Kiri

Mart Võrklaev Rahandusministeerium Meie 01.07.2024 nr 4-1/5184 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 Austatud rahandusminister Vastavalt Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud juhistele kinnitan, et riigi eelarvestrateegia 2025-2028 rahastamiskava õigusriigi tulemusvaldkonna usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi osas on kuluarvestuse infosüsteemi sisestatud. Valitsemisala hoonestatud kinnisvara juhtimiskava on Rahandusministeeriumi edastatud. Vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5 edastame 2025-2028 usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi projekti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson justiitsminister Lisa: 2025-2028 usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi projekt Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kairi Jürgenson Rahandusministeerium Marju Saar Kairi Sirkel 55541109 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse eesmärk justiitssüsteemiga riik Valdkonna Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on arengukava tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga Programmi nimi Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe Programmi periood 4 aastat (2025-2028) Peavastutaja Justiitsministeerium Kaasvastutajad (oma Esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, valitsemisala Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Patendiamet, Andmekaitse asutused) Inspektsioon, vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda Sissejuhatus Tulemusvaldkonna eesmärgid on seatud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Valdkonna arengukava ei koostata. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks loodud „Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm“ koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Tegevusi viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglateenistus. Programmi eesmärkide saavutamise, mõõdikute seiramise ja rahaliste vahendite planeerimise eest vastutab Justiitsministeerium. Mitmed strateegilised eesmärgid on sõnastatud Riigikogu poolt heaks kiidetavates poliitika põhialustes, millega määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad strateegilised dokumendid on Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 ja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 ning vanglateenistuse strateegia 2023-2027. Programm aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke.  Õiguskaare digitaliseerimine, s.o arendada justiitssüsteemi infosüsteeme selliselt, et kogu protsess on terve elukaare ulatuses digitaalne (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B).  Õiguspoliitiline suund püüdleb selle poole, et Eesti õiguskeskkond oleks nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja konkurentsivõimeline („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C).  Vägivaldsete kuritegude vähendamiseks viiakse ellu 2021. aastal valitsuses kinnitatud vägivalla ennetamise kokkulepet, otsitakse võimalusi taasühiskonnastamise tõhustamiseks, noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks ning arendatakse välja usaldusväärne retsidiivsuse ja eluolu monitooringu süsteem („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). Programm keskendub selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 (2025) (2026) (2027) (2028) Koht Maailma vabaduse Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus edetabelis „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ Allikas: Freedom House Inimeste hulk, kes tunneb end oma kodukandis pärast 70% >70% >70% >70% >70% pimeda saabumist turvaliselt Allikas: Justiitsministeerium World Justice Project õigusriigi indeks 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Allikas: World Justice Project Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis 9 <15 <15 <15 <15 kriminaaljustiitssüsteemi alakategoorias Allikas: World Justice Project Kinnipeetavate arv 100 129 <140 <130 <120 <110 000 elaniku kohta Allikas: Justiitsministeerium Programmi 2024 2025 Eelarve prognoos rahastamiskava eelarve eelarve2026 2027 2028 Programmi kulud 218 264 764 216 189 116 215 095 479 216 294 423 216 388 143 Intellektuaalse omandi 4 903 601 0 0 0 0 valdkonna rakendamine Karistuste täideviimise 76 638 409 75 863 663 75 353 333 75 307 989 75 316 565 korraldamine Kesksete IT-teenuste osutamine teistele 2 120 404 1 983 686 1 983 686 1 983 686 1 983 686 valitsemisaladele Konkurentsivõimelise 0 13 051 117 12 904 330 12 982 273 12 982 273 ärikeskkonna tagamine Kriminaalpoliitika kujundamine ja 39 541 409 37 313 154 37 216 020 37 559 433 37 644 577 elluviimine, sh ennetus Õigusemõistmise ja 85 581 265 79 338 088 79 612 419 80 434 718 80 434 718 õigusteenuste tagamine1 Õigusriigi ja õigusloome2 9 479 676 8 639 408 8 025 691 8 026 324 8 026 324 kvaliteedi tagamine 1 Enne 2025. aastat oli tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine 2 Enne 2025. aastat oli tegevus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine 2 Hetkeolukorra analüüs Õiguskord on oma olemuselt süsteemne ning pidevalt ajas muutuv. Samas on oluline, et säiliks selle stabiilsus ja selgus, tagades õiguse kasutajate teadlikkuse normidest ja võimekuse neid järgida. Õiguskord aitab tagada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust ning võimaluse pakkuda selleks uuenduslikke lahendusi. Justiitsministeeriumil on keskne roll õigusruumi kujundamisel, toetades õiguslikult nüüdisaegsete, atraktiivsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste väljatöötamist, sh rõhudes põhiõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine, kus kodanikel on võrdne õigus õigusloomes kaasa rääkida. Õiguslike lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest, et aasta-aastalt vähendada õigusloome regulatiivset koormust. Õigusloome mahu vähendamisele aitab kaasa eelnõu koostamisele eelneva esmase analüüsi, sh väljatöötamiskavatsuse järjepidev nõudmine. Oluline on hinnata regulatiivsete muudatuste mõjusid – keda ja kuidas plaanitavad muudatused mõjutavad. Senisest enam tuleks pärast seaduste rakendumist hinnata muudatuste tegelikke mõjusid, kasutades selleks järelhindamist. Riigid ei ole omavahelises konkurentsis mitte ainult majanduse ja elukeskkonna, vaid ka õiguskorra poolest, kus riikide vahel on tekkinud reaalne konkurents ettevõtete jaoks atraktiivseima ärikeskkonna pakkumisel. Suurima tulu maksude ja loodud töökohtade näol saab riik, mis suudab kujundada kõige ettevõtjasõbralikuma ärikeskkonna. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Varasemast veelgi olulisemaks on muutunud riigiasutuste töö läbimõeldud korraldamine, samuti isikute ja riigi vahelise suhtluse lihtsustamine. Eeltoodu tulemusena säilitame või parandame Eesti positsiooni erinevates riikide keskkonda hindavates edetabelites (nt Maailma vabaduse edetabelis on oluline säilitada „vaba“-staatus). Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome põhimõtteid. Järgmiste aastate väljakutseks on seetõttu jätkuvalt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine ja rakendamine, mis moodustab mahuka osa ministeeriumi igapäeva tegevustest. Tagada tuleb perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi inim- ja põhiõigusi kaitsev õiguskeskkond, sh rahvusvahelisel tasandil ja piiriülese koostöö raames. Soodsa ja kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel on oluline roll majandustegevust reguleerival seadusandlusel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne, sh tuleb nutikalt kasutada tehnoloogia ja digimaailma võimalusi riigi ja ettevõtjate vahelises suhtluses. Nii seadusandluse kui riikliku järelevalve kaudu peab riik tagama intellektuaalse omandi kaitse ning toetama vaba konkurentsi ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Muu hulgas on oluline, et rõhk on ennetusel ning toetamisel. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – ootus turvalisele Eestile on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“3. Ühelt poolt peavad olema tagatud ohvrite vajadused ning teiselt poolt toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Samuti peab kriminaaljustiitssüsteemis tagama õiguskaitsetöötajate (sh kohtud, prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)) võimekuse kasvu ning süüteomenetluse digitaliseerimise. Oluline on investeerida nii EKEI seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid 3 Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamise vastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Kõikide nende teemade puhul on oluline kohalike omavalitsuste aktiivne kaasatus, sest nemad on kodanikele kõige lähemal. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud, ent kohalikul tasandil ellu viidud ning toimuma koostöös partneritega. Kuritegevuse määr on viimase 15 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 26 000 kuritegu (2023: 27 465), tõusuteel on varavastased kuriteod ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast üsna väike. Eestis peab vaid 1% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7% (võrdlusena Rootsis 36%)4. Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud5, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged.6 Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ärakandmist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste kui ka taastava õiguse laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada. Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavam on nii erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) kui ka õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Tõhusa õigusriigi kehtivuse ja toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Eestis on 2002. aastal kasutusele võetud elektrooniline Riigi Teataja, milles avaldatud seaduste ja määruste muudatuste alusel ajakohastatud terviktekstidele on antud õigusjõud. 2010. aastast on kehtiva õiguse ainsaks allikaks Riigi Teataja võrguväljaanne. Vajalik on jätkuvalt koondada oluline õigusteave Riigi Teatajasse ja kaasajastada õigusteabe kättesaadavust kasutajate vajadustest lähtuvalt. Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused. Eeltoodu saavutamist toetab läbivalt rahvusvaheline koostöö ja tehnoloogiliste lahenduste laialdasem kasutusele võtmine. Arvestades isikute piiriülese liikumise suurenemist mängib rahvusvaheline koostöö aina suuremat rolli tõhusama ja inimkeskse õigusruumi kujundamises ning õiguste jõustamises. 4 Standard Eurobarometer 98. 2023. Winter Eurobarometer 2022-2023. 5 2023. a juuli seisuga oli esmakordselt Eesti vanglates karistust kandmas alla 2000 kinnipeetava (03.07.2023: 1994). Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022 – 27 (https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/tapmised-ja-morvad/). 6 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 4 Ühiskonna heaks toimimiseks on vaja, et õigusruum oleks arusaadav ja terviklik ning õigusemõistmine tõhus. Olulised tegevused  Õiguskaare digitaliseerimine Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist. Tegevuse raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Eesmärk on masinloetavate andmete kasutuselevõtu kaudu hoida kokku kulusid, muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi ning arendame infosüsteeme, digitaalset võimekust kohtuekspertiiside läbiviimisel ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses. Püüdleme tõhusa kriminaalõiguse ja selle rakendamise poole. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega. Läbi infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu saame aidata kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, kui ka intellektuaalse omandi õiguste tagamisele. Arendamisel olev digitaalne ja kõigile jälgitav koosloome keskkond koondab tulevikus kogu Eesti elu mõjutava õigusloomeprotsessiga seotud teabe ühte kohta, katab kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni ja võimaldab huvirühmade ning ekspertidega koostöös avatumat poliitika- ja õigusloomet.  Kodanikukesksed teenused Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi.  Konkurentsivõimeline ärikeskkond Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiitsministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine. Õiguskindlad kohturegistrid, milles sisalduvad andmed on kvaliteetsed ja ajakohased ning mille pakutavad teenused on kasutajale mugavad aitavad kujundada ettevõtjale lihtsama ning mugava tegutsemise keskkonna. Registriandmete avaldamise ja tasuta kättesaadavaks tegemisega elavdame majandust, suurendame avaliku sektori tegevuse läbipaistvust, pakume kasulikku informatsiooni (ettevõtetele, riigiasutustele nii Eestis kui ka välisriikides), aitame tuvastada korruptsiooniriske. Toimiv ärikeskkond vajab tõhusat võimalust kaitsta oma õigusi. Kohtumenetlus peab olema osalistele arusaadav ning igas kohtuastmes toimuma mõistliku aja jooksul ja kvaliteetselt. Jätkuvalt on prioriteediks võitlus majanduskuritegevusega.  Tõhus kriminaalõigus Jätkatakse tegevusi, et kriminaaljustiitssüsteem oleks läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus peab olema arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Viime ellu tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust, toetame kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine). Soodustame järk-järgulist vangistusest vabanemist, et vähendada korduvkuritegevuse riski ja suurendada kinnipeetavate õiguskuulekat toimetulekut. Otsime ja rakendame lahendusi tõusuteel olevate varavastaste kuritegude ja kelmuste ennetamiseks. Tegeleme valdkonnaüleses koostöös noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist. Keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod. 5  Õigushariduse kvaliteet Jätkatakse tööd ning diskussioone õigushariduse kvaliteedi tõstmise teemal, et tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Tartu Ülikooli ning Eesti Teaduste Akadeemiat (Riigiõiguse Sihtkapitali) toetatakse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Jätkub 2022. aastal käivitatud kriminaalõiguse stipendiumiprogramm eesmärgiga toetada kriminaalvaldkonna juristide järelkasvu. Jätkub 2023. aastal käivitatud stipendiumi- ja praktikaprogramm õigusloomejuristide järelkasvu tagamiseks. Meede ja programmi tegevused Meetme mõõdikud on identsed programmi mõõdikutega, mistõttu on need lisatud programmi tutvustuse juurde. Meede Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Meetme eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Meetme kirjeldus: Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu justiitsvaldkonna poliitikaid, toetatakse põhitegevust, arendatakse vajalikke infotehnoloogilisi lahendusi. Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi eesmärkide saavutamiseks on kuus tegevust: õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine; konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine; kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus; karistuse täideviimise korraldamine; õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine; kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele. Programmi Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine tegevus 1 Tegevuse Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, on nüüdisaegne, väärtustab eesmärk: põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet. Tegevuse Riigi- ja haldusõiguse valdkonna seadusloome ja institutsionaalne ülesehitus kirjeldus: peab olema selge ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav, kooskõlas põhiseadusega ja õigusriiklike väärtustega, samuti Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning arvestama riigisisese ja teiste riikide parima praktikaga. Haldustegevus peab olema läbipaistev ja vastutustundlik ning tasakaalus riigi, ettevõtete ja kodanike huvide vahel.  Tagatakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aluseks olevate seaduste kooskõla põhiseaduslike nõuetega, sealhulgas vaadatakse üle erakondade rahastamine ja järelevalve, et tagada ausus ja läbipaistvus poliitilises konkurentsis.  Analüüsitakse põhiseaduslikkuse järelevalve põhimõtteid laiemalt, et hinnata nende vastavust Eesti vajadustele ning tuvastada võimalikud kitsaskohad.  Tagatakse selged ja tõhusad valitsuskorralduse ja haldusorganisatsiooni alused, sh pööratakse eriti tähelepanu haldusjärelevalve toimimisele. Samuti hoitakse põhiseaduslikku tasakaalu avaliku ja erasektori ülesannete jaotuses, sh kontrollitakse, et ei toimuks riigi 6  tuumikfunktsioonide delegeerimist haldusvälistele isikutele ega ka riigi ülemäärast sekkumist valitsusvälisesse sfääri.  Tagatakse kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus, muuhulgas pööratakse tähelepanu automaatsete haldusaktide loomise ning suurprojektide menetlemise toetamisele.  Tagatakse riikliku järelevalve ja korrakaitse jaoks loodud normide vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et need oleks kooskõlas õigusriigi nõuetega. Riigi sekkuv tegevus peab olema võimalikult täpselt kontrollitav ning põhiõigusi vähimal võimalikul moel riivav. Eesmärk on, et riik ei võtaks endale ülemäärast riikliku järelevalve ülesannet seal, kus inimene saab end ise tsiviilõiguslikult kaitsta.  Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.  Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast teadustööd. Tänapäevasele infoühiskonnale sobiv õigusruum tagab isikuandmete ja salastatud teabe kaitse ning austab üksikisiku inimväärikust ja õigust eraelule, tagades riigi usaldusväärsuse andmete töötlemisel ja üldiseks kasutamiseks mõeldud teabe levi.  Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele.  Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine).  Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused).  Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat.  Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. See toimub esmajoones andmehalduses tehnoloogia inimkeskse rakendamise põhimõtete selgitamise ning vastavate juhendmaterjalide väljatöötamise ja koolituste pakkumise kaudu. Suureneb Andmekaitse Inspektsiooni roll nende tegevuste elluviimisel.  Edendatakse valdkonna ekspertide koostööd avalikus sektoris. See toimub lähiaastatel andmete juhtrühma õiguse alarühma eestvedamise kaudu, samuti osaletakse nõuandjana avaliku sektori digiprojektide (andmete paneel, liivakast, kompetentsikeskus) arendamisel.  Osaletakse aktiivselt teabeõiguse kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, juhendi- ja õigusloomes ning Euroopa Kohtu praktika kujundamises, sh osaletakse läbipaistvusmeelsete EL-i liikmesriikide formaadis. Eraõiguslike sotsiaalsete konfliktide lahendamine peab olema võimalik ka ilma liigse riigipoolse sekkumiseta. Õigusriik peab tagama perekonnaelu ja eraelu puutumatuse ning omandiõiguse teostamise reeglistiku. Ühinguõigus käib kaasas muutuva majanduskeskkonna ja uuenevate ärimudelitega. 7   Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse tsiviil- ja ühinguõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku.  Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel.  Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda.  Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist. Õigusloomes järgitakse kokkulepitud õigusloomepoliitikat, st hea õigusloome tava, õigusloomepõhimõtteid ja -protsessi. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks on vaja hoida ja arendada õigusloomejuristide kompetentse ja tagada õigusloomejuristide järelkasv.  Jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele.  Järjepidevalt tegeletakse õigusloome nõuete ja protsessi arendamisega, et tagada ajakohased ja üheselt järgitavad reeglid (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, mõju hindamise metoodika jm juhendid).  Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse Õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke erialakoolitusi.  Luuakse uuesti õigusloomejuristide järelkasvu programm, et kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd.  Edendatakse järjepidevat koostööd õigusloomejuristide, keeletoimetajate jt õigusloomeks oluliste partnerite vahel (Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Presidendi Kantselei).  Jätkatakse riigi koosloome keskkonna arendamist, et koondada kogu õigusloomeprotsess ühte keskkonda ning toetada kaasavat ja läbipaistvat õigusloomet. Tegevuse Tegelik 2023 Sihttase Sihttase (2026) Sihttase (2027) Sihttase mõõdikud (2025) (2028) Global Data Barometer7, valitsemise (governance) näitaja hulgas -8 ≥90 ≥90 ≥90 ≥90 esitatud andmekaitseõiguse kategooria (data protection law) 7 Indeksi koduleht: https://globaldatabarometer.org/ Metoodika: https://globaldatabarometer.org/wp- content/uploads/2022/05/GDB-Report-English.pdf 8 2023. aasta ülevaade on alles tulemas 8  Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness 1510 ≤15 ≤15 ≤15 ≤15 Ranking, valitsuse tõhusus9 (government efficiency) VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele 38% 65% 70% 75% 80% eelneb VTK Allikas: Justiitsministeerium Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTKta koostatud eelnõude suhtes - 50% 60% 70% 80% teostatakse järelhindamine Allikas: Justiitsministeerium Programmi tegevus 2 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tarbeks tagatakse intellektuaalse omandi kaitse, toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, tõstetakse konkurentsialast teadlikkust ja tagatakse tõhus järelevalve konkurentsivaldkonnas. Kohtulikud registrid on usaldusväärsed, kättesaadavad ja toimivad tõhusalt. Tegevuse kirjeldus: Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.  Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur).  Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur).  Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide, EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega. 9 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness-ranking/ 10 2023. aasta tulemus valitsuse tõhususe kategoorias on sama nagu 2022. aasta kohta oli – 15. koht 9   Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.  Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiitsministeeriumiga).  Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt jms). Ausat ja moonutamata konkurentsi toetav õigusraamistik võimaldab ajakohaste meetmete rakendamist tõhusaks konkurentsijärelevalveks ja avaliku huvi kaitseks. Hästi toimiv konkurentsijärelevalve aitab tagada õiglast konkurentsikeskkonda ettevõtjatele, millest omakorda saavad kasu tarbijad.  Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite regulatsiooni aluseid.  Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika kujundamise kui ka selle rakendamise tasandil.  Konkurentsiamet on tarbija huve kaitsev ühendamet, mis teeb nii konkurentsijärelevalvet kui ka korraldab eriseadustega reguleeritud turgu (sh kooskõlastab monopoolsete ettevõtete hindu – näiteks elektri ja maagaasi võrgutasu, kaugkütte ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hindu).  Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi.  Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel. Tõhusalt toimivad kohtulikud registrid pakuvad asjatundlikku teenust ning sõltumatut ja usaldusväärset infot konkurentsivõimelise ja läbipaistva ärikeskkonna tagamiseks.  Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit arendatakse järjepidevalt ning lõimitakse teiste avaliku sektori teenustega.  Äriregistris uuendatakse ja muudetakse kasutajatele mugavamaks majandusaasta aruannete esitamine. Kaugem eesmärk on võimaldada automaatset aruandlust (äriregistriga ühendatud aruandluskeskkond).  E-äriregistri andmeid võimaldatakse tasuta ja mugavalt kasutada, et tagada ettevõtluskeskkonna läbipaistvus ja luua ettevõtjatele võimalusi uute teenuste kasutusele võtmiseks.  Uuendatakse äriregistri ja kinnistusraamatu vananenud menetlustarkvara. 10   Tähtsustatakse tegevusi, mis on suunatud majandusaasta aruannete tähtaegsele esitamisele, ja otsitakse lisavõimalusi kõrvaldada selle kohustuse korduvad rikkujad äriregistrist ja äritegevusest.  Laevakinnistusraamatu pidamine antakse üle Transpordiametile.  Laiendatakse keskse kättetoimetamisteenuse (kättetoimetamisportaali) kasutusala.  Kohus on kohtulike registrite pidajana asjatundlik, usaldusväärne ja sõltumatu. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 (2025) (2026) (2027) (2028) Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation 1612 ≤22 ≤22 ≤22 ≤22 Index, Innovation Output11 näitaja koht edetabelis Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness -14 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 Ranking), äriseadusandluse tõhusus13 (business legislation efficiency) Programmi tegevus 3 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ja uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on läbipaistev, tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning suudab avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tegevuse kirjeldus:  Viime ellu kriminaalpoliitika põhialustes toodud tegevusi, et ennetada (korduv)kuritegevust. Hindame kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi ja muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui ka suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine); keskendume korduvkuritegevuse ennetamisele: toetame individuaalsetest vajadustest lähtuvate kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakume tugi- ja majutusteenust (tagada tuleb riigieelarveline rahastamine).  Tegeleme õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse vähendamise ja ennetamisega, sh koostöös kohalike omavalitsuste, 11 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf Mõõdiku selgitus GII indeksil on 2 alamindeksit: 1) Innovation Input: mõõdab elemente, mis võimaldavad innovaatilisi tegevusi. 2) Innovation Output: mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi majanduses. GII üldine skoor on nende kahe näitaja keskmine. Mõõdame Innovation Output näitajat, mis mõõdab innovaatiliste tegevuste tulemusi ja väljundeid majanduses. 12 2023. aasta Innovation Output näitaja on 16 (raporti lk 118). 13 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world-competitiveness- ranking/ 14 2023. aasta tulemusi ei ole veel avaldatud 11  vabasektori ja teiste riigiasutustega, aidates vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (soositakse kuni 21- aastaste noorte avavanglasse paigutamist ning seni kuni 21-aastastele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate, kuni 29-aastaste noorte hulgas).  Toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid); keskendume ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald, sh vaimne vägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod.  Kujundame karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine, õigusaktide muudatused). Esimeses järjekorras võtame ette kriminaalkohtumenetluse uuendamise, et tagada kiire, tõhus ja osapoolte õigusi parimal viisil arvestav kriminaalmenetlus. Järgmise sammuna tõhustatakse kohtueelset menetlust, tagades võimalikult kiired, ent samal ajal kvaliteetsed ja inimesest lähtuvad menetlused.  Toetame taastava õiguse rakendamist igas menetluse etapis, sh karistuse kandmise faasis ja selle järgselt (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine, taastava õiguse teenuste kättesaadavuse parandamine, taastaval õigusel põhineva organisatsioonikultuuri juurutamine haldusalas, inimeste koolitamine).  Seame ohvrite huvid menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.  Valmistume uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime pandud võimalikud teod).  Automatiseerime kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK edasised arendused) ja arendame avalikkusele suunatud statistikakeskkonda;  Arendame infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi.  Pöörame tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendame vara konfiskeerimise võimekust. Töötatakse välja lahendused kriminaalse tegevuse kaudu teenitud varade kiiremaks ja laiemaks konfiskeerimiseks. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2023 (2025) (2026) (2027) (2028) Kuritegude arv Allikas: 27 465 <26 000 <26 000 <26 000 <26 000 Justiitsministeerium Õigusrikkumistega kokku puutunud 7% <6% <6% <6% <6% inimeste (ohvrite) arv 12 Allikas: Justiitsministeerium Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute 18 <15 <13 <11 <11 arv) Allikas: Justiitsministeerium Programmi tegevus 4 Karistuste täideviimise korraldamine Tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuse kirjeldus: Vanglateenistus tagab eraldatud eelarve piires igapäevaselt vanglakohti kuni 1800 kinnipeetavale (süüdimõistetud ja vahistatud) kolmes asukohas (Tallinn, Tartu, Jõhvi) ning korraldab arestimaja teenuse toimimise Tartu ja Viru vanglas. Karistuse kandmine jätkub avavanglas ca 250 kinnipeetaval aastas. Kriminaalhooldusametnike järelevalve võimekus on igapäevaselt kuni 3500 inimest ning vastuvõtud on tagatud igas maakonnas. Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja taristu kasutust vastavalt kinnipeetavate ning kriminaalhooldusaluste arvu muutustele ning nende profiilile. Lähtutakse eeldusest, et õigusrikkujate arv langeb ka edaspidi. Tallinna vangla kasutus hoitakse maksimaalsena, vanglad ja kriminaalhooldus tegutsevad piirkondlikkuse põhimõttel, vajadusel spetsialiseeruvad vanglas/kriminaalhoolduses erinevad üksused/ametnikud töötamiseks kindlate sihtrühmadega. Vanglateenistuse tegevus seab eesmärgiks dünaamilise turvalisuse, st head suhted ja prosotsiaalne kontakt õigusrikkujate ja personali vahel. Fookus on lisaks taastava õiguse ning traumateadliku organisatsiooni põhimõtete rakendamisel. Eeltoodu aitab luua inimlikku ning kasutajakeskset karistusaja planeerimist ja toetab õigusrikkujat parenemise teel. Selleks tuleb ametnike oskusi järjepidevalt arendada ning koolitada neid uute ja kaasaegsete lähenemisviiside rakendamiseks, sh pidev töö ametirollide ning kompetentside korrigeerimiseks. Vanglateenistujatele vajalike oskuste andmisel on peamiseks partneriks Vanglateenistuse kolledž. Vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid kohandatakse vastavalt kinnipeetavatele ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele läbi lühiajaliste väljasõitude, avavangla ning kriminaalhooldustöö võimaluste maksimaalse kasutuse. Eriline tähelepanu on kriminaalhooldustööl, sh on eesmärgiks suurendada tähtaegse vanglakaristuse kandmise asemel üleminekut kriminaalhooldusametnike järelevalve alla ning suurendada kriminaalhoolduse eduka läbimise osakaalu. Kriminaalhooldusametnike tegevuse põhipingutus on kriminaalhooldusaluste käitumise muutumine õiguskuulekaks katseaja jooksul ning vanglakaristuse kohaldamise ennetamine. Vanglakeskkond peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et oma karistuse ära kandnud inimene suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate inimeste turvalisus ning inimväärikad 13 vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda naasmist. Inimeste õiguskuulekale teele suunamine saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Vanglas võimaldatakse omandada haridust samal tasemel kui vabaduses koostöös haridussüsteemiga, kus nii üld- kui kutseharidust pakuvad piirkondlikud õppeasutused. Koostöös kutsekoolidega on võimalus pakkuda lühemaid kursuseid kinnipeetavate tööoskuste parandamiseks, et anda neile senisest parem ettevalmistus vabanemisel tööturule naasmiseks. Kõikides vanglates pakutakse ka riigikeele õpet sarnastel alustel nagu seda tehakse vabaduses. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud vajaduse korraldada ümber senine kinnipeetavate tööhõive mudel. Tööhõives keskendutakse kahele aspektile: tööharjumuse kujundamine ning oskuste õpetamine. Rõhk on era- ja riigisektori kaasamisel, mille läbi pakkuda kinnipeetavate muutuva profiili ja karistusaegade lühenemise valguses mitmekesist tööhõivet, mis toetab nende õiguskuulekat teed vabaduses. Kinnipeetavad saavad jätkuvalt töötada erinevates keerulisemaid oskuseid nõudvates valdkondades, nagu puidu- ja metallitööstus, kuid järjest enam suureneb vajadus lihtsamate tööde järele nagu näiteks komplekteerimine. Tervishoidu vanglates korraldab alates 01.07.2024 Tervisekassa. Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka väljaspool seda. Koostöö ja võrgustikutöö erinevate partneritega on oluline. Kohalike omavalitsuste tegevus, iseäranis suurepärane ennetustöö ja tugi õigusrikkujatele ning eritähelepanu laste ning noorte arengu toetamisele, on siin märkimisväärse tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike kompetentsi, oskuseid ja informatsiooni saab omavalitsuste tasandil paremini ära kasutada, prioriteetne on kriminaalhooldusametnike eestvedamise suurendamine võrgustikutöös õigusrikkujatega. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas. Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate kinnipeetavatele mõeldud e-lahenduste (sh kriminaalhooldusportaal, vangiportaal, videokohtumiste portaal) arendamisega, mis toetavad taasühiskonnastumist ning õiguskuulekat elu karistuse kandmise ajal ja selle järgselt. Ametnikele pakutavatest e- teenustest on suurematest projektidest kavas tegeleda pääsla infosüsteemiga, K-raha ja vangiregistri mobiilivaate arendamisega. 14  Vanglateenistuse juhtimises kasutatakse andmeid igapäevaselt, tagatud on nende igapäevane kättesaadavus organisatsioonis ning eesmärgiks on andmete kokku viimine teiste infosüsteemide andmetega. Selle tulemusel võtame kasutusele järjest enam dünaamilisi juhtimislaudu, mis parandab tegevuse ja otsuste kvaliteeti. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab ka vajalikku varustust ja väljaõpet. Välistatud ei ole arutelud välisriikide vanglateenistustega vabade vanglapindade rendile andmise küsimuses, mis annaks võimaluse vangide arvu vähenemisest tingitud taristu sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Tegevuse mõõdikud Tegelik 2023 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2025) (2026) (2027) (2028) Ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi 0 0 0 0 0 vastu Allikas: Justiitsministeerium Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt 0 0 0 0 0 Allikas:Justiitsministeerium Avavangla täituvus 79% 80% 80% 80% 80% Allikas:Justiitsministeerium Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale 30% <35% <35% <35% <35% vabanemist Allikas:Justiitsministeerium Edukalt 77% 78% 79% 80% 80% kriminaalhoolduse läbinute osakaal Vanglateenistuse 66% 70% 70% 75% 75% usaldusväärsus Allikas: Turu-Uuringute AS Programmi Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine tegevus 5 Tegevuse Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. eesmärk: Kohtumenetlus toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tegevuse Õigusemõistmine on Eestis sõltumatu. Keegi ei saa väljastpoolt kohtuvõimu kirjeldus: sekkuda kohtuniku töösse. Kohtute üldkogud ise kinnitavad oma tööjaotusplaanid, millega määratakse, millised kohtunikud milliseid asju lahendavad. Täidesaatev riigivõim ei korralda kohtunike valikut, distsiplinaar- ega muid personaliküsimusi ning koolitust. Seadusloome ning I ja II astme kohtute eelarvestamise, tugiteenuste ja digitaliseerimise korraldamine on Eestis parlamentaarse protsessi ja poliitilise vastutuse osaks. Kohtuhalduse eest vastutav minister teeb olulisemad otsused koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohus on ühiskonnas viimane aste õigusrahu tagamiseks. Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse, perelepitusse 15 ja taastavasse õigusesse laiemalt. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis peame pakkuma kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Sel eesmärgil:  tagame õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega, menetlusabi võimaldamisega ning digiligipääsude laiendamisega). Jälgime pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja pikenemist;  otsime võimalusi kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude kokkuhoiuks, sealhulgas valmistame ette vastavaid õigusloomelisi algatusi, näiteks seadusemuudatuse tsiviilkohtumenetluse tõhustamiseks ning kohtu alluvusest õigusemõistmisega mitte seotud menetluste väljaviimiseks;  töötame välja digilahendusi andmepõhisteks menetlustoiminguteks, lähtudes andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise põhimõtetest, et muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust;  toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele süüteomenetluses. Soovime varustada 2/3 kohtusaalidest videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud helisüsteemid;  aitame parandada õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele);  pöörame erilist tähelepanu neile, kes vajavad rohkem abi ja kaitset (eeskätt alaealised ja erivajadustega menetlusosalised);  tagame kohtumajade turvalisuse ning digitaalse kohtuteabe kaitstuse;  suurendame kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja haldamisel ning valmistame selleks ette vajalikud seadusemuudatused;  kaasajastame kohtunikuametit, leevendades selleks kohtuniku ametikitsendusi, sealjuures loome kohtunike tagasisidestamise süsteemi. Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Uuendame järjepidevalt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi, et märgatavalt vähendada tehnilist tööd menetluses, suurendada automatiseeritust ja võtta kasutusele parimad teadaolevad tehnoloogilised lahendused. Tagame õigusabi kättesaadavuse neile, kelle õigused jääksid majandusliku seisundi tõttu kaitseta. Justiitsministeerium korraldab selleks riigi õigusabi teenust Advokatuuri (määratud kaitsjad süüteomenetluses, määratud esindajad muudes menetlustes) ning riigi toetatud esmase õigusnõu teenust konkursiga valitud lepingupartnerite kaudu. Vaja on analüüsida riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise korraldamist, et tõhustada õigusabi kättesaadavust, mh analüüsida riigi õigusabi taotlemise ja määramise ning riigi õigusabi osutamise eest makstavate tasude väljamaksmise lihtsustamise võimalusi. Muudame digitaalsetele õigusteenustele ligipääsu kasutajasõbralikumaks. Tsiviiltäitevaldkonnas tegeleme järgmiste teemadega:  käivitame 2024. aastal ühtse riikliku täitmisregistri, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks täituritele ka uurimisasutused;  tegeleme valdkonna õigusaktides (täitemenetluse seadustik, kohtutäituri seadus, kohtutäiturimäärustik) suuremate kitsaskohtade elimineerimisega 16  ning aktide kaasajastamisega; sh vaatame üle ja kaasajastame täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni;  osaleme Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi koostöös juhitavas projektis, et analüüsida riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamise võimalusi. Vaatame üle notari tasud ja analüüsime notariteenuse piirkondlikku kättesaadavust, samuti analüüsime võimalusi notari pädevuse laiendamiseks. Eestis tegutsevad vaba elukutsena ka vandetõlgid, keda Justiitsministeerium on eksamineerinud õigustõlke valdkonnas. Vandetõlgi antud kinnitused on võrdsustatud notariaalse kinnitamisega. Vandetõlkidele on pandud riiklik ülesanne tõlkida Riigi Teatajas avaldatud seadusi ja välislepinguid. Korraldame vandetõlgi eksameid keelesuundadel, kus praktikas on vandetõlgi vajadus, nt poola, araabia ja türgi keel. Justiitsministeerium on Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandja. Oleme ette valmistanud Riigi Teataja uuendamise, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Loome kasutajaid kaasates võimaluse saada õigusteavet arusaadavamalt koos seonduva lisateabega ja jälgida paremini kehtiva õiguse muutumist ajas. Koondame Riigi Teatajasse jätkuvalt olulist õigusteavet, sh kohtuväliste menetluste, õiguskantsleri seisukohtade ja EL õigusega seonduvat. Uuendatud Riigi Teatajas võtame kasutusele võimaluse lisada korporatiivseks kasutamiseks kommentaare ja arvamusi. Juurutame võimalused kasutada ajakohaseid terviktekste ilma võrguühenduseta. Teeme uuendatud Riigi Teatajas kättesaadavaks keeletehnoloogilised lahendused, sh seadustes määratletud terminite tähendused. Osaleme õigusterminite tõlkeaparatuuri väljaarendamisel ning Justiitsministeeriumi algatusel Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavas eesti keele automaatfunktsioonide ja keskse tõlkevärava väljaarendamises. Võtame õigusaktide tõlkimise korraldamisel ja tõlkimisel koostöös vandetõlkidega kasutusele tõlkevärava, mis võimaldab tõlkida kvaliteetsemalt ning tõhusamalt masintõlke ja sellega seotud terminibaaside ühendamisega. Automatiseerime kaasaegseid IT lahendusi kasutades kogu Riigi Teataja avaldamisprotsessi, et loobuda mahukast käsitsi andmete töötlemisest ja tagada edaspidi ressursi kokkuhoid. Ametlikes Teadaannetes koondame üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, kus analüüsime teadaannete avaldamise eesmärkide täitmiseks avaldatavate teadaannete hulka, hindame nende avaldamise vajalikkust ja populariseerime Ametlike Teadaannete kasutamist. Uuendame Ametlike Teadaannete tehnoloogilist platvormi ja parandame kasutusmugavust. 2023. aastast alustas Konkurentsiameti juures tööd maksejõuetuse teenistus. Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse maksejõuetusõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku. Tegevuse Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase (2027) Sihttase mõõdikud 2023 (2025) (2026) (2028) Pikkade Tsiviilasjad: Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui Rohkem kui menetluste HMK- aasta aasta aasta vanuseid aasta osakaal kohtutes 21,3%; PMK vanuseid vanuseid tsiviil- ja vanuseid 17 Allikas: – 19,3%; tsiviil- ja tsiviil- ja haldusasju ning tsiviil- ja Justiitsministeerium TMK – haldusasju haldusasju üldmenetluses haldusasju 9,3%; VMK ning ning kriminaalasju ning – 20,1%; üldmenetluse üldmenetluse ei ole kohtutes üldmenetluse Üldmenetlus s s menetluses s es kriminaalasj kriminaalasju rohkem kui 10 kriminaalasj kriminaalasj u ei ole ei ole % u ei ole ad: HMK- kohtutes kohtutes kohtutes 23,6%; PMK menetluses menetluses menetluses – 17,9%; rohkem kui rohkem kui rohkem kui TMK – 10 % 10 % 10 % 25,3%; VMK – 21,7%; Haldusasjad: TlnHK – 9,3%; TrtHK – 27,2% Menetlusosaliste Menetlusosal Menetlusosal Menetlusosal Menetlusosalist Menetlusosal rahulolu hinnang iste rahulolu iste rahulolu iste rahulolu e rahulolu on iste rahulolu kohtute tööle on kõrge on kõrge on kõrge kõrge on kõrge Allikas: Justiitsministeerium Rahulolu Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt 90% Vähemalt esmatasandi 90% 90% 90% abisaajatest 90% õigusabi abisaajatest abisaajatest abisaajatest rahul või pigem abisaajatest teenusega rahul või rahul või rahul või rahul rahul või Allikas: pigem rahul pigem rahul pigem rahul pigem rahul Justiitsministeerium Riigi Teataja Beeta Võetakse Täiendatakse Lõpetatakse - kasutajasõbraliku versiooni kasutusele kasutusmuga käsitsi maks muutmine arendus uuendatud vust ja andmetöötlus ja tõhus Riigi Teataja tehakse Riigi Teataja avaldamine kättesaadava avaldamisprots Allikas: ks essis Justiitsministeerium kohtuväliste menetluste otsused jm oluline õigusteave Programmi Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele tegevus 6 Tegevuse Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud eesmärk: Tegevuse Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele kirjeldus: erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine. Tegevuse Tegelik 2023 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase mõõdik (2025) (2026) (2027) (2028) Vastavus Vastab Vastab Vastab Vastab Vastab teenustaseme lepingus lepingus lepingus lepingus lepingus lepingule kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitud Allikas: tingimustele tingimustele tingimustele tingimustele tingimustele Justiitsministeerium 18 Programmi juhtimiskorraldus Programmi on koostanud Justiitsministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib eelarve- ja strateegiatalitus koos ministeeriumi juhtkonnaga. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Programm avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui minister on programmi kinnitanud. Programmi tegevuste elluviimisesse panustavad kõik valitsemisala asutused. Tulemusinfo ja ressursside kasutamist seiratakse juhtkonna poolt jooksvalt. Programmi rakendamise kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud ministeeriumi kodulehel. 19  LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja Õiguspoliitika kujundamine ja analüüside tellimine. Eesti seisukohtade Justiitsministeerium elluviimine AÕ valdkonnas kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine. Andmekaitse järelevalve ning Andmekaitse Inspektsioon teavitustöö Õigusloome arengusuundade, normitehnika ja õigusloomeprotsessi üldpõhimõtete väljatöötamine ja elluviimine ning Õigusloome kvaliteedi tagamine ja ministeeriumide tegevuse koordineerimine. Justiitsministeerium koordineerimine Ministeeriumide väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamine ning eelnõude õiguskeelekasutuse ühtlustamine. Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide Õiguspoliitika kujundamine ja eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja elluviimine tsiviil- ja ühinguõiguse analüüside tellimine. Justiitsministeerium valdkonnas Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine. Tegevus 2. Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja 1  Valdkonna strateegiliste dokumentide väljatöötamine ja elluviimine, õigusaktide Õiguspoliitika kujundamine ja eelnõude väljatöötamine ning uuringute ja elluviimine intellektuaalse omandi ja analüüside tellimine. Justiitsministeerium konkurentsiõiguse valdkonnas Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL algatuste menetlemisel ning rahvusvahelises koostöös osalemine. Leiutisele kaitse saamiseks tuleb Patendiametile esitada patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutistaset ja Kaitstud leiutiste arvu kasv Eesti tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse majanduse edendamise ja kriteeriumidele vastav leiutis elavdamise eesmärgil. registreeritakse patendiregistris. Patendi Leiutiste õiguskaitse taotlemine Rahvusvaheliselt kehtiva saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus Patendiamet õiguskaitsega Eesti riigi leiutise valdamise, kasutamise ja rahvusvahelise usaldusväärsuse käsutamise üle. Kasulik mudel peab tagamine. õiguskaitse saamiseks olema ülemaailmselt uus, kuid ei pea omama nii kõrget leiutustaset. Patendiga või kasuliku mudeliga saadav ainuõigus leiutise kasutamise ja käsutamise üle takistab konkurentidel samu tooteid toota. 2  Kaubamärgile õiguskaitse saamiseks tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise taotlus. Kaubamärk kantakse registrisse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi õiguskaitset välistavat Kaitstud kaubamärkide ja asjaolu. Sellega omandatakse ainuõigus tööstusdisainilahenduste arvu kasv kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade Eesti majanduse edendamise ja või teenuste tähistamisel. elavdamise eesmärgil. Tööstusdisainilahendusele õiguskaitse Kaubamärgi, disainilahendi Rahvusvaheliselt kehtiva saamiseks tuleb esitada Patendiametile Patendiamet registreerimise taotlemine õiguskaitsega Eesti riigi tööstusdisainilahenduse registreerimiseks rahvusvahelise usaldusväärsuse taotlus koos toote väliskujunduse tagamine. Menetlustähtaegade reproduktsioonidega. Patendiamet lühendamine ilma järeleandmisteta kontrollib registreerimisega seotud otsuste kvaliteedis. vorminõuete täitmist ja kannab nõuetele vastavusel tööstusdisainilahenduse registrisse. See tagab toote väliskujunduse kaitse ja omanikule ainuõiguse selle kasutamiseks. Tööstusomandi eseme ja selle registreerimiseks taotleja, omaniku ning üldistes huvides avalikustamiseks peab Patendiamet registreid (Patendiregister, Teadlikkuse tõstmine õiguskaitse Kasulike mudelite register, Eestis kehtivate andmisest ja selle kehtivusest Euroopa patentide register, Kaubamärkide avalikkuse teavitamise teel. register, Tööstusdisaini-lahenduste Tööstusomandi alase Registrite pidamine ja andmebaaside register). Registrile esitab andmed taotleja, andmevahetuse tagamine Patendiamet haldamine omanik, muu isik, apellatsioonikomisjon või rahvusvaheliste organisatsioonide kohus. Registritest saab teavet õiguskaitse ja institutsioonide vahel ja sellega taotlemisest, õiguskaitse andmisest, Eesti riigi rahvusvahelise õiguskaitse kehtivusest, õiguste usaldusväärsuse tagamine. üleminekust ja muudest tööstusomandi esemega seonduvatest toimingutest. Andmevahetus rahvusvaheliste organisatsioonidega (EPO, WIPO ja EUIPO). 3  EPO-le eraldise edasikandmine. Euroopa patentide registreerimisega ja Rahvusvaheliste kohustuste EPO edasikantavad lõivud jõushoidmisega Eestis seotud tasudest, mis Patendiamet usaldusväärne täitmine. on laekunud Patendiameti riigilõivuna, kuulub EPO-le 50%. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni Kohtueelne vaidluste ja kaebuste lahendab tööstusomandi esemete TOAK Patendiamet lahendamine. õiguskaitset ja Patendiameti tegevuse õiguspärasust puudutavaid vaidlusi. Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevus oma liikmete õiguste teostamisel on seaduslik ja läbipaistev. Avalikud Autoriõiguse komisjoni töö organiseerimine mäluasutused ja ERR on oma kogus ja tagamine. Orbteoste alase info olevate teoste orbteosteks Autoriõiguse seadusest tulenevate vahetamine EUIPOga. Kollektiivse tunnistamise ja orbteoste vaba Patendiamet ülesannete täitmine esindamise organisatsioonidele kasutamise võimalustest teadlikud. kehtestatud nõuete üle riikliku järelevalve Tagatud on loomesektori teostamine ning valdkonnaalane teavitus. vajadustele vastav võimalus autoriõigustega seonduvate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, Kohtulike registrite arendamine ja kommertspandiregistri, kinnistusraamatu, Justiitsministeerium haldamine laevakinnistusraamatu, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri haldamine ja arendamine. Kohtulike registrite pidamine Kohtud Teenus on vajalik efektiivse turumajanduse toimimise tagamiseks, selleks vajalikud Konkurentsijärelevalve teostamine tegevused on: Konkurentsiamet (i) konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude 4  menetlemine; (ii) konkurentsiolukorra analüüsimine, konkurentsialase riikliku järelevalve teostamine; ettepanekute ja soovituste tegemine; (iii) ettevõtjate koondumiste kontrollimine; (iv) osalemine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks; (v) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel; (vi) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine; (vii) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös. Teenus on vajalik reguleeritavate valdkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selleks vajalikud tegevused on: (i) reguleeritavate ettevõtjate Majandusregulatsiooni rakendamine Konkurentsiamet teenuse hindade ja tüüptingimuste kooskõlastamine; (ii) valdkondlike ettevõtjate tegevuslubade väljastamine, järelevalve teostamine; (iii) osalemine ameti 5  tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks; (iv) osalemine ameti tegevusvaldkondadega seotud poliitika, strateegia ja arengukava väljatöötamisel; (v) ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel osalemine; (vii) osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja töögruppide töös. UPT maksed Konkurentsiamet Tegevus 3. Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja Arendatakse andmepõhisust, viiakse läbi analüüse ja uuringuid, tagatakse Ennetada kuritegevust ja tagada tõhus, kiire, Kriminaalpoliitika kujundamine ja valdkondlik õigusloome, viiakse ellu sõltumatu, inimkeskne ja ohvrisõbralik Justiitsministeerium kuritegevuse ennetamine arendusprojekte ja koordineeritakse nii kriminaaljustiitssüsteem. riigisiseste kui rahvusvaheliste partnerite koostööd. Tagada rahvusvaheline justiitskoostöö kriminaal- ja Rahvusvahelise justiitskoostöö tsiviilasjades, mis tuleneb EV kohustusest täita Justiitsministeerium elluviimine rahvusvaheliste konventsioonide, lepingute ja kokkulepetega võetud ülesandeid. Kogukonnakuritegude (varavastased, isikuvastased, Kogukonnaga seotud kuritegude liiklusalased, rahvatervisevastased, Prokuratuur menetlemine keskkonnakuriteod, tööohutusega seotud kuriteod, 6  seksuaalkuriteod) kohtueelse menetluse juhtimine, lõplike menetlusotsustuste kujundamine ja süüdistuse esindamine kohtumenetluses. Eesmärk: üldise turvatunde loomine, tõhusate ja individualiseeritud mõjutusmeetmete rakendamisega korduvkuritegevuse riski vähendamine ning kogukonna turvatunnet enim häirivate kuritegudele kiire ja tõhusa lahenduse leidmine. Sh: 1. Alaealiste vastaste seksuaalkuritegude puhul ohvristamise lõpetamine; 2. Tagada kiire kohtueelne menetlus alaealiste toime pandud kuritegudes; 3. Kiire kohtueelne menetlus alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes; 4. Perevägivalla puhul tagada kiire menetlus, lähenemiskeelu rakendamine ja ohvrit toetav kohtlemine; 5. Tagada kannatanute väärikas kohtlemine Raskete peitkuritegude valdkonnas kohtueelse menetluse juhtimine, lõplike menetlusotsustuste kujundamine ja süüdistuse esindamine kohtumenetluses (sh korruptsiooni- ja maksukuriteod, raske narko- jm organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, rahvusvahelised kuriteod, majandus-, küber-, riigivastased kuriteod). Eesmärk: Raskete peitkuritegude madalal tasemel Raskete peitkuritegude menetlemine Prokuratuur hoidmine ja seeläbi ühiskonna kaitsmine niisuguste kuritegude mõjude eest, sh: 1. Vähendada korruptsiooni läbi kuritegude avastamise; 2. Uimasti üledoosidesse suremuse vähendamisele kaasa aitamine seeläbi, et tõkestatakse kõige ohtlikumate narkootiliste ainete turul püsimist; sõltuvuste pealt rikastumisvõimaluste vähendamine, 7  narkokaubandusega tegelevate isikute vahelejäämisriski kõrgel tasemel hoidmine, Eestit läbiva rahvusvahelise uimastitransiidi madalal tasemel hoidmine. 3. Ausa majanduskeskkonna, riigi rahandushuvide ja kannatanute kaitse, majanduskeskkonda enim kahjustavate isikute tegevuse pärssimine. Kriminaaltulu teenivate isikute arvu vähendamine ning teenitava kriminaaltulu vähendamine eelkõige suurt tulu teenivatel isikutel ja gruppidel. 4. Tagada valmisolek avastada ja menetleda kuritegusid, kus rünnatakse Eesti strateegilist infrastruktuuri, elutähtsaid valdkondi või millega tekitatakse muud olulist varalist või mainekahju. 5. Avastada ja menetleda riigivastaseid süütegusid kiirelt ja tulemuslikult. 6. Tõkestada ohtlike kuritegelike ühenduste tegevust Eestis, vältida välisriikide kuritegelike ühenduste tegevuse laiendamist Eestisse, tagada, et kuritegelike ühenduste mõju majandusele ja poliitikale on minimaalne 7. Kriminaaltulu tuvastamine ning konfiskeerimine. Surnu kohtuarstlik ekspertiis hõlmab Surnu kohtuarstliku ekspertiisi eesmärk on selgitada lähteandmetega tutvumist, vajadusel välja surma põhjus juhul, kui surnul ilmnevad surnu radioloogilise uuringu tegemist, kuriteole viitavad vägivalla tunnused või tekib surnu välisvaatlust, surnu siseuuringut, kuriteo kahtlus (so tegemist võib olla ründega). täiendavate uuringute teostamist, ning Surnu kohtuarstliku lahangu eesmärk on selgitada kohtuarstliku diagnoosi, välja surma põhjus juhul, kui tegemist on: Surnu kohtuarstlik ekspertiis eksperdiarvamuse põhjenduse ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut - välispõhjustest tingitud surmajuhtumiga või selle eksperdiarvamuse koostamist kahtlusega, Surnu kohtuarstlik lahang hõlmab - surnu isik pole tuvastatav (so tegemist tundmatu lähteandmetega tutvumist, vajadusel isikuga), surnu radioloogilise uuringu tegemist, - surnukehal esinevad hilised surmajärgsed surnu välisvaatlust, surnu siseuuringut, muutused. täiendavate uuringute teostamist, 8  kohtuarstliku diagnoosi ja surma põhjuse määramist. Ekspert: 1. Valmistab etanooli sisalduse määramiseks proovi ette, viib analüüsi läbi, kasutades gaasikromatograafilist meetodit ja areomeetrit; analüüsib Alkoholiekspertiisi põhieesmärk on välja selgitada tulemusi ja teeb otsuse. alkoholi sisaldavate vedelike koostis. Peale vedelike 2. Valmistab alkoholi liigi määramiseks võivad alkoholiekspertiisi uurimisobjektid olla ka proovi ette, viib analüüsi läbi, kasutades Alkoholiekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut alkoholi valmistamiseks kasutatud seadmed ja gaaskromatograafilist ja leekfotomeetrilist nende osad, näiteks puskariaparaat, või vastav meetodit; analüüsib tulemusi ja teeb vaatlusprotokoll koos fototabelitega. otsuse. 3. Vaatleb illegaalsete alkoholivalmistamise seadmete uurimiseks esitatud asitõendeid; teeb otsuse esitatud asitõendite kasutamise võimalikkuse kohta puskariaparaadina. 9  Ekspert: 1. Uurib teibil või objektil (vajadusel) kiudude/karvade olemasolu tuvastamiseks teipi stereomikroskoobiga; analüüsib tulemusi, teeb otsuse Kiuekspertiisi eesmärk on tuvastada: kiudude/karvade olemasolu kohta. - kontakti inimeste vahel või inimese ja objekti 2. Võrdleb asitõenditelt leitud vahel; Kiuekspertiis kiude/karvade võrdluseks toodud Eesti Kohtuekspertiisi Instituut - objektide ühtset/erinevat päritolu; objektide kiudude/ karvadega, kasutades - kiudude ja karvade (nt juuksed, loomakarvad) erinevaid mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib ladestusi. tulemusi. 3. Võrdleb kiudude/ karvade identifitseerimiseks neid võrdlusmaterjalidega, kasutades erinevaid mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib tulemusi. Ekspert: 1. Valmistab võrdlusanalüüsi tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; võrdleb Hõõglambiekspertiisi eesmärk on teha kindlaks erinevaid materjale, kasutades Hõõglambiekspertiis mootorsõiduki tulede seisund (väljalülitatud või elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut sisselülitatud) liiklusõnnetuse hetkel. tulemusi. 2. Teeb hõõglambi hõõgniidi mikroskoopilise uuringu; analüüsib tulemusi. Ekspert: Lasujäägiekspertiisi eesmärk on tuvastada tulirelva 1. Valmistab lasujäägi võrdlusanalüüsi kasutamise jälgi kahtlusaluse kätelt, riietelt või tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; Lasujäägiekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut muudelt objektidelt, mis võisid paikneda tulistamise võrdleb erinevaid materjale, kasutades hetkel relva vahetus läheduses. elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib tulemusi. 10  Ekspert: 1. Uurib värvkatte osakeste olemasolu Värvkatteekspertiisi eesmärk on nt liiklusõnnetuste, tuvastamiseks asitõendit sobiva sissemurdmiste ja varguste asjus: mikroskoobiga ja FTIR-iga; analüüsib - tuvastada värvkatteosakeste olemasolu esitatud tulemusi, teeb otsuse värvkatte osakeste objektil; olemasolu kohta. - määrata konkreetse värvkatteosakese liik (nt 2. Võrdleb asitõenditelt leitud värvkatte Värvkatteekspertiis autovärv, ehitusel kasutatav värv jne); Eesti Kohtuekspertiisi Instituut osakesi võrdluseks toodud objektide - tuvastada värvkatteosakeste pärinemist osakestega, kasutades erinevaid konkreetsest objektist; mikroskoope ja FTIR-i; analüüsib tulemusi. - tuvastada võrreldavate objektide ühtset päritolu; 3. Võrdleb värvkatte osakeste - teha järeldusi muude tõendamisel tähtsate identifitseerimiseks neid asjaolude kohta. võrdlusmaterjalidega, kasutades FTIR-i; analüüsib tulemusi. Ekspertiisiks/uuringuks esitab menetleja või muu isik taotluse. Ekspertiisi raames tehtavad eksperdiuuringud kavandatakse Menetleja või muu isiku taotlusel oma ja tehakse lähtuvalt pädevusvaldkonnas (ekspertiisiliigis) kvaliteetselt, määruses püstitatud Üldkohtuekspertiis teaduspõhiselt, erapooletult tehtud ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ekspertiisiülesandest. Ekspert tagab nõuetekohaselt vormistatud ning tellijale väljastatud eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ekspertiis/uuring ja objektiivsuse. Tulem vormistatakse lähtuvalt menetlusseadustike nõuetest ja edastatakse tellijale kokkulepitud viisil. Ekspert: 1. Uurib objekti süttimise võimalikkust Tulekahjuekspertiisi eesmärk: kontrollitavast süüteallikast 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse (kütteseadmed, elektriseadmed, kindlakstegemine; tehnoloogilised seadmed jms); saadud 2. Tulekahju arengut puudutavate andmete andmete põhjal tuvastab tulekahju Tulekahjuekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kogumine (tulekahjukolde (süttimiskoha) tehnilise tekkepõhjuse (süüteallika). asukoht, tulekahjukollete arv, põlemisprotsessi tekke 2. Teeb uuringutel saadud andmete põhjal ja arengu ajalised näitajad, tulekahju levikut kindlaks tulekahjukolde asukoha; otsib soodustavad asjaolud). koldekoonuse jälgi ja suuremate kahjustustega piirkondi. 3. Hindab sündmuskoha olustiku uurimisel 11  tulekahjustuste iseloomu; uurib tule leviku teid; otsib võimalikke süüteallikaid (elektriseadmed, hõõrdemehhanism, sigaretiotsad, küünlad jms). 4. Uurib laboris erinevaid ekspertiisiobjekte (elektriseadmeid jms); fotografeerib ja kirjeldab objektidel tuvastatud rikkele viitavad tunnused. 5. Uurib ja annab hinnangu tule levikut soodustavatele asjaoludele (hea gaasivahetus, suur põlemiskoormus, lahtised avad piirdetarindites jms). Ekspert: 1. Valmistab lõhkeaine olemasolu tuvastamiseks proovi ette; viib analüüsi läbi, kasutades kromatograafilisi või muid Lõhkeaineekspertiisi peamine eesmärk on välja meetodeid; analüüsib tulemusi, teeb Lõhkeaineekspertiis selgitada, kas ja milline lõhkeaine või pürotehniline Eesti Kohtuekspertiisi Instituut otsuse lõhkeaine olemasolu kohta. segu on uuritav aine. 2. Võrdleb lõhkeaine identifitseerimiseks saadud tulemusi standardainetega/lõhkeainete kollektsiooni kuuluvate ainetega. 12  Ekspert: 1. Uurib ekspertiisiobjekte (lõhkeseadeldisi, lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid, nende osi jm); fotografeerib objektid ning kirjeldab nende üld- ja eritunnuseid; vajadusel teeb objektidest röntgenülesvõtted ning võtab aineproove; saadud info põhjal identifitseerib esitatud objektid. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid 2. Tuvastab uurimisel saadud info põhjal jagunevad reeglina kahte põhigruppi objektide ehituse ja omadused, kasutades sõltuvalt sellest, kas on tegemist identifitseerimist katalooge, erialakirjandust andmebaase vajavate objektidega või on plahvatus juba ja/või võrdlusmaterjale; mitme toimunud ja on vaja sündmus rekonstrueerida. ekspertiisiks esitatud objekti puhul hindab Ekspertiisiks esitatud objektide identifitseerimisel on nende omavahelist kokkusobivust ja eesmärgiks tuvastada lõhkematerjali, pürotehnilise- nendest lõhkeseadeldis(t)e moodustamise või muu aine sisaldus, objektide tüüp, mark, ehitus, võimalikkust. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse tööpõhimõte, omadused, tehniline otstarve, 3. Katsetab ekspertiisiobjekte nende Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ekspertiis kasutamiskõlblikkus, plahvatusvõimsus TNT kasutuskõlblikkuse (lõhke- või ekvivalendis, funktsioon lõhkeseadeldises. pürotehnilise aine sisaldumise, Plahvatusjärgse ekspertiisi korral on eesmärkideks plahvatusvõimelisuse või teiste omaduste) lisaks eelnevale veel plahvatuse keskme määramine, kontrollimiseks. sündmuskohalt leitud objektide seose tuvastamine 4. Uurib plahvatusega seotud objekte ja plahvatusega, fragmente, fikseerib nende iseloomulikud lõhkeseadeldise võimaliku ehituse ja tunnused ja võtab vajadusel aineproovid; rakendusmehhanismi tuvastamine ning sündmuse sorteerib fragmendid ühiste välistunnuste rekonstrueerimine. alusel; sobitab fragmente kokku, võrdleb neid ja ühildab võimaliku lõhkeseadeldise tuvastamiseks. 5. Hindab, kas ja kuivõrd on tuvastatud fragmendid ja osad plahvatuse toimumise ning plahvatanud objektiga seotud; kogutud info põhjal rekonstrueerib plahvatanud objekti ning tuvastab plahvatuse tekkepõhjuse ja muud asjaolud. 13  Ekspert: 1. Valmistab metalli võrdlusanalüüsi tegemiseks proovi ette; viib analüüsi läbi; võrdleb erinevaid materjale, kasutades Metalliekspertiisi eesmärgiks on hinnata elektronmikroskoopia uuringut; analüüsib Metalliekspertiis metallisulamite samaliigilisust, tuvastada esemetel Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tulemusi. metallijälgi ning määrata metallisulami koostis. 2. Uurib münte, kasutades elektrijuhtivus- ja magnetmomendimõõtjat, analüüsib tulemusi ja klassifitseerib võltsitud euromündid. Ekspert: 1. Eristab videosalvestiste ja piltide kvaliteedi parandamisel erinevaid meediavorminguid ning teisendab videofaile ja pilte pakkimata meediavormingusse; vaatleb ja vajadusel töötleb erivormingus videosalvestisi; kasutab erinevaid kvaliteediparandusfiltreid ja videotöötlustarkvara (nt AVID, AMPED Kujutiseekspertiis tegeleb erinevatele FIVE või mõni muu). andmekandjatele salvestatud tõenduslikku väärtust Kujutiseekspertiis 2. Eraldab videosalvestisest sündmusega Eesti Kohtuekspertiisi Instituut omava informatsiooni uurimise, analüüsi, kvaliteedi seotud kaadrid kujutise analüüsiks; parandamise, fikseerimise ja esitamisega. kasutab faili informatsiooni leidmiseks IT ekspertiisitarkvara; analüüsib metaandmeid. 3. Analüüsib digitaalseid turvavideoseadmeid (sh kopeerib videoseadmetest videosalvestisi), järgides infotehnoloogiaekspertiisi põhimõtteid; valib optimaalse meetodi videosalvestusseadmetest kaadrite ja videosalvestiste saamiseks. 14  Ekspert: 1. Uurib/kuulab kõneleja tuvastamiseks ekspertiisiobjekte; hindab materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk ekspertiisikõlbulikkust; valmistab materjalid ette auditiivse ja akustilise analüüsi tegemiseks ja teeb analüüsi, kasutades sobivat tarkvara. 2. Uurib/kuulab autentimiseks ehk Hääleekspertiisi tegevusvaldkonnad: salvestise õigsuse määramiseks 1) Teksti transkribeerimine ehk salvestise ekspertiisiobjekte; viib läbi helipildi üleskirjutus vaatluse, kriitilise kuulamise, auditiivsete 2) Salvestise arusaadavuse “parandamine” Hääleekspertiis anomaaliate analüüsi, auditiivse analüüsi; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 3) Kõneleja tuvastamine e kõneleja isiku vajadusel viib läbi testsalvestused. kindlakstegemine tema kõnehääle alusel 3. Uurib/kuulab salvestuste arusaadavuse 4) Salvestise autentsuse uurimine, st kas analoog- parandamiseks ekspertiisiobjekte, teeb või digitaalset salvestist on monteeritud/muudetud kindlaks müra(de) tüübi ja esinemise ning seejärel teostab müraeemalduse. 4. Kuulab/uurib transkribeerimise läbiviimiseks ekspertiisiobjekte; koostab transkriptsiooni(d) helisalvestiste mitmekordse kuulamisel erinevatel valjustel ja erinevatel kiirustel; vajadusel viib läbi arusaadavuse parandamise (müraeemalduse). 15  Ekspert: 1. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte (jalatsi-, rehvi-, kindajälgi jms); vajadusel töötleb, talletab ja jäädvustab uuritavad jäljed; uurib võrdlusmaterjali ja teeb eksperimentaaljäljed; võrdleb omavahel uuritavate jälgede ja eksperimentaaljälgede üld- ja eritunnuseid. 2. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte Jäljeekspertiisi eesmärk uurimis- ja (murdmisriista-, tööriistajälgi jms); ekspertiisipraktikas on ennekõike jälje jätnud eseme Jäljeekspertiis vajadusel talletab ja jäädvustab uuritavad Eesti Kohtuekspertiisi Instituut identifitseerimine aga ka erinevate sündmuskohtade jäljed; uurib võrdlusmaterjali ja teeb sidumine sealt avastatud jälgede järgi. eksperimentaaljäljed; võrdleb visuaalselt ja mikroskoopiliselt omavahel uuritavate jälgede ja eksperimentaaljälgede üld- ja eritunnuseid. 3. Uurib erinevaid ekspertiisiobjekte (ühtne tervik, tootmisprotsessis tekkinud jäljed, stantsmärgised, plommid jms); vajadusel jäädvustab uuritavad jäljed; võrdleb omavahel uuritavaid jälgi vastavalt objektide eripäradele. 16  1. Ekspert: 1. Hindab toksilise aine põhjuslikku seost surmaga toksikoloogia labori tulemuste ja lahanguleidude alusel; võimalusel arvutab surma põhjustanud toksilise aine annused, arvestades toksilise aine kontsentratsioone bioloogilises materjalis ja surnu eripärasid; mürgistuste kahtlusel osaleb võimalusel koos kohtuarstiga lahangu tegemisel. 2. Kirjeldab isikul või surnuga kaasas 1) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis erinevate olevat võimalikku toksilist toimet ainete (k.a ravimid, alkohol ja narkootilised ained) põhjustavat asitõendit ning vajadusel toime hindamiseks määratakse juhul, kui isikul või saadab aine laborisse uuringuteks surnul ilmnevad erinevate ainete toimest tunnused, vastavalt juhenditele; hindab mis viitavad kuriteole või erinevate ainete tervisekahjustuse tekke võimalikkust, manustamine on kaasa aidanud kuriteo lähtudes toksiliste ainete sooritamisele. riskianalüüsidest. Arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 2) Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis narkootilise 3. Hindab vastavalt juhenditele isiku aine suure koguse ehk aine koguse, mis on piisav toksilisest ainest põhjustatud vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tervisekahjustust, lähtudes isiku tekitamiseks, hindamiseks määratakse juhul, kui on anamneesist, läbivaatusest ja vaja anda hinnang sotsiaalministri 18. mai 2005 meditsiinidokumentatsioonist; kirjeldab määruse nr 73 lisas 1 nimetatud konfiskeeritud toksilise aine toimet ja toime kestust narkootilise või psühhotroopse aine koguse kohta. lähtuvalt toksilise aine toimemehhanismist ja manustamisviisist. 4. Konsulteerib kohtuarsti aine toksilisuse, toimemehhanismi, manustamisviiside ning toksilise annuse osas, viidates vajadusel erialasele kirjandusele; nõustab proovimaterjalide võtmist toksilise aine uuringuks. 2. Ekspert: 1. Töötab läbi kohtukeemia narkootiliste ainete ekspertiisiaktid; küsib vajadusel kohtukeemia eksperdilt ekspertiisi 17 läbiviimiseks vajalikke sündmuspõhiseid lisaandmeid. 2. Teeb kindlaks joovet tekitavate narkootiliste või psühhotroopsete ainete ühekordsed annused, lähtudes erialase kirjanduse andmetest; arvutab narkootilistest või psühhotroopsest ainest kümnele inimesele joovet põhjustavad annused, lähtudes ühekordsest annusest; kirjeldab uute narkootiliste ainete toimeid ja manustamisviise. 18  Ekspert: 1. Valmistab põlevvedeliku olemasolu tuvastamiseks proovi ette; viib analüüsi Põlevvedelikuekspertiisi eesmärk on tuvastada, kas läbi, kasutades gaasikromatograaf- ekspertiisiks esitatud asitõend sisaldab massispektromeetrit; analüüsib tulemusi, Põlevvedeliku ekspertiis põlevvedelikku või kas see asitõend on põlevvedelik teeb otsuse põlevvedeliku olemasolu Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ning identifitseerida võimalikult täpselt asitõendis kohta. sisalduv või asitõendiks olev põlevvedelik. 2. Võrdleb põlevvedeliku identifitseerimiseks saadud tulemusi põlevvedelike kollektsiooni kuuluvate vedelikega. Ekspertiisi käigus tehakse kindlaks isiku psüühiline seisund, so temal psüühikahäirete esinemine või nende puudumine. Psühholoogi kaasamine on vajalik juhtudel, kus võib olla tegemist arenguhäirega (vaimne alaareng, Kohtupsühhiaatriaekspertiisi eesmärk on teha õpivilumuste spetsiifilised häired jms), Komisjoniline kindlaks isiku psüühiline seisund ja tuvastada orgaanilise etioloogiaga häiretega Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtupsühhiaatriaekspertiis süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste ning sundravi (epilepsia, ajutraumad, insuldid, aga ka meditsiiniliste aluste esinemine või puudumine. alkoholi ja narkootikumide liigtarvitamise foonil tekkinud ajukahjustused), neurodegeneratiivsete häiretega (dementsus) või isiksushäirega. Ekspertiisiga tuvastatakse süüdimatuse meditsiiniliste tunnuste ning sundravi meditsiinilise aluse esinemine või puudumine. 19  Ekspert: 1. Kirjeldab ja dokumenteerib uuritava eseme (isikuttõendava dokumendi, paberraha jm dokumendi) tunnused; valib võrdlusuuringuks vajaliku objekti ja kogub teavet; viib läbi erinevaid uuringuid kehtestatud meetodite järgi; kasutab vajadusel eriseadmeid; kui uuritav ese osutub võltsinguks, tuvastab võltsimise viisi, võltsingu ohtlikkuse taseme ja Dokumendiekspertiisi eesmärk on dokumendi klassifitseerib klassitunnuste alusel; valmistusviisi ja materjalide uurimise põhjal arhiveerib ja süstematiseerib andmed. Dokumendiekspertiis tuvastada dokumendi õigsust ehk seda, kas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 2. Kirjeldab võltsimiskahtlusega dokument on täielikult võltsitud või osaliselt dokumenti ja dokumenteerib tunnused; muudetud. tuvastab kujutisi, materjali ja jälgi, kasutades sobivaid meetodeid vastavalt dokumendi eripärale; teeb järeldusi; arhiveerib ja süstematiseerib andmed. 3. Klassifitseerib võltsingud ja vahetab infot teiste pädevate institutsioonidega, täidab NAC (Rahvuslik võltsingute analüüsi keskus) ülesandeid, järgides Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud reegleid. 20  Ekspert: 1. Vaatleb vaidlustatud ja/või võrdlusmaterjali visuaalselt; hindab materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk ekspertiisikõlbulikkust; uurib materjali Käekirjaekspertiisi eesmärk on: spetsiaalsete seadmetega; viib läbi - tuvastada vaidlustatud teksti ja/või allkirja allkirjade ja/või käekirjade võrdleva kirjutanud isik või uurimise ühise kirjutaja tuvastamiseks. - kindlaks määrata, kas uurimiseks esitatud teksti Käekirjaekspertiis 2. Vaatleb allkirja ja/või teksti kirjutaja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja/või allkirja(d) on kirjutanud üks isik või erinevad tuvastamiseks vaidlustatud ja isikud. võrdlusmaterjali visuaalselt; hindab Mõnikord on võimalik ka kirjutaja mõningate materjali kvaliteeti ja kvantiteeti ehk omaduste ja kirjutamistingimuste määramine. ekspertiisikõlbulikkust; hindab võrdlusmaterjali vastavust vaidlustatud materjalile; uurib materjali spetsiaalsete seadmetega; viib läbi allkirjade ja/või käekirjade võrdleva uurimise. 21  Ekspert: 1. Vaatleb esemete tulirelvade hulka kuuluvuse tuvastamiseks esitatud objekte, uurib nende ehituslikke tunnuseid; tuvastab esemete kasutusotstarbe ning kontrollib kahjustusvõimet ja töökindlust; saadud andmete põhjal määrab esemete tulirelvade hulka kuuluvuse. 2. Vaatleb padruneid, hindab nende ehituslikke tunnuseid, kasutusotstarvet ja tehnilist korrasolekut; tuvastab padrunite laskekõlblikkuse ning kahjustusvõime; saadud andmete põhjal tuvastab padrunite tulirelva laskemoona hulka kuuluvuse. 3. Uurib esitatud objekte ja neil Tulirelvaekspertiisi eesmärgiks on selgitada relvade, kujunenud jälgi visuaalselt ja Relvade ekspertiis laskemoona, lasujälgede ning laskmisega mikroskoopiliselt, määrab nende Eesti Kohtuekspertiisi Instituut seonduvaid asjaolusid. ehituslikud tunnused; määrab relva grupikuuluvuse, kasutades andmebaase ja teisi võrdlusmaterjale. 4. Uurib esitatud objekte visuaalselt relva identifitseerimiseks kuulide ja padrunikestade järgi ja mikroskoopiliselt ning määrab nende ehituslikud tunnused; teeb võrdlusjäljed ning võrdleb neid esitatud objektil olevate jälgedega; saadud andmete põhjal identifitseerib relva. 5. Uurib esitatud objekte laskmise asjaolude tuvastamiseks lasujälgede ja laskmise olustiku järgi ning nendel olevaid vigastusi visuaalselt ja mikroskoopiliselt; toob esile lasujäljed, teeb võrdlusjäljed ja uurib ning võrdleb neid esitatud objektil 22 olevate jälgedega; saadud andmete põhjal tuvastab laskmise asjaolud. 23  Ekspert: 1. Teeb andmekandjatest ekspertiisikoopiaid, kasutades kopeerimismeetodit. 2. Tuvastab märksõnade alusel informatsiooni; uurib dokumente Infotehnoloogiaekspertiis tegeleb üldistatult (elektronkirjad, pildid jm) viidete põhjal. andmete võrdlemisega ning arvutiseadmetest 3. Taastab kustutatud informatsiooni, informatsiooni otsimisega. Hetkel on eristatud kolm tuginedes teadmistele failisüsteemide ja infotehnoloogiaekspertiisi liiki: failide ülesehitusest. 1. Alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva 4. Modelleerib andmekandjalt leitud Infotehnoloogiaekspertiis materjali infotehnoloogiaekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut informatsiooni põhjal kasutaja tegevused. (määratakse seoses Kars § 141, 143, 145, 175, 178, 5. Tuvastab pahavara; jälgib pahavara 179) tööd ja funktsionaalsust, kasutades 2. Infotehnoloogiaekspertiis virtuaalmasinat. 3. Radaridetektori ekspertiis (määratakse seoses 6. Kopeerib mobiilsetest seadmetest (nt liiklusseaduse § 228) mobiiltelefonid, tahvelarvutid, GPS- seadmed) andmeid, kasutades selleks ettenähtud vahendeid. 7. Eristab elektroonikakomponente ning teeb kindlaks elektroonikaseadmete tööpõhimõtted. 24  1) Ekspert: 1. Määrab sõidukite vastastikuse asendi kokkupõrke hetkel, lähtudes vigastustest tehtud fotodest (vajadusel uurib ise sõidukite vigastusi); analüüsib vigastuste ulatust ja vigastusi tekitanud jõu suunda. 2. Määrab kokkupõrke koha ja sõidukite asendid teel, lähtudes sündmuskoha skeemist, vaatlusprotokollist ja fotodest; vajadusel tutvub sündmuskohaga. 3. Tuvastab arvutuslikult sõidukite 1) Liiklustehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad liikumiskiirused, lähtudes menetleja poolt küsimused, mis on seotud liiklusõnnetuse kogutud materjalidest; kasutab vajadusel rekonstruktsiooniga ja eeldavad sõidukite vastavat arvutitarkvara. liikumisprotsesside arvutuslikku analüüsi. 4. Annab hinnangu juhi liiklusõnnetuse 2) Autotehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad vältimise tehnilise võimaluse kohta, küsimused, mis on seotud sõidukite tehnilise selgitades eelnevalt teise juhi, kes seisukorra kontrollimisega, rikete olemasolul rikke liiklusohu põhjustas. Liiklustehniline ekspertiis põhjuse ning tekkimise aja tuvastamisega ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 5. Määrab jalakäijale otsasõidu koha ning ärandatud sõidukite turvasüsteemide jalakäija ja sõiduki vastastikuse asendi, manipuleerimise tuvastamisega. lähtudes sündmuskoha skeemist, 3) Liiklustrassoloogiaekspertiisi valdkonda kuuluvad vaatlusprotokollist, fotodest, sõiduki küsimused, mis on seotud vaatlusest ja kohtuarstliku ekspertiisi sõidukite identifitseerimisega ning sõidukite poolt aktist; annab hinnangu juhi jäetud või sõidukitel olevate jälgede liiklusõnnetuse vältimise tehnilise tuvastamise ja uurimisega. võimaluse kohta. 6. Selgitab, kes autos olnud isikutest juhtis sõidukit liiklusõnnetuse hetkel, lähtudes sündmuskoha skeemist, vaatlusprotokollist, fotodest, sõiduki vaatlusest, kohtuarstliku ekspertiisi aktist ja vajadusel teistest ekspertiisiaktidest saadavatest andmetest. 2) Ekspert: 1. Annab hinnangu sõiduki liiklusohutust tagavate süsteemide töövõimele, 25 tuginedes vastavale metoodikale. 2. Langetab otsuse, kas rike tekkis liiklusõnnetuse käigus või enne seda; annab hinnangu, kas liiklusõnnetusele eelnev rike oli juhile ootamatu. 3) Ekspert: 1. Identifitseerib sõiduki, arvestades sõiduki tehnilist komplektsust, konkreetseid identifitseerimis- parameetreid; kasutab spetsiaalseid tööriistu, elektroonilist tarkvara ja vajadusel vastavaid kemikaale. 2. Analüüsib sõidukite vahelise kontakti toimumise võimalikkust; uurib ja võrdleb sõidukitel esinevaid jälgi; kasutab vajadusel vastavat arvutitarkvara. 26  Tervisekahjustuse määrab kohtuarst- ekspert isiku kohtuarstliku ekspertiisi Tervisekahjustuse tuvastamise eesmärk on kindlaks käigus menetleja ekspertiisimääruse teha isikul esinev tervisekahjustus ja selle raskusaste alusel. Tervisekahjustus tuvastatakse isiku isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, lähisuhte läbivaatuse ja/või ravidokumentide vägivalla vms puhul. põhjal. Isiku kohtuarstlik ekspertiis Terviseseisundi tuvastamise eesmärk on kindlaks Terviseseisundi määrab kohtuarst-ekspert Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teha, kas inimesel esinev haigus (va psüühiline) isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus takistab tal osa võtta menetlustoimingutest, osaleda menetleja ekspertiisimääruse alusel. kohtuistungil ja/või kanda karistust Terviseseisund tuvastatakse isiku kinnipidamisasutuses. läbivaatuse ja/või tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide põhjal. Ekspert: 1. Teeb narkootilise aine tuvastamiseks sõeluuringu esialgse info saamiseks; Narkootilise aine ekspertiisi ülesanne on kindlaks valmistab proovi ette analüüsi teha, kas ekspertiisiks esitatud objekt (pulber, läbiviimiseks; viib läbi analüüsi, kasutades vedelik vms) sisaldab narkootilist/psühhotroopset kromatograafilisi meetodeid või FTIR-i; Narkootilise aine ekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ainet või lähteainet (või nende ainete jälgi) ja kui analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, sisaldab, siis millise narkootilise/ psühhotroopse mis ainega on tegemist. aine või lähteainega on tegemist. 2. Valmistab proovi ette narkootilise aine protsendilise sisalduse määramiseks; viib läbi protsendilise sisalduse määramise kromatograafilise meetodiga. 27  Ekspert: 1. Viib läbi etanooli määramise bioloogilistest materjalidest, kasutades gaasikromatograafi; analüüsib tulemusi. 2. Viib läbi ühealuseliste alkoholide ja teiste kergestilenduvate ühendite Toksikoloogiaekspertiis või -uuring hõlmab nii määramise bioloogilistest materjalidest, alkoholi kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete kasutades gaasikromatograafi; analüüsib ainete määramist bioloogilistest vedelikest. Alkoholi tulemusi. määratakse üldjuhul verest ja narkootilisi ning 3. Teeb narkootiliste ja psühhotroopsete psühhotroopseid aineid määratakse üldjuhul ainete määramiseks sõeluuringu esialgse uriinist. info saamiseks; viib läbi analüüsi, Toksikoloogiaekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Toksikoloogiaekspertiisi või -uuringu ülesanne on kasutades kromatograafilisi meetodeid; kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud veri sisaldab analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, alkoholi, kui sisaldab, siis millises koguses ja/või kas milliseid aineid antud proov sisaldab/ei ekspertiisiks esitatud uriin sisaldab narkootilisi/ sisalda. psühhotroopseid või muid sarnase toimega aineid ja 4. Viib ravimite toimeainete määramiseks kui sisaldab, siis milliste ainetega on tegemist. läbi analüüsi, kasutades kromatograafilisi meetodeid; analüüsib saadud tulemusi ja teeb otsuse, milliseid aineid antud proov sisaldab/ei sisalda. 5. Viib läbi karboksühemoglobiini määramise, kasutades CO-oksimeetrit; analüüsib tulemusi. 28  Ekspert: 1. Toob naha papillaarkurrustiku jälje(d) esemetelt ja pindadelt esile, kasutades füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja/või keemilisi esiletoomismeetodeid. 2. Hindab holistilisest lähenemisest (holistic approach) tulenevalt naha Sõrmejäljeekspertiisi määramise eesmärgiks on papillaarkurrustiku jälje sündmuskohale/ekspertiisiobjektile jäetud naha individualiseeritavust. Sõrmejäljeekspertiis papillaarkurrustiku jälgede isikustamine, erinevate Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 3. Tuvastab naha papillaarkurrustiku sündmuskohtade omavaheline seostamine ja/või jälgede kokkulangevuse naha isiku tuvastamine (nii elava kui surnud isiku). papillaarkurrustiku jälgede alusel isiku kindlakstegemiseks või tema identsuse kinnitamiseks, isiku seostamiseks erinevate sündmuskohtadega või isiku seostamiseks seni lahendamata süütegude sündmuskohtadel leitud naha papillaarkurrustiku jälgedega. Ekspert: 1. Uurib ekspertiisiobjekte ja võtab neilt DNA-proove; viib vajadusel läbi eel-teste; valib DNA isoleerimismetoodikad; langetab otsuse kasutatavate DNA- testsüsteemide ja reaktsioonitingimuste osas. DNA-ekspertiisi eesmärk on inimpäritolu DNA-jälje 2. Langetab saadud DNA-profiili alusel DNA ekspertiis individualiseerimine inimese genoomsete Eesti Kohtuekspertiisi Instituut otsuse kordusreaktsioonide vajaduse ja kordusjärjestuste alusel. tingimuste kohta; interpreteerib DNA- profiili; võrdleb sündmuskohaprofiile omavahel ja isikuprofiilidega; viib läbi DNA-profiilide andmebaasiotsingu. 3. Arvutab vajadusel ja võimalusel DNA- profiili sageduse või tõepära suhte väärtuse. 29  Biomeetriaekspertiisi määramise eesmärgiks on ekspertiisiobjektile jäetud inimpäritolu bioloogilise vt sõrmejäljeekspertiisi ja/või DNA Biomeetriaekspertiis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut materjali (naha papillaarkurrustiku jälgede ja/või ekspertiisi kirjeldus DNA) isikustamine. Tegevus 4. Karistuste täideviimise korraldamine Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja Vangla- ja kriminaalhooldustöö vastab rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele, õigusruum on ajakohane, kasutusel on Tagada Vanglateenistuse kaasaegne tõenduspõhine töömetoodika. Karistuste täideviimise üldjuhtimine strateegiliste eesmärkide Vanglate ja kriminaalhoolduse tegevuse üle Justiitsministeerium elluviimine. on tagatud tõhus järelevalve. Rahakasutus on kulutõhus, olemas on piisav ettevalmistatud personal. Toimib siseriiklik ja väliskoostöö. Vanglate ja kriminaalhoolduse tegevus vastab seatud strateegilistele eesmärkidele, kõikide õigusrikkujate puhul on tagatud Igapäevane vangla- ja juhtumikorralduslik lähenemine, mis aitab kriminaalhooldustöö toetab ennetada korduvkuritegevust. Tagatud on Inimväärikas karistuste täideviimine õiguskuulekat eluviisi ja Vanglad turvaline keskkond taasühiskonnastumiseks õigusrikkujate täisväärtuslikku kõikdes vanglates. Toimib koostöö riikliku ja lõimumist ühiskonda. kohaliku tasandi partneritega. Fookus on õigusrikkujate õiguskuulekamal toimetulekul peale karistuse kandmist. Tegevus 5. Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja 30  Luua tingimused, mis võimaldavad kohtuasjade kvaliteetse menetluse mõistliku aja jooksul ning isikute võrdse I ja II astme kohtute arendamine ja Tagada korrakohase kohtlemise ja juurdepääsu Justiitsministeerium haldamine õigusemõistmise kättesaadavus. õigusemõistmisele. I ja II astme kohtuid haldab ja arendab JM koos kohtute haldamise nõukojaga. Kohtuasjade kvaliteetne Õigusemõistmine I ja II astme lahendamine mõistliku aja jooksul Kohtud kohtutes tagades seejuures menetlusosaliste õiguste kaitse. Tagada kehtiva õiguse ja sellega seotud olulise õigusteabe lihtne ja Riigi Teataja väljaandmine mugav kättesaadavus ning Justiitsministeerium koostöös kasutajatega väljaande arendamine. Tagada seaduste ja määrustega ettenähtud teadannete lihtne avaldamine ja laialdane Ametlike Teadannete väljaandmine Justiitsministeerium kättesaadavus ning koostöös kasutajatega väljaande arendamine. Justiitsministeerium korraldab isiku õiguste ja huvide kaitseks riigi õigusabi teenust Tagada kõigile isikutele asjatundliku Eesti Advokatuuri kaudu. Õigusmenetluses Riigi õigusabi korraldamine ja usaldusväärse õigusteenuse esindamiseks ja nõustamiseks võib Justiitsministeerium õigeaegne ja piisav kättesaadavus. abivajaja taotleda riigi õigusabi, mida osutavad Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaadid. Õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks pakuvad teenust Pakkuda abivajajale kiiret, Justiitsministeeriumi lepingulised Esmatasandi õigusabi korraldamine kvaliteetset ja soodsat esmast partnerid, kes on valitud avaliku konkursi Justiitsministeerium õigusalast nõustamist. alusel. Õigusnõustamist osutatakse väheste eranditega kõigis õigusvaldkondades. 31  Arendada vabakutse pidajate (kohtutäiturid, notarid, Järelevalve eesmärgiks on kontrollida, et vandetõlgid, patendivolinikud) Vabakutsete arendamine ja ameti- ja kutsetegevuses järgitakse kutse- ja ametiõigust ning teostada Justiitsministeerium järelevalve ametipidamise nõudeid ja täidetaks nii korralist kui ka erakorralist kutseühenduse otsuseid. järelevalvet vabakutse pidajate ameti- ja kutsetegevuse üle. Selliseks avalikuks huviks on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, mis hõlmab laiemalt Kaitsta olulist avalikku huvi ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi ning Omavalitsuste üksikaktide järelevalve olukorras, kus KOV on andnud puudutab tervet kogukonda. Järelevalve Justiitsministeerium õigusvastase haldusakti. raames saab Justiitsministeerium esitada KOV-ile ettepaneku haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja vajadusel protesti halduskohtusse. Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu organ, mis uurib võlgniku ja võlgniku Tuvastada, kas võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast maksejõuetuse põhjused võivad käitumist võlgniku maksejõuetuse olla ebaseaduslikud ning Maksejõuetuse teenistus tekitamisel ja makseraskuste Konkurentsiamet suurendada võlausaldajatele suurendamisel pankrotimenetluses. tehtavate väljamaksete määra Maksejõuetuse teenistus aitab kaasa ausa pankrotimenetlustes. ärikeskkonna toimimisele ja parendamisele Eestis. Tegevus 6. Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele Teenus Teenuse eesmärk Teenuse kirjeldus Vastutaja Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Riigikohtule asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt IT-teenus Sotsiaalministeeriumi RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide asutuse ja/või valitsemisala valitsemisalale vastavalt lepingule Keskus vajadustele 32  Pakkuda IT-teenust vastavalt IT-teenus Rahandusministeeriumi RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide asutuse ja/või valitsemisala valitsemisalale vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Riigikontrollile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Riigikogu kantseleile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Õiguskantsleri kantseleile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele IT-teenus Majandus- ja Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide Kommunikatsiooniministeeriumi asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus valitsemisalale vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Eesti Teadusagentuurile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Riigikantseleile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt IT-teenus Haridus ja RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide asutuse ja/või valitsemisala Teadusministeeriumi valitsemisalale vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt IT-teenus Kultuuriministeeriumi RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide asutuse ja/või valitsemisala valitsemisalale vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt IT-teenus muudele avaliku sektori RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide asutuse ja/või valitsemisala klientidele vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Audiitorkogule asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele Pakkuda IT-teenust vastavalt RIK-i poolt pakutavate teenuste osutamine Registrite ja Infosüsteemide IT-teenus Presidendi kantseleile asutuse ja/või valitsemisala vastavalt lepingule Keskus vajadustele 33 34