Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded

Justiitsministeerium Kaitseministeerium 13.12.2018 nr 1-6/1735-1 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Palume kooskõlastust eelnõule viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Arvamuse andmiseks: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.12.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018. a nr Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded1 Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 731 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded. § 2. Eestis valmistatud tulirelva markeerimine (1) Eestis valmistatud tulirelva markeerib selle valmistaja pärast relva katsetamist ja laskekõlblikkuse kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist. (2) Tulirelva markeering koosneb relvaraami, relvaraua, püstolikelgu või revolvritrumli ja luku või sulguri markeeringust. Kui tulirelva olulistel osadel on ühesugused markeeringud, siis tulirelva markeeringus neid topelt ei kajastata. (3) Markeerimisel kannab markeerija igale tulirelva olulisele osale vähemalt järgmised andmed: 1) identifitseerimisnumber; 2) Eesti rahvusvaheline tähis (EST); 3) valmistaja nimi või kaubamärk; 4) valmistamisaasta, kui see ei peegeldu identifitseerimisnumbris. (4) Tervikliku tulirelva valmistamisel kantakse kõigile tulirelva olulistele osadele ühetaoline markeering. Kui tulirelva valmistamisel kasutatakse tulirelva varem markeeritud olulist osa, siis seda osa veel kord ei markeerita. § 3. Eestis valmistatud olulise osa markeerimine (1) Eestis valmistatud tulirelva olulise osa markeerib selle valmistaja pärast osa katsetamist ja kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist. (2) Markeerimisel kannab markeerija Eestis valmistatud tulirelva olulisele osale vähemalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3 loetletud andmed. (3) Peale käesoleva määruse § 2 lõikes 3 loetletud andmete kantakse relvaraamile või püstolikelgule relva margi ja mudeli tähis ning relvarauale kaliibri tähis. (4) Kui Eestis valmistatud tulirelva oluline osa on käesoleva määruse § 2 lõike 3 kohase markeeringu pealekandmiseks liiga väike, kantakse tulirelva olulisele osale vähemalt käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed. § 4. Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine (1) Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelvale, mis on valmistatud enne 1. jaanuari 2019. aastal ja mille igal olulisel osal ei ole käesoleva määruse § 2 lõike 3 kohast markeeringut, ei tehta pärast Eestisse sissevedu lisamarkeeringut. (2) Euroopa Liidu riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel ei ole käesoleva määruse § 2 lõike 3 kohast markeeringut, kantakse käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed. § 5. Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimine (1) Kui Euroopa Liidu välisest riigist on Eestisse sisse veetud tulirelv, mille igal olulisel osal ei ole tootja markeeringut, kantakse tulirelva markeerimata osadele käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 esitatud andmed, ning tulirelva olulisele osale, mille tootja on markeerinud, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST). (2) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud markeerimata tulirelva olulisele osale kantakse käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed. (2) Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulisele osale, millel on valmistaja- või päritoluriigi markeering, kantakse Eesti rahvusvaheline tähis (EST). § 6. Markeerimata tulirelva olulise osa markeerimine (1) Tsiviilkäibes oleva, kuid seni markeerimata tulirelva olulise osa markeerimise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulirelva olulisele osale kantakse vähemalt käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed. § 7. Markeerimise tehnilised nõuded (1) Markeerimisel kasutatakse vähemalt 1,6 mm kõrguseid ladina suurtähti või araabia numbreid või mõlemaid ning markeeringu sügavus on vähemalt 0,06 mm. (2) Markeeringus kasutatava identifitseerimisnumbri väljastab ja nende üle peab arvestust Politsei- ja Piirivalveamet. (3) Kui tulirelva oluline osa ei ole metallist, kantakse markeering tulirelva olulisele osale püsivalt kinnitatud metallplaadile nii, et: 1) plaati ei saa kergesti eemaldada; 2) plaadi eemaldamine kahjustab olulist osa. (4) Relva- ja padrunikollektsiooni kantava tulirelva olulise osa markeerimisel võib identifitseerimisnumbri ja Eesti rahvusvahelise tähise (EST) kanda: 1) tulirelva olulisele osale muul raskesti eemaldataval viisil või 2) tulirelva olulise osaga ühendatud andmekandjale. § 8. Ametirelva markeerimine võõrandamise korral tsiviilkäibesse (1) Kui ametirelv võõrandatakse tsiviilkäibesse, korraldab selle markeerimise Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Enne ametirelva võõrandamist tsiviilkäibesse kantakse tulirelva igale olulisele osale markeering „EST-CIV“, mis peab vastama käesoleva määruse § 7 lõikes 1 esitatud nõuetele. § 9. Akustilise relva markeerimine Akustilise relva markeerimisel kannab markeerija vähemalt ühele tulirelva olulisele osale käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud identifitseerimisnumbri. § 10. Laskekõlbmatu relva markeerimine Laskekõlbmatu relv markeeritakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, lisas II kehtestatud nõuete järgi. § 11. Laskemoona markeerimine Laskemoona markeerimisel kannab markeerija laskemoona väikseimale üksikpakendile vähemalt järgmised andmed: 1) valmistaja nimi; 2) partii number; 3) kaliiber; 4) laskemoona liik. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. aasta määrus nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 1 Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58), muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11) ja direktiiviga 2017/853 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39). peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse määruse „Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded1“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Piiratud tsiviilkäibes olevad ja sisseveetavad relvad, tulirelva olulised osad ja laskemoon peavad olema markeeritud, et tagada nende jälgitavus riikliku järelevalve tegemisel. Markeering peab olema selge, alaline ja ainulaadne. Markeeringud kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva või laskekõlbmatu relva andmetesse. Vabariigi Valitsuse määrus „Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ kehtestatakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 731 lõike 4 alusel 20. novembril 2018 Riigikogus vastu võetud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduses kavandatud muudatuste tõttu. Suures osas sama sisuga määruse on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma 22. juuli 2010 määrusega nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“ (edaspidi vana määrus). Arvestades, et relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega muudetakse volitusnormi ulatust, kehtestatakse määrus uue terviktekstina. Seni kehtinud nõudeid tulirelvade ja nende oluliste osade markeerimisele märkimisväärselt ei muudeta, kuid täpsustatakse markeeringu tehnilisi nõudeid. Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse kohaselt lisanduvad määruse reguleerimisalasse akustilised relvad ja laskekõlbmatud relvad, mille markeerimise nõudeid seni kehtestatud ei ole. Peale selle lisatakse määrusesse kolmandatest riikidest sisseveetavate relvade lisamarkeerimise nõue. Laskemoona markeerimise nõudeid võrreldes vanas määruses kehtestatud nõuetega ei muudeta. Praeguseid teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvi ja tulirelva olulisi osi uuesti markeerida ei ole vaja. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected]) ja nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse1 rakendusakt, mis on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Kohustus tulirelvad, nende olulised osad, muud relvad ja laskemoon markeerida tuleb nõukogu direktiivist 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta2 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Laskekõlbmatute relvade markeerimise nõuded on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega 2015/24033, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks 1 relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c1cd4c3e-eb1e-4e96-93c3- b960b314fb15/Relvaseaduse%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus (30.11.2018). 2 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 3 ELT L 333, 19.12.2015, lk 62–72. 1 muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, ning neid on täpsustatud komisjoni rakendus- määrusega 2018/3374. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada tulirelvade, nende oluliste osade, akustiliste relvade, laskekõlbmatute relvade ja laskemoona markeerimise nõuded. Markeerimisnõuete kehtestamise kohustus tuleneb RelvS-i §-st § 731 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv)5. Ühtsete markeerimisnõuete kehtestamine on vajalik, et kontrollida nende esemete piiriülest liikumist, teha loetletud esemete üle riigisisese käitlemise üle kvaliteetset järelevalvet ja eristada identsed relvaosad üksteisest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist, milles kehtestatakse tulirelvade, tulirelva oluliste osade, akustiliste relvade, laskekõlbmatute relvade ja laskemoona markeerimise nõuded alates 1. jaanuarist 2019. aastal. Võrreldes vana määrusega kehtestatud nõuetega kehtestatakse eelnõu järgi markeerimise tehnilised nõuded ning määruse kohaldamisalasse lisatakse akustilised relvad ja laskekõlbmatud relvad. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded. Eelnõu §-s 2 nähakse ette tulirelva markeerimine. Samamoodi vana määrusega nähakse ette, et Eestis valmistatud tulirelva markeerib selle valmistaja pärast relva katsetamist ja laskekõlblikkuse kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turulelaskmist. Majandustegevuse registri andmetel on relva, tulirelva olulise osa või laskemoona valmistamiseks tegevusluba seitsmel ettevõtjal. Tulirelva kõigi osade ise valmistamisega ja seejärel neist tulirelva kokkupanemise ehk valmistamisega ei tegele Eestis ükski ettevõtja. Tulirelvade valmistamisega, mis seisneb teistest riikidest soetatud tulirelva olulistest osadest tervikrelva komplekteerimisega, tegeleb praegu vaid üks ettevõtja ja teine on loomas selleks tehnilist valmidust. Need kaks ettevõtjat oleksid esimesed, keda Eestis valmistatud tulirelvade markeerimise reeglid puudutaksid. Paragrahvi 2 lõikes 2 nähakse ette, et tulirelva markeering koosneb relvaraami, relvaraua, püstolikelgu või revolvri trumli ja luku või sulguri markeeringust. alates 1. jaanuarist 2019 suureneb märkimisväärselt tulirelva oluliste osade arv – nende hulka kuuluvad pea kõik suuremad relvaosad. Varasema määruse kohaselt ei olnud relvaraam tulirelva oluline osa, kuigi tootja kandis sellele identifitseerimisnumbri, mida kokkuleppel loeti tulirelva numbriks ehk tervikrelva markeeringuks. Nüüd, kus tulirelva relvaraam on edaspidi tulirelva oluline osa, on tootjal kohustus eraldi markeerida ka relvaraam. Samas levib relvatööstuses praktika, et tulirelva olulised osad on valmistanud eri tootjad ise riikides. Nii pannakse kokku tulirelv, mille olulised osad võivad olla eri markeeringutega. Kuna EL direktiivi kohaselt tehtavate RelvS-i muudatuste ja siinse määruse põhieesmärk on senisest tõhusamalt jälgida tulirelva oluliste osade, sh tervikrelva moodustavate oluliste osade 4 ELT L 65, 8.3.2018, lk 1–16 5 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 2 liikumist, defineerime tulirelva markeeringu kui tulirelva oluliste osade kindla järjestuse jada. Kui tulirelva olulistel osadel on ühesugused markeeringud, ei kajastata neid tulirelva markeeringus topelt. See säte on vaja lisada eelkõige õigusselguse huvides. Kuna tulirelv koosneb mitmesugustest olulistest osadest (RelvS-i § 21 lõike 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud), ei ole näiteks vajadust kanda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ühesuguseid numbreid mitu korda. Samas, kui kõik olulised osad valmistab üks tootja ning sama isik paneb kokku terviktulirelva, on kõik selle olulised osad markeeritud identselt ja tulirelval on vaid üks markeering. Eestis valmistatud tulirelva oluliste osade markeerimise täpsed nõuded kehtestatakse määruse §-s 3. Paragrahvi 2 lõikes 3 esitatakse andmed, mis tuleb tulirelva markeerimisel kanda tulirelva igale olulisele osale. Markeerimisel kannab markeerija igale tulirelva olulisele osale vähemalt järgmised andmed: 1) identifitseerimisnumber; 2) Eesti rahvusvaheline tähis (EST); 3) valmistaja nimi või kaubamärk; 4) valmistamisaasta, kui see ei peegeldu identifitseerimisnumbris. Identifitseerimisnumbri annab tulirelva igale olulisele osale Politsei- ja Piirivalveamet samamoodi kui senises korras. Võrreldes vana määrusega lisandub kohustus märkida markeeringusse relva või selle osa valmistaja nimi või kaubamärk ning valmistamise aasta, kui see ei sisaldu identifitseerimisnumbris. Loetletu lisatakse, et tagada määruse kooskõla tulirelvadirektiiviga. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt tuleb tulirelvade ja tulirelva oluliste osade jälgitavuse parandamiseks ning nende vaba liikumise hõlbustamiseks kõik tulirelvad ja tulirelva olulised osad märgistada selge, alalise ja ainulaadse märgistusega ning registreerida need liikmesriikide andmekogumissüsteemides. Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõigete 1–2 kohaselt tagavad EL-i liikmesriigid, et 14. septembril 2018 või hiljem toodetud või EL-i imporditud tulirelva puhul on iga turule lastud tulirelv või tulirelva oluline osa: a) varustatud selge, püsiva ja ainulaadse märgistusega viivitamata pärast valmistamist ja hiljemalt enne turulelaskmist või vahetult pärast liitu importimist ning b) tulirelvadirektiivi nõuete kohaselt registreeritud vahetult pärast valmistamist ja hiljemalt enne turule laskmist või vahetult pärast EL-i importimist. Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud ainulaadne märgistus peab sisaldama valmistaja nime või kaubamärki, valmistamise riiki või kohta, seerianumbrit ja valmistamise aastat (kui see ei sisaldu seerianumbris) ning võimaluse korral toote mudelit. See nõue ei piira võimalust paigaldada tootele valmistaja kaubamärk. Kui mõni tulirelva oluline osa on käesoleva artikli kohaselt märgistamiseks liiga väike (näiteks tulirelva lukupea), märgistatakse see vähemalt seerianumbri, tähtnumbrilise koodi või QR-koodiga. Vabariigi Valitsuse määruses ei nähta praegu ette QR-koodi kasutamise võimalust, kuna ei ole teada, et ettevõtjatel oleks soov sellist koodi kasutada. Eelnõu kohaselt ei tehta markeerimisnõuete kehtestamisel tulirelvadirektiivis sätestatust erisusi. 3 Paragrahvi 2 lõike 4 kohaselt kantakse tervikliku tulirelva valmistamisel kõigile tulirelva olulistele osadele ühetaoline markeering. Kui tulirelva valmistamisel on kasutatud tulirelva varem markeeritud olulist osa, siis seda tulirelva olulist osa veel kord ei markeerita. Selline säte on vajalik juhtudeks, kui tulirelva valmistamiseks ehk tulirelva olulistest osadest kokkupanemiseks kasutatakse relvaosi, mis on varem markeeritud (näiteks imporditud mõnest teisest EL-i riigist ja relvaosal on teise EL-i riigi markeering), siis seda relvaosa tulirelvas veel kord ei markeerita. Eelnõu §-s 3 nähakse ette tulirelva olulise osa markeerimise nõuded. Paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt markeerib Eestis valmistatud tulirelva olulise osa selle valmistaja pärast osa katsetamist ja kontrollimist, kuid hiljemalt enne selle turule laskmist. Seda, kes tulirelva olulise osa markeerib, vana määrusega võrreldes ei muudeta. Paragrahvi 3 lõikes 2 nähakse ette, et tulirelva olulisele osale kantakse vähemalt määruse § 2 lõikes 3 loetletud andmed. Paragrahvi 2 lõike 3 kohaselt kannab markeerija markeerimisel tulirelva olulisele osale vähemalt identifitseerimisnumbri, milles kasutatakse numbrikoodi; Eesti rahvusvahelise tähise (EST); valmistaja nime või kaubamärgi ja valmistamisaasta, kui see ei sisaldu identifitseerimisnumbris. Paragrahvi 3 lõike 3 kohaselt tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmete kanda relvaraamile või püstolikelgule ka margi ja mudeli tähis ning relvarauale kaliibritähis. See on tulirelva kohta oluline info, mida on vaja relva hilisemal määramisel ja tulirelvale laskemoona valimisel. Paragrahvi 3 lõike 4 kohaselt nähakse ette tulirelva väikeste oluliste osade markeerimise erisus. Kui tulirelva oluline osa on käesoleva määruse § 2 lõike 3 kohase markeeringu pealekandmiseks liiga väike, kantakse tulirelva olulisele osale vähemalt identifitseerimisnumber ja Eesti rahvusvaheline tähis (EST). Eelnõu §-s 4 kehtestatakse EL-i riigist Eestisse sisseveetud tulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimise nõuded. Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt ei laiene EL-i riigist Eestisse sisseveetud tulirelva olulistele osadele, mis moodustavad tervikliku tulirelva ja mis on valmistatud enne 1. jaanuari 2019. aastal ja mille igal olulisel osal puudub nõuetekohane markeering, käesoleva määruse § 2 lõikes 3 esitatud nõuded. See tähendab, et enne määruse jõustumist teises EL-i riigis valmistatud tulirelv, mille kõikidel olulistel osadel markeeringut ei ole, Eestis uuesti ei markeerita. Tulirelvadirektiivi muudatusega muudeti tulirelva oluliste osade loetelu ning lisandus mitu olulist osa, mida markeerida tulevate relvaosade loetelus seni ei olnud ja millele markeerimiskohustus seni ei olnud laienenud. Selle sätte eesmärk on varem EL-i riigis valmistatud tulirelvade vabastamine lisamarkeerimise kohustusest, kuna see töö oleks väga ajamahukas ja markeerimata relvaosade päritolu on võimalik tuvastada ka järjest paraneva infovahetusega liikmesriikide asjakohase valdkonna ekspertide vahel. Paragrahvi 4 lõike 2 kohaselt markeeritakse EL-i riigist Eestisse sisseveetud tulirelva oluline osa, millel ei ole nõuetekohast markeeringut, käesoleva määruse § 2 lõikes 3 esitatud nõuete järgi. Kohustus markeerida tulirelva eraldiseisev oluline osa on liikmesriikides olnud kohustus ka varem. Selle sättega reguleeritakse juhtum, kui enne praeguste reeglite jõustumist Euroopas valmistatud tervikrelv, mille kõik olulised osad ei pidanud olema markeeritud, lammutatakse osadeks ja tulirelva markeerimata olulisi osi soovitakse eraldiseisvatena võõrandada Eestisse. 4 Sel juhul on maaletooja kohustatud need osad markeerima Eesti riigitunnuse ja identifitseerimisnumbriga. Eelnõu §-s 5 kehtestatakse EL-i välisest riigist Eestisse sisseveetud terviktulirelva ja tulirelva olulise osa markeerimise nõuded. Selle paragrahvi kohaselt kannab EL-i välisest riigist Eestisse sisseveetud terviktulirelva olulisele osale, millel ei ole tootja markeeringut, maaletooja vähemalt identifitseerimisnumbri ja Eesti rahvusvahelise tähise (EST), ning tootja markeeritud olulisele osale Eesti rahvusvahelise tähise EST. Tulirelvadirektiiv näeb ette, et kõik EL-i territooriumil valmistatavad ja EL-i sisseveetud tulirelvad ja tulirelva olulised osad peavad olema markeeritud, ning kui toode on valmistatud väljaspool EL-i, peab markeeringust olema näha, millise EL-i riigi kaudu see ühisele turule on saabunud. Seega, kui Eestisse saabub tulirelva markeerimata oluline osa, mis on valmistatud näiteks Ameerika Ühendriikides ja see osa ei ole varem EL-i turul olnud, tuleb sellele osale kanda Eesti rahvusvaheline tunnus ja identifitseerimisnumber. Samamoodi on kohustus markeerida ka eraldi sisseveetavad tulirelva olulised osad. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse markeerimata tulirelva olulise osa markeerimine. Ka vanas määruses on sama sisuga säte ja siinse eelnõuga seda ei muudeta. Tsiviilkäibes oleva tulirelva seni markeerimata olulise osa markeerimise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet. Tsiviilkäibes üldiselt ei ole markeerimata tulirelvi, kuid näiteks võib olla leidrelvi, millel markeeringut ei ole. Sel juhul kantakse tulirelva olulisele osale vähemalt identifitseerimisnumber, milles kasutatakse numbrikoodi ja Eesti rahvusvaheline tähis (EST). Tulirelva juba tsiviilkäibes olevatele olulistele osadele ei ole vajadust märkida nende valmistajat või valmistamisaastat, kuna sageli ei võimalik neid tuvastada. Eelnõu §-s 7 kehtestatakse tulirelva olulise osa markeerimise tehnilised nõuded. Vana määrusega selliseid nõudeid ei olnud kehtestatud. Tehniliste nõuete koostamisel võeti eeskujuks tulirelvadirektiivi alusel Euroopa Komisjoni peagi kehtestatav rakendusakt, millega nähakse kogu EL-is ette tulirelvade ja tulirelva oluliste osade markeerimise ühtsed nõuded6. Kuna kehtestatav rakendusakt on direktiiv, mis tuleb Eesti õigusesse niikuinii üle võtta, on mõistlik need nõuded ette näha juba praeguses eelnõus. Eelnõu § 7 kohaselt kasutatakse markeerimisel ladina suurtähti ja araabia numbreid või mõlemaid, mille kõrgus peab olema vähemalt 1,6 mm ja markeeringu sügavus vähemalt 0,06 mm. Need on miinimumnõuded, mis tagavad markeeringu püsivuse. Markeerimiseks kasutatakse üldjuhul mehaanilist tähe või numbrimärgi metallipinnale löömist torniga ja tänapäevast laseriga kõrvetamist. Lasermarkeerimist soovitavad ka rahvusvahelised eksperdid7. Samas nähakse ette markeerimise erisus juhul, kui tulirelva oluline osa ei ole valmistatud metallist. Sel juhul kantakse markeering olulisele osale püsivalt kinnitatud metallplaadile nii, et plaati ei saa kergesti eemaldada ja plaadi eemaldamine kahjustab tulirelva olulist osa. Levinuim sellise markeerimisviisi rakendaja Euroopas on polümeerist relvaraamiga püstolite Glock tootja. 6 Eelnõu kavand „Technical specifications for the marking of firearms and their essential components“ esitati 29. oktoobril 2018. aastal avalikule konsultatsioonile portaali Better Regulation kaudu. Vt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2018-5478755_fr (30.11.2018). 7 United Nations Coordinating Action on Small Arms (UN CASA). 2012. ‘International Small Arms Control Standards – Module 05.30 – Marking and recordkeeping. Versioon 1.0 – 27 August. Viitenumber: ISACS 05.30:2012(E)V1.0. 5 Samuti nähakse ette relva- ja padrunikollektsiooni kantava tulirelva olulise osa markeerimise erisus. Üldjuhul kollektsioneeritakse ajaloolise ja kultuuriväärtusega relvi ja relvade osi. Selliseid tulirelvi ja tulirelva olulisi osi ei ole mõistlik markeerida samasuguste nõuete järgi, nagu on ette nähtud käesolevas määruses uutele, valmistatavatele või tsiviilkäibes olevatele tulirelva olulistele osadele. Ka tulirelvadirektiivi artikli 4 lõikes 2 nähakse ette, et erilise ajaloolise tähtsusega tulirelva või tulirelva oluliste osade märgistamise nõuded kehtestatakse riigisisese õigusega. Seetõttu nähakse eelnõu järgi ette, et nende tulirelva oluliste osade puhul, mis kantakse relva- ja padrunikollektsiooni, võib identifitseerimisnumbri ja Eesti rahvusvahelise tähise (EST) kanda tulirelva olulisele osale muul raskesti eemaldataval viisil või tulirelva olulise osaga ühendatud andmekandjale. Selle all on mõeldud metall- või plastplaadist andmekandjat, mis on tulirelva olulise osa või tervikrelva külge kinnitatud kas metallist või plastist trossi või tripiga. Kuna kollektsiooni kuuluvat tulirelva iga päev kanda ei tohi ning eksponaati hoitakse ja esitletakse vaid relvahoidlas või ühekordse loa alusel näitusel, on selline markeerimisviis aktseptitav. Eelnõu § 8 kohaselt nähakse ette ametirelva markeerimine, kui ametirelv võõrandatakse tsiviilkäibesse. Ametirelv on Relvs-i § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Ametirelvad on teenistusrelvad ja sõjaväerelvad. Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse üle antud tulirelv või tulirelva oluline osa tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis võimaldab üleantud üksuse hõlpsasti kindlaks teha. Eelnõu kohaselt kannab ametirelva võõrandamisel tsiviilkäibesse Politsei- ja Piirivalveamet tulirelva olulisele osale markeeringu „EST-CIV“. Ka vanas määruses oli samasugune nõue. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse akustilise relva markeerimise nõue. Akustilise relva markeerimisel kannab markeerija vähemalt ühele tulirelva olulisele osale käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud identifitseerimisnumbri. Akustiline relv on RelvS-i tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil, spordisündmusel või treeningul. Kuna need on endised tulirelvad, on ka akustiliste relvade olulised osad üldjuhul markeeritud nii, nagu laskekõlbliku tulirelva olulised osad. Vana tulirelva korral, mille kõik olulised osad ei ole markeeritud, piisab, et markeering oleks vähemalt ühel tulirelva olulisel osal – nii ei kahjusta markeering ajaloolise väärtusega relva, kuid tagatud on identifitseerimisnumbri olemasolu, mis aitab relva identifitseerida. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse laskekõlbmatu relva markeerimise nõue. Sätte kohaselt markeeritakse laskekõlbmatu relv komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus, lisas II kehtestatud nõuete järgi. See on otsekohalduv rakendusmäärus, mis kehtib kõigis EL-i liikmesriikides ühesugusena ja laskekõlbmatute relvade markeerimise lisanõudeid Eestis ei kehtestata. 6 Tulirelvadirektiivi I lisa III osa teise lõigu kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette, et pädev asutus kontrollib laskekõlbmatuks muutmise meetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Samuti peavad EL-i liikmesriigid nägema ette korra, mille kohaselt antakse tulirelva laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend või muu dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 artikli 4 kohaselt markeeritakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad II lisas esitatud vormi kohase ühtse ainulaadse märgistusega, et näidata, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kontrolliasutus kinnitab märgistuse igale tulirelva laskekõlbmatuks muutmise eesmärgil muudetud osale ja see märgistus peab vastama järgmistele kriteeriumidele: a) see on selgelt eristatav ja seda ei saa eemaldada; b) see sisaldab teavet liikmesriigi kohta, kus laskekõlbmatuks muutmine toimus, ja kontrolli- asutuse kohta, kes laskekõlbmatuks muutmise kohta tõendi väljastas; c) tulirelva algne seerianumber (algsed seerianumbrid) säilitatakse. Laskekõlbmatule relvale kantakse järgmised andmed: , kus 1) on laskekõlbmatuks muutmise märgis; 2) on tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riigi ametlik rahvusvaheline kood; 3) on tulirelva laskekõlbmatust sertifitseerinud üksuse tunnus; 4) on laskekõlbmatuks muutmise aasta. Täielik märgis kinnitatakse üksnes tulirelva raamile, kuid laskekõlbmatuks muutmise märgis (1) ja tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riigi kood (2) kinnitatakse kõigile teistele olulistele osadele. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse laskemoona markeerimise nõuded. Eelnõu kohaselt kehtestatavad nõuded jäävad samaks võrreldes vanas määruses esitatud nõuetega. Laskemoona markeerimisel kannab markeerija laskemoona väikseimale üksikpakendile vähemalt järgmised andmed: 1) valmistaja nimi; 2) partii number; 3) kaliiber; 4) laskemoona liik. Need nõuded on kooskõlas ka tulirelvadirektiivi artikli 4 lõikega 2, mille kohaselt nõuavad liikmesriigid tervikliku laskemoona iga väikseima üksikpakendi märgistamist nii, et sellel oleks näidatud valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliiber ja laskemoona liik. Eelnõu §-s 12 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. aasta määrus nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“. Eelnõu §-s 13 nähakse ette, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 7 Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ ja direktiiviga 2017/853. Sellega seoses on määruse pealkirjale lisatud ka normitehniline viide nendele direktiividele. Samuti on eelnõu kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus. Täpsemini on EL-i õigusaktidele vastavust kirjeldatud seletuskirja asjakohaste sätete selgitustes. 5. Määruse mõju Määrusega kaasnev mõju Politsei- ja Piirivalveametile on ebaoluline. Ka edaspidi ei markeeri Politsei- ja Piirivalveamet tulirelvi ega nende olulisi osi ise, vaid kohustub korraldama nende markeerimise. See tähendab, et markeerimisteenus ostetakse sisse eraettevõtjatelt. Määruse rakendamisega kaasneb mõju RelvS-i alusel vastavat tegevusluba omavatele isikutele (majandustegevuse registri andmetel on registreeritud 74 ettevõtet, kellel on õigus tulirelvi käidelda). Selliseid ettevõtteid ei ole Eestis palju. Enamus neist kasutab markeerimiseks vana mehaanilist rauale löömise viisi, kuid on ka tegevusloa omanikke, kes on investeerinud kaasaegsesse lasermarkeerimise tehnoloogiasse. Praegu Eestis tulirelvi ja nende olulisi osi olulisel määral ei valmistata, mistõttu võib eeldada, et markeerimisreeglite muutumine ei mõjuta Eesti ettevõtjaid oluliselt. Seni on markeerimist vaja olnud eelkõige leidrelvade tsiviilkäibesse registreerimisel ja kolmandatest ehk EL-i välistest riikidest, kus puudub kohustus eraldiseisvate tulirelva oluliste osade markeerimiseks, sisseveetavate vahetatavate relvaraudadega püsside lisaraudade markeerimisel. Tulirelvade ja nende oluliste osade markeerimise mahu prognoosimisel tugineme 2018. aasta 11 kuuga kolmandatest riikidest sisseveolubade väljastamise arvule. Peamiselt USA-st, Türgist ja Iisraelist on tegevusloaga relvakaupmehed saanud õiguse sisse vedada ühe sileraudse püssi, 60 vintraudset püssi, 20 tulirelva olulist osa relvaluku näol ja 20 püstolit. Järgmisel aastal on maaletooja pärast nende relvade või tulirelva oluliste osade sissevedu kohustatud kandma tootja markeeritud olulistele osadele ka riigitunnuse EST. Kui tootja markeeringut ei ole, kantakse olulisele osale nii riigitunnus EST kui ka identifitseerimisnumber. Kui Eesti maaletooja veab teisest EL-i liikmesriigist Eestisse tulirelvi, mis on valmistatud teises EL-i liikmesriigis enne 1. jaanuarit 2019, ei ole maaletooja kohustatud tulirelva olulisi osi uuesti veel kord markeerima. Kuna praegusel relvaturul müüdavad tulirelva olulised eraldi osad on tootja nõuetekohaselt markeerinud juba varem, nende markeerimist Eesti maaletoojalt ei nõuta. Markeeritakse muu hulgas leidrelvi. Markeerimist vajavate leidrelvade (mis registreeritakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris ning kantakse see järel isiku relvaloale) osakaal ei ole märkimisväärne. Leidrelvade markeerimise korraldab Politsei- ja Piirivalveamet kaasates selleks eraettevõtjaid. Leidrelvade markeerimise kohustus on ka kehtiva regulatsiooni järgi ning uue määrusega täiendavaid nõudeid ei kehtestata, mistõttu ei kaasne sellega olulist mõju. 1. jaanuarist 2019 laieneb tulirelva oluliste osade nimistu, kuhu lisanduvad relvaraam, püstolikelk, relva lukukoda, sulgur. Loetletud relvaosade praegused omanikud kohustuvad ühe aasta jooksul taotlema nende osade registreerimist ja relvaloale kandmist, kusjuures, uute nõuete kohaselt tuleb markeerimata osad selle protsessi käigus ka markeerida. Politsei- ja 8 Piirivalveamet väljastab info relva olulisi osi markeerivate isikute kohta, markeerimiskulud kannab olulise osa omanik. Siseministeeriumil ei ole ülevaadet, kui palju praegu selliseid tulirelva olulisi osi inimeste valduses on ja palju on omanikke, kes soovivad need kanda oma relvaloale. Omanikul on võimalus anda mittevajalik või katkine tulirelva oluline osa üle Politsei- ja Piirivalveametile hävitamiseks ning sellega ei kaasne omanikule mingeid rahalisi kulutusi. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste jõustumisega ei kaasne riigieelarvesse tulusid ega kulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal samal ajal relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 9