Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 01.07.2024 Dokument on edastatud e-posti teel VAKO’le ja hankija esindajale Riigihanke nr: 279899 „Kiviõli kaugküttepiirkonnas soojuse ost 2026-2038“ Vaidlustaja: KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Registrikood 12453072 Turu tn 3, Kiviõli linn, 43125 Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Esindajad: vandeadvokaat Veiko Viisileht vandeadvokaat Maksim Kozlov Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Kiviõli Soojus Registrikood 10245027 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Aasa tn 19, 43125 Esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers JeweLex Advokaadibüroo OÜ Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41531 Ida-Virumaa Telefon: + 372 337 6767 GSM: + 372 5082311 E-post: [email protected] VASTUS hankija 26.06.2024. a menetlusdokumendile Vaidlustaja taotlused: 1. Riigihangete vaidlustuskomisjonil teha RHS § 195 lg 10 alusel taotlus Rahandusministeeriumile riikliku järelevalve teostamiseks. Sellise taotluse tegemisel peatada hankemenetlus riigihankes nr 279899 kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. 2. Kohustada Aktsiaseltsi Kiviõli Soojus viima riigihanke viitenumbriga 279899 alusdokumentide osaks oleva hankedokumendi punktid 1.4.6, 2.1, 2.2, 6.2.3, 6.3.3, 9.2.; tehnilise kirjelduse punktid p 2.1, 2.2, 2.3, 3.1, 3.8; hankelepingu punkt 1.3 ja hankelepingu lisa 3 ning lisa 4 kooskõlla õigusaktide nõuetega. 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Aktsiaseltsi Kiviõli Soojus kanda ning mõista Aktsiaseltsilt Kiviõli Soojus KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud kulud summas 7956 eurot (sh riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud 6676 eurot). Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee I Asjaolud 1. Aktsiaselts Kiviõli Soojus viib läbi riigihanget nr 279899 „Kiviõli kaugküttepiirkonnas soojuse ost 2026-2038“. Vaidlustaja esitas Hankes 19.06.2024. a vaidlustuse ja taotles RHAD’i kooskõlla viimist õigusaktide nõuetega. Hankija on esitanud 26.06.2024. a vaidlustusele vastuse ja pikendas pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni 22.06.2024 (algselt 01.07.2024). VAKO on andnud menetlusosalistele täiendavad tähtajad seisukohtade esitamiseks: 01.07.2024 ja vastamiseks 04.04.2024. a. 2. Käesolevaga esitab vaidlustaja tähtaegselt oma täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hankija vastus on üldine ega käsitle sisuliselt vaidlustaja poolt tõstatatud probleeme RHAD’iga. Vaidlustaja jääb täies ulatuses 19.06.2024. a vaidlustuses esitatud argumentatsiooni juurde. Samuti lähtub vaidlustaja vaidlustuses defineeritud lühenditest. Seoses hankija vastusega märgime ja taotleme täiendavalt järgmist. II Vaidlustaja seisukoht ➢ Hankija kehtestatud RHAD on vastuolus selle aluseks olevate ja valdkonnas kohalduvate õigusaktidega. Hankija vastus seda asjaolu ümber ei lükka. Hankija on teinud põhimõttelise vea – nii KKütS, MKM Määruse kui KliM Määruse kohaselt peab Hanke näol olema tegemist sooja ostmise konkursiga, kuid RHAD eirab seda. RHAD kohustab pakkujat ehitama seadusest kitsama valiku energiaallikatega uue sooja tootmise käitise, et saada toetust, mille taotlemine ei ole ega saagi olla Hankes kohustuslik. 3. Hankija 26.06.2024. a vastusest (edaspidi Hankija vastus) nähtub põhimõtteline väärarusaam kohalduva regulatsiooni ja RHAD’i probleemide osas. HD preambulas on märgitud Hanke aluseks olevad õigusaktid, sh RHS, KKütS, KliM Määrus ja MKM Määrus. Samas on vaidlustatud RHAD’i sätted kõigi nende õigusaktidega, st isegi KliM Määrusega, vastuolus. 4. Ei saa olla ega tekkida mõistlikku vaidlust, et KliM Määrus sätestab Euroopa Liidu toetuse andmise ja kasutamise tingimused. Laiem eesmärk on arusaadavalt Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine, antud juhul Kiviõli linnas. Kuid KliM Määrus konkreetselt sätestab tingimused ja korra, mida tuleb järgida, kui soovitakse saada toetust uue, taastuvenergial põhineva käitise ehitamiseks. Siin peitubki RHAD’i põhimõttelise probleemi sisu: kogu RHAD on üles ehitatud selliselt, et see vastaks KliM Määrusele – sh nõuded pakkujale, uuele käitisele, energiaallikatele, jne. Ehk kogu RHAD on üles ehitatud uue käitise ehitamiseks toetuse saamise loogikale ja nõuetele, kitsendades seega oluliselt pakkujate ja hilisemalt ka soojatarbijate võimalusi, raisates arusaamatult avalikke ressursse. Samas puudub vaidlus, et pakkuja ei pea toetust taotlema ega saama (Hankija vastuse punktis 2.2 on seda kinnitatud). Seega on RHAD’i viited KliM Määruse nõuete täitmise kohustuslikkusele selgelt ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud. Ka Hankija vastusest ei nähtu mistahes asjakohaseid põhjendusi, miks on Hange just selliselt üles ehitatud ja kuidas on RHS § 3 kontekstis põhjendatud, et kõik pakkujad peavad täitma toetuse saamiseks vajalikud nõuded ja tingimused isegi siis, kui nad toetust ei taotle. 5. KliM Määruse seletuskiri märgib: „Kui konkursil osaleja täidab toetuse saamise tingimused, siis saab ta soojuse hinna pakkumuses arvestada toetuse summaga. Soojuse ostu konkursil saab teha pakkumuse ka ilma toetust taotlemata.“ KliM Määruse seletuskirjas on muu hulgas toodud, et kui pakkuja teatud tegevus ei vasta KliM Määruses toodud nõutele, siis vastava tegevusega seotud kulu ei ole lihtsalt abikõlblik, s.o ei ole kaetud toetusega. Nii näiteks on KliM Määrus seletuskirjas toodud, et „Olemasoleva soojuse tootmisjaama rekonstrueerimise kulu ei ole 2  abikõlblik, kuna meetme eesmärgiks on uue soojuse tootmise jaama ehitamine Kiviõli kaugkütte võrgule. Abikõlbmatu on fossiilkütust kasutava katelseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisega seotud kulu.“ Sellised piirangud toetuse saamisele on KliM Määruse laiemaid eesmärke arvestades igati mõistetavad. Kuid nagu rõhutatud, siis toetuse saamine ei olegi Hanke puhul vajalik ehk pakutav soojusenergia ei peagi olema abikõlblik. 6. Hankija vastuse punktis 2.6 on ekslikult märgitud, et „Klim Määruse kohaselt peab hankija läbi viima riigihanke (nt § 4 p 2, § 12 lg 1), mitte vaidlustaja poolt käsitletava ostumenetluse. Üldteadaolevalt viiakse riigihange läbi RHS alusel“. Siit nähtub üks olulistest hankija eksimustest, mille tõttu on RHAD õigusvastane. KliM Määruse § 12 lg’s 1 on sätestatud, et määruse alusel toetuse taotlemiseks peab taotleja olema esmalt hankijaga läbi viidud riigihanke tulemusel sõlminud hankijaga hankelepingu soojuse ostuks. Määruse seletuskirja kohaselt (vt lk 2) ongi sellise hanke näol tegu KKütS § 141 kohase soojuse ostu konkursiga. KKütS § 141 lg 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega konkursi korraldamise korra ning pakkumiste hindamise metoodika, et hinnata KKütS § 141 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingute sõlmimise ja investeeringute tegemise vastavust seaduses sätestatud tingimustele. Viidatud konkursi korraldamise kord on MKM Määrus ehk „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika“. Seega sätestab KliM Määruse § 12 lg 1, et vaidlusalune Hange peab olema soojuse ostu konkurss, millele kohaldub nii KKütS § 141 kui ka MKM Määrus. 7. Samuti tulenevad nii KliM Määrusest, selle seletuskirjast kui ka KKütS § 141 ja MKM Määrusest mitmed hankija avalikustamise, teavitamise ja kooskõlastamise kohustused nii avalikkuse kui Konkurentsiameti suunal, mida hankija ilmselt praegu täitnud ei ole, arvates ekslikult, et tegemist ei ole sooja ostu konkursiga. Vastavaid kahtluseid ja viiteid nõuete mittetäitmisele ei ole Hankija vastuses üldse käsitletud, seega võib mõistlikult eeldada, et probleem on vaikimisi omaks võetud. 8. Asjaolu, et hankija tahab soodustada pakkuja poolt KliM Määruse alusel toetuse taotlemist ja saamist, ei tähenda, et hankija võiks RHAD’i kehtestades eirata KKütS’i (mis seadusena on kõrgemalseisev õigusakt kui KliM Määrus) ja MKM Määrust ning seeläbi põhjendamatult konkurentsi piirata ja rahalisi vahendeid ebaefektiivselt kasutada. Vaidlustaja rõhutab, et siin ei ole küsimus selles, et hankija saab ise määratleda, mida ja millistel tingimustel ta hangib. Selline õigus hankijal loomulikult on. Kuid hankija ei saa Hanget korraldades eirata valdkonnaspetsiifilist eriregulatsiooni, mille järgimine on kohustuslik (ning mille kohaldumist on hankija ise HD preambulas rõhutanud ja mille kohaldumist rõhutab ka KliM Määrus ning selle seletuskiri). 9. KKütS § 1 lg 1 sätestab, et seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Lõike 2 kohaselt peavad lõikes 1 nimetatud tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Selliste põhimõtete järgimiseks tuleb lähtuda KKütS § 141 lg’s 1 sätestatust, kusjuures viide „Võimaluse korral eelistatakse /…/“ tähendab, et see loetelu võib vajaduse korral olla laiem (kui muud võimalust pole), kuid loetelu täiendavalt kitsendada ei ole võimalik. Just seda on aga hankija toetuse saamise nimel õigusvastaselt teinud, jättes energiaallikana välja mh uttegaasi. Uttegaasi kaasamise vajadust (selle eelistamist!) sellise soojuse ostu konkursi korraldamisel reguleerib aga ka MKM Määrus § 13 lg 2, mis sätestab: „Pakkumiste hindamisel lähtub võrguettevõtja kriteeriumitest, mis tagavad kogu võrgupiirkonna tarbijate soojusvarustuse kõige soodsama hinnaga, eelistades võimaluse korral valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat.“ 3  10. Hankija vastuse punktis 2.3. esitatud väide, et vaidlustaja eesmärk on saada põhjendamatu konkurentsieelis, ei vasta tõele. Hankija eesmärk vaidlustuse esitamisel on, et hankija viiks RHAD’i kooskõlla õigusaktidega nõuetega ja kõrvaldaks vastuolu RHS’iga ning hanke alusena nimetatud õigusaktidega (KKütS, MKM Määrus, KliM Määrus), et pakkujatel (sh vaidlustajal) oleks võimalik osaleda, esitada Hankel pakkumus, see mõistlikult hinnastada ja parimal juhul Hange võita. Arvestades hetkel kehtivat, õigusvastast ja ebaselgelt RHAD’i, ei ole see võimalik. 11. Hankija vastuse punktis 2.6. on hankija justkui heitnud vaidlustajale ette, et vaidlustaja soovib müüa hankijale uttegaasi. Vaidlustajale jääb siin etteheite sisu ja mõte arusaamatuks. Samamoodi arusaamatu on hankija viide, et hankija on lähtunud „eelkõige KliM Määruse nõuetest, sest vastasel juhuks muutuks KliM Määrus olemuslikult sisutuks“. KliM Määrus on soojuse ostu konkursi (Hanke) kontekstis vaid lisavõimalus pakkujale saada teatud tingimuste täitmisel toetust kuni summas 5 miljonit eurot. Samas on hankija nõustunud, et pakkuja ei peagi toetust taotlema ega saama, millisel juhul oleks KliM Määrusest lähtumine „olemuslikult sisutu“ niikuinii, kuid samas ka ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv nõue. Ka KliM Määruse seletuskirjast, ministeeriumi selgitustest jm nähtub, et toetus on vaid üks võimalus, mida ei pea taotlema ega saama. Hankija ei ole RHAD’i kehtestades seda mõistnud, vaid on kogu Hanke ja kõik pakkujad kehtestatud tingimuste kaudu nö vägisi ja õigusvastaselt sidunud toetusega. ➢ Antud juhul peab hankija Hanke näol läbi viima soojusenergia ostu konkursi, mitte nõudma uue taastuvenergiaallikatele tugineva käitise ehitamist, mis oleks vajalik vaid toetuse saamiseks. Lisaks on uue käitise ehitamise nõudmine vastuolus MKM Määrusega ja KKütS § 1 lg’ga 2 ning § 141 lg’ga 1. Hankija vastus jääb selles küsimuses arusaamatuks ja vastuoluliseks. 12. HD punkt 2.2 sätestab: „Hanke eesmärgiks on Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumine põlevkivitööstusest taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatõhusa käitise ehitusega, selles soojuse tootmine ja toodetud soojuse müümine hankijale 12 (kaheteistkümneks) aastaks sõlmitava hankelepingu alusel.“ Vaidlustaja hinnangul on selline Hanke eesmärk õigusvastane, arvestades KKütS ja MKM Määruse regulatsiooni. Tegemist peab olema KKütS §’s 141 sätestatud soojuse ostu hankega, mitte sisuliselt ehitushankega. Ainuke põhjus, miks hankija RHAD’is nõuab uue, teatud tingimustele vastava käitise ehitamist, on KliM Määrusest tulenev nõue, et toetust saab vaid uus, konkreetsetele tingimustele vastav käitis – vt ülal p 5 „meetme eesmärgiks on uue soojuse tootmise jaama ehitamine“. Samas, jällegi, toetuse taotlemine ja saamine ei ole ega saagi olla kohustuslik, seega on RHAD ja vastavad tingimused põhjendamatud. 13. Isegi, kui hankijal oleks soojuse ostmise konkursi raames õigus nõuda pakkujatelt käitise ehitamist (millega vaidlustaja ei nõustu), puuduvad mistahes põhjendused (sh ammugi ei saa siin olla ressursisäästu või keskkonna säästmise küsimust), miks ei võiks juba olemas olevat käitist ümber ehitada keskkonnasäästlikumale energiale või täielikult taastuvenergiale. Hankija peab võimaldama ka olemasoleva käitise asendamist ja ümberehitamist. MKM Määruse § 1 lg 2 sätestab samuti olemasolevate tootmisseadmete asendamise võimaluse. Uue käitise ehitamise nõudmine (olenemata toetuse mittetaotlemisest) olukorras, kus oleks võimalik ümber ehitada juba olemasolev käitis, on ilmselgelt ebaproportsionaalne ning vastuolus rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise ning hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise põhimõtetega. Samuti on see vastuolus KKütS § 1 lg’ga 2 ja MKM Määruse § 13 lg’ga 2, mille kohaselt peab hankija lähtuma kriteeriumitest, mis tagavad kogu võrgupiirkonna tarbijate soojusvarustuse kõige soodsama hinnaga. 14. Vaidlustaja on antud teemat käsitlenud oma vaidlustuse punktis 21. Hankija vastuse punktis 2.7. 4  on sellele vastuseks vaid poolkrüptiliselt märgitud, et „/…/ termin „ehitamine“ hõlmab erinevaid tegevusi (EhS § 4). Kui vaidlustaja eesmärgiks on ehitada taastuva(te) energiaallika(te) põhine soojuse tootmise käitis, siis selleks takistused puuduvad.“ Hankija vastusest, nagu ka RHAD’ist, ei ole aru saada, mida hankija on selle vastusega mõelnud ja mida ta siis enda arvates hangib. Siin justkui viidatakse EhS § 4 üldise viite abil kaudselt võimalusele ka olemasolevat käitist ümber ehitada (?), kuid isegi seda ei ole hankija selgelt välja öelnud. RHAD ja selle läbivad viited KliM Määruse nõuete kohustuslikkusele (mis ühemõtteliselt nõuab täiesti uue käitise ehitamist) seda ei võimalda. Seega on RHAD’i regulatsioon ja hankija vastavad selgitused ebaselged, pakkujaid eksitavad ja vastuolulised. Selliselt ei ole pakkujatel mõistlikult võimalik esitada pakkumust, mis oma sisus eeldaks väga suuremahuliste ja oluliste investeeringute tegemist vähemalt 12 aastaks. RHAD on vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3). ➢ Vaidlustaja jääb ka teiste vaidlustuses esitatud argumentide juurde, millele Hankija vastusest asjakohast ja sisulist käsitlust ei nähtu – sh et TK p 3.1, HL p 1.3 ja HL lisa 3 ning HL lisa 3 on koosmõjus ebaselged, läbipaistmatud ja ebaproportsionaalsed ning tekitavad olukorra, kus pakkujad peavad hinnastama oma pakkumuse absurdselt kalliks ja/või võtma äärmiselt karmi ja suure äririski, mille kaudu saab hankija tema majandustegevust enda suva järgi tõsiselt kahjustada (ostetava soojuse kogus võib kõikuda kuni 3x, kuid ehitatav käitis peab suutma alates 2028. a välja anda maksimumi). Ka see on vastuolus RHS §’iga 3 (vt vaidlustuse p 22-25). II Palume vaidlustuskomisjonil pöörduda RHS § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega. Sellise taotluse tegemisel palume hankemenetlus peatada kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. 15. RHS § 195 lg 10 sätestab, et vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse käesoleva seaduse § 208 lõikes 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. RHS § 208 lg 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 16. Vaidlustaja on seisukohal, et arvestades Hanke osas esile toodud probleeme, samuti Hankija vastuses probleemide sisulist mittekäsitlemist (st eiramist), on RHAD niivõrd problemaatiline, et see ei võimalda Hanke jätkamist. Nagu vaidlustuses ja käesolevas menetlusdokumendis põhjendatud, on Hange ainuüksi oma eesmärgi ja eseme osas vastuolus nii RHS §’ga 3 kui ka KKütS, KliM Määruse ja MKM Määrusega. Hanketingimuste parandamine tekitaks nö vigase lapiteki efekti ega võimalda hankija eesmärke ikkagi õiguspäraselt saavutada. Lisaks, Hanke aluseks olevast KliM Määrusest, selle seletuskirjast ning ka KKütS § 141 ja MKM Määrusest tulenevad hankijale avalikustamis- ja teavitamiskohustused/kooskõlastuskohustused nii avalikkuse kui Konkurentsiameti suunal, mida hankija ilmselt praegu täitnud ei ole ning halvimal juhul võib toetuse saamist eeldades pakkumuse teinud pakkuja hiljem teada saada, et kooskõlastamis- ja avalikustamisnõuete rikkumise tõttu toetust ei saadagi. Sellest tulenevalt taotleb vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon teavitaks Rahandusministeeriumi RHS § 195 lg 10 alusel ja peataks vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 17. Kui vaidlustuskomisjon sellise taotluse teeb, palun enne vaidlustuse läbivaatamist peatada Hankemenetlus vaidlustusmenetluse lõppemiseni, kuivõrd menetluses lõpptulemuse 5  saavutamine võib kesta kauem kui pakkumuste esitamise tähtpäev Hankes (22.07). Hankemenetluse peatamise põhjendused on vaidlustaja toonud vaidlustuse punktis III ja vaidlustaja jääb vastava põhjenduse juurde. III Taotlus vaidlustaja menetluskulude väljamõistmiseks hankijalt RHS § 198 lg 1 alusel 1. RHS § 198 lg 1 sätestab, et vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 3 või 7 sätestatud alusel või punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2. Vaidlustaja menetluskulud vaidlustusasjas on järgnevad: a. Riigilõiv vaidlustuse esitamise eest: 1280 eurot (vaidlustuse lisa 1). b. Lepingulise esindaja kulud 01.07.2024. a seisuga summas 6676 eurot. 3. Lepingulise esindaja poolt on 01.07.2024. a seisuga õigusabi osutatud mahus 33 h ja 24 minutit, summas 6676 eurot (käibemaksuta). Õigusabi tunnitasu maksumus on olnud ühe esindaja puhul 190 eurot (16,9 h, 3211 eurot) ja teise esindaja puhul 210 eurot (16,5 h, 3465 eurot), käibemaksuta. Teostatud tööde detailne nimekiri ja teostaja on nähtav lisana 1 esitatud kliendiaruandelt. 4. Vaidlustaja kinnitab, et kõik nimekirjast nähtuvad kulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Vaidlustaja on käibemaksukohuslane ja taotleb kulude hüvitamist käibemaksuta summana. Vaidlustaja hinnangul on kulud olnud vajalikud ja põhjendatud vaidlustaja huvide kaitseks. Kahe esindaja kasutamine on asja spetsiifilisust ja kaugkütte reguleeritud valdkonna, asjaga seotud õigusaktide rohkust ja keerukust arvestades olnud samuti põhjendatud, tööd dubleeritud ei ole. 5. Eelnevast tulenevalt taotleb vaidlustaja, et VAKO määraks kindlaks vaidlustaja menetluskulude rahalise suurus summas 1280 eurot + 6676 eurot = 7956 eurot ja mõistaks selle välja hankijalt vaidlustaja kasuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ ______________________ Veiko Viisileht Maksim Kozlov vandeadvokaat vandeadvokaat Lisatud: 1. õigusabi ajakannete nimekiri 6