Kiri

Pr Maret Maripuu Sotsiaalkindlustusamet 03.07.2025 nr 14-13.3/84-1 Projekti AMIF.1.01.23-0008 finantskorrektsiooni otsus Siseministeerium teeb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) raames Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi toetuse saaja) projekti „Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine“ (struktuuritoetuse registri number AMIF.1.01.23-0008) (edaspidi projekt) osas finantskorrektsiooni otsuse. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lõike 2 punkt 7, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 34 lõike 1 punkt 2, § 35 lõige 3 ja § 36, Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi perioodi 2014-2020 ühendmäärus) § 221 lõike 1 punkt 4 ja § 228 ning teostatud dokumentide kontroll ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. Siseministeerium tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et projekti elluviimisesse kaasatud partner AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka projekti partner või hankija) ei ole täitnud talle ühendmäärusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS), mistõttu kohaldab Siseministeerium rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1640 eurot. 1. Projekti partner ei ole riigihanke nr 281283 läbiviimisel osaliselt järginud RHS-is sätestatud avatud hankemenetlusele ette nähtud korda ja tingimusi, nähes pakkumuste esitamiseks ette nõuetekohasest lühema tähtaja, sätestades kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole RHS-iga kooskõlas, ning jättes edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumise osaliselt kontrollimata. 1.1. Rikkumise asjaolud Projekti partner viis riigihangete registris (edaspidi RHR või register) läbi ehitustööde riigihanke nr 281283 „Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehitus“ (edaspidi riigihange nr 281283). Riigihankes nr 281283 esitati neli pakkumust, edukaks tunnistati neist majanduslikult soodsaim. Riigihanke tulemusena sõlmiti hankija ja FALLEMARK EHITUS OÜ vahel Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 29.07.2024 hankeleping nr L-6/5995 (edaspidi leping) maksumusega 32 800 eurot (ilma käibemaksuta). Riigihanke nr 281283 kontrollimise käigus selgus, et hankija ei ole järginud RHS-is sätestatud avatud hankemenetlusele ette nähtud korda ja tingimusi järgmiselt: 1) Pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui RHS § 93 lõike 1 punkt 3 ette näeb. 2) Hankija on pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks seadnud tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lõike 1 punktiga 1. 3) Hankija on jätnud RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimata. 1.2. Toetuse saaja selgitused Kontrolli käigus tuvastati, et RHR-is on riigihanke nr 281283 juures märgitud, et tegemist on väikehankega ning täiendavalt on hanketeate (edaspidi HT) punktis 2.1. toodud info: "Hankija käsitleb hanget kui riigihanget, sest praegune Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehituse hange on üks osa kõigist ehituse hangetest, mida AS Hoolekandeteenused 2024 korraldab Vaos ja Vägeval.". Siseministeerium küsis toetuse saajalt selgitust riigihanke nr 281283 läbiviimisega seonduvate asjaolude kohta. Toetuse saaja edastas 14.02.2025 ja 12.03.2025 projekti partneri selgitused, milles viimane kinnitas, et kuigi riigihanke nr 281283 puhul oli sisuliselt tegemist väikehankega, käsitles ta seda ostu avatud hankemenetlusena, kuna 2024. aastal oli Vägeval ja Vaos veel samalaadseid hankeid (remont). Hankija esitatud selgitusest nähtub, et ta on ekslikult määranud lühema pakkumuste esitamise tähtaja, kuna arvestas väikehanke menetluse liiki, samuti on hankija küsinud kvalifitseerimistingimusena ainult 36 kuu referentslepinguid ja määranud neile maksumuse, mida RHS ehitustööde riigihangetes teha ei võimalda. Hankija selgitas, et kuna ta oli valinud RHR-is hankemenetluse liigiks väikehanke, puudus RHR-i poolt automaatselt genereeritud kõrvaldamiste aluste paketist C osa, mistõttu jäid RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alused nimetamata ja puudumine kontrollimata, v.a RHS § 95 lõike 4 punktis 11 nimetatud aluse kontroll, mis teostati automaatse kontrolliga karistusregistrisse läbi RHR-i (päringud teistesse infosüsteemidesse). 1.3. Siseministeeriumi seisukoht ja õiguslik põhjendus Toetuse saaja edastatud selgitused kinnitavad käesoleva rikkumise asjaolusid ja järeldusi, mistõttu ei esine Siseministeeriumi hinnangul alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Ühendmääruse § 10 lõike 2 kohaselt peab partner mh täitma sama määruse §-s 11 nimetatud kohustusi, sh kohustust järgida RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele /…/ kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise /…/ korda. Kuigi riigihanke nr 281283 juures on märgitud, et tegemist on väikehankega ja see ei ületa lihthanke piirmäära, on hankija HT-s toonud välja ja kontrolli käigus täiendavalt kinnitanud, et käsitles seda hanget põhjusel, et Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehituse hange on üks osa kõigist ehituse hangetest, mida hankija 2024. aastal Vaos ja Vägeval korraldab, avatud hankemenetlusena. Seega pidi hankija avatud hankemenetluse läbiviimisel järgima ka vastavale menetlusliigile (s.o avatud hankemenetlusele) RHS-is ette nähtud korda ja tingimusi. 2 (7) Muuhulgas pidi hankija riigihanke nr 281283 pakkumuste esitamise tähtaja määramisel, kvalifitseerimistingimuste seadmisel ning pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtuma RHS 2. peatükis sätestatust. 1.3.1. RHS § 93 lõike 1 punkti 3 kohaselt ei või avatud hankemenetluses olla pakkumuste esitamise tähtaeg ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 25 päeva HT registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. RHS § 93 lõikest 2 ei tulene, et hankijal oleks lubatud RHS § 93 lõike 1 punktis 3 nimetatud tähtaega lühendada. HT on esitatud registrile 14.06.2024, pakkumuste esitamise tähtajaga 03.07.2024 kell 10:00. Seega oli pakkumuse esitamiseks aega 18 päeva. Kuivõrd hankija käsitles riigihanget nr 281283 avatud hankemenetlusena, peab pakkumuste esitamise tähtaja määramisel lähtuma RHS § 93 lõike 1 punktis 3 seatud tingimustest. Kontrolli käigus on tuvastatud, et hankija on pakkumuste esitamise tähtaja määramisel rikkunud RHS § 93 lõike 1 punkti 3, nähes pakkumuste esitamiseks minimaalse 25 päeva asemel ette 18 päeva. Seega ei ole hankija riigihanke nr 281283 läbiviimisel järginud RHS-is sätestatud avatud hankemenetlusele ette nähtud tingimust pakkumuste esitamise tähtaja määramisel. Oma selgitustes hankija nõustus, et ta on pakkumuste esitamise tähtaja määranud ekslikult. RHS § 3 punkti 3 kohaselt tagab hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Siseministeerium on seisukohal, et määrates RHS-is lubatust lühema pakkumuste esitamise tähtaja, ei ole nimetatud põhimõtet järgitud. Pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegade järgimine tagab, et hankest saavad teada ning sellel osaleda võimalikult paljud huvitatud isikud, sh on neile tagatud mõistlik aeg riigihanke alusdokumentidega tutvumiseks ning hankes osalemise soovi korral pakkumuse koostamiseks ja hankijale esitamiseks. Ka RHS-i kommenteeritud väljaandes1 on märgitud, et miinimumtähtaegade sätestamine seaduse tasemel kannab eesmärki, et tagada hankest huvitatud isikutele minimaalne vajaminev aeg pakkumuste koostamiseks ning vähendada hankija võimalust eelistada soosikuid riigihankes ebamõistlikult lühikeste tähtaegade kehtestamise kaudu. Samuti on sealsamas toodud, et ehitustööde riigihangetes pikemate pakkumuse esitamise miinimumtähtaegade kehtestamisega on seadusandja soovinud tagada, et kõigil pakkujatel, sh VKE-del2 oleks võimalik mahukas dokumentatsioon läbi töötada ning konkurentsivõimeline pakkumus esitada. Ei ole teada, kas juhul, kui pakkumuste esitamise tähtaeg riigihankes nr 281283 oleks vastanud RHS § 93 lõike 1 punktis 3 nimetatule, oleks oma pakkumuse esitanud veel mõni pakkuja. 1.3.2. RHS § 101 lõike 1 punkt 1 sätestab, et hankija võib nõuda nimekirja hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Hankija on kvalifitseerimise tingimusena näinud ette, et pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe sarnase ehitus- või remonditöö peatöövõtjana, mille maksumus on vähemalt 30 000 eurot käibemaksuta. Pakkuja peab esitama hankepassis andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud sarnasest ehitustöö lepingust. Projekti partner ei ole seega kvalifitseerimistingimuse määramisel lähtunud RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatust, kehtestades pakkuja teostatud ehitustöödele lühema referentsperioodi kui 1 M. A. Simovart, M. Parind (2019). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Lk 548. Kirjastus Juura. 2 VKE - väikese ja keskmise suurusega ettevõtja. 3 (7) RHS-is imperatiivselt ette nähtud. Samuti on tingimuseks seatud referentslepingu rahaline maht, kuid RHS § 101 lõike 1 punkt 1 seda seada ei luba. Hankija nõustus, et on ekslikult küsinud kvalifitseerimistingimusena ainult 36 kuu referentslepinguid ja määranud neile maksumuse, mida RHS teha ei võimalda. RHS § 3 punktide 1 ja 3 kohaselt tegutseb hankija riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ning tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 98 lõike 2 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Seades kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lõike 1 punktiga 1, piirab hankija õigusvastaselt ettevõtjate osalemist riigihankel. RHS-iga kooskõlas oleva, proportsionaalse kvalifitseerimistingimuse seadmine tagab, et hankes saavad osaleda ettevõtjad, kes on piisava kogemusega hankelepingu eseme kohase ehitustöö tegemiseks. Ei ole välistatud, et riigihankes oleks soovinud pakkumuse esitada ettevõtja, kelle varasem kogemus ei vastanud hankija seatud kvalifitseerimistingimusele, kuid oleks olnud vastavuses RHS § 101 lõike 1 punktiga 1 kooskõlas seatud tingimusega. 1.3.3. RHS § 104 lõike 8 teise lause ja sama paragrahvi lõike 11 koostoimes on hankija kohustatud hiljemalt enne hankelepingu sõlmimist kontrollima edukal pakkujal hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist. Kuivõrd hankija käsitles hanget avatud hankemenetlusena, peab kõrvaldamise aluste seadmisel ja kontrollimisel lähtuma sellele menetlusele seatud tingimustest, mistõttu on hankija kohustatud kontrollima ka RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid. Hankija on rikkunud RHS-is sätestatud nõudeid, jättes RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimata. RHS § 104 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab hankepass sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. Kuivõrd riigihankes nr 281283 ei seatud RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid, ei saanud ettevõtjad nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist ühelt poolt hankepassis kinnitada ja teiselt poolt ei saanud hankija nende (vähemalt osas, mida RHR-i kaudu tehtavad päringud ei hõlma3) puudumist ka kontrollida. Oma selgitustes hankija nõustus, et pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimisel on ta ekslikult kaldunud kõrvale kohustusest sätestada hankes vajalikud kõrvaldamise alused, mistõttu on jäänud RHS § 95 lõikes 4 nimetatud aluste puudumine kontrollimata, v.a RHS § 95 lõike 4 punkti 11 osas, mille kohta on hankija selgitanud, et toimus automaatne kontroll. Üksnes RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli tulemusel saab hankija teha sisult õige, sh kaalutletud otsuse edukaks osutunud pakkuja kõrvaldamiseks või kõrvaldamata jätmiseks. Kuivõrd RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist ei kontrollitud, ei ole teada, kas edukal pakkujal oleks esinenud mõni selles sättes nimetatud kõrvaldamise alus (välja arvatud RHS § 95 lg 4 punktis 11 nimetatud kõrvaldamise alus, mille osas kontroll teostati) ning kas kõrvaldamise aluse esinemisel oleks hankija otsustanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada või mitte. Eeltoodust tulenevalt on projekti partner rikkunud ühendmääruse § 10 lõikest 2 ja § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. 3 RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alused, mida on võimalik kontrollida RHRi liidese kaudu on: juriidilisest isikust pakkuja keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse rikkumised, mille eest on isikut karistatud ja karistus kantud karistusregistrisse (p 2); ettevõtja pankrot või likvideerimine (p 3); ettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlusele eelnev menetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus, (p 3) kui teave selle kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded; konkurentsi kahjustav kokkulepe, mille eest on isikut karistatud ja karistus on kantud karistusregistrisse (p 5); maksualased süüteod (p 11). 4 (7) 1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 5% Ühendmääruse § 34 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama määruse § 35 ja § 36 kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 ja §-e 22–229 alusel. Siseministeerium on seisukohal, et projekti partneri poolt talle pandud kohustuste eiramine on kaasa toonud rahalise mõju, mille suurust ei ole võimalik hinnata. Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning seega eduka pakkumuse maksumus, kui riigihanke nr 281283 läbiviimisel oleks hankija sätestanud nii nõuetekohase pakkumuste esitamise aja kui nõuetekohase kvalifitseerimistingimuse ja kontrollinud RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Käesoleva otsuse punktis 1.3.1 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuste /…/ esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem vähem kui 30 protsenti. Riigihanke nr 281283 puhul pidi minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg olema 25 päeva. Hankija kohaldas 18-päevast tähtaega ehk tähtaega lühendati 28% [=(25-18)/25], mistõttu on põhjendatud kohaldada 5%-list tagasinõude määra. Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 punkti 5 kohaselt, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra järgmiselt: kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on viis protsenti, võib kohaldada kaheprotsendilist määra. Siseministeerium hindas käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine selliseid kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221 lõike 1 punktis 4 ettenähtust madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Arvestades, et pakkumuste esitamise miinimumtähtaega lühendati 28% võrra ja rikkumise mõju EL-i eelarvele ei saa välistada, kuna ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja; tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks, on Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada selle rikkumise puhul 5%-list tagasinõude määra. Käesoleva otsuse punktis 1.3.2 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra4, 4 Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lg 1: „Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.“ 5 (7) välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Siseministeeriumi hinnangul ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuivõrd võrreldes RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatuga piiravama kvalifitseerimistingimuse seadmine võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi. Ei saa välistada, et hankes oleks võinud osaleda pakkuja, kelle kvalifikatsioon oleks olnud vastavuses RHS § 101 lõike 1 punktiga 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusega. Arvestades, et hankes esitas pakkumuse neli pakkujat ning kõik pakkumused tunnistati vastavaks, võib rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele pidada pigem vähetõenäoliseks, kuid mitte olematuks, on Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada sellele rikkumisele 2%-list tagasinõude määra. Käesoleva otsuse punktis 1.3.3 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 228 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Siseministeeriumi hinnangul ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuivõrd eduka pakkuja osas RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmine võis omada mõju hanke õigele tulemusele. Hankija ei viinud eduka pakkuja suhtes läbi RHS-i nõuetele vastavat kõrvaldamise aluste kontrolli, mistõttu ei saa tõsikindlalt veenduda, et edukal pakkujal kõrvaldamise alused puudusid. Samas, kuivõrd RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste näol on tegemist selliste alustega, mille puhul on aluse esinemise tuvastamisel hankijal kohustus alles asuda kaalutlema, kas ettevõtja hankelt kõrvaldada või mitte5, on Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada sellele rikkumisele 2%-list tagasinõude määra. Ühendmääruse § 35 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 281283 tuvastati mitu rikkumist, mille mõju ei ole võimalik hinnata. Käesoleva otsuse punktis 1.3.1 kirjeldatud rikkumisele kohaldub suurim finantskorrektsioonimäär 5%. Eeltoodust tulenevalt kohaldab Siseministeerium perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221 lõike 1 punkti 4 ja § 228 ning ühendmääruse § 35 lõike 3 alusel ning kooskõlas ühendmääruse §-iga 36 riigihanke nr 281283 tulemusel sõlmitud hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa Toetuse saaja on riigihanke nr 281283 alusel tekkinud kulusid kajastanud maksetaotluses (edaspidi MT) (esitatud 15.01.2025) kuludokumendi tunnusnumbriga 4 summas 32 800 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ja ühendmääruse §-ist 36 ning perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221 lõike 1 punktist 4 ja §-st 228, loeb Siseministeerium riigihankega nr 281283 seotud kuludest mitteabikõlblikuks järgmiselt: 1.5.1. MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 4 kajastatud kulusid summas 1640 eurot (32 800*5%), millest riiklik toetus moodustab 410 eurot (25%) ja AMIF-i toetus 1230 eurot (75%). 5 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#hankemenetlusest- kor 6 (7) Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel projekti abikõlblike kulude eelarvet. Projekti eelarvet vähendatakse toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmisega summas 1640 eurot. Abikõlblike kulude eelarve enne vähendamist on 150 000 eurot. Pärast vähendamist on abikõlblike kulude eelarve 148 360 eurot (sh riiklik toetus 37 090 eurot ja AMIF-i toetus 111 270 eurot). 2. Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse kohta ÜSS § 13 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Siseministeerium edastas 17.06.2025 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 04.07.2025. Toetuse saaja edastas 30.06.2025 vastuse, milles nõustub otsusega lugeda mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1640 eurot. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ja põhjendusi ning tuginedes ülalnimetatud õiguslikele alustele, Siseministeerium otsustab: 3.1. lugeda projekti „Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1640 eurot, millest riiklik toetus moodustab 410 eurot (25%) ja AMIF-i toetus 1230 eurot (75%); 3.2. lugeda maksmisele mittekuuluvaks 5% MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 4 riigihankega nr 281283 seotud kulud. 4. Käesoleva otsusega mittenõustumisel lahendatakse vaidlus Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Joosep Kaasik sisejulgeoleku asekantsler kantsleri ülesannetes Kairit Mägi 6125145 [email protected] 7 (7) Projekt: Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine Kellelt: Kairit Mägi | Siseministeerium | 04.07.2025 13:57 Teema: FKO edastamine Lisatud manused: 14-13.384-1 03.07.2025 Väljaminev kiri.asice (575.0 KB) Kirja sisu: Tere! Edastan 03.07.2025 allkirjastatud finantskorrektsiooni otsuse nr 4-13.3/84-1. Lugupidamisega Kairit Mägi nõunik Siseministeerium