Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 109-24/279056 Otsuse kuupäev 08.07.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Lars Laj Eesti OÜ vaidlustus Viimsi Vallavalitsuse riigihankes „Pärnamäe lasteaia hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenr 279056) Tesron Ehitus OÜ kvalifitseerimise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Lars Laj Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Hankija, Viimsi Vallavalitsus, esindaja Aslan Liivak Kolmas isik, Tesron Ehitus OÜ, esindaja Kätlin Hinnov Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse otsus Tesron Ehitus OÜ kvalifitseerimise kohta (29.05.2024 korralduse nr 239 p 3). 2. Mõista Viimsi Vallavalitsuselt Lars Laj Eesti OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1140 eurot käibemaksuta ja tasutud riigilõiv 640 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 26.04.2024 avaldas Viimsi Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Pärnamäe lasteaia hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 279056) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 29.01.2024 esitasid pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas Lars Laj Eesti OÜ ja Tesron Ehitus OÜ. 2. Viimsi Vallavalitsuse 29.05.2024 korraldusega nr 239 (edaspidi Korraldus) võttis Hankija Riigihankes vastu järgmised otsused: - tunnistas kõikide pakkujate pakkumused vastavaks (Korralduse p 1); - tunnistas edukaks Tesron Ehitus OÜ pakkumuse (Korralduse p 2); - kvalifitseeris Tesron Ehitus OÜ ja jättis ta kõrvaldamata (Korralduse p 3). 3. 10.06.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Lars Laj Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Tesron Ehitus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) kvalifitseerimise otsusele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.06.2024 kirjaga nr 12.2-10/109 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 20.06.2024 ja neile vastamiseks 26.06.2024. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Lars Laj Eesti OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimusele nr 2, mille kohaselt peab pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul projekteerinud vähemalt kaks laste mänguväljakut pindalaga vähemalt 1000 m2. Hankija loeb projekteerituks projekti, millele on väljastatud ehitusluba. Nõue loetakse ka täidetuks, kui on teostatud eelprojekt ja sellele on väljastatud ehitusluba (edaspidi Kvalifitseerimistingimus). 5.1.1. Majandus- ja kutsetegevuse registrist (edaspidi MTR) ei nähtu, et Kolmas isik oleks esitanud majandustegevuse teate ka projekteerimise tegevusalal. MTR-ist nähtuvalt on Kolmas isik esitanud majandustegevusteated üksnes elektritööde ja ehitamise osas. 5.1.2. Kvalifitseerimise otsusest ei nähtu (ja iseenesest ei peagi nähtuma), millised lepingud on Kolmas isik referentslepingutena esitanud. Samas ei nähtu kvalifitseerimise otsusest ka see, kas Kolmas isik on esitanud referentslepingutena lepingud, millised on ise täitnud, või ta tuginenud mõne teise ettevõtja vahenditele. Kui ettevõtja tugineb kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, peab sellise ettevõtja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja ulatuses on hankija teiste isikute vahenditele tuginevalt pakkuja kvalifitseerinud (Tallinna Ringkonnakohus (3-09-1277, p 20)). 5.1.3. Kuivõrd Vaidlustajale teadaolevalt pole Kolmas isik selliseid referentslepinguid ise sõlminud ja täitnud, võib Kolmas isik olla teenuse nö alltöövõtuna sisse ostnud. Vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktika kohaselt peab pakkuja kogemust lepingu täitmisel hindama sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest selle riigihanke raames sellelt ühenduselt nõutud tegevusse. 5.1.4. Kui Kolmas isik pole ise referentslepinguid täitnud, vaid tugines mõne teise ettevõtja vahenditele, pidi ta esitama pakkumuse koosseisus ka teise isiku nõusoleku ja hankepassi. Hankepassi esitamata jätmise puhul on tegemist sisulise puudusega, mille kõrvaldamise 2 (7) võimalust RHS ette ei näe. 5.2. Kui Kolmas isik ei osale enam Riigihankes, on Vaidlustaja pakkumus järgmine majanduslikult soodsaim pakkumus (RHS § 117 lg 1). 5.3. Vaidlustaja esitas 20.06.2024 täiendavad seisukohad. 5.3.1. Hankija ja Kolmas isik viitavad, et Riigihankes polnud pojekteerimisalane MTR-i kanne nõutud. Vaidlustaja ei väidagi, et Kolmas isik tulnuks jätta kvalifitseerimata seetõttu, et ta pole MTR-i vastavat teadet esitanud, vaid üksnes seda, et vastava teate puudumine kinnitab Vaidlustaja veendumust, et Kolmas isik ise ei tegele projekteerimisega, järelikult pole tal ka nõuetekohaseid referentslepinguid. 5.3.2. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 4 lg 1 kohaselt on igaühel õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust. MSÜS § 14 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud juhtudel ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Ehitusseadustiku (EhS) § 25 lg 1 p-i 2 kohaselt peab ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimiseks olema majandustegevuse registrisse esitatud vastav teave. Avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatis, sh mänguväljak, on EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba nõudev rajatis. See, et projekteerimine vajab majandustegevusteate esitamist, nähtub ka MTR-ist. Selleks, et Kolmas isik saaks tegeleda mänguväljakute projekteerimisega, mis on eelduseks Kvalifitseerimistingimuste sisuks olevate referentslepingute olemasolule, peab Kolmandal isikul olema MTR-i esitatud vastav majandustegevusteade. Selle teate puudumine – millise asjaolu üle vaidlus puudub – kinnitab Vaidlustaja veendumust, et Kolmas isik ei tegele ise projekteerimisega, järelikult ei saa tal ka olla asjakohaseid referentslepinguid. 5.3.3. Kolmanda isiku vastust nähtub, et ta on referentslepingutena esitanud kaks lepingut, mis on Kolmanda isiku poolt peatöövõtumeetodil isiklikult teostatud ning mille mõlema koosseisu kuulusid ka laste mänguväljakute pindalaga vähemalt 1000 m2 projekteerimistööd. Vaidlustaja hinnangul on peatöövõtumeetodil lepingu täitmise eest vastutamine erinev faktilisest projekteerimisest. Pelgalt asjaolu, et Kolmas isik on peatöövõtjana vastutanud lepingu täitmise eest, mille mahtu kuulus mh ka projekteerimistööd, ei ole võrdsustatav ega samastatav vahetu projekteerimise kogemusega, mida Kvalifitseerimistingimus eeldab. 5.3.4. Hankija vastusest ei nähtu, kas ja kuidas ta on kontrollinud Kolmanda isiku referentslepingute sisu ja Kolmanda isiku rolli nende täitmisel. Pakkuja kogemust lepingu täitmisel peab hindama sõltuvalt selle ettevõtja konkreetsest osalusest ning seega tema tegelikust panusest nõutud tegevusse. Kuna Kvalifitseerimistingimus ei nõudnud pakkuja kogemust projektijuhtimisel (peatöövõtjana) või üldmääraselt lepingu täitmisel, vaid konkreetselt vähemalt 1000 m2 suuruse pindalaga mänguväljakute projekteerimist, siis pidi Hankija kontrollima, kas Kolmas isik osales esitatud referentslepingute täitmisel mänguväljakute projekteerimisel või mitte. Faktiline tehniline ja kutsealane projekteerimise kogemus omandatakse üksnes vastavaid projekteerimistöid tehes. 6. Hankija, Viimsi Vallavalitsus, vaidles vaidlustusele vastu. 6.1. Kvalifitseerimistingimuses ei ole sätestatud, et pakkujal peab olema registreering MTR-is projekteerimise tegevusalal. 6.2. Kolmas isik ei ole tuginenud teise ettevõtja vahenditele RHS §-i 103 tähenduses. Isegi kui eeldada, et pakkuja on kasutanud projekteerimisel teiste isikute abi, siis ei ole Hankijal ikkagi 3 (7) alust arvata, et Kolmas isik ei ole ise projekteerimisest osa võtnud või projekteerimise eest vastutanud. Hankija ei pea minema uurimispõhimõttega nii kaugele, et hakkab kontrollima iga pakkuja lepinguid oma töötajate ja/või kolmandate isikutega. Hankija leiab, et kui Kolmas isik vastutab projekti eest, teostab kontrolli, annab sisendit jms, siis võib ta ennast nimetada projekteerijaks sisulises töös osalemise tähenduses, kuna ta on tõhusalt ja konkreetselt osalenud kõigi selle lepingu alusel tehtud tööde täitmisel. 6.3. Projekteerimisel on oluline osa sisendi andmisel, kontrollimisel, vastutuse võtmisel ning hilisemal konsultatsioonil, seega näib, et suuremat osa lepingust on nii või teisiti täitnud Kolmas isik ise, mistõttu oleks vale tugineda teise ettevõtja kogemusele. Samuti ei tule RHS-st hankijale konkreetset kohustust põhjendada pakkuja kvalifitseerimise otsuses, millises osas ja ulatuses on hankija arvestanud teiste ettevõtjate vahenditega. 6.4. Tegemist on sisuliselt referentsobjektide esitamisega, mille eesmärgiks on leida pakkuja, kes on sarnaseid töid varem teostanud ja on suuteline nende töödega ka hakkama saama. Pakkuja või taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise eesmärk on tagada, et ettevõtjal on vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Kuna Kolmas isik esitas Hankijale referentsobjekte, mis olid teised hankeobjektid, siis Hankija kontrollis, kas Kolmas isik oli selles riigihankes pakkuja või mitte. Hankijal puudub alus arvata, et Kolmandal isikul puuduvad vajalikud inim- ja tehnilised ressursid või projekteerimiskogemused, kui ta on edukalt teostanud mitmed varasemad riigihanked. 6.5. Hankija jaoks ei olnud oluline hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate isikute identifitseerimine. Seega ei olnud pakkujal ka kohustuslik ära märkida, mis osas on tema ja teise isiku vahel tööjaotus toimunud. 6.6. Kolmas isik on viidanud oma pakkumuses riigihangete viitenumbritele, milles ta on osutunud edukaks pakkujaks ja täitnud lepinguid. Hankijal on olemas võimalus kontrollida selliseid lepinguid ning võtta ühendust teiste hankijatega. 6.7. Hankija ei kehtestanud RHAD-is nõuet esitada andmed selle kohta, kas pakkuja on referentslepingud ise täitnud või tuginenud teise ettevõtja vahenditele. 6.8. Teise isiku vahenditele tuginemine ei pea otsusest nähtuma, kuna Kolmas isik ei tugine teise ettevõtja vahenditele. Kontrollitud referentslepingute alusel ei ole Hankijal alust arvata, et Kolmas isik oleks teinud vähem tööd kui projekteerija ning ei oleks võimeline hankelepingu täitmiseks töid teostama nõuetekohaselt. Eriti arvestades olukorda, et esitatud referentslepingud hõlmavad rohkem kui lihtsalt projekteerimistöid. 6.9. Kuna tegemist ei ole teiste ettevõtjate vahenditele tuginemisega, siis ei olnud Kolmandal isikul kohustust esitada täiendavaid hankepasse. 6.10. Hankija esitas 21.06.2024 täiendavad seisukohad. 6.10.1. Pakkuja ei pea kõiki töid teostama isiklikult, tal on õigus ja vabadus võtta ka alltöövõtjaid. Pakkujal on olnud võimalik ka referentsina esitatud hangetes võtta omale alltöövõtjaid, kes projekteerimistöid teostavad. Isegi kui Kolmandal isikul puudub MTR-is esitatud teade projekteerimise alal, ei tähenda see, et Kolmas isik ei vasta Kvalifitseerimistingimusele. Kolmas isik ei ole esitanud ühispakkumust. 6.10.2. Kvalifitseerimistingimus ei eelda, et pakkuja oleks pidanud olema vahetu 4 (7) projekteerimise kogemusega või teostama töid isiklikult, kasutamata alltöövõtjaid. Ettevõtja on vaba otsustama, kuidas ta organiseerib oma tööd. Kui Hankija oleks piiranud pakkujaid tingimusega, et pakkuja peab olema isiklikult teostanud projekteerimistöid, siis see oleks ebamõistlikult piiranud konkurentsi ning sellist tingimust on võimatu tõendite alusel kontrollida. 6.10.3. Hankija on teostanud kontrolli faktiliselt, sisuliselt ja igakülgselt ning lähtunud iseenda poolt seatud Kvalifitseerimistingimusest. 7. Kolmas isik, Tesron Ehitus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Projekteerimisalase MTR-i registreeringu olemasolu ei olnud nõutud. Kolmas isik on peatöövõtu meetodil tegutsev ehitusettevõte, mis pakub lisaks ehitamisele ka projektijuhtimise ja projekteerimise teenuseid. 7.2. Kolmas isik esitas Kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks oma pakkumuse koosseisus kaks referentslepingut, mis on Kolmanda isiku poolt peatöövõtumeetodil isiklikult teostatud ning mille mõlema koosseisu kuulusid ka laste mänguväljakute pindalaga vähemalt 1000 m2 projekteerimistööd. Kolmas isik on seisukohal, et lepingu kogumahule on võimalik tugineda ennekõike sellisel pakkujal, kes juhtis lepingu täitmist, st võttis vastu kõiki lepingu täitmisega seotud olulisi otsuseid (nt projekti rahade väljamaksmine, dokumentide koostamine ja koondamine, alltöövõtjate valimine, täitmisviiside valmine jne). Mõlema Kolmanda isiku esitatud referentslepingu täitmise (sh projekteerimistööde) eest vastutas täies ulatuses Kolmas isik (oli ainuke lepingu pool töövõtjana). Seega Kolmas isik täitis referentslepingud isiklikult ning muude dokumentide esitamine pakkumuse koosseisus ei olnud vajalik. 7.3. Hankija on Kolmanda isiku vastavust Kvalifitseerimistingimusele nende lepingute alusel kontrollinud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihankes pakkkuja tehnilisele ja kutselasele pädevusele esitatud Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks peab pakkuja: - olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul projekteerinud vähemalt kaks laste mänguväljakut; - nende mänguväljakute pindala peab olema vähemalt 1000 m2. Õige on Hankija ja Kolmanda isiku väide, et Kvalifitseerimistingimusele vastavuseks ei pea pakkujal olema projekteerimisega seotud MTR-i kannet ning RHAD ei kehtesta MTR-i kande nõuet pakkujale ka üheski teises punktis. Samas ei ole Hankija ega Kolmas isik väitnud, et Kvalifitseerimistingimusele vastavate projekteerimistööde teostamine ja vastavate lepingute nõuetekohane täitmine oleks võimalik ka ilma vastava MTR-i kandeta (teateta). 9. Kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärk on kontrollida pakkuja suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita ja antud juhul on Hankija defineerinud pakkuja suutlikkuse läbi mänguväljakute projekteerimise – pakkuja peab olema [---] projekteerinud [---]. Seega pakkujal peab olema mänguväljakute projekteerimise kogemus ja pakkuja ei vasta kvalifitseerimise tingimusele, kui ta kvalifikatsiooni tõendamiseks hankepassis esitatud lepingute täitmiseks mänguväljakuid projekteerinud ei ole. 10. Kolmas isik on esitanud Kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks hankepassis andmed järgmiste lepingute kohta: - Tabivere Lasteaia hoone rekonstrueerimine koos mänguväljakutega (riigihanke viitenumber 5 (7) 255437) ja - Muuga lasteaia ehitus sh mänguväljakute ehitus (riigihanke viitenumber 230767) (edaspidi mõlemad lepingud koos Riigihankelepingud). Kolmanda isiku hankepassist nähtuvalt ei ole tuginetud teise ettevõtja vahenditele ja riigihangete registrist on kontrollitav, et Riigihankelepingud hankijatega on sõlminud Kolmas isik. Puudub vaidlus, et Kolmas isik oli Riigihankelepingutes peatöövõtja (Kolmas isik kinnitas vaidlustusmenetluses, et need on Kolmanda isiku poolt peatöövõtumeetodil isiklikult teostatud) ja alltöövõtjate kasutamine oli lubatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et Riigihankelepingud vastavad oma sisult Kvalifitseerimistingimusele (Riigihankelepingute täitmise käigus teostatud projekteerimistööd on tehtud Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul ja projekteeritud mänguväljakute pindala on vähemalt 1000 m2). 11. Kolmas isik on pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud hankepassis järgmised kinnitused: - eitav vastus küsimusele, kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad? Seega Kolmas isik on kinnitanud, et ei tugine RHS §-i 103 mõttes kvalifikatsiooni tõendamiseks Kvalifitseerimistingimusele teise isiku vahenditele; - eitav vastus küsimusele, kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Seega Kolmas isik on kinnitanud, et ta alltöövõtjaid hankelepingu täitmiseks kasutada ei kavatse. Isegi kui vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks, et kui Kolmas isik projekteerimistöid ise ei tee (MTR-i kande puudumise tõttu teha ei saa) ja allhankelepingut projekteerimistööde teostamiseks sõlmida ei kavatse, siis kuidas on Kolmas isik üldse planeerinud Riigihankes hankelepingu täitmiseks projekteerimistööde teostamise (puudub vaidlus, et projekteerimistöid on Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks vaja teha), ei oma see asjaolu tähtsust Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Vaidlustuse lahendamiseks on tarvis üksnes hinnata, kas Kolmas isik sai tugineda Riigihankelepingutele, olles täitnud neid peatöövõtjana (võttis ainuisikuliselt vastu kõik lepingute täitmisega seotud otsused, sh valis alltöövõtjad ja vastutas lepingute nõuetekohase täitmise eest). 12. Peatöövõtu mõistet ei ole õiguskorras defineeritud ning vaidlustuskomisjon on seisukohal, et uue ehituse puhul tähendab see tavatähenduses kõigi põhiliste osade teostamist kas ise või alltöövõtjate vahendusel. Antud juhul on Kolmas isik täitnud Riigihankelepingud peatöövõtjana, kuid Kolmas isik ei väida, et ta oleks Riigihankelepingute täitmiseks mänguväljakuid ise reaalselt projekteerinud. Kolmas isik leiab, et tal on õigus Riigihankelepingutele tugineda, kuna ta juhtis peatöövõtjana Riigihankelepingute täitmist ja vastutas nende täitmise eest. Seega vaidlus taandub sellele, kas Riigihankelepingute peatöövõtja saab tugineda Kvalifitseerimistingimuses sisalduva nõude täitmisel kogemusele, mille ta on saanud Riigihankelepingute täitmisest peatöövõtja rollis (juhtimise, juhatamise ja vastutamise kogemus) ilma, et ta peaks olema saanud Riigihankelepingute täitmisest reaalsest kogemust projekteerija rollis. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei saanud. 12.1. Alltöövõtu eesmärk saab olla hankelepingu täitmise teatud osa üle andmine allhankijale ehk teisisõnu pakkuja aitamine hankelepingu täitmisel osas, milleks ta ise suuteline pole või mis on majanduslikult otstarbekam lahendada allhanke korras (Tln HK 3-11-2945 p 2.2). Antud juhul on Kolmas isik Riigihankelepingute täitmiseks just sellist abi projekteerimistööde teostamiseks vajanud ja vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Kolmas isik ei olnud suuteline Riigihankelepingute täitmiseks ise neid töid teostama (mänguväljakuid projekteerima), ei ole ta suuteline neid tegema ka Riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmiseks. 12.2. See, et pakkuja võib oma tööd korraldada viisil, et spetsiifilist oskust või kogemust nõutavaid töid teostatakse alltöövõtjatega, on ehitustööde sektoris ja ka riigihangetes 6 (7) ehitustööde teostamisel tavapärane praktika, kuid see ei tähenda, et ehitusettevõtja, kes on oskuslikult korraldanud alltöövõtu projekteerimistööde teostamiseks, saaks ja võiks edaspidi nende tööde teostamise kohta väita, et ta on need lepingu täitmiseks ise projekteerinud ja vastava projekteerimiskogemuse omandanud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui peatöövõtja juhtis ja koordineeris projekteerimistöid, sh alltöövõtja tegevust, võib ta näidata tulevikus oma kogemust analoogsete projektide edukas juhtimises ja haldamises, kuid mitte projekteerimistööde teostamises. Antud juhul ei ole Kvalifitseerimistingimus esitatud projekteerimistööde teostamisele peatöövõtu korras, millisel juhul piisaks tingimuse täitmiseks ka sellest, kui pakkuja tõendab, et ta on peatöövõtjana vastutanud Kvalifitseerimistingimust täitvate tööde teostamise eest. Riigihankes esitatud Kvalifitseerimistingimus on selgelt esitatud pakkujal olemas olevale kogemusele laste mänguväljakute projekteerimisel, millist kogemust ei saa pakkuja omandada kellegi teise projekteerimistöid juhtides ja juhatades. Seega vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankija väitega, et tingimus absoluutselt ei eelda, et pakkuja oleks pidanud olema vahetu projekteerimise kogemusega. Kvalifitseerimise tingimuse sisust ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetest ei saa mööda minna allhankijate rakendamise teel (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-65-11, p 36). 12.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks on vaja projekteerimistöid teostada (Riigihanke eesmärgiks on Viimsi vallas Viimsi alevikus Vikerkaare tee 2 kinnistule ehitatava kaheksarühmalise lasteaia hooviala ja mänguväljakute projekteerimis- ja ehitustööd kasutusvalmiduses mänguväljakute tagamiseks), kuid Kolmas isik sellist oskust ja kogemust hankelepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde teostamiseks Riigihankelepingutest ei saanud. Isegi kui Riigihankelepingute hankijad on kinnitanud Riigihankelepingute nõuetekohast täitmist Kolmanda isiku poolt (vaidlustusmenetluses neid ei esitatud ning vaidlustuskomisjon neid riigihangete registrist iseseisvalt sisend- ega tulemdokumentide alt ei leidnud), saab see olla hinnang Riigihankelepingute nõuetekohasele täitmisele, mitte sellele, kas Kolmas isik peatöövõtjana Kvalifitseerimistingimusele vastab või mitte. 13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on vastuolus RHS § 98 lg-ga 1 (Hankija on kehtestanud Kvalifitseerimistingimuse seonduvalt pakkuja kogemusega mänguväljakute projekteerimisel, kuid on Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel leppinud üksnes Kolmanda isiku kogemusega juhtida teise isiku töid projekteerimistööde tegemisel) ja RHS § 104 lg-ga 8 (Kolmanda isiku kvalifikatsioon ei vasta Kvalifitseerimistingimusele) ning tuleb tunnistada kehtetuks. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1425 eurot käibemaksuta 7,5 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asi iseenesest oli lihtne ja materjalide maht oli väike, mistõttu kulud ei ole kogumahus vajalikud ja põhjendatud. Hankijalt tuleb Vaidlustaja kasuks välja mõista kulud 6 tunni eest kokku 1140 eurot käibemaksuta, samuti riigilõiv summas 640 eurot. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 7 (7)