-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 2 8 . 0 6 .202 4 Meie: 05.07 .20 2 4 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Kati Eller R iigihangete osakonna juhataja t el +372 56985952 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : Riigikantselei registrikood 70004809 e-post :
[email protected] Vaidlustaja: Tiit Kutser e-post :
[email protected] Kolmas isik: Workboats Consulting OÜ registrikood 12875034
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) “ (viitenumber 275263 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale RHAD- le RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. ASJAOLUD VAKO edastas hankijale 2 8 .06. 202 4 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) “ , viitenumber 275263 (edaspidi riigihange ) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus nimetatud hankes esitatud vaidlustuse kohta ning määras vastamise tähtpäevaks 03.07 .2024. Hankija 28.06.2024 taotluse alusel pikendas VAKO 01.07.2024 vastamise tähtaega ning määras uueks vastamise tähtajaks 05.07.2024. V aidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist (RHR) . Vaidlustaja taotleb edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist . Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et edukaks tunnistamise otsus on tehtud lähtuvalt hindamismetoodikast ja vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ning on seetõttu õiguspära ne . Esitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Pakkumuste hindamine on viidud läbi lähtuvalt riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamismetoodikast ning vastavalt riigihangete seadusele . Hankija seatud hindamismetoodika ja h indamiskriteeriumid e kohaselt hinnati pakkumusi kolmes aspektis: osutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus – maksimaalselt 30 punkti; eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega – maksimaalselt 50 punkti; eksperdi töökorralduse kirjeldus – maksimaalselt 20 punkti. Hindamismetoodika ei näe ette pakkumuste omavahelist võrdlemist. Vaidlustaja hinnangul on hankija ebaõigesti hinnanud kolmanda isiku pakkumust. Hankija sellega ei nõustu. Hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust alljärgnevalt: Jrk nr Kriteerium Maksimaalne väärtuspunktide arv Pakkumusele omistatud väärtuspunktide arv 1 Osutava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus 30 30 2 Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega 50 50 3 Eksperdi töökorralduse kirjeldus 20 20 Punktisumma 100 100 Hindamismetoodika kohaselt anti töötunni maksumuse alusel punkte järgmiselt: o sutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumuse puhul saab madalaima väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Pakkumuste hindamisel lähtuti vastavalt dokumendile „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ käibemaksuta väärtustest. Kuna kolmanda isiku pakkumuses märgitud ilma maksudeta töötunni maksumus oli madalam, kui vaidlustaja pakkumuses märgitud töötunni maksumus, sai kolmanda isiku pakkumus selle kriteeriumi eest maksimaalsed 30 punkti. Vaidlustaja pakkumus sai selle kriteeriumi eest vastavalt valemile proportsionaalselt vähem ehk kokku 28,30 punkti. Asjakohane ei ole vaidlustaja viide puhkuseregulatsiooni mõju le pakkumuse maksumuse kujunemise l. Puhkuse regulatsioon on sätestatud töölepingu seaduses (edas pidi TLS). TLS § 54 kohaselt on puhkust õigus saada töötajal. Riigih anke tulemusel ei sõlmita töölepingut , vaid käsundusleping võlaõigusseaduse alusel. Võlaõiguslikule lepingule ei laiene TLS puhkusekorralduse regulatsioon . Seega ei mõjuta see pakutava teenuse maksumuse kujunemist. Käsundusleping sõlmitakse töötunni maksumuse põhiselt. Majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamine on kirjeldatud RHS § 85 lg-s 3. Eksperd i töökogemuse osas hinnati pakkumusi vastavalt hindamismetoodikale järgmiselt: 50 punkti - e kspert on osalenud juhi või sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest neli või rohkem on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektid. Pakkuja CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt kaks on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel. Eksperdi rolli loetakse märkimisväärseks näiteks siis, kui ekspert on tegelenud varasemalt mereala uuringutega, mille raames oli vajadus kasutada erinevaid seadmeid koos sensoritega. Pakkuja on vastavat seost ning eksperdi rolli oma pakkumuses arusaadavalt ning põhjalikult kirjeldanud. 30 punkti - e kspert on osalenud juhi või sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest vähemalt kolm on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega projektis. Pakkuja CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt üks on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetav ning eksperdi roll selles projektis on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel. Pakkuja on vastavat seost ning eksperdi rolli oma pakkumuses arusaadavalt ning põhjalikult kirjeldanud. 10 punkti - ekspert on osalenud sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest vähemalt kaks on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega projektid. Hankija hindas mõlemat pakkumust sisuliselt ning vastavalt hanke hindamismetoodika s seatud hindamiskriteeriumite le ja nende kirjeldustele . Sisulisel hindamisel osutus hanke võitjaks kolmas isik , kelle pakkumus sai maksimaalsed väärtuspunktid. Vaidlustuses märgitakse, et kolmanda isiku vähemalt kahe projekti puhul on tegemist keskkonnamõjude hindamistega, mitte rahvusvaheliste projektidega. Hankija ei ole hankedokumentides defineerinud mõisteid rahvusvaheline projekt. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt võib olla projekt nii plaan, tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava v õi restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketi või ka konkreetne terviklik tööülesanne või muu ettevõtmine. Saare-Liivi meretuulepargi ning Saare Wind Energy tuuleparkide linnustiku uuringute projektid olid teostatud erinevatel aegadel, tellijateks oli eri ettevõtted ning uuringud oli läbiviidud erinevates Eesti mereala kohtades (Liivi laht ja Saaremaa läänerannik). Samuti Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringu mahtu ning sisu va adates saab hankija hinnangul asuda seisukohale, et tegu oli rahvusvahelise projektiga. Kui keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi Eesti vetes ei tähenda see, et täide tud ei oleks rahvusvahelis e projekti kriteerium . H indamiskriteeriumeid seades eeldas hankija rahvusvahelise kriteeriumi esinemist projektides, milleks võis olla sealhulgas ka näiteks koostöö välismaa partneritega. Hankija arvates on vaidlustaja tõlgendus rahvusvahelisest projektist piirav. K una projektidesse olid kaasatud rahvusvahelised eksperdid ja ettevõtted mitmetest erinevatest riikidest , on projektide rahvusvahelisuse kriteerium täidetud. Rahvusvahelise projektina tuleb mõista ettevõtmist, mis hõlmab osalejaid või ressursse mitmest eri riigist. See või b sealhulgas tähendada, et projekt toimub mitmes riigis, on pärit erinevatest riikidest, tellija ja täitja on eri riikidest vms. Lisaks o n k eskkonnamõjude hindamine tuuleparkide alal oma olemuselt merekeskkonna seire. Hindamiskriteeriumides olid toodud, et 50 punkti omistatakse juhul kui ekspert on osalenud juhi või sisueksperdina merendusvaldkonna projektides, millest neli või rohkem on olnud rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektid. Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt on nende eksperdil olemas pakkumuses välja toodud projektides projektijuhtimise kogemus. Hankija hinnangul vastab kolmanda isiku pakkumus eksperdi töökogemuse osas maksimaalse punktisumma kirjeldusele. Eksperdi osalemise kogemuse on kolmas isik toonud välja eksperdi CV vormi punktis III: „Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt , “ tellija Keskkonnaamet (2022-2023) Projekti eesmärgiks oli kalalaevadele (3) kaamerate süsteemi paigaldamine ja algoritmidel tuginev videosalvestuse analüüsimine (sh asukoha- ja sensortundlik valideerimine), et hinnata ja tuvastada erinevaid protsesse ja toiminguid. Pakkuja ülesandeks oli sealhulgas ka rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti ja Taani partnerite vahel. „Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi , “ tellija Utilitas Wind OÜ Projekti eesmärgiks oli teostada meretuulepargi alal põhjauuringud laeva ja erineva sensoorika ning meretehnikaga. Pakkuja ülesandeks oli sealhulgas ka rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti, Taani ja Saksa partnerite vahel. Meretuulepargi uuringutesse (nii põhjauuringud kui ka järgnevad linnustiku uuringud) olid kaasatud valdkonna eksperdid Saksamaalt ja Taanist. Avalike andmete alusel olid p õhjauuringud ning linnustiku uuringud teostatud OS Energy GmbH laevaga Arne Tiselius (Taani lipu all). „Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi , “ (2022-2023), tellija Utilitas Wind OÜ. Projekti eesmärgiks oli teostada meretuulepargi alal põhjauuringud laeva ja erineva sensoorika ning meretehnikaga. Pakkuja ülesandeks oli sealhulgas ka rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti, Taani ja Saksa partnerite vahel. Avalike andmete põhjal moodustati projekti raames meeskond koos ekspertide ja teadlastega Saksamaa ettevõttest BioConsult SH ja Eesti Ornitoloogiaühinguga. BioConsult SH oli sisuliseks rahvusvaheliseks partneriks linnustiku uurimisel meretuulepargi alal. „Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare Wind Energy“ (2021-2022), tellija Saare Wind Energy OÜ. Tegemist projektiga, mille eesmärgiks oli teostada meretuulepargi alal keskkonnamõjude hindamise raames linnustiku uuringud laeva ja erineva sensoorika ning meretehnikaga Liivi lahes. Pakkuja ülesandeks oli sealhulgas ka rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti, Taani ja Saksa partnerite vahel. Vastavalt avalikult kättesaadavatele andmetele tehti projekti raames koostööd Saksamaa ettevõtetega BioConsult SH ja OS Energy GmbH. Hankija on hindamiskriteeriumi kirjelduses välja toonud, et e ksperdi rolli loetakse märkimisväärseks näiteks siis, kui ekspert on tegelenud varasemalt mereala uuringutega, mille raames oli vajadus kasutada erinevaid seadmeid koos sensoritega. V ähemalt kahes projektidest on ekspert tegelenud mereala uuringutega, mille raames oli vajadus kasutada erinevaid seadmeid koos sensoritega ja meretehnikaga (linnustiku uuringu projektid Saare-Liivi ning Saare Wind Energy aladel , põhjauuringud) . Tegelikult oli kolmanda isiku kogemus meretehnika ja sensoritega välja toodud kõigi nelja projekti juures. Kolmanda isiku ülesanneteks nende projektide raames oli t ööplaanide koostamine ja ressursside planeerimine, projekti meeskonna kokkupanek ja vastutusalade määratlemine , rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti, Taani ja Saksa partnerite vahel , tööprotsesside jälgimine ja koordineerimine tagades projekti tähtajalise lõpetamise , välissuhtlus , partnerorganisatsioonidega läbirääkimiste pidamine ja projektiga seonduva kommunikatsiooni juhtimine , projekti tulemuste dokumenteerimine, aruannete koostamine ning nende esitlemine tellijale . Kolmanda isiku projektid on läbi viidud erinevates Läänemere mereoludes ja keskkonnatingimustes (Liivi laht ja Saaremaa läänerannik) , mis annavad projektidele täiendavat väärtust . S eega eeldab hankija, et kolmandal isikul on põhjalik ud teadmis ed Läänemeres esinevatest tingimustest , sh jääoludest, mis on oluline hankelepingu täitmiseks. Need ülesanded on kooskõlas tehnilises kirjelduses olevate nõu e tega eksperdile ning seega on kolmanda isiku projektid ning tema roll nendes projekti “Merehunt” eesmärke täitmist toetavad. Hankija tõlgendus t toetab ka see , et projekti “Merehunt” tegevuste elluviimise käigus võib eksperdil eeldatavasti esineda koostööd välismaa ettevõtetega, samas kui projekti tellijaks on Eesti asutus ning projekt viiakse ellu Eestis. Kolmanda isiku esitatud projektide juures on rahvusvaheliseks kriteeriumiks koostöö välismaa partneritega, samuti on kolmas isik märkinud iga projekti juurde, et tegemist on rahvusvahelise projektiga. Pakkumusest nähtub, et kõikides projektides oli kaasatud partner välismaalt, mida on pakkuja avalikult maininud enda kodulehel ning sotsiaalmeedias. Kõik referentsprojektid seotud merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega. RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija ei saa pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamise faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda. Ka kohus on märkinud, et h indamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Vastavalt RHS § 117 lg-le 1 hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule . Hankija hindas mõlemat pakkumust alusdokumentidele tuginedes sisuliselt ning ühetaoliselt. Seega ei ole asjakohased vaidlustaja väited, et kolmanda isiku osalus projektides sisueksperdina on küsitav ning vastavalt avalikule infole puuduvad neil eksperdid ja kompetents ligilähedastes valdkondades. Ei ole asjakohased ka vaidlustaja esitatud tabel 1 ning muud viited kolmanda isiku eksperdi nõuetele mittevastavuse kohta (vaidlustuse leheküljed 3–6) . Hankija ei ole selliseid nõudeid hanke alusdokumentides seadnud. Selline vaidlustaja hinnang ei lähtu hankija seatud hindamiskriteeriumitest, vaid tegemist on vaidlustaja subjektiivse arvamusega, millega ei saa vaidlustuses arvestada . Hankija omistas mõlemale pakkumusele maksimaalsed väärtuspunktid kriteeriumi „Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega“ all, sest mõlemad pakkumused vastasid täies ulatuses kriteeriumi tingimustele, millest tulenevalt võitis pakkumus, mille osutatava ekspertteenuse ühe töötunni maksumus oli madalaim. V aidlustuses on vaidlustaja viidanud ka sellele, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta vastavustingimustele. Hankija juhib tähelepanu, et vastavusotsus tehti 17.06.2024. Samal päeval teavitati sellest ka pakkujaid. Vastavalt RHS § 189 lg 1 peab vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Seega oleks pidanud vaidlustus pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse peale olema laekunud hiljemalt 27.06.2024. Vaidlustaja esitas vaidlustuse 28.06.2024. E eltoodust tulenevalt palume VAKO - l jätta tähelepanuta kõik kolmanda isiku pakkumuse vastavust puudutavad etteheited, kuna vastavusotsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja vaidlustaja ei ole seda otsust õigeaegselt vaidlustanud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja Lisa 1: Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord