Vaidlustaja täiendavad seisukohad

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 03.07.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 262909 Vaidlustajad: IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited Registrikood: 03022416 23 Forbury Road, Reading, Suurbritannia, RG1 3JH e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood: 90006399 J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTAJATE TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/11 – 1. KOKKUVÕTE 1. Antud vaidluse kese on peamiselt selles, et millise kvalifitseerimise otsuse ja kuidas peab hankija tegema, kui ettevõtja on inimliku eksimuse tulemina esitanud riigihangete registris taotluse dokumendid tütarühingu konto kaudu, kuid samas on kõik kvalifitseerimiseks esitatud andmed, tõendid ja dokumendid tõendatult esitatud emaettevõtja kohta. 2. Vaidlustajate hinnangul ei saa vaidlustatud hankija otsus olla õiguspärane, kuna selleks pidanuks hankija suutma ära näidata, milles seisnenuks antud kaasuse olustikus vaidlustajate kvalifitseerimisega kaasnev võrdse kohtlemise põhimõtte ületamatu rikkumine. Antud juhul ei rikuks vaidlustajate kvalifitseerimine ainsatki RHS §-s 3 sätestatud põhimõtet ja isegi, kui mõne põhimõtte riivet võiks väita, oleks vaidlustajate kvalifitseerimata jätmine ebaproportsionaalne. 3. Võrreldavaid olukordi tuleb kohelda võrreldavalt. Eesti ja Euroopa Liidu seadusandjad on ette näinud tuginetava asendamise instituudi, mille rakendamisel saab taotleja või pakkuja pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega kvalifitseerimise tingimusele mittevastava ettevõtja asendada uue ettevõtjaga ning esitada sellise ettevõtja kohta hankepass ja tõendid. 4. Sellega on seadusandja seadustanud võrdse kohtlemise põhimõtet oluliselt enam riivava olukorra, kui käesolevas kaasuses kaasneks sellega, kui vaidlustajad kvalifitseerida. Nii saab ettevõtja RHS § 103 lg 6 alusel vältida enda suhtes negatiivse otsuse tegemist, liites riigihanke menetlusse pärast tähtaegu uue ettevõtja, kelle vahenditele ta tugineb. Sellega antakse sellisele ettevõtjale sisuliselt ka täiendav aeg taotluse või pakkumuse koostamiseks, võrreldes teiste ettevõtjatega, kelle kvalifikatsioonis puudusi ei olnud. 5. Kui antud kaasuse tehiolud oleksid olnud veidi teistsugused, kuid vaidlustajad teinud sama inimliku vea, siis poleks hankija saanudki vaidlustajaid kvalifitseerimata jätta, vaid oleks pidanud nõudma tuginetava asendamist. 6. Vaidlustajad soovivad antud kaasuses sisuliselt seda, et hankija tunnistaks, et vaidlustajate tahteavalduse kohaselt on ühistaotlejateks IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited ja seega ei sega tegelikult mitte miski hankijat vaidlustajaid kvalifitseerida. See oleks antud kaasuse asjaoludel mõistlik ja proportsionaalne otsus. 7. Alljärgnevalt selgitavad vaidlustajad oma seisukohti täpsemalt. 2. SISSEJUHATUSEKS 8. Riigihangete korraldamise fundamentaalne eesmärk on see, et hankija saaks asja, teenuse või ehitustöö, mis vastaks tema seatud nõuetele. Pakkujate huvi on saada võimalus (equality of opportunity) hankelepingule konkureerida ja osutuda riigihankes edukaks. Kõnealuste huvide realiseerimist reguleerib riigihankeõigus, sh RHS, mille kohustatud subjekt on hankija. 9. Eesti ja Euroopa Liidu riigihankeõigus on üles ehitatud kandvatele põhimõtetele, mis on RHS-is sätestatud selle §-s 3. Iga valik, toiming ja otsus, mida hankija riigihanke menetluses teeb peab kõnealustele põhimõtetele vastama. Erandiks ei ole ka hankija nn negatiivsed otsused, nagu näiteks hankija otsus jätta vaidlustajad kvalifitseerimata, kuna ka nende otsuste õiguslikud alused, olles RHS-i eriosa sätetes konkretiseeritud, taanduvad lõpuks samadele põhimõtetele. 10. Hankija otsusest ja iseäranis vastusest vaidlustusele on paradoksaalne tegelikult see, et hankija ei suuda isegi usutavalt artikuleerida seda, et millised RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ja eriti kuidas, saaksid antud juhul kahjustada, kui hankija vaidlustajad kvalifitseeriks. 11. Hankija on oma vastuses vaidlustusele korra viidatud RHS § 3 p-dele 1 ja 2 ja lisaks ka nn hankemenetluse formaliseerituse põhimõttele, mis tema väitel ei võimalda hankijal mitte midagi muud teha, kui vaidlustajad riigihanke menetlusest välja visata.  Sorainen – 3/11 – 12. Alustades viimasest hankija väitest, siis hankija unustab siinkohal ära, et tema väidetavat hankemenetluse formaliseerituse põhimõtet tegelikkuses ei eksisteeri. Nii sedastas Riigikohus juba 2013. aastal järgmist: hankija väitel on ta juhindunud hankemenetluses formaliseerituse põhimõttest. Kolleegium on seisukohal, et riigihankemenetlus sisaldab muu hulgas ka formaalseid elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda hankemenetluse sätete tõlgendamisel (vt RHS § 3).1 Seda Riigikohtu seisukohta ei saa muud moodi tõlgendada, nagu seda on tehtud kirjanduses – formaliseerituse põhimõtet ei ole olemas.2 13. Seega ei saa hankija ka oma otsuse ebaõigsust põhjendada viidates põhimõttele, mida kehtiv õiguskord ei tunnista. 14. Siirdudes nüüd hankija viidatud RHS § 3 p-de 1 ja 2 juurde, siis esimene neist sätestab lihtsustatult läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtte ning teine võrdse kohtlemise põhimõtte. Hankija viskab küll need põhimõtted õhku, kuid tema otsusest ega vastusest vaidlustusele ei selgu, kuidas vaidlustajate kvalifitseerimine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ega oleks läbipaistev, kontrollitav või proportsionaalne. 15. Põhjus, miks hankija ei suuda sisuliselt põhjendada, kuidas vaidlustajate kvalifitseerimine neid põhimõtteid rikuks, on tegelikult ilmne: vaidlustajate kvalifitseerimine neid põhimõtteid kuidagi ei rikugi. Või kui selliste põhimõtete riive eksisteeriski, kaaluks proportsionaalsuse põhimõte sellise riive üle. Rääkimata sellest, mis on antud juhul üldse mõistlik. 16. Vaatame faktidele otsa. Hankija teab või vähemasti peab mõistma, et vaidlustajate esitatud dokumentide ja tõendite najal ei ole tegelikult kahtlust, et vaidlustajad kvalifitseerimise tingimusele vastavad. Kui jätta kõrvale vaidlustatud otsuses esitatud hankija argumentatsioon, siis ei ole hankijal vaidlustajate kvalifikatsiooni osas muid sisulisi etteheiteid. 17. Ainuke etteheide, mis hankijal on, seisneb selles, et vaidlustajate eksimuse tõttu, mida vaidlustajad pole ka hankija eest varjanud, arvab hankija ekslikult, et üks vaidlustajatest ei olnud antud riigihankes taotleja. Veelgi lihtsamalt öeldes, kui hankija võtaks omaks, et taotlejad on IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited, siis peaks hankija nad kvalifitseerima. 3. VAIDLUSTAJATE KVALIFITSEERIMINE ON ÕIGUSPÄRANE 18. Kui hankija teeks vaidlustajate suhtes kvalifitseerimise otsuse, siis ei saaks see rikkuda RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. Lihtsalt väljendatuna, piisab nende põhimõtete täitmiseks esmajoones sellest, kui hankija põhjendab oma otsuses piisava põhjalikkusega, miks ta jõudis sellisele järeldusele, et vaidlustajad kvalifitseerida ning et need põhjendused on ka kontrollitavad. Seega ei saa tõele vastata hankija väide, nagu rikuks vaidlustajate suhtes kvalifitseerimise otsuse tegemine viidatud põhimõtteid. 19. Seetõttu on antud vaidluses keskseks küsimuseks see, kas vaidlustajate kvalifitseerimine rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet või kui see seda põhimõtet riivaks, siis kas antud kaasuse asjaolusid arvestades kaaluks proportsionaalsuse põhimõte sellise riive üle. 20. Alustada tuleks praegu sellest, et vaidlustajatele ei nähtu faktilistest asjaoludest, hankija otsusest ega vastusest vaidlustusele, et vaidlustajate kvalifitseerimisest tõusetuks selline võrdse kohtlemise põhimõtte riive, mis oleks ületamatu. 21. Vaidlustajad esitasid taotluse tähtaegselt, vastasid kõigile hankija küsimustele tähtaegselt, esitasid dokumendid ja tõendid tähtaegselt. Seega ei saaks vaidlustajad enda kvalifitseerimise otsusest mingit tajutavat eelist teiste taotlejate ees, rääkimata sellise eelise ebakohasusest. 1 RKHKo 3-3-1-24-13, p 19. 2 Minumets, D. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 46 komm., p 28.  Sorainen – 4/11 – 3.1. Võrreldavaid olukordi tuleb kohelda võrreldavalt 22. Vastupidiselt hankija arusaamale, ei ole vaidlustajad hankijalt taotlenud ka erikohtlemist ega võimalust taotlusega koos esitatud dokumentide täiendamiseks. Samas on vaidlustaja vajadusel valmis seda tegema, kui VaKo hankija otsuse kehtetuks tunnistab ja hankija sellised dokumente nõuab. 23. Antud vaidluse kontekstis on olulisem see, et isegi, kui vaidlustajad sooviks esitada uusi dokumente või juba esitatud dokumente täiendada, siis on seadusandja mõneti võrreldavas olukorras pidanud uute dokumentide esitamist või esitatud dokumentide täiendamist möödapääsmatuks ja kohustanud hankijaid selliseid andmeid aktsepteerima. 24. Nimelt, nagu vaidlustajad viitasid juba vaidlustuse p-s 46, tuleneb RHS § 103 lg-st 6, et tuginetav, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimusele, tuleb asendada.3 Küsimus sellest, kas tuginetav kvalifitseerimise tingimusele vastab või ei vasta, saab tõusetuda alles siis, kui taotlus või pakkumus on esitatud ja hankija on tuginetava kvalifikatsiooni kontrollinud. 25. Eelkirjeldatud olustikus saab tuginetava asendamine oma olemuselt seisnedagi üksnes selles, et riigihanke menetlusse tekib esialgse ettevõtja asemele uus ettevõtja, pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega. Riigihangete seaduse kohaselt võib see ettevõtja olla uus ühistaotleja või ühispakkuja või uus teine isik, kelle vahenditele taotleja või pakkuja tugineb.4 26. Olukorras, milles riigihanke menetlusse tekib asendamise teel pärast pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega uus ettevõtja, siis on RHS § 103 lg-s 6 sätestatu täitmine võimalik ainult nii, et selle uue ettevõtja kohta esitatakse uus hankepass ja tõendid kvalifikatsiooni ning kõrvaldamise aluste puudumise kohta. 27. Ehk siis, RHS § 103 lg 6 rakendamisel esitatakse asendatava kohta hankepass ja tõendid pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega, kuna muul moel pole hankijal võimalik ju selle uue ettevõtja kvalifikatsioonis veenduda. Teisisõnu kohustab RHS hankijat lubama uue ettevõtja esitamist pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega ning kohustab hankijat võimaldama ka sellise ettevõtja kohta täiesti uute dokumentide esitamist. 28. Märgiline on siinkohal see, et Eesti ja Euroopa Liidu seadusandja on sellise regulatsiooni ette näinud, mis tähendab omakorda seda, et eelduslikult on selline normistik kooskõlas kõigi riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, sh võrdse kohtlemise ja proportsionaalsusega. Kui see ei oleks nii, siis ei oleks Eesti ega Euroopa Liidu seadusandja sellist normistikku sätestanud. 29. Seda ei väära ka vaidlustuse vastuse p-s 2.20-2.21 esitatud hankija asjakohatu ja paljuski ka arusaamatu argumentatsioon, kuidas vaidlustajate RHS § 103 lg-l 6 põhinev argument ei ole asjakohane. Hankija põhjendab seda esiteks väitega, et hankija pole vaidlustajaid kõrvaldanud, vaid jätnud kvalifitseerimata. Samas ei ole vaidlustajad ka kuskil väitnud, et hankija oleks nad kõrvaldanud, mistõttu ei ole vaidlustajale mõistetav, mida hankija oma vastuses vaidlustusele siinkohal üldse argumenteerida soovib. 30. Teisena väidab hankija, et vaidlustajate viited RHS § 103 lg-le 6 pole asjakohased, kuna justkui ei tugineks ettevõtjad teineteise vahenditele. Kuna hankija on antud vaidluses üksnes tähendust omistanud sellele, et mis on kirjas RHR-is ja vaidlustajate hankepassides, siis saab nii hankija kui ka VaKo nendest veenduda, et antud juhul on tegu ühistaotluse ja tuginemisega. 31. Hankija seisukoht vaidlustuse vastuse p-s 2.20 on ebaselge ilmselt seetõttu, et tegelikult saab hankija ju aru, et vaidlustajad argumenteerivad seda, et seadusandja on võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaks ja proportsionaalseks pidanud, kui tuginetav pärast taotluste või 3 Täpsemalt on hankijal kohustus nõuda sellise tuginetava asendamist ja kui ettevõtja tuginetavat ei asenda ega täida kvalifitseerimise tingimust ise, siis tuleb jätta selline ettevõtja kvalifitseerimata. 4 Ühistaotlejad ja ühispakkujad võivad samaväärselt teineteise vahenditele tugineda.  Sorainen – 5/11 – pakkumuste esitamise tähtaega uue ettevõtjaga asendada. Rääkimata sellega kaasnevast hankija kohustusest võimaldada esitada uue ettevõtja kohta täiesti uusi dokumente ja tõendeid. 32. Teisisõnu on RHS § 103 lg 6 kohaldamise mõju võrdse kohtlemise põhimõttele oluliselt suurem kui praeguse vaidluse puhul oleks ühistaotlejate kvalifitseerimine, milles vaidlustajad soovivad sisuliselt seda, et hankija tunnistaks vaidlustajate tahteavaldust nii, et üks ühistaotleja on IQVIA Ltd, nii nagu nähtub ka hankemenetluses osalemise avaldusest ja tõenditest. 33. Kui hankijale jääb vaidlustajate argumentatsioon jätkuvalt arusaamatuks, siis toovad vaidlustajad eeltoodu ilmestamiseks ka järgmised näited. 34. Nimelt, kui (1) antud kaasuses oleks olnud tõepoolest ühistaotlejad IQVIA Solutions UK Limited ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited ning (2) IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited, oleks nn peataotlejana kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks tuginenud IQVIA Solutions UK Limited käibenäitajatele, siis oleks hankija õiguspärane käitumine pidanud olema järgmine.5 35. Hankija oleks ühistaotlejate kvalifikatsiooni kontrollimisel tuvastanud, et tuginetava – IQVIA Solutions UK Limited käive ei vasta kvalifitseerimise tingimuses nõutule, kuna sellel ühingul pole olnud alates 2019. aastast majandustegevust. Seejärel oleks hankija pidanud RHS § 103 lg 6 alusel andma taotlejale 5 tööpäeva aega IQVIA Solutions UK Limited asendamiseks, mille alusel oleks IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited asendanud IQVIA Solutions UK Limited näiteks mõne teise IQVIA kontserni ettevõtjaga. Kasvõi IQVIA Ltd-ga. 36. Seejärel oleks hankija pidanud nõudma IQVIA Ltd hankepassi esitamist, mille järel oleks hankija pidanud kontrollima ühistaotlejate kvalifikatsiooni uuesti, nõudes ka uue ühistaotleja kohta kvalifitseerimise tingimuste kontrollimiseks tõendeid. 37. Järeldus on see, et hankija ei saanuks ühistaotlust kvalifikatsiooni puudumise tõttu nö tagasi lükata. 38. Või võtame siis ilmestamiseks teisegi näite. 39. Kui antud kaasuses oleks ühistaotlejad oma taotluse üles ehitanud nii, et (1) IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited oleks olnud nn peataotleja ja (2) IQVIA Ltd oleks kaastaotleja, kelle vahenditele, näiteks käibele IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited tugineb,6 siis olnuks täpselt sama inimliku eksimuse korral hankija teguviis igal juhul hoopis erinev, kui vaidlustajate kvalifitseerimata jätmine. 40. Ehk siis, kui vaidlustajad oleks teinud täpselt sama vea ning hankija oleks asunud samale ebaõigele seisukohale, siis ei saanuks hankija jätta vaidlustajaid kvalifitseerimata, vaid jällegi pidanuks RHS § 103 lg 6 alusel nõudma IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited-ilt, et viimane tuginetava uue ettevõtjaga asendaks. 41. Kui seadusandja kohustab hankijat selliseks teguviisiks, siis peab seadusandja seda ka kooskõlas olevaks RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, seahulgas läbipaistvaks, kontrollitavaks, võrdset kohtlemist tagavaks ja proportsionaalseks. Vaidlustajate hinnangul tuleb võrreldavaid olukordi kohelda võrreldavalt, kuid antud juhul see vaidlustatud hankija otsusest nii ei nähtu. 3.1.1. Hankija mõistab õiguskirjandust ebaõigesti 42. Vastuses vaidlustusele p-s 2.21 on hankija esitanud raskesti jälgitava ja mõistetava mõttekäigu selle kohta, nagu tuleneks tema viidatud õiguskirjandusest, et taotleja asendamine kõrvaldamise otsuse korral oleks antud kaasuse asjaoludel lubamatu, kuna see oleks vastuolus 5 Eeldusel, et IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited käibenõuet iseseisvalt ei täida. 6 Vaidlustajatel polnud mistahes takistust oma taotlus ka niimoodi üles ehitada.  Sorainen – 6/11 – võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija viitab siinkohal riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande lehekülgedele 678-679 ja kommentaaridele 39 ja 41. 43. Enne selle käsitlemist, miks hankija õiguskirjandust ebaõigesti mõistab, märgib vaidlustaja, et on kummastav, et vastuses vaidlustusele p-s 2.20 argumenteerib hankija, et vaidlustajate argumentatsioon on asjakohatu, kuna hankija jättis vaidlustajad kvalifitseerimata, mitte ei kõrvaldanud neid. See aga ei takista hankijat miskipärast ise viitamast allikatele, mis kõrvaldamise küsimusi käsitlevad. 44. Mis on aga vaidlustuse vastuse p-s 2.20 esitatu suurem sisuline probleem, on see, et selles väidetu ei toeta kuidagi hankija esitatud seisukohti, rääkimata sellest, et neist kommentaaridest ei tulene ka midagi sellist, mida hankija oma vastuses vaidlustusele väidab. 45. Alustades hankija viidatud RHS § 103 lg 6 kommentaarist 39, siis selle sisuks on kokkuvõtlikult see, et kui tuginetaval on RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused, siis peab hankija kaaluma, kas nõuda taotlejalt või pakkujalt tema asendamist või mitte. Teisisõnu on kommentaaride autor andnud edasi mõtte, et sarnaselt RHS § 95 lg 4 kohaldamisele nii- öelda tavaolukorras, on ka RHS § 103 lg 6 raames tuginetava kõrvaldamise aluste kontrollimine hankija jaoks kohustuslik, kuid tema asendamise nõudmine kaalutlusotsus. 46. Sellega ei anna aga kommentaaride autor edasi mõtet, et RHS § 103 lg 6 annaks hankijale õiguse kaalutleda, kas lubada tuginetava asendamist või mitte lubada, kui tuginetaval on RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Selline hankija näiline järeldus on esiteks contra legem ja vastuolus juba sama kommentaari järgmiste lausetega. Seaduse mõte ja kommentaari autori selgitus on ilmselgelt see, et kui hankija tuvastab, et tuginetaval on RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alus, siis võib hankija kaaluda kahe teguviisi vahel: 1) nõuda tuginetava asendamist ja võimaldada tuginetav asendada; 2) mitte nõuda tuginetava asendamist ja teha positiivne otsus. 47. Kommentaar 41, millele hankija viitab, ei ütle samamoodi seda, mida hankija väidab, et ütleb. Selleks, et viidatud kommentaari õigesti mõista, tuleb esmalt aru saada, millest see täpselt räägib. Esiteks märgib T. Väljaots õigesti, et tuginetava asendamise võimalus seab paremasse seisu need isikud, kes tuginevad teise ettevõtja vahenditele, kuna nemad saavad RHS-i ja direktiivide kohaselt võimaluse vajadusel tuginetav asendada. See on aga olnud Euroopa Liidu seadusandja valik, mille Riigikogu on ka RHS-i üle võtnud. Hankija seda EL ja Eesti seadusandjate asemel aga ümber otsustada ei saa. 48. Kohtulahend Casertana Costruzioni,7 millele kommentaaride autor viitab ja mida hankija meelevaldselt tõlgendab, räägib sellest, kuidas Euroopa Kohus tõlgendas direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg-d 3. 49. Hankija jätab siinkohal aga tähelepanuta selle, et Euroopa Kohus ei tõlgendanud selles lahendis direktiivi 2014/24, kuna see ei olnud nimetatud kohtuasjas ajaliselt kohaldatav.8 Veelgi enam, hankija jätab tähelepanuta ka kommentaaride autori vastavasisulise viite, et direktiivid 2014/23, 2014/24 ja 2014/25 sätestasid võrreldes varasema direktiiviga 2004/18 hoopis uued tingimused, milledest üks on ka pakkuja või taotleja õigus tuginetav asendada.9 50. Tuginetava asendamise õigust direktiivi 2014/24 alusel Euroopa Kohus hankija viidatud kohtuasjas aga juba eespool kirjeldatud asjaoludel ei analüüsinud. Lihtsamalt öeldes ei ole hankija viidatud õiguskirjanduses tema seisukohaga nõustutud, vaid kirjanduses on võrreldud 7 EKo C-223/16, Casertana Costruzioni Srl versus Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti - Provveditorato Interregionale per le opere pubbliche della Campania e del Molise ja Azienda Regionale Campana per la Difesa del Suolo - A.R.CA.DI.S. 8 Ibid.,p 23. 9 Vt ka Väljaots, T. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 103 komm., p 5.  Sorainen – 7/11 – Euroopa Kohtu varasemaid seisukohti varasema direktiivi osas, vastupidise lahendusega, mille kehtivad direktiivid tänapäeval ette näevad. Seega on hankija kogu mõttearendus ekslik. 3.2. Hankija tegevus ja argumentatsioon on vastuoluline ja õigusliku aluseta 51. Kui tuletada meelde vaidlustatud otsuse põhjendusi, siis selles on hankija seisukohal, et IQVIA Ltd ei ole taotleja, kuna riigihankes on tema arvates taotluse esitanud IQVIA Solutions UK Limited koos ettevõtjaga IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited. Ka viitab hankija oma otsuse põhjendustes RHS § 107 lg-le 1. 52. Vastuses vaidlustusele on hankija lisanud kuvatõmmise riigihangete registrist, millest nähtuvad mh taotluse üldandmed, milles on kuvatud taotlejana IQVIA Solutions UK Limited. Samas ei vaidle hankija ka kirjanduses esitatud seisukohaga, et taotlusena RHS § 107 lg 1 mõttes tuleb käsitleda esmajoones hankija ettevalmistatud vormil esitatud dokumenti. 53. Samuti ei suuda hankija jätkuvalt kuidagi põhjendada seda, miks ta jättis oma vaidlustatud otsuse tegemisel täielikult tähelepanuta vaidlustajate esitatud hankemenetluses osalemise avalduse ja selles esitatud teabe, mis oli koostatud hankija nõutud vormil. Rääkimata tõenditest ja dokumentidest, mille vaidlustajad esitasid vastuseks hankija päringutele. Kui hankija sooviks oli tugineda vaid RHR-is kuvatud teabele, siis puuduks tema vormil ju sisuline vajadus. 54. Lisaks on selge see, et vaidlustuse vastuse lisas 1 esitatud kuvatõmmis kuvab selle isiku andmeid, kelle konto alt on asutud registris taotlust koostama, samamoodi, nagu kuvab taotleja või pakkuja andmeid ka hankepass. Seetõttu ei ole sellel hankija esitatud lisal mingit sisulist tõendiväärtust võrreldes teabega, mis on vaidlustusmenetluses juba esitatud. 55. Siirdudes kitsamalt vaidlustuse vastuse juurde, siis sellest pole üheselt võimalik mõista isegi seda, mida hankija RHS § 107 lg 1 mõttes taotluseks peab. Ühelt poolt väidab hankija vaidlustuse vastuse p-s 2.10, et taotlus RHS § 107 lg 1 tähenduses ei ole pelgalt hankemenetluses osalemise avaldus, vaid selleks on kõik RHR-is esitatud andmed kogumis. 56. Teisalt väidab hankija vaidlustuse vastuse p-s 2.10 hoopistükkis seda, et vaidlustajate esitatud hankemenetluses osalemise avaldus ei muuda fakti, et RHR-is on ühe ühistaotlejana kuvatud IQVIA Solutions UK Limited. 57. Samas on vaidlustajad hankemenetluses osalemise avalduse ju samamoodi RHR-is esitanud, mistõttu on hankija seisukohad vastuolulised. Liiatigi ei suuda hankija viidata ka ühelegi õigusnormile või haldus- ja kohtupraktikale, millest tuleneks, et antud juhul prevaleerib RHR-is kuvatud teave hankemenetluses osalemise avalduse ees, vastupidiselt sealjuures hankija varasemale seisukohale, et esitatud andmeid tuleb hinnata kogumis. 58. Veelgi lihtsamalt öeldes, kui hankija arvates on taotlus „kõik esitatud andmed kogumis“, siis ei saa hankija samal ajal asuda seisukohale, et talle läheb korda üksnes see, mis on kirjas ühel RHR-i andmeväljal, jättes ülejäänud kogumi õhku rippuma. 59. Kuivõrd RHS § 107 lg 1 kohaselt on taotlus taotleja tahteavaldus hankemenetluses osalemiseks, siis on asjakohane lähtuda ka TsÜS §-st 75, mis reguleerib tahteavalduse tõlgendamist. Selle sätte lg 1 kohaselt tuleb tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda teadis või pidi teadma. Arvestades, et hankemenetluses osalemise avalduses on taotlejana märgitud IQVIA Ltd, pidi ka hankija teadma, et vaidlustaja tahe oli esitada taotlus IQVIA Ltd’na, mitte aga ekslikult IQVIA Solutions UK Ltd-na. 60. Kirsiks tordil on siinkohal vastuse p-s 2.3 ja 2.16 esitatud väide, et hankijal puudus RHR-i vahendusel esitatud taotluses toodud andmete põhjal mõistlik põhjendus jõuda järeldusele, et tegelikkuses olid taotlejad IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited. Ometigi esitasid vaidlustajad hankemenetluses osalemise avalduse samuti RHR-i vahendusel, seal oli välja toodud taotlejana sõnaselgelt IQVIA Ltd, koos rekvisiitide ja registrikoodiga, mis ei olnud  Sorainen – 8/11 – IQVIA Solutions UK Limited rekvisiidid ja registrikood. Rääkimata siin hankijale riigihangete registri teabevahetuse kaudu hankija päringutele vastuseks esitatud tõenditest, mis olid hankijal vaidlustatud otsuse tegemise ajal olemas. 61. Jah, vaidlustajad oleks võinud hankepassis kajastatud isikus mitte eksida, kuid ühelgi juhul ei saa hoolas hankija väita, et ta ei saanud esitatud andmete najal kuidagi vähemasti järeldada, et taotlejate nimed ja kontaktandmed erinevate dokumentide ja teabe lõikes ei kattu. 3.2.1. Riigihangete seaduse § 7 lg-st 2 ei tulene, et taotlejaks on ainult see isik, kes nähtub taotlejana riigihangete registrist 62. Hankija on kahel korral viidanud ka RHS § 7 lg-le 2, mille kohaselt on taotleja riigihanke menetluses taotluse esitanud ettevõtja. Sellest teeb hankija aga õigusliku aluseta järelduse, et taotlejaks RHS § 7 lg 2 mõttes saab olla üksnes selline isik, kes on taotluse RHR-i vahendusel esitanud. Selline eeldus ei tulene aga RHS § 7 lg-st 2, kuna viidatud norm ei sätesta, et taotlus peab olema RHR-i vahendusel esitatud. 63. Riigihangete seaduse mõttes on hankijale kohustuslik RHR-is avaldada üksnes RHS § 45 lg-s 3 loetletud teateid, mitte aga riigihanke menetlust RHR-is läbi viia. Täpsemalt öeldes tuleb riigihanke menetlus läbi viia elektroonilise teabevahetuse seadmete abil, mis vastavad RHS § 45 lg 8 alusel kehtestatud nõuetele, kuid riigihangete registri kasutamise kohustust riigihanke menetluse läbiviimiseks RHS ei kehtesta. Nii võib hankija riigihanke menetluse läbi viia ka muus nõuetele vastavas keskkonnas, kui avaldab RHS § 45 lg-s 3 loetletud teated RHR-is. 64. Kuna seadusandja ei ole RHR-i kasutamist riigihanke menetluseks kohustuslikuna ette näinud, siis ei saa vastata ka tõele hankija tõlgendus justkui RHS § 7 lg 2 tähenduses saab taotlejaks olla ainult see isik, kes on just RHR-i andmete alusel taotlejana kuvatud. Hankija selline tõlgendus muudab RHS § 45 lg-s 8 sätestatu sisutuks ja mõttetuks. 65. Samal põhjusel ei vasta seadusele ka hankija vastuse p-s 2.9 esitatud mõttekäik justkui oleks absurdne, et tähtsust ei omaks see, kes RHR-is faktiliselt taotluse või pakkumuse esitas. Jällegi, seadusandja ei ole kohustanud hankijaid üksnes RHR-i kaudu taotlusi või pakkumusi vastu võtma, mis tähendab sedagi, et RHS-i kohaldamise mõttes ei ole RHR-i kasutamisel ega selles kuvatud teabel sellist definitiivset tähendust nagu sellele omistab hankija. Riigihangete register ei ole vahepealsel ajal muutunud õiguse allikaks, vaid on jätkuvalt tehniline vahend. 66. Lisaks, praktikas on väga tavapärane, et ühistaotlejad ja -pakkujad lisavad taotlejaks või pakkujaks isikuid, kes oma ettevõtja konto alt hankijale mitte midagi ei esitagi. Üks ühistaotleja või -pakkuja esitab kõik dokumendid oma konto alt ära. See aga ei tähenda seda, et sellise teise ettevõtja või ettevõtjate näol poleks tegemist taotleja või pakkujaga RHS § 7 lg-te 1 ja 2 tähenduses. 3.2.2. Vaidlustajad täitsid hankemenetluses osalemise avalduse nii, nagu hankija oli ette näinud 67. Hankija heidab oma vastuse p-s 2.10 vaidlustajatele ette sedagi, et kui hankemenetluses osalemise avaldust käsitleda taotlusena, pidanuks avalduses välja tooma IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited andmed. Veelgi enam, hankija heidab sealsamas ette ka seda, et hankemenetluses osalemise avalduses oleks vaidlustajad pidanud eristama, milline isik on taotleja ja milline isik on ühistaotleja. 68. Kummastav on siinjuures aga see, et hankija enda ettevalmistatud vorm ei näe kuskil ette, et esitada ja eristada tuleks taotlejat ning ühistaotlejat. Vormi kohaselt tuleb esitada pakkuja (ühispakkuja) nimi ja registrikood, kinnitused ja „ettevõtte“ rekvisiidid, lepingu allkirjastaja  Sorainen – 9/11 – andmed ja volitatud esindaja andmed. Seega heidab hankija vaidlustajatele ette, et viimased ei ole täitnud kohustust, mida hankija pole isegi enda kehtestatud vormil ette näinud. Hankija koostatud vorm isegi ei sisalda sõna „taotleja“. 69. Hankija eksib ka selles, justkui oleks vaidlustajad vaidlustuse p-s 42 mõistnud, et eristada tulnuks avalduses see, kes on taotleja ja ühistaotleja. Vaidlustuse p 42 on esitatud järgmiselt: Veelgi enam, kirjanduses selgitatu kohaselt esitatakse taotlus tavapäraselt hankija poolt ette antud vormil, millele tuleb sisestada taotleja andmed ning esitada see riigihangete registris selleks ette nähtud lahtris.10 Menetlusosaliste vahel ei saa vaidlust olla selles, et vaidlustajad on sellise taotluse hankija ette nähtud vormil ka kohaselt esitanud ja selle alusel on ühistaotlejaks IQVIA Ltd, mitte aga IQVIA Solutions UK Limited. 70. Sellest sõnastusest ei ole isegi aimatav, et vaidlustajad oleks ise väitnud või mõistnud, et nad oleks pidanud hankija koostatud vormil esitama sellise teabe, mida hankija polnud küsinud. Vaidlustajad lähtusid hankemenetluses osalemise avaldust täites andmetest, mida hankija oli küsinud. Kuna hankija ei olnud selles vormis nõudnud, et tuleks välja tuua, milline isik on taotleja ja milline ühistaotleja,11 siis lähtusid vaidlustajad eeldusest, et hankija soovib andmeid üksnes nn peataotleja kohta. 71. Sellisele järeldusele viitab ka vormi sõnastus, milles on soovitud rekvisiite, allkirjastajaid ja kontaktandmeid „ettevõtte“ kohta, mitte aga mitme erineva ühistaotleja kohta. Riigihangete seaduse kohustatud subjekt on hankija ja tema ülesanne on koostada ka üheselt mõistetavad riigihanke alusdokumendid. Kui hankija ei suutnud tema enda koostatud vormile kirja panna, et ootab selles teavet iga ühistaotleja kohta eraldi, siis vastutab selle puudujäägi eest hankija.12 72. Lõpetuseks ilmestab eeltoodu igal juhul seda, et kui ühelt poolt väidab hankija, et tuleks lähtuda esitatud andmetest kogumis, siis mitte ühestki vaidlustajatele kättesaadavaks tehtud hankija dokumendist sellist teguviisi ei nähtu. 3.2.3. Hankijal oli kohustus vastuolulisele teabele reageerida ja selgitada välja vaidlustajate tegelik tahe 73. Vastuses vaidlustusele ei nõustu hankija sellegagi, et tal oli enne negatiivse otsuse tegemist kohustus vastuolulisele teabele reageerida, selgitada välja vaidlustajate tegelik tahe ja anda vajadusel võimalus vaidlustajatele selgituste esitamiseks. 74. Nagu vaidlustajad viitasid juba vaidlustuse p-s 39, lasus hankijal halduspraktika kohaselt kohustus selgitada vastuoluliste andmete korral välja vaidlustajate tegelik tahe.13 Vaidlust ei ole selles, et vastupidiselt halduspraktikas väljendatule, hankija vaidlustajate tegelikku tahet välja selgitada ei püüdnudki, vaid tegi sisuliselt kohe negatiivse otsuse. 75. Märkimisväärne on seegi, et hankija pole oma vastuses suutnud viidata ainsalegi normile ega haldus- või kohtupraktikale, millest tuleneks antud juhul hankija õigus jätta tähelepanuta talle taotluste esitamise tähtajaks esitatud hankemenetluses osalemise avaldus, IQVIA Ltd ISO sertifikaat ja muud tähtaegselt esitatud dokumendid ja andmed IQVIA Ltd kohta, mille puhul ei saa ka vaielda, et need olid hankijale otsuse tegemise ajal kättesaadavaks tehtud.14 10 Matteus, K. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 107 komm., p 4. 11 Vaidlustajatele arusaadavalt ei erista RHS § 7 lg 4 ühistaotlejat ja taotlejat nii nagu seda näib tegema hankija. 12 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 13 VaKo 18-24/262453, p 15-16. 14 Riigihangete registri teabevahetuse sõnumid: 848929, 848930 ja 848955.  Sorainen – 10/11 – 3.2.4. Asjaolu, et tegemist on välismaiste ettevõtjatega, kellel on Eesti riigihangetes osalemisel vähene kogemus, tuleb kohaselt arvesse võtta 76. Hankija vaidleb ka sellega, et vaidlustajad ei saa oma inimlikku eksimust õigustada sellega, et nad pole Eesti riigihangetes ega riigihangete registri kasutamises kogenud. 77. Vaidlustajate hinnangul tulnuks hankijal seda niisamuti oma otsuse tegemisel arvesse võtta, kuna ka VaKo varasemas praktikas on tähendust omistatud sellele, et kui tegemist on välismaiste ettevõtjatega, kes ei tunne peensusteni Eesti hankijate praktikaid, Eesti riigihangete registri eripärasid ning kelle puhul esineb keelebarjäär, mille ületamiseks tuleb kasutada tõlketeenust, eeldab see ka hankijalt suuremat hoolsust.15 78. Vaidlustajatele teadaolevalt on ka Rahandusministeerium oma nõustamise praktikas asunud seisukohale, et kui hankija eeldab välismaiste taotlejate või pakkujate osavõttu, siis tuleks hankijal olla paindlikum ning mitte määrata minimaalseid menetluse tähtaegu, kuna sellistel ettevõtjatel on objektiivselt keerulisem nende tähtaegade raames teavet esitada. 79. Kuivõrd hankija soovib arendada kallist teenust, mille arendamise kogemus on paljuski just välismaistel ettevõtjatel, pidi hankija välismaiste ettevõtjatega kohaselt arvestama. Vaadates taotluse esitanud ettevõtjate nimekirja, nähtub, et rohkem kui pooled neist ongi välismaised ettevõtjad. Arvestades aga projekti ulatust, pidi see hankijale enne riigihanke algatamist ka teada olema. Igal juhul tulnuks hankijal sellega arvestada aga otsuste tegemisel. 3.2.5. Haldus- ja kohtupraktika najal on negatiivne otsus ebaproportsionaalne 80. Kuigi eeltoodu põhjal pole vaidlustajate arvates kahtlust, et hankija pidanuks vaidlustajad kvalifitseerima, ilmestavad ka haldus- ja kohtupraktika sarnased näited, et säärase eksimuse puhul ei ole negatiivne otsus proportsionaalne. 81. Nõnda ei pidanud Riigikohus tuntud Mitteldorfi kohtuasjas ebakohaseks eeliseks seda, et anda pakkujale võimalus tagantjärgi riigihangete registris kinnitada, et ta on HKTS § 12 mõttes usaldusväärne.16 Vastupidi, Riigikohus leidis, et kuna hankijal oli antud kaasuses tegelikult esitamata teabe kohta õigus selgitusi küsida ja hankija seda ei teinud, siis oli negatiivne otsus ilmselgelt ebaproportsionaalne. 82. Järelikult eeldab proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, et hankija uurib ja hindab riigihankega seotud faktilisi asjaolusid, selgitamaks välja, milline toimimisviis on konkreetses olukorras riigihanke üldpõhimõtete järgimiseks sobiv, vajalik ja mõõdupärane. 83. Paralleele saab tõmmata ka VaKo praktikaga vaidlustusasjas 168-18/194960. Seal jättis pakkuja esitamata RHAD-s nõutud pakkumuse esilehe vormi, milles oli nõutud hulgaliselt erinevaid andmeid ja kinnitusi, kokku 10 erinevat artiklit. Hankija tegi pakkuja suhtes negatiivse otsuse, kuna pakkuja seda vormi ei esitanud. 84. Vaidlustuskomisjon tunnistas hankija otsuse kehtetuks märkides, et üksnes esilehe vormi esitamata jätmise faktist lähtudes ei saanud Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükata (tegemist oleks ilmselgelt ebaproportsionaalse piiranguga RHS § 3 p-i 2 mõttes), vaid arvestada tuli seda, milline teave jäi Hankijale Esilehe vormi puudumise tõttu tegelikult esitamata ning kas selle teabe esitamata jätmise näol oli tegemist sisulise puudusega pakkumuses. 85. Veelgi enam, VaKo leidis, et: eeltoodust järeldub, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et Esilehe vormil esitamisele kuuluv ülejäänud teave oli Hankijale oluliste kulutustena kättesaadav mujalt (andmed pakkuja ja tema esindaja kohta), Hankijal oli kohustus seda 15 VaKo 117-21/229807, p 24. 16 RKHKo 3-19-1501, p 18.  Sorainen – 11/11 – nagunii sisuliselt kontrollida (RHS § 95 lg-s 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumine) või oli tegelikult sisutu, kuna vastavad kohustused tulenevad nagunii õigusaktidest või võimalikust lepingust (kinnitused, et pakkuja täidab õigusakte ning lepingu tingimusi). 86. Antud juhul pole hankijal eelduslikult vaidlustajate kvalifikatsiooni kontrollimiseks mingit teavet puudu, vaid vaidlus on selle üle, kuidas mõistlik hankija pidanuks vaidlustajate tahteavaldust tõlgendama, et kaasuse asjaolude raames jõuda proportsionaalse tulemini. 4. HANKIJA TAOTLUSED TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 87. Hankija on oma vastuses vaidlustusele esitanud kaks taotlust – vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks ja riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija põhjendab mõlemaid taotlusi vaidlustuse vastuse p-s 2.18 esitatud argumendiga. 88. Viidatud argumendi sisuks on, et kuna hankija väitel ei olnud IQVIA Ltd taotleja, siis puudub tal RHS § 185 lg 1 alusel vaidlustuse esitamise õigus, mistõttu pidanuks VaKo jätma vaidlustuse läbivaatamata. 89. Kõnealused taotlused tuleks aga jätta rahuldamata isegi siis, kui hankijal oleks vastuse p-s 2.18 esitatud argumendi osas õigus. Nimelt on VaKo pikaaegses praktikas tunnistatud ka ühe ühispakkuja õigust iseseisvalt vaidlustus esitada.17 Vaidlustajatele ei nähtu ainsatki mõistlikku põhjust, miks peaks teisiti käsitlema nt ühe ühistaotleja poolt vaidlustuse esitamist. 90. Igal juhul on vaidlustuse esitanud IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited ühistaotlejatena koos, mis tähendab, et eelviidatud halduspraktika valguses ei saa kumbagi hankija taotlust tema esitatud argumentide najal rahuldada. Teisisõnu, isegi kui VaKo leiaks, et IQVIA Ltd ei olnud antud riigihanke menetluses taotleja, peab VaKo möönma IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited subjektiivsete õiguste võimalikku rikkumist hankija poolt, mis tähendab lõppastmes seda, et vaidlustus tuleb läbi vaadata ja hankija taotlused jätta rahuldamata. 91. Hankija taotlus riigihanke peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks RHS § 193 lg 4 alusel tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hankija taotlusest ei nähtu mistahes põhjendusi, miks VaKo peaks võimaldama vaidlustajate huvide olulist ja pöördumatut kahjustamist. Arvestades hanke maksumust ja olulisust pidi hankija ka ettevõtjate huvi ja võimalike vaidlustustega hankemenetluse läbiviimisel arvestama. 92. Kui hankijale VaKo 21.06.2024 otsus hankemenetluse peatamise kohta ei meeldinud, siis ei takistanud miski hankijat seda HKMS § 280 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul edasi kaebamast. Seda hankija aga ei teinud. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 93. Riigihangete Vaidlustuskomisjon andis 28.06.2024 kirjaliku menetluse teatega nr 12.2- 10/119 vaidlustajatele võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente kuni 03.07.2024. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat advokaat 17 VaKo 217-21/243002, p 7; 15-22/241278, p 8. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 03.07.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 262909 Vaidlustajad: IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited Registrikood: 03022416 23 Forbury Road, Reading, Suurbritannia, RG1 3JH E-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood: 90006399 J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTAJATE MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI Kokkuvõtlikult paluvad vaidlustajad Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustajate kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku summas 11 011,6 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta hankija menetluskulud hankija kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 262909. Käesolevaga esitavad IQVIA Ltd ja IQVIA Solutions Saudi Arabia Limited (edaspidi vaidlustajad) menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustajate kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 11 011,6 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustajad on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot. Kuludena lisandub ka 0,1 eurot panga teenustasu riigilõivu tasumiselt. 3. Vaidlustajad on osalenud kõnealuse riigihankevaidluse menetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on vaidlustajad tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 27,9 tundi. Vaidlustajate õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluse raames osutatud õigusabiteenuse eest kuni 03.07.2024 (k.a.) on kokku summas 9731,50 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajatele osutasid teenust: − vandeadvokaat Kadri Härginen 4,2 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 440 eurot (käibemaksuta); − advokaat Mario Sõrm 22,3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 335 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko 1,3 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 310 eurot (käibemaksuta); − assistent 0,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). 5. Vaidlustajate esindajakulude nimekiri sisaldub lisas 1.1 6. Vaidlustajad on käibemaksukohustuslased, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajatele tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 2976/24EE (lisa 2). 8. Vaidlustajad kinnitavad, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 9. Vaidlustajate kahe lepingulise esindaja poolt esindamine on põhjendatud – see tuleneb nii VaKo, kui ka Riigikohtu praktikast.2 Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas, eriti kui nad koostasid menetlusdokumendid koostöös, mitte ei teinud samaaegselt sama tööd.3 Lisad: 1. Esindajakulude nimekiri; 2. Advokaadibüroo Sorainen OÜ 03.07.2024 arve nr 2976/24EE. Lugupidamisega Mario Sõrm advokaat 1 Vastavalt kohtupraktikale on Advokaadibüroo Sorainen OÜ juristide ja teiste advokaatide poolt tehtud toimingud ja ajakulu omistatud vaidlustajate lepingulistele esindajatele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14), Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3‑13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13)). 2 VaKo 207-20/223606; RKHKm 3-22-619, p 8. 3 RKHKm 3-22-619, p 8.  Sorainen – 3/3 – Lisa 1 Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihin osutaja (h) (€) d (€) 2976/24EE 11-06- Kadri Esialgne asja 1,1 484 440 2024 Härginen materjalide analüüs. Suhtlus klientidega selles osas. Vaidluse perspektiivi analüüs. 12-06- Kadri Kõne klientidega 0,8 352 440 2024 Härginen vaidlustuse esitamise osas. 18-06- Mario Kõne klientidega. 4,8 1608 335 2024 Sõrm Vaidlustuse koostamine. 19-06- Mario Vaidlustuse 3,9 1306,5 335 2024 Sõrm koostamine. Suhtlus klientidega selles osas. 19-06- Kadri Vaidlustuse 0,8 352 440 2024 Härginen koostamine. 20-06- Mario Vaidlustuse 1,4 469 335 2024 Sõrm koostamine. Suhtlus klientidega selles osas. Vaidlustuse esitamine. 20-06- Assistent Riigilõivu tasumine. 0,1 10 100 2024 28-06- Mario Seisukoha koostamine. 3,2 1072 335 2024 Sõrm Suhtlus klientidega selles osas. 01-07- Mario Seisukoha koostamine. 6,1 2043,5 335 2024 Sõrm 02-07- Mario Seisukoha koostamine. 2,6 871 335 2024 Sõrm Suhtlus klientidega selles osas. 03-07- Kadri Seisukoha koostamine. 1,5 660 440 2024 Härginen 03-07- Mario Seisukoha koostamine 0,3 100,5 335 2024 Sõrm ja esitamine. 03-07- Gerli Menetluskulude 1,3 403 310 2024 Helene nimekirja koostamine. Gritsenk o Kokku: 27,9 9731,5