Järelevalve akt

Saue Vallavalitsus [email protected] Kütise tn 8 Saue linn, Saue vald 15.07.2025 nr 5.1-3/9442-5 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Saue Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö korraldamiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi. 1.3. Järelevalve teostamise koht: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430), aadress Kütise tn 8, Saue linn, Saue vald, 76505 Harjumaa. Kontaktandmed: telefon +372 679 0180, e-post [email protected]. 1.4. Paikvaatluse aeg: 15.04.2025, kell 10.30-13.00 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Aasa Harjak, peaspetsialistid Annika Steinberg, Merlin Veinberg ja Monika Aun. 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, kirjalik küsitlemine, intervjuu, dokumentide ja STAR andmete analüüs. 1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid sotsiaalosakonna juhataja Elmet Puhm, lastekaitsetöötajad Reili Raamat, Estelle Laane, Jana Luhaorg, Tiia Sinijärv, Marelle Saarman, Reili Brandt ja Liis Tooming. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Saue Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1 LasteKS §21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks  lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 24271362288, 24271362288, 23265269743 ja 24274660485 lähtunud laste huvidest ega viivitamatult hinnanud lapse abivajadust, et pakkuda abistamisel meetmeid. 2.2 LasteKS § 21 lõige 2, mille kohaselt tuleb lapse huvide välja selgitamiseks kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 25275835146 selgitanud välja asjaolusid ega hinnanud otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. 2.3 LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 23264261980, 24271362288, 24274660485, 24274236525 ja 24274194726 enne teenusele suunamist hinnanud lapse abivajadust. 2.4 LasteKS § 28 lõige 2 punkt 1, mille kohaselt lapse abivajadust hinnates tuleb anda hinnang lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24274740024 hinnanud lapse abivajadust. 2.5 LasteKS § 29 lõige 1, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele heaolu toetavaid meetmeid kohaldada viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24274660485 taganud lapse heaolu toetavaid meetmeid viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid. 2.6 LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid SHSs sätestatud korras. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 23264261980 ja 24274194726 rakendanud võrgustikutööd. 2.7 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23264261980, 25275835146, 23260066528, 24271362288, 24268945647, 23265269743, 24274660686, 24274660485, 24274236525, 23259514561 ja 24274194726 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. 2.8 LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbriga 24271362288 lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitanud ning dokumenteerinud lapse arvamust. 2 2.9 Lasteks §19 lõige 1, mille kohaselt peab lastekaitsetöötajal olema kõrgharidus. Alates 07.04.2025 tööle asunud lastekaitsespetsialistil oli kõrgharidus omandamisel. Järelevalvemenetluse ajal 13.06.2025 on lastekaitsespetsialist kõrghariduse omandanud ning rikkumine likvideeritud. 2.10 SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 23264261980, 24274660686 ja 24274660485 kandnud abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi. SKA tuvastas LasteKSis ja SHSis sätestatud nõuete täitmisel puudusi kõige enam LasteKS § 29 lõikes 3 sätestatud nõude täitmisel. Punktides 2.1-2.6, 2.8 ja 2.10 välja toodud rikkumisi ei hinda SKA süsteemseteks. Vaatamata puudustele on lastekaitsetöötajad teinud enamikes juhtumites aktiivset juhtumikorralduslikku tööd ning lapsed ei ole jäänud vajaliku abi ja toetuseta. Arvestades, et Saue Vallavalitsus on tutvunud edastatud juhtumite menetlemise analüüsiga nr 5.1-3/9442-3 ning lastekaitsetöötajad oskavad edaspidises juhtumitöös puuduseid vältida, lõpetab SKA haldusmenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1 Saue valla üldandmed ja lastekaitsetöö korraldus Saue haldusterritooriumil elab 01.01.2025 seisuga ligi 7000 alla 19-aastast last. Saue Vallavalitsus on määratud eestkostjaks kuuele lapsele. Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalosakonna juht ning vallas töötab seitse lastekaitsetöötajat. Kuuel lastekaitsetöötajal on seadusega esitatavad nõuded täidetud sh omavad kehtivat sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele. Järelevalves toimunud vestlusel tuvastati, et 07.04.2025 teenistusse asunud lastekaitsetöötajal oli kõrgharidus omandamisel ja ta ei vastanud teenistusse asumisel LasteKS § 19 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vestluses sotsiaalosakonna juhi ja lastekaitsespetsialistiga pöörati tähelepanu, et lastekaitsetöötaja ametisse astumisel peab lastekaitsetöötajal olema eelnevalt omandatud kõrgharidus ja erialane ettevalmistus. Lastekaitsespetsialist kinnitas, et 2-kuu pärast on ta kõrghariduse omandanud ning alates 13.06.2025 lastekaitsetöötaja vastab nõuetele. Saue Vallavalitsus kontrollib vähemalt kord aastas LasteKSs § 20 sätestatud piirangute puudumist kõikide lastega töötavate teenistujatel. Viimane päring karistusregistrisse on tehtud aprillis 2025. Lastekaitsespetsialistide töö on jaotatud piirkonna- ja valdkonnapõhiselt: viis lastekaitsespetsialisti tegutseb piirkonnapõhiselt ning kaks lastekaitsespetsialisti valdkonnapõhiselt, kellest üks tegeleb teenuste ja toetustega seotud valdkonnas ning teine tegeleb suhtluskorra- ja hooldusõigusküsimustega. Lastekaitsetöötajatele võimaldatakse nii individuaalsetel kui ka meeskonnakoolitustel osalemist, et toetada spetsialistide erialast professionaalsust ja vaimset heaolu. Tunnustamist väärib võimalus, kus valla töötajatele (sh lastekaitsespetsialistidele) võimaldatakse põhipuhkusele lisaks 10 tasustatud tervisepäeva aastas. Tööheaolu tagamiseks on valla poolt oma töötajatele ette nähtud vaimse tervise toetamise hüvitis, kuhu kuulub psühholoogi individuaalne nõustamine ja võimalus osaleda supervisioonidel. Saue Vallavalitsus on saanud oma organisatsioonile vaimse tervise märgise. 3 Igal nädalal toimub lastekaitsetöötajate koosolek–kovisioon, kus arutatakse keerulisemaid juhtumeid ning vähemalt kord kuus osaleb aruteludes ka sotsiaalosakonna juhataja. Saue Vallavalitsuse kodulehel on kajastatud vajalikud teenused/toimingud lapse ja perede toetamise võimalustest. 3.2 Järelevalve menetlus Järelevalve lastekaitsetöö üle algatati 02.04.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumeid. Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid sotsiaalosakonna juht ja lastekaitsetöötajad. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumite vaates ning temaatikaga seotud koostööpartneritest/võrgustikuliikmetest. Paikvaatlus ja vestlused sotsiaalosakonna juhiga ning lastekaitsetöötajatega toimusid Saue Vallavalitsuses 15.04.2025. Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastasid 13 võrgustikuliiget, kes hindasid kümne punkti süsteemis koostööd Saue Vallavalitsusega kokkuvõttes 9,2-le punktile. Koostööpartnerite küsitlusest selgub, et koostöö lastekaitsetöötajate ja omavalitsusega on olnud valdavalt positiivne, koostöö on olnud professionaalne, konstruktiivne ja tulemuslik. Lastekaitsespetsialistid on heasoovlikud, paindlikud ja alati kättesaadavad, isegi väljaspool tööaega, ning tihe omavaheline suhtlus on võimaldanud lahendada ka kõige keerulisemaid juhtumeid. Enamik vastanutest hindab koostööd sujuvaks ja laste heaolu arvestavaks, probleemide lahendamine on toimunud operatiivselt. Parendusvõimalusena tuuakse välja spetsialistide suuremat initsiatiivi juhtumite jälgimisel/järjepidevuse tagamisel, haridusasutuste kaasamist ennekõike koostöö tõhustamiseks ja vajaliku abi/toe võimaldamiseks. Soovitav on tähelepanu pöörata aruandluse lihtsustamisele ja optimeerimisele (oluline vähendada dubleerimist) ning abivajavate perede motiveerimisele abi vastu võtmisel ja probleemidega tegelemisel. Üldiselt on näha suurt soovi koostöö parendamiseks ja lastekaitsesüsteemi tõhusamaks muutmiseks. 3.3 Paikvaatluse ja küsitluse kokkuvõte Saue valla 2024/2025 aasta prioriteetidena on välja toodud laste vaimne tervis, suhtlus- ja hooldusküsimused, sotsiaalsed oskused, koolikiusamine vanemaharidus, laste ennasthävitav käitumine, lastekaitsetöö spetsialiseerumine ning uue juhtumikorraldusmudeli “Turvalisuse märgid“ rakendamise ettevalmistused. Saue valla heaolu arengukavas pööratakse tähelepanu lastest lähtuva peresid toetava vajaduspõhise lastekaitsekorralduse tagamisele, tugisüsteemide loomisele, et kiirendada abivajaduse tuvastamist ja lihtsustada abimeetmete kättesaadavust, erinevate koostööpartnerite (lastekaitse, lasteasutuste, noortekeskuse ja valla hariduse tugispetsialistide) vahelise info ja võrgustikutöö efektiivsemaks muutmisele. 4 Ennetava tegevusena on lapsevanematele loodud võimalused osaleda tõenduspõhistest programmidest vanemluskoolitustel: „Imelised Aastad“, koolitus väikelaste vanematele, Gordoni Perekool teismeliste vanematele, enesearengugrupid lapsevanematele, kelle lastel on avaldunud ennastkahjustav käitumine, erinevate käitumishäiretega laste vanemate tugigrupid ja tugigrupid aktiivsus-tähelepanuhäirega laste vanematele. Lisavõimalustena on pakutud lastele psühhodraama gruppi, ATH-ga seonduvaid koolitusi. 2026 aastaks on planeeritud (politsei soovitusel) SPIN programmi tegevused. Lisaks pakutakse lastele ja peredele nõustamis- ja teraapiateenuseid (pereteraapia, leinateraapia, kriisinõustamine, kunstiteraapia, saviväljateraapia, individuaalne psühholoogiline nõustamine, sõltuvusravi teenused Libertases) ning suurenenud abivajaduse korral võimaldatakse peredele koostöös Sotsiaalkeskusega lisaks peretugiisiku teenust ja Eesti SOS Lastekülaga peretugitöötaja teenust. Sotsiaalosakonna juhi hinnangul tuleb enam tähelepanu pöörata lastekaitsetöö kuvandile positiivse fooni loomisele, mis aitaks luua mõistvat suhtumist lastekaitsetöösse ja -töötajatesse. Sotsiaalvõrgustikes kujundatakse tihti ühepoolseid arvamusi konkreetsete lastekaitsetöötajate töö kvaliteedi suhtes sh avalik hukkamõistmine, järelevalve tulemuste avalikustamine (meedias), ei aita tema arvates lastekaitsetöö maine parandamisele kaasa. Tihti kurdavad lastekaitsetöötajad, et nende töö hindamise aluseks on juhtumikorraldus STAR-is, mitte sisuline töö laste ja peredega ning mille tulemuslikkuse saavutamiseks kulub enam ressurssi. Osakonna juhi arvates on ideaalpildi saavutamiseks vajalik protsesside lihtsustamine ja võrgustikutöö, mis põhineb samadel väärtustel ja koosmeelel. Märgata on, et just keerulisemate juhtumite korral püüavad erinevad osapooled vastutusest vabaneda ja ainuvastutajaks jääb lõpuks lastekaitsetöötaja. Ka lastevanemate vastutus tundub olevat vähenemas või fookusest kadunud ja on asendunud ootusega kohaliku omavalitsuse suunas. Lastekaitse maine parandamise ja usalduskrediidi suurendamisel tuntakse puudust lastekaitsetöötajate huvikaitsega tegelevast organisatsioonist. Lisaks on vajalik lastekaitse spetsialiseerumise suurendamine, protsesside ülevaatamine, võimalusel automatiseerimine, bürokraatia vähendamine ja muude töömahukust vähendavate nutikate lahenduste otsimine/leidmine. STARi andmetel on Saue vallas 2022-2025 aasta jooksul menetletud 209 hooldus- ja /või suhtlusõiguse juhtumit. Ühel korral on kaalutud sunniraha määramist, ettekirjutusi pole kohaldatud põhjusel, et see ei aita kaasa pere ja omavalitsuse vahelisele koostööle. Märgitud on, et suhte- ja hooldusõiguseküsimuste puhul lahus elavatele lapsevanematele on vajalikud sihitatud teenused ja programmid, sh riigi poolt pakutavate võimaluste laiem kasutamine, et laste huvid ei saaks kahjustatud (vanemate poolt). Seda eriti olukordades kui üks vanem hoiab last/lapsi teisest vanemast eemale, mis omakorda saab kvalifitseerida väärkohtlemiseks. Tihti on protsess pöördumatu ning laps võib olla traumeeritud terveks ülejäänud eluks, kuna üks lähedane inimene on tema elust tühistatud. 3.4 Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve menetluses analüüsiti STARi kantud juhtumite viitenumbritega 23264261980, 25275835146, 23260066528, 23259514561, 24271362288, 24268945647, 24274740024, 23265269743, 24274660686, 24274660485, 24274236525, 24274194726 menetlemist. SKA võimaldas lastekaitsetöötajatel järelevalvemenetluse ajal kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs edastati Saue Vallavalitsusele 14.07.2025 (nr 5.1- 3/9442-3, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). 5 IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1 Tähelepanekud 4.1.1 Järelevalve vestlustest ilmnes, et lastekaitsespetsialistide töökoormus on kõrge, mistõttu andmed STARi sisestatakse viivitusega. See probleem kajastus ka järelevalve käigus tuvastatud rikkumistes. SKA juhib tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua lastekaitsetöö korraldamiseks vajalikud tingimused, et tagada lastekaitseseadusega sätestatud ülesannete täitmine. Spetsialistide ülekoormus võib vähendada tööjõudlust ja põhjustada vajakajäämisi/puudujääke laste ja perede juhtumikorralduses. 4.1.2 Hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumites tuntakse puudust juhendatud vanemate kohtumistest, kus on olemas pädev spetsialist, nõustamiseks sobiv ruum (ka tööaja välisel ajal) ning tuge võiks pakkuda ka SKA poolne juhendaja, kes kohtuks perega ning vajadusel selgitatakse lastekaitsetöötajate võimalusi ja õigusi juhtumikorraldusel ning lapsevanemate kohustusi lapse heaolu tagamisel. Mainitud on, et kui lapsevanemaid esindavad advokaadid, siis jääb lastekaitsespetsialistil tihti väheseks juriidilisest pädevusest, mistõttu tuntakse end ebakindlatena. Hea kui ministeeriumid ja allasutused jõustaksid lastekaitsespetsialiste kohtuotsuste täitmise protsessides. 4.1.3 Järelevalve menetluses tuvastati juhtumeid, kus juhiti tähelepanu lapse huvide ja õiguste välja selgitamisele. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid teevad, pööraksid lapse huvidele erilist tähelepanu kõigi ülejäänud asjaolude kõrval. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine ning kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Soovitame tutvuda Lapse osalusõiguse rakendamise juhendiga. 4.1.4 Tegevuskavasse toodud abimeetmed peavad olema mõtestatud ja eesmärgipärased. Abi osutamisel tuleb maandada kõiki hinnatud riskifaktoreid. Juhul kui pakutavad abimeetmed ei aita lapse olukorda lahendada, on vajalik tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine (vahehindamised, püstitatud eesmärkide analüüs jt toimingud). Vahehindamisel täiendatakse abivajaduse hinnangut uue infoga sõltuvalt juhtumi keerukusest ja muutlikkusest. Suurim ajavahemik, mille järel vahehindamist teha, on iga kuue kuu möödudes, kuid keerulisemate juhtumite puhul oluliselt sagedamini. Vahehindamise sagedust aitavad planeerida lapse vanus, abivajaduse olemus ja tegevuskavas planeeritud sekkumised. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu juhtumiplaani/tegevuskava kinnitamisele. Abivajadust hinnatakse juhtumiplaani ja tegevuskava koostamise käigus. Abivajadust tuleb hinnata koos lapse ja tema perega ning vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. Kui juhtumiplaan jääb kinnitamata, ei ole võimalik seda vanemale edastada. Juhtumiplaani koostamise mõte on saada ülevaade kõigist lapse heaolu kolmnurgaga välja toodud eluvaldkondadest, nendes esinevatest riski- ja kaitsefaktoritest ning tegevusplaanis kirja panna tegevused riskide maandamiseks. Lapsevanemale on oluline teada, millisena nähakse pere toimetulekut, ootusi ja tegevusi, mida tuleb koos lastekaitsetöötajaga või iseseisvalt teha, et tagada lapse heaolu ja toimetulek. 6  Oluline on ajakohastada info abivajaduse hindamises, et see ei sisaldaks aegunud teavet, mida ei ole võimalik seostada kindla perioodiga. SKA juhib tähelepanu, et kui STARis on lapse abivajaduse hindamine täidetud, koostatud tegevuskava ning need nõuetekohaselt kinnitatud, siis salvestuvad dokumendid „Menetluse dokumendid“ alla ning on edaspidi kättesaadavad. 4.2 Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: 4.2.1 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid. (allkirjastatud digitaalselt) Monika Aun peaspetsialist (järelevalve) 7