Teie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1,
Justiitsministeerium JUM/24-0611/-1K
[email protected] Meie 03.07.2024 nr 1.1-11/2691-2
Riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra justiitsminister
Rahandusministeerium kooskõlastab riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega:
1. Seletuskirja kohaselt „korrastatakse eelnõuga kohtu registritoimingute riigilõivumäärasid
selliselt, et need oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele
ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1“ Sellest võib mõista, et riigilõivumäärade
ajakohastamisel on sihiks võetud kulupõhimõte. Seletuskirja sissejuhatuses on ka viidatud, et
eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad katavad Tartu Maakohtu registriosakonna
suurenevad tegevuskulud. Juhime tähelepanu, et riigilõivudega ei peaks reeglina katma
asutuse kõiki kulusid. RLS § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet tuleks kohaldada kitsamalt
asjakohaste toimingute, dokumentide või haldusaktidega kaasnevate kulude suhtes. Seega
kulupõhimõttest erineva riigilõivumäära kehtestamisel tuleks selgitada ka poliitilisi valikuid,
millest lähtuvalt ekvivalendipõhimõtet kohaldatakse. Iseenesest mõista tuleb sealjuures
arvestada isiku maksevõimelisust ning toimingust saadava hüve väärtust isiku jaoks. Samuti
tuleks asjakohasel juhul asetada kaalukausile ka konkreetse avaliku teenuse väärtus lisaks
avalikkuse jaoks.
2. Enamik eelnõuga korrigeeritavatest lõivumääradest paistavad olevat põhjendatud ja
vajalikud, kuid üksikute lõivumäärade tõstmine vajaks täiendavaid selgitusi ja põhjendusi.
Näiteks kinnistusameti toimingute maksimummäär on 6000 eurot tänase 2560 asemel (Lisa
2). Ka kommertspandi kande tegemise ning pandisumma vähendamise ja suurendamise
maksimumäär tõuseb 2560 eurolt 4000 eurole (§ 70 lg 1–3). Arvestades summade suurust ei
ole ilmselt tegemist kulupõhiste lõivudega. Üksnes tehingu väärtusest lähtuv riigilõivumäär
võib osutuda ülemääraselt suuremaks toimingu osutamise tegelike kuludega võrreldes. Sedasi
võib riigilõiv omandada maksu tunnused ning hägustub kulude hüvitamise eesmärk. Palume
selgitada viidatud lõivude puhul millises proportsioonis on riigilõivumäär tegelike kuludega
ning hinnata kas riigilõivu suurus on kooskõlas riigilõivustamise eesmärgiga.
3. Osade eelnõuga korrigeeritavate lõivumäärade puhul omandab lõiv haldustrahvi tunnuseid.
Selleks on registreeringu ennistamise lõiv 500 eurot tänase 200 euro asemel (§ 62 lg 4, 66 lg
21, § 67 lg 11) Samas on eelnõus jäetud korrigeerimata maaparandusühistu ennistamise lõiv
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
(§ 681 lg 11). Sarnaselt eelmise tähelepanekuga, palume ka siin kaaluda riigilõivumäära
vastavust riigilõivustamise eesmärgiga.
4. Palume üle kontrollida, kas registris muudatuste tegemise lõivumäärad on eelnõus esitatud
soovitud kujul. Eelnõust nähtub, et mittetulundusühingu registrisse kandmine on sama
hinnaga, mis registriandmete muutmine, kusjuures mittetulundusühingu ja sihtasutuse puhul
kallim äriühingu registriandmete muutmisest. Siin võib olla tegu kirjaveaga.
5. Palume üüri- ja rendilepingu märke lõivu puhul veenduda, et lõivumäära tõstmine ei tooks
kaasa avalikkuse ja inimese jaoks soovimatuid tagajärgi. Tähtajalise üüri- või rendilepingu
märke tegemise eest ning lepingu tähtaja pikendamise maksimumlõiv on eelnõus 100 eurot
tänase 52 asemel (1 aasta 10/6 eurot). Tähtajatu üürilepingu kohta märke tegemise lõiv
tõstetakse 50 euroni tänase 23 euro asemel. Riigil endal (sh Maksu- ja Tolliametil) on kindlasti
huvi märgete vastu ning inimesele annab samuti märge kinnistusraamatus teatud kindluse, sh
kinnisomandi müügi korral.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Anneli Valgma 5885 1315
[email protected]
2