Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] Vaidlustaja Net Group OÜ Registrikood: 10585438 Asukoht: A. H. Tammsaaretee 92, 13423 Tallinn Vaidlustaja esindaja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Asukoht: Rotermanni 8, 10111 Tallinn Telefon: 618 0820 E-post: [email protected] Hankija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Registrikood: 70009770 Asukoht: Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja Merily Rool Telefon: +372 5634 2114 E-post: [email protected] Kolmas isik Industry62 OÜ Registrikood: 11124544 Asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn e-post: [email protected] Kolmanda isiku esindajad vandeadvokaat Veiko Vaske advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn Tel: 610 8010 E-post: [email protected]; [email protected] Hankija seisukoht riigihanke nr 272053 „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka hankija) viib läbi riigihanget „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ viitenumbriga 272053 (edaspidi ka riigihange), mis avaldati Riigihangete Registris (edaspidi ka RHR) 22.02.2024. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 02.04.2024. 1 1.2. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 14.06.2024 teate Net Group OÜ (edaspidi ka vaidlustaja, avaldaja) vaidlustusest. Vaidlustusest nähtuvalt vaidlustatakse riigihankes teostatud hindamise tulemust, millest teavitati pakkujaid 04.06.2024. 1.3. Hankija esitas vaidlustusele vastuse 19.06.2024 ja kolmas isik esitas samaks ajaks seisukoha. 1.4. Vaidlustaja esitas täiendava seisukoha 26.06.2024, millele hankija käesolevaga vastab tähtaegselt (s.o 01.07.2024). 2. Hankija seisukohad Hankija jääb ka peale kolmanda isiku seisukoha ja vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumist selle juurde, et hankija tegevus proovitööde hindamisel ja selle käigus hindamiskriteeriumite kohaldamisel on olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on proovitööde hindamisel lähtunud hankes teatavaks tehtud tingimustest ja hindamismetoodikast ning kohaldanud neid kõigi pakkumuste suhtes ühetaoliselt. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. Vaidlustaja tõlgendab proovitöö ülesannet ja hankija vastust selles küsimuses ekslikult 2.1. Esiteks on hankija poolt täiendavate selgituste lisamine ja tagasiside sobilik, isegi vajalik ning selle valideerimine hindamismetoodikaga võimaldab mõista, mille eest on hindepunkte vähendatud ja mille eest mitte. Hankija kohustus on hindamismetoodikast kinni pidada ning vastuses vaidlustusele hankija ka selgitas, mis on hindamismetoodika kohaselt hindepunktide vähendamise alus ja mis on täiendav tagasiside. Hankija hinnangul on põhjaliku proovitöö teostamise järel igati oodatav, et pakkujad saaksid tervikule tagasiside, mitte üksnes hindamisega soetud nüanssidele, eriti kui tegemist on mitte-eduka pakkujaga, kes eelduslikult soovib järgmise hanke tarbeks enda tööprotsesse parendada. Samuti on oluline mõista, et hindamiskomisjon vaatab proovitööd tervikuna ning pakkuja esitatud proovitöö puhul kirjeldatud tagasiside oli antud tulenevalt asjaolust, et need raskendasid oluliselt hankijapoolseid hindamistoiminguid. Hankija jääb selle juurde, et täiendava tagasiside puudumine või kuidagi teisiti markeerimine ei oleks käesolevat vaidlust sisuliselt muutnud – pakkuja esitas proovitöö, mille lahendus ei toiminud. 2.2. Teiseks selgitab hankija, et vaidlustaja on valinud markeerida oma seisukoha p-s 2.7 osaliselt hankija seisukohta viisil, mis on väga konkreetselt kontekstist välja võetud. Lisaks tsiteeritud lausetele jätkusid hankija selgitused poolte vahelisest infovahetusest ning lõppes: „Sama eesmärgi nimel oli proovitöö ülesande punkt 2.8 raames teatavaks tehtud, et „Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse“.“ Seega on vaidlustaja väited seisukoha p-s 2.8 jj äärmiselt eksitavad ja pahatahtlikud. Hankija ei ole ühelgi viisil muutnud teabevahetuse raames riigihanke alusdokumente, vaid on üksnes ja ainult selgitanud proovitöö olemust ja nõudeid. 2.3. Seega hankija ei nõustu vaidlustaja poolt seisukoha punktis 2.11 esitatud väitega, et hankija poolt antud selgituste puhul ei olnud tegemist tingimuste selgitamisega. Seega ei ole ka alust vaidlustaja väidel, et hankija on selgituste andmisega riigihanke alusdokumente muutnud. Hankija vastuses punkt 2.19 all on selgitused välja toodud, 2  mida hankija pakkujatele jagas ning on selge, et teabevahetus ei sisalda selgitused riigihanke alusdokumentide muudatust nõudvat teavet. Proovitöös oli vastav nõue olemas hoolimata sellest, et see ei olnud vaidlustajale oodatavas sõnastuses (tsiteeritud vaidlustaja poolt seisukoha p-s 2.7). Hankijal ei ole loomingulise töö puhul vajadust selgitada lihtlausete, käskude ja keeldudega proovitöö lahendust, vaid anda ette tehnilised nõuded, millest arusaamine ongi proovitöö üks eesmärkidest, näidates seeläbi potentsiaalse lepingupartneri pädevust ja oskusi. Vaidlustaja seisukoha p-d 2.7-2.17 kinnitavad veelkord, et vaidlustaja ei mõistnud täielikult proovitöö olemust, tehnilisi nõudeid ja sisu, mistõttu ei olnud proovitöö lahendus ka rohkemate hindepunktide vääriline. 2.4. Hankija selgitab veelkord lühidalt vastuseks seisukoha p-le 2.13 – proovitöö sisuks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQLi baasist (samuti võib lahendada MSSQLi konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Lahenduse osadena tuleb esitada taustteenuse ja esitluskihi kood, tulemi docker konteiner koos nõutud dokumentatsiooniga. Ehk siis oluline oli ka tulemini jõudmine, mitte üksnes tulem ise. 2.5. Vaidlustaja väidab punktis 2.17, et andmete automaatset importi, kinnitab lisaks tõsiasi, et hankija poolt väidetavalt kehtestatud nõuet „mõistis“ sellisel viisil üksnes kolmas isik. Hankija on kohustatud kõiki pakkumisi võrdväärselt hindama ja kohtlema, kusjuures hindamismetoodika ei näe ette ka pakkumuste võrdlemist, mis tähendab seda, et iga pakkumust vaadeldakse vastu hindamismetoodikat. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja järeldus, mis viitab ebaõiglasele kohtlemisele, asjakohane, kuna vaidlustaja proovitöö tulemus ei ole seotud teiste pakkujate proovitöö tulemiga. Samuti ei ole vaidlustajal võimalik võtta seisukohta teiste pakkujate töö puuduste osas, kuivõrd need ei ole vaidlustajale teada. Seda arvestades ei ole ka lubatav kolmanda isiku lahenduse tõlgendust ja hindamist kahtluse alla seada. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumis nr 4 põhjendatult 7 punkti 2.6. Hankija ei asu kordama juba varasemalt esitatut, jäädes selle juurde täielikult ka peale vaidlustaja seisukohaga tutvumist. 2.7. Hankija selgitas, et vaidlustaja on kasutanud taustateenuse [ärisaladus eemaldatud]. Vaidlustaja püüab ilmselt meelega ajada segadusse erinevate mõttekäikudega terminoloogiast, mis ei ole asjakohased. Proovitööd tuleb tõlgendada nii, nagu teine mõistlik valdkonnateadlik inimene seda mõistis ja siinkohal saab kasutada näiteks kolmanda isiku hinnangut. Vaidlustaja selgitab ühelt poolt (p 2.19), et ta on mitme aastase valdkonnakogemusega ettevõte (p 2.42), kuid teisalt jätab mulje, nagu jäänuks arusaamatuks, mida tähendab proovitöö kontekstis rakenduse ehitamine (kuigi seisukoha p-s 2.21 jällegi saab vaidlustaja aru, millega on tegu). 2.8. Gradle on avatud lähtekoodiga ehitustööriist, mis automatiseerib Java ja teiste platvormide rakenduste ehitamist, testimist ja juurutamist. [ärisaladus eemaldatud] 2.9. Hankijale jääb ebaselgeks, mis sisulistele kattuvustele vaidlustaja viitab punktis 2.26 väitega, et hankija on erinevates hindamiskriteeriumites ühe ja sama puuduse eest punkte maha võtnud. Vaidlustaja ei too konkreetselt välja, mis ühisest kriteeriumist lähtuvalt hankija väidetavalt kahe kriteeriumis osas punkte maha võttis. 2.10.Lühidalt jääb hankija otsuses ja vaidlustuse vastuses esitatu juurde. 3 Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumis nr 7 põhjendatult 0 punkti 2.11. Hankija esitab lisas 1 täieliku lahenduskäigu, et oleks jälgitav ja üheselt selge, kuidas komisjon proovitööd nägi ning mida selle hindamiseks täpsemalt tegi. 2.12. Seisukoha p-des 2.14-2.16 käsitleb vaidlustaja sisuliselt alakriteeriumiga 7 seonduvat, mistõttu vastab hankija nendele väidetele käesolevas alaplokis koos p 2.30-2.39 vastustega. 2.13. Vaidlustaja toob taaskord ja korduvalt esile, et andmete dumpi automaatset importi ei olnud nõutud. Hankija kordab esimeses vastuses välja toodut, et automaatset andmete migratsiooni puudutavat tagasisidet ei saa käsitleda kui hankija katset „väita, et vaidlustaja esitatud lahendus ei olnud terviklik ja seega toimiv.“ Automaatselt imporditud andmed oleks ära hoidnud andmete impordi konfiguratsiooni erinevusi jms, mistõttu see põhjenduses ka hankija poolt tähelepanekuna välja toodud sai. Nagu hankija ka vaidlustuse vastuses välja tõi, hinnati lahenduse toimimist ja kasutatavust hoopis selle põhjal, kas andmete migratsioon töötas või mitte. Lahendus ei töötanud, vaid andis viga. Otsuse aluseks, miks lahendus ei olnud toimiv ja kasutatav hankija hinnangul tugines hankija asjaolule, et andmete migratsioon ei töötanud ja tulemus ei olnud seejärgi nt ka ülekantud andmete näol hinnatav (nt ei olnud võimalik hinnata, kas andmed kandusid vastavalt ärireeglite üle või mitte). 2.14. Hankija järgis vaidlustaja poolt jagatud juhiseid (manusesse on lisa 1 näol lisatud ülevaade, kuidas hankija veateateni jõudis). [ärisaladus eemaldatud] 2.15. [ärisaladus eemaldatud] 2.16. Siinkohal on hankija jaoks ka oluline ära markeerida, et andmete impordi osas juhised olid puudulikud. 2.17. Lisaks toob vaidlustaja 2.38-39. välja, et jagas juhiseid, kuidas lahendust kasutada. Hankija kinnitab, et esitatud juhised kogumis kirjeldavad erinevaid võimalusi, kuidas lahendust kasutada. Vaidlustaja poolt välja pakutud alternatiivide katsetamiseks on aga [ärisaladus eemaldatud] 2.18. Lühidalt jääb hankija otsuses ja vaidlustuse vastuses esitatu juurde. Kolmanda isiku seisukoht on asjakohane 2.19. Hankija ei nõustu vaidlustaja järeldusega, et kolmanda isiku seisukoht tuleb tervikus tähelepanuta jätta. Kolmas isik kirjeldas oma seisukohast proovitöö ülesande mõistmist ja viitas vastavatele proovitöö punktidele ja teabevahetusele, millele tuginedes lahenduskäiku kavandas, ilmestades alternatiivset lahendust vaidlustaja valikutele. Kolmanda isiku lahenduskäik arvestas siinjuures süsteemi terviklikkuse vajadust, tuues välja lahenduse automaatset paigaldamist docker-compose abil ning automatiseeritud MSSQL andmebaasi käsitlust. Selline lahendus aitas vältida mh konfiguratsiooni erinevusi, millega oleks võinud ka vaidlustaja arvestada, teades proovitöö ülesande punkt 2.8 raames teatavaks tehtud asjaolu tõttu, et „Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse“. Hankija on lähtunud riigihanke tingimustest pakkumuste hindamisel 4 2.20. Hankija soovib rõhutada, et vastus 2.25 raames ei ole etteheide andmete lokaalse arenduse andmebaasi loomisele nagu mulje jääda võiks vaidlustaja vastusest p-s 2.42. Hankija vastas sellega vaidlustaja väitele, et konfidentsiaalsusleping piiras mõeldavaid lahendusi ja lubas mõtestada vaid just sellist, mida pakkuja esitas. 3. Kokkuvõtlik seisukoht 3.1. Hankija jääb otsuses märgitu juurde täies ulatuses ja leiab, et omistatud hindepunktid on põhjendatud, olles kooskõlas nii RHAD-ga kui ka hindamismetoodikaga, samuti RHS §-ga 3. Vaidlusaluse riigihanke läbiviimine on toimunud kooskõlas seaduse ja RHAD-ga. 3.2. Hankija hindas vastavalt hindamismetoodikale proovitööd kogumis ning kõik põhjendused olid asjakohased, olles kooskõlas nii proovitöö nõuete kui ka hindamise aluseks olevaga. Komisjon jõudis seisukohale, et puuduste tõttu tuli omistada vaidlustajale proovitöö neljandas alakriteeriumis 7 hindepunkti ning seitsmendas alakriteeriumis 0 hindepunkti. Vaidlustaja ei ole lihtsalt mõistnud proovitöö ülesannet ega hindamismetoodikat nii, nagu see kirja on pandud, vaid on asunud seda omale sobivalt tõlgendama ega nõustu hankekomisjoni hinnanguga tööle. 4. Seisukoht vaidlustaja menetluskulude suuruse osas 4.1. Vaidlustaja on taotlenud lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist ja riigilõivu tagastamist summas 4265,90 eurot, kuid pole selge, kuidas viidatud summa on kujunenud olukorras, kus riigilõiv on 1280 ja kulude nimekirja kohaselt on õigusabikulud 2985,90 km-ta ja 3642,80 km-ga. Õigusabikulude ja riigilõivu kokku liitmisel ei ole menetluskulude suurus taotletud 4265,9 eurot ei km-ga ega km-ta summa puhul. Kuigi hankija hinnangul ei kuulu vaidlustus rahuldamisele ja kantud menetluskulud peavad seetõttu jääma vaidlustaja enda kanda, on tegemist põhjendamatult kõrge nõudega, mida sellises ulatuses välja mõista ei ole kuidagi asjakohane. 4.2. RHS § 198 lg 1 alusel on võimalik vaidlustuse rahuldamise korral lepingulise esindaja kulud välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esitatud menetluskulude nimekiri ja kulunud töötundide maht ei ole põhjendatud. Esindaja koostatud dokumendis ei ole tõstatatud uusi, asjas tähtsust omavaid õiguslikke küsimusi. Tegemist on sisulise kordusega vaidlustusest, mistõttu selle koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. 4.3. Esitatud menetluskulude kandmist ei õigusta hankija hinnangul ka asja keerukus. Vaidlustaja ei ole tõstatanud ühtki sisulist õiguslikku küsimust, mis asja lahendamise tavapärasest keerulisemaks muudaks. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja menetluskulude suurus peab menetlusosalistele olema ettenähtav. Õiguskirjanduses on leitud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse osas saab kujundada kokkuvõtva hinnangu toimingute tegemiseks kulunud ajale ja puudub vajadus hinnata iga menetlustoimingute nimekirjas toodud üksiku toimingu vajalikkust ja kulunud aja põhjendatust.11 Praegusel juhul on võimalik kogumis järeldada, et esitatud lepingulise esindaja menetluskulud on ebamõistlikult kõrged. VAKO praktikas on leitud, et hüvitada tuleb üksnes mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud ning 1 RHS kommenteeritud väljaanne, M.-A. Simovart, M. Parind; § 198/20. 5  põhjendamatuse korral on võimalik esindaja poolt nõutud tasu mõistliku ulatuseni vähendada, arvestades seejuures ka esitatud argumentide asjakohasust.2 5. Taotlused Tuginedes eeltoodule taotleb hankija: 5.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 5.2. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja kanda. Austusega [Allkirjastatud digitaalselt] Merily Rool Õigustiimi juht Lisad: 1) Lisa 1 – Hankekomisjoni vaade proovitööle [konfidentsiaalne]. 2 VAKOo 12.07.2019, nr 85-19/209780. 6