dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26231500189

Prokuratuur · 6. juuli 2026
Viit
RP-6-15/26/6468
Registreeritud
6. juuli 2026
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2026
Vastutaja
Silja Seeder (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎26231500189.pdf140 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.05.2026, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Silja Seeder Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26231500189 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX) Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult XXX ja XXX, sisenes 31.12.2025 kella 13:12 paiku, aadressil XXX asuvasse XXX-le (registrikood XXX) kuuluva XXX kauplusesse, tõstis kaubaaluselt nukkudele mõeldud matkaauto komplekti „Our Generation RV“ tootekood BD35163 maksumusega 329 eurot, vaatas selle üle ning jättis põrandale lükates eelmainitud matkaauto komplekti jalaga veidi tahapoole. Seejärel suundus XXX kauplusest välja ning kohtus ja kella 13:19 ajal kaupluse sissepääsu ees XXX ja XXX ning andis XXX ja XXX eelmainitud eemale tõstetud matkaauto komplekt ära varastada. Pärast seda sisenesid XXX ja XXX kauplusesse otse maha tõstetud eelmainitud matkaauto komplekti juurde, XXX võttis selle kätte, XXX kõndis kõrval ning pärast seda väljusid XXX ja XXX kauplusest jättes eelmainitud matkaauto komplekti eest tasumata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega pani XXX oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt s.o. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustatavana ülekuulatud XXX ei tunnista end kuriteo toimepanemises süüdi ja annab ütlusi, et 31.12.2025 käis poes valimas kingitust lapsele. Valis kingituseks matkaautokomplekti. Läks poest välja, et suhelda abikaasaga telefoni teel. Enne poodi minekut andis oma õele XXX raha summas 500 eurot kingituse ostmiseks. Kui poest väljus sai kokku XXX ja XXX. Ütles neile, et valis välja kingituseks autokomplekti ja pani põrandale ja ütles, et peab praegu sõitma XXX pesula parklasse, kuna pidi helistama abikaasa ja keskuse parklas on halb levi. Tema lahkus kauplusest ja sõitis XXX pesula kõrvale. Mõne aja möödudes kohtus tüdrukutega XXX pesula juures ja panid autokomplekti sõiduki pakiruumi ja sõitsid ära. Ta ei teadnud, et XXX jättis autokomplekti eest maksmata. Hinnates tõendeid kogumis leian, et XXX tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kihutamisena võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu on süüteoteates esitanud, et 31.12.2025 kell 13:12 paiku, XXX tõstab kaubaaluselt auto, vaatab toote üle ja jätab auto põrandale, lükates jalaga tahapoole ja suundub kauplusest välja. Kell 13:19 kohtub kaupluse ees kahe tütarlapsega, kes pärast temaga vestlemist sisenevad kauplusesse otse maha tõstetud kauba juurde, tütarlapsed väljuvad kell 13:21 kauplusest kauba eest maksmata summas 329 eurot. Kaupluse turvakaamera salvestis kinnitab kannatanu esitatud kuriteoteadet. Kahtlustatava XXX ütlustest nähtub, et tema õde XXX tuli poest välja ja andis talle 500 eurot, et ta ostaks matkaauto ära. Tema ja XXX läksid poodi ja XXX võttis mänguauto ja nad läksid poest välja, jättes kauba eest maksmata. Ta soovis raha säästa. Kahtlustatav XXX on andnud ütlusi, et on kuriteo toime pannud, tal ei olnud plaanis varastada, lihtsalt juhtus nii ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, tuginedes välisele teopildile asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestistel, et kuriteo pani toime täideviijana alaealine XXX, kes 31.12.2025 kella 13:21 ajal viibides XXX kaupluses XXX, hõivas võõrast vara, võttis matkaauto maksumusega 329 eurot, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Kuriteo toimepanemisest võttis osa XXX, kes valis välja XXX kingituse ja kes sai kuriteo toimepanemisest ka varalist kasu, seega kihutas alaealist XXX autot varastama. Samuti kuriteost võttis osa XXX, kes tuli kauplusesse XXX kaasa, aitas leida hõivamiseks põrandale valmis pandud matkautot ja soodustas täideviija tegevust füüsiliselt ja vaimselt, seega aitas kaasa vargusele, lahkudes kauplusest koos XXX ja viies kuriteo lõpule. Kihutamine on teise isiku kallutamine ehk tahtluse tekitamine õigusvastasele teole. Kaasaaitamine on teise isiku tahtliku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kaasaaitamine on kergem osavõtuvorm, sest täideviijal on juba teotahtlus olemas, kaasaaitaja üksnes toetab võõrast tegu. Seega tuleb kuritegu ümber kvalifitseerida XXX osas KarS § 199 lg 1 - § 22 lg 2 järgi. Nimetatud kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3- aastani. XXX karistusregistri teatest nähtub, et tal on üks kehtiv väärteokaristus KOKS § 66(3) järgi, rahatrahv on tasumata. Kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 329 eurot seoses OUR GENERATION RV matkaauto komplekti maksumusega 329 eurot. Varalise kahju nõue on põhjendatud. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada. KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur. KarS 199 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kahtlustatav XXX on nõus vabatahtlikult hüvitama kogu kuriteoga tekitatud kahju summas 329 eurot. Käesoleval hetkel prokuratuuri infosüsteemi andmetel ei ole kahtlustatava suhtes menetluses ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustataval on ülalpidamisel XXX ja tal on kindel elukoht. XXX ei tööta ja tal puudub võimekus tasuda riigituludesse kindel summa, samas ta on nõustunud tasuma kuriteoga tekitatud kahju, samuti on tal raskendatud üldkasuliku töö tegemine tulevalt terviseprobleemidest, millest taastumine võtab aega kuni kolm kuud ja seetõttu on raskendatud ka üldkasuliku töö tegemine. Arvestades eeltoodut, prokuröri hinnangul siiski ei esine käesolevas asjas avalikku menetlushuvi ja kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel, kuid mis ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. XXX on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26231500189 menetlus osaliselt XXX kahtlustuses. Määratud kohustuse liik: - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel XXX kohustus mitte toime panna varavastaseid süütegusid. - KrMS § 202 lg 2 p 1 järgi on XXX nõus vabatahtlikult hüvitama kogu kuriteoga tekitatud kahju summas 329 eurot kannatanu XXX arveldusarvele Swedpanka XXX. Tõend makse kohta saata Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder meiliaadressile [email protected] Kohustuse täitmise tähtaeg: 28.10.2026. 2. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD-plaati salvestisega asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanu XXX juhatuse liikmele XXX ja XXX. 8.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi. ____________________________________________ XXX Silja Seeder Abiprokurör
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel