevused teenuse eesmärgi saavutamiseks. Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades tagatakse talle või soetatakse temaga koostöös: -vajalikud hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus; -vajalikud käsimüügiravimid ja meditsiinitarvikud; -vajalikud inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid. Vastavalt inimese võimekusele ja arengule valmistatakse inimest ette teenuselt väljumiseks või teisele teenusele asumiseks. 3.Teenuse personal 3.1.Tagatud on vähemalt kolm (3) tegevusjuhendajat 6 teenuse kasutaja kohta. Alates Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest 2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust kuni 6-liikmelises grupis kolme (3) tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt teenuse saajate vajadustele vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga öisel ajal. 3.2.Teenust vahetult osutavate tegevusjuhendajate kvalifikatsiooninõuded on samad SHS-is ööpäevaringset erihooldusteenust osutavatele tegevusjuhendajatele ning lisaks peab olema läbitud täiendkoolitus tööks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga (Sotsiaalkaitseministri määrus nr 38). 3.3.Personali toetamiseks ja nõustamiseks tehakse koostööd käitumisekspertidega. Lisaks võib olla vajalik inimese tervisest tulenevate eripärade osas koostöö lisaks tema lähedaste ja/või eestkostjaga ka inimese raviarstiga, psühhiaatriga, toitumisterapeudiga, sensoorse integratsiooni terapeudiga. Teenuseosutaja vastutab, et teenust osutab piisaval arvul vastava pädevusega tegevusjuhendajaid, millega saab tagada teenusele suunatud inimestele eesmärgipärase, kvaliteetse ja vajalikus mahus teenuse osutamise. 4. Tegevused personali, töö korralduse ja töökeskkonnaga 4.1.Tehakse koostööd huvigruppidega ja koostööpartneritega; 4.2.regulaarselt hinnatakse oma töötajate kompetentse ja on koostatud koolitusplaan; 4.3.korraldatakse vajalikke täiendkoolitusi vastavalt vajadusele ja koolitusplaanile; 4.4.võimaldatakse või vajadusel korraldatakse töötajatele supervisioonil osalemine, 4.5.töötatakse välja ÄK-käitumise juhtumite dokumenteerimise, -juhendamise ja -lahendamise kord; 4.6.töötatakse välja kriisiolukorras käitumise kord; 4.7.tagatakse vajadusel töötajatele vaktsineerimine nakkushaiguste vastu; 4.8.tagatakse töötajatele esmaabi- ja raskesti mõistetava käitumise ennetamise ja juhtimise (sh vajadusel ja võimalusel füüsilise valutu ohjeldusmeetmete rakendamise) koolitus; 4.9.regulaarselt viiakse läbi töökeskkonna hindamist; 4.10.koostatakse kirjalik töökeskkonna riskianalüüs ja selle alusel kirjalik tegevuskava. 5. Tegevused seoses info kättesaadavuse ja jagamisega 5.1.teenuseosutaja veebilehel avaldatakse aja- ja asjakohast infot teenuse kohta; 5.2.koostatakse teenuse osutamise kohta kodukord; 5.3.koostatakse ettepanekute ja kaebuste esitamise ja lahendamise kord; 5.4.luuakse toimiv koostöö kogukonnaga ning jagatakse infot kogukonnaga; 5.5.tagatakse inimesele kogukonnateenuste kasutamise võimalus; 5.6.inimesele ja tema lähedastele või eestkostjale tehakse kättesaadavaks info kogukonnas toimuvate ürituste ja olemasolevate teenuste kohta; 8 5.7.avalikustatakse teenuse osutamise rahulolu uuringute/küsitluste tulemused üldistatud kujul (nt asutuse kodulehel); 5.8.koostatakse statistilised aruandeid erihoolekandeteenuste kohta SHS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja esitatakse SKA-le. 6. Teenuse osutamise ruumidega seotud tegevused ja kohustused 6.1.Teenuse osutamise ruumid vastavad rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste tervisekaitsenõuetele ja neile on väljastatud Päästeameti ning Terviseameti tõendid ruumide vastavuse kohta. Olenevalt teenuse saajate eripäradest ja vajadustest peab teenuse osutamise territoorium vajadusel olema aiaga piiratud. Õuealal peab saama teha aiatöid, kiikuda, hüpata, liugu lasta, liivakastis tegutseda, jalgrattaga sõita ja teha muid aktiviseerivaid ja vaheldust pakkuvaid tegevusi. 6.2.Hoonesse sissepääs ja ruumid on kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele (vajadusel vaegnägijatele trepiastmete märgistamine, kaldtee, lift, reguleeritava kõrgusega kraanikausid, invatualettruum jne). 6.3. Teenuse osutamise ruumid on tähistatud teenuse saajatele sobival ja arusaadaval viisil, kasutades orienteerumise lihtsustamiseks vastavaid alternatiivkommunikatsiooni vahendeid (piktogrammid, PCS, esemeline jne). Ruumides on info selgelt visualiseeritud (sh päevaplaanid, orientatsioonitahvlid, visuaalne ajataimer jne). 6.4.Teenuse kasutajate käsutuses on vähemalt järgnevad eraldi ruumid teenuse tegevuste jaoks: 6.4.1.Elutuba - elutoa suurus peab võimaldama teenuse saajatel olla nii koos, kui soovib teistest eralduda, kui eraldi (näiteks ruumi mahub ühine diivan ja personaalsed tugitoolid või istumismatid). 6.4.2.Eraldi tegevuste- või tööruum individuaalsete kohtadega arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala; iga tegevuskoha juures on individuaalne orientatsioonitahvel. Tegevuste- või tööruumis on igal teenuse saajal oma kindel koht töötegevusteks; vaheriiulid, panipaigad. 6.4.3.Inimese isiklik magamistuba, millest ei ole võimalik minna otse välja õue. Magamistoa põrandapindala on vähemalt 8 ruutmeetrit. Magamistoa sisustus lähtub teenuse saaja individuaalsetest vajadustest, nt pimendavad rulood. Toa temperatuuri peaks saama iga toa puhul eraldi reguleerida lähtuvalt kliendi eripärast. 6.4.4.Ruum söömiseks. Kõigile ühes teenuseüksuses teenust kasutavatele inimestele on ühine eraldi/eraldatud ruum söömiseks. 6.4.5.Esik/garderoob riietumiseks. 6.4.6.WC grupi peale, nt 2 WC-d 4- või 6-sele grupile. Ei ole igas toas eraldi WC vajadust. 6.4.7.Duširuum grupi peale, nt 2 dušši 4-le või 6-le inimesele. Tagada tuleb võimalikult loomulik kodune sanitaarruumide kasutamine. 6.4.8.Tagatud on võimalus teenusel olevate inimestele pesu pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks. Pesuruum (pesumasin, kuivati, õueriiete kuivati, pesurest) peaks olema nii avar, et saaks seal koos kliendiga majapidamistegevusi teha sh triikimine. 6.4.9.Koristusvahendite ruum kraanikausiga (harjad, lapid, tolmuimeja jm). Puhastusvahendid (kodukeemia) peavad olema lukustatavas kapis. 6.4.10.Laoruum või suurem kapp riiete, mähkmete ja voodipesu (sh tekid, padjad) jaoks. 6.4.11.Õuetarvikute (käru, labidad, rehad, muruniiduk, õuemängud jm) tarbeks mitteköetav ruum. 9 6.4.12.Koduõele ei ole vaja eraldi ruumi, kuid on vaja turvalist lukustatavat kappi ravimite ja dokumentide hoidmiseks ning turvalist võimalust ravimite dosaatoritesse jagamiseks. Teenuse saajate tervisega tegeletakse personaalselt tema enda toas. 6.4.13.Kõik ÖEaut majade uksed peavad olema vajadusel väljastpoolt lukustatavad ja seestpoolt iseseisvalt avatavad. Vajalik on ka lukustatav personali töövahendite ruum/kapp (arvuti, printer, dokumendid jne), kuid ei ole soovitatav eraldi personali ruum, kuna ÖEaut teenusel on vajalik personali pidev kohalolu ja 24/7 teenuse saajate jälgimine. 6.4.14.ÖEaut teenuse osutamisel tuleb arvestada sagedasema asjade purunemise võimalusega. Ruumid peavad olema mugavad ja kodused, kuid kõik, mis läheb katki, tuleb esimesel võimalusel välja vahetada või parandada. Pole vajalik osta teenuse ruumide sisustamiseks järjepidevalt uut mööblit, optimaalsem on kasutada tugevaid ja taastatavaid materjale. Klaaspinnad võiksid olla paksemad, et nii kergesti ei puruneks. 10 Saatja: Lagle Kalberg </o=Sotsiaalministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=35363852a40e4846acb44141eeef1820-Lag> Saaja: Maarika Tarum, Leila Lahtvee, Ülle Riisalo, [email protected] Teema: EHK teenuste kirjeldused, ÄKK ÖEaut juhis ja teenuste profiilid Tere Maarika SKA on koostanud juba varasemalt manuses olevad dokumendid. Need annavad vastuse SOMi poolt esitatud soovile – EHK teenuse saaja profiil. Teenuste profiil 2019-2020 – mõni aasta tagasi tehtud analüüs, numbrid on pigem muutunud, aga sisuline teenuse saaja profiil mitte. Tervitades Lagle Kalberg talituse juhataja erivajadustega inimeste heaolu osakond Sotsiaalkindlustusamet ___________________________ 53002295 www.sotsiaalkindlustusamet.ee <http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/> See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.